Rakubioloogia II (0)

” Rakubioloogia II” aineprogramm.
DNA struktuur ja funktsioonid.
Nukleotiidide koostisosad (lämmastikalused, suhkur, fosfaatgrupp).
Lämmastikalused puriinid :adeniin, guaniin 2-tsüklilised
Lämmastikalused pürimidiinid: uratsiil , tümiin, tsütosiin- ühetsüklilised
Suhkur:pentoos- riboos või desoksüriboos
Nukleosiid: alus + suhkur ( dAMP ,dGMP)
Nukleotiid : alus 1´ + suhkur + fosfaatgrupp 5´
Keemilised sidemed DNA kaksikheeliksis.
Nukleiinhappe teke: fosfodiester sidemetega ühendatud 5´algus 3´ lõpp süsinikega. Uus nukleotiid lisatakse 3´otsa. Nukleotiidide vahel on vesinikside
DNA polünukleotiidisete üksikahelate keemiline polaarsus .
DNA kaksikahelas olevate polünukleotiidide vastassuunalisus e. Antiparalleelsus- kaksikahel, üks kulgeb 5´3´ ja teine 3´5´
Nukleotiidide komplementaarsuse printsiip- lämmastikaluste võime omavahel seonduda jamoodustada paar A=T(U), G=C
DNA kaksikheeliksi suur ja väike vagu - suur vagu 3,4nm, sisaldab 10 nukleotiidi ning vahemaa lämmastikalsute vahel DNA ahelas on väike vagu
DNA replikatsiooni mehhanism . DNA replikatsiooni poolkonservatiivne mudel.
DNA replikatsiooni alguspunkt- origin punktid, AT rikkad järjestused
replikatsiooni mull- topoisomeraas on kaksikahela lahti keeranud, helikaas lõhub vesiniksidemed ja tekib replikatsiooni mull
replikatsiooni kahvel- Replikatsioon toimub alguspunktist lähtuvalt kahes suunas, moodustub kaks Y- kujulist struktuuri.
Matriitsahelad- Transkriptsioonil DNA-ahel, mida kopeeritakse komplementaarse RNA-ahela moodustamiseks.
DNA sünteesi liider- ja viivisahel- Replikatsioon toimub alati 5´3´ suunas.Juhtiv ahel on 5´3´ suunaga ja DNA polümeraas kinnitub ning sünteesitakse uus ahel. Teisel ahela 3´5´ suunaga ei suuda polümeraas koheselt sünteesida.
DNA replikatsioonil osalevad ensüümid
DNA polümeraas- sünteesib uue ahela, liigub 5´3´ suunas
DNA praimaas- sünteesib mahajäävale ahelale RNApraimeri, olemuselt on RNApolümeraas
DNA ligaas - seob Okazaki fragmendid, luues fosfodiestersideme
DNA helikaas- lagundab vesiniksidemed
Eksonukleaasid- lagundavad RNApraimeri
DNA topoisomeraasid- keerab DNA ahela replikatsiooniks lahti
DNA liider- ja viivisahela sünteesi erinevus. DNA polümeraasi liikumise suund.
Okazaki fragmentide olemus ja funktsioon- Kuna viivisahela suund on 3´5´ suunaga,siis DNA polümeraas ei saa sinna koheselt uut ahelt sünteesida. DNA praimaas sünteesib RNA praimeri 5´3´ suunaga,sinna kinnitub DNA polümeraas ja sünteesib Okazaki fragmendi. Sünteesitud RNA praimer lagundatakse eksonukleaaside poolt ja Okazaki fragmendid seotakse ligaasi poolt.
DNA liider- ja viivisahela sünteesi alustamine.
Prereplikatiivses kompleksis asuvate alguspunkti äratundva kompleksi ja helikaaside fosforüülimine kui replikatsiooni algatamise eeltingimus eukarüootides.
Raku G1 faasis tekib prereplikatiivne kompleks replikatsiooni origin punkti.See tagab selle, et igat replikatsiooni alguspunkti aktiveeritakse ainult üks kord rakutsükli jooksul. Uut kompleksi ei saa enne tekkida, kui rakk on uusti G1 faasis ja origin recognition complex (ORC) on defosforüleeritud S faasis toimub replikatsioon.
