Adaptsioon- organismide ehituse ja talitluse (ka käitumise) muutumine , sobitumaks keskkonnatingimuste ja eluviisiga. Asutajaefekt- geneetilise triivi erijuht, mis tuleneb uut populatsiooni rajava isendirühma väikesest arvukusest. Bioloogoline isolatsioon- (ristumisbarjäär) mis tahes bioloogilised omadused , mis takistavad edukat ristumist ühel alal elavate liikide vahel. Eristatakse viljastumiseelseid ja viljastumisjärgseid tegureid. Erimaine liigiteke- (allopatriline e. Geograafiline liigiteke) liigitekke protsess, mis saab alguse populatsioonide eristumisestn geograafilise isolatsioonis. Geenivool- (geenisiire) geneetilise materjali vahetus populatsioonide või populatsiooni allosade vahel isendite migratsiooni ja ristumise teel. Geneetiline triiv- (geenitriiv) alleeli- ja genotüübisageduse juhusliku suuna ja ulatusega kõikumine väikeste populatsioonide järjestikustes põlvkondades; tingitud statistilisest valimiveast alleelide ülekand...
- Dao kulg (asjade käik, kulg, voolus; tähistab liikumist) - De- vägi (loomuliku mõjuvõimu avaldumine, mitte surve avaldumine jõu abil) - Tian taevas (esineb sõna taevatahe oma loomuse ja sisemise sunni järgimine) - Ren inimlikkus (humanism, inimeselikkus kultuur, haridus, kombed, õigustunne) - Zhi teadmine, mõistmine, tarkus (vähendab vaimseid, intellektuaalseid omadusi) - Yi- kohasus, positsioonist tulenev. (Võime jääda inimühisk inimeseks.) - Li- komme. (Väljendab välist ja sisemist suhtumist, traditsiooni, järjepidevust, etiketti.) - Yue- musa. (Musa, laulude kuulamine ning vaatamine ja nendest osavõtmine.) - Wen- kultuur. (Tähistas seda mis oli kirjaga seotud. On kaunistus mis asub inimloomusel.) - Junzi- õilis. (Iseloom- püüd hariduse ja kultuuri poole, mõistmine et on vaja olla inimlik. Ühiskonna teenija)
*Adaptsioon organismide ehituse ja talituse (ka käitumise) muutumine, sobitumaks keskkonnatingimuste ja eluviisiga. *Bioloogiline isolatsioon (ristumisbarjäär) mis tahes bioloogilised omadused, mis takistavad edukat ristumist ühel alal elavate liikide vahel. Eristatakse viljastumiseeliseid ja viljastumisjärgseid tegureid. *Erimaine liigiteke (allopatriline e. Geograafiline liigiteke)liigitekke protsess, mis saab alguse populatsioonide eristumisest geograafilises isolatsioonis. *Geenivool (geenisiire) geneetilise materjali vahetus populatsiooni allosade vahel isendite migratsiooni ja ristumise teel. *Geneetiline triiv (geenitriiv) alleeli-ja genotüübisageduse juhusliku suuna ja ulatusega kõikumine väikeste populatsioonide järjestikustes põlvkondades; tingitud statilistes valimiveast alleelide ülekandel vanempõlvkonnast järglaskonda. *Geograafiline isolatsioon eri populatsioonide või liikide isendite ristumist välistav ruumili...
kas juhtumi asjaolud vastavad normis sisalduvatele õiguslikele eeldustele (subsumeerimine). Õiguslikud eeldused võivad jällegi nõuda tõlgendamist (ptk 9.4.1) ning asjaolud põhjalikku uurimist ja hindamist (ptk 7.2);309 õiguslikuks aluseks olev volitusnorm peab haldusakti andmise ajal kehtima ja olema põhiseadusega kooskõlas,310 määruses sisalduv alusnorm ka seadusega kooskõlas. Proportsionaalsus: meetme kohasus haldusotsus peab olema oluline mingi eesmärgi saavutamiseks. Seega tuleb esmalt kontrollida, kas üleüldse eksisteerib mingi eesmärk, mida tahetakse saavutada. Samuti peab see eesmärk olema legitiimne demokraatliku ühiskonna jaoks vajalik. meetme vajalikkus isiku suhtes karme meetmeid ei tohi kasutada, kui eesmärk on võimalik saavutada isiku jaoks leebemate vahenditega. meetme mõõdukus isegi kui meede on kohane ja vajalik, ei tohi teda kohaldada, kui kahju või
Adaptsioon - organismide ehituse ja talituse (ka käitumise muutumine) sobitumaks keskkonnatingimuste ja eluviisidega. Asutajaefekt - ehk rajajaefekt, mis on geneetilise triivi erijuht, mis tuleneb uue populatsiooni rajava isendirühma väikesest arvukusest. Bioloogiline isolatsioon - (ristumisbärjäär), mis tahes bioloogilised omadused, mis takistavad edukat ristumist ühel alal elaate isendite vahel. Eristatakse viljastumiseelseid ja viljastumisjärgseid tegureid. Erimaine liigiteke - (allopaatiline ehk geograafiline liigiteke) liigitekke protsess, mis saab alguse populatsioonide eristumisest geograafilises evulutsioonis. Geenivool - geneetilise materjali vahetus populatsioonide ja populatsioonide allosade vahel, isendite migratsiooni ja ristamise teel. Geneetiline triiv - alleelide- ja genotööbisageduse suuna ja ulatusega kõikumine väikeste populatsioonide järjestikustes põlvkondades: tingitud statistilisest valmiveast alleelide üleka...
Mõisted lk 84 Adaptatsioon- Organismide ehituse ja talitluse (ka käitumise) muutumine, sobitumaks keskkonnatingimuste ja eluviisiga. Asutajaefekt- rajajaefekt Bioloogiline isolatsioon- (ristumisbarjäär) mis tahes bioloodilised omadused, mis takistavad edukat ristumist ühel alal elavate liikide vahel. Eristatakse viljastumiseelseid ja viljastumisjärgseid tegureid. Erimaine liigiteke- (allopatriline e. Geograafiline liigiteke) liigitekke protsess, mis saab alguse populatsioonide eristumisest geograafilises isolatsioonis. Geenivool- (geenisiire) geneetilise materjali vahetus populatsioonide või populatsiooni allosade vahel isendite migratsiooni ja ristumise teel. Geneetiline triiv- (geenitriiv) alleeli- ja genotüübisageduse juhusliku suuna ja ulatusega kõikumine väikeste populatsioonide järjestikustes põlvkondades; tingitud statistilisest valimiveast alleelide ülekandel varempõlvkonnast järglasko...
arvestatakse. Altruistid on määratud populatsioonist kaduma. Samas tunduvad pealtnäha nii mitmedki indiviidide käitumuslikud omadused olevat altruistlikud ja alles lähemal vaatlusel selgub, et see tegelikult nii ei ole. Seega võib organismide käitumine olla ühelt poolt altruistlik, teiselt poolt aga on see vägagi iseendaga arvestamine. Paljunemise edukusel on kaks komponenti: · otsene: sobivus ehk kohasus (fitness), toimub indiviidi tasemel · kaudne: adapteeritus (adaptation) on populatsiooni või liiki iseloomustav omadus. Otsene sobivus määrab ära ühe genotüübi keskmise alleelide hulga, mis antakse paljunemisel edasi populatsiooni genofondi. Kaudne kohastumine määrab ära nende geenide hulga järgmise põlvkonna genofondis, mis on kindlustanud selle kohanemise. Kaudne ja otsene kohanemine üheskoos on inklusiivne kohanemine- see on peaaegu
biogeograafia teoorias, konkurentsitasakaalul põhinev käsitlus (+ planktoni paradoks), mittetasakaaluline käsitlus (+ häiringute roll mitmekesisuse säilimisel Pisaster jne.), liigifondi teooria; 40. Peamised hüpoteesid ökosüsteemide funktsioneerimise ja diversiteedi seoste kohta päiskivi-liikide (keystone species) kontseptsioon, needi hüpotees; 41. Looduslik valik, kohasus, elukäigutunnused; 42. Elukäigutunnuste kujunemine, paljunemise hind, pesakonna suuruse ja paljunemiskordade arvu determinatsioon kui optimumiülesande lahendus; levimiskauguse evolutsioon kui optimumiülesanne; 43. Lõivsuhtete ja allomeetriliste seoste kujunemine elukäigutunnuste vahel; 44. Soolise determinatsiooniga seotud elukäigutunnused (hermafrodism, protandria, protogüünia), Fisheri 50:50 sugudevahelise suhte reegel, kõrvalekalded sellest (haplodiploidia); 45
Retsenseerimisel lähtutakse allpoololevast: • teema aktuaalsus, sõnastuse selgus, töö sisu vastavus teemale; • probleemistik, uurimistöö probleemi, eesmärgi, ülesannete loogiline seotus, sõnastuse täpsus; • metoodika ja andmeanalüüs, uurimismeetodi/uurimismeetodite sobivus antud töö teostamiseks ja andmetöötluse teaduslikkus ning usaldatavus; • töö teoreetiline tase kirjandusallikate refereerimistase, kirjandusandmete esitamise adekvaatsus, kirjandusallikate teemakohasus, lõputöö järelduste teoreetiline tase; • töö uurimusliku osa analüüs uurimuse maht, uurimistulemuste esitamise süsteemsus, tulemuste analüüs, tabelite, jooniste kohasus, järelduste vastavus uurimistulemustele; • töö vormistus, liigenduse sobivus, keeleline korrektsus, viitamise õigsus, kasutatud allikaloendi täpsus, töö terviklikkus ja lõpetatus, töö tehnilise vormistuse vastavus õppeasutuses kehtivale kirjalike tööde juhendile; • töö praktiline väärtus uurimistulemuste...
kui evolutsiooni (muutumist) LV võib põhjustada nii muutumist kui ühetaolisena püsimist. Kui keskkond muutub soosib valik uusi vorme, mis on paremini kohanenud. Kui keskkond ei muutu ja samale keskkonnale paremini kohanenud vorme ei teki, hoiab valik populatsiooni muutumatuna /puhastav valik/ (ei lase halvemaks minna). Iseasi, kas tõeliselt muutumatu keskkond on olemas. Valik: Suunav stabiliseeriv lõhustav --- sagedus kohasus Keskmine väärtus populatsioonis Pideva tunnuse korral Vaata simulatsioone: http://www.evotutor.org/Selection/Sl5A.html suunav valik The fossil lineage of the horse provides a remarkable demonstration of directional succession. The full lineage is quite complicated and is not just a simple line from the tiny dawn horse Hyracotherium of the early Eocene, to today's familiar Equus. Overall, though, the horse
• fA(1) = wAfA(0)/(wAfA(0)+wafa(0)) Nii, et uut alleelisagedust ei määra mife absoluutne paljunemiskiirus (w), vaid suhteline paljunemiskiirus. Ehk A alleeli sagedus oleneb suhtelisest paljunemiskiirusest. Nii on vaid suhtelised paljunemiskiirused olulised ja jagades valemi nimetaja ja lugeja WA-ga näeme, et : fA(t+1) = fA(0)/(fA(0) +(wa/wA)fa(0)) Ehk uus sagedus sõltub paljunemissuhetest (wa/wA). 5. Millistest faktoritest sõltub suhteline kohasus (relative fitness)? Suhteline kohasus w on absoluutsete kohasuste suhe w=λb/λa, ehk sõltub genotüübi kasvukiirusest. Kui w=1,0, siis on kahel genotüübil identne kasvukiirus ja genotüüpide proportsioonid jäävad muutumatuks läbi põlvkondade. qt/pt = wt * (q0/p0) Kui w>0, siis lugejas olev kasvab kiiremini ja tema proportsioon suureneb läbi põlvkondade (q kasvab). Kui aga w<0, siis nimetajas olev genotüüp kasvab
-patogeensuse aste. ka nende organismide mürgisus. Virulentsuse kui ühtse omaduse määravad infektsioossus (nakatamisvõime), invasiivsus (võime peremeesorganismis paljuneda ja levida) ja toksilisus (võime moodustadatoksiine)[1]. Virulentsus sõltub suuresti vaadeldavast mikroobitüvest (tüvespetsiifilisus). 26. Lõivsuhted (mõiste ja näide) ühe funktsiooni kaudu realiseerunud kohasus on negatiivses põhjuslikus seoses teise funktsiooni kaudu realiseerunud kohasusega Nt taimedel vegetatiivne ja generatiivne paljunemine piiratud sama ressursi poolt. 27. Hõimuvalik is the evolutionary strategy that favours the reproductive success of an organism's relatives, even at a cost to the organism's own survival and reproduction. 28. Koevolutsioon on kahe või enama vastassuhteis oleva liigi (või muu bioloogilise üksuse) üksteisest sõltuv evolutsioon. 29
