Nukleiinhapped. Õpik lk 52-57 1. Vasta järgnevatele küsimustele! a. Mille poolest sarnaneb nukleiinhappe ehitus valgu ja liitsüsivesiku ehitusega? Sarnasused: on polümeerid ehk koosnevad paljudest väiksematest omavahel seotud molekulidest – nukleotiididest. b. Mille poolest erineb RNA molekul DNA molekulist? Erinevalt kaherealisest DNA-st on RNA enamasti üherealine molekul ning tunduvalt lühem kui DNA molekulid; DNA sisaldab suhkrujäägina desoksüriboosi, kuid RNA sisaldab riboosi; DNAs on adeniinile komplementaarne alus tümiin, RNAs aga uratsiil, mis on tümiini metüleerimata vorm. c. Kuidas võivad DNA vead haigusi põhjustada? Näiteks kiirituse ja raskemetalli mõjul võib DNA struktuur muutuda: mõni nukleotiid võib lisanduda v vahetuda v DNA ahelast ära jääda,...
vahel. Polüsahhariid- on kõrgmolekulaarsed ühendid (polümeerid, liitsuhkrud), mille ehituslikuks elementideks on lihtsuhkrute jäägid (Näiteks: tärklis, glükogeen, tselluloos). Retseptorvalk- rakumembraani koostises esinev valgu molekul, mis edastab väliskeskkonna infot raku sisemusse. Ribonukleotiinhape- biopolümeer, mille monomeerideks on ribonukleotiidid. Eristatakse mRNA, tRNA ja rRNA molekule. Ribonukleotiid- RNA monomeer, mis on moodustunud lämmastikaluse, riboosi ja fosfaatrühma liitumisel. Riboos- peamiselt RNA koostises esinev viiesüsinikuline monosahhariid. rRNA- rRNA ehk ribosoomi-RNA, kuulub ribosoomide ehitusse ja osaleb valgusünteesis. Sahhariidid- süsinikust, vesinikust ja hapnikust koosnevate orgaaniliste ühendite rühm(keemias hüdroksükarbonüülühendid). Jaotatakse mono-, oligo- ja polüsahhariidideks. Steroidid- madalamolekulaarsete tsükliliste lipiidide rühm, millest enamikul on
on monosahriidid.Renaturatsioon-valgu kõrgemat( neljandat, kolmdat ja teist) järku ruumiliste struktuuride taastumine, denaturatsioon pöördprotsess. Retseptorvalk-rakumembraami koostises esinev valgu molekul, mis edestab väliskeskkonna infot raku sisemusse. Ribonukleiinhape-(RNA)- biopolümeer, mille moromeerideks on ribonukleotiidid. Eristatakse mRNA, tRNA ja rRNA molekule.Ribonukleotiid-RNA monomeer, mis on moodustnud lämmastikaluse, riboosi ja fosfaatrühma liitumisel.Riboos-peamiselt RNA koostises esinev viiesüsinikuline monosahhariid.tRNA-ül. Transpordib amino happeid rimosoomi. sahhariid(süsivesikud)- süsinikust, vesinikust ja hapnikust koosnevate orgaaniliste ühendite rühm(keemias hüdroksükarbonüülühendid). Jaotatakse mono-, oligo- ja polüsahhariidideks. Steroid- madalmolekulaarsete tsükliliste lipiidide rühm, millest enamikul on regulatoorne ülesanne(kolesterool, vitamiin D, steroidhormoonid jt.)
aine oksüdatsioonil Metabolism-kõik organismis asetleidvad sünteesi-jalagudamisprotsesse, mis tagavad selle organismi aine-ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga Dissimilatsioon- nim.kõiki organismis toimuvaid ainete lagundamisprotsesse.Assimilatsioon-nim.kõiki organismis toimuvaid biosünteesiprotsesse ATP-universaalne energia talletaja ja ülekandja, mis osaleb kõige rakkude metabolismis. moodustunud lämmastikualuse adeniini, riboosi ja kolme fosfaatrühma ühinemisel. Makroergilisedühendid-ATP,GTP,CTP,UTP Etnanoolkäärimine-pärmseened ja mõned bakterid teostavad anaeroobsetes tingimustes .
ehituslikes lülideks on(monomeerideks) on monisahhariidid RENATURATSIOON- valgu kõrgemat (neljandat, kolmandat ja teist) järkuruumiliste struktuuride taastumine,denaturatsiooni pöördprotsess. RETSEPTORVALK-rakumembraani koostises esinev valgu molekul, mis edastab väliskeskkonna infot raku sisemusse RIBONUKLEIINHAPE-(RNA)biopolümeer, mille monomeerideks on ribonukleotiidid. Eristatakse Mrna, Trna ja rRna molekule. RIBONUKLEOTIIDID- RNA monomeer, mis on moodustunud lämmastikaluse, riboosi ja fosfaatrühma liitumisel. RIBOOS- pealmiselt RNA koostises esinev viiesüsinikuline monosahharii rRna- kuulub ribosoomide ehitusse ja osaleb valgusünteesis. SAHHARIIDID(süsivesinikud)-süsinikust, vesinikust ja hapnikust koosnevate orgaaniliste ühendite rühm. Jaotatakse mono-, oligo- ja polüsahhariidiks. STEROIDID- madalmolekulaarsete tsükliliste lipiidide rühm, millest enamikul on regulatoorne ülesanne (kolestorool, vitamiin D, steroidhormoon)
selgroog ning 4 erinevat erinevat lämmastikalust: lämmastikalust: adeniin, tümiin, adeniin, guaniin, tsütosiin, guaniin, tsütosiin uratsiil Ruumiline kuju I, II ja III (sisaldab valke) I ja II (tRNA) Komplementaarsus A=T G=C (3H) A=U G=C (3H) Stabiilsus Desoksüriboosi C-H sidemetele Riboosi C-OH sidemetele ei ole on DNA stabiilne leelistes. ta stabiilne leelistes DNA'l on ka väiksemad vaod, tingimustes. Samuti on RNA'l mis teevad ensüümide töö, mis suuremad vaod, mis muudab ta tahavad kinnituda ja lõhustada haavatavamaks ensüümide DNA struktuuri, raskemaks jaoks. Tüübid Üks 1. mRNA (kannab DNA lõigu
Bioloogia Nukleiinhapped Nukleiinhapped avastati 1869. a. Need on biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid. Eristatakse kahte tüüpi nukleiinhappeid desoksüribonukleiinhape (DNA; monomeerideks on desoksüribonukleotiidid (keeruka struktuuriga ühendid, mis on moodustunud lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma liitumisel)) ja ribonukleiinhape (RNA; monomeerideks on ribonukleotiidid (moodustunud lämmastikaluse, riboosi ja fosfaatrühma liitumisel)). DNA molekulide omadused sõltuvad monomeeride järjestusest ja hulgast. DNA struktuur avastati 1953. aastal. Selle koostises on neli erinevat nukleotiidi: adenosiinfosfaat (A), guanosiinfosfaat (G), tsütiidiinfosfaat (C) ja tümidiinfosfaat (T). Monomeeride erinevused tulenevad nende koostisesse kuuluvast lämmastikalusest (adeniin, guaniin, tümiin, tsütosiin; koostises süsinik, vesinik, hapnik ja lämmastik)
