Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Õenduse õppetool Õ15 SUREMINE Referaat Tatjana Buksha Anna Anufrijeva Kristina Vaher Ksenia Zurina Aljona Gubkina Tallinn 2017 Sisukord: Sissejuhatus....................................................................................................................... 2 Suremise elamistoiming......................................
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Õenduse õppetool Õ15 SUREMINE Referaat Tatjana Buksha Anna Anufrijeva Kristina Vaher Ksenia Žurina Aljona Gubkina Tallinn 2017 Sisukord: Sissejuhatus .......................................................................................................................... 2 Suremise elamistoiming ...............................
on võimalik ning aidata tal kontrollida valu ( kui valu esineb), et surija võiks säilitada kontrolli oma elamise kvaliteedi ja lähikeskkonna üle. Et aidata surijal säilitada optimaalset iseseisvust, mis tema olukorras on võimalik ja millele tal on õigus, peavad hoolduse osutajad aitama tal tasakaalustada sõltuvuse ja sõltumatuse astet erinevates elamistoimingutes kuni surmani. (Roper jt 1999) Vanadus ja suremine Vanemad inimesed teavad, et nad lähenevad elukaare lõpule. Sellest annab neile märku elukaaslaste surmad. Enamus vanureid on terved, nad säilitavad oma iseseisvuse ning surevad äkki või pärast lühikest haigust. Neile, kes on haiged ja sõltuvad, võib surm olla teretulnud, kuna vabastab nad valudest ja ebamugavusest. Suremisprotsess võib olla pikk vapralt peetav võitlus põdura ja tõrkuva kehaga oma väärikuse ning enesest lugupidamise säilitamise eest. (Roper jt 1999)
SUREMINE Suremine on elu viimane toiming. See tähendab maapealse elu lõppu, nagu sünd tähendab selle algust. Surev inimene on nagu vastsündinudki sõltuv teise inimese abist ja hoolitsusest. Inimese vajadused on neil kordumatutel eluperioodidel väga sarnased. Surma, suremise ning kaotusvalu mõistmine on väga tähtis kõigile tervishoiu professionaalidele, eriti aga õdedele, et nad võiksid suremise ning lähedase inimese kaotuse korral osutada kaastundlikku ja oskuslikku hooldust.
Kuna tüvirakud võivad areneda peaaegu igat tüüpi koe rakkudeks, saab neid edukalt kasutada võitluses haigustega. Näiteks kõhunäärme ( pankrease) rakkudeks muudetud tüvirakud võivad taastuda suhkuhaigete pankrease funktsioonid, närvirakkudeks muundatud tüvirkaud asendada Alzheimeri ja Parkinsoni tõve kahjustatud kudesid. 6. Molekulaarbioloogia ja indiviidi areng. Pluripotentsus/totipotentsus. Nn ema-efekt. Rakkude proliferatsioon. 7. Rakkude programmeeritud suremine (apoptoos) Programmeeritud suremine ehk apoptoos. Apoptoos on raku geenide poolt ettemääratud suremine. Oluline on, et niisugune rakkude surm toimub aeglaselt ja lagunevad rakuosad ning tekkinud jääkühendid hoitakse kinnistes põiekestes (membraaniga ümbritsetult). Nii ei kuhju mürgiseid vaheühendeid ja naaberrakke mingi raku surm ei häiri. Apoptoosiga kaasnevad nähtused järjekorras: 1) raku ruumala väheneb; 2) osad rakuorganellid esialgu veel töötavad ;
Elamistoiminguid mõjutavad tegurid Bioloogilised tegurid Psühholoogil Sotsiokultuurilised tegurid Keskkonna tegurid Poliitilis-majanduslikud teg ised tegurid Turvalise keskkonna säilitamine *Füüsiline (mitte) suutlikkus *Intellektuaal *Kultuurilised tegurid *Majapidamine *Teadmised ja suhtumine *Vastuvõtlikkus nakkustele ne *Sotsiaalsed tegurid *Turvalisuse aste kodus turvalisusalasesse seadusand *Füüsilise tervise seisund/mittetervis, suutlikkus/ka *Sotsiaalne klass *Ohud mängimisel ...
Minu kool Spordi õnnetused Referaat Autor: NIMI klass KOHT ja AASTA Sisukord 1. Sisukord lk.2 2. Sissejuhatus lk.3 3. Eesti näited lk.4-6 4. Suremine sportides lk.7-9 5. Lihtsamate vigastuste ravi lk.10-11 6. Kasutatud kirjandus lk.12 Sissejuhatus Enamik õnnetustest juhtub end aktiivselt liigutades Eelmisel aastal toimus Soomes 900 000 õnnetusjuhtu, mille tagajärjel sai keegi vigastada. Üle 70 protsendi õnnetustest juhtus kodus või vabal ajal. Kolmandik õnnetustest toimus kas argipäevatoimetusi tehes või sporti harrastades
Neeru probleemid Alzheimeri tõbi Näide:aastal 1982 PõhjaAmeerikas suri 51 000 inimest väävli saastesse ja umbes 200 000 inimest jäid haigeks. Kopsupõletik Bronhiit Happevihmade mõju taimedele Puude lehtede ja okaste langemine Puukoorte kahjustused Taimekasvu pidurdamine Veepuudus Taime liikuva veehulga vähenemine Taimede hukkumine Taimede kuivamine Saagi vähenemine Happevihmade mõju loomadele Happevihmade imendumine loomadesse Loomadesse tekivad erinevad toksiinid Loomade suremine Järglaste suremine Liikide vähenemine või väljasuremine Happevihmade mõju ehitistele Majade katuste kahjustamine Lubjakivi, marmori, liivakivi jm teke Monumentide kokkuvarisemine Sambla jm teke ehitistele Happevihmade mõju veekogudele Vee happelisuse muutumine Kalade suremine Järglaste suremine vees Paljude kaladest toituvate loomade toidupuudus Järvede suremine (maailmas on hävitanud happevihmad üle 1600 järve). Liikide vähenemine Joogivee vähenemine
1.Dem on teadus rahvastikust objekt: uurimisobjektiks on rahvastik 2.Dem haruteadused: 1.ajalooline demograafia, 2.rahvastiku statistika, 3.teoreetiline demograafia 3.Maltluse rahvastikuteooria: M uuris 18saj Inglismaad, kus rahva arv kahekordistus iga 25 aasta tagant st harvas geomeetrilises progressioonis. Põllumajandustoodang aga kasvas matemaatilises progressioonis. Tagajärjeks kartis ülerahvastiku nälga. Kui inimesed ei suuda seda protsessi ise reguleerida siis hakkavad seda tegema sõjad ja epideemiad. Ise soovitas jääda üksikuks või abielluda hiljem. Ta hindas õigesti rahvastiku kasvutempot kuid ei osanud ette näha tehnoloogia arengut ja seda et rasestumisvastased vahendid muutuvad kättesaadavaks juba 1880-aastatel. 4.Dem ülemineku e siirdeteooria: 1.Traditsooniline põlvkondade vahetamine-kõrge suremus, ka sündimus kõrge-10-12 last naise kohta. Keskmine eluiga 35-40ea.Moraali järgi oli naise eluül.laste sünnitamine. Ka majandusli...
Bakterite paljunemine vedelsöötmes I. Lähtefaas (lag-faas) on aeg bakterite külvimomendist nende kasvu alguseni. II. Aktseleratsiooni ehk kasvu kiirenemise faas. III. Eksponentsiaal ehk log-faas bakterite arv kasvab geomeetrilises progressioonis. IV. Negatiivne aktseleratsiooni faas (aeglustuv log-faas). Selles faasis on poolduvaid isendeid kõige rohkem. V. Statsionaarne faas. Selles faasis on bakterite paljunemine ja suremine tasakaalus. VI. Kiirenev suremise faas. Siin ületab suremine bakterite pooldumist. VII. Logaritmiline suremise faas. Antud faasis toimub suremine üha kiirenevas tempos. VIII. Suremise kiiruse aeglustumise faas. Bakterite arvu vähenemine aeglustub ja ellujäänud lähevad soike-seisundisse.
Dinosaurused Siim Mumme ja Gregor Kutateladze Tallinna Tehnikagümnaasium Sissejuhatus Teemaks valisime dinosaurused Dinosaurused olid suurimad elajad maal Kokku elasid dinosaurused maal 140 milljon a. Sisukord 1. Dinosaurustest. 2. Ajastud. 3. Herbivoorid. 4. Karnivoorid. 5. Omnivoorid. 6. Veealused dinosaurused 7. Taevast juhtivad dinosaurused 8. Välja suremine. 9. Fossiilid. 1. Dinosaurused Suurimad dinosaurused. Teised nimed. -Hiidsisalikud. -Ürgsisalikud. 2. Ajastud Triiase ajastu. Juura ajastu. Kriidi ajastu. Herbivoorid ehk taimetoitlased Toitumine. Kivide neelamine. Tuntumad liigid. -Stegosaurus. -Triceratops. Karnivoorid ehk lihasööjad Toitumine. Tuntumad liigid. -Türannosaurus-Rex. -Velociraptorid. -Allosaurus . Omnivoorid ehk segatoitlased Toitumine. Tuntumad liigid. - Troodon. - Oviraptor . Veealused dinosaurused Toitumine.
