Mis veebilehti külastad? Anna Teada Sulge
Facebook Like
Küsitlus

Otsingule "prootonid" leiti 332 faili

prootonid on positiivselt laetud, neutronid on neutraalsed, elektronid on laetud negatiivselt. Prootonid ja neutronid moodustavad aatomi tuuma, mis sisaldab peaaegu kogu aatomi massi, nende osakeste summa on aatomi massiarv.
2
doc

Kõike tuumafüüsikast

1.Rutherfordi katse ­ I -kiirgus sai väljuda plii kastist ainult ühes suunas sirgjooneliselt. Tekkisid sähvatused ekraanil. II Kuldlehe korral üksikud oskesed levisid laiali, enamus läksid sirgjooneliselt läbi nagu poleks midagi juhtunud, üksikud põrkusid tagasi (mis oli kõige hämmastavam). Järeldus: kujutas ette, et aatomi keskel on positiivne tuum,...

Füüsika - Keskkool
100 allalaadimist
1
rtf

Kordamine kontrolltööks

Elektronid on negatiivse laenguga. Aatomi tuum koosneb neutronitest ja prootonitest. Tuumaosakeste arv = Prootonite arv + Neutronite arv = Massiarv(A) Prootonite arv = Tuumaleng = Aatominr(Z) = Elektronide arv. perioodi nr = elektronkihtide arv rühma nr = väliskihi elektronide arv. 1.Kiht- kuni 2 elektroni 2.Kiht- kuni 8 elektroni 3.Kiht- kuni 18 elektroni 4.Kiht-...

Keemia - Keskkool
48 allalaadimist
2
doc

Tuumafüüsika

Prootonite arvu tuumas määrab aatomi järjenumber perioodilisuse tabelis e. aatominumber, mille tähis on tavaliselt Z. (Keemilise elemendi järjenumber Mendelejevi tabelis). · Neutronite arvu tähistatakse tähisega N, nukleonide koguarvu tähistatakse sümboliga A. Aatominumbrit tähistatakse tähega Z. Selleks, et arvutada neutronite arvu tuumas, tuleb lah...

Füüsika - Keskkool
68 allalaadimist
2
doc

Keemia mõistete seletused

Aatom - üliväike aineosake, koosneb tuumast ja elektrodidest 2. Aatomituum ­ aatomi keskel olev osake, millesse on koondunud suurem osa aatomimassist (neutronid ja prootonid ) 3. Aerosool ­ pihussüsteem, milles pihustuskeskonnaks on õhk ( suits, udu ) 4. Allotropia ­ keemilise elemendi esinemine mitme lihtainena 5. Alus - aine, mis annab lahusesse hüdroksiidioone 6....

Keemia - Põhikool
8 allalaadimist
4
doc

Aine ehituse alused

k.) Aatomi sisestruktuur ei ole soojusõpetuses ja molekulaarfüüsikas sisuliselt oluline. Aatomi ehitust uurib aatomi- ja tuumafüüsika. Aatom koosneb tuumast ja tema ümber tiirlevatest elektronidest. Tuum omakorda koosneb prootonitest ja neutronitest, mida ühtselt nimetatakse nukleonide...

Füüsika - Põhikool
13 allalaadimist
12
doc

Referaat Aatomiõpetuse kujunemine

Iisaku 2011 Sisukord Sissejuhatus 3 Aatomitest üldiselt 4 Ajalugu 5 Demokritos 6 Thales 8 Epikuros 9 Kokkuvõte...

Füüsika - Keskkool
9 allalaadimist
2
docx

Elektriväli ja elektrilaengud.

5 ­ 24 9. klass Hindeline tunnitöö. Kasutades oma õpikut, vihikut, töövihikut leia vastused järgnevatele ülesannetele! Täida lüngad. Esimesena kirjeldas elektrinähtusi VI sajandil Thales, pannes tähele, et villaga hõõrutud merevaik tõmbab ligi kergeid esemeid. Elektriseeritud kehaks nimetatakse keha...

Füüsika - Põhikool
70 allalaadimist
2
pdf

Põhikooli keemia kordamine

Prootonite, neutronite, elektronide, elektronkihtide arv. C, Ar, Ca, Br Prootonid Neutronid Elektronid Elektronkihid C 6 6 6 2 Ar 18 22 18 3 Ca 20 20 20 4 Br 35 45 35 4...

Keemia - Keskkool
43 allalaadimist
4
docx

Tehnomaterjalide kontrolltöö

Materjalide kasutamine inimajaloo vältel, selle muutumise põhjused. Pöörata erilist tähelepanu metallide kasutamisele ja selle muutusele. 2. Metallide ja sulamite liigitus: tiheduse, sulamistemperatuuri, keemilise aktiivsuse järgi. 1) kergmetalllid ja -sulamid (light metals and alloys) tihedusega <5000 kg/m³. Nt. Liitium, berullium, magneesium, alumiinium jt. 2) raskemetallid ja -sulamid (heavy metal...

Tehnomaterjalid - Tallinna Tehnikakõrgkool
138 allalaadimist
1
odt

Aatomi ehitus ja persüsteem

1) Aatomi 2 osa ja osakesed, tuuma osakesed? Aatomi osad: tuum,elektronkate, Osakesed: prootonid , elektronid, neutronid, Tuuma osakesed: neutronid, prootonid 2) Neutron- Laeng 0, mass 1, tähis n , elektron- laeng -1, mass 0,0005, tähis e , prooton- laeng +1, mass 1, tähis b 3) Perioodi nr näitab elektrokihtide arvu, Rühma nr näitab väliskihi elektronide arvu, Aatomi nr näitab prootonite,elektronite, ja tuuma la...