Biheeliksi tähtsus: vastupidav, kogu info esineb 2 koopias RNA koostis: sahhariidid –riboos fosfaatrühm lämmastikalus: A-T, G-U adeniin A tsütosiin T guaniin G uratsiil U Struktuur: erinev, komplementaarsusprintsiip Tähtsus: osaleb päriikkuse realiseerumisel DNA SARNASUS RNA -kindla struktuuriga -nukleiinhapped -erinev struktuur -sisaldab desoksüriboosi -polümeerid -sisaldab riboosi -A-T, G-C -osalevad pärilikkuses -A-T, G-U -päriliku info säilitamine -sisaldavad fosfaattürma -päriliku info realiseerimine
RNA geenid ja nende klassid- momendil üle 3000 RNA geeni, arv on arvatavasti tugevalt allahinnatud. snoRNA, snRNA, miRNA, rRNA, tRNA, AntisenseRNA. rRNA geenid-Inimesel umbes 700-800 rRNA geeni(16S ja 23S ribosomaalse rRNA ja 28S, 5.8S, 5S ning 18S tsütoplasmaatilise rRNA geeni), mis on organiseeritud 44 kb pikkuste tandeemsete klastritena. 28S, 5.8S ja18S rRNA geenid sünteesitakse ühe transkriptsiooniühikuna, mis koosneb viiest klastrist. Igas klastris on 20-30 tandemkordust (kromosoomide 13, 14, 15, 21 ja 22 p õlgades). 5SrRNA paikneb 1q41-42. Samuti tandeemselt organiseeritud. Vähemalt 200-300 geeni. Esineb palju seotud pseudogeene, vähemalt 3000 5SRNA puhul. tRNA geenid- Umbes 500 tRNA geeni ja arvukalt pseudogeene (324) vähem tsütoplasmaatilisi tRNA geene (497) kui C.elegans(584). Jaotatakse 49 perekonda vastavalt antikoodoni spetsiifikale (kolmanda aluspaari kõdumine!). Geenid kõikides kromosoomides v.a. 22 ja Y. Paiknevad kla...
Peptiidside- kovalentne side valgu molekuli ehitusse kuuluvate aminohappejääkide vahel. Renaturatsioon- valgu kõrgemat järku ruumiliste struktuuride taastumine. Polüsahhariid: kõrgmolekulaarne, üle 10 monoosi, ehituslik ülesanne. Retseptorvalk rakumembraani koostises esinev valgu molekul, mis edastab väliskeskkonna infot raku sisemusse. Ribonukleiinhape- (RNA) biopolümeer, mille monomeerideks on ribonukleotiidid. Ribonukleotiid RNA monomeer, mis on moodustunud lämmastikaluse, riboosi ja fosfaatrühma liitumisel. Riboos- peamiselt RNA koostises esinev viiesüsinikuline monosahhariid. rRNA kuulub ribosoomide ehitusse ja osaleb valgusünteesis. Sahhariid- orgaanilised ühendid, mille koostises esinevad süsinik, vesinik ja hapnik. Steroid- madalmolekulaarne tsükliline lipiid, millel on regulatoorne ülesanne. Transportvalk valgu molekul, mis viib aineid raku või organismi ühest otsast teise. Esinevad nt rakumembraani koostises. tRNA - transpot-RNA. Ül
Polüsahhariid korgmolekulaarne ühend, mille ehituslikeks lülideks in monosahhariidid. Retseptorvalk rakumembraani koostises olev molekul, mis edastab väliskeskonna infot raku sisemusse. Renaturatsioon valgu kõrgemat järku ruumiliste struktuuride taastumine. Ribonikleiinhape bioplümeer, mille monomeerideks on ribonukleotiidid. Ribonukleotiid RNA monomeer, mis on moodustunud lämmastikaluse, riboosi ja fosfaatrühma ühinemisel. Sahhariid süsinikust, vesinikust ja hapnikust koosnevate orgaaaniliste ühendite rühm. Steroid- madalmolekulaarsete tsükliliste lipiidide rühm, millest enamikul on regulatoorne ülesanne. Transportvalk - valgu molekul, mis viib ainedraku või organismi ühest osast teise.
Küllastumata rasvhape Rasvhapped, mis sisaldavad oma molekulis ainult üksiksidemeid Küllastunud rasvhape - Rasvhapped, mille molekulides esinevad kaksiksidemed 1.Kuidas jaotatakse süsivesikud, too iga rühma kohta esindajad. Süsivesinikud jaotatakse: 1) Monosahhariidid ehk monosid. Esindajad Glükoos, Fruktoos. 2) Oligosahhariidid. Esindajad Sahharoos, laktoos, maltoos 3) Polüsahhariidid ek polüoosid. Esindajad Tärklis, Glüogeen. 2.Iseloomusta riboosi, desoksüriboosi, glükoosi, fruktoosi, laktoosi, tärklist, tselluloosi, kitiini ja glükogeeni (leidumine, milline süsivesiku rühm, ülesanne). Riboos: leidub glükoosides ja vitamiinides, monosahhariid. Desoksüriboos: leidub esoksüribonukleotiidide koostises. Monosahhariid Glükoos : Monosahhariid Fruktoos: Monosahhariid Laktoos: Oligosahhariid Tärklis: Polüsahhariid Tselluloos: Polüsahhariid Kitiin: Polüsahhariid 3.Mis on laktoositalumatus, millest see tekib, kellel esineb?
Polüsahhariidid on polümeerid,mille monomeerides on monosahhariidide jäägid(tärklis,tselluloos,glükogeen). 10. Võrdle DNA ja RNA molekule(sarnasused/erinevused) Sarnasused:Nukleiinhapped,suure molekulmassiga,koostises pentoos,esinevad ühesugused lämmastikalused(A,C,G) Erinevused:DNA’s on lämmastikaluses tümiin,ag RNA’s uratsiil;DNA ülesanne on päriliku info säilitamine;DNA on kaheahelaline,RNA üheahelaline. 11. Kus esineb organismis riboosi? RNA ja DNA koostises 12. Millest tulenevad eri valkude erinevad funktsioonid? Aminohapete erinevast hulgast ja paiknevusest molekulis. 13. Tooge 3 näidet,milleks vajavad imetajate rakud vett. Vesi osaleb keemilistes reaktsioonides,on hea lahusti;aitab säilitada organismisisest temperatuuri. 14. Joonistelt valkude ja DNA molekulide struktuuri ära tundmine. Ei oska 15. Millist kaitsefunktsiooni organismis täidavad süsivesikud,lipiidid ja valgud?
