c = V*X/(Qw *Xw + Q*Xc) c - muda vanus, d Qw - jääkmuda hulk, m3/d Xw - jääkmuda tahke aine sisaldus, kg/m3 Xc - tahke aine kontsentratsioon puhastatud vees, kg/m3 Kõrgelt koormatud muda vanus on 1 - 3 d - normaalne muda 3 - 7 d - vähekoormatud muda 7 -15 d - aeglaselt aereeritud muda 15 d Hapnikutarve Aeroobne protsess vajab pidevalt hapnikku saasteainete lagundamiseks. Hapnikusisaldus ei tohi langeda alla 1-2 mg/l. Hapnikutarve oleneb muda koormatusest. Hapnikku vajatakse seda rohkem, mida väiksem on muda koormus, kuna siis kulub suur osa hapnikust aktiivmuda lagundamisele. Nitrifikatsiooniprotsess suurendab hapnikutarvet. Hapnikutarve arvestamata nitrifikatsiooni arvutatakse järgnevalt: O2 = 0,5* S + 0,1 *X*V, kgO2/d kus S on kõrvaldatud BHT hulk, kgBHT/d...
Fermentatsiooni kontrollib soolvees leiduvate kääritatavate suhkrute sisaldus. Oliivi kesta läbilaskvus, temperatuur, soolvee kontsentratsioon, määravad suhkrute diffundeerumise kiiruse oliivi viljalihast soolvette. Kääritamist on kahte liiki- kõrge soolasisaldusega või aereeritud : Kõrge soolasisaldusega kääritamine Soola kontsentratsioon soolvees ~10-14g NaCl/100ml. Kääritamine viiakse läbi 10-tonnistes betoonkaussides täisküpsete oliividega. Bakteriaalne riknemine on kontrollitud kõrge soolasisaldusega, mis loob eelistingimused pärmidele (piimhappebakterite ees). Pärmidest 40.-75. päevani Debaryomyces hansenii, seejärel tulevad Candida membranifaciens, C. manolise, Rhodotorula mucilaginosa, R...
[email protected] 1. MIKROORGANISMIDE MITMEKESISUS Traditsiooniliselt phineb koosluste mitmekesisuse hindamine liigilise koosseisu mramisel, konkreetsete liikide arvukuse hindamisel ja iga liigi funktsiooni teadmisel. Mikroorganismide puhul on kigi nende nitajate usaldusvrne mramine hetkel veel vimatu. Miste mitmekesisus kasutamine mikroorganismide puhul on erinev kui makro-organismide korral. Mikroorganismide puhul ei ole vimalik mitmekesisuse hindamiseks kasutada ksnes organismi morfoloogilisi ja anatoomilisi tunnuseid, vaid tuleb kasutada lisaks veel spetsiifilisi fsioloogilisi tunnuseid. Rohkem kui 100 aastat phineski mikroobide mitmekesise hindamine fenotbilistel tunnustel ning mikroobide sarnasuse hindamiseks kasutati numbrilist taksonoomiat. 20 aastat tagasi arvati, et ca 40% prokarootidest on teada, praegusel hetkel on isegi...
Sissejuhatus Metaboolne ja geneetiline regulatsioon bakterites Bakterirakkude efektiivseks kasvuks on vaja, et kõiki raku põhilisi ehitusblokke ja nendeks vajalikke makromolekule produtseeritaks õiges vahekorras. Selleks, et sünteesi lõpp-produktide kontsentratsioon rakus liiga kõrgele ei tõuseks, on rakus välja kujunenud kaks kontrollmehhanismi: 1. Ensüümiaktiivsuse tagasisidestuslik inhibitsioon (feedback inhibition) metaboolne regulatsioon 2. Ensüümi sünteesi repressioon geneetiline regulatsioon Tagasisidestusliku inhibitsiooni tulemusena inhibeeritakse rakus juba olemasoleva ensüümi aktiivsus reaktsiooni lõpp-produkti poolt. Inhibitsiooni võib esile kutsuda ka teatav metabolismiraja vaheprodukt. Geneetilise repressiooni korral inhibeerib tavaliselt lõpp-produkt metabolismiraja esimese ensüümi sünteesi vastava geeni avaldumise pärssimise kaudu. Metaboolne regulatsioon tagasisidestusliku inhibitsiooni kaudu ja geneetilin...