Lai, massiivne, musklis keha Lühike kael, lai nägu Iseloomulik etteulatuvad kulmuluud Lai ja madal nina Silmad asusid sügaval silmakoobastes Otsaesine tahapoole kalduv Etteulatuv lõug Käitumine Oskasid rääkida Koopamaalingud ja pisikujud Ainus usklikk liik Matsid surnuid/rituaalid Hoolitsesid haigete ja vigaste eest Oskasid tuld teha Olid väga osavad kütid Tegid lihvitud tööriistu Järglased vähe elujõulised Vara suremine Edevad Pildid Miks välja surid Palju oletusi: 1) Ristumine tänapäeva (DNA reostus) ja targa inimesega 2) Vulkani pursked ja kliima külmenemine 3) Tänapäeva inimene tuli peale 4) Vähe järglasi, varajane suremine Faktid Kiviaeg jaguneb kolmeks (M, P, N) Liitikum tuleb kreekas keelest lithos Tänapäeva inimese päritolu on ebaselge kuna... Neil olid ka kasvajad (vanim tõestus) Eellaseks peetakse Homo heidelbergensis'it, kes oli
Nad valmistasid ise riideid villast ja linast. Viikingite riietus oli väga huvitav ja mugav: pikad särgid, püksid, nahkvestid, jakid, linased kleidid, villased tuunikad, sõled, nahast kingad. Osa sellest riiteusstiilist on kaasa tulnud ka tänapäeva moodi. Varjaagi meremehed toetasid üksteist väga palju pikkadel laevaretkedel ja lahingutes. Nad pidid olema usaldus väärsed üksteisele. Ei olnud petmist ega vägivalda omavahel. Viikingid olid hulljulged sõdijad, sest lahingus suremine oli neile suur au, kuid kodus suremine häbiasjaks. Varjaagid küll rüüstasid uskumatult palju ja hävitasid võõraid külasid, kus tavainimesed elasid. Nad olid alastamatud, kuid neilgi oli vaja elada, toitu haknkida ja esemeid, mida maha müüa. Kuid orjandusega tegelemine oli juba liiga julm. Viikingid olid siiski loojad, sest oma jõhkruse ja osavusega jätsid nad endast ajalukku tugeva jälje.
Surm Elu paratamatuks osaks on suremine ning me mõtleme kas tahame või ei, surmale küllaltki tihti. Suremist pealt näha on vaimselt vägagi traumeeriv. Seetõttu peavad just sõdurid olema vaimselt väga tugevad, sest sõja käigus võivad hukkuda nende sõbrad ning tuttavad. Mille eest on sõdurid valmis surema? Surrakse mõne olulise eesmärgi nimel. See tähendab seda, et inimesed on valmis loovutama oma elu mõne tähtsa eesmärgi nimel. Sõdurid lähevad sõtta teadmisega, et nad on valmis hukkuma
meel juba kaugel: Kuhu põgeneda üksteise eest? * Hauad, need vaikuse asupaigad, Kuhu põgeneda iseenda eest! * siia kisendanoma kisenduse. ,,Rõõm ühest ilusast päevast" saab vastanduseks eelmisele kogule. Kui eelmises kogus võttis luuletaja surma kui midagi lõplikku, mille kauduelust ja selle vaevadest pääseda, siis siin tunnetab ta looduse ringkäiku (surmale järgneb uus sünd ja uus suremine ning taas sünd). ,,Rõõm ühest ilusast päevast" on justkui tagasipööre loodusesse, sealt ainestiku otsimine ning eluküsimuste põhjendamine. Ka elu mõtet püüab poetess sealt leida, sest maailmas on veel nii palju ilusat ja rõõmutoovat, et sellest loobuda oleks lihtsal rumalus: Käib sisse-välja päikse, häälte, rõõmu uut pihlapuna purskub tuppa puust,
Et numbrid suureks ei läheks, kasutatakse suhtarve. Kui Eestis on madal sündimus ja suur suremus nimetatakse seda demograafiliseks kriisiks . Et iive püsiks oleks vaja, et Eesti sünnitusealine naine peaks sünnitama 2 last. Madal sündimine: - Iseseisvusel elatustaseme muutumine - Laste kasvatamise kulud - Tööpuudus - Lase sündimise edasilükkamine - Rasestumisvastaste vahendite kasutamine - Abort - Väljaränne, mille tõttu sündimus väheneb Kõrge suremine: - Eakate arvu suurenemine - Õnnetused ning avariid - Kahjulikud harjumused (alkohol, narkootikumid, suitsetamine) - Probleemid tervishoiusüsteemis - Haigused: vähk , südame ja veresoonkonnahaigused, HIV)
Vene endise oligarhi Mihhail Hodorovski saatus Paralleel ,,noorsoo rikkumisega" Võrdlus eesti teleajakirjaniku Peeter Võsaga Provotseerimine, küsimine esitamine, läbi retoorika inimestega suhtlemine SOKRATESE SURM Surres oli 70- aastane Mõisteti surma ,,noorsoo rikkumise" eest Enne surma tark, rahulik ja kaalutlev Filosoof jääb filosoofiks ka surma väravate ees Suremine mürgi läbi Viimased sõnad: ,,Kriton, me oleme Asklepiosele kuke võlgu. Ohverdage see talle, ärge unustage!" TÄNAN TÄHELEPANU EEST!
SISSEJUHATUS Antud kirjalik töö on kohustuslik seminaritöö õenduse aluste mooduli läbimiseks. Töö eesmärgiks on kirjeldada autori poolt valitud inimese elamistoimingutega toimetulekut ja õendusprobleeme tuginedes Roper, Logan, Tierney õendumudelile. Roper, Logan, Tierney õendusmudel põhinev õenduslugu koosneb: - Anamneesist - Patsiendi elu kirjeldusest läbi 12 elamistoimingu - Õendusprobleemide püstitamisest läbi 12 elamistoimingu - Õendushooldusplaanist - Arutelust - 1 1. ÕENDUSANAMNEES "..10..." september 2010 N Patsiendi andmed: vanus kaal 65 kg; pikkus 160 cm; Sugu 75 aastat Varasem tervishoiuasutuse kogemus Positiivne-kõrg vererõhk Kaasuvad haigused, eelnevad operatsioonid Hüpertoonia Regulaarselt kasutatavad ravimid Amlodipin-ratiopharm All...
Probleemid, mida põhjustab/on põhjustanud Araali mere kuivamine 1. Kalade suremine Põhjus: Vesi on suures osas ära aurustunud/kuivanud, aga sool jäi alles ning selle kontsentratsioon kasvas. Kalad ei saa elada liiga suure soolsusega veekogus ning surevad, mis omakorda mõjutab kohalikku majandust. 2. Haritava maa pindala vähenemine Põhjus: Araali mere kuivamine põhjustas kõrbestumist, mis tähendab, et mullad jäid kuivaks ja soolaseks ning taimed ei saa seal enam kasvada. Seda probleemi on veel võimendanud vastutustundetu väetiste kasutamine. 3
6. Selgitage mõisted: Düstroofia e. degeneratsioonid on rakkude ja nende vaheaine kahjustused e. väärastused, mis on tekkinud ainevahetusprotsesside häirete tagajärjel, ning tingitud ainevahetuskomponentide (valkude, rasvade, süsivesikute, pigmentide, mineraalide) kvalitatiivsetest ja kvantitatiivsetest muutustest. Atroofia elundi või koemahu vähenemine, millega kaasneb funktsiooni langus Nekroos on rakkude suremine koes, mis põhjustab koe kärbumist Kasvaja e. neoplasma e. blastoom on genoomimuutusest tingitud proliferatsiooni ja diferentseerumishäire (s.o. kasvu, paljunemise ja küpsemise häire) käigus rakkude kontrollimatu patoloogilise vohangu tagajärjel tekkinud omapärane rakuliskoeline moodustis
Põllumajanduse mõju keskkonnale Põllumajanduses on hakatud üha enam kasutama masinaid mis soodustaks põllumajanduses tegevust. Need uued kasutusele võetud masinad saastavad õhku heitgaasidega ja muude mürgiste ühenditega. Põldude rajamiseks võetakse maha metsasid, sellega kaasnevad ka erinevate loomaliikide elupaikadest ilmajäämised ja loomade suremine. Väetiste kasutamine põllumajanduses Väetiste kasutamine võib saastada vett, õhku ja mulda kuna nad sisaldavad raskemetalle ning võivad ka halvendada toidu kvaliteeti. Väetamises kasutatakse kahte sort väetiseid, orgaanilisi ja anorgaanilisi. Orgaanilised on need mis sisaldavad orgaanilisi aineid ja anorgaanilised need mis on valmistatud kemikaalidest või mineraalidest ningi kahjustavad keskkonda. Väetiste kasutamine tapab ka mullas elavaid loomi ja putukaid. Liigse väetamisega võib ka väetis sattuda vette kus selle tõttu toimub eutrofeerumine, vee õitsemine, mis toob kaasa hapniku ...