Keemia - Keskkool
32 allalaadimist
3
odt

MAGNETOSTAATIKA

Prootonite kimp liigub kiirusega 3.0105 m/s läbi homogeense magnetvälja,mille magnetiline induktsioon on 2.0 T ja mis on suunatud z-telje positiivsessuunas. Prootonid liiguvad xz-tasandil suunas, mis moodustab 30 z-telje positiivsesuunaga. Leida prootonile mõjuv jõud. Prootoni laeng on +1.6·10-19 C. 79. Tasapinna tükki, mille pindala on 3.0 cm2, läbib homogeenne magnetväli,...

Füüsika - Eesti Infotehnoloogia Kolledzh
22 allalaadimist
1
docx

Tehnomaterjalide töö

Esmene metall oli kuld. See on pehme ja hea töödelda,samuti leidus seda looduses.Edasi suurenes ka hõbeda,pronksi ja raua kasutus.Metallide kasutamine on järjest suurema protsendi võtnud ning selle hiigelaeg oli 1940-1980, sellel ajal kastuati keraamikat ja plaste väga vähe. Alates 20.sajandi teisest poolest ha...

Tehnomaterjalid - Tallinna Tehnikakõrgkool
80 allalaadimist
1
rtf

8. klassi keemia KT

Aatom koosneb tuumast ja elektronkattest. Prootonite arvu poolest ehk siis ka positiivse laengu arvu poolest. 2) Prootonite ja neutronite arv kokku moodustab aatommassi. 3) Prootonid ja neutronid on elektronidest ligi 2000...

Keemia - Põhikool
23 allalaadimist
4
docx

Staatiline elekter

Elektronid kanduvad ühelt materjalilt teisele, mõlemad materjalid laaduvad, üks negatiivse teine positiivse laenguga. Olenevalt omadusest laaduda negatiivselt või positiivselt, saab materjalid paigutada nn triboelektrilisse järjestusse. Kooli füüsikatundide elektriosas ilmestatakse staatilise elektri tekkimist kõige sagedamini katsega, kus demonstreeritaks...

Elektotehnika - Kutsekool
6 allalaadimist
4
docx

Elekter

Elektrilaeng - näitab, kui tugevasti keha osaleb elektromagnetilises vastastikmõjus. Elementaarlaeng - vähim looduses eksisteeriv laeng. Kandjad on prootonid ja elektronid. 2. Juht - ained, milles vabade laengukandjate arv on väga suur. Looduslik vesi. Dielektrik - ehk mittejuhid sisaldavad väga vähe vabu laengukandjaid ning seetõttu on neis tekkiv elektrivool reeglina väga nõrk. Puhas destilleeritud vesi. Pooljuht - Laengukandjad vahest on vahest mitte - kandjate hulga muutus. Juhivad ühes suunas. 3. Elektrivool - vabade lanegukandjate suunatud liikumine elektrivälja...

Elektriõpetus - Keskkool
2 allalaadimist
2
doc

Tuuma- ja termotuumareaktsioonid

abiks.pri.ee TUUMAREAKTOR Reaktsiooni kiirust reguleeritakse reguleerimisvarrastega, mis neelavad neutroneid, nt kaadium või boor. Reaktoris on torustik, milles tsirkuleeritav vesi (või Na) kannab tekkiva soojuse reaktorist välja. Et neutronid ei väljuks reaktorist on see kaitsdud raudbetooniga. Välja juhitu...

Füüsika - Keskkool
153 allalaadimist
7
doc

Suure Paugu teooria ja ajalugu

Suur Pauk (inglise keeles Big Bang) oli hüpoteetiline sündmus umbes 13,7 miljardit aastat tagasi: universum hakkas kujuteldamatult tihedast olekust plahvatuslikult paisuma. Seda loetakse kosmoloogia standardmudelis universumi alguseks. Suure Paugu teooria käsitleb ka universumi varajast arengut pärast...

Füüsika - Keskkool
95 allalaadimist
2
doc

Aatomifüüsika mõistete spikker

Tuumas asuvad positiivelt laetud prootonid ja neutraalsed neutronid. Tuuma ümber tiirlevad oma orbiitidel elektronid, mis on negatiivse laenguga. Planetaarmudel: Aatomi keskel asub positiivselt laetud aatomituum, millesse on koondunud aatomi mass. Elektronid tiirlevad ümber tuuma nagu planeedid ümber päikese. Kaasaegne aatom...

Füüsika - Keskkool
341 allalaadimist
3
doc

Päike

*)Ta on Maast keskmiselt 149,6 miljoni kilomeetri kaugusel. *)Päikese läbimõõt on 1,392 miljonit kilomeetrit. *)Päikese mass on 1,9891×1030 kg. *)Päikese pinnatemperatuur on 5780 C°. *)Päike koosneb peamiselt vesinikust (73,46%) ja heeliumist (24,85%). *)märksa kuumemad on Päikese kroon kuni 5 miljonit C° ja tuum kuni 13,6 miljonit C°. *)Päike on umbes 4,5 miljardit aa...

Füüsika - Põhikool
129 allalaadimist
1
doc

Elementaarosakesed

Pole olemas sellist osakest, mis ei muutu. Vastastikmõju- intergratsioon Kõige nõrgem jõud on gravitatsioonijõud. See toimib kõigi osakeste vahel vastavalt massile ja on nii nõrk, et üksikute osakeste juures pole tema toimet võimalik mõõta. Ainult tänu sellele,et ta mõjub kuitahes kuitahes kaugele ja toimib ainult ühtemoodi, s.o. tõmbavalt...

Füüsika - Keskkool
123 allalaadimist


Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
või
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun