REDOKSREAKTSIOONID Redoksreaktsioonides on seotud kaks vastandlikku protsessi: ühe elemendi redutseerumisega peab kaasnema teise elemendi oksüdeerumine Fe + S FeS Selles reaktsioonis raud on redutseerija, mis oksüdeerus raud(II)iooniks ja väävel on oksüdeerija, mis redutseerus sulfiidiooniks. 0 (-) II redutseerija Fe - 2e Fe oksüdeerija 0 (-) -II oksüdeerija S + 2e S redutseerija Redoksreaktsioonide korral toimub kõigi või osa valentselektronide ülekanne ühtedelt aatomitelt, molekulidelt või ioonidelt teistele aatomitele, molekulidele või ioonidele ning muutub elementide oksüdatsiooniastme märk või suurus. A. ELEMENDI OKSÜDATSIOONIASTME MÄÄRAMINE Oksüdatsiooniaste on formaalne suurus, mis näitab elemendi laengut ühendis eeldusel, et ühend koosneb üheaatomilistest ...
Happed on liitained mis koosnevad vesinikust ja happejäägist. Saamine 1)Happeline oksiid+vesi SO2+H2O -> H2SO3 2)Gaasiline aine + H2 Cl2+H2 -> 2HCl 3)Tugev hape+Sool K2S+2HCl -> 2KCl+H2S 4)Gasilise vesiniku lahustumisel vees HCl(gaas) + H2O -> HCl (hape) Liigitus:Tugevad happed(HNO3;H2SO4;HCl), Nõrgad happed(H2CO3; H2S; H4SiO4; H2SiO3) ülejäänud on keskmise tugevusega. Keemilised omadused: 1)Reageerivad metallidega pingerea alusel (LI-Pb reageerivad, Cu- Au ei reageeri) Zn+2HCl -> ZnCl2+H2 2)Reageerivad aluseliste oksiididega Cu(II)O+H2SO4 -> Cu(II)SO4+H2O 3)Happed reageerivad alustega Cu(II)(OH) 2+H2SO4 -> Cu(II)SO4+2H2O 4)Reageerivad endast nõrgemate sooladega CaCO3+2HCl -> CaCl2+H2CO3CO2; H2O Redoksreaktsioon on keemi...
LABORATOORNE TÖÖ 4 Reaktsioonid elektrolüütide lahustes Töö eesmärk: Elektrolüütide lahustes toimuvate reaktsioonide kulgemise peamiste põhjuste selgitamine, reaktsioonivõrrandite kirjutamine molekulaarsel ja ioon-molekulaarsel kujul, redoks- reaktsioonide võrrandite tasakaalustamine. Sissejuhatus: Reaktsioonivõrrandeid võib esitada kahel viisil molekulaarkujul ja ioonvõrrandina. Molekulaarkujul võrrandis kajastuvad vaid ühendid Täpsemini kirjeldab toimuvat ioonvõrrand, sest elektrolüüdid on vesilahuses jagunenud ioonideks ja osa ioone mingisse vastastiktoimesse ei astu. Reaktsioone, mis on seotud elektronide üleminekuga ühelt aatomilt teisele, nimetatakse redoksreaktsioonideks. .
Ioonide vahelised reaktsiooni kulgevad vähelahustuva ühendi (sademe) tekkimise suunad. Ioonide vahelised teaks. Kulgeva vee (vm teise nõrga elektrolüüdi) tekkimise suunas. Ioonidevah. Reaks. Lahuses toim, ting, kui reaktsioonis eraldub gaas, tekib sade või moodustub nõrk elektrolüüt. Metallid käituvad keemilistes reaktsioonides alati redutseerijana. Tüüpiliste(a rühm) metalliliste elementide oa ühendites võrdub enamasti rühma nr. Redoks reaks. Võrdub oksüdeerija poolt liidetud elektronide arv alati redutseerija poolt loovutatud elektronide arvuga. Metalli reageerimisel hapete lahustega on redutseerijaks metall ja oksüdeerijaks happe vesinik ioonid. Metallide pingereas on metallid reastatud redutseerivate omaduste nõrgenemise suunas. See rida peegeldab metallide võimet loovutada elektrone vesilahuses kulgevates reaktsioonides. Metallid
Reaktsiooni summaarse nullvoolupotentsiaali p~ohjal saab arvutada reaktsiooni G vastavalt eeltoodud valemile -G = zF Eg . YKI0020 Keemia alused Toomas Tamm 2011 S 2011/2012 18. Elektrokeemia 12 Redokspotentsiaalid Elektroodipotentsiaaliga saab iseloomustada ka muid lahuses kulgevaid redoks- reaktsioone, kus pole tingimata tegemist reaktsiooniga tahke faasi ja lahustunud iooni vahel. Vajadusel v~oib lahusesse viia inertse (t¨uu¨piliselt plaatina-) elekt- roodi. Selliseid, mistahes redoksreaktsiooni iseloomustavaid potentsiaale nimetatakse ¨ redokspotentsiaalideks. Uldkujulise reaktsiooni Oks + ze- - - Red jaoks kehtib Nernsti v~orrand kujul
Piirpinna lahjem pool omandab positiivse laengu tänu H+, kontsentreeritum pool negatiivse laengu tänu Cl-. *Elimineeritakse soolasillaga, mis asetatakse kahe lahuse vahele. KCl- kus katioon ja anioon on sarnaste mõõtmetega. Ed ~ mõni mV Indikaatorelektroodid *Ideaalne indikaatorelektrood reageerib kiirelt ja reprodutseeritavalt analüüsitava iooni kontsentratsiooni muutustele. *2 tüüpi: 1. Metallilised: I liiki, II liiki ja inertsed redoks 2. membraan I liiki metall elektroodid Metall, mis on tasakaalus selle metalli katiooniga Mn+ + ne- = M(t) Metallid: Ag, Hg, Cd Ei saa kasutada: Cr, Co, Fe, W, Ni kus Eind on metallelektroodi potentsiaal II liiki metall elektroodid · Metall on indikaatorelektroodiks ka anioonidele,mis moodustavad rasklahustuvaid sademeid nende katiooniga. · Ag elektroodi potentsiaal sõltub kloriidioonide kontsentratsioonist lahuses mis on küllastatud AgCl-ga. · Elektroodreaktsioon:
Mida kaugemal on elektron tuumast, seda aktiivsem ta on ning metallilisus kasvab. Aatomi raadius on tuuma kaugus viimasest elektronkihist. Rühma number näitas väliskihi elektronide arvu. Perioodi number näitas Arühma metallide elektronkihtide arvu. Metallilisus on suurem seal, kus on väliskihil vähem elektrone. Etanool Ch3Ch2OH Metallide keemilised omadused: 1) metall+hapnik Tekivad oksiidid!!! 2) metall+hape -- sool+ H2 Nt: Zn+HCl --- ZnCl2 + H2 NB! On redoks! Metallid reageerivad hapetele vastavalt pingereale. K, Ba, Ca, Na, Mg, Al, Mn, Zn, Cr, Fe, Ni, Sn, Pb reageerivad tavaliste hapetega. Cu, Hg, Ag, Pt, Au ei reageeri hapetega. 3) metall+vesi --- hüdroksiid/oskiid+ H2 Veega reageerivad toatemperatuuril Li, Ba, Ca, Na, Mg Veega reageerivad kuumutamisel Al, Mn, Zn, Cr, Fe Nt: Na+H-OH --- NaOH+H2 Nt: Zn+H2O ---kuumutamine--- Zn(OH)2 + H2 Zn(OH)2 --- ZnO+H2O Mittelahustuvad hüdroksiidid lagunevad vastavaks oksiidiks ja veeks.
ei reageeri veega värvitu kerglenduv vedelik Sulab –1960C hemoglobiini kahjustab hemoglobiini Redoks- N madalaim ühend, seega ei saa N2 + O2 = 2 NO Oksüdeerub kergelt. omadused olla oksüdeerija Kulgeb äikese ajal Õhus jahtumisel ; (redutsee Põleb Hiljem oksüdeerub võimalik 2NO + O2 = 2 NO2 Võimalik Ei saa olla redutseerija rija) 4NH3 + 3O2 = 2N2 + 6H2O NO2 -eks Ostwaldi protsess
Ma arvan, et teksapükste ös on ~2kg ja plastpudeli ös ~40 kg. 3) Keemiline puhastus? Millised meetoteid kasutatakse keemilises puhastuses? Keemilise reaktsiooni tekitamine puhastuskemikaali ja veest kõrvaldamist vajava reoaine vahel. Meetodid: 1 .Keemiline sadestamine-setitamine 2. Koagulatsioon (vähendatakse peente kolloidosakeste vahelist tõukejõudu nii, et osakesed liituvad suuremateks helvesteks) 3. Hapendamis-taandamise (redoks) protsessid, muutmine vähemohtlikusse vormi 4. Desinfitseerimine, kasutatakse kloorühendeid 5. pH-reguleerimine, neutraliseerimine 4) Mis on keskkonnaseire ja milleks seda kasutatakse? Keskkonnaseire on keskkonna seisundi ja seda mõjutavate tegurite järjepidev jälgimine, mille põhieesmärk on prognoosida keskkonna seisundit ja saada lähteandmeid programmidele jms. Jaguneb: 1)riiklik 2)kohaliku omavalitse seire 3)ettevõtja keskkonna seire V2
1. Mükoriisa e. Seenjuur on taimede js seente vaheline kooseluvorm 2. Gripi tekitaja on RNA viirus 3. Spermatogenees - seemneraku areng spermatogoonist küpse spermini. 4. Ovogenees - munaraku areng ovogoonist küpse munarakuni. 5. autotroofsed organismid organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. Selleks kasutatakse kas valguse energiat (fotosünteesija) või redoks resktsioonidel vabanevad keemilist energiat(kemosünteesija) Autotroofid toituvad mineraalainetest. 6. heterotroofid orgsnismid orgsnism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku energiat toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil. Heterotroofid toituvad orgaanilistest ainetest. 7. Populatsioon- ühisel territooriumil samal ajal elavad ühe liigi isendid 8. Assimilatsioon- orgsnismis toimuvate sünteesprotsesside kogum. 9. Dissimilatsioon organismis toimuvate lagundamisprotsesside kogum
Üleüldiselt on väga vähe K ja Na sooli mis ei lahustu vees, seega võib vähemalt veel Keemia Aluste jooksul öelda , et kõik K ja Na soolad on vesilahustuvad. Lisaks kui on ligipääs internetile, saab alati guugeldada ja vaadata, kas aine on vesilahustuv või mitte. Vesi ei ole kunagi ioonidena. Nüüd vormistame selle reaktsiooni ioonkujule. Meid huvitab vaid see millised ioone meil on, mitte nende kogus. Tasakaalustamisega tegeleme pärast, kui redoks reaktsioon on tehtud. Seepärast tasub kirjutada näiteks Na2SO3 ioonkujul Na+ + SO3 2- , mitte 2 Na+ + 2- SO 3 . K+ + MnO4- + Na+ + SO32- + H+ + SO42- => Mn2+ + SO42- + Na+ + SO42- + K+ + SO42- +H2O Kui mõni ioon on olemas mõlemal pool muutumata kujul (koostis pole muutunud, laeng pole muutunud), siis see tähendab seda, et see aine ei osale ioonkujul reaktsioonil ja need saab välja taandada.
tulemusel on jälgitud, et suureneb nikli poolt muundatud rakkude kasv madala kaltsiumiga vahendajas. Tsütoplasma kaltsiumi tase reguleerib geenide ekspresseerumist, mis reguleerivad raku kasvu, eristumist ja suremist. Kaltsumi regulatsiooni häirimne muudab kogu raku metabolismi, täpsemalt muudab nikkel rakusisest kaltsiumi taset. See viib raku ekspressiooni muutumiseni ning lõpuks võib tekitada halbu mutatsioone. Lahustuvad ja mittelahustuvad nikli ühendid on füsioloogilise pH juures redoks-aktiivsed, vähem küll, kui raua ja vase kompleksid, aga nikkel tekitav reaktiivseid vabu hapniku radikaale. See juhtub siis, kui tekib Ni3+/Ni2+ redoks paar, mis tavaliselt juhtub ainult siis kui nikkel on seotud mingite valkude või peptiidide külge, eriti need mis võivad moodustada ruudukujulisi nikli komplekse. Nende reaktsioonid on hapniku või veega, mis tekitavad hüdroksüüli ja teisi radikaale. Vees lahustumatute nikkelsulfaatide oksüdatsioon hõlmab mõlemat iooni ning
tegevuse reguleerimine Ksenobiotikumide detoksikatsioon Signaalmolekuli roll Rakutalitluse redoks- regulaator GABA Glutamaadist glutamaadi Klassikaline pidurdav dekarboksülaasi toimel ülekandeaine KNS-is Homotsüsteiin Metioniin SVH ja neurodegeneratsioon Transamiinimine Aminohapete metabolism- keskne protsess, mida vajab nii aminohapete (v.a. Lys ja Thr) katabolismis, kui ka aminohapete sünteesil
Ta redutseerib superoksiidi vesinikperoksiidiks ilma dismutaasita ning selle süsteemi eeliseks on superoksiidi elimineerimine ilma molekulaarse hapniku tekketa. Selle süsteemi funktsioon on koostoimes NADH peroksüdaasiga, mis redutseerib vesinikperoksiidi veeks. Oksüdatiivse stressi tajumine Oksüdatiivse stressi vastase kaitse juurde kuulub ka hapniku produktide tajumine ja selleks on vastvad sensorid rakus. "Peroksiidide tajumine on sensorites olevate redoks-aktiivsete tüsteiinide vahendatud nagu näiteks OxyR, Ohr ja Hsp33 valgud." 4 Bacillus subtilis puhul on selleks PerR, mis tajub peroksiide metalli-katalüseeritud oksüdatsiooni abil. Valgu oksüdatsioon, mis on katalüüsitud seotud raua iooni poolt, viib hapniku lülitamiseni histidiin 37 või 91 koosseisu. See omakorda muudab valgu struktuuri ja oksüdeeritud PerR valk kaotab võime seostuda DNAga.
Mullastiku vaesumine ja kõrbestumine Peamised põhjused viljaka mullakihi kulumiseks: liigkarjatamine, põllumajandus, metsade taandumine Keemiline puhastus/töötlus ja selle meetodid 1. Keemilise reaktsiooni tekitamine puhastuskemikaali ja veest kõrvaldamist vajava reoaine vahel. 2. Keemiline sadestamine-setitamine 3. Koagulatsioon (vähendatakse peente kolloidosakeste vahelist tõukejõudu nii, et osakesed liituvad suuremateks helvesteks) 4. Hapendamis-taandamise (redoks) protsessid, muutmine vähemohtlikusse vormi 5. Desinfitseerimine, kasutatakse kloorühendid 6. pH-reguleerimine, neutraliseerimine (filtrimine lubjakihi läbi Heitveepuhastusmeetodid VEEPUHASTUSMEETODID · Füüsikalis-Mehaaniline ( I aste) · Füüsikalis-Keemiline (II ja III) · Bioloogiline (II ja III) Reovee puhastusmeetodid määratakse olenevalt reovee omadustest ja nõuetest Füüsikalis-Mehaaniline ( I aste)
Mullastiku vaesumine ja kõrbestumine Peamised põhjused viljaka mullakihi kulumiseks: liigkarjatamine, põllumajandus, metsade taandumine Keemiline puhastus/töötlus ja selle meetodid 1. Keemilise reaktsiooni tekitamine puhastuskemikaali ja veest kõrvaldamist vajava reoaine vahel. 2. Keemiline sadestamine-setitamine 3. Koagulatsioon (vähendatakse peente kolloidosakeste vahelist tõukejõudu nii, et osakesed liituvad suuremateks helvesteks) 4. Hapendamis-taandamise (redoks) protsessid, muutmine vähemohtlikusse vormi 5. Desinfitseerimine, kasutatakse kloorühendid 6. pH-reguleerimine, neutraliseerimine (filtrimine lubjakihi läbi Heitveepuhastusmeetodid VEEPUHASTUSMEETODID · Füüsikalis-Mehaaniline ( I aste) · Füüsikalis-Keemiline (II ja III) · Bioloogiline (II ja III) Reovee puhastusmeetodid määratakse olenevalt reovee omadustest ja nõuetest Füüsikalis-Mehaaniline ( I aste)
Kasutatakse kas settimise või filtreerimise põhimõtet. 62. Kirjelda keemilist veepuhastust Keemilise reaktsiooni tekitamine puhastuskemikaali ja veest kõrvaldamist vajava reoaine vahel (lahustunud-mittelahustuvaks sademeks, mis settib veest välja) Keemiline sadestamine-setitamine Koagulatsioon (vähendatakse peente kolloidosakeste vahelist tõukejõudu nii, et osakesed liituvad suuremateks helvesteks) Hapendamis-taandamise (redoks) protsessid, muutmine vähemohtlikusse vormi Desinfitseerimine, kasutatakse kloorühendeid pH-reguleerimine, neutraliseerimine (filtrimine lubjakihi läbi) 63. Kirjelda bioloogilist veepuhastust Aluseks mikroorganismide võime lagundada ja kasutada toitainena ära vees sisalduv orgaaniline aine. Mikroorganismid muudavad reovees lahustunud ja peenkolloidsed orgaanilised ained suspensiooniks, mida on võimalik kas
vaht kaabitakse kokku pinnakaapidega. Filtratsioonil lastakse vesi läbi teralisest puistmaterjalist kus eralduvad vees olevad heljumosakesed. Keemiline puhastus: Keemilise reaktsiooni tekitamine puhastuskemikaali ja ja veest kõrvaldamis vajava reoaine vahel. Keemiline sadestamine ehk setitamine, Kogulatsioon- vähendatakse peenete kolloidosakeste vahelist tõukejõudu nii, et osakesed liituvad suuremateks helvesteks, Hapendamis-taandamise(redoks)protsessid, muutumine vähem ohtlikusse vormi. Desinfitseerimine-kasutatakse kloorühendeid, pH reguleerimine,neutraliseerimine(filtrimine läbi lubjakihi) Keemiline sadeneimine: Kemikaali kasutamisel saadakse veest olevast heljumist või kolloidainetest eraldumisvõimeline sete. Protsessi osad: Kemikaali lisamine ja segamine, pH reguleerimine, flokulatsioon,sette eraldamine, settekäitlus. Biloogiline puhastus: Mikroorganismid muudavad reovees lahustunud ja peenkollodised
Insektitsiidid putukate hävitamiseks, fungitsiidid seente hävitamiseks, herbitsiidid umbrohu hävitamiseks. nematotsiidi usside hävitamiseks, bekteritsiidid bakterite hävitamiseks. 71. Mullareostuse mõju elusorganismidele. Mulla reostumise käigus paljud protsessid oleksid häiritud (nt nitrifikatsioon); populatsioonidevahelise tasakaalu rikkumine; saasteainete säilivus mullas. 72. Lahustunud saasteainete transport keskkonnas. Adsorbtsioon, ioonvahetus, lenduvus ja redoks reaktsioonid. 73. Mille alusel jagatakse lahuseid tõelisteks lahusteks ja kolloidlahusteks? Osakeste diameetri järgi (pihustatud aine peensusastme järgi). Tõeline lahus on lahus, milles on lahustunud aine ioonide või molekulidena ja osakeste suurus on alla 10-9m. 74. Mis on pindpinevus? Pindpidevus e. pinna vabaenergia on töö, mis tuleb teha pinna suurendamiseks ühe pindalaühiku võrra. 75. Mis on adsorbtsioon?
Insektitsiidid putukate hävitamiseks, fungitsiidid seente hävitamiseks, herbitsiidid umbrohu hävitamiseks. nematotsiidi usside hävitamiseks, bekteritsiidid bakterite hävitamiseks. 71. Mullareostuse mõju elusorganismidele. Mulla reostumise käigus paljud protsessid oleksid häiritud (nt nitrifikatsioon); populatsioonidevahelise tasakaalu rikkumine; saasteainete säilivus mullas. 72. Lahustunud saasteainete transport keskkonnas. Adsorbtsioon, ioonvahetus, lenduvus ja redoks reaktsioonid. 73. Mille alusel jagatakse lahuseid tõelisteks lahusteks ja kolloidlahusteks? Osakeste diameetri järgi (pihustatud aine peensusastme järgi). Tõeline lahus on lahus, milles on lahustunud aine ioonide või molekulidena ja osakeste suurus on alla 10 -9m. 74. Mis on pindpinevus? Pindpidevus e. pinna vabaenergia on töö, mis tuleb teha pinna suurendamiseks ühe pindalaühiku võrra. 75. Mis on adsorbtsioon?
bioloogiline toime nimetus tähis nimetus tähis -ketohapete tiamiin B1 tiamiinpürofosfaat TPP dekarboksüülimine flaviinadeniindinukleotiid FAD H2 ülekanne redoks- riboflaviin B2 flaviinadeniinmononukleotiid FMN reaktsioonides H2 ülekanne redoks- niatsiin B3 nikotiinamiidadeniindinukleotiid NAD reaktsioonides pantoteenhape B5 koensüüm A KoA atsüüli ülekanne
elektrolüüsil. 26 3. METALLIDE KORROSIOON Korrosioon on metallide hävimine väliskeskkonna tegurite toimel. 1. Korrosiooni tunnused korrosioon on oksüdatsiooniprotsess (redoks protsess). Korrosioon on peamiselt metalli pinnal kulgev protsess. Korrosioon on iseeneslik protsess. 2. Korrosiooniprotsesside klassifikatsioon Korrosioon gaasilises keskkonnas (n. kui metall puutub kõrgemal temperatuuril kokku õhuhapnikuga) Korrosioon elektrolüütides (soolade, hapete ja aluste vesilahuses); siia kuuluvad ka korrosioon pinnases (pinnase- ja põhjaveed sisaldavad alati lahustunult elektrolüüte) või
· Kõik sisaldavad aktiivtsentris kahte Asp jääki. · Kaks Asp jääki töötavad koos üldiste hape-alus katalüsaatoritena. · Aspartaat-proteaasid lõikavad peptiidsidet eelistatult kahe hüdrofoobse aminohappe jäägi vahelt. Kofaktorid - arvukas rühm mittevalgulisi ühendeid (metalli ioonid või orgaanilised molekulid), mida paljud ensüümid vajavad aktiivsuse avaldumiseks. Koensüümid mittevalgulised orgaanilised molekulid, vajalikud redoks- ja rühmade ülekande reaktsioonides L-Askorbiinhape e vitamin C Vesilahustuv vitamiin, mis toimib elektroni kandjana, olles mõõdukalt tugev taandaja. Enamik taimi ja loomi, va mõned selgroogsed sünteesib L-askorbiinhapet ise, neile pole ta vitamiin. Bioloogilised funktsioonid Pro ja Lys hüdroksüleerimine kollageeni struktuuri tagamiseks Tyr metabolism ajus Fe mobiliseerimine põrnast Kaitse metallide toksilise toime eest
Vee molekulid võtavad samuti elektrolüüsist osa. Katoodil eraldub veest vesinik: 2H2O+2e-= H2 (lendlub) + 2OH- ANOODIL:eraldub hapnik: 2H2O 4 e- = O2(lendub)+4H+ Elektrolüüs SULA ELEKTROLÜÜDIS nt. Na Cl toimub järgmiselt: KATOODIL: Na+ + e- =Na; ANOODIL: 2Cl- - 2e-=Cl2 (oksüdeerub) Sulatatud soolade elektrolüüsil saadakse ja toodetakse NT. Na, K, Ca, Ba, Mg. Elektrolüüsil kasutatakse kationide ja anionide suhtes pöörduvaid ja redoks elektroode. Elektrolüüs allub FARADAY SEADUSELE, mille järgi elektrolüüsil eraldunud aine mass võrdub molaarmassi, voolutugevuse, ajaga jagatud üksikaktist osavõtmave elektronide arv, Fraday konst 9,6487*10 4 C/mol 7.4 Keemiline ja elektrokeemiline korrosioon. Metallide kaitsmine korrosiooni eest Korrosiooniks nim. metallide keemilist või elektrokeemilist hävimist ümbritseva keskkonna toimel. KEEMILINE
Praegu vaid viimane, esimene on abistav. § Tuberkuloosivastased preparaadid jaotatakse 2 gruppi. § Directly Observed Therapy DOT § Ravi kestab kaua - kuid ja aastaid. § Ravimeid tuleb kombineerida. § Ravimiresistentsus on tõsiseks probleemiks. Anaeroobsed bakterid Obligaatsed anaeroobid ei kasuta hapnikku, nad on võimelised paljunema ainult sellises keskkonnas, mille hapniku kontsentratsioon ei ületa 2-8% ja kus esineb madal redoks potentsiaal (Eh < -150 mV). Õhu käes hukkuvad nimetatud mikroobid paari tunni jooksul. Morfoloogia Klostriidid on grampositiivsed mikroobid, mis aga juba 24 t vanustes kultuurides sageli värvuvad gram-negatiivselt. Clostridium'i perekonda kuuluvad mikroobid on pulkbakterid, nende morfoloogia varieerub lühikestest kokoidsetest bakteritest pikkade niitjate vormideni. Klostriidid asetsevad kas üksikult või paarikaupa, inimpatogeenid ei moodusta enamasti ahelaid. Omavad
kaabitakse kokku pinnakaapidega. · Filtratsioonil lastakse vesi läbi teralisest puistematerjalist, kus eralduvad vees olevad heljumiosakesed KEEMILINE PUHASTUS o Keemilise reaktsiooni tekitamine puhastuskemikaali ja veest kõrvaldamist vajava reoaine vahel Keemiline sadestamine-setitamine Koagulatsioon (vähendatakse peente kolloidosakeste vahelist tõukejõudu nii, et osakesed liituvad suuremateks helvesteks) Hapendamis-taandamise (redoks) protsessid, muutmine vähemohtlikusse vormi Desinfitseerimine, kasutatakse kloorühendid pH-reguleerimine, neutraliseerimine (filtrimine läbi lubjakihi läbi) Keemiline sadenemine kemikaali kasutamisel saadakse vees olevast heljumist või kolloidainetest eraldumisvõimeline sete Protsessi osad _ Kemikaali lisamine ja segamine _ PH reguleerimine _ Flokulatsioon _ Sette eraldamine _ settekäitlus BILOOGILINE PUHASTUS
C2H5 O H E ta n o o l oksüdatsiooni aldehüüdiks (r.8) alkoholi dehüdrogenaasi toimel (NB! NAD on koensüüm). NAD a lk o h o li NB! Inimorganismi metabolismis reoksüdeeritakse tekki- d e h ü d ro g e n a a s r.8 nud NADH tagasi NAD-iks, st reaalselt töötab organismis redoks-süsteem NAD/NADH. N AD H O Redoksreaktsioonid (oksüdatsioon-reduktsioon) toi- E ta n a a l CH3 C H ( a ts e e ta ld e h ü ü d ) muvad ka tioolrühma omavate biomolekulide (aminohape tsüsteiin, tripeptiid glutatioon, lipoehape jne (vt r.9))
Regulatsioon globaalse regulaatori Fnr "fumarate nitrate reduction" kaudu Fnr kontrollib nii fermenteerimise kui ka anaeroobse hingamise radade ekspressiooni. Vastavad geenid ja operonid kuuluvad fnr moduloni ning on aktiveeritavad anaeroobsetes ja represseeritavad aeroobsetes tingimustes. Fnr on aminohappeliselt järjestuselt väga sarnane CRP valgule (v.a. tsüsteiini-rikas järjestus valgu N-terminuses). Mõlema valgu seondumisjärjestused on samuti sarnased Fnr tunnetab väliskeskkonna redoks-staatust: [4Fe-4S]2+ klaster võimaldab siduda kaks Fnr subühikut ja selline kompleks seondub DNA-ga. Hapniku toimel moodustuv [2Fe-2S]2+ klaster muudab Fnr-i konformatsiooni nii et see ei ole enam võimeline dimeriseeruma. Fnr-i monomeerid DNA-ga ei seondu Dimeriseerub ja seondub DNAle- (vähem O2te,) kui rohkem O2.te siis monomeer ja ei seondu Anaeroobse hingamise kontroll kahe-komponendiliste süsteemide abil vastusena nitraadile ja nitritile
määratav aine ära reageerinud. Sellist hetke nimetatakse stöhhiomeetria- ehk ekvivalentpunktiks. Teades kulunud titrandi hulka, arvutame määratava aine koguse reaktsioonivõrrandi alusel. Tiitrimisreaktsioon olgu kindla stöhhiomeetriaga, piisavalt kiire, toimub lahuses, kulgeb lõpuni, lõpppunkt peab olema määratav, teised ained ei tohi mõjutada lõpppunkti asukohta. Peamised tiitrimisreaktsioonid: hape-alus, kompleksimoodustamine, sadestus, redoks. 53. Mida nimetatakse tiitrimise ekvivalent- e. stöhhiomeetriapunktiks? Mida nimetatakse tiitrimise lõpp-punktiks? Mida nimetatakse tiitrimise veaks? Lõpp-punktiks nimetatakse hetke, mil arvatakse, et kogu määratav aine on titrandiga ära reageerinud. Püüeldakse selle poole, et ekvivalent- ja lõpppunkt langeksid kokku. Tiitrimise veaks nimetatakse erinevust ekvivalent- ja lõpp-punkti vahel. 54. Kuidas saada kindla kontsentratsiooniga titrandi lahust?
tingimustes. Fnr on aminohappeliselt järjestuselt väga sarnane CRP valgule (v.a. tsüsteiini-rikas järjestus valgu N-terminuses). Samuti on sarnased mõlema valgu seondumisjärjestused. Fnr boksi moodustavad 5-bp pikkused pöördkordusjärjestused TTGAT----ATCAA, CRP boksi aga järjestused TGTGA----TCACA. Arvatakse, et Fnr on evolutsioneerunud CRP-st crp geeni duplitseerumise järel. Fnr tunnetab väliskeskkonna redoks-staatust. [4Fe-4S] 2+ klaster võimaldab siduda kaks Fnr subühikut ja selline kompleks seondub DNA-ga. Hapniku toimel moodustuv [2Fe-2S] 2+ klaster muudab Fnr-i konformatsiooni nii et see ei ole enam võimeline dimeriseeruma. Fnr-i monomeerid DNA-ga ei seondu. Püruvaadist lähtuvaid reaktsioone läbiviivate radade regulatsioon NAD+-seoseline D-laktaadi oksüdoreduktaas (kodeeritud geeni ldhA poolt) katalüüsib püruvaadi redutseerimist D-laktaadiks, kasutades elektrondoonoriks NADH-d
annaabi.ee 
