tema geneetiliselt määratud reaktsiooninormi piires. Kohastumine on organismirühmade pöördumatu sobitumine (adapteerumine) uute elamistingimustega.Kohastumise tulemusel tekivad organismidel adaptatsioonid, mida nimetatakse kohastumusteks. Kohastumus- Populatsiooni ja liigi isendite ühine pärilik omadus, tunnus või tunnustesüsteem, mis soodustab nende eluvõimet ja edukat paljunemist olemasolevates elutingimustes ning sellega liigi säilimist. Kohasus-Individuaalse genotüübi valikuväärtus; Suhteline edukus eluvõimes ja paljunemises võrreldes sama populatsiooni teistsuguse genotüübiga isenditega. Liigiteke-omaette genofondiga organismirühma kujunemine ja püsimajäämine looduskeskkonnas. Liik- looduslik organismirühm, kelle isendid võivad omavahel vabalt ristuda ning kellel on oma levila Lõhestav valik loodusliku valiku tüüp: liigi keskmisest erinevate tunnustega isendite
- Dao kulg (asjade käik, kulg, voolus; tähistab liikumist) - De- vägi (loomuliku mõjuvõimu avaldumine, mitte surve avaldumine jõu abil) - Tian taevas (esineb sõna taevatahe oma loomuse ja sisemise sunni järgimine) - Ren inimlikkus (humanism, inimeselikkus kultuur, haridus, kombed, õigustunne) - Zhi teadmine, mõistmine, tarkus (vähendab vaimseid, intellektuaalseid omadusi) - Yi- kohasus, positsioonist tulenev. (Võime jääda inimühisk inimeseks.) - Li- komme. (Väljendab välist ja sisemist suhtumist, traditsiooni, järjepidevust, etiketti.) - Yue- musa. (Musa, laulude kuulamine ning vaatamine ja nendest osavõtmine.) - Wen- kultuur. (Tähistas seda mis oli kirjaga seotud. On kaunistus mis asub inimloomusel.) - Junzi- õilis. (Iseloom- püüd hariduse ja kultuuri poole, mõistmine et on vaja olla inimlik. Ühiskonna teenija)
*Kohastumine (populatsiooni, liigi) evulutsiooniline adaptsioon; organismide ehituse ja talitluse pärilik muutumine populatsioonides loodusliku valiku toimel. Kohastuise tulemusena arenevad kohastumused. *Kohastumus populatsiooni ja liigi isendite ühine pärilik omadus, tunnus või tunnustesüsteem, mis soodustab nende eluvõimet ja edukat paljunemist olemasolevates elutingimustes ning sellega liigi säilitamist. *Kohasus individuaalse genotüübi valikuväärtus; suhteline edukus eluvõimes ja paljunemises võrreldes sama populatsiooni teistsuguse genotüübiga isenditega. *Liigiteke uue liigi evulutsiooniline tekkimise olemasolevast; liigitekkeprotsess jõuab lõpule ristumisbarjääri kujunemisega uue liigi ja lähteliigi või teiste lähedaste liikide vahel. Liigiteke on mikro- ja makroevulutsiooni eraldusprotsess.
kas juhtumi asjaolud vastavad normis sisalduvatele õiguslikele eeldustele (subsumeerimine). Õiguslikud eeldused võivad jällegi nõuda tõlgendamist (ptk 9.4.1) ning asjaolud põhjalikku uurimist ja hindamist (ptk 7.2);309 õiguslikuks aluseks olev volitusnorm peab haldusakti andmise ajal kehtima ja olema põhiseadusega kooskõlas,310 määruses sisalduv alusnorm ka seadusega kooskõlas. Proportsionaalsus: meetme kohasus haldusotsus peab olema oluline mingi eesmärgi saavutamiseks. Seega tuleb esmalt kontrollida, kas üleüldse eksisteerib mingi eesmärk, mida tahetakse saavutada. Samuti peab see eesmärk olema legitiimne demokraatliku ühiskonna jaoks vajalik. meetme vajalikkus isiku suhtes karme meetmeid ei tohi kasutada, kui eesmärk on võimalik saavutada isiku jaoks leebemate vahenditega. meetme mõõdukus isegi kui meede on kohane ja vajalik, ei tohi teda kohaldada, kui kahju või
Kohastumine - Indiviidide päriliku muutlikkuse mitmekesisust kujundav valik populatsioonile või kogu liigile omased kasulikud tunnused kooskõlas elukeskkonna tingimustega. Kohanemine - individuaalne adaptatsioon isendite genotööbi otstarbekaks muutumine vastusena keskkonna tingimuste toimel Kohastumus - populatsiooni ja liigi isendite ühine pärilik omadus, mis soodustab nende eluvõimet ja edukat paljuneimist olemasolevates elutingimustes ja seega liigi säilimist. Kohasus - individuaalne genotööbi valikuväärtus: suhteline edukus eluvõimes ja paljunemises võrreldes sama populatsiooni teissuguste genotüüpidega isenditega. Liigiteke - uue liigi evulutsiooniline tekkimine olemasolevast. See on mikro- ja makroevulutsiooni eraldi protsess. Liik - populatsiooni või populatsioonide rühm, mille isendid on üksteisega sarnased kui teise liikide isenditega ja ristuvad omavahel, andes viljakaid järglasi.
Kohastumine- (populatsiooni, liigi) evolutsiooniline adaptatsioon; organismide ehituse ja talitluse pärilik muutumine populatsioonides loodusliku valiku toimel. Kohastumise tulemusena arenevad kohastumused. Kohastumus- populatsiooni ja liigi isendite ühine pärilik omadus, tunnus või tunnustesüsteem, mis soodustab nende eluvõimet ja edukat paljunemist olemasolevates elutingimustes ning sellega liigi säilimist. Kohasus- individuaalne genotüübi valikuväärtus; suhteline edukus eluvõimes ja paljunemises võrreldes sama populatsiooni teistsuguse genotüübiga isenditega. Liigiteke- uue liigi evolutsiooniline tekkimine olemasolevast; liigitekkeprotsess jõuab lõpule ristumisbarjääri kujunemisega uue liigi ja lähteliigi või teiste lähedaste liikide vahele. Liigiteke on mikro- ja makroevolutsiooni eraldusprotsess.
arvestatakse. Altruistid on määratud populatsioonist kaduma. Samas tunduvad pealtnäha nii mitmedki indiviidide käitumuslikud omadused olevat altruistlikud ja alles lähemal vaatlusel selgub, et see tegelikult nii ei ole. Seega võib organismide käitumine olla ühelt poolt altruistlik, teiselt poolt aga on see vägagi iseendaga arvestamine. Paljunemise edukusel on kaks komponenti: · otsene: sobivus ehk kohasus (fitness), toimub indiviidi tasemel · kaudne: adapteeritus (adaptation) on populatsiooni või liiki iseloomustav omadus. Otsene sobivus määrab ära ühe genotüübi keskmise alleelide hulga, mis antakse paljunemisel edasi populatsiooni genofondi. Kaudne kohastumine määrab ära nende geenide hulga järgmise põlvkonna genofondis, mis on kindlustanud selle kohanemise. Kaudne ja otsene kohanemine üheskoos on inklusiivne kohanemine- see on peaaegu
biogeograafia teoorias, konkurentsitasakaalul põhinev käsitlus (+ planktoni paradoks), mittetasakaaluline käsitlus (+ häiringute roll mitmekesisuse säilimisel Pisaster jne.), liigifondi teooria; 40. Peamised hüpoteesid ökosüsteemide funktsioneerimise ja diversiteedi seoste kohta päiskivi-liikide (keystone species) kontseptsioon, needi hüpotees; 41. Looduslik valik, kohasus, elukäigutunnused; 42. Elukäigutunnuste kujunemine, paljunemise hind, pesakonna suuruse ja paljunemiskordade arvu determinatsioon kui optimumiülesande lahendus; levimiskauguse evolutsioon kui optimumiülesanne; 43. Lõivsuhtete ja allomeetriliste seoste kujunemine elukäigutunnuste vahel; 44. Soolise determinatsiooniga seotud elukäigutunnused (hermafrodism, protandria, protogüünia), Fisheri 50:50 sugudevahelise suhte reegel, kõrvalekalded sellest (haplodiploidia); 45
• metoodika ja andmeanalüüs, uurimismeetodi/uurimismeetodite sobivus antud töö teostamiseks ja andmetöötluse teaduslikkus ning usaldatavus; • töö teoreetiline tase kirjandusallikate refereerimistase, kirjandusandmete esitamise adekvaatsus, kirjandusallikate teemakohasus, lõputöö järelduste teoreetiline tase; • töö uurimusliku osa analüüs uurimuse maht, uurimistulemuste esitamise süsteemsus, tulemuste analüüs, tabelite, jooniste kohasus, järelduste vastavus uurimistulemustele; • töö vormistus, liigenduse sobivus, keeleline korrektsus, viitamise õigsus, kasutatud allikaloendi täpsus, töö terviklikkus ja lõpetatus, töö tehnilise vormistuse vastavus õppeasutuses kehtivale kirjalike tööde juhendile; • töö praktiline väärtus uurimistulemuste rakendamisvaldkond ja võimalikud rakendamisviisid;
kui evolutsiooni (muutumist) LV võib põhjustada nii muutumist kui ühetaolisena püsimist. Kui keskkond muutub soosib valik uusi vorme, mis on paremini kohanenud. Kui keskkond ei muutu ja samale keskkonnale paremini kohanenud vorme ei teki, hoiab valik populatsiooni muutumatuna /puhastav valik/ (ei lase halvemaks minna). Iseasi, kas tõeliselt muutumatu keskkond on olemas. Valik: Suunav stabiliseeriv lõhustav --- sagedus kohasus Keskmine väärtus populatsioonis Pideva tunnuse korral Vaata simulatsioone: http://www.evotutor.org/Selection/Sl5A.html suunav valik The fossil lineage of the horse provides a remarkable demonstration of directional succession. The full lineage is quite complicated and is not just a simple line from the tiny dawn horse Hyracotherium of the early Eocene, to today's familiar Equus. Overall, though, the horse
• fA(1) = wAfA(0)/(wAfA(0)+wafa(0)) Nii, et uut alleelisagedust ei määra mife absoluutne paljunemiskiirus (w), vaid suhteline paljunemiskiirus. Ehk A alleeli sagedus oleneb suhtelisest paljunemiskiirusest. Nii on vaid suhtelised paljunemiskiirused olulised ja jagades valemi nimetaja ja lugeja WA-ga näeme, et : fA(t+1) = fA(0)/(fA(0) +(wa/wA)fa(0)) Ehk uus sagedus sõltub paljunemissuhetest (wa/wA). 5. Millistest faktoritest sõltub suhteline kohasus (relative fitness)? Suhteline kohasus w on absoluutsete kohasuste suhe w=λb/λa, ehk sõltub genotüübi kasvukiirusest. Kui w=1,0, siis on kahel genotüübil identne kasvukiirus ja genotüüpide proportsioonid jäävad muutumatuks läbi põlvkondade. qt/pt = wt * (q0/p0) Kui w>0, siis lugejas olev kasvab kiiremini ja tema proportsioon suureneb läbi põlvkondade (q kasvab). Kui aga w<0, siis nimetajas olev genotüüp kasvab
-patogeensuse aste. ka nende organismide mürgisus. Virulentsuse kui ühtse omaduse määravad infektsioossus (nakatamisvõime), invasiivsus (võime peremeesorganismis paljuneda ja levida) ja toksilisus (võime moodustadatoksiine)[1]. Virulentsus sõltub suuresti vaadeldavast mikroobitüvest (tüvespetsiifilisus). 26. Lõivsuhted (mõiste ja näide) ühe funktsiooni kaudu realiseerunud kohasus on negatiivses põhjuslikus seoses teise funktsiooni kaudu realiseerunud kohasusega Nt taimedel vegetatiivne ja generatiivne paljunemine piiratud sama ressursi poolt. 27. Hõimuvalik is the evolutionary strategy that favours the reproductive success of an organism's relatives, even at a cost to the organism's own survival and reproduction. 28. Koevolutsioon on kahe või enama vastassuhteis oleva liigi (või muu bioloogilise üksuse) üksteisest sõltuv evolutsioon. 29
Alguses ei juhtu midagi aga järjest võttes jõutakse mingi hetk piirini, kus tuleb katastroof. Kõik kivid on gooti kaares täpselt ühesugused, va üks. Luku- ehk päiskivi. Päiskivi on see liik, mis teisi koos hoiab. Hakates liike ära võtma, algul ei juhtu midagi aga hiljem katastroof. Edasi on uus tase, kus funktsioon läheb lõpuks nulli. 41. Looduslik valik, kohasus, elukäigutunnused; Looduslik valik paremini kohastunud genotüübid annavad suurema panuse tulevastesse põlvkondadesse. Kohasus lühiajaline paljunemise edukus ehk vaadeldava genotüübi panus tulevastesse põlvkondadesse. Kohasus on seda suurem, mida rohkem kasvatakse või paljunetakse. Elukäigutunnus elutsükliga seotud omadus, mis otseselt mõjutavad sündimist ja suremist ning seeläbi organismi koasust. 5 tähtsamat elukäiguomadust: · Keha suurus
Evolutsioon on tunnuste muutus populatsioonis põlvkondade vältel. Evolutsioonil on eesmärk ei ole. Evolutsioonil on tipp ei ole. Kui pole sundi muutuda ja simpans on oma elukeskkonnas kohastunud, siis ei ole tal vajadust muutuda. 1. Too välja neli tingimust, mis on vajalikud ja piisavad selleks, et looduslik valik toimiks? Arutle, mis juhtub siis, kui mõni tingimus on täitmata. LV toimib kui esineb reproduktiivsus, pärilikkus, varieeruvus indiviiditi, erinev kohasus. Kui ei esineks reproduktiivsust, siis ei saaks LV substraati, kelle seast valida. Pärilikkuse puudumisel toimuks kaootiline muutumine (vanemad ei mõjuta järglasi, ei sarnane nendega). Kui jääks ära varieeruvus kohasuses, siis võib populatsioon kasvada üle oma kandevõime. Kunstlik valik või kandevõime on evo suunajad. 2. Millise valikutüübiga on tegemist? Selgita graafikuid. 1. suunav valik muutunud või uute keskkonna tingimuste tõttu tõusevad esile võrreldes
taastub alleelisagedus 2-3 põlvkonna jooksul 376. Ühendpopulatsioonid: immigreerunud populatsioon on tavaliselt oluliselt väiksem kui algpopulatsioo, ühispopulatsioon tekib kui kahe populatsiooni geograafiline isolatsioon kaob, kuigi ühinevad populatsioonid on juhuslikult ristuvad, ei pruugi nad kohe saadutada kohe Hardy-Weinbergi seadusest tulenevaid genotüübisagedusi, kui ka edaspidi on ristumine juhuslik, taastuvad Hardy-Weinbergi võrrandist tulenevad sagedused 377. Kohasus: e. võime ellu jääda ja anda elujõulisi järglasi, kvantitatiivne tunnus, igal liikmel on omaenda kohasuse väärtus, nt 0 kui hukkub või ei anna järglasi, 1 kui jääb ellu ja annab ühe järglase jne, valiku puhul annavad mõne genotüübiga isendid, võrreldes teistega, suurema arvu viljakaid järeltulijaid, populatsioon on staviilne kui kohasus on 1 378. Suunav valik: selektsioon, kus järglaste andmisel eelistatakse tunnuse muutlikusrea ühes otsas olevate tunnusvormidega
Korjati lahest välja, tulemusena vähenes karpide koosluse liigirikkus rohkem kui poole võrra. Kiskja eemaldamisel saakloomade arvukus vähenes. Kiskja eelistab dominante. Kiskja hoiab liigirikkust kõrgel. Needi hüpotees (Erlich ja Erlich) mõned on asendatavad: nagu needid lennukikeres. Võtad 1 ära pole midagi, võtad 2 ikka midagi. Kuid mingil hetkel kui piisavalt ära võetud, tekib katastroof. Katastroofist taastuda on juba raskem. 43. Looduslik valik, kohasus; Looduslik valik Hutchinson kohasemad jäävad ellu (need, kelle paljunemisedukus on suur, aga et edukalt paljuneda, tuleb KK-s ka hakkama saada). Rohkem fertiilseid järglasi annavad need, kes on keskkonnaga paremini kohastunud ehk kes saavad seal paremini hakkama. Looduse valiku surve all on korraga mitu tähtsat tunnust. Seotud kohasusega, meil peab olema sobiv kohasus, et piisavalt paljuneda, aga et ka ellu jääda, sest kui me tahame palju paljuneda, siis ei
3. Lõhestav valik - keskkond muutub mõlemas või mitmes suunas, keskmine isend ei sobi, äärmuslikud sobivad - Eelis ellu jääda ja järglasi anda on äärmuslike tunnustega isenditel - Äärmused ↑ , keskmiste A ↓ , näiteks: - Räim - kevadräim ja sügisräim (omavahel ei ristu) LOODUSLIKU VALIKU TAGAJÄRJED: 1. Suurendab sobivamate genotüüpidega isendite arvukus populatsioonis 2. Populatsiooni kohasus kasvab/suureneb 3. Kujunevad välja kohastumused JOONIS LK. 28: 1. Teopopulatsiooni isendite värvus muutub heledamast tumedani. Kõige rohkem on keskmise värvusega isendeid. 2. Stabiliseeriv valik soosib keskmise värvitooniga isendeid. Liiga heledad või liiga tumedad isendid langevad kergemini röövloomade saagiks. 3. Suunav valik eemaldab heledad ja soosib tumedamaid isendeid. Nii juhtub siis, kui
- isiksuse mitmesus (dissotsiatiivne identiteedihäire) *hüpohondria – liialdatud mure haiguse pärast *nartsissism – liialdatud mure välimuse pärast *keha sallimatus *kehakujutise moondumine MUUTUSED AFEKTIS (meeleolus - on see meil kõrgem, madalam – võib olla reaalsus või ka põhjendamatu) -anhedoonia (meeleolu ei ole piisavalt langenud, et saaks diagnoosida depressiooni, kuid siiski langenud) -mania (meeleolu on langenud nii, et midagi ei lähe korda) *ajastus, kestus ja kohasus *tuimenemine, lamenemine -ärevus MUUTUSED TAHTEAKTIIVSUSES - isu, janu, uudistav käitumine, uni, motivatsioon /(mis võib hakata lagunema) *agiteeritus *hüperaktiivsus, hüperkineesia *pidurdatus (võib ilmnema kangestunud pooside võtmiseni) -käitumine
Inimlikkus, kombed, kombelisus ja tarkus on inimesele loomuomased. Meng zi ei väida, et kõik käituvad alati vooruslikult, ta aga usub, et halb käitumine tuleneb inimstele loodud keskkonnast. Kui luua hea keskkond kasvamiseks ja arenguks, siis on võimalik kõikide vooruslikkus(http://wiki.zzz.ee/index.php/Konfutsianism). Meng zi inimeseõpetus tuginebki arusaamale, et inimeses loomus on sünnipäraselt hea ja sellele on omased neli vooruslikku väge: inimlikkus, kohasus, komme ja tarkus. Samuti ta arutleb inimese psühhofüsioloogilse kogemuse üle, tõstes esile südame (hiina keeles zhi) kui mõtlemisorgani ja meelteandmete koondaja rolli. Inimese elusoleku ja tervise tagab elujõud ehk hingus (hiina keeles qi), mis allub tahtele (hiina keeles zhi) (http://www.budismiinstituut.ee/leksikon/m.html). Konfutsianismi põhituumaks on ühiskondlik moraal ja eetika. Keskmes on inimene ja ühiskond, mitte jumalad ja teispoolsus
katastroof. R. Thom. Joonis. Liikide arv seotud mingi funktsiooniga. Looduskaitse Eestis on inimene mõjutanud liigirikkust positiivselt, muidu oleks kogu ala kaetud metsaga. Suur osa liigirikkusest koondunud avamaale. Globaalses skaalas on asi vastupidi. Inimene on kiirendanud väljasuremist umbes 10 kordselt. Evolutsiooniline ökoloogia Hutchinson võtab Darwini idee hästi kokku. Survival of the fittest kohasemate ellujäämine. Keskkonna jaoks kohasemad jäävad ellu. Kohasus on vaadeldava genotüübi panus tulevastesse põlvkondadesse. Mõõta saaks kas suguküpsete järglaste arvuga või järglasi saanud järglaste arvuga. Toimub keskmise kohasuse suurenemine. Evolutsioon toimub alati suurema kohasuse suunas. Evolutsiooniline võidurelvastumine kus pidevalt püütakse üle trumbata võimalikke vaenlasi ja oma populatsiooni konkureerivaid genotüüpe. Red Queen efekt selleks, et oma positsiooni säilitada peab takson suurel kiirusel evolutsioneeruma.
Katastroof äkiline ?muutus kumulatiivsete protsesside toimel. 54. Inimese oletatav roll globaalse liigilise mitmekesisuse dünaamikas viimastel sajanditel? Eestis on positiivselt mõjutanud. Kui Eestis inimesi ei elaks, oleks siinne elurikkus oluliselt väiksem, kogu maa oleks kaetud metsaga, poleks rohumaid, kus praegu enamik liikidest on koondunud. Globaalsest vaatevinklist on negatiivselt mõjutatud. (makroliike u kümnekordselt vähenenud inimtegevuse tõttu) . 55. Looduslik valik, kohasus, elukäigutunnused, tunnuste geneetiline varieeruvus, päritavus, valiku vastus, valiku surve? Kohasus lühiajaline paljunemise edukus ehk vaadeldava genotüübi (kohastumuste kompleksi) panus tulevastesse põlvkondadesse. Looduslik valik paremini kohastunud genotüübid annavad suurema panuse tulevastesse põlvkondadesse. Tunnuste päritavus näitab, kui determineeritud mingisugune tunnus on ehk kui suur on selle tunnuse määramisel geneetilise komponendi roll.
ii. bagatellrünne – vähemohtlik süütegu, ebaproportsionaalne iii. provokatsioon iv. hädakaitse perekonnas v. EIÕK II Subjektiivne koosseis Kaitsetahe Hädaseisund I Objektiivne koosseis 1. Hädaolukord a. Oht õigushüvele b. Ohu vahetus 2. Päästmistoiming a. Vajalikkus i. sobiv ii. säästvaim b. Proportsionaalsus c. Kohasus II Subjektiivne koosseis Teadlikkus hädaseisundis viibimisest ÕV -kannatanu eeldatav nõusolek - avalik-õiguslikud erinormid 1) riigi tegevusest tulenevad ohud 2) avaliku võimu tegevuse õigustatus: hädaseisund, piinamiskeeld, lennuki allatulistamine Varguse koosseis Objektiivne koosseis 1. Objekt a. võõras asi b. vallasasi 2. Võõra vallasasja äravõtmine a. võõra valduse murdmine b. uue valduse kehtestamine 3
- Liikide arvukus püsib enamvähem kindlates piirides Looduslik valik Looduslik valik on populatsiooni isendite valikuline ellujäämine ja ebavõrdne paljunemine Loodusliku valiku põhjused: 1. Individuaalsed pärilikud iseärasused, mis on olemas ja muudavad ühe populatsiooni isendid üksteisest erinevaks 2. Olelusvõitlus Loodusliku valiku tagajärjed: 1. Suurenab sobivamate genotüüpidega isendite arvukus populatsioonis 2. Populatsiooni kohasus kasvab/suureneb 3. Kujunevad välja kohastumused Loodusliku valiku vormid: 1. Säilitab/stabiliseerib juba varem välja kujunenud kohastumisi - muutmatu keskkond - Eelis ellu jääda ja järglasi anda on nn keskmise tunnusega isenditel - Nende A ↑, äärmuste A ↓ , näiteks: - Fotosüntees ja rakuhingamine, nn “elavad fossiilid” 2. Suunav - toimub siis kui keskkond muutub ühes kindlas suunas
Geneetline mehhanism ei ole täpselt teada Heteroos (Hybrid vigor) suurendab: · Tootlikkust (saak/ühik/ajaühik, 15-20% saagi lisa) · Majanduslik kasu Kaks hüpoteesi, miks inbreeding on kehv Üledomineerimine (Overdominance) : geneetiline varieeruvus annab eelise populatsioonis, nii, et heterosügootidel on eelis mõlema homosügoodi ees. Inbriiding vähendab 13 eterosügootide sagedust, seega homosüügote on rohkem ja seega kohasus (fitness) on väiksem. Domineerimine(Dominance) : Geneetiline varieeruvus kohasuse (fitness) osas on põhjustatud haruldase fataalse retsessiivse alleeli poolt. Sellised alleelid jäävad populatsiooni alles, sest nad tekivad uuesti. Algpopulatsioonis on need alleelid heterosügootides. Kui inbreeding kestab, siis tõuseb homosügootide arv ja kohasus (fitness) väheneb. · Heteroos aga käib selle hüpoteesi vastu Seemne sertifitseerimine Seemne: · põlvnemise, · liigi- ja sordiehtsuse
populatsioon, kus põlvkonnad ei kattu, on püsiv arvukus ja võrdne sugude suhe, puuduvad ränne, mutatsioonid ja looduslik valik. Geenitriiv alleelide sageduse juhuslikud muutused (sh nende kadumine) populatsiooni uutes põlvkondades, mis tulenevad sellest, et paljunemisel antakse edasi juhuslik valik alleele. Geenitriiv mõjutab eelkõige nuetraalsete või nõrga valikusurve all olevate alleelide sagedust ning on eriti oluline väikestes populatsioonides, kes paljuneb vähe isendeid. Kohasus isendi keskkonnatingimustega kohatumise ja kohanemise aste, mis väljendub paljunemisedukuses (paljunemisvõimeliste järglaste arvus). Populatsiooni pudelikael olukord, kus arvukus on väga oluliselt vähenenud ning haruldased alleelid ei kandu järgmistesse põlvkondadesse edasi, sest isendid, kes neid alleele kannavad, on surnud või ei paljune. Lähiristumissurutis e inbriiddepressioon omavahel lähisuguluses olevate isendite ristumisel
• “Tavade protokollid” (Liji) • Nelikraamat (Sishu), mille koostas Zhu Xi, sisaldab Konfutsiuse õpetuste kokkuvõtlikku esitlust koosneb neljast tekstist: • „Vesteid ja vestlusi” (Lunyu); • „Mengzi” (Mencius); • „Suur õpetus” (Daxue); • „Keskmine tavaline” (Zhongyong). • Konfutsianism rõhutab ka selliseid inimlikke voorusi nagu ustavus, õiglustunne ja otsekohesus. Tähtsal kohal KOHASUS. Küsimused ja vastused: Taoismiuskumused MidatähendabTao?Universumikulgemise tee, toimimisviis, eluseadus Mis on taoismipõhiteos? Põhitekstiks on Daodejing Kes on taoismijumalad? Iseloomusta taoismi Midatähendab yin jayan? vesikamaajatuul Voorused on: paindlikkud, naiselikkus, alandlikkus, tegevusetusjarahumeelsus Lemmiksümboliks on vesi Tundelinesuhtumine ZOROASTRISM Kelleõpetuselpõhineb Z.?Vanairaanidualistlikusund, Zarathustra õpetustel
PEAMÕJU KOOSMÕJU JUHUSLIKKUS Plastilisuse väljendumine: Adaptiivne plastilisus nt: Harilik mänd. 1) Lageraiesmiku männid. Kogu energia on männid kulutanud pikkuskasvuks, sest muidu jääksid nad teiste varju, pimedusse ja sureks. Aktiivne plastilisus! See on mändide püüe parandada oma fitnessi, ehk kohasust. Kohasus – lühiajaline paljunemisedukuse mõõt. 2) Looduskaitse all olev mänd. Ta on kasvanud üksi, ilma konkurentsita PARi pärast. Selleks, et rohkem PARi saada, on mõttekam lateraalselt levida. Plastilisuse väljendumine: Passiivne plastilisus Fenotüübi muutused ei pea alati olema seotus kohasuse muutusega.
inbriidingu puhul on nii vägev evolutsiooniline mõjur, et sellest hoidumiseks lahkuvad näiteks noored emased simpansid ,,oma karjast" paljude kilomeetrite kaugusele (ühinevad uue karjaga) ju kaaluvad rännakuga seotud ohud oluliselt üle inbriidingu potentsiaalselt hukatusliku toime. Bioloogil jääb muidugi mõistatada, kuidas looduslik valik on viinud niisuguse adaptatsiooni tekkele. Fitness- parem kohasus. Nt atraktiivsus määrab ära isaste parema kohasuse ehk fitnessi. Näiteks on ilusama sulestikuga isastel vähem parasiite või isaste teatud käitumuslikud jooned viitavad nende suuremale vitaalsusele. ,,Heade geenide teooria" Kohasuse (fitness) - st väljendeid "looduslik valik soosib A'd" ja "A'l on kõrgem kohasus" võib vaadelda sünonüümsetena. Kohasust võib seega defineerida kvalitatiivsel tasemel kui (suhtelist) paljunemisedukust ehk paljuneja panust järglaspõlvkondadesse
KOHANEMINE- indiviidi elu kestel sobitumine elutingimuste muutustega päriliku reaktsiooninormi piires. KOHASTUMINE- bioevolutsiooni peamine protsess; organismide ehituse ja talitluse pärilik muutumine populatsioonides loodusliku valiku toimel. KOHASTUMUS- populatsiooni ja liigi isendite ühine pärilik omadus, tunnus või tunnustesüsteem, mis soodustab nende eluvõimet ja edukat paljunemist olemasolevates elutingimustes ning sellega liigi säilimist. KOHASUS- individuaalse genotüübi valikuväärtus; suhteline edukus eluvõimes ja paljunemises võrreldes sama populatsiooni teistsuguse genotüübiga isenditega. LIIGITEKE- uue liigi evolutsiooniline tekkimine olemasolevast. LIIK- populatsioon või populatsioonide rühm, mille isendid on üksteisega sarnasemad kui teiste liikide isenditega ja ristuvad omavahel, andes viljakaid järglasi. LÕHESTAV VALIK- loodusliku valiku tüüp: liigi keskmisest erinevate tunnustega isendite eelispaljunemine
Päiskiviliigid on liigid, kelle eemaldamisel ökosüsteemist, võib süsteem täielikult muutuda (Pisaster). Kui ei teata, kes on päiskiviliik (kes hoiab süsteemi kontrolli all), tuleb kaitsta kõiki. Needi hüpoteesi kohaselt võib ka ilma päiskiviliikideta süsteem lõppeda katastroofiga. Võrreldakse lennukiga neete ükshaaval ära kiskudes. Alguses ei juhtu midagi, piisavalt kaua tehes, kukub tiib ära. 44. Looduslik valik, kohasus, elukäigutunnused; Kohasus on evolutsioonilise teooria tsentraalne termin. Vaadeldava isendi, seega ka genotüübi suhteline panus järgnevatesse põlvkondadesse. Paljunemisedukuse lühiajaline mööt. Looduslik valik on kohasemate ellujäämine. Elukäigutunnused organismi põhilised kasvu ja paljunemisega seotud tunnused: keha suurus, paljunemiskordade arv (üks või mitu), järglaste arv, eluea pikkus, lõimetishoolde olemasolu/puudumine, Deevey kõver (millisesse elujärku koondub suremus) 45
De vooruslikus peavad ajalooraamat Xunzi olema 2)Shjing 5 voorust: õiglus, inimlikkus, süsteemsed lauluraamat kohasus, tarkus, ustavus ning reeglite 3)Yijing järgi muutusteraamat põletatakse surnu raha 4)Chungin kevaded-sügised
määral seotud meie minaga. Pöördumine EQ poole ei ole nagu küsimusele vastuse otsimine või matemaatilise arvutuse tegemine. Emotsionaalset intelligentsust ei saa võtta nagu fakti või vastust, see on pigem protsess, kus skaneeritakse kogemused, mis asjade toimimise kohta minevikus on saadud ja nähakse ette, kuidas tuleks uudses olukorras käituda, otsides ja kaaludes käitumise sobivust uue sõbra või Wagneri austaja suhtes või mis tahes muus kontekstis. Kontekst, mälu, võrdlus ja kohasus on EQ-oskused. EQ-protsessi puhul võib täheldada, et nägu muutub väljendusrikkaks, eriti selle keskmine osa; näolihased kerkivad naeratuseks või ilmutab pinges ilme kõhklust. Meie kehakeelt võiks nimetada personaalseks eksperimentaalteatriks, mis häälestab meid eelistustele, ebaeelistustele ja väärtustele ning võrdleb neid sellega, mida me teise inimese juures arvame tajuvat. See on nagu koerte teineteise nuusutamise peenelt arenenud versioon (ei ole ime, et aju emotsionaalset osa
vesi." Montaigne käis College de Guyenne koolis, kus õpetuse arsaamaks oli: mida rohkem saadakse maailmast teada, seda parem. Montaigne aga avastas veel ühe olulise asja, mida koolis polnud enne mainitud: ,,Kui inimene oleks tark, hindaks ta iga asja väärtust selle järgi, mis on tema eluks kõige vajalikum ja sobivam ." Montaigne'i intelligentsuse skeemi järgi on raamatute juures oluline selle kohasus ja kasulikkus elus; pole niivõrd oluline teada täpselt peast, mida Platon kirjutas või Epikuros mõtles, kui hinnata, kas see, mida nad ütlesid, on huvitav ning võiks aidata inimesi igapäevases elus. ,,Teadlased, kelle kätes on raamatute üle kohut mõista, ei hinda midagi muud peale õpetuse ega tunnista muid vaimse tegevuse ilminguid peale eruditsiooni ja teadmiste..." Arthur Schopenhauer sündis 1788. aastal Danzigis. Ta oli veendunud pessimist, kes
Protsess, kus patsientidele või nende sugulastele antakse konsultatsiooni pärilike haiguste riski kohta lastel või sugulastel. 134. Geograafiline isolatsioon. Organismi eraldatus teistest sama liiki organismidest vahemaa või muude füüsiliste piiride tõttu. 135. Migratsioon. Rakkude või isendite ränne. Jaotub sisse- ja väljarändeks. 136. Ühendpopulatsioonid. Alg- ja migrantpopulatsiooni ühinenud populatsioon. 137. Kohasus. Valikuväärtus. Kindla genotüübiga isendite edukate järglaste arv, võrreldes ja väljendades suhtena populatsiooni keskmisse või populatsiooni muude genotüüpidega isendite järglaskonda. 138. Suunav valik. Populatsiooni keskmine või tunnuse sagedus muutub vaadeldava tunnuse suhtes järglaspõlvkondades kindlas suunas. 139. Lõhestav valik. Selektsioon, kus sõltuvalt tingimustest
kuidagi kasulik olnud), kaudne vastastikkus (indirect reciprocity), üldistatud/üldine vastastikkus (generalized reciprocity - indiviid, kes sai kunagi teiselt isendilt mingit abi, aitab suure tõenäosusega ka ise tulevikus) · Why anti-predator behaviour of a prey (saak) individual can be considered (käsitletud) as a part of the individual's genetic fitness (kohasus)? Kiskjavastast tegevust võib käsitleda kui saaklooma geneetilist kohasust, sest inklusiivne fitness ütleb meile, et teise looma (antud juhul oma poegade) abistamine/kaitsmine tasub end ära, kui hind mida maksab kaitsev saakloom on väiksem kui kasu mida saab abistatav korrutatud abistaja ja abistatava vahelise suguluskoefitsendiga . c < b * r ehk b/c > 1/r kus c = hind, mida maksab abistaja b = kasu, mida saab abistatav
· Nägemine: ühe küünla leek pimedal selgel ööl ca 45 km kauguselt · Kuulmine: kella tiksumine täelikus vaikuses ca 6 m kauguselt · Haistmine: 1 tilk parfüümi 6-toalises korteris · Puudutus: mesilase tiib, mis 1cm kauguselt kukutatud põsele · Maitsmine: 1 teelusikatäis suhkrut 8 liitris vees Närvisüsteem Nimeta ajukoore funktsioonid. Ajukoor ehk neokorteks laseb meil enamsati mõistuspäraselt käituda. Ajukoore töö on tagada käitumise paindlikus, kohasus muutliku olukorraga, kuid selle juures sõltub ajukoore tõhusus koorealuste tuumade talitlusest. Mis on tegevuspotentsiaal, kuidas see tekib ja levib? Kuidas levib erutus rakkude vahel? Lk 61 ja 62 Mis on sünaps ja sünaptiline ülekanne? Sünaps [sün'aps] on koht, kus ühe neuroni (närviraku) neuriit ehk akson puutub kokku järgmise neuroni dendriidi või rakukehaga või siis meeleelundi, lihas- või näärmerakuga.
11) Haldusmenetluse põhimõtted ● Seaduslikkus - Ülemuslikkus; Põhiõigusi ja vabadusi on võimalik piirata, kui seadus seda lubab. Õigusi ei saa realiseerida piiramatult. ● Proportsionaalsus - riik ei piiraks isikute õigusi ega tekitaks neile muid koormavaid tagajärgi tühja-tähja pärast, vaid ainult siis, kui see on hädavajalik. Seotud mõõdupärasusega - hindamisekriteeriumid; Abinõu sobivus - meetme kohasus (eesmärgipärasuse saavutamine); Abinõu vajalikkus - meetme vajalikkus (hädavajalikkus); meetme mõõdukus - ei tohi teda kohaldada, kui kahju või muu koormav tagajärg, mida isikule põhjustatakse, on tunduvalt suurem, kui meetmega saavutatavad positiivsed tulemused. ● Kaalutlusõigus - (diskretsioon) (kaaluda otsuse tegemist või valida erinevate otsuste vahel); Kooskõla haldusametniku volitustega - tegevus peab peab olema proportsionaalne
· Nelikraamat (Sishu), mille koostas Zhu Xi (1130-1200), sisaldab Konfutsiuse õpetuste kokkuvõtlikku esitlust koosneb neljast tekstist: · ,,Vesteid ja vestlusi" (Lunyu); · ,,Mengzi" (Mencius); · ,,Suur õpetus" (Daxue); · ,,Keskmine tavaline" (Zhongyong). · Konfutsianism rõhutab ka selliseid inimlikke voorusi nagu ustavus, õiglustunne ja otsekohesus. Tähtsal kohal KOHASUS. TAOISM · Taoismi põhiteos on "Daodejing" ("Raamat teest ja väest", "Kulgemise väe raamat"). Vana pärimuse järgi on selle autoriks arvatavasti 6. sajandil eKr elanud Laozi, keda peetakse ühtlasi taoismi rajajaks. · Teine tähtis teos on "Zhuangzi" (pärimuse järgi Zhuangzi nimeliselt autorilt, teadlaste arvates erinevatelt autoritelt). · Religioosse taoismi alguseks on peetud 142. aastat pKr, mil Zhang Daoling sai
(ST), Arrowhead (AR) ja Chiricahua (CH). Kuigi väliselt eristamatud, on erinevate inversioonitüüpidega isendid aktiivsed erinevatel aastaaegadel. ST sagedus langeb ning CH sagedus tõuseb märtsist juunini ning kuumal perioodil juunist augustini tõuseb jälle ST sagedus ja langeb CH sagedus. Sellised kõikumised populatsioonis näitavad, et teatud tingimustes on erinevate inversioonidega isendite kohasus (fitness) erinev. ST ja CH inversioonidega kärbeste laboris kultiveerimise tulemusena ühe aasta vältel muutus eri tüüpi inversioonide osa populatsioonis oluliselt. Kui algselt oli populatsioonis 10% ST ja 90% CH inversioonidega isendeid, siis katse lõpuks, kui populatsioon oli stabiliseerunud, oli ST osakaal tõusnud 70%-ni ning CH osakaal langenud 30%-ni. Muutlikkuse klassikaline ja tasakaalustatud mudel. Populatsiooni geneetilise struktuuri kirjeldamiseks on loodud kaks mudelit
kriteeriumid, mille alusel otsustatakse, korrigeeritavus, eetilisus, esindatavus. Kommunikatiivne õiglus- juhtide suhtumine oma töötajatesse, kas neid koheldakse lugupidamisega ja kas neid usaldatakse. Kuivõrd õigeaegselt jõuab töötajateni tööks ja organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks vajalik informatsioon. Oluline on seejuures ka informatsiooni terviklikkus, kohasus, vastavus ja korrektsus. 28. Juhtimiskogemuse kujunemine. Juhtimise seisukohalt on kompetentsus oskus ja võime kasutada oma teadmisi tõhusalt mingis kindlas situatsioonis. Need omadused on juht omandanud ja kogunud oma töö käigus. Vastavalt situatsioonile valida õige käitumine ning langetada õiged otsused, kui juht seda kõike suudab, võib teda pidada kompetentseks juhiks. Otsustamine ja diagnoosimine. Tehnilised oskused
· Erinevused meeste ja naiste vahel sotsiaalses edenemises, sugulises, tervise- ja riskikäitumises ning suremuses on olulisel määral mõjutatud meie evolutsioonilisest pärandist · Nende erinevuste algpõhjuseks on füsioloogiliste sigimisinvesteeringute ebavõrdsusest tingitud paarumisstrateegiate erinevus, mis viib sugupoolte vahelise konfliktini · Optimaalne sigimiskäitmune (mis tagab järglaste arvu ja kvaliteedi maksimeerimise suurim kohasus) on olnud ajaloo jooksul meeste ja naiste jaoks erinev · Mehed ja naised on kohastunud erinevate sigimisega seotud probleemise lahendamiseks · Seepärast pole meil vähimatki põhjust eeldada, et nende psühholoogia/loomus peaks sarnanema Tähtsus · Soolise diskrimineerimise probleemidega tegelemisel ei tohi lähtuda valest eeldusest, et mehed ja naised on oma põhiolemuselt sarnased või et kõik sooerinevused on tingitud sotsiaalsest keskkonnast
(modifikatsioonilistes) muutustes tema geneetiliselt määratud reaktsiooninormi piires Kohastumine (populatsiooni, liigi) evolutsiooniline adaptsioon; organismide ehituse ja talitluse pärilik muutumine populatsioonide loodusliku valiku toimel. Kohastumise tulemusena arenevad kohastumused Kohastumus populatsiooni ja liigi isendite ühine pärilik omadus, tunnus või tunnustesüsteem, mis soodustab nende eluvõimet ja edukat paljunemist olemasolevates ning sellega liigi säilimist Kohasus individuaalse genotüübi valikuväärtus; suhteline edukus eluvõimes ja paljunemises võrreldes sama populatsiooni teistsuguse genotüübiga isenditega Liigiteke uue liigi evolutsiooniline tekkimine olemasolevast; liigitekkeprotsess jõuab lõpule ristumisbarjääri kujunemisega uue liigi ja lähteliigi või teiste lähedaste liikide vahele. Liigiteke on mikro- ja makroevolutsiooni eraldusprotsess
kõik andmetele rakendatud konverteerimised ja teisendamised; keerulisemate analüüside puhul lisada, milliseid algoritme milliste parameetritega on kasutatud. Iga nõude täitmatajätmine või sellega mittearvestamine võib kaasa tuua vigade kumuleerumise. · Interpreteerimine ja GIS väljundi kasutamine arvestama peab, et iga GIS andmebaas on tehtud kindlat eesmärki silmas pidades ning kõik teised kasutuseesmärgid (andmete kohasus nende eesmärkide täitmiseks) tuleb hoolikalt läbi kaaluda. Vastutuse tekkimine · GIS andmete tarbijate seisukohast oleks meeldiv, kui tootja või levitaja pakuks ka garantiisid ning vastutaks toote kvaliteedi eest · Tuleb eristada, kas vastutajaks peaks olema füüsiline isik (töötaja) või organisatsioon. · Vastutuse liigid, mis võivad esineda GIS andmete levitamisel (Anderson):
evolutionary biology are put to use in research on the structure of the human mind. ... . It is a way of thinking about psychology ... (Cosmides, L.; Tooby, J.) Kõige tähtsamad suhted: - diaadilised suhted, - hierarhilised suhted, - kõrge reproduktiivse väärtusega kaaslased, - geneetilised sugulased, - koalitsioon (ehk sõbrad). Olulised põhiprintsiibid suhete käsitlemisel: - Reproduktsioon ja inklusiivne kohasus – geenide replikatsioon - Seksuaalne valik – soosisene ja sugudevaheline omaduste valik - Vanemlik investeerimine – meeste (geenid; raha, aeg jms) ja naiste (keha) erinevad panused järglaste kasvatamisel ja sellest tulenevalt erinevad käitumisstrateegiad suhtlemisel. - Käitumuslike strateegiate sagedusest sõltuvus – omaduse kohasus on seotud selle omaduse jaotumisest populatsioonis Suhete adaptiivne funktsioon:
Mittetasakaaluline populatsioon - Geograafiline isolatsioon - Migratsioon ja ühendpopulatsioon - Ühiseellane Evolutsioonigeneetika - Geenide muutused - Tunnuste muutlikkus - Geeni- ja alleelisagedus 82.Looduslik valik - Indiviidide ebavõrdne ellujäämine ja järglaste andmine looduskeskkonnas mis eelistab isendeid kes on olemasolevate keskkonnatingimustega paremini kohastunud. - Kohasus - Valiku tüübid : suunav, lõhestav, stabiliseeriv - Selektsioonikoefitsent – arv mis mõõdab genotüübi kohasust võreldes populatsiooni edukama genotüübiga - Juhuslik geenitriiv: populatsiooni suhteline suurus, pöidlaküüdiefekt, pudelikaelaefekt (geenitriivi erivorm mille puhul populatsiooni arvukus on ajutiselt drastiliselt alanenud), rajajaefekt 83.Selektsioon
Tsiviliseeruv mõju ühiskonnale Kuigi esmapilgul osutub võitjaks see kellel on suurem sõjavägi, siis hiljem võidab see kellel suurem kultuur · Viie suhte harmoonia Valitseja alam (õigus) Isa-poeg ( kiindumus) Mees- naine ( erinevus) Vanem vend noorem vend ( eesõigus) Sõber-sõber (usaldus) · Viis voorust Õiglus, inimlikkus, kohasus, tarkus, ustavus Kui ta suri jagunes see mitmeks haruks · Mengzi 372-289 inimene on hea . kuidas koolitada häid ametnikke? Peavad olema inimlikud, kohtlema teisi kaastundlikult. ,,Tõeliselt õilsat ei riku mitte miski ei võim, rikkus ega vaesus" · Xunzi 310-220. Inimene on kuri. Neo konfutsianism · E. daoxe. Looja Zhu Xi · Neliraamat( sishu) Vesteid ja vestlusi Keskmine ja tavaline
epideiktilised kõned (kellegi ülistuseks või piduliku sündmuse puhul). Kõne koosneb sissejuhatusest (kontakt kuulajaga), jutustusest (olukorra kirjeldus), tõendid (kunstilised või kunstitud), epiloog (tunnetele rõhumine). Kunstilised tõendid on loogilised arutlused, eetos (iseloomude kirjeldamine), paatos (tunnetele rõhumine). Kunstitud tõendid on seadused, tunnistajad, lepingud, piinamine, vanded. Kõnevoorused: õigsus, selgus, kohasus, kaunistused, hiljem ka lühidus ja võimsus. 74. Kes oli Isokrates, mida ta tegi ja milliseid ta teoseid tead? Üks "kümnest Atika kõnemehest" (Aleksandria filoloogide loodud kaanon, mitte mingi päriselt olnud rühm). Ta rajas 390 eKr Ateenasse retoorikakooli. Sai õpetust sofistidelt, aga oli ise nende suhtes kriitiline: taunis apoliitilist edule suunatud kõneõpetust. Temalt on säilinud 21 kõnet, millest 6 kohtukõned, teised ilukõned. Nt
seksuaalse käitumise olulised keskused. Eesaju - massivsed basaaltuumad, mis võimaldavad meil tahtmist mööda ja sujuvalt liikuda ning osalevad mäluprotsessides. - Hüpokampus - väga tähtis mälujälgede moodustumiseks, eriti ruumimälu osas, ning emotsionaalne õppimine on seotud tihedasti mandelkeha ja ämugdala talitlusega. - Uuem ajukoor - neokorteks - silmatorkavaim inimaju osa, mis laseb meil mõistusepärselt käituda. Ajukoor - tagab käitumise paindikkus, kohasus muutliku olukorraga, kuid selle juures sõltub ajukoore tõhusus koorealuste tuumade talitlusest. Traditsiooniline bioloogiline psühholoogia keskendus erinevate psüühiliste protsesside keskuste otsimisele. Iga psüühiline funktsioon ning selle mitmekesisus tagatakse paljude tuumade vahel moodustuvate koostöövõrgustike talitlusega. - Gliiarakud - isoleerivad neuroneid ja nende jätkeid üksteisest, aitavad närvirakkudel toituda ning loovad närvikoe ruumilise ülesehituse.
paljuneda kui teistel. Seega suureneb populatsioonis edukamate genotüüpide osakaal ning väheneb vähemedukamate oma. Vastavat protsessi nimetatakse looduslikuks valikuks. Looduslik valik on looduses toimuv protsess, mis seisneb kohasemate geneetiliste variantide edukamas üleelamises ja paljunemises ning vähemkohaste variantide eliminatsioonis antud ökoloogilistes tingimustes. Loodusliku valiku tähtis komponent on kohasus (ingl. k. fitness) w, mis iseloomustab indiviidi võimet oma geene järglaskonda edasi kanda. Kohasuse väärtuse leidmiseks võrreldakse indiviidi järglaste arvu populatsiooni keskmisega. Mida suurem on kohasuse väärtus, seda suuremad on organismi reproduktsiooni võimed. Oletame, et meil on tegemist kolme genotüübiga AA, Aa ja aa. A on dominantne alleel ning genotüüp aa põhjustab steriilsust. Kuidas muutub sel juhul nende alleelide A ja a sagedus populatsioonis
Populatsiooni kokkukuivamisel on λ < 1. Nt+1= λNt 3. Kui meil on tegemist loodusliku valiku ja klonaalse sigimisega (haploidne populatsioon), siis mida näitab alljärgnev pilt? Mis juhtub lõpuks kummagi genotüübiga (A ja a)? Millal võib olukord muutuda? 4. Millest sõltub alleeli A sagedus põlvkonnas (t+1)? 5. Millistest faktoritest sõltub suhteline kohasus (relative fitness)? 6. Defineerige selektsioonikoefitsent. Mida see näitab? Kohasuse vastandväärtuseks on selektsioonikoefitsient (s), millega hinnatakse mingi genotüübi suhtelise eliminatsiooni intensiivsust. See seostub kohasusega kui täiendsuurus: w + s = 1; w = 1 – s; s = 1 – w. Maksimaalse kohasusega genotüübi puhul s = 0, letaalse genotüübi puhul s = 1. wa/wA=1-s
annaabi.ee 