6. tRNA nukleotiidid on nummerdatud ühtse nomenklatuuri alusel, esimene nukleotiid on 5' otsas, antikoodoni moodustavad nukleotiidid 34, 35, 36 ja 3' otsa konserveerunud järjestus CCA kannab numbreid 74-76 olenemata sellest mitu nukleotiidi konkreetses tRNA molekulis on, sinna seotakse estersidemega aminohape . Joonis vaata loeng 15, slaid 42. Aminohapped seostuvad tRNA molekuli 3` OH otsa estersidemega, mis moodustub aminohappe karboksüülrühma ja tRNA terminaalse riboosi 3` OH vahel. tRNA sekundaarstruktuuri moodustavad 4 kaksikahelalist osa (õlga) ja 4 üksikahelalist piirkonda (3 lingu e. aasa ja 4 paardumata nukleotiidi 3' otsas), mis paiknevad vastavate õlgade otstes. tRNA molekuli otsad asuvad lähestikku, nende paardumisel tekkiv kaksikahelaline osa e. õlg kannab nime aktseptoorne õlg (acceptor arm). Viimase pikendus on üheahelaline osa 3' otsas, millele liidetakse aminohape.
· Polüsahhariid-Polüsahhariide saadakse polükondentsatsiooni teel. Koosneb monosahhariidide jääkidest, kui see läheb pikaks, siis tuleb polüsahhariid. Tekkel eraldub igas vaheastmes vesi. Seedimisel seotakse vesi-hüdrolüüsil · Ribonukleiinhape-ehk RNA on organismi rakkudes leiduv nukleiinhape. RNA on biopolümeer, millel olenevalt vormist on mitmeid erinevaid funktsioone. · Ribonukleotiid- RNA monomeer, mis on moodustunud lämmastikaluse, riboosi ja fosfaatrühma liitumisel · Riboos - peamiselt RNA koostises esinev viiesüsivesikuline monosahhariid · rRNA - biopolümeer, mille monomeerideks on ribonukleotiidid · tRNA- transpordi molekulid Tõesed ja väärad laused: 1. Makroelemendid kuuluvad orgaaniliste ja anorgaaniliste ainete koostisse. 2. ÕIGE 3. Ebasobivates elutingimustes kasutavad taimed energia saamiseks tselluloosi. 4
Renaturatsioon-valgu kõrgemat (neljandat, kolmandat ja teist) järku ruumiliste struktuuride taastumine, denaturatsiooni pöördprotsess. Retseptorvalk-rakumembraani koostises esinev valgu molekul, mis edastab väliskeskkonna infot raku sisemusse. Ribonukleotiinhape-biopolümeer, mille monomeerideks on ribonukleotiidid. Eristatakse mRNA, tRNA ja rRNA molekule. Ribonukleotiid RNA monomeer, mis on moodustunud lämmastikaluse, riboosi ja fosfaatrühma liitumisel. Ribonukleotiid-biopolümeer, mille monomeerideks on ribonukleotiidid. Eristatakse mRNA, tRNA ja rRNA molekule. Riboos-peamiselt RNA koostises esinev viiesüsinikuline monosahhariid. rRNA- rRNA ehk ribosoomi-RNA, mis on ribosoomide koostises. Sahhariid-süsinikust, vesinikust ja hapnikust koosnevate orgaaniliste ühendite rühm(keemias hüdroksükarbonüülühendid). Jaotatakse mono-, oligo- ja polüsahhariidideks.
Aminohap om*kõigi aminohapete koosti kuuluvad aluseliste omad aminorühm(-NH2)ja happeliste om karboksüülrühm(-COOH).*Keemilised erinev tulenevad sellest, et molekuli ülejöäänud osad aga varieeruvad kõigil 20 aminohappel.*2 aminhap reager mood ribosoomis nende vahele kovalentne side, nim peptiidsidemeks.*valgud ei ole lineaarsed,tasapinnalised mol,vaid omavad mitmesug ruumilisi strukt.valgu mol strk*Valkude om tulevad mol koostisse kuuluvate aminhappejääkide järjestusest ja nende hulgast.*Valgu aminohappelist järjestust nim esimest järku strut.*see annab ülevaate,kui palju aminhappejääke ja millises järjek on polüpeptiidahelasse lülitunud, määrab ära valgu kõik omadused*Valgu 2 järku str tekib polüpeptiidi keerdumisel kruvikujuliseks heeliksiks või kõrvuti asetsevate ahelate voltumisel. hoiab koos vesiniksidemeid.*3 järk str moodus mol edasisel kokkukeerdumisel.On keraja kujuga ja nim on gloobul.*kõigil valkudel globulaarset 3 järk str e...
Pöördprotsessi nimetatakse RENATURATSIOONIKS. See toimub tavaliselt vaid siis, kui Denatureerivate tegurite mõju pole olnud liiga suur ja valgu struktuurid pole veel lõplikult lagunenud 5. Missugune on RNA ehitus? Ribonukleiinhape on biopolümeer, mille monomeerideks on ribonukleotiidid. Sarnaselt DNAle on RNA koostisse kuuluvad ribonukleotiidid kolmeosalised: nad on moodustunud lämmastikaluse, riboosi ja fosfaatrühma liitumisel. Kolm lämmastikalust on samad, mis DNAl: adeniin (A), guaniin (G), tsütosiin (T), kui RNAl on erinev uratsiil (U). Monomeeride ühinemisel tekib RNA molekul, mis koosneb ühest ahelast. 6. Missugused ülesanded on DNA molekulidel? DNA põhiline ülesanne on päriliku info säilitamine ja selle täpne ülekanne raku jagunemise käigus moodustuvatele tütarrakkudele. Rakutuumast saadava info põhjal reguleeritakse raku kõiki elutalitusi. 1
DNA koostised on 4 erinevat nukleotiidi.Nukleotiidide omavahelisel liitumisel tekib DNA üksikahel. DNA koosneb kahest ahelast ja need ahelad püsivad koos komplementaarsusprintsiibi alusel.(A-le vastab T ja G-le C ja nende vahele moodustuvad vesiniksidemed). DNA ruumiline kuju on biheeliks. 2)RNA ehitus ( 42-43) Ribonukleiinhape on biopolümeer, mille monomeerideks on ribonukleotiidid. Ribonukleotiidid on kolmeosalised: moodusutunud lämmastikaluse, riboosi ja fosfaatrühma liitumisel. Kolm lämmastikalust on samad DNA-ga, aga üks on Uratsiil. Monomeeride ühinemisel tekib RNA molekul mis koosneb ühest ahelast. 3)mis on pärilikkus(130-131) Looduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituselt ja talituselt vanematega.pärilikkuse kandjad on kromosoomid. 4)kuidas kujunevad isendi tunnused Ühele isendile omaste geenide ja nende erivormide kogumit nim. genotüübiks
järku struktuuriks (primaarstruktuuriks). Teist järku struktuur ehk sekundaarstruktuur on biheeliks. Tertsiaalstruktuur, mis tekib DNA ja valkude koosmõjul DNA molekul on kaheahelaline. DNA põhiline ülesanne on päriliku info säilitamine ning selle ülekandmine raku jagunemise käigus moodustuvatele tütarrakkudele. RNA Ribonukleiinhape on biopolümeer, mille monomeerideks on ribonukleotiidid. Ribonukleiinhape on moodustunud riboosi, fosfaatrühma ja lämmastikaluse liitumisel. RNA lämmastikaluse koostises on 4 erinevat nukleotiiti: · Adeniin ehk A · Guaniin ehk G · Tsütosiin ehk C · Uratsiil ehk U (uratsiilfosfaat) RNA molekul on üheahelaline. Nukleotiitide järjestust molekulis nim. RNA esimest järku struktuuriks. Sekundaarstruktuur, kus üksikahelalised lõigud vahelduvad kaksikaheliste lõikudega. RNA osaleb pärilikkuse avaldumises ja ka realiseerimises.
