Aldoos-Monosahhariid, mis sisaldab aldeüüdrühma. Ketoos- Monosahhariid, mis sisaldab ketorühma.Amülopektiin-tugevalt hargneva ahelaga, tärklise liik. Molekulid on suuremad.Amüloos-Tärklis mille ahel on hargnemata.Amülaas-Ensüüm, mis lõhustab tärkilist.Glükogeen-Loomne tärklis.Ahel tugevalt hargnenud Galaktoos-Monosahharood milles tekib piimasuhkur e. Laktoos.Laktaas-lagundamiseks ja seedimiseks vajalik ensüüm.Dekstriin-Tärklise , hüdrolüüsi vahesaadus.Tsellulaas-ensüüm tselluloosi hüdrolüüsiks.Invertsuhkur- Sahharoosi hüdrolüüsil tekivad glükoos ja fruktoos seda nim. invertsuhkruks. Glükoosi ja fruktoosi segu. Määramine: galaktoos-monoa. Amüloos-polü, tselluloos-polü. Laktoos-di, sahharoos-di, fruktoos-mono, amülopektiin-polü, glükoos-mono, glükogeen-polü,tärklis-polü, maltoos-di Mono- C6(HO),C5 (HO), Di-C12(HO),C10(HO) Polü-(C6H1005)n. Polü siis kui n on sees. Tärklise ja tselluloosi püsivus- Tselluloos on püsivam
Amülopektiin - tärklise vorm, mis on sarnane loomsele tärklisele. Amüloos - tärklise vorm, mis erineb amülopektiinist peaaegu hargnemata ahelate poolest. Amülaas - seedeensüüm, mis lõhustab tärklist maltoosiks. Glükogeen - loomne tärklis, mis on loomsete rakkude ja loomorganismide varuaineks. Leidub ka taimedes. Galaktoos monosahhariid, mis tekib laktoosi lagunemisel Laktaas - laktoosi hüdrolüüsiv ensüüm Dekstriin - tärklise kuumutamise saadus. Tsellulaas - polüsahhariidide hulka kuuluv looduslik polümeer. Invertsuhkur - sahharoosi hüdrolüüsil tekkiva glükoosi ja fruktoosi segu. 3. Sahhariidide ehitus kõigis on OH-rühmad + aldehüüd või ketorühm. Amülopektiin: väga hargnenud ahelaga. Amüloos- hargnemata ahel, spiraali kujuga. Glükogeen- sarnaneb amülopektiiniga. Tselluloos- hargnemata ahelad, mis on ühinenud võrgustikuks. 4.osata määrata mono-, di- ja polüsahhariidid. Galaktoos-disahhariid? Amüloos-polüsahhariid
molekulid on fikseeritud H- mitmekihilisi struktuure, sidemetega. moodustades kiude. Lahustuvus vees Pundub soojas vees Ei lahustus Bioloogiline roll Toitainete varu taimedes Ehituslik (taimedes) a) Tärklise hüdrolüüs amülaas b) Tselluloosi hüdrolüüs tsellulaas c) Glükogeeni lõhustamine koos fosforüleerimisega glükogeeni fosforülaas d) Laktoosi hüdrolüüs laktaas e) Maltoosi hüdrolüüs maltaas . Kuna tselluloos ja muud kiudained muudavad soolte sisu (lõhustatud süsivesikud) pooltahkeks. . glükogeen Energiavaru rakkudes (loomad, bakterid) Peptidoglükaan Bakteri rakuseinte komponent
Karedat vett võib pehmendada kuumutamisega. 3. Ensüümid–tagavad rasvade ja valkude kiire lagunemise ja võimaldavad pesu puhtaks pesta ka siis, kui vee temperatuur on ainult 30–40C. Madalam vee temperatuur kahjustab riiet vähem ja see säilitab kauem oma värvuse. - proteaas–eemaldab valgulist mustust–käised, ihupesu, kraed, ei kannata kõrget temperatuuri -lipolaas–eemaldab rasvase mustuse (toime sarnane mitteionogeensetele tensiididele) - amülaas–eemaldab tärklise - tsellulaas–värskendab riiet Pesevate komponentide ja fosfaatide abil saame pesu üldisest määrdumisest puhtaks, kuid kui pesul on plekid? 4. Valgendusainete abil võime eemaldada värvilised plekid ja valgendada tuhmunud pinda, samuti on neil desinfitseeriv toime. Levinud on Naatriumperboraat–värve säästev valgendi (Color–pulbrites). Sest plekid kaovad riidelt, kuid värvid ei muuda tooni. Toimib temperatuuril üle 60C. Perboraadid
riikide arendusprogrammid: NILE, HYPE ja DISCO. (Olesk, 2008) Uute ja paremate ensüümide leidmiseks pöörduvad teadlased just looduse poole, sest metsa minnes näeme me alati maapinnal kõdunevaid puid. Erilise uurimise alla on võetud troopilised piirkonnad, kus ensüümid lagundavad väga kiiresti mahalangenud puid. Loodusest probleemidele lahenduste otsimine on vahest isegi efektiivsem kui laboritöö. Näiteks ensüüm nimega tsellulaas, mis suudab lagundada tselluloosi, avastati Teise maailmasõja ajal, kui Vaiksel ookeanil viibivate sõdurite puuvillased riided hakkasid salapäraselt augustuma. (Kurazin, 2010). 2 Teise põlvkonna bioetanooli tootmisprotsess: Bioetanooli faktid: · Lignotselluloosist toodetud bioetanooli kasutamine vähendab transpordisektori CO2- emissioone kuni 91 protsendi võrra.
kompleks Akriivtsenter ja substraat peavad olema komplementaarsed, et saaks tekkida ES kompleks. 2. Ensüümide klassifikatsiooni põhimõisted, klasside nimetused ja reaktsioonitüübid. Ensüümide nimetuste kujunemine. Ensüümide nimetused ja klassifikatsioon tulenevad nende poolt katalüüsitavatest reaktsioonidest. On 1) triviaalsed nimetused suvstraadi nimetus + sufiks aas N:laktaas, tsellulaas; 2) süstemaatilised nimetused rahvusvaheliselt aktsepteeritud, iseloomustavad lisaks substraadi(tide)le ka katalüüsitavat reaktsiooni, lõpevad sufiksiga aas N: , D fruktofuranosidaas (invertaas). Kõik tuntud ensüümid on klassifitseeritavad ühte kuuest ensüümide klassist. Igale tuntud ensüümile on omistatud neljapositsiooniline rahvusvaheline klassifikatsiooni number. Klassi nr Klassi nimetus Katalüüsitava reaktsiooni tüüp
mõnes järgmises etapis. Positiivsed kõrvalmõjud Pos.kõrvalmõju 1 Bioetanooli tootmisel teraviljast tekib põllumajandusliku kõrvalproduktina põhk, millest hetkel on võimalik toota elektrit ja soojust. Alates 2011. aastast muutus reaalseks põhupõhine etanoolitootmine, mida on võimalik Eestis teha mahus ca 30 000 tonni aastas. 2010. aastal muutus äriliselt tasuva hinna juures kättesaadavaks ensüüm tsellulaas, mis on vajalik põhu koostisainest tselluloosist bioetanooli tootmiseks. Pos. kõrvalmõju 2. Praaga (134 000-201 000 t/a) põletamisest tulenev sääst CO2 kvootide arvelt. Elektri ja soojuse tootmine praagast võimaldab vältida kulutusi kvootidele, sest bioloogilist päritolu tooraine põletamisel arvestuslikult CO2 emissioon puudub. Pos. kõrvalmõju 3 On võimalik bioetanooli tootmise korral pakkuda viljakasvatajatele saagi eest põllumeeste endi
Ehkki väga suured molekulid vees ei lahustu, seostuvad vee molekulid tselluloosiga vesiniksidemete kaudu. Seepärast imavad tselluloosi tüüpi kiudained niiskust ja puuvillased või linased rõivad on mugavad ning hügieenilised. Tselluloosi hüdrolüüsil moodustuvad algul lühemad polümeeriahelad, seejärel katkevad need oligomeerideks ja lõppsaaduseks on glükoos. Samamoodi kulgeb ensümaatiline hüdrolüüs, mida katalüüsib ensüüm tsellulaas. Seda ensüümi ei ole ühelgi kõrgemal organismil. Ainult teatud mikroobid lammutavad tselluloosi, mis on aga ülimalt oluline Maa süsinikuringe seisukohalt, sest tselluloos on kõige levinum polüsahhariid. Tselluloosi saadakse peamiselt okaspuude, kuid ka lehtpuude puidust. Peenestatud puitu keedetakse kas kaltsiumvesiniksulfiti Ca(HSO3)2 lahusega või naatriumhüdroksiidi ja naatriumsulfiidi lahusega. Sellise töötlemise eesmärgiks on kõrvaldada puidus esinevad
kahekomponendiliste histidiinikinaassete retseptoritega. Etüleeni retseptor koosneb kahest valgust – sensorist, mis seob etüleeni ja millel on etüleeni seostumisel autokatalüütiline kinaasne aktiivsus ja vastuse regulaatorvalgust mis on transkriptsioonifaktoriks. Etüleen seostub retseptoriga Cu sisaldava valgu vahendusel.Signaal retseptorilt edasi liigub transkriptsioonifaktorile, mis reguleerivad mitmete geenide ekspresseerumist (näit pektinaasid, tsellulaas, patogeneesiga seotud geenid). Nendel geenidel on regulaatorpiirkonnas järjestus ERE (ethylene response element). Mutatsioonid retseptoris mis muudavad selle võimetuks etüleeni siduma, pärsivad viljade valmimise/vananemise. Näit mutatsioon never-ripe tomatis. viljad ei värvu punaseks ja on puised (rakuseinad ei matsereeru.) Etüleeni retseptorid on vastuse negatiivsed regulaatorid. Etüleeni puudumisel retseptorid on aktiivsed ja pärsivad etüleeni vastuse. Etüleeni
5. sekundaarne rakukest(80% tselluloosi, jäik), poore läbivad plasmotesmid 6. modifitseerumine(ligniin ladestub ehk toimub puitumine), kõik puitunud rakud on surnud 7. algsed kattekoed korgistuvad Taime rakukesta modifitseerumise võimalused: 1. limastumine 2. ränistumise 3. mineraliseerumine 4. puitumine 5. korgistumine · Alkaloidid N sisaldus, heterotsükl. strukt. · Tselluloos mitsellides, ferment tsellulaas · Hemitselluloos rühm polüsahhariide · Pektiinaine taimne polüsahhariid · Parkained fenoolse loomusega, kootav toime · Kitiin looma ja seeneriigile iseloomulik Keemilised elemendid taime rakus: Csüsinik Hvesinik Ohapnik Nlämmastik · Osmoos nt vesi · Difusioon nt gaasid · Passiivtransport org. happed, monosahh. · Aktiivtransport vajalik energia, nt K ja Na
kätte sellisel hulgal vett, et katta lehtede kaudu auranud vee hulk. Abstsissiooni ajaks tekib leherootsu või viljavarre alla kahekihiline eralduskude, mis koosneb väga väikestest parenhüümirakkudest, mis on täiedut tiheda tsütoplasmaga Rakuvaheruumid puuduvad, kestad on suberiini ja ligniinivabad. Pärast lehe või vilja eraldumist sulgub järelejäänud arm parenhüümirakkudega, mille arengus osaleb ensüüm tsellulaas. 12. Arenguetapid taime elus. Embrüonaalne arengujärk embrüo moodustumine. Juveniilne arengufaas aktiivne kasvufaas, kus meristeemrakud poolduvad intensiivselt. Matuurne arengufaas Intensiivne rakkude pooldumine aeglustus, algab reproduktiivorganite moodustumine. Üleminek ühelt jägult teise on põhjustatud ka rakkude rohkemast diferentseerumisest, mistõttu diferentseerunud rakud hakkavad mõjutama embrüonaalses faasis olevaid rakke.
varjutavad tekkinud happelise reaktsiooni 10. Mis on IMViC test ja milliste mikroobide eristamisel on ta oluline? Enterobaktereid tuvastav testide seeria. 11. Mis tähtsus on eksoensüümidel ja nimeta neid? Eksoensüümid – bakterite produtseeritud ensüümid, mis lagundavad väljaspool rakku olevad polümeersed orgaanilised ühendid. Proteaas, esteraas, glükosidaas, galaktosidaas, trüptofanaas, arginiini dihüdrolaas, amülaas, DNaas, tsellulaas. 12. Millisesse ensüümide klassi kuuluvad eksoensüümid? Hüdrolüütilised ensüümid. 13. Mille järgi on võimalik määrata mikroobi trüptofanaasset aktiivsust? Indooltestiga. Trüptofaan lagundatakse indooliks. Kasutatakse lisaks Kovacsi reaktiivi. Erepunane värvus. Kasutatakse LB söödet. Indooli kuhjub ja seda ei metaboliseerita. 14. Mida peab sisaldama indooltesti tegemiseks kasutatav sööde? Trüptofaani. 15. Kuidas määrata laktoosi kasutamist mingi mikroobi poolt?