Alguses ei juhtu midagi aga järjest võttes jõutakse mingi hetk piirini, kus tuleb katastroof. Kõik kivid on gooti kaares täpselt ühesugused, va üks. Luku- ehk päiskivi. Päiskivi on see liik, mis teisi koos hoiab. Hakates liike ära võtma, algul ei juhtu midagi aga hiljem katastroof. Edasi on uus tase, kus funktsioon läheb lõpuks nulli. 41. Looduslik valik, kohasus, elukäigutunnused; Looduslik valik paremini kohastunud genotüübid annavad suurema panuse tulevastesse põlvkondadesse. Kohasus lühiajaline paljunemise edukus ehk vaadeldava genotüübi panus tulevastesse põlvkondadesse. Kohasus on seda suurem, mida rohkem kasvatakse või paljunetakse. Elukäigutunnus elutsükliga seotud omadus, mis otseselt mõjutavad sündimist ja suremist ning seeläbi organismi koasust. 5 tähtsamat elukäiguomadust: · Keha suurus
Evolutsioon on tunnuste muutus populatsioonis põlvkondade vältel. Evolutsioonil on eesmärk ei ole. Evolutsioonil on tipp ei ole. Kui pole sundi muutuda ja simpans on oma elukeskkonnas kohastunud, siis ei ole tal vajadust muutuda. 1. Too välja neli tingimust, mis on vajalikud ja piisavad selleks, et looduslik valik toimiks? Arutle, mis juhtub siis, kui mõni tingimus on täitmata. LV toimib kui esineb reproduktiivsus, pärilikkus, varieeruvus indiviiditi, erinev kohasus. Kui ei esineks reproduktiivsust, siis ei saaks LV substraati, kelle seast valida. Pärilikkuse puudumisel toimuks kaootiline muutumine (vanemad ei mõjuta järglasi, ei sarnane nendega). Kui jääks ära varieeruvus kohasuses, siis võib populatsioon kasvada üle oma kandevõime. Kunstlik valik või kandevõime on evo suunajad. 2. Millise valikutüübiga on tegemist? Selgita graafikuid. 1. suunav valik muutunud või uute keskkonna tingimuste tõttu tõusevad esile võrreldes
taastub alleelisagedus 2-3 põlvkonna jooksul 376. Ühendpopulatsioonid: immigreerunud populatsioon on tavaliselt oluliselt väiksem kui algpopulatsioo, ühispopulatsioon tekib kui kahe populatsiooni geograafiline isolatsioon kaob, kuigi ühinevad populatsioonid on juhuslikult ristuvad, ei pruugi nad kohe saadutada kohe Hardy-Weinbergi seadusest tulenevaid genotüübisagedusi, kui ka edaspidi on ristumine juhuslik, taastuvad Hardy-Weinbergi võrrandist tulenevad sagedused 377. Kohasus: e. võime ellu jääda ja anda elujõulisi järglasi, kvantitatiivne tunnus, igal liikmel on omaenda kohasuse väärtus, nt 0 kui hukkub või ei anna järglasi, 1 kui jääb ellu ja annab ühe järglase jne, valiku puhul annavad mõne genotüübiga isendid, võrreldes teistega, suurema arvu viljakaid järeltulijaid, populatsioon on staviilne kui kohasus on 1 378. Suunav valik: selektsioon, kus järglaste andmisel eelistatakse tunnuse muutlikusrea ühes otsas olevate tunnusvormidega
katastroof. Katastroofist taastuda on juba raskem. 43. Looduslik valik, kohasus; Looduslik valik Hutchinson kohasemad jäävad ellu (need, kelle paljunemisedukus on suur, aga et edukalt paljuneda, tuleb KK-s ka hakkama saada). Rohkem fertiilseid järglasi annavad need, kes on keskkonnaga paremini kohastunud ehk kes saavad seal paremini hakkama. Looduse valiku surve all on korraga mitu tähtsat tunnust. Seotud kohasusega, meil peab olema sobiv kohasus, et piisavalt paljuneda, aga et ka ellu jääda, sest kui me tahame palju paljuneda, siis ei kasva väga ja kui tahame teistest palju tugevamad olla ja kasvada, siis paljunemine kannatab. Kohasus on suur siis, kui me oleme leidnud sobiva kesktee. Kohasus lühiajaline paljunemisedukuse mõõt, genotüübi panus tulevastesse põlvkondadesse. Mõõdetakse järglasi andnud järglaste järgi. Evolutisoon käib kogu aeg, nõrgemad liigid asendatakse kohasematega, toimub keskmise
Evolutsioon II Olelusvõitlus - põhjused, vormid, tagajärjed Olelusvõitlus on organismide sõltumine nende elutingimustest OLELUSVÕITLUSE PÕHJUSED: - Organismid on väga viljakad (palju järglasi) - Vähe ressursse OLELUSVÕITLUSE VORMID: - Liigisisene olelusvõitlus - Elamiseks vajatakse täpselt samu ressursse - Otsene olelusvõitlus - Organismid reaalselt võitlevad omavahel - Kakupojad võivad üksteist pesast välja nügida, isased hirved võivad võitluses emahirve pärast teineteist surmavalt haavata, hundid võivad võidelda territooriumi või toiduobjekti pärast - Liikidevaheline olelusvõitlus - Kaudne olelusvõitlus - Isendid üksteist otseselt ei mõjuta, kuid konkureerivad sama ressursi nimel - Lõvid ja gepardid toituvad samadest saakloomadest ning seetõttu mõjutab ühe liigi esinemine sam...