piisavalt efektiivne organismi vajaduste tagamiseks. 1 mg niatsiini sünteesiks kulutatakse 60 mg trüptofaani ja mõnedes taimsetes produktides sisalduv trüptofaan ei ole lihtsalt omastatav. Niatsiini sünteesi inhibeerib ka laialdaselt tuberkuloosi raviks kasutatav ravim isoniasiid. Niatsiinist sünteesitakse kaks erinevat koensüümi: NADH ja NADPH. Ainuke erinevus nende kahe koensüümi vahel on täiendav fosfaatrühm NADPH koosseisus, mis on seotud riboosi 2´ süsinikuga. NADH ja NADPH funktsioneerivad kui valkudevahelised mobiilsed elektronide kandjad, sisuliselt substraadid redoksreaktsioone katalüüsivatele ensüümidele. NADH on seotud eelkõige kataboolsete reaktsioonidega. NADH oksüdeerunud vorm NAD+ aksepteerib elektrone orgaaniliste molekulide lagundamisega seotud reaktsioonides. Selliste reaktsioonide eesmärk on energia vabastamine väikeste portsionite kaupa. NADPH osaleb eelkõige biosünteetilistes reaktsioonides. Tavaliselt
ühinemisel. 25.) peptiidside kovalentne side aminohappejääkide vahel. 26.) polüsahhariid orgaanilised ühendid, mille ehituslikeks lülideks on monosahhariidid. 27.) renaturatsioon valgu teise, kolmanda ja neljanda järgu taastamine denaturatsiooni pöördprotsess. 28.) retseptorvalk rakumembraani koostises esinev valgu molekul. 29.) ribonukleiinhape on biopolümeer, monomeerideks on ribonukleotiidid. 30.) ribonukleotiid RNA monomeer, moodustunud lämmastikaluse, riboosi ja fosfaatrühma liitumisel. 31.) riboos RNA koostises esinev viiesüsinikuline monosahhariid. 32.) rRNA kuulub ribosoomide ehitusse ja osaleb valgusünteesis. 33.) sahhariid süsivesik. 34.) steroid lipiidide rühm, millest enamikul on regulatoorne ülesanne. 35.) transportvalk valgu molekul, mis viib aineid raku või organismi ühest otsast teise. 36.) tRNA transport, geneetilise info lahtimõtestaja.
polüsahhariid- renaturatsioon- valgu kõrgemat järku ruumiliste struktuuride taastumine, denaturatsiooni pöördprotsess retseptorvalk- rakumembraani koostises esinev valgu molekul, mis edastab väliskeskkonna infot raku sisemusse ribonukleiinhape- RNA, biopolümeer, mille monomeerideks on ribonukleotiidid. Eristatakse mRNA, tRNA ja rRNA molekule ribonukleotiid- RNA monomeer, mis on moodustunud lämmastikaluse, riboosi ja fosfaatrühma liitumisel riboos- peamiselt RNA koostises esinev viiesüsinikuline monosahhariid rRNA- sahhariid- süsivesikud, süsinikust, vesinikust ja hapnikust koosnevate orgaaniliste ühendite rühm. Jaotatakse mono-, oligo-, polüsahhariidideks steroid- madalmolekulaarsete tsükliliste lipiidide rühm, millest enamikul on regulatoorne ülesanne transportvalk- valgu molekul, mis viib aineid raku või organismi ühest osast teise. Esinevad nt. rakumembraani koostises tRNA-
fosfaatrühma liitumisel. I järku struktuur nukleotiidide järjestus molekulis II järku struktuur biheeliks(suhteliselt vastupidav füüsikaliste je keemiliste tegurite suhtes) III järku struktuur eriilmeline DNA molekuli peaülesanne on päriliku info säilitamine ja selle täpne ülekandmine raku jagunemise käigus moodustuvatele tütarrakkudele. RNA e ribonukleiinhape on bioplümeer, mille monomeeriks on ribonukleotiidid. Moodustub lämmastikaluse, riboosi ja fosfaatrühma ühinemisel. Koosneb lämmastikalustest A, G, D, U. I järku struktuur nukleotiidide järjestus molekulis II järku struktuur tRNA, ristikulehe sarnane RNA ülesanne on pärilikkuse avaldamine. Enamiku rakus leiduvast RNA-st võime jaotada molekulide funktsioonide alusel kolmeks: *mRNA- toob geneetilise info rakutuumas asuvatest kromosoomidest valgusünteesi toimumise paika *tRNA- mõtestab lahti
seisneb päriliku informatsiooni säilitamises ning selle täpses ülekandes raku jagunemisel. Vastavalt sellele on vajalik DNA kahekordistamine enne raku jagunemist. DNA kahekordistumist nimetatakse replikatsiooniks. Seda viib läbi ensüüm DNA- polümeraas. Replikatsiooni tulemusena saadakse ühest DNA molekulist kaks identset DNA molekuli. Ribonukleiinhape on samuti organiline kõrgpolümeer, kuid tema monomeerideks on ka ribonukleotiidid kolmeosalised. Nad on moodustunud lämmastikualuse, riboosi ja fosfaatrühma liitumisel. Kolm RNA lämmastikualust on samad, mis DNA koostises: adeniin, guaniin ja tsütosiin. Kui neljanda lämmastikualusena esineb DNA molekulis tümiin, siis RNA ehitusest leiame selle asemel uratsiili. RNA osaleb geneetilise info realiseerumises. Põhiosas rakus leiduvast RNA-st võime jaotada molekulide funktsioonide alusel kolmeks: 1. mRNA- informatsiooni RNA, toob geneetilise info valgussünteesiks rakutuumast vastavasse raku organellidesse
Aldoos on näiteks desoksüriboos. ketoosid- monosahhariidid, mis sisaldavad ketorühma (RC(=O)R'). pentoosid- monosahhariid milles on 5 süsinikku heksoos- monosahhariid milles on 6 süsinikku 2. Sahhariidide esindajad: glükoos- monosahhariid, mis kuulub disahhariidide sahharoosi ja laktoosi koostisse. Glükoos tekib taimedes fotosünteesi tulemusena. ALDOOS, HEKSOOS fruktoos- Taimedes võib fruktoos esineda nii monosahhariidina kui ka disahhariidi koostises riboos- monosahhariid, pentoos, Riboosi leidub ka koensüümides, vitamiinides ja taimsetes glükoosides . desoksüoriboos-monosahhariid, pentoos, esineb DNA-s galaktoos- monosahhariid, heksoos, Galaktoosi leidub piimas ja piimatoodetes, paljudes juur- ja puuviljades. Toiduainetööstuses on galaktoosi kui põhikomponenti hakatud lisama energiajookidesse. sahharoos- disahhariid, Sahharoos sisaldub varu- ja kaitseainena peaaegu kõigis taimedes. laktoos- disahhariid,
üksteisele vastavus. Nukleotiidide järjestust molekulis nimetatakse DNA esimest järku struktuuriks (primaarstruktuuriks). Desoksüribonukleiinhape on kromosoomide põhiline koostisosa. DNA põhiline ülesanne on päriliku info säilitamine. Rakutuumast saadavainfo põhjal reguleeritakse raku kõiki elutalitlusi. Ribonukleiinhape on biopolümeer, mille monomeerideks on ribonukleotiidid. RNA koostisesse kuuluvad ribonukleotiidid on kolmeosalised: nad on moodustunud lämmastikaluse, riboosi ja fosfaatrühma liitumisel. Nukleotiidide järjestust molekulis nimetatakse RNA esimest järku struktuuriks (primaarstruktuuriks). RNA osaleb pärilikkuse avaldumises. Enamiku rakus leiduvast RNAstvõime jaotada molekulide funktsioonide alusel kolmeks: 1) Informatsiooni-RNA ehk mRNA (toob geneetilise info rakutuumas asuvatest kromosoomidest valgusünteesi toimumise paika) 2) Trnasport-RNA ehk tRNA (ribosoomidesse saabunud geneetilise info lahtimõtestamine) ja 3) Ribosoomi-RNA ehk
antikehade tekke. Liikumis ja energeetiline funktsioon ka veel.. Nukleiinhapped Nukleiinhapped on biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid. Eristatakse kahte tüüpi nukleiinhappeid desoksüribonukleiinhape (DNA; monomeerideks on desoksüribonukleotiidid (keeruka struktuuriga ühendid, mis on moodustunud lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma liitumisel)) ja ribonukleiinhape (RNA; monomeerideks on ribonukleotiidid (moodustunud lämmastikaluse, riboosi ja fosfaatrühma liitumisel)). DNA molekulide omadused sõltuvad monomeeride järjestusest ja hulgast..Selle koostises on neli erinevat nukleotiidi: adenosiinfosfaat (A), guanosiinfosfaat (G), tsütiidiinfosfaat (C) ja tümidiinfosfaat (T). Monomeeride erinevused tulenevad nende koostisesse kuuluvast lämmastikalusest (adeniin, guaniin, tümiin, tsütosiin; koostises süsinik, vesinik, hapnik ja lämmastik). Desoksüribonukleiinhappe molekul koosneb kahest omavahel ühinenud ahelast,
Organismide koostis kontrolltöö (küsimused ja vastused) (11.klass) 1) Valkude ülesanded ja näited. - ensümaatiline funktsioon – inimese süljes esinev valk amülaas lagundab tärklist. - ehituslik funktsioon – ainult valgulise ehitusega on nahatekised: karvad, suled, küünised, sõrad, kabjad. - transportfunktsioon – hemoglobiin kannab hapnikku kopsudest kõikidesse kudedesse. - retseptorfunktsioon – keele limaskesta retseprotvalgud aitavad meil toidu maitset tunda. - regulatoorne funktsioon – nt vere suhkrusisaldust reguleeriv insuliin, mis moodustub inimese kõhunäärmes. - kaitsefunktsioon – organismile mitteomaste orgaaniliste ühendite vastu moodustunud veres antikehad, mis seostuvad haigustekitajatega ja kõrvaldavad need organismist. - liikumisfunktsioon – nt algloomade viburite ja ripsmete liikumine. - energeetiline funktsioon – valkude täielikul lagundamisel vabanev energia on kasutatav organismi teistes elutegevusprotses...
II tRNA-del paikneb samas regioonis 10-21 nukleotiidi, mistõttu sellistel tRNA-del moodustub viies heeliks. Klass II tRNA-sid on vähe – nende hulka kuuluvad vaid tRNA Leu, tRNASer ja eubakterite ning organellide tRNATyr. 7 T-õla (tähistatakse ka TΨC õlg) pikkuseks on 5 bp. 7 aluse pikkune T-ling sisaldab sageli modifitseeritud lämmastikalust ribosüültümidiin (tümiin paikneb riboosi küljes; nimetatakse ka 5-metüüluridiiniks, m5U). Teiseks modifitseeritud nukleotiidiks selles piirkonnas on pseudouridiin Ψ (uratsiil on liidetud riboosi külge C5 kaudu, mitte tavapärase N1 kaudu). tRNA molekuli pikkus varieerub tavaliselt 75-85 nukleotiidini, kuigi leidub ka erandeid. tRNA nukleotiidid on nummerdatud ühtse nomenklatuuri alusel: esimene nukleotiid on 5’ otsas, antikoodoni moodustavad nukleotiidid 34, 35, 36 ja 3’ otsa konserveerunud järjestus
käigus moodustuvatele tütarrakkudele. · Membraanid kaitsevad DNA-d. Seejuures on kaheahelaline biheeliks paljude füüsikaliste ja keemiliste tegurite suhtes ka ise küllaltki vastupidav. · DNA kaheahelalisus tagab kogu päriliku info esinemise vähemalt kahes koopias. · Ribonukleiinhape on biopolümeer, mille monomeerideks on ribonukleotiidid. · Selle koostis on kolmeosaline: nad on moodustunud lämmastikaluse, riboosi ja fosfaatrühma liitumisel. · Nukleotiidide järjestust molekulis nimetatakse RNA esimest järku struktuuriks. · RNA molekulide ülesandeks on osalemine pärilikkuse avaldumises (mRNA- informatsiooni-RNA; tRNA- transport-RNA; rRna- ribosoomi-RNA) · mRNA toob geneetilise info rakutuumas asuvatest kromosoomidest valgusünteesi toimumise paika · tRNA ülesandeks on mRNA toodud geneetilise info lahtimõtestamine. Toovad kohale ,,õiged" aminohapped
Toimub maksas. Tulemuseks uurea ehk karbamiidi moodustumine. Uurea elimineeritakse uriini abil. XXV NUKLEOTIIDIDE METABOLISM 1. Peaaegu kõik organismid sünteesivad puriine ja pürimidiine de novo lihtsatest biomolekulidest, ntks imsuliinmonofosfaat sünteesitakse 11 etapiga -D-riboos-5-fosfaadist. Paljud organismid suudavad säästa puriine ja pürimidiine degradatsioonist. Riboosi degradatsioon annab energiat, puriinide ja pürimidiinide oma mitte. Rakkudele on energeetiliselt ratsionaalne säästa lämmastikaluseid edasisest degradatsioonist ning lülitada nad uuesti nukleotiidide sünteesi. Puriinide ja pürimidiinide sünteesi erinevused: pürimidiine ei sünteesita nukleotiidide derivaatidena. Pürimidiinide puhul sünteesitakse lämmastikalus enne kui lisatakse riboos-5-fosfaat. Pürimidiinringi kõik 4 C ja 2 N aatomit pärinevad karbamoüül-P
BIOLOOGIA KONSPEKT Organismide koostis Kogu loodus koosneb anorgaanilistest ja orgaanilistest ainetest. Orgaanilised ained on omased elusloodusele, sest valdav osa neist moodustub organismide elutegevuse käigus. Organismides leiduvad need samad orgaanilised ained, mis eluta looduseski. Kõige enam on rakkudes hapnikku, süsinikku ja vesinikku (need esinevad kõikides organismides). Vähem on rakkudes lämmastikku, fosforit ja väävlit. Neid on vähem sellepärast, et nad esinevad peamiselt valkude ja nukleiinhapete koostises. Kuna neid on organismis väga vaja siis, siis nimetatakse neid kuut elementi makroelementideks (CHNOPS). CHNOPSi elemendid moodustavad 98% raku keemiliste elementide koostisest. Mikroelementideks nimetatakse 16 elementi, mida on rakkudes väga vähe, kuid on sellegi poolest väga olulised. (K, Cl, Ca, Na, Mg, Fe, Zn, Cu, I, F jt). Organismides on kõige rohkem anorgaanilisi aineid. Nende sisa...
põhilised looduslikud polüsahhariidid on tärklis, tselluloos, glükogeen. 27. renaturatsioon kõrgemat järku struktuuride taastumine, denaturatsiooni pöördprotsess 28. retseptorvalk rakumembraanis esinev valk, mis edastab väliskeskkonna infot raku sisemusse 29. ribonukleiinhape biopolümeer, mille monomeerideks on ribonukleotiidid 30. ribonukleotiid RNA koostises, kolmeosaline: moodustunud lämmastikaluse, riboosi ja fosfaatrühma liitumisel, kolm lämmastikalust on samad, mis DNA koostises (adeniin, guaniin, tsütosiin), neljandaks on aga uratsiil. 31. riboos viiesüsinikuline monosahhariid, jäägid esinevad ribonukleiinhappe (RNA) ehituses. 32. rRNA ehk ribosoomiRNA kuulub ribosoomide ehitusse, osaleb valgusünteesis 33. sahhariid ehk süsivesik on orgaaniline ühend, mille koostises esinevad süsinik, vesinik ja hapnik
Looduslikult esinevad mõlemad vormid, kuid trans vorm on suurema aktiivsusega. Isomeeride moodustumist katalüüsib zeatiini isomeraas. F.Skoog nimetas seda tüüpi toimega ühendid tsütokiniinideks ja hakkas neid kasutama taimede toitesegudes (Murashige-Skoogi toitesegu). Hiljem on taimedest leitud ka teisi tsütokiniine nagu näiteks N6- 2- isopentenüüladeniin (külgahelas -CH2OH on redutseerunud CH3-ks). Tsütokiniinid esinevad mitte ainult vabal kujul vaid ka seotuna riboosi jäägiga või fosforiboosijäägiga. Looduslike tsütokiniinide koostises esineb adeniin, mille küljes on viiesüsinikuline isopreeni külgahel. Enamik taimede looduslikke tsütokiniine on väiksema aktiivsusega kui kinetiin. Sahhariididega ja aminohapetega seostumine vähendab aktiivsust. (glükoosi jääk on seotud külgahela –OH rühma või N9 külge, alaniin N9 külge). Seetõttu taimede töötlemisel kasutatakse sünteetilisi tsütokiniine (kinetiin, bensüülaminopuriin – BAP,
seostumist promootorpiirkonnaga Reteptorvalk - rakumembraani koostises esinev valgu molekul, mis edastab väliskeskonna infot raku sisemusse Retsessiivne alleel - alleel, mille poolt määratud tunnus avaldub üksnes vastava alleeli homosügootses olekus Ribonukleiinhape - RNA on biopolümeer, mille monomeerideks on ribonukleotiidid. Eristatakse mRNA, tRNA ja rRNA molekule Ribonukleotiid - RNA monomeer, mis on moodustunud lämmastikaluse, riboosi ja fosfaatrühma liitumisel Riboos - peamiselt RNA koostises esinev viiesüsivesikuline monosahhariid RNA-viirus - viirus, mille päriliku info kandjaks on RNA rRNA - biopolümeer, mille monomeerideks on ribonukleotiidid Rõngaskromosoom - bakteriraku kromosoom, mis koosneb rõngakujulisest DNA molekulist Sahhariid - süsivesinikud on süsinikust, vesinikust ja hapnikust koosnevate orgaaniliste ühendite rühm. Jaotatakse mono- oligo- ja polüsahhariidideks
koostisesse kuuluvad komponendid:nukleiinhapped, pigmendid, metallid jt.ühendeid. Tähsamad liitvalgud on: Nukleoproteiidid- koosnevad valgust ja mittevalgulisest osast. Olenevalt sellest kas 9 prosreetilse rühma koostisse kuulub roboos või desoksüriboos jaotatakse nukleiinhappeid1)ibonukleiinhape(RNA),mis sisaldab riboosi. 2)desoksüribonukleiinhape(DNA), mille koostisesse kuulub süsivesinikuna desoksüriboos.Ribonukleiinhappeid leidub kõikides rakuelementides. Desoksüribonukleiinhappeid- kuuluvad rakutuumade ja viiruste koostisesse.Fosforproteiidid koosnevad valgust ja selle prosteetilse rühmana liitunud fosforhappest, kusjuures viimane seostub estriliselt aminohapete seriini ja või treoniiniga.
vabad lämmastikalused. Nomenklatuur: adenosiin/desoksüadenosiin; guanosiin; tsütidiin/desoksütsütidiin; tümidiin; uridiin. Nukleotiid = nukleosiidfosfaat Ribonukleotiidide struktuurid ja nomenklatuur = lämmastikalus + suhkur + 1-3 fosforüülrühma. Enamik vabu nukleotiide on ribonukleotiidid, millele fosforüülrühm riboosi 5'- asendis. Nukleotiidid on polüprootsed happed. Fosforüülrühma esimene prooton dissotseerub pH1 ja teine pH6 juures. Seega neutraalse pH juures on nukleosiidmonofosfaadi summaarne laeng -2. Nukleotiidide funktsioonid: nukleosiid-5'-trifosfaadid (NTP) on substraatideks nukleiinhapete sünteesil. NTPd on energiakandjad ATP on keskne molekul energia metabolismis; GTP on peamine
monomeerideks on ribonukleotiidid. Eristatakse (CH3 COCOOH). mRNA, tRNA ja rRNA molekule. Rakis organiteks liigendumata keha. Esineb Ribonukleotiid RNA monomeer, mis on näiteks vetikatel ja samblikel. moodustunud lämmastikaluse, riboosi ja Rakkude diferentseerumine geenide valikulisest fosfaatrühma liitumisel. avaldumisest tulenev rakkude areng, mille käigus Riboos peamiselt RNA koostises esinev nad omandavad kindlale koetüübile iseloomuliku viiesüsinikuline monosahhariid. kuju ja talitluse.
Kordamine Molekulaarbioloogia 1. Mõisted genotüüp, fenotüüp, seosed nende vahel. Vastus: Genotüüp - ühe organismi geenide kogum Fenotüüp - organismi tunnuste kogum Genotüüp on indiviidi kogu geneetiline informatsioon, mis koostoimes keskkonnatingimustega määrab tema fenotüübi. Fenotüüp kujuneb organismi arengus genotüübis sisalduva info realiseerumise tulemusena. 2. DNA ehitus, komplementaarsusprintsiip. Vastus: DNA ehitusüksused(monomeerid) on nukleotiidid(desoksüribonukleotiidid), mis on moodustunud suhkrust, desoksüriboosist, fosfaatrühmast ja lämmastikalusest. Fosfaatrühm ja desoksüriboosi jääk moodustavad DNA-ahela selgroo. Monomeerite erinevused tulenevad lämmastikalustest, milleks on adeniin, tsütosiin, guaniin ja tümiin. A=T (nende vahel 2 vesiniksidet) ja G=C (3 vesiniksidet) Vesinikside katkeb kergesti ja see on oluline DNA toimimisel. DNA nukleoti...
Minoorsed valgud paiknevad sisemise kapsiidi siseküljel (five fold teljel?). Sisemine kapsiid ei sisalda kanaleid (v.a. five-fold telgede tippudes) ja kaitseb genoomi väliskeskkonna mõjude eest. Core struktuur on ensümaatiliselt aktiivne ja sisaldab RdRp (polümeraasi), RNA trifosfotaasi ja guanülüültransferaasi aktiivsusi ning kahte tüüpi metüültransferaasi (metüleerivad vastavalt G jääki cap struktuuris ja RNA esimese nukleotiidi riboosi 2'-O positsioonis). Peale valkude ja genoomse dsRNA leidub virionides veel kahte tüüpi RNA oligonukleotiide: ca. 2400 koopiat nukleotiidi GC(U)(A) (2-9 nukleotiidi pikkune), mis kujutavad endast abortatiivse transkriptsiooni produkte. Umbes 10% seda tüüpi oligonukleotiididest on capeeritud; 6
NUKLEIINHAPPED Nukleiinhapped - kõrgmolekulaarsed biopolümeerid, mis koosnevad nukleotiididest.(primaarne struktuur.) Nukleiinhape = polünukleotiid. DNA desoksüribonukleiinhape. RNA ribonukleiinhape. Lämmastikalused- Aromaatsed tsüklilised ühendid, mis lisaks süsinikule sisaldavad ka lämmastiku aatomied, (N- alused) tuleneb keemilistest omadustest. NUKELIINHAPETE STRUKTUUR: Primaarne:Lämmastikaluste järjestus polünukleotiidahelas. Sekundaarne Polünukleotiidahel ruumiline struktuur DNA: *Lineaarne kaksikspiraalne (biheeliks). *Tsükliline kaksikspiraalne (tsirkulaarne biheeliks). *Üheahelaline RNA: *Vabakujuline ahel, *osaliselt (iseenda ümber) spiraliseerunud ahel, *Spetsiifilise kujuga ahel Tertsiaaerne Polünukleotiidahela "pakend" rakus või rakutuumas: *Superspiraliseerunud, *Kokkukägardunud, *Spetsiifilise vormiga. LINEAARSE DNA TERTSIAARNE STRUKTUR: Kromatiini (DNA + valgud) kokkupakkimise tulemusena formeeruvad kromosoomid. DNA ...
polümeraasi seostumist promootorpiirkonnaga Reteptorvalk - rakumembraani koostises esinev valgu molekul, mis edastab väliskeskonna infot raku sisemusse Retsessiivne alleel - alleel, mille poolt määratud tunnus avaldub üksnes vastava alleeli homosügootses olekus Ribonukleiinhape - RNA on biopolümeer, mille monomeerideks on ribonukleotiidid. Eristatakse mRNA, tRNA ja rRNA molekule Ribonukleotiid - RNA monomeer, mis on moodustunud lämmastikaluse, riboosi ja fosfaatrühma liitumisel Riboos - peamiselt RNA koostises esinev viiesüsivesikuline monosahhariid RNA-viirus - viirus, mille päriliku info kandjaks on RNA rRNA - biopolümeer, mille monomeerideks on ribonukleotiidid Rõngaskromosoom - bakteriraku kromosoom, mis koosneb rõngakujulisest DNA molekulist Sahhariid - süsivesinikud on süsinikust, vesinikust ja hapnikust koosnevate orgaaniliste ühendite rühm. Jaotatakse mono- oligo- ja polüsahhariidideks
Nii saab jälle eeskirja, kuidas endale vajalikke valke toota Geen DNA lõik, mis määrab ühe valgu aminohapelise järjestuse. DNA struktuuri tähtsus Kaheahelaline biheeliks on vastupidav paljude füüsikaliste ja keemiliste tegurite suhtes (vesiniksidemed). DNA kaheahelalisus tagab kogu päriliku info esinemise vähemalt kahes koopias. RNA ehk ribonukleiinhape Ribonukleiinhape on biopolümeer, mille monomeerideks on ribonukleotiidid. RNA molekulid on moodustunud lämmastikaluse, riboosi ja fosfaatrühma liitumisel. RNA kolm lämmastikalust on samad, mis DNA koostises: A (adeniin), G (guaniin) ja C (tsütosiin). Neljandaks lämmastikaluseks on U (uratsiil). RNA molekul koosneb ühest ahelast. RNA molekulide omadused tulenevad monomeeride järjestusest ja hulgast molekulis. Nukleotiidide järjestust molekulis nimetatakse RNA esimest järku struktuuriks. RNA molekulide ülesanded RNA osaleb pärilikkuse avaldumises. Erinevad NA molekulid tagavad geneetilise info realiseerumise.
üksikahel, kuid desoksüribonukleiinhappe molekul koosneb kahest omavahel ühinenud ahelast. DNA on kromosoomide põhiline koostisosa. Peamine ülesanne on päriliku info säilitamine. Rakutuumast saadava info põhjal reguleeritakse raku kõiki elutalitlusi. RNA (ribonukleiinhape) on biopolümeer, mille monomeerideks on ribonukleotiidid. Sarnaselt DNA molekulidega on ka RNA koostisesse kuuluvad ribonukleotiidid kolmeosalised: nad on moodustunud lämmastikaluse, riboosi ja fosfaatrühma liitumisel. RNA 3 lämmastikalust on samad, mis DNA koostises: adeniin, guaniin, tsütosiin. Kui DNA molekulis on neljas lämmastikalus tümin, siis RNA ehituses on selle asemel uratsiil. Vastav monomeer kannab nime uridiinfosfaat. Monomeeride ühinemisel tekib RNA molekul, mis koosneb ühest ahelast. RNA: 1) osaleb pärilikkuse avaldumises; 2) toob geneetilise info rakutuumas asuvatest kromosoomidest ribosoomidesse ja; 3) mõtestab selle lahti ning; 4) osaleb valgusünteesis.
seostumist promootorpiirkonnaga Reteptorvalk - rakumembraani koostises esinev valgu molekul, mis edastab väliskeskonna infot raku sisemusse Retsessiivne alleel - alleel, mille poolt määratud tunnus avaldub üksnes vastava alleeli homosügootses olekus Ribonukleiinhape - RNA on biopolümeer, mille monomeerideks on ribonukleotiidid. Eristatakse mRNA, tRNA ja rRNA molekule Ribonukleotiid - RNA monomeer, mis on moodustunud lämmastikaluse, riboosi ja fosfaatrühma liitumisel Riboos - peamiselt RNA koostises esinev viiesüsivesikuline monosahhariid RNA-viirus - viirus, mille päriliku info kandjaks on RNA rRNA - biopolümeer, mille monomeerideks on ribonukleotiidid Rõngaskromosoom - bakteriraku kromosoom, mis koosneb rõngakujulisest DNA molekulist Sahhariid - süsivesinikud on süsinikust, vesinikust ja hapnikust koosnevate orgaaniliste ühendite rühm. Jaotatakse mono- oligo- ja polüsahhariidideks
on nukleiinhapete monomeerid, rakus esinevad anioonidena, on happed. Nukleotiid koosneb lämmastikalusest (N-alustest, pentoosist ja ühest või enamast fosfaatrühmast: • N-aluseks on puriin voi pürimidiin • Pentoosiks on D-riboos voi 2-desoksü-D-riboos N-aluse ja pentoosi kompleks on nukleosiid. Nukleiin hapete monomeerid. Nukleotiidid on nukleosiidide (puriin- või pürimidiinaluse ja pentoosi kompleksid) mono-, di- või trifosfaatestrid. Riboosi hüdroksüülrühma esterifitseerumine fosforhappejäägiga annab ribonukleotiidi, desoksüriboos – desoksüribonukleotiidi. ATP – viitab N-alusele ja fosfaadijääkide arvule. Desoksüribonukleotiidi sümbolid – dATP, dGDP jne. 12. RNA: ehitus, funktsioon RNA e ribonukleiinhape koosneb ribonukleotiidide jääkidest, on üks ahel ja lämmastikalusteks on AGCU; DNA ahelalt komplementaarsuse alusel tehtud koopia. Eristatakse kolme RNA-d:
Inimkehas on kaks nukleiinhapet DNA ja RNA. Nukleotiid koosneb lämmastikalusest (N-alustest, pentoosist ja ühest või enamast fosfaatrühmast: · N-aluseks on puriin voi pürimidiin · Pentoosiks on D-riboos voi 2-desoksü-D-riboos N-aluse ja pentoosi kompleks on nukleosiid. Nukleotiidid on nukleiinhapete monomeerid, nukleosiidide (puriin- või pürimidiinaluse ja pentoosi kompleksid) mono-, di- või trifosfaatestrid (AMP, ADP, ATP). Riboosi hüdroksüülrühma esterifitseerumine fosforhappejäägiga annab ribonukleotiidi, desoksüriboos desoksüribonukleotiidi. 12. RNA: ehitus, funktsioon 3 RNA e ribonukleiinhape koosneb ribonukleotiidide jääkidest, on üks ahel ja lämmastikalusteks on A=U (adeniin, uratsiil), GC (guanidiin, tsüstidiin); DNA ahelalt komplementaarsuse alusel tehtud koopia.
üksikus DNA ahelas nimetatakse DNA primaarstruktuuriks. Enamasti esineb DNA elusorganismides kahe antiparalleelse omavahel komplementaarse ahela kujul (st kohakuti paiknevad ahelate A ja T ning G ja C nukleotiidid). Sellisel juhul moodustuvad vastavate lämmastikaluste vahele kõige stabiilsemad vesiniksidemete rühmad. RNA Ribonukleiinhape on samuti organiline kõrgpolümeer, kuid tema monomeerideks on on ka ribonukleotiidid kolmeosalised. Nad on moodustunud lämmastikualsue, riboosi ja fofaatrühma liitumisel. Kolm RNA lämmastikualust on samad, mis DNA koostises: adeiin, guaniin ja tsütosiin. Kui neljanda lämmastikualusena esineb DNA molekulis tümiin, siis RNA ehitusest leiame selle asemel uratsiili. RNA osaleb geneetilise info realiseerumises. Põhiosas rakus leiduvast RNA-st võime jaotada molekulide funktsioonide alusel kolmeks: 1. mRNA- informatsiooni RNA, toob geneetilise info valgussünteesiks rakutuumast vastavasse raku organellidesse
(Proteoom kindlal ajahetkel ekspresseerunud valkude kogum. IV NUKLEIINHAPPED 1. Nukleotiid, nukleosiid, deoksüriboos (valemid). Nukleotiid = nukleosiidfosfaat = lämmastikalus + suhkur + 1-3 fosforüülrühma. Enamik vabu nukleotiide on ribonukleotiidid, millele fosforüülrühm riboosi 5'-asendis. Nukleotiidid on polüprootsed happed. Fosforüülrühma esimene prooton dissotseerub pH1 ja teine pH6 juures. Seega neutraalse pH juures on nukleosiidmonofosfaadi summaarne laeng -2. Nukleosiid = lämmastikalus + suhkur. Alus on seotud suhkru külge lämmastikglükosiidsidemega. Glükosiidsideme süsinik on anomeerne. Nukleosiidide nimetused saadakse, lisades nimetuse tüvele idiin (pürimidiinid) või osiin (puriinid).
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