LIIKIDE SURM Ljubov Lorella Fedortsuk 12.R Me kuuleme päevast päeva teadlaste poolt esitatud väidet, et globaalne kliimasoojenemine võib järgmise viiekümne aasta jooksul hävitada miljon taime- ja loomaliiki. Unustatakse aga seda, et see pole esimene Maal toimuv temperatuurimuutus. Praeguseks on leitud neli põhjust, miks osad liigid on kadunud: Maa kokkupõrkamine hiiglaslike asteroididega, küttimine, põllu harimine ja võõrliigid. Küll aga puuduvad teaduslikud tõendid väljasuremise kohta kliimajoonemise tagajärjel. Ennekõike saadakse valesti aru, mida tähendab ,,välja suremine". Maa on nii suur, et kõigile mahub ruumi elamiseks ja paljunemiseks. Nagu meiegi inimesed, rändame ühest kohast teisse, et leida endale soodsam elupaik, nii ka taimed ja loomad levivad märksa kaugemale, nii poolustel lähem...
Jutustus varauusajast Varauusajal oli kaks põllumajandus viisi. Ekstensiivne põllumajandus, mis kujutas endast maaharimisviisi, mis nõudis palju põllumaad ja inimtööjõudu. Sellises majanduses ei kasutatud väetisi ega masinaid. Terve põllu pidid inimesed ise üles harima. Teine põllumajandus viis oli intensiivne põllumajandus. See majandus oli juba palju lihtsam, sest seal kasutati masinaid ja väetisi. Seega oli see palju kergem viis põllu harimiseks. Selles pöörati ka suurt tähelepanu maa parandamisele. Pärisorjuseks oli talupoegade isiklik sõltuvus mõisnikust. Seda iseloomustas sunnismaisus, kitsendatud omandiõigus ja teokohustus ning mõisnike politsei- ja kohtuvõim. Prisorine talupoeg ei jaksa kehva toidu tõttu korralikult töötada. Seisuslikuks ühiskonnaks nimetati inimestevahelist ebavõrdsust. See tähendab, et iga inimene kuulus ühte kindlasse seisusse. Need kolm seisust olid: vaim...
elusorganismide tunnused:kasvab,ärritustele reageerib,rakuline ehitus, biomolekul, suremine, stabiilne sisekeskkond, evolutsioneerumine, energiavahetus, paljuneb, areneb, pärilikkus,ainevahetus molekulid(molekulaarbioloogia)-uurib,kuidas geenides sisalduv informatsioon määrab organismide ehituse ja elutegevuse rakudrakuorganellid(rakubioloogia)-bioloogilisi protsesse raku tasandil koed(histoloogia)-kudede ehitus,arenemine,talitlus organismid(anatoomia,füsioloogia,geneetika)-organismide ehitus,elutegevus,pärilikkus ökoloogia(ökosüsteemid)-organismide ja eluta keskkonna suhted
väärtustega. Selle põhjuseks on toodud usk, mis nendes maades on sügavalt juurdunud. Kuna Euroopa hakkas alates 15. sajandist tehnoloogiliselt kiiresti arenema, on siinsed väärtushinnangud palju muutunud. Keskaegne nobiliteet soosis sõjaväeteenistust, seda peeti kohuseks, mida tuleb küsimusi esitamata täita. Senjööri või isamaa eest suremist peeti ülimaks truuduseks. Inimesed tahtsid minna sõttaja sõjas suremine oli väärikas. Tänapäeval peetakse üldjuhul sõjaväelasi küll au sees, kuid mitte just paljud ei hellita endas lootust saada sõjameheks lahkuda sellest elust sõjas. Nüüdsel ajal väärtustatakse kuulsust. Respekteeritakse kuulsaid inimesi ja juba lapsest saati tahetakse ka ise saada lauljaks või näitlejaks ehk rokkstaariks või Hollywoodi täheks. Sellest unistatakse, selle nimel palvetatakse. Igal pool soositakse kuulsusi nad on rohkem kui tavainimesed kaitstud seadusesilma
3 justkui ise laukasse ilma otsese ,,kaasabita". Asjaga lähemalt seotud olevad tegelased teadsid Toomase teost ja olid talle tänulikud, mitte ei mõistnud teda hukka, sest Madjak oli väga halb inimene ja tema surm säästis kindlasti mitmeid teisi väärtuslikemaid ja tervemaid elusid. Saatuslik halva õnne tõttu kogemata kellegi käe või juhuse läbi suremine sai osaks näiteks A.Kitzbergi teose ,,Libahunt" tegelasele Tiinale, kes oma nõia kuulsusega ja sellepärast surnuks pekstud ema pärast ei sobitunudki kunagi päriselt tavainimestega. Perepoeg Margus ei olnud piisavalt julge, et alustada oma elu koos teistest erineva Tiinaga ja abiellus Mariga, misjärel Tiina metsa põgenes. Pärast viit metsas elatud aastat hiilis ta aga ümber vana kodutalu ja sai Marguse püssist haavata. Margus arvas, et ta tulistas hunti, kuid haavas
ÖKOLOOGIA Ökoloogilised tegurid 1. Abiootilised 1) Valgus - nähtav valgus (fotosüntees), infravalgus-soojuskiirgus, ultravalgus. 2) Temperatuur - kõigusoojased (loomadel talvel talveunii), püsisoojased (võib jääda talveunne). 3) Sademed (taimeid mõjutab). 4) Õhk - õhu koostis (kõik elusolendid vajavad õhku). 5) Muld. Ökoloogilise teguri intensiivsusvahemikku, milles organism saab areneda, nim. ökoloogiliseks amplituudiks. Teguri intensiivsust, mille toime on organismi arengule kõige soodsam, nim. ökoloogilise teguri optimuseks. 2. Biootilised tegurid: organisme vastastikku mõjutavad 1) Antropogeenne tegur - inimtegevuse mõju. 2) Sümbioos - eri liiki organismide vastastikku kasulik kooseluvorm (liblikõieline+mügarbaketer). 3) Kommensalism - kommensaal = kasu saaja. Eri liiki organismide kooseluvorm, mis ühele poolele on kasulik ja teisele kahjulik. 4) Konkuren...
Katk Albert Camuse romaan Katk räägib Orani linna reageerimisest ja tegutsemisest, kui linna on tabanud katk. Katkuepideemia alguspunktiks on massiivne rottide suremine. Rotid tulevad värske õhu kätte, kangestuvad ja hetk hiljem surevad. Alguses on rotte suhteliselt vähe, kuid neid tekib iga päevaga aina rohem juurde. Raamatu peategelane doktor Rieux ei arva rottide loost suurt midagi, kuni ühel päeval tunneb tema kojamees end väga halvasti. Kojamehel on lümfisõlmed tohutult paistes ja kehale tekivad imelikud laigud ja mädapaised. Mõne aja pärast kojamees sureb ning linnas tekivad aina rohkematel inimestel samasugused
ning ka riigi kultuuri hävimise oht. Kultuuri hävingule aitavad kaasa just noorema generatsiooni esindajad, kes on nö. liitunud massikultuuriga. Oma riigi kultuurist teab noorem põlvkond vähe. Näiteks kuulavad Eesti noored välismaist muusikat, vaatavad Ameerika filme ja tantsivad hip-hopi. Niimoodi ei pööra mitte keegi tähelepanu enam eesti rahvalauludele, rahvatantsudele ja tulemuseks on Eesti kultuuri välja suremine. Arvan, et globaliseeruine kujutab väga suurt ohtu paljude rahvaste kultuurile, mille tõttu inimesed pööravad suuremat tähelepanu massikultuurile kui oma rahva kultuurile. Tänapäeval on väga kõrgelt arenenud tehnoloogia, mis annab inimestele rohkem võimalusi reisimiseks ja suhtlemiseks erinevast rahvusest kodanikega. Inimeste suhtlemine muutub rahvusvahelisemaks, väga palju räägitakse inglise keeles. Enamikul inimestel maailmas on
patsienti, kogu meeskonda ja haiglat. 2 Loetle elamistoiminguid mõjutavaid tegurid Roper, Logan, Tierny õendusmudeli järgi: Turvalise keskkonna säilitamine, kehatemperatuuri mõõtmine, söömine, joomine, töötamine ja mängimine, suhtlemine, magamine, hingamine, isiklik puhtus ja riietamine, seksuaalsuse väljendamine, eritamine, füüsiline aktiivsus, suremine. Õendusanamneesi kogumisel õdekasutab järgmisi meetodeid: Küsitlus, anketeerimine, vaatlus, füüsiline uurimine Nimeta lamatisohtlikud piirkonnad, kui patsient lamab külili: Kõrv, küünarnukk, puus, põlv Loetle lamatiste tekkimise perioodid järjekorras: Selge naha punetus, naha punetus, paistetus, kõvastumine, pärisnaha kärbumine, lihaskelme ja lihase kärbumine ehk nekroos, haavand ulatub luuni ja koed on kärbumas,