A. Nii polüandria kui polügüünia kujul; B. Peamiselt tänu isendite erineva seksuaalsele võimekusele; C. Sellistes paarisuhetes, kus kõrvalhüpped on väga harvad; D. Ainult lindudel. Kui iga paljunemispingutuse vältel uus sekspartner leitakse, teevad seda enamasti nii emased kui isased, A on õige; 158. Kes omavad võimet lagundada tselluloosi: A. Seened ja bakterid? B. Kiskjalised? C. Primaarsed produtsendid? Ensüümikompleks üldnimega tsellulaas on olemas ainult bakteritel ja seentel, A on õige; 159. Milliste isikutega seostuvad konkurentse väljalülitamise printsiibi sõnastused? A. Hutchingson ja Gause; B. Kalm ja Beckham; C. Wallace ja Tansley; D. Gleason ja Clements; E. Piip ja Tuut. Gause algatas, Hutchingson sõnastas ümber nišiteooriast lähtuvalt, A on õige; 160. Kas salumetsade tüübirühm levib: A. Happelistel soomuldadel? B. Parasniisketel toitainerikastel muldadel?
hargnemis punkte hargnemispunkte ei ole Lahustuvus vees lahustub ei lahustu Bioloogiline roll energiavaru struktuurne 17. Kas teate, millised ensüümid (üldnimetused) katalüüsivad järgmisi reaktsioone? Millised produktid tekivad? a) tärklise hüdrolüüs - Amülaasid. Tekivad dekstriinid + oligosahhariidid + glükoos b) tselluloosi hüdrolüüs Tsellulaas. Tekivad glükoos ja disahhariidid (tsellobioos) c)glükogeeni lõhustamine koos fosforüleerimisega Amülaasid. Tekivad dekstriinid+oligosahhariidid+glükoos d) piimasuhkru (laktoosi) hüdrolüüs - Laktaasid. Tekivad galaktoos ja glükoos e) maltoosi hüdrolüüs- Maltaasid. Tekib 2 glükoosi molekuli. 18. Nimetage põhilised inimtoidu koostises leiduvad süsivesikud. Milline on soovitatav süsivesikute vajadus g/ ööpäevas? Inimtoidus leidub:
10. Ensüümid: proteaas, lagundavad valgulist mustust, lisavad lipaas, amülaas, tsellulaas pesulahuse mustuse kandmise võimet, tõstavad pesulahuse pH-d 11. Optilised kirgastusained
CH3 Atsetüülkoliin on substraat, tekivad alkohol on koliin ja hape on äädikhape. 44 Tsellulaas Katalüüsib beeta-1,4-glükosiidse sideme hüdrolüüsi. Beeta-glükosidaas Hüdrolüüsib -sidet, -glükosiidid ei lähe. Spetisifiline just glükoosi suhtes, teise asendaja suhtes R pole spetsiifiline. -galaktosidaasi puhul on substraadil OH teistpidi, väga spetsiifiline ensüüm. Karboksüpeptidaas O O H2N O NH O
imenduvad seal Na ja Mg. Mida suurem on sööda kiusisalus, seda vähemsööda toitaineid seedub ja imenub ning seda rohkem vett imenub tagasi jämesooles. SUU MAGU PEENSOOL JÄMESOOL Pankrease nõre Peensoole nõre -amülaas HCl Amülaasid Laktaas Mikrobiaalsed ensüümid, Proteolüütilised Lipaasid Tsellulaas, ensüümid Proteaasid Hemitsellulaas, Lipaas Pektinaasid. 4 7. Toorkiud sigade ratsioonis. 8. Emiste reproduktsioonijõudlusnäitajad : viljakus, piimakus ja piimaand, põrsaste sünni- ja võõrutusmass. Emise reproduktsioonijõudlusnäitajate ja söötmise vahelised seosed
1. peremees (suurem) 2. sümbiant 1. KEHA PINNAL 2. KEHA ÕÕNES 3. KEHA ÕÕNES + RAKKUDES 4. RAKKUDE SEES kast – peremeesrakud ring – sümbiondi rakud 1. Naha pinnal: Inimese nahapinnal on sama palju sümbionte kui rakke – see on kaitse parasiitsete mikroobide eest. Ilma sümbiontideta läheksime kärna 2. soolestikus: Lõviosa bakteritest meie soolestikus on kasulikud, mis aitavad seedida. Inimesel puudub tsellulaas, mis mikroobides on olemas ja need aitavad meil taimetoitu seedida. Inimesel 10 korda rohkem kui keharakke 3. Leidub ainuõõssetel loomadel. Korallidel on see eluviisiks. Korallid elavad sümbioosis vaguviburvetikaga, kes tegelevad rakkudes ja ainuõõssetes fotosünteesiga – praktiiselt korallide ainus energiaallikas. Kui korallid paljunevad (suguliselt ja klonaalselt) niin võtavad nad vetikad kaasa 4. Endosümbiondid
Puumädanike viljakehad toodavad varakevadest hilissügiseni tohutul hulgal eoseid. Satub seeneeos maapinnale, alustaimestikule, puutüvele, okstele, lehtedele jm., kinnitub ta sinna tugevasti ja hakkab idanema. Pärast idanemist hakkab nakatunud taimes arenema seeneniidistik ning puidu rakuseinad hakkavad lagunema seeneniitide poolt toodetavate fermentide toimel. Puu- ja puidumädanikele on kõige olulisemad tselluloosi lagundav ferment tsellulaas, ligniini lagundav ferment ligninaas ja hemitselluloosi lagundav ferment hemitsellulaas. Mädanemisprotsessi lõpp-produktideks on süsihappegaas ja vesi. Mädanemisprotsess puidus avaldub värvuses (valge, pruun ja kirju mädanik) ja mädaneva puidu struktuuri muutustes. Mädaneva osa paiknemise järgi tüve ristlõikes eristatakse perifeerset ja südamemädanikku. Perifeerse mädaniku korral levib mädanik puidu välisosas ja tungib väljastpoolt sissepoole,
24 Tüüp II ja tüüp IV sekretsioonisüsteemide puhul viiakse valgud periplasmasse Sec-süsteemi abil. Valgu translokatsioonil läbi välismembraani osalevad teised spetsiifilised valgud. Näiteks taimepatogeenidel (taimedel valgemädanikku põhjustav Erwinia) on kirjeldatud Out-süsteem (tüüp II sekretsioonisüsteem), milles osaleb 12-14 valku, ja mille kaudu viiakse välja pektaadi lüaas, tsellulaas, galakturonidaas. Tüüp IV sekretsioonisüsteemi puhul on kirjeldatud autotransportereid, kus valk moodustab välismembraani ise poori. Näiteks gonorröad põhjustava Neisseria immunoglobuliini puhul on selleks valgu C-terminuses paiknev autotransporter-järjestus. Valgu liikumisel läbi membraani järgneb autokatalüütiline lõikus valgu C-terminusse selle tulemusena valk vabaneb membraanilt. Tüüp I ja tüüp III sekretsioonisüsteemide puhul Sec-süsteem ei osale
tumefaciens Vibrio fischeri 3-okso-C6-HSL luxI-luxR Bioluminestsents Vibrio harveyi 3-hüdrokso-C4-HSL luxLMN- Bioluminestsents luxR Serratia C4-HSL, C6-HSL swrL Voogamine liquefaciens Erwinia 3-okso-C6-HSL, car Ekstratsellulaarsed carotovora laktoon ensüümid (pektaatlüaas, tsellulaas, proteaas) 15.1. Hulgatunnetuse signaalmolekulid ja sensorsüsteemid Signaalmolekule, mis võivad vahendada hulgatunnetust G(-) ja G(+) bakteritel, on väga palju ning nad on jaotatud 4 rühma. Peamised tunnusjooned on toodud allolevas tabelis. 129 Hulgatunnetuse Signaalmolek Retseptor Eritunnusjooned tüüp ul
annaabi.ee 