DNA topoisomeraas I osa DNA kaksikheeliksi keerdumise ärahoidmises replikatsiooni protsessis
Topoisomeraas I katksetab eukarüootide DNA ühe ajelaajutiselt,selleks, et vältida ahelakeerdumist. Topoisomeraasi aktiivsaidison türosiin .Kovalentselt seodub DNA fosfaadiga lõhkudes fosfodiestersideme. DNA ahel on nüüd võimeline ennas pöörama keerust lahti. Algne fosfodiester side on seotud türosiiniga ning tagastatav.
DNA replikatsiooni käigus toimuv DNA polümeraasi poolt teostatav eksonukleolüütiline korrektuur .
Polümeraasi kompleksis üks ensüüm käitub eksonukleaasina ja eemaldab vale nukleotiidi. Vale nukelotiidi puhul ei teki tugev side
DNA kahjustused ja nende parandamine
DNA-d kahjustavad tegurid ja kahjustuste tüübid.
Tegurid: DNA replikatsiooni vead, ioniseeriv kiirgus ( gamma ja röntgen), mitteioniseeriv kiirgus (UV), kemikaalid (bensopüreenid), keskkonnategurid , oksüdatiivne stress
Kahjustuste tüübid: Lämmastikalsute eemaldamine DNA-st, nukleotiidi desamiinimine, nukleotiidi valesti paardumine (DNA polü. Halb proofreading), DNA ahela katkemine, kovalentse sideme teke (DNA ahelasiseselt või vaheliselt)
DNA kahjustuste kõrvaldamise viisid ja mehhanismid .
Viisid: kahjustatud või valede lämmastikaluste asendamine, DNA ahelate katkemiskohtade parandamine
Mehhanismid: Otsesed keemilised pöördrekatsioonid (kahjustatud koha kõrvaldamine ja algse oleku taastamine, kahjustuse kõrvaldamine väljalõikega (lämmastikaluste, nukleotiidi väjalõige või valepaardumise parandamine), rekombinatsioonist sõltuv parandamine (homoloogne rekombinatsioon , mittehomoloogne DNA otste ühendamine)
Nukleotiidide muutused, mis nõuavad DNA parandamist.
Oksüdatiivne kahjustus- lämmastikaluse kaksiksidemetele, suhkru sturktuurile
Hüdrolüüs- fosfaatrühmle, riboosi ja lämmastikaluse sidemele, lämmastikaluse aminorühma sidemele
Metülatsioon- lämmastikaluse aminorühmale
DNA iseeneslik kahjustus. Depuriinimine ja desamiinimine hüdrolüüsi teel.
Depuriinimine-lämmastikaluse eemaldumine suhkru küljest
Desamiinimine- lämmastikaluse aminorühma asendamine hapnikuga
Radiatsiooni ja kemikaalide poolt põhjustatud DNA kahjustused. Tümiini dimeeride ja O6-metüülguaniini teke ja parandamine.
Kõrvutiasetesevate tümiinide vahele tekib side, sideme lagundab fotoreaktiivne ensüüm
O6-metüülguaniini puhul tooimub guaniini alküleerimine(metüülgrupp lisatakse hapniku juurde). Metüültransferaas parandab vea. Aktiivtsentris tsüsteiin seotakse metüülrühmaga.
Kaks põhilist DNA parandamise viisi (lämmastikaluste ja nukleotiidide välja lõikamine).
Lämmastikaluse väljalõikamine- DNA glükosülaad eemaldab lämmastikaluse, AP endonukleaas ja fosfodiesteraas eemaldavad suhkru ja fosfaadi . DNA polümeraas lisab uue nukleotiidi ja ligaas kinnitab.
Nukleotiidi väljalõikamine- Nukleaasiga lõigatakse suurem osavälja, DNA helikaas II lõhub vesiniksidemed ja transpordib väljalõigatudnukleotiidid ära. DNA polümeraas sünteesib uue ahela ja ligaas sünteesib fosfodiestersideme
DNA valepaardumise ja sälkude parandamine.
MutS tunneb ära valepaardumise ja MutL tunneb ära katkemise koha ja lagundab uue ahela kuni valepaardumiseni. Ahel eemaldatakse ja sünteesitakse uus. Kui valepaardumist parandav geen (MSH2) on vigane -pärilik käärsoolevähk
Kaks viisi kuidas parandatakse mõlema DNA ahela samaaegseid katkeid Nende parandamisviiside põhimõtteline erinevus.
Mittehomoloogne DNA otste ühendamine- toimub enne DNA replikatsiooni. Ku heterodimeerid tunnevad DNA katkised otsad ära. Katkised otsad liidetakse, kuid esineb deletsioon , osa geneetilist materjali läheb kaduma
Homoloogne rekombinatsioon – toimub vahetult peale DNAreplikatsiooni ja enne raku jagunemist. Otsi ei liideta vaid katkemiskoht parandatakse kasutades teist homoloogse kromosoomi komplementaarset ahelat . Katkenud kohta lõigatakse 5´ otsast lühemaks ja ahelaid vahetakase komplementaarsuse alusel. Katkenud kohale pikendatakse ahel kasutades homoloogse kromosoomi tervet ahealt. DNA ahelate vahetust katalüüsivad RecA(bakteritel) ka Rad51 (eukarüootidel), aitavad DNA kaksikahelalahti arutada
DNA hübridiseerumine
DNA ahela kinnitumine teise ahela külge, toimub katseklaasi tingimustes, paardumine nõrk ja lühiajaline. Kasutatakse in situ hübridisatsiooni (ISH) tehnikas ja flourutseeruvas tehnikas (FISH), haiguste diagnostika , kromosoomide terviklikkus kindlakstegemiseks
Sugurakkude meioosis toimuv homoloogiliste kromosoomide vaheline ristsiire
Meioosi käigus toimuv geneetilise materjali ümberkombineerumine (homoloogiliste kromosoomide sõltumatu lahknemine , ristsiire, geeni konversioon ).
Homoloogiliste kromosoomide sõltumatu lahknemine-Anafaasis
Ristsiire ja geeni konversioon- Profaasi pahhüteeni ja dipolteeni faasis
Kromosoomide sünapsi teke ja selle struktuuri muutused meioosi I profaasi erinevatel etappidel .
Sünaptoneemiline kompleks-moodustub paardunud kromosoomide vahele
Mehhanism, mille kaudu meioosis toimuv homoloogne rekombinatsioon tekitab kromosoomides ristsiirdeid
Spo11 katkestab DNA ahela ja Mre11 nukleaasi kompleks lõikab katkestatud DNA lühemaks. RecA taoline valik katalüüsib ahealte vahetuse .
DNA ahelaosade vahetus ja nende ligeerimine, edasi toimub Holliday ühenduste liikumine ehk harude migreerumine.
Geeni konversiooni ja ristsiirde erinevus- konversioonis toimub väikeste DNAosade vahetamine, ristsiirdes vahetatakse suuri DNA lõike
Mutatsioonide teke nukleotiidide keemilise muutmise tagajärjel.
Transpositsioon ja konservatiivne saitspetsiifiline rekombinatsioon
Transposoonide kolm põhiklassi :
DNA-ainult transposoonid- esinevad ainult DNA kujul, liikumiseks on vajalik transposaas, sisenevad retsipenti lõika ja kleebi viisil. Transposoon võib olla korduv ümberpääratud DNA järjestus, transposaasid kinnituvad järjestusele ja moodustavad transposoomi, mis eemaldatakse ahelaase ( doonor koromosoon parandatakse, kuid sinna võivad jääda augud.
Retroviirusesarnased retrotransposoonid- kasutavad pöördtranskriptaasi ja integraasi (viiruste transposaas), levivad vahendaja RNA kaudu rakkude jagunemisel
Mitteretroviiruselised retrotransposoonid-kasutavad pöördtranskriptaasi ja endonukleasi, levivad vahendaja RNA kaudu. L1 element kromosoomis,tehakse RNA, endonukleaas seondub polyA sabaga . PolyA seondub sihtmärk DNA ja RNA pealt sünteesitakse uus DNA lõik, mis seotakse sihtmärk DNA ga
DNA-ainult transposoonide ja retrotransposoonide põhimõtteline erinevus.
Transposaaside olemus ja funktsioon.
Transposaasid katalüüsivad transposooni lisamist sihtmärk DNA-sse
Konservatiivse saitspetsiifilise rekombinatsiooni erinevus transposoonidest.
Nõuab erinevalt transposoonidest spetsiifilist DNA järjestust nii doonor kui ka retsipent DNA osas ning ta ei jäta auke DNA ahelasse
RNA ja transkriptsioon .
RNA keemiline struktuur- riboos, fosfaatrühm, lämmastikalused (G,C,A,U)
DNA matriitsi alusel toimuv RNA süntees e. DNA transkriptsioon.
Üheahelalise RNA süntees, mis on komplemntaarne ühega kahest DNA ahelast ja kasutab seda DNA ahelat matriitsina sünteesil.
Transkriptsiooni initsiatsioon : kormatiini struktuuri avamine ehk kromatiini remodelleeriv kompleks ja topoisomeraas. Transkkrisptsiooniks on vaja cis aktiveerivate elementide ja trans aktiveerivate faktorite koostoimet. Algab initsiatsiooni kompleksi moodustumisega.
Rakkude poolt toodetavad RNA-d
mRNA-d - Informatsiooni RNA-d (ingl. k. messenger RNA), kodeerivad kindlaid DNA nukleotiidse järjestuse piirkondi polüpeptiidahelate aminohappeliseks järjestuseks
rRNA-d - Ribosoomi RNA-d, moodustavad ribosoomide põhistruktuuri ja katalüüsivad valgusünteesi
tRNA-d - Transport RNA-d, transpordivad aminohappeid ribosoomi, kus need lülitatakse polüpepdiidahelasse
snRNA -d - Väiksed tuuma RNA-d, osalevad paljudes tuumas toimuvates protsessides, k.a. pre-mRNA splaissing
snoRNA -d - Väiksed tuumakese RNA-d, mis aitavad töödelda ja keemiliselt muuta rRNA-sid
miRNA -d - MikroRNA-d, reguleerivad geeniekspressiooni blokeerides spetsiifiliste mRNA-de translatsiooni ja põhjustavad nende lagundamist
siRNA -d - Väiksed segavad RNA-d, lülitavad välja geeniekspressiooni juhtides mRNA-de lagundamist ja moodustades kompaktse kromatiini struktuuri
piRNA-d - Piwi-ga seostuvad RNA-d, seostuvad piwi valkudega ja kaitsevad sugurakke transposoonsete elementide eest
lncRNA-d - Pikad mittekodeerivad RNA-d, paljud neist toimivad kui tellingud; nad reguleerivad mitmeid erinevaid protsesse rakus, k.a. X-kromosoomi inaktivatsioon
DNA struktuuris oleva TATA-kasti ja promootori piirkonna roll DNA transkriptsiooni läbiviimises. Eukarüoodi DNA transkriptsiooniks vajaliku valkude kompleksi põhilised komponendid.
TATA box- DNA ahela neljanukleotiidne järjestus, millele kinnitub TBP valk,mis on transkriptsioonifaktori TFIID koosesisus. Transkriptsioonifaktorid: TFIIA, TFIIB, TFIIE, TFIIH (käitub nagu helikaas), TFIIF
Promootor - Spetsiifiline järjestus millele kinnitub RNA polümeraas II
Enchancer-akivaatorvalk, mis on vajalik transkriptsiooni alustamises, kinntiub mediaatorile
CTD- Rna polümeraasi c-terinaalne doeen, RNA polümeraasi saba fosforüülitakse ja ta erladub promootorilt ning jätkab RNA ahela pikedamist. Fosforüülimise tagajärjelt seostuvad RNA töötlemise faktorid polümeraasile ja hakkavad RNA-d ümberkujundama.
Kromatiini ümberkujundav kompleks
Histoone ümberkujundav ensüüm
Mediaator- sinna kinnitub enhancer
Eukarüootide RNA polümeraasid.
RNA polümeraas I – transkribeerib 5,8S, 18S ja 28S rRNA geene
RNA polümeraas II – transkribeerib kõiki valke kodeerivaid geene, aga lisaks ka snoRNA, miRNA, siRNA, lncRNA ja enamust snRNA geene
RNA polümeraas III – transkribeerib tRNA, 5S rRNA, mõnesid snRNA ja teiste väikeste RNA-de geene
Üldiste transkriptsioonifaktorite ülesanne DNA transkriptsiooni läbiviimises.
Nad aitavad paigutada eukarüootide RNA polümeraasi täpselt promootorile.
Nad aitavad DNA ahelaid teineteisest lahti tõmmata, selleks et transkriptsioon saaks alata .
Nad aitavad vabastada RNA polümeraasi promootori küljest, selleks et viia transkriptsioon n.ö. pikendamise (ingl.k. elongation ) etappi.
Informatsiooni ülekande etappide võrdlus prokarüootide ja eukarüootide geeni struktuurist valkude struktuuriks. Prokarüootide ja eukarüootide mRNA struktuuri võrdlus.
Prokarüootide DNA-s puuduvad intornid ja eksonid ning saadud mRNA-d ei pea töötlema vaid saab koheselt suunata translatsioon . Ühelt mRNA-lt on võimalik saada mikroobidelt mitmeid erinevaid valke. Eukarüootides DNA sisaldab eksoneid ja introneid ning saadud mRNA on vaja töödelda, intronid välja lõigata. Poly A 3´saba lisamine ja cap struktuuri lisamine 5´ Cap valgud on algselt seotud polümeraasi sabaga.
Ainult täielikult defosforüleeritud RNA polümeraas II on võimeline alustama sünteesi.
RNA splaissingu e. kokkupõime põhimõte. Pre-mRNA kokkupõime mehhanism. Splaissosoom
RNA alternatiivse kokkupõime tähtsus - mittekodeerivad DNA järjestused välja lõigata, adeniin nukleotiid introni 3´otsas ründabintroni 5´ otsa ja lõikab sealt mRNA katki.
snRNAd moodustavad kompleksi valkudega mille tagajärjelt tekivad väikesed tuuma ribonukleovalgud (snRNP),mis viivad splaissingu läbi.
BBP(branchpoint binding protein )hargemispunkti valk- tunneb introni keeru koha ära ( lasso tekitamise koha). Splaissosoomide tekkeks ja ümberkorraldamiseks on vaja ATP hüdrolüüsi, osaleb ligikaudud 200 valku.
Eksonite ja intronite omavahelise eristamise mehhanism- eksoneid aitavad ära tunda SR valgud, mis tõmbavad ligi ka U1 ja U2 snRNA
CBC-capile seostuv kompleks
hnRNP- heterogeense tuumaga ribonukleovalgud, võivad eelistatult seostuda intronile ja aitavadsplaisosoomidel neid eksonitest eristada.
Eksonite ja intronite piiri märkimine ning splaissosoomide kokkupanek algab juba siis kui RNA polümeraas veel pikendab RNA ahelat.
Nukleotiidide konsensusjärjestused suunavad eukarüootide mRNA 3ʹ-otsa lõikamist ja polüadenüleerimist.
Konsensusjärjestus, mis on kodeeritud juba genoomis ning mille tunneb ära spetsiifiline valk.
CPSF- lõikamise ja polüadenüleerimise spetsiifiline faktor
CstF- lõikamist stimuleeriv faktor
Mõlemad faktorid on RNA polümeraasi saba küljes ja seostuvad konsensus järjestusele. Polü A polümeraas (PAP) poly A saba lõpus, sabale kinnituvad ploü A sesostuvad valgud. Kui valis PAP ja CPSF eralduvad.
mRNA transport läbi tuumapoori kompleksi.
mRNA-le seostuvad:
EJC- eksoni ühenduskompleks,paikenvadsinna,kus varem olid intronid
CBC-capiga seostuv kompleks
Poly A sesotuvad valgud
hnRNP ja SR valgud- eemalduvad enne tuumapoori läbimist
Tuumapoorist läbides kinnituvad mRNAle translatsiooni algatavad faktorid (elF4G, elF4E ) cabigaseostuva kompleksi asemele.
Kuus taset, mille juures toimub eukarüootide geeniekspressiooni reguleerimine
Transkriptsiooni kontroll (tuumas)
RNA prtosessingu kontroll (tuumas)
RNAtranspordi ja lokalisatsiooni kontroll (tsütosoolis)
Translatsiooni kontroll (tsütosoolis)
mRNA lagundamise kontroll (tsütosoolis)
Valgu aktiivsuse kontroll (tsütosoolis)
Kuus erinevat transkriptsiooni regulaatorite tüüpi
heeliks-pööre-heeliks valgud
homeodomeeni valgud
leutsiini tõmbluku valgud
β-lehe tüüpi DNA-d äratundvad valgud
tsink -sõrme valgud
heeliks- ling -heeliks valgud
Transkriptsiooni regulaatorite seostumine DNA cis-regulatoorsetele järjestustele
Regulaatroid sisaldavad struktuurseid motiive , mis loevad DNA nukleotiidseid järjestusi. Need on mittekodeerivad cis regulatoorsed järjestused, mis peavad asuma samas kromosoomis,kus asuvad geenid mida nad reguleerivad. Cis- regulatoorsetele järjestustele seostuvad trankriptsiooni regulaatorid , iga regulaator tunneb ära oma järjestuse.
Dimeeridena seostub regulaator tugevamalt kui monomeeridena.
Nukleosoomide reguleeriv roll transkriptsiooni regulaatorite seostumises DNA-le.
Transkriptsiooni regulaator seondub halvemini kui cis regulatoorne järjestus on nuklesoomi keskel ja paremini kui n.ö hingab .
Regulatoorsete geenide ja operoni paiknemine ning struktuur bakteri kromosoomis.
Operon- grupp geene, mis moodustavad ühtse regulatoorse või kontrollüksuse.
Mikroobide transkriptsiooni käivitab ainult üks promootor.
Operaator- (cis regulatoorne järjestus)- operoni osa, mis kontrollib õhe vi mitme struktuurgeeni avaldumist , olles seandumiskohaks ühele või mitmele regulaatorvalgule.
Struktuurgeenid- geenid, mis määravad polüpeptiidide sünteesi või mittetranslaaeriva RNA sünteesi.
Repressorvalgud lülitavad geeniekspressiooni välja ja aktivaatorvalgud lülitavad selle sisse.
Mõlemad seostuvad cis- regulatoorsele järjestusele DNA-s
Transkriptsiooni aktiveerimine eukarüootide näitel kui cis-reguleeriv järjestus asub promootorpiirkonnast kaugel.
Juhul kui on kaugemal, siis tekitatakse ling,nii ,et cis kaardub promootori peale
Geenide transkriptsiooni erinevused eukarüootides ja prokarüootides .
Prokarüootides seostuvad transkriptsiooni regulaatorid ( aktivaatorid ja repressorid) otse DNA-le või RNA polümeraasile.
Eukarüootides seostuvad transkriptsiooni regulaatorid (aktivaatorid ja repressorid) DNA-le või RNA polümeraasile paljude vahevalkude kaudu.
Eukarüootides kontrollivad paljud transkriptsiooni regulaatorid cis-regulaator piirkondade kaudu ühte geeni, mille ulatus on tuhandeid nukleotiidi paare.
Eukarüootides tekivad transkripsioonil DNA lingud.
Eukarüootide DNA on pakitud nukleosoomidesse ja veel keerulisematesse struktuuridesse.
Transkriptsiooni regulaatorite ja transkriptsioonifaktorite DNA-ga seostumise piirkondade erinevus
Eukarüootidel võivad cis-regulatoorsed järjestused paikneda promootori lähedal, aga ka intronites või allavoolu geeni teistes piirkondades. Paljud transkriptsiooni regulaatorid toimivad mediaatori kaudu, mõned aga seostuvad otse transkriptsiooni faktoritele või RNA polümeraasile. Mediaator ja üldised transkriptsioonifaktorid on samad kõigi RNA polümeraas II abil transkribeeritavate geenide jaoks.
Erinevad transkriptsiooni regulaatorid moodustavad komplekse vastavalt sellele, millise cis-reguleeriva järjestusega nad seostuvad. Kaasaktivaatorid ja kaasrepressorid ei seostu otse DNA-le, vaid DNA-ga seotud transkriptsiooni regulaatoritele.
Transkriptsiooni aktivaatorite roll üldiste transkriptsioonifaktorite ja RNA polümeraasi DNA-le kinnitumise reguleerimises.
Eukarüootide üldised transkriptsioonifaktorid ja RNA polümeraas ei suuda ise seostuda promootorile, mis on nukleosoomi koostises. Ligipääsu võimladavad transkriptsiooni aktivaatorid. Aktivaatovalgud kutsuvadesile muudatusi kormatiini struktuuris: nukleosooide ümberkorraldamine, nukleosoomide eemaldamine, histoonide asendamine, histoonide ümberkorraldamine.
Aktivaatorid kutsuvad esile lisaregulaatorite seostumise, aitavad RNA polümeraasil seostuda promootorile, vabastavad RNA polümeraasi, selleks, et alustada transkriptsiooni, vabastavad RNA polümeraasi peatuskohast.
Kolm viisi kuidas eukarüootide transkriptsiooni repressorid inhibeerivad transkriptsiooni.
Aktivaatorid ja repressorid võistlevad sama regulatoorse piirkonna pärast DNA-l
Repressor takistab aktiveeriva signaali jõudist aktivaatorile
Repressor takistab üldiste transkriptsioonifaktorite kompleksi moodustamist
Repressor