jäävad sinna pikaks ajaks püsima kontsentratsioon keskkonnas tõuseb aja jooksul Nende omaduste tõttu võivad ained keskkonda sattudes kahjustada ökosüsteeme ja ka inimest. Pestitsiidide hävimine biosfääris on suhteliselt pikaajaline protsess. Pestitsiidid ..... tagajärjed Õhu saastumine Looduse häving Raskemetallide sisaldus mullas kõrge ja see põhjustab mürgiseid efekte. Inimestele väga paljud erinevad mürkaine põhjustavad vähki. Loomadele toiduks mürgine praht, välja suremine. Raskemetallide tagajärg ·Autism e. endassesulgumus ·Hüperaktiivsus ·Õpiraskused · Käitumishäired ·Depressioon ·Närvisüsteemi haigused Tuumakütuse tsükkel:D Õhu saastumine. Mürkained Looduses Kemikaalid Mida teha? Prügi tuleks visata prügikasti, et see ei läheks sinna kus pole selle koht. Looduskatastroofide eest tuleks kolida riigist välja. Tuleks hoida loodust igasmõttes. Kasutada väetiseid ja mürkained õieti, kui midagi on siis tuleks kasutada vastumürki.
ROPER LOGAN TIERNEY Elulugu Nancy Roper Inglise õendusabi teadlane ja praktiline teoreetik 1976 a välja töötatud mudel Joan Alison Tierney Oli Õenduse Teadusliku Uurimise Keskuse direktor Ühendkuningriigi kogenuim õendusteadlane Elulugu 2 Winifred Logan Oli Glasgow Kolledzi Tervishoiu ja Õenduse Teaduskonna juhataja 197880 oli Rahvusvahelise Õendusnõukogu tegevdirektor Osalenud mitmete rahvuslike õendusalaste ja akadeemiliste komisjonide töös Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level ,,Õenduse alused" Täielikult tänapäevane mõtteviis Terminid on aegade jooksul muutunud Mudel on avar ja paindlik Elamise mudel ehk elamistoimingute komplekt Kokku 12 Kirjeldab inimest, kes on mudelis kesksel kohal Elamistoiminguid mõjutavad tegurid Viis põhigru...
Jõel sõites oli üks probleem inimsööjate külast möödumine, sest nad olid seal hästi nähtavad. Järgmine konflikt oli pärast pääsemist, kus leiti Dingo omaniku jäänused ning saadi teada, et Negoro varastas ta raha. Negoro oli seal samas ning Dingo kargas talle kõrri ning Negoro pussitas teda vastu. Mõlemad surid. 8. Kõige olulisemad kohad ja lõpplahendus. Olulisemad kohad olid Waldeckilt merehädaliste päästmine, kapten Hulli suremine ja Dick Sandi astumine kapteni ametisse, esimese kompassi hävimine ja teise kompassi rikkumine, Aafrika mandril randumine, Harrisega kohtumine, Aafrika keskossa liikuma hakkamine, Aafrika loomade leidmine ja Harrise kahtlustamine, termiitide pesa leidmine, pärismaalaste poolt kinni püüdmine, suur turupäev, Dick Sandi sõpradest neegrite maha müümine, Harrise tapmine, Kasonde kuninga suremine ja tema eest 100 orja ohverdamine(Dick Sand kaasarvatud), Negoro pakkumine proua
ühiste veeteede kaudu. IV Ajaloolised andmed Jõevähk rändas Eesti jõgedesse ja järvedesse peale viimast jääaega ja maa tõusu. 19 sajandi vahetusel oli jõevähk Eesti veekogudes väga arvukas. Suurim aastane registreeritud väljapüük oli 1929 a. 31 tonni. Esimene jõevähi katkulaine tabas Eestit 1896-1903 aastal Peipsi järve ja Võrtsjärve vesikonnas. Järgneval 40 aastal hävitas katk enamiku häid vähi populatsioone Eesti mandrialal. Viimane katk, või katkulaadne suremine, registreeriti 1985-1986 aastal kui vähk kadus 8 heast vähiveekogust. Eesti saartel Saaremaa, Hiiumaa ja Muhumaa ei ole täheldatud vähi massilist suremist. Perioodil 1950 - 1980 rikuti paljude jõgede ja ojade looduslik sang. Kuivendamine oli üks osa kollektiviseerimise programmist, et saada juurde uusi põllumajanduslikke maid. Seega on vähi arvukuse vähendamisel kaasa aidanud nii elukeskkonna rikkumine kui ka reostus.