- isiksuse mitmesus (dissotsiatiivne identiteedihäire) *hüpohondria – liialdatud mure haiguse pärast *nartsissism – liialdatud mure välimuse pärast *keha sallimatus *kehakujutise moondumine MUUTUSED AFEKTIS (meeleolus - on see meil kõrgem, madalam – võib olla reaalsus või ka põhjendamatu) -anhedoonia (meeleolu ei ole piisavalt langenud, et saaks diagnoosida depressiooni, kuid siiski langenud) -mania (meeleolu on langenud nii, et midagi ei lähe korda) *ajastus, kestus ja kohasus *tuimenemine, lamenemine -ärevus MUUTUSED TAHTEAKTIIVSUSES - isu, janu, uudistav käitumine, uni, motivatsioon /(mis võib hakata lagunema) *agiteeritus *hüperaktiivsus, hüperkineesia *pidurdatus (võib ilmnema kangestunud pooside võtmiseni) -käitumine
Inimlikkus, kombed, kombelisus ja tarkus on inimesele loomuomased. Meng zi ei väida, et kõik käituvad alati vooruslikult, ta aga usub, et halb käitumine tuleneb inimstele loodud keskkonnast. Kui luua hea keskkond kasvamiseks ja arenguks, siis on võimalik kõikide vooruslikkus(http://wiki.zzz.ee/index.php/Konfutsianism). Meng zi inimeseõpetus tuginebki arusaamale, et inimeses loomus on sünnipäraselt hea ja sellele on omased neli vooruslikku väge: inimlikkus, kohasus, komme ja tarkus. Samuti ta arutleb inimese psühhofüsioloogilse kogemuse üle, tõstes esile südame (hiina keeles zhi) kui mõtlemisorgani ja meelteandmete koondaja rolli. Inimese elusoleku ja tervise tagab elujõud ehk hingus (hiina keeles qi), mis allub tahtele (hiina keeles zhi) (http://www.budismiinstituut.ee/leksikon/m.html). Konfutsianismi põhituumaks on ühiskondlik moraal ja eetika. Keskmes on inimene ja ühiskond, mitte jumalad ja teispoolsus
katastroof. R. Thom. Joonis. Liikide arv seotud mingi funktsiooniga. Looduskaitse Eestis on inimene mõjutanud liigirikkust positiivselt, muidu oleks kogu ala kaetud metsaga. Suur osa liigirikkusest koondunud avamaale. Globaalses skaalas on asi vastupidi. Inimene on kiirendanud väljasuremist umbes 10 kordselt. Evolutsiooniline ökoloogia Hutchinson võtab Darwini idee hästi kokku. Survival of the fittest kohasemate ellujäämine. Keskkonna jaoks kohasemad jäävad ellu. Kohasus on vaadeldava genotüübi panus tulevastesse põlvkondadesse. Mõõta saaks kas suguküpsete järglaste arvuga või järglasi saanud järglaste arvuga. Toimub keskmise kohasuse suurenemine. Evolutsioon toimub alati suurema kohasuse suunas. Evolutsiooniline võidurelvastumine kus pidevalt püütakse üle trumbata võimalikke vaenlasi ja oma populatsiooni konkureerivaid genotüüpe. Red Queen efekt selleks, et oma positsiooni säilitada peab takson suurel kiirusel evolutsioneeruma.
Katastroof äkiline ?muutus kumulatiivsete protsesside toimel. 54. Inimese oletatav roll globaalse liigilise mitmekesisuse dünaamikas viimastel sajanditel? Eestis on positiivselt mõjutanud. Kui Eestis inimesi ei elaks, oleks siinne elurikkus oluliselt väiksem, kogu maa oleks kaetud metsaga, poleks rohumaid, kus praegu enamik liikidest on koondunud. Globaalsest vaatevinklist on negatiivselt mõjutatud. (makroliike u kümnekordselt vähenenud inimtegevuse tõttu) . 55. Looduslik valik, kohasus, elukäigutunnused, tunnuste geneetiline varieeruvus, päritavus, valiku vastus, valiku surve? Kohasus lühiajaline paljunemise edukus ehk vaadeldava genotüübi (kohastumuste kompleksi) panus tulevastesse põlvkondadesse. Looduslik valik paremini kohastunud genotüübid annavad suurema panuse tulevastesse põlvkondadesse. Tunnuste päritavus näitab, kui determineeritud mingisugune tunnus on ehk kui suur on selle tunnuse määramisel geneetilise komponendi roll.
ii. bagatellrünne – vähemohtlik süütegu, ebaproportsionaalne iii. provokatsioon iv. hädakaitse perekonnas v. EIÕK II Subjektiivne koosseis Kaitsetahe Hädaseisund I Objektiivne koosseis 1. Hädaolukord a. Oht õigushüvele b. Ohu vahetus 2. Päästmistoiming a. Vajalikkus i. sobiv ii. säästvaim b. Proportsionaalsus c. Kohasus II Subjektiivne koosseis Teadlikkus hädaseisundis viibimisest ÕV -kannatanu eeldatav nõusolek - avalik-õiguslikud erinormid 1) riigi tegevusest tulenevad ohud 2) avaliku võimu tegevuse õigustatus: hädaseisund, piinamiskeeld, lennuki allatulistamine Varguse koosseis Objektiivne koosseis 1. Objekt a. võõras asi b. vallasasi 2. Võõra vallasasja äravõtmine a. võõra valduse murdmine b. uue valduse kehtestamine 3
Evolutsioon Evolutsioon on mingisuguse süsteemi pikaajaline arenemine järjest keerulisemaks ja mitmekesisemaks Evolutsioonivormid 1. Füüsikaline evolutsioon (20 miljardit aastat tagasi - Suur Pauk) - Tekkisid molekulid, aatomid → planeedid - Linnutee galaktika, Päikesesüsteem (tähesüsteemid), planeedid (umbes 4,5 mld. a. tagasi - Maa) 2. Keemiline evolutsioon - Anorgaanilistest ühenditest (atmosfäärigaasidest - süsinikuühendid, lämmastik, metaan jne) tekkisid lihtsamad orgaanilised ühendid (monosahhariidi, aminohapped) ja keerulisemad orgaanilised ühendid (polüsahhariidid, valgud, nukleotiidid) 3. Bioloogiline evolutsioon - elusorganismide teke ja areng, kõikide elusolendite väljakujunemine ja mitmekesistumine (Maal umbes 4-3,5 mld. a. tagasi) 2 milj aa...
Geneetline mehhanism ei ole täpselt teada Heteroos (Hybrid vigor) suurendab: · Tootlikkust (saak/ühik/ajaühik, 15-20% saagi lisa) · Majanduslik kasu Kaks hüpoteesi, miks inbreeding on kehv Üledomineerimine (Overdominance) : geneetiline varieeruvus annab eelise populatsioonis, nii, et heterosügootidel on eelis mõlema homosügoodi ees. Inbriiding vähendab 13 eterosügootide sagedust, seega homosüügote on rohkem ja seega kohasus (fitness) on väiksem. Domineerimine(Dominance) : Geneetiline varieeruvus kohasuse (fitness) osas on põhjustatud haruldase fataalse retsessiivse alleeli poolt. Sellised alleelid jäävad populatsiooni alles, sest nad tekivad uuesti. Algpopulatsioonis on need alleelid heterosügootides. Kui inbreeding kestab, siis tõuseb homosügootide arv ja kohasus (fitness) väheneb. · Heteroos aga käib selle hüpoteesi vastu Seemne sertifitseerimine Seemne: · põlvnemise, · liigi- ja sordiehtsuse
mitte midagi muud kui et elupaigas, kus ressursse on viis korda rohkem kui teises, elab vastavalt viis korda rohkem isendeid kui teises elupaigas. Ideaalne despootlik jaotus kujuneb siis, kui isendid ei ole ,,vabad" ega saa asuatada teiste isendite poolt hõivatud ruumi (ressursse). Ideaalne despootlik jaotus tähendab, et esimesed isendid asutavad kpll parima elupaiga, kuid 1) hilisemad tulijad sinna enam asuda ei saa ja peavad leppima halvema elupaigaga, 2) isendite kohasus on kõrgem parema algse kvaliteediga elupaigalaikudes, 3) isendite arv võib tuleneda ka sellest, et ühed isendid on paremad konkureerijad kui teised. IDJ kujutab endast despootluse (isevalitsemine) teel kujunenud konkurentide jaotust erikvaliteediliste elupaikade vahel, kus esimesed on hõivanud kvaliteetsed elupaigad, järgmised on hõivanud vähemkvaliteetsed elupaigad ja viimased jäävad hoopis ilma ressurssideta(Fretwell & Lucas 1970).
• “Tavade protokollid” (Liji) • Nelikraamat (Sishu), mille koostas Zhu Xi, sisaldab Konfutsiuse õpetuste kokkuvõtlikku esitlust koosneb neljast tekstist: • „Vesteid ja vestlusi” (Lunyu); • „Mengzi” (Mencius); • „Suur õpetus” (Daxue); • „Keskmine tavaline” (Zhongyong). • Konfutsianism rõhutab ka selliseid inimlikke voorusi nagu ustavus, õiglustunne ja otsekohesus. Tähtsal kohal KOHASUS. Küsimused ja vastused: Taoismiuskumused MidatähendabTao?Universumikulgemise tee, toimimisviis, eluseadus Mis on taoismipõhiteos? Põhitekstiks on Daodejing Kes on taoismijumalad? Iseloomusta taoismi Midatähendab yin jayan? vesikamaajatuul Voorused on: paindlikkud, naiselikkus, alandlikkus, tegevusetusjarahumeelsus Lemmiksümboliks on vesi Tundelinesuhtumine ZOROASTRISM Kelleõpetuselpõhineb Z.?Vanairaanidualistlikusund, Zarathustra õpetustel
PEAMÕJU KOOSMÕJU JUHUSLIKKUS Plastilisuse väljendumine: Adaptiivne plastilisus nt: Harilik mänd. 1) Lageraiesmiku männid. Kogu energia on männid kulutanud pikkuskasvuks, sest muidu jääksid nad teiste varju, pimedusse ja sureks. Aktiivne plastilisus! See on mändide püüe parandada oma fitnessi, ehk kohasust. Kohasus – lühiajaline paljunemisedukuse mõõt. 2) Looduskaitse all olev mänd. Ta on kasvanud üksi, ilma konkurentsita PARi pärast. Selleks, et rohkem PARi saada, on mõttekam lateraalselt levida. Plastilisuse väljendumine: Passiivne plastilisus Fenotüübi muutused ei pea alati olema seotus kohasuse muutusega.
inbriidingu puhul on nii vägev evolutsiooniline mõjur, et sellest hoidumiseks lahkuvad näiteks noored emased simpansid ,,oma karjast" paljude kilomeetrite kaugusele (ühinevad uue karjaga) ju kaaluvad rännakuga seotud ohud oluliselt üle inbriidingu potentsiaalselt hukatusliku toime. Bioloogil jääb muidugi mõistatada, kuidas looduslik valik on viinud niisuguse adaptatsiooni tekkele. Fitness- parem kohasus. Nt atraktiivsus määrab ära isaste parema kohasuse ehk fitnessi. Näiteks on ilusama sulestikuga isastel vähem parasiite või isaste teatud käitumuslikud jooned viitavad nende suuremale vitaalsusele. ,,Heade geenide teooria" Kohasuse (fitness) - st väljendeid "looduslik valik soosib A'd" ja "A'l on kõrgem kohasus" võib vaadelda sünonüümsetena. Kohasust võib seega defineerida kvalitatiivsel tasemel kui (suhtelist) paljunemisedukust ehk paljuneja panust järglaspõlvkondadesse
EVOLUTSIOON- üldises mõttes mingi süsteemi pöördumatu ajalooline areng, tema järk-järguline mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumine. EVOLUTSIOONITEOORIA- teooria, mis annab teadusliku põhjenduse bioloogilise evolutsiooni toimumisele ja seletab selle põhjuslikke tegureid ning mehhanisme. FÜÜSIKALINE EVOLUTSIOON- ehk kosmiline evolutsioon on areng, mis viis keemiliste elementide tekkeni ning universumi kujunemiseni. KEEMILINE EVOLUTSIOON- lihtsatest anorgaanilistest ainetest polümeersete orgaaniliste ainete teke. BIOLOOGILINE EVOLUTSIOON- elu areng Maal. FOSSIIL- kunagi elanud organismide kivistunud jäänused või jäljendid. PALEONTOLOOGIA- teadus, mis uurib möödunud aegadel toimunut fossiilide ehk kivististe kaudu. GEOKRONOLOOGIA- geoloogiline ajaarvamine; geoloogiliste ajaüksuste piirid kivimite ja kivististe vanusehinnangute alusel. AEGKOND- geokronoloogilise skaala suurjaotustest keskmine, eooni ja ajastu vahel; eoon jaotud aeg...
Päiskiviliigid on liigid, kelle eemaldamisel ökosüsteemist, võib süsteem täielikult muutuda (Pisaster). Kui ei teata, kes on päiskiviliik (kes hoiab süsteemi kontrolli all), tuleb kaitsta kõiki. Needi hüpoteesi kohaselt võib ka ilma päiskiviliikideta süsteem lõppeda katastroofiga. Võrreldakse lennukiga neete ükshaaval ära kiskudes. Alguses ei juhtu midagi, piisavalt kaua tehes, kukub tiib ära. 44. Looduslik valik, kohasus, elukäigutunnused; Kohasus on evolutsioonilise teooria tsentraalne termin. Vaadeldava isendi, seega ka genotüübi suhteline panus järgnevatesse põlvkondadesse. Paljunemisedukuse lühiajaline mööt. Looduslik valik on kohasemate ellujäämine. Elukäigutunnused organismi põhilised kasvu ja paljunemisega seotud tunnused: keha suurus, paljunemiskordade arv (üks või mitu), järglaste arv, eluea pikkus, lõimetishoolde
De vooruslikus peavad ajalooraamat Xunzi olema 2)Shjing 5 voorust: õiglus, inimlikkus, süsteemsed lauluraamat kohasus, tarkus, ustavus ning reeglite 3)Yijing järgi muutusteraamat põletatakse surnu raha 4)Chungin kevaded-sügised
määral seotud meie minaga. Pöördumine EQ poole ei ole nagu küsimusele vastuse otsimine või matemaatilise arvutuse tegemine. Emotsionaalset intelligentsust ei saa võtta nagu fakti või vastust, see on pigem protsess, kus skaneeritakse kogemused, mis asjade toimimise kohta minevikus on saadud ja nähakse ette, kuidas tuleks uudses olukorras käituda, otsides ja kaaludes käitumise sobivust uue sõbra või Wagneri austaja suhtes või mis tahes muus kontekstis. Kontekst, mälu, võrdlus ja kohasus on EQ-oskused. EQ-protsessi puhul võib täheldada, et nägu muutub väljendusrikkaks, eriti selle keskmine osa; näolihased kerkivad naeratuseks või ilmutab pinges ilme kõhklust. Meie kehakeelt võiks nimetada personaalseks eksperimentaalteatriks, mis häälestab meid eelistustele, ebaeelistustele ja väärtustele ning võrdleb neid sellega, mida me teise inimese juures arvame tajuvat. See on nagu koerte teineteise nuusutamise peenelt arenenud versioon (ei ole ime, et aju emotsionaalset osa
vesi." Montaigne käis College de Guyenne koolis, kus õpetuse arsaamaks oli: mida rohkem saadakse maailmast teada, seda parem. Montaigne aga avastas veel ühe olulise asja, mida koolis polnud enne mainitud: ,,Kui inimene oleks tark, hindaks ta iga asja väärtust selle järgi, mis on tema eluks kõige vajalikum ja sobivam ." Montaigne'i intelligentsuse skeemi järgi on raamatute juures oluline selle kohasus ja kasulikkus elus; pole niivõrd oluline teada täpselt peast, mida Platon kirjutas või Epikuros mõtles, kui hinnata, kas see, mida nad ütlesid, on huvitav ning võiks aidata inimesi igapäevases elus. ,,Teadlased, kelle kätes on raamatute üle kohut mõista, ei hinda midagi muud peale õpetuse ega tunnista muid vaimse tegevuse ilminguid peale eruditsiooni ja teadmiste..." Arthur Schopenhauer sündis 1788. aastal Danzigis. Ta oli veendunud pessimist, kes
Protsess, kus patsientidele või nende sugulastele antakse konsultatsiooni pärilike haiguste riski kohta lastel või sugulastel. 134. Geograafiline isolatsioon. Organismi eraldatus teistest sama liiki organismidest vahemaa või muude füüsiliste piiride tõttu. 135. Migratsioon. Rakkude või isendite ränne. Jaotub sisse- ja väljarändeks. 136. Ühendpopulatsioonid. Alg- ja migrantpopulatsiooni ühinenud populatsioon. 137. Kohasus. Valikuväärtus. Kindla genotüübiga isendite edukate järglaste arv, võrreldes ja väljendades suhtena populatsiooni keskmisse või populatsiooni muude genotüüpidega isendite järglaskonda. 138. Suunav valik. Populatsiooni keskmine või tunnuse sagedus muutub vaadeldava tunnuse suhtes järglaspõlvkondades kindlas suunas. 139. Lõhestav valik. Selektsioon, kus sõltuvalt tingimustest
..) Endogeensed antioksüdandid (väljastpoolt saadavad): Melaniin - pigment, oganismid ise sünteesivad neid. Madal glutatiooni tase on vajalik tumedama melanniinse värvuse sünteesi. · Lõivsuhe Lõivsuhe (trade-off, eestikeelseks vasteks pakutud ka kompromiss-sõltuvus) evolutsioonilise ökoloogia kontekstis on olukord, kus ühe funktsiooni kaudu realiseerunud kohasus on negatiivses põhjuslikus seoses teise funktsiooni kaudu realiseerunud kohasusega. Kujutagem ette taime, mis võib paljuneda nii vegetatiivselt kui ka generatiivselt ning mõlemad paljunemisviisid on piiratud sama ressursi poolt. Selge see, et mida rohkem ressurssi investeerida generatiivsesse paljunemisse, seda vähem jagub seda vegetatiivse paljunemise tarbeks ja vastupidi. Sellisel puhul öeldakse, et kahe paljunemisviisi vahel on lõivsuhe. Ehk piltlikult: kahte head asja korraga ei saa
· Nägemine: ühe küünla leek pimedal selgel ööl ca 45 km kauguselt · Kuulmine: kella tiksumine täelikus vaikuses ca 6 m kauguselt · Haistmine: 1 tilk parfüümi 6-toalises korteris · Puudutus: mesilase tiib, mis 1cm kauguselt kukutatud põsele · Maitsmine: 1 teelusikatäis suhkrut 8 liitris vees Närvisüsteem Nimeta ajukoore funktsioonid. Ajukoor ehk neokorteks laseb meil enamsati mõistuspäraselt käituda. Ajukoore töö on tagada käitumise paindlikus, kohasus muutliku olukorraga, kuid selle juures sõltub ajukoore tõhusus koorealuste tuumade talitlusest. Mis on tegevuspotentsiaal, kuidas see tekib ja levib? Kuidas levib erutus rakkude vahel? Lk 61 ja 62 Mis on sünaps ja sünaptiline ülekanne? Sünaps [sün'aps] on koht, kus ühe neuroni (närviraku) neuriit ehk akson puutub kokku järgmise neuroni dendriidi või rakukehaga või siis meeleelundi, lihas- või näärmerakuga.
11) Haldusmenetluse põhimõtted ● Seaduslikkus - Ülemuslikkus; Põhiõigusi ja vabadusi on võimalik piirata, kui seadus seda lubab. Õigusi ei saa realiseerida piiramatult. ● Proportsionaalsus - riik ei piiraks isikute õigusi ega tekitaks neile muid koormavaid tagajärgi tühja-tähja pärast, vaid ainult siis, kui see on hädavajalik. Seotud mõõdupärasusega - hindamisekriteeriumid; Abinõu sobivus - meetme kohasus (eesmärgipärasuse saavutamine); Abinõu vajalikkus - meetme vajalikkus (hädavajalikkus); meetme mõõdukus - ei tohi teda kohaldada, kui kahju või muu koormav tagajärg, mida isikule põhjustatakse, on tunduvalt suurem, kui meetmega saavutatavad positiivsed tulemused. ● Kaalutlusõigus - (diskretsioon) (kaaluda otsuse tegemist või valida erinevate otsuste vahel); Kooskõla haldusametniku volitustega - tegevus peab peab olema proportsionaalne
· Nelikraamat (Sishu), mille koostas Zhu Xi (1130-1200), sisaldab Konfutsiuse õpetuste kokkuvõtlikku esitlust koosneb neljast tekstist: · ,,Vesteid ja vestlusi" (Lunyu); · ,,Mengzi" (Mencius); · ,,Suur õpetus" (Daxue); · ,,Keskmine tavaline" (Zhongyong). · Konfutsianism rõhutab ka selliseid inimlikke voorusi nagu ustavus, õiglustunne ja otsekohesus. Tähtsal kohal KOHASUS. TAOISM · Taoismi põhiteos on "Daodejing" ("Raamat teest ja väest", "Kulgemise väe raamat"). Vana pärimuse järgi on selle autoriks arvatavasti 6. sajandil eKr elanud Laozi, keda peetakse ühtlasi taoismi rajajaks. · Teine tähtis teos on "Zhuangzi" (pärimuse järgi Zhuangzi nimeliselt autorilt, teadlaste arvates erinevatelt autoritelt). · Religioosse taoismi alguseks on peetud 142. aastat pKr, mil Zhang Daoling sai
(ST), Arrowhead (AR) ja Chiricahua (CH). Kuigi väliselt eristamatud, on erinevate inversioonitüüpidega isendid aktiivsed erinevatel aastaaegadel. ST sagedus langeb ning CH sagedus tõuseb märtsist juunini ning kuumal perioodil juunist augustini tõuseb jälle ST sagedus ja langeb CH sagedus. Sellised kõikumised populatsioonis näitavad, et teatud tingimustes on erinevate inversioonidega isendite kohasus (fitness) erinev. ST ja CH inversioonidega kärbeste laboris kultiveerimise tulemusena ühe aasta vältel muutus eri tüüpi inversioonide osa populatsioonis oluliselt. Kui algselt oli populatsioonis 10% ST ja 90% CH inversioonidega isendeid, siis katse lõpuks, kui populatsioon oli stabiliseerunud, oli ST osakaal tõusnud 70%-ni ning CH osakaal langenud 30%-ni. Muutlikkuse klassikaline ja tasakaalustatud mudel. Populatsiooni geneetilise struktuuri kirjeldamiseks on loodud kaks mudelit
kriteeriumid, mille alusel otsustatakse, korrigeeritavus, eetilisus, esindatavus. Kommunikatiivne õiglus- juhtide suhtumine oma töötajatesse, kas neid koheldakse lugupidamisega ja kas neid usaldatakse. Kuivõrd õigeaegselt jõuab töötajateni tööks ja organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks vajalik informatsioon. Oluline on seejuures ka informatsiooni terviklikkus, kohasus, vastavus ja korrektsus. 28. Juhtimiskogemuse kujunemine. Juhtimise seisukohalt on kompetentsus oskus ja võime kasutada oma teadmisi tõhusalt mingis kindlas situatsioonis. Need omadused on juht omandanud ja kogunud oma töö käigus. Vastavalt situatsioonile valida õige käitumine ning langetada õiged otsused, kui juht seda kõike suudab, võib teda pidada kompetentseks juhiks. Otsustamine ja diagnoosimine. Tehnilised oskused
emased ja proaktiivsed isased (suur pesapaigakonkurents) · Halval toiduaastal: edukamad proaktiivsed emased ja reaktiivsed isased Sõltuvus soost: · Emastel on oluline toidukonkurents · Isastel on pesapaiga konkurents · Isiksused sotsiaalsetest konfliktidest: o Väiksema konkurentsi puhul suurem kohasus proaktiivsetel, suure konkurentsi puhul reaktiivsetel (vaatavad kõrval, ei torma konflikti) o Looduslik valik peaks soosima lahendusi sotsiaalsetele konfliktidele o Erinevad isiksusetüübid vähendavad nisi kattumist o Keha piirangus isiksustele? Isiksuse seos tervisega · Tervistkahjustav käitumine kui soosib isiksus, siis mudiugi halvem tervis · Stressitaluvus o Saab panna samale teljele isiksusetüüpidega
Õpik lk. 71 1. Mida nimetatakse populatsiooni geneetiliseks struktuuriks? Eri alleelide ja genotüüpide arvulist suhet (suhtelist sagedust) nimetatakse populatsiooni geneetiliseks struktuuriks antud geeni suhtes. 2. Mida väidab Hardy - Weinbergi seadus? Inglise matemaatik Godfrey Harold Hardy ja saksa arst Eilhelm Einberg tõestasid 1908. a., et pärandumisseadused populatsiooni geneetilist struktuuri ei muuda. Teatud tingimuste kehtimise korral läheb populatsioon kiiresti tasakaaluseisundisse, kus genotüüpide sagedus on määratud alleelide sagedusega ja need jäävad põlvkonniti muutumatuks. Seadus kehtib aga järgmistel tingimustel: · Populatsioon on väga suur (s.t. selles on väga palju sigivaid isendeid); · kõik ristumised on vabad ehk juhuslikud s.t. nad sõltuvad ainult genotüüpide sagedusest; · mutagenees puudub populatsioonis ei teki märgatava sagedu...
kõik andmetele rakendatud konverteerimised ja teisendamised; keerulisemate analüüside puhul lisada, milliseid algoritme milliste parameetritega on kasutatud. Iga nõude täitmatajätmine või sellega mittearvestamine võib kaasa tuua vigade kumuleerumise. · Interpreteerimine ja GIS väljundi kasutamine arvestama peab, et iga GIS andmebaas on tehtud kindlat eesmärki silmas pidades ning kõik teised kasutuseesmärgid (andmete kohasus nende eesmärkide täitmiseks) tuleb hoolikalt läbi kaaluda. Vastutuse tekkimine · GIS andmete tarbijate seisukohast oleks meeldiv, kui tootja või levitaja pakuks ka garantiisid ning vastutaks toote kvaliteedi eest · Tuleb eristada, kas vastutajaks peaks olema füüsiline isik (töötaja) või organisatsioon. · Vastutuse liigid, mis võivad esineda GIS andmete levitamisel (Anderson): o Hooletu moonutus antakse töökohustuste raames tehtavate tegevuste raames
evolutionary biology are put to use in research on the structure of the human mind. ... . It is a way of thinking about psychology ... (Cosmides, L.; Tooby, J.) Kõige tähtsamad suhted: - diaadilised suhted, - hierarhilised suhted, - kõrge reproduktiivse väärtusega kaaslased, - geneetilised sugulased, - koalitsioon (ehk sõbrad). Olulised põhiprintsiibid suhete käsitlemisel: - Reproduktsioon ja inklusiivne kohasus – geenide replikatsioon - Seksuaalne valik – soosisene ja sugudevaheline omaduste valik - Vanemlik investeerimine – meeste (geenid; raha, aeg jms) ja naiste (keha) erinevad panused järglaste kasvatamisel ja sellest tulenevalt erinevad käitumisstrateegiad suhtlemisel. - Käitumuslike strateegiate sagedusest sõltuvus – omaduse kohasus on seotud selle omaduse jaotumisest populatsioonis Suhete adaptiivne funktsioon:
Mittetasakaaluline populatsioon - Geograafiline isolatsioon - Migratsioon ja ühendpopulatsioon - Ühiseellane Evolutsioonigeneetika - Geenide muutused - Tunnuste muutlikkus - Geeni- ja alleelisagedus 82.Looduslik valik - Indiviidide ebavõrdne ellujäämine ja järglaste andmine looduskeskkonnas mis eelistab isendeid kes on olemasolevate keskkonnatingimustega paremini kohastunud. - Kohasus - Valiku tüübid : suunav, lõhestav, stabiliseeriv - Selektsioonikoefitsent – arv mis mõõdab genotüübi kohasust võreldes populatsiooni edukama genotüübiga - Juhuslik geenitriiv: populatsiooni suhteline suurus, pöidlaküüdiefekt, pudelikaelaefekt (geenitriivi erivorm mille puhul populatsiooni arvukus on ajutiselt drastiliselt alanenud), rajajaefekt 83.Selektsioon
Tsiviliseeruv mõju ühiskonnale Kuigi esmapilgul osutub võitjaks see kellel on suurem sõjavägi, siis hiljem võidab see kellel suurem kultuur · Viie suhte harmoonia Valitseja alam (õigus) Isa-poeg ( kiindumus) Mees- naine ( erinevus) Vanem vend noorem vend ( eesõigus) Sõber-sõber (usaldus) · Viis voorust Õiglus, inimlikkus, kohasus, tarkus, ustavus Kui ta suri jagunes see mitmeks haruks · Mengzi 372-289 inimene on hea . kuidas koolitada häid ametnikke? Peavad olema inimlikud, kohtlema teisi kaastundlikult. ,,Tõeliselt õilsat ei riku mitte miski ei võim, rikkus ega vaesus" · Xunzi 310-220. Inimene on kuri. Neo konfutsianism · E. daoxe. Looja Zhu Xi · Neliraamat( sishu) Vesteid ja vestlusi Keskmine ja tavaline
epideiktilised kõned (kellegi ülistuseks või piduliku sündmuse puhul). Kõne koosneb sissejuhatusest (kontakt kuulajaga), jutustusest (olukorra kirjeldus), tõendid (kunstilised või kunstitud), epiloog (tunnetele rõhumine). Kunstilised tõendid on loogilised arutlused, eetos (iseloomude kirjeldamine), paatos (tunnetele rõhumine). Kunstitud tõendid on seadused, tunnistajad, lepingud, piinamine, vanded. Kõnevoorused: õigsus, selgus, kohasus, kaunistused, hiljem ka lühidus ja võimsus. 74. Kes oli Isokrates, mida ta tegi ja milliseid ta teoseid tead? Üks "kümnest Atika kõnemehest" (Aleksandria filoloogide loodud kaanon, mitte mingi päriselt olnud rühm). Ta rajas 390 eKr Ateenasse retoorikakooli. Sai õpetust sofistidelt, aga oli ise nende suhtes kriitiline: taunis apoliitilist edule suunatud kõneõpetust. Temalt on säilinud 21 kõnet, millest 6 kohtukõned, teised ilukõned. Nt
seksuaalse käitumise olulised keskused. Eesaju - massivsed basaaltuumad, mis võimaldavad meil tahtmist mööda ja sujuvalt liikuda ning osalevad mäluprotsessides. - Hüpokampus - väga tähtis mälujälgede moodustumiseks, eriti ruumimälu osas, ning emotsionaalne õppimine on seotud tihedasti mandelkeha ja ämugdala talitlusega. - Uuem ajukoor - neokorteks - silmatorkavaim inimaju osa, mis laseb meil mõistusepärselt käituda. Ajukoor - tagab käitumise paindikkus, kohasus muutliku olukorraga, kuid selle juures sõltub ajukoore tõhusus koorealuste tuumade talitlusest. Traditsiooniline bioloogiline psühholoogia keskendus erinevate psüühiliste protsesside keskuste otsimisele. Iga psüühiline funktsioon ning selle mitmekesisus tagatakse paljude tuumade vahel moodustuvate koostöövõrgustike talitlusega. - Gliiarakud - isoleerivad neuroneid ja nende jätkeid üksteisest, aitavad närvirakkudel toituda ning loovad närvikoe ruumilise ülesehituse.
paljuneda kui teistel. Seega suureneb populatsioonis edukamate genotüüpide osakaal ning väheneb vähemedukamate oma. Vastavat protsessi nimetatakse looduslikuks valikuks. Looduslik valik on looduses toimuv protsess, mis seisneb kohasemate geneetiliste variantide edukamas üleelamises ja paljunemises ning vähemkohaste variantide eliminatsioonis antud ökoloogilistes tingimustes. Loodusliku valiku tähtis komponent on kohasus (ingl. k. fitness) w, mis iseloomustab indiviidi võimet oma geene järglaskonda edasi kanda. Kohasuse väärtuse leidmiseks võrreldakse indiviidi järglaste arvu populatsiooni keskmisega. Mida suurem on kohasuse väärtus, seda suuremad on organismi reproduktsiooni võimed. Oletame, et meil on tegemist kolme genotüübiga AA, Aa ja aa. A on dominantne alleel ning genotüüp aa põhjustab steriilsust. Kuidas muutub sel juhul nende alleelide A ja a sagedus populatsioonis
Populatsiooni kokkukuivamisel on λ < 1. Nt+1= λNt 3. Kui meil on tegemist loodusliku valiku ja klonaalse sigimisega (haploidne populatsioon), siis mida näitab alljärgnev pilt? Mis juhtub lõpuks kummagi genotüübiga (A ja a)? Millal võib olukord muutuda? 4. Millest sõltub alleeli A sagedus põlvkonnas (t+1)? 5. Millistest faktoritest sõltub suhteline kohasus (relative fitness)? 6. Defineerige selektsioonikoefitsent. Mida see näitab? Kohasuse vastandväärtuseks on selektsioonikoefitsient (s), millega hinnatakse mingi genotüübi suhtelise eliminatsiooni intensiivsust. See seostub kohasusega kui täiendsuurus: w + s = 1; w = 1 – s; s = 1 – w. Maksimaalse kohasusega genotüübi puhul s = 0, letaalse genotüübi puhul s = 1. wa/wA=1-s
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