mullas võib CO2-de olla isegi 9%. Taimed on õhustatuse suhtes väga erineva nõudlusega. Mulla õhus ja mullalahuses olev hapnik määrab ära mullas kulgevate hapendus-taandusprotsesside vahekorra, mida iseloomustab hapendus-taandus potensiaal (Eh- mv(millivoltides)). Kui see on alla 200mv väga tugevasti anaeroobne keskkond 400-600mv kõik on tasakaalus. Muld on piisavalt hästi õhustatud üle 700mv liialt läbikuivanud aereeritud muld. Taandus protsessid ei kulge. On ainult hapendunud vormid. Fe2O3 FeO Gleistumine taandunud raua tekkimine Mulla soojus omadused ja soojusreziim Mulda jõuab ainult väike osa päikese kiirgusest. 1) Mulla soojusneelamis võime. Mida tumedam, ebatasasem, märjem ja risti kiirgusega seda suurem mulla neelamisvõime. Albeedo näitab, mitu % soojusest peegeldub tagasi. 2) Soojusmahutavus see sõltub peaasjalikult mulla vee sisaldusest, sest vee mahutavus...
Mullateadus on üks loodusteaduse distsipliine, tähtsamaid agronoomilisi distsipliine,mis uurib muldade kujunemist, arenemist, omadusi, mullas kulgevaid protsesse, viljakust ja selle parandamise võtteid ja kasutamist ja kaitset. Mulateadus uurib: 1) mul atahket faasi 2) mulla mulla vedelat faasi 3)mulla gaasilist faasi. Mullateadus jaguneb: 1)mulla geneetika- osa teadusest, mis uurib muldade kujunemist ja arenemist 2)mulla füüsika- uurib muldade füüsikalisi omadusi (vee, õhu ja soojusreziimi mullas) 3)mullamineraloogia- uurib looduslikke ühendeid ehk mineraale mullas. 4)mulla keemia-uurib mulla keemilist koostist elementide tasandil. Siia alla kuulub ka mullatoitereziim (kuidas taimed on varustatud toitainetega ühel või teisel mullal). 5)Mulla bioloogia- uurib elusorganisme ja nende laguprodukte mullas....
Ökoloogilise seisundi kujunemisel on oma objektiivsed ja subjektiivsed tingimused. Neist olulisemateks tuleb pidada: · morfomeetria Reeglina suuremad ja sügavamad veekogud on stabiilsemad tulenedes kasvõi termodünaamika põhimõtetest. Erinevad pindala/sügavuse variandid annavad ka erinevad eeldused ökoloogilise seisundi kujunemisel. Madalates ja suurtes veekogudes on veemass hästi aereeritud , kuna väikestes ja sügavates on stabiilsus tagatud suure veemahu kaudu. · veemaht ja vahetus Veemaht on seotud otseselt morfomeetriliste näitajatega. Kehtib reegel, mida suurem veemaht ja intensiivsem veevahetus, seda parem ökoloogiline seisund. Suurem veemaht tagab protsesside stabiilsuse, suurema eluruumi, mitmekesisemad keskkonnatingimused, intensiivsem veevahetus tagab parema gaasirezhiimi, toitesoolade...
a) täismineraal õli (straight mineral oil), st manusteta e legeerimata õli; b) tuhavaba dispergeeritud õli (ashless dispersant oil - ADO), c) metallic-tuhk detergentõli (metallic-ash detergent oil) e pesuõlid, d) sünteetiline õli (synthetic oil). Täismineraalõli MIL-L-6028B on kasutatud palju aastaid põhilise õlina lennukimootorites. Tema puuduseks on tendents oksüdeerumisele, kui ta puutub kokku kõrge temperatuuriga või on aereeritud . Nendel mootoritel, kus kasutatakse mineraalõlisid, toimub õlivahetus 25 ... 50 h tagant. ADO-õlid on täna kõige laiemalt kasutusel. Nad ei tohi omada täismineraalõlide karboniseerimispiiranguid (carbon-forming restrictions) ega ka tuhaosakesi nagu pesuõlid. MIL-L-22851 spetsifikatsiooni järgi ADO õli kasutatakse Lycoming, Continental, Pratt and Whitney ja Franklin mootoritel ning on ainus õli, mida kasutatakse sõjaväelennukite kolbmootorites....
Kõige vähem nõudlikumad õhustatuse suhtes on kõrrelised nt. aasrebasesaba. Liigniisketes muldades on probleem õhu puudu jääk. Mulla õhus ja mullalahuses olev hapnik määrab ära mullas kulgevate hapendus-taandusprotsesside vahekorra, mida iseloomustab hapendus- taandus potensiaal (Eh- mv(millivoltides)). Kui see on alla 200mv väga tugevasti anaeroobne keskkond 400-600mv kõik on tasakaalus. Muld on piisavalt hästi õhustatud üle 700mv liialt läbikuivanud aereeritud muld. Taandus protsessid ei kulge. On ainult hapendunud vormid. Fe2O3 FeO-on vaja fotosünteesiks, kuid üleliigne raud on aga hukutavad taimedele Fe2O3-on meie muldades lahustamatu Gleistumine taandunud raua tekkimine rH2-Eh/29+2pH Juhul, kui see näitaja on alla 20 on äärmiselt taandunud keskkond. 34-36 on normaalne taimne kasv. Plastilisus on mulla omadus vastu panna välisjõududele ja säilitada oma kuju samuti aitab sidusus säilitada mulla vormi...
Aktiivmudaprotsessil on mitmeid modifikatsioone olenevalt reovee sisseandmisest ja aeratsiooni korraldamisest. Aktiivmuda tähtsamad tööparameetrid on mudakoormus L on ööpäevane (d = day) siseneva lahustunud toitainete hulga ja muda hulga suhe. Kõrgelt koormatud muda vanus on 1 - 3 d - normaalne muda 3 - 7 d - vähekoormatud muda 7 -15 d - aeglaselt aereeritud muda 15 d muda vanus hapnikutarve aeroobne protsess vajab pidevalt hapnikku saasteainete lagundamiseks (vähemalt 1-2 mg/l). Hapnikutarve oleneb muda koormatusest. Normaalselt koormatud biopuhasti energiakulu on 1 kWh/kg BHT. Hapnikku vajatakse seda rohkem, mida väiksem on muda koormus, kuna siis kulub suur osa hapnikust aktiivmuda lagundamisele. mudaindeks muda sadenemisomaduste hindamiseks ehk muda settimisarvu ja muda tahke aine sisalduse suhe....
Aktiivmudaprotsessil on mitmeid modifikatsioone olenevalt reovee sisseandmisest ja aeratsiooni korraldamisest. Aktiivmuda tähtsamad tööparameetrid on mudakoormus L on ööpäevane (d = day) siseneva lahustunud toitainete hulga ja muda hulga suhe. Kõrgelt koormatud muda vanus on 1 - 3 d - normaalne muda 3 - 7 d - vähekoormatud muda 7 -15 d - aeglaselt aereeritud muda 15 d muda vanus hapnikutarve aeroobne protsess vajab pidevalt hapnikku saasteainete lagundamiseks (vähemalt 1-2 mg/l). Hapnikutarve oleneb muda koormatusest. Normaalselt koormatud biopuhasti energiakulu on 1 kWh/kg BHT. Hapnikku vajatakse seda rohkem, mida väiksem on muda koormus, kuna siis kulub suur osa hapnikust aktiivmuda lagundamisele. mudaindeks muda sadenemisomaduste hindamiseks ehk muda settimisarvu ja muda tahke aine sisalduse suhe....
Osa hapnikupuuduse tõttu uimaseks jäänud (veel elavaid) kalu ei taastu, eriti kehtib see õrnemate liikide kohta nagu forell, siig ja koha. Lisaks hapniku pihustamisele vette aereeritakse transpordikonteinereid tugevalt õhuga, mis vähendab kalade ainevahetusjääkide kogunemist, hapniku üleküllastumise ohtu ja segab vett, mille tõttu paakides on hapnikutase ühtlane igas nurgas. Nõrgalt aereeritud nõudes ohustab kala hapnikupuudus, hästi aereeritud avatud mahutites lämmastikuühendite kontsentratsioon, vee ja hapnikuga täidetud hermeeti listes kottides süsihappegaasi hulk.Sooja ilmaga peaks kalu vedama hommikul või õhtul. Pikemaid peatusi (üle 30 minuti, kottides veol üle 10 minuti) ei ole teel soovitav teha ja autot ei tohi peatudes jätta päikese kätte. Eriti ohtlik on see kalade kottides veo puhul. Pikal peatumisel koguneb kaladele mürgine raske...
Osa hapnikupuuduse tõttu uimaseks jäänud (veel elavaid) kalu ei taastu, eriti kehtib see õrnemate liikide kohta nagu forell, siig ja koha. Lisaks hapniku pihustamisele vette aereeritakse transpordikonteinereid tugevalt õhuga, mis vähendab kalade ainevahetusjääkide kogunemist, hapniku üleküllastumise ohtu ja segab vett, mille tõttu paakides on hapnikutase ühtlane igas nurgas.Nõrgalt aereeritud nõudes ohustab kala hapnikupuudus, hästi aereeritud avatud mahutites lämmastikuühendite kontsentratsioon, vee ja hapnikuga täidetud hermeeti listes kottides süsihappegaasi hulk.Sooja ilmaga peaks kalu vedama hommikul või õhtul. Pikemaid peatusi (üle 30 minuti, kottides veol üle 10 minuti) ei ole teel soovitav teha ja autot ei tohi peatudes jätta päikese kätte. Eriti ohtlik on see kalade kottides veo puhul...
Osakeste eemaldamiseks kasutatakse setitamise või filtreerimise põhimõtet. Võresid, sõelu ja liiva- ning rasvapüüniseid kasutatakse suurimate osakeste eemaldamiseks, et need ei satuks pumpadesse või seadmetesse nende tööd häirima. Võre eemaldab veest kiulised osakesed ja suuremad lisandid. Võre varraste vahe on 3-20 mm ning nende poolt kinni püütud jäätmed pressitakse kokku ning viiakse prügimäele. Tänapäeval kasutatakse juba aereeritud liivapüüniseid, kus aereerimisega tekitatakse vee kruvitaoline 5 liikumine, mille juures liiv settib liivapüünise põhja. Rasv, kui veest väiksma tihedusega aine kerkib vedeliku pinnale, kust ta kõrvaldatakse kaapmehanismiga. Sõelad on 0,5-3 mm avadega ning eemaldavad peenemad reoaine osakesed. Sõelu kasutatakse sagedamini tootmisvee eelpuhastuseks. Keemiline puhastus Keemilise puhastuse olemus seisneb reaktsiooni tekitamises puhastuskemikaali ja veest...
Olenevalt mudakoormusest jagunevad aktiivmuda puhastid: - kõrge koormusega, 0,8 - 1,5 kgBHT/kg muda*d - normaalkoormusega, 0,3 - 0,7 " - madala koormusega, 0,1 - 0,3 " Muda vanus on muda viibeaeg biopuhastis, ööpäevades. Kõrgelt koormatud muda vanus on 1 - 3 d - normaalne muda 3 - 7 d - vähekoormatud muda 7 -15 d - aeglaselt aereeritud muda 15 d 177 Hapnikutarve Aeroobne protsess vajab pidevalt hapnikku saasteainete lagundamiseks. Hapnikusisaldus ei tohi langeda alla 1-2 mg/l. Hapnikutarve oleneb muda koormatusest. Normaalselt koormatud biopuhasti energiakulu on 1 kWh/kg BHT. Mudaindeks Muda sadenemisomadusi hinnatakse mudaindeksiga, ehk muda settimisarvu ja muda tahke aine sisalduse suhtega. Mida väiksem on mudaindeks, seda paremini muda settib. Tavaliselt on mudaindeksi väärtus 100 - 200 ml/g....
Turvas on osaliselt lagunenud taimne materjal, mis on eraldatud veega küllastatud rabadest. Tavaliselt kasutakse seda septikutes heitvee käitlemise materjalina. Sisuliselt toimib turbakiht eraldi filtrina, mis püüab kinni ka eriti väiksed osakesed, mida septiku filter kinni ei püüa. Mikroobide renoveerimine toimub aereeritud turbas sarnaselt liiva filtrile või naturaalsele pinnasele. Turba meetodit kasutatakse tavaliselt suurematel aladel. Kuna turba materjal ei ole nii ühtne kui muidu kasutatavad filtrmaterjalid, siis kasutatakse seda tavalisel suurtes kogustes. Turvas on aga odavam, kui teised materjalid. Turba miinuseks on aga see, et teatud aja möödudes hakkab see lagunema ning tuleb välja vahetada. Mõned tootjad väidavad, et turvas peaks iga...
Milliseid RNA polümeraasi subühikuid peate transkriptsiooni aktivatsiooni regulatsiooni seisukohalt olulisteks? Selgitage. Aktivatsiooni seisukohalt olulised ja faktor. Eubakterite RNA polümeraas, suurusega 480 kDa, koosneb viiest subühikust. 2ßß` - apoensüüm - koosneb neljast subühikust ja on võimeline katalüüsima RNA sünteesi. ülesandeks on apoensüümi assambleerumine (N-terminus) ja interaktsioon TF-dega või promootori UP-elemendiga (C-terminus). Sageli on transkriptsiooni initsiatsiooniks vajalik ka spetsiifiliste TF-de olemasolu. Kui transkriptsiooni kontrolliv järjestus -35 on vaevu äratuntav on vajlikud transkriptsiooni aktivaatorid. Miks ei ole konsensus igalpool? vaja geeniregulliks. Aktiveeritavatel promootoritel on -35 heksameer konsensusjärjestusest TTGACA märkimisväärselt erinev konsensusjärjestusest ja sel juhul soodustab aktivaator polümeraasi seondumist promootorile. Lisaks TF-dele toimub transkriptsiooni...
Nende klassidega on seotud nii haigustekitajate poolt põhjustatud haiguse patogenees kui ka meetodid nende kultiveerimiseks ning identifitseerimiseks. Ranged aeroobid ei saa paljuneda ilma hapnikuta. Aeroobid lõhustavad substraati oksüdatsiooniprotsessis, tekkivad CO2 ja vesi, kusjuures vabaneb kogu substraadis peituv energia. Näiteks Mycobacterium tuberculosis elutseb organismis sellistes hästi aereeritud kudedes, nagu kopsudes. Aeroobide vastandiks on anaeroobid, millised paljunevad vaid hapnikuvabas keskkonnas ja hukkuvad isegi väikeste O2 kontsentratsioonide puhul. Substraati ei lõhustata lõpuni, vabanevad lühikese ahelaga rasvhapped, mida saab määrata gaaskromatograafiliselt. Anaeroobne fermentatsioon on käärimine: eristatakse piimhappelist, võihappelist, äädikhappelist jt. käärimist....
langemine • Lõpuks raku membraansüsteemid lagunevad Adaptatsioonid hapnikuvaegusele • Funktsionaalsed adaptatsioonid: - alkoholi dehüdrogenaasi aktiivsuse vähendamine anaerobioosis (vältimaks etanooli sünteesi – selle asemel piimhape jt.) • Morfoloogilised adaptatsioonid: - aerenhüümi moodustamine (sootaimedel 20-60% juurte rakuvaheruumidest) - hästi aereeritud juured võivad hapnikku ka mulda viia (detoksifitseerides kahjulikke ühendeid - sadestades rauda) - aerenhüümi kaudu ka süsihappegaasi ja etanooli liikumine taimest välja Üks tähtsamaid faktoreid, millest sõltub taimekudede hingamisinensiivsus, on temperatuur. Temp tõustes hingamine intensiivistub. Hingamise alumine piir taimedel alla -10C. Optimaalne temp 20..30C....
Aktiivmudaprotsessil on mitmeid modifikatsioone olenevalt reovee sisseandmisest ja aeratsiooni korraldamisest. Aktiivmuda tähtsamad tööparameetrid on mudakoormus – L on ööpäevane (d = day) siseneva lahustunud toitainete hulga ja muda hulga suhe. Kõrgelt koormatud muda vanus on 1 - 3 d - normaalne muda 3 - 7 d - vähekoormatud muda 7 -15 d - aeglaselt aereeritud muda ≥ 15 d muda vanus hapnikutarve – aeroobne protsess vajab pidevalt hapnikku saasteainete lagundamiseks (vähemalt 1-2 mg/l). Hapnikutarve oleneb muda koormatusest. Normaalselt koormatud biopuhasti energiakulu on 1 kWh/kg BHT. Hapnikku vajatakse seda rohkem, mida väiksem on muda koormus, kuna siis kulub suur osa hapnikust aktiivmuda lagundamisele. mudaindeks – muda sadenemisomaduste hindamiseks ehk muda settimisarvu ja muda tahke aine sisalduse suhe....