Haigus järgneb ekso- või endogeensele nakatumisele. C. tetani • Üleüldine, spoorid enamikus pinnastest, võib koloniseerida inimese ja loomade sooltrakti. Ekspositsioon spooridele on sage, kuid haigus harv, v.a. arengumaades, kus vaktsiini ja meditsiiniabi kättesaadavus on kehv. Risk on suurem puuduliku vaktsiin-indutseeritud immuunsusega inimestel. Läbipõdemine ei anna immuunsust. Virulentsus. C. perfringens • Sisuliselt seisnebki virulentsus lugematute toksiinide produtseerimises. α: letaalne, fosfolipaas C, suurendab veresoone permeaablust, nekrotiseeriv. β: letaalne, nekrotiseeriv. ε: letaalne, permeaas. δ: hemolüsiin. ϊ: letaalne binaarne toksiin, nekrotiseeriv, ADP ribosülatsioon. θ: termo- ja hapnik-labiilne, tsütolüütiline. κ: kollagenaas, želatinaas, nekrotiseeriv. λ: proteaas. µ: hüaluronidaas. ν: desoksüribonukleaas, hemolüsiin, nekrotiseeriv.
10.Lüütiline elutsükkel- Viiruse nukleiinhape replitseerub rakutuumas või tsütoplasmas; Moodustuvad uued viirusosakesed, sünteesitakse ümber kapsiidid; Rakumembraan laguneb, rakk hukkub ja viirused väljuvad; Peremeesraku membraanist võetakse osake kaasa ümbriseks. Lüsogeenne elutsükkel- . Viiruse nukleiinhape seostub bakteriraku kromosoomi; Viiruse nukleiinhape on mõni aeg inaktiivses olekus; Bakterirakk paljuneb; Järgneb lüütiline tsükkel. 13. Virulentsus ehk tõvestusvõimelisus on viiruste ja bakterite tõvestamisvõime; ka nende organismide mürgisus. 14.Vaktsiin on haigustekitaja antigeene sisaldav segu, mis haigestumist ei põhjusta, kuid tekitab immuunsuse antud haigustekitaja vastu 17.Viroloogia on teadus mis uurib viiruseid 19. 21. Plasmiid on rõngakujuline kaheahelaline DNA molekul, mis sisaldab autonoomset paljunemist võimaldavaid geneetilisi elemente. 22. Bakterid paljunevad põhiliselt pooldumisega 23
Loomade infektsioonhaiguste olemus, diagnoosimine ja tõrje. Nakkushaigus on haigus, mis liigub ühelt loomalt teisele. Mitte nakkuslikult liiguvad edasi keskkonna abil. Bioloogilised haigustekitajad: Tekke aluseks on bioloogiline parasitism Hästi määratletavad: Kehtivad Koch´I postulaadid Halvasti määratletavad: Vastavad Evans´I postulaatidele Zoonoosid- loomade haigused antoponoosid- inimeste haigused (mõlemad võivad minna ühelt teisele-loomalt inimesele, inimeselt lo.) Klassifikatsioonid: kõhulahtisusega kulgevad infektsioonid respiratoorsed infektsioonid jt. Ülekanne vastavalt mehhanismile- toit, kontakt, õhk, perinataalne, siirutajad (nt sääsed) Haiguse vormid: *Akuutne (äge) haigus, subakuutne (alaäge), krooniline, asümptomaatiline (subkliiniline), latentne *Vastavalt lokalisatsioonile (lokaalne, süsteemne, koldeinfektsioon) *Vastavalt infektsiooni tekitajate ja tekke järgi. Haiguse dete...
Gripiviirused - Levivad: õhu kaudu või pesemata kätega. (sama pinna puutumisel). - Nakatumise sümptomid: palavik, külmavärinad, kurguvalu, lihasvalu, peavalu, nõrkus. - Viiruse genoomiks on miinusahelaga RNA molekulid (7-8 RNA molekuli). - Gripiviiruste liigitamine käib viiruse pinna peal olevate erinevate valkude (glükovalkude) põhjal. - Erinevatel gripiviirustel on erinev virulentsus ehk võime peremeest kahjustada. - Viiruse genoom liigub märklaudrakus tuuma ja seal toimub selle paljunemine ja uute viirusosakeste kokku panemine. (Alles siis liiguvad viiruseosakesed tuumast tsütoplasmasse ja edasi punguvad rakust välja). - Viiruse genoomi paljundav valk kipub tihti vigu tegema ja seetõttu tekib gripiviirustest koguaeg mutatsioone. SEE ONGI PÕHJUS,
Suurendavad kalade ja krevettide kasvu ja ellujäämust Bacillus sp parandab vee kvaliteeti Väheneb keskkonna saastatus jääkainetega Vähendab ravimite kasutamise vajalikkust Vähendab lõheliste haigestumise riski lülisamba kokkupressimise sündroomi Ei tohiks kahjustada kala Peremeesorganismi poolt peab probiootikum olema vastuvõetav Peaks mõjuma vajalikus valdkonnas (suremus, kasv, haiguse resistentsus jne.) Probiootikum ei tohiks sisaldada virulentsus ega AB resistentseid geene Peab olema tehtud in vivo ja in vitro katsed Probiootikumide lisamine üksi ei taga veel kalade paremat elujõulisust, kasvu jne. Mitmed teised faktorid peavad olema samuti kontrollitud Ennekõike on äärmiselt tähtis õige sööda valik, et kindlustada optimaalselt tervislik kasv Faktorid, nagu hügieen farmis ja üldine haiguste ennetamine on samuti võrdselt olulised Esimesed katsed tõestasid probiootikumide kasu
Eristatakse patogeenseid ehk haigust tekitavaid mikroorganisme ja mittepatogeenseid. Mikroorganismidele on iseloomulik muutlikkus, võime kohaneda väliskeskkonnaga, võime muutuda patogeenseks kindlatel tingimustel. Et inimene haigestuks nakkushaigusesse, peab haigustekitaja sisenema inimese organismi. Seda nimetatakse nakatumiseks ehk infektsiooniks. Haiguse avaldumine oleneb, millise mikroorganismiga on tegemist, kui suur on tema hulk ehk doos, milline on tema patogeensuse aste ehk virulentsus ja inimese organismist, st sellest, milline on tema reaktsioon mikroorganismile. Organismil on haigustekitajate vastu kujunenud kaitsemehhanism. Need jaotatakse mittespetsiifilisteks ja spetsiifilisteks kaitsemehhanismideks. Esimesed pakuvad kaitset nt nahk ja limaskestad. Organism töötab välja spetsiifilisi, nakkushaiguse tekitanud mikroorganismi vastaseid kaitsekehi ehk antikehi. Inimene muutub haiguse suhtes immuunseks. Nakkuse allikaks on haige inimene või loom. Haigus võib levida
saavad kasu (näiteks suureneb nende ellujäämus). 24. Parasitism on looduses esinev fülogeneetiliselt kaugel olevate organismide vaheline suhe; variant organismide kooselust, mille puhul üks organism (parasiit) kasutab teist organismi (peremeesorganismi) oma elutegevuseks, põhjustades peremeesorganismile toitainete kaotust, hävitades kudesid, saastades teda oma ainevahetuse jääkidega vms. 25. Virulentsus ehk tõvestusvõimelisus (inglise virulence) on viiruste ja bakterite tõvestamisvõime -patogeensuse aste. ka nende organismide mürgisus. Virulentsuse kui ühtse omaduse määravad infektsioossus (nakatamisvõime), invasiivsus (võime peremeesorganismis paljuneda ja levida) ja toksilisus (võime moodustadatoksiine)[1]. Virulentsus sõltub suuresti vaadeldavast mikroobitüvest (tüvespetsiifilisus). 26
Tingimisi patogeensed ehk oportunislikud mikroobid on patogeensed teatud tingimustel ( väsimus, mürgitus, ülekuumenemine )sõlttub organismi seisundist. Nende mikroobide levik looduses on suur ja soodsates tingimustes paljunevad ja levivad massiliselt. 3. Saprofüüdsed mikroobid ei kutsu esile haigusi va. Tugeva immuunpuudulikkuse korral ( AIDS, verehaigused ). Veri (valged vererakud), antigeen. · Virulentsus mikroobi patogeensuse aste, mikroobide elutegevust mõjutavad keskkonna: kõrge tempratuur, valgus, kuivus = takistavad arengut. · Toksigeenus mikroobi omadus toota toksiine ehk mürke. 1. Eksotoksiinid mürk organismist välja 2. Entotoksiinid mürk jääb kehasse Eksotoksiinid: Toodavad ümbritevasse keskkonda: tugev toksilisus, mikroobid on spetsiifilised, antigeensus kutsub esile kindlate antikehade tekke. Entotoksiinid:
11. EPEC patotüüp - enteropatogeenne Toimekoht on peen- ja jämesool. Vasika, sea, küüliku, kutsikate ja inimeste enteriit. Toimub bakteri adhesioon epiteelirakkudele. Mikroon kinnistub pilide abil mikrohattudele. Absorbeeruvate mikrohattude kahjustus võib põhjustada kõhulahtisust. Tekkemehhanism pole veel hästi teada. 12. Salmonellaenteriit patogenees Peremehele kohastunud serotüübid põhjustavad tõsisemaid haiguseid. Salmonella serotüüpide virulentsus on seotud nende võimega tungida ja paljuneda epiteelrakkudes. Jäävad makrofaagides ellu ja areneb süsteemne haigus. Mikroob kinnitub pilide abiga soolestiku limaskestale. Toimub bakteri invasioon limaskesta. Järgnevalt aktiveeritakse tüüp III sekretsiooni süsteem (TTSS). TTSS on proteiinide kompleks, mis moodustab nõelataolisi struktuure, et transportida virulentsusfaktoreid bakterist peremeesrakku. See muundab limaskesta raku membraane
LD50 – letaalne doos – 50% loomadest surevad. nt: 5 virioni, keskmiselt attenueeritud viirus 5000 virioni, kõrgelt attenueeritud viirus 1mln virioni. ID50 infektsioosne doos – 50% loomadest tekib haigus. nt 2 virioni. Viirustel on koe ja peremeesspetsiifilisus – tropism. Sama tüvi võib nakatada eri liike ja põhjustada eri kudede kahjustusi – eri liikidel on erinev resistentsus. Viraalsed infektsioonid on vähem patogeensed, kui neil on looduslikud peremehed. Virulentsus sõltub ka sellest, kas rakul on olemas retseptor. Kui on konserveeritud retseptor – seda erinevamaid liike viirus nakatab. Marutaudi jaoks on vaja atsetüülkoliini retseptorit nt. Marutaudil on suur peremeestering, kuid nakatab vaid müotsüüte, neuroneid ja süljenäärme epiteeli. Kui viiruse kinnitusproteiin muutub, siis muutub ka viirus. Peremehe resistentsus sõltub: vanus, toitumus, hormoonide tase, immuunsüsteemi tase. Väga noored ja vanad on tundlikumad
Bakterid ja viirused · Bakteri ehitus: ribosoomid, nukleoid, rakusein, membraan, piilid, viburid, 1 rõngas DNA · Kõik bakterid on üherakulised · Bakterid on eeltuumsed(pole välja kujunenud tuuma) ja tuumaaine DNA paikneb rakus vabalt · DNA asukoha piirkond- nukleoidpiirkond · Bakteril on 1 rõngaskromosoom · Kogu geenitehnoloogia käib läbi bakterite ensüümide · Bakteritel membraansed siseorganellid puuduvad, aga ribosoome(toodavad valke) on palju · Bakterit ennast ümbritseb membraan. Osadel ka kaks membraani. Sellele vastavalt jagatakse Gram posit./negat. · Peal on rakukest(kihn). Osadel kaetud limaga(kõige peal limakapsel, mis hoiab niiskust) · On baktereid, kellel on viburid · Piilid(bakteri raku väljakasvud, millega kinnituvad üksteise või substraadi külge) · Bakterite seest võib leida plasmiide(väikesed rõngas abikromosoomid). Võib olla 0 või mitmeid. Neid tekib vastavalt v...
kutsuda haigestumist. Patogeensus on liigi omadus, seda kontrollitakse paljude geenidega. Tinglikud (oportunistlikud) patogeenid on juhuseotsijad, so sellised mikroobid, kes põhjustavad haigust ainult teatud tingimustes Virulentsus on liigi esindaja patogeensuse väljendumise aste. Seega on see tüve omadus. Liigi erinevad tüved on erineva virulentsusega. Virulentsust mõõdetakse LD50 kaudu. See on doos (mikroobirakkude hulk), mis tapab 50% katseloomadest. Virulentsus sõltub tugevasti tüve virulentsusfaktoritest. Virulentsus ei ole stabiilne suurus. Ta sõltub kultuuri vanusest, kasvutingimustest, söötmest jne. Virulentsus sõltub tugevasti järgmistest teguritest: 1. mikroobi seostumisvõimest, 2. mikroobi levimisvõimest e. invasiivsusest, 3. mikroobi võimest võidelda fagotsütoosi vastu, 4. mikroobi toksigeensusest, 5. mikroobi võimest panna vastu antibiootikumidele, 6. nakatatava organismi kaitsevõimest. Fagotsütoosi etapid: 1
Toksiinid = reeglina mürgised valgulised ained, millel on väga spetsiifiline toime. Osa baktereid eritab toksiine oma elutegevuse käigus. Teine osa on mürgised alles pärast nende surma (lagunedes). Inimorganismi satuvad toksiinid: * õhu kaudu (piisknakkus, nt tuberkuloos) * toidu ja joogiga (toidunakkus nt salmonelloos) * naha-, limaskestade kaudu (kontaktnakkus, nt süüfilis) * siirutajate kaudu (puukborrelioos), mulla kaudu (teetanus) virulentsus haiguse tekitaja patogeensuse aste. Teetanus takistab lihaste lõdvestumist; satub organismi mikrohaavade kaudu. Botulism äge toidumürgitus, mis lõpeb närvihalvatusega. Peiteperiood 12-36 tundi. Takistab lihaste kokkutõmbeid (ka nende, mida me ise ei kontrolli, nt. hingamiselundkonna lihased) Algab valudega lihastes ja hingates; topeltnägemine; neelamine häiritud. Tuberkuloosi tekitajaks Kochi kepike. multiresisdentne bakter immuunne rohtudele.
Geneetika 1.1 DNA ja RNA ehitus Nukleiinhapped-DNA, RNA ;koosnevad nukleotiididest. Monomeer- DNA ehitusüksused on desoksüribonukleotiidid (nukleotiid) Nukleotiid- (suhkur) desoksüriboos + fosfaatrüm + lämmastikalus Kromosoom (5) - terviklik DNA molekul ja sellega seotud valgud Kromatiin(4)- rakutuumas asuv pärilikusaine koos selle pakkimises olevate Valkudega. Valk(2) DNA(3) Geen(1)-DNA molekuli lõik Genoom-liigiomases ühekordses kromosoomikomplektis sisalduv geneetiline material. Aluspaar-kaks omavahel vesiniksidemega seotud nukleotiidi Lämmastikalused: DNA RNA A adeniin A adeniin C tsütosiin C tsütosiin G guaniin G guaniin T tümiin U urasiil mRNA-viib DNAs s...
mikrofloorasse, kui teatud tingimustel võivad siiski põhjustada haigestumist · Probiootikumid e probiootilised mikroorganismid - inimese organismist (soolest) isoleeritud kasulikud mikroobid (laktobatsillid, bifidobakterid) · Prebiootikumid - ained, mis tõhustavad probiootikumide arengut inimese sooles · Sünbiootikum toode, mis sisaldab nii prebiootikumi kui ka probiootikumi · Patogeen haigusetekitaja bakter · Virulentsus liigi esindaja patogeensuse väljendumise aste · Vaktsiin patogeensete mikroobide nõrgestatud või spetsiaalselt töödeldud tüved, mis kutsuvad esile antikehade tekke ja kaitsevad inimest haigusetekitaja eest · Toksiin aine, mida patogeen toodab või omab ja mis häirib normaalset peremeesorganismi metebolismi · Endotoksiin toksiin, mis vabaneb bakteri autolüüsil või lüüsil fagotsüüdis · Eksotoksiin toksiin, mida eritatakse kasvavate rakkude poolt
Võib toimida väga erinevatel tasanditel. Fitness näitab vaadeldava (muteerunud või adapteerunud) isendi paljunemisedukust võrreldes populatsiooni keskmisega. Suhtarv: kindla isendi fitness = tema järglaste arv / populatsiooni keskmine ühe isendi järglaste arv. Koadaptsioon - mitme eri liigi vastastikku seondunud kohanemine nt kas sümbioosi kindlustamiseks või siis nn. ,,võidurelvastumine," nt. jäneste ja huntide jooksukiirus; bakterite virulentsus ja inimese immuunsüsteem, mõnikord saab rääkida ka koevolutsioonist [- protsess, kus ühe liigi evolutsioon mõjutab teise liigi evolutsiooni.] (mitte alati, sest koos võidurelvastumise kasutegur on kokkuvõttes 0). ND ja NT vaheline vaidlus seisneb selles, kas ja kuivõrd osaleb LV kasulikke tunnuste kinnistamisel. : 6. Neutralistliku arengu põhiprintsiibid (Motoo Kimura) Enamus muutusi genoomis toimub juhusliku geneetilise triivi, mitte loodusliku valiku tõttu
Ekstrakromosomaalsed geneetilised elemendid, 1-200kb suurused rõngasmolekulid, autonoomne replikatsioon, erineva koopiaarvuga. Võrreldes mikroobi kromosoomiga, sisaldavad unikaalset geneetilist infot. Plasmiidse DNA kodeeritav info tagab kiire kohastumisvõime erineates keskkonna tingimustes. Looduslikud tüved sisaldavad rohkem plasmiide, kuid laborikultuuris kaotavad plasmiidid, pole keskkonna selektiivset survet. Plasmiidi poolt kodeeritavad funktsioonid: AB. Resistentsus, virulentsus faktorid, bakteriotsiinid, biodegradatsiooni plasmiid mullabakteritel. 17. Geneetilise info ülekanne bakteritel (transformatsioon, konjugatsioon ja transduktsioon) Transformatsioon- doonori DNA molekul satub retsipetrakku väliskeskkonnast, vajalik rakkude kompetentsus, spetsiifilised DNA järjestused, võimalik ka kunstlik transformatsioon (keemilised ja elektriporatsiooni kompetendid)
võimalusele, kuid mitte selle tõestuseks. koevolutsioon – kahe liigi mõlemapoolne kohanemine üksteisele (mitte siis ainult keskkonnale) – ühe liigi evolutsiooni mingi aspekt mõjutab teise liigi evolutsiooni järjestikune evolutsioon – nt: taimel tekib toksiin, siis kahjuril vastumürk, seejärel taimel uus toksiin jne. parasiidi-peremeesorganismi koevolutsioon – viiruse vallapääsemisel peremehe residentsus kasvab (LV) ning viiruse virulentsus väheneb (edukad surevad kiiremini välja). one-upping / „võidurelvastumine“ / eskalatsioon – kiskja-saaklooma vaheline koevolutsioon, kus nt saaklooma fitnessi tõus („kiiremad jalad“), toovad kaasa ka kiskjal sarnase evolutsiooni käigu, tühistades kokkuvõttes fitnessi tõusu. 6. Makroevolutsioon makroevolutsioon – liigist kõrgemate taksonite evolutsioon. makroevolutsioon on graduaalne, lihtsalt oluliselt pikemat aega kestev.
haiguse tunnused veel ei ilmne. Peremeesorganismi reaktsioon haigustekitajale immuunreaktsioonid. Haiguse levimine loomapopulatsioonis ja leviku stadiaalsus. 23. Infektsioonhaiguse levik populatsioonis ja seda mõjutavad tegurid Haigustekitaja omadused patogeensus (mikroorganismi omadus parasiteerida makroorganismis ja põhjustada selle haigestumist), virulentsus (haigustekitaja patogeensuse aste, mis avaldub mikro-ja makroorganismi vastastikuse toime tingimustes ja iseloomustab tema organismi kahjustavaid ehk tõvestavaid omadusi), kontagioossus (nakkavus; haigustekitaja võime kanduda edasi loomalt loomale). Peremeesorganismi omadused vastuvõtlikkus (e geneetiline resistentsus), immuunsus Keskkonna tingimused mõju peremeesorganismi üldseisundile, mõju tekitaja levimisele Nakkushaiguse levik.
Nakatumisele järgnev inkubatsiooniperiood, mille vältel tekitaja paljuneb peremeesorganismis, kuid haiguse tunnused veel ei ilmne. Peremeesorganismi reaktsioon haigustekitajale – immuunreaktsioonid. Haiguse levimine loomapopulatsioonis ja leviku stadiaalsus. 24. Infektsioonhaiguse levik populatsioonis ja seda mõjutavad tegurid Haigustekitaja omadused – patogeensus (mikroorganismi omadus parasiteerida makroorganismis ja põhjustada selle haigestumist), virulentsus (haigustekitaja patogeensuse aste, mis avaldub mikro-ja makroorganismi vastastikuse toime tingimustes ja iseloomustab tema organismi kahjustavaid ehk tõvestavaid omadusi), kontagioossus (nakkavus; haigustekitaja võime kanduda edasi loomalt loomale). Peremeesorganismi omadused – vastuvõtlikkus (e geneetiline resistentsus), immuunsus Keskkonna tingimused – mõju peremeesorganismi üldseisundile, mõju tekitaja levimisele Nakkushaiguse levik.
potentsiaalselt antiviiruslik preparaat? Ninasisene interferoonimanustamine võib anda lühiajalist tulu. Ei ole hea kandidaat vaktsiini väljatöötamiseks – palju serotüüpe, ilmselt antigeenne drift, sIgA vajadus, antikehavastuse möödumine. Pealegi haigus võrdlemisi leebe. Profülaktikas kätepesu, esemete desinfektsioon. Viirused mõmm :) 05/06 Enteroviirused Üldist. Virulentsus. Ümbriseta ikosaeedrilised mRNA viirused. Replikatsioon tsütoplasmas. Fekaaloraalne levik. Haiguse määrab koetropism, viiruse tsütolüütiline võimsus. Sisenemisväratid ülemised hingamisteed, oropharynx, GI trakt. Virionid on happe-, proteaasi- ja sapiresistentsed, ka temperatuurikindlad. Replikatsioon algab mukoosas, tonsillide ja neelu lümfoidkoes. Viirus infitseerib hiljem Peyeri naaste. Esmane vireemia
19.Loetle nakkusliku haigusetekitaja omadusi (min 3), mis mõjutavad haiguse kulgu ja epidemioloogiat ja seleta kuidas need mõjutavad epidemioloogiat Iseseisvad tunnused (loomupärased omadused) morfoloogia (spoorid, kapslid, suurus, viburid), stabiilsus (füüsiliste tegurite taluvus temperatuur, ph, niiskus), antigeensed omadused ja geneetiline stabiilsus Sõltuvad tekitaja omadused (seotud peremehega) kontagioossus, patogeensus, virulentsus, immunogeensus, immunogeenne osa, peremeesorganismide ring, koespetsiifilisus 20.Too näited haiguse keskkonnadeterminantidest, kuidas on need seotud haiguse epidemioloogiaga? Mõjutab peremeesorganismi vastuvõtlikkust, eksponeeritust haigustekitaja suhtes, mõjutab haigusjuhtude jaotumist populatsiooni erinevates osades * Füüsikaline keskkond topograafia (pinnase imavus halb, kõrgus, õhuvoolud, siirutajate geograafiline jaotumis), kliima (temperatuur, niiskus, sademed,
-- loom + logos -- mõiste, käsitlus). Veterinaarparasitoloogia osa, mis uurib koduloomade nugiainurakseid ja nende põhjustatud protozoose ehk algloomtõbesid, eriti aga viimaste diagnoosimist ja tõrjet. virulentsus (ld. virulentus -- nakatamisvõimelisus, nakkusmürgisus). Väljendab parasiiditüve patogeensuse astet, mis avaldub eelkõige vastava parasitoosi raskemas või kergemas kulus ühesuguse kaitsevõimega peremeestel. Parasiiditüvede virulentsus varieerub liigi piirides tunduvalt ja võib mitmesuguste mõjude toimel suureneda või väheneda. Mõned parasiiditüved võivad lühemaks või pikemaks ajaks muutuda 27 avirulentseteks. Viimaseid saab muuta uuesti virulentseteks, mittepatogeensete loomaliikide tüved aga sellisele muutusele ei allu. väärlokalisatsioon (ld. locus -- koht) -- väärpüsipaik. Migratsiooni ajal võivad parasiitide
Platsenta kaudu emalt lapsele. Haigestumine sõltub: Immuunsüsteemi seisundist Sotsiaalsetest tingimustest Infektsiooni massiivsusest Kõrgenenud haigestumisrisk: Vaegtoitumus, stress, kõrge iga Pikaajaline ravi kortikosteroidide ja immuunosupressantidega Suhkrutõbi Alkoholism, narkomaania HIV-infektsioon, AIDS Silikoos (kaevuritel) Massiivne nakkus ja bakterite suur virulentsus (bakterid tugevate haigust tekitavate olemustega) Asotsiaalid, vangid, kodutud Haiglatöötajad Tuberkuloosihaige perekonnaliikmed Terve immuunsüsteemi korral haigestuvad vaid 3% nakatanutest tuberkuloosi. AIDS-i haigetel on haigestumisrisk 10% aastas! Südame isheemiatõve riskifaktorid. Südame isheemiatõbi on äge või krooniline südamelihase kahjustus, mis on esile kutsutud
virulentsus ja paljunemisvõime, nakkusallikas, haigustekitaja levikuteed ning nakkusobjekt ehk inimene, kelle immuunsüsteemi talitusvõimest sõltub immuunsus ja organismi vastupanuvõime. Patogeensus tähendab mikroobi võimet vallandada nakkusprotsess ja põhjustada haigust. Üks tähtis patogeensuse tunnus on võime tungida organismi kaitsemehhanismi ja põhjustada rakuhävingu. Patogeensusega tihedalt on seotud virulentsus, invasiivsus ja adherentsus. Virulentsust iseloomustab mikroobi põhjustatud haiguse raskusaste. Mõõdab mikroobi patogeensust. Mikroob võib olla kas väikese, mõõduka või suure virulentsusega. Mikroobide virulentsusaste oleneb mikroobide võimest produtseerida toksiine. Invasiivsust iseloomustab mikroobivõime tungida organismi ja selle kudedesse. Adherentsust iseloomustab mikroobide võimet kinnituda kudede või nende limaskestale.
shigelloos, koolera Vektorite abil - malaaria, puukentsefaliit, borrellioos, zoonoosid Transplatsentaarselt - HIV, HepB, CMV Infektsioonhaiguse patogeneesi astmed 1. Mikroobi kohtumine peremeesorganismiga 2.Kinnitumine peremeesorganismi rakkudele 2.Invasioon (lokaalne ja generaliseerunud levik organismis) 3.Kudede ja rakkude kahjustamine 4.Organismi kaitsemehhanismide vältimine 5.Eraldumine makroorganismist Patogeensus ja virulentsus Patogeensus/patogeen mikroorganism, mis on võimeline esile kustuma infektsioonhaigust Virulentsus patogeensusse kvantitatiivne aste, infektsiooni esilekutsumise tõenäosus Adhesiivsus Invasiivsus Toksigeensus Virulentsusfaktor mikroobi komponendid (nt. geenid) või tema poolt produtseeritud ained, mis vahendavad tema poolt esilekutsutud kahjustust Mikroobide patogeensust määravad omadused Adhesioonivõime - P- fimbriad võimelised seostuma urotrakti epiteeliga (uropatogeenne E
peremeesraku pooldumise ajal ja horisontaalselt, peamiselt konjugatsiooni teel. Plasmiidide olemasolu on rakkudele kasulik: paljud plasmiidide omadused aitavad rakul kindlates tingimustes ellu jääda. Need tunnused jagatakse nelja peamisse rühma: 1. resistentsus kannavad resistentsust raskmetallide, antibiootikumide suhtes; 2. energeetiline metabolism võimaldavad peremeesrakul lagundada saasteaineid; 3. patogeensus, sümbioos ja virulentsus plasmiidid sisaldavad virulentsusgeene, mis tõstavad bakterite patogeensust ja põhjustavad haigusi, näiteks katku ja teetanust. 10. Mis on alleel, homosügootsus, heterosügootsus? Alleel on geeniteisend, geeni esinemisvorm ehk üks kahest või mitmest alternatiivsest geenivariandist, mis asuvad populatsiooni isendite homoloogiliste kromosoomide samas lookuses ja toimivad sama tunnuse kujunemisele, tekitades selle eri vorme või avaldumisastmeid.
lendama. Taim võib nektari nii peita, et ainult pika keelega putukas pääseb ligi selline spetsialiseerumine suurendab mitmekesisust. 8. Millised evolutsioonilised faktorid ja kuidas mõjutavad parasiitide virulentsust? Looduslik valik eelistab neid parasiite, kes paljunevad kiiremini ja seega söövad kiiremini peremehe ära. Toimub korduvnakatamine erinevate tüvede poolt. Erinevate indiviidide vahel toimub konkurents ja see kasvatab virulentsust. Üks parasiit on teistest kohasem. Virulentsus kasvab. Miks virulentsus kahaneb? Toimub ühekordne nakatamine. Üks parasiidi indiviid ja tema õed-vennad. Sugulaste vastu konkurents ei ole kasulik ja seega levivad need variandid, mis alandavad virulentsust. Ka mõjutab ülekanne horisontaalne või vertikaalne? Vertikaalse puhul on tähtis vanem-järglane olukord, peab langetama virulentsust, et peremees jõuaks sigida. Tihti esinevad ühekordne nakatamine ja vertikaalne ülekanne koos lõivsuhe selle eest on virulentsuse alandamine
Tekitajate seisukohalt infektsioonde jaotus: · Monoinfektsioon · Segainfektsioon · Sekundaarne infektsioon: uus nakkus teise tekitajaga · Reinfektsioon: uus nakkus sama tekitajaga · Superinfektsioon: uus nakkus sama tekitajaga haiguse ajal · Retsidiiv: nakkuse taasägenemine paranemiseperioodil Infektsiooni tekitab patogeenne ja virulentne mikroob: 1. Patogeensus on mikroobi omadus kutsuda esile infektsiooni 2. Virulentsus mõõdab mikroobi patogeensust ja on konkreetse mikroobitüve omadus Mikroobide virulentsusfaktorid: 1. Võime kinnituda e. adhereeruda peremehe epiteelrakkudele või neid katvale limale 2. Kolonisatsioon e. püsimine ja paljunemine organismi sekreetides 3. Sisekeskkonda tungimine e. invasiooni võime 4. Antifagotsütootiline toime 5. Organismile kahjulike ensüümide ja toksiinide eritus 6. Antibiootikumresistentsuse kujunemine Infektsiooni levik:
Äigepreparaadid, koeproovid. Herpesviridae -> Alamsugukond – Alphaherpesvirinae -> Perekond – Varicellovirus -> Liik – hobuste herpesviirus-1 (EHV-1), hobuste herpesviirus-4 (EHV-4) -> Hobuste herpesviirusinfektsioon ehk hobuste rinopneumoonia Rinopneumooniat tekitavad herpesviirus 1 ja 4. EHV-1 võib tekitada ka sigimishäireid, EHV-2 hingamisteede põletikku, EHV-3 koitaaleksanteemi, EHV-5 pulmonaalfibroosi. Haiguse kujunemist mõjutavad hobuste vanus ja immuunseisund, viiruse virulentsus. Respiratoorhaigused esinevad peamiselt varssadel. Vaktsiin on, kuid ei kaitse iga vormi eest. Nakatumine: toimub peamiselt aerogeenselt. Viirust levitatakse enamasti 7-10 päeva pärast kliiniliste sümptomite ilmumist. Levib ka nõredega ja aborteerunud loodetega. Esmalt nakatab epiteelkudesi ning esimene replikatsioon on lümfikudedes, millest levib edasi vireemiaga. Inkubatsiooni periood on umbes 24 tundi kuni 6 päeva. Võib jääda latentselt organismi ning stressiga reaktiveeruda.
Välismembraan lipopolüsahhariidid, transport valgud Patogenees, rünnak, kaitse Välismembraan + Vesiikulid antibiootikumide vastu periplasma osised Kaitse pH soki vastu, Peamiselt valgud ja S-kiht virulentsus, kaitse glükoproteiinid fagotsütoosi vastu, adhesioon Pinnale kinnitumine; kaitse fagotsütoosi vastu, Tavaliselt Kapsel Patogenees, polüsahhariidne, Toitainete varu, vahel valguline Kaitse kuivamise eest Jätked
Mitu järglast keskmiselt populatsiooni liige elu jooksul toodab. Kui mitu nakatunut 1 populatsiooni liige elu jooksul tuudab R0 = 1 – epideemiat pole, ei levi, ei taandu R0 < 0 rünnak taandub R0 > 0 epideemia levib Mis määrab R0? R0 = LSB L – aeg, mille jooksul peremees jääb nakatunuks. Mida pikem L, seda rohkem jõuab levida S – nakkusele vastuvõtlike isendite tihedus (kel puudub immuunsus, kaasasündinud v tekitatud) B – mikroparasiidi ülekande kiirus, virulentsus. Kui kiiresti parasiit levib. Leetrid levivad tohutult kiiresti. AIDsi on tunduvlt raskem saada. Immuniseerimise eesmärk: R0=1=LSB => S(im)=1/LB Populatsiooni hulk, mis tuleb immuniseerida, et epideemia ei leviks/epideemia tõkestamiseks. P = 1 – S(im) / S(s0) S(s0) – algne populatsiooni tihedus. Mis % on vaja immuniseerida, et taanduks. ->
1. Milliseid RNA polümeraasi subühikuid peate transkriptsiooni aktivatsiooni regulatsiooni seisukohalt olulisteks? Selgitage. Aktivatsiooni seisukohalt olulised ja faktor. Eubakterite RNA polümeraas, suurusega 480 kDa, koosneb viiest subühikust. 2ßß` - apoensüüm - koosneb neljast subühikust ja on võimeline katalüüsima RNA sünteesi. ülesandeks on apoensüümi assambleerumine (N-terminus) ja interaktsioon TF-dega või promootori UP-elemendiga (C-terminus). Sageli on transkriptsiooni initsiatsiooniks vajalik ka spetsiifiliste TF-de olemasolu. Kui transkriptsiooni kontrolliv järjestus -35 on vaevu äratuntav on vajlikud transkriptsiooni aktivaatorid. Miks ei ole konsensus igalpool? vaja geeniregulliks. Aktiveeritavatel promootoritel on -35 heksameer konsensusjärjestusest TTGACA märkimisväärselt erinev konsensusjärjestusest ja sel juhul soodustab aktivaator polümeraasi seondumist promootorile. Lisaks TF-dele toimub transkriptsiooni...
üks mikroobitüvi. Molekulaarsete meetodite rakenduslikud aspektid Molekulaarsete diagnostikameetodite rakendusalad on sarnased klassikalistele: (1) haigustekitajate sedastamine uuritavas materjalis, (2) puhaskultuurina isoleeritud mikroorganismide samastamine; (3) mikroorganismide täpsem iseloomustamine mingi omaduse (geeni) tasemel – ravimiresistentsus, toksiin, virulentsus, tüpiseerimine jne. Haigustekitajate sedastamine uuritavas materjalis Molekulaarsed meetodid on kõrge spetsiifilisusega. • Konkreetne meetod on vaid ühe või kahe võimaliku patogeeni leidmiseks. Segainfektsiooni korral jäävad teised patogeenid diagnoosimata. Seetõttu ei välista negatiivne molekulaarne test ühe kindla patogeeni tuvastamiseks veel teiste mikroorganismide olemasolu. • Hübridisatsioonireaktsiooni puuduseks võib osutuda mittepiisav sensitiivsus. Uuritava
transkriptsiooni, bolA reguleerib pBP6 avaldumist. PBP6 on karboksüpeptidaas, mis on vajalik raku jagunemisel septumi moodustumiseks; välismembraani lipoproteiini OsmB hulga suurenemisel rakud agregeeruvad). 4) Metabolism RpoS kontrollib näiteks atsetüül-CoA süntaasi geeni transkriptsiooni. See ensüüm on oluline atsetaadi reutiliseerimisel (kiire kasvu korral produtseerivad E. coli rakud atsetaati ja viivad selle rakust välja). 5) Virulentsus RpoS poolt on positiivselt reguleeritud geenid, mis osalevad patogeensete bakterite kolonisatsioonil ja ellujäämisel tingimustes, kus käivituvad peremehe kaitsemehhanismid. 6) Pseudomonas aeruginosa (inimese oportunistlik patogeen) biofilmi moodustumine ja hulgatunnetus (quorum sensing). S-i taset kontrollivad mehhanismid bakterirakus Eksponentsiaalselt kasvavates E. coli rakkudes on S ebastabiilne, poolestusajaga 1,5 kuni 2,5 minutit. See
kiiresti tegutseda, on eriti oluline, et hügieenilised töövõtted oleksid sisse harjunud, vältimaks patsientide ja personali ohtuseadmist. Sündmuskohal antud edukat esmaabi ei tohi hooletusest tingitud nakkusega nullida. VÕTMESÕNAD desinfitseerimine fekaal-oraalne hügieen nakkus peiteaeg püsiv steriliseerimine varjatud virulentsus Teadmiste kontrolli küsimused 1. Kirjeldage saastumise ja nakatumise vastaseid ettevaatusabinõusid kiirabiteenistuses. 2. Nimetage haigustekitajate tüüpe. 3. Kirjeldage immuunsüsteemi toimimise aluseid. 4. Nimetage järgmiste haiguste nakkusteed, sümptomid ja kulg: AIDS, hepatiit, tuberkuloos, siberi katk (antraks), kopsupõletik, 5. Nimetage nakkushaigete transpordi nakkusprofülaktika meetmed. 6. Kirjeldage üksikasjalikult organisatoorseid ja esmaseid meetmeid kiirabi väljakutsel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