Praeguseks räägib eesti keelt 1,1 miljonit inimest. See on suur arv väikese riigi kohta, kuid väike arv arenenud keele kohta. Arenenud keelte tunnusteks on ülikoolihariduse olemasolu või lihtsalt riigikeeleks olemine. Samuti ei maksa unustada, et ka arenenud keel, võib väga lihtsalt välja surra. Keel püsib siis, kui jätkub inimesi, kes teda oma igapäevases suhtlemises kasutavad. Seega kõige suuremaks õnnetuseks, mis keelega juhtuda võib, ongi selle välja suremine. Selleks, et seda ei juhtuks, on väga oluline õppida eesti keelt ja rääkida ning kirjutada õiges eesti keeles. Mitte kellelgi pole nii head keelevaistu, et õppimata oskaks puhtalt rääkida. Mis tähendab, et igaüks peaks nii alg-, põhi-, kui ka keskkoolis pöörama tähelepanu oma emakeele oskusele ja selle lihvimisele. Kui seda ei tee meie, ei tee seda ka järgnev põlvkond. Ning nende keeleks ei ole siis enam seesama ilus ja sorav
Atmosfäär - Maad ümbritsev kihilise ehitusega õhukest, mis pöörleb ja tiirleb koos Maaga. Atmosfääri koostis: · Hapnik 21% · Lämmastik 78% · süsihappegaas · veeaur · lisaained Lämmastik tekib orgaanilise aine lagunemisel ja on vajalik toitaine taimekasvuks.Hapnik tekib fotosünteesi käigus ja on vajalik organismide hingamiseks.Süsihappegaas satub õhku fossiilsete kütuste põletamise , vulkaanipursete ja organismide hingamise tagajärjel. Süsihappegaas neelab pikalainelist soojuskiirgust kliima soojenemine. CH4 (metaan) tekib soodes, põlemisel, loomakasvatusel, prügimägedes, kulu põletamisel. KLIIMA SOOJENEMISE PÕHJUSEKS! Troposfäär: pilved, sademed, ilm, kliima. Stratosfäär: kuni 50 km. Neelab päikesekiirgusttemp. tõus. Kaitseb ultraviolettkiirguse eest. Mesosfäär: meteoorid, 50-85 km. Termosfäär: 80-480 km, virmalised. Päikese kiirgusspektori jagunemine: 56% silmaga nähtav valgus valgus. 36% in...
Bioaktiivsed ained Ensüümid Ensüümid ehk fermendid on valgud, mis suudavad miljardeid kordi kiirendada kehale vajalikke keemilisi protsesse. Mõned ensüümid ei vaja tegutsemiseks lisaaineid, teistel on aga aktiivsuskeskuse toimimise juures olulised ka ko-faktorid ja ko-ensüümid, milleks on sageli mineraalained ja vitamiinid. Ensüüme saame me endale sisse süüa ja ensüüme toodab ka meie keha ise. Kõige suuremas koguses, 50% ensüümidest toodetakse koos süljega, järgmisena tähtsuselt on võrdsed kõhunääre ehk pankreas ja meie soolestiku mikrofloora ehk peamiselt piimhappebakterid kumbki 25%. Toidus leidub ensüüme eriti rohkelt tooretes salatites (puu- ja köögiviljades, teravilja-idudes, pähklites) ning ka kuumutamata piimas ja muudes loomsetes saadustes. Ensüümid hakkavad hävinema, kui toidu tempetratuur tõuseb 48°C-ni ning 3-minutiline kuumutamine keemistemperatuuril hävitab toidust kõik ensüümid. Arvatakse isegi, et ensüümid ongi kogu...
SISSEJUHATUS ........................................................................................................... 3 1. DINOSAURUSTE ARENEMINE GEOLOOGILISES AJALOOS ......................... 4 1.1 Permi lõpp ja Triiase ajastu.................................................................................. 4 1.2 Juura ajastu........................................................................................................... 5 1.3 Kriit ja dinosauruste välja suremine .................................................................... 5 2. DINOSAURUSTE VÄLJASUREMISE PÕHJUSED .............................................. 7 2.1 Maa ja asteroidi kokkupõrge teooria .................................................................... 7 2.2 Aktiivse vulkanismi teooria ................................................................................. 8 2.3 Aeglase väljasuremise teooria ...............................................................
metsad) Kahepaiksed maismaale. Maismaaloomad evolutsiooni tulemusena neljajalgseteks 300 miljonit aastat tagasi Roomajate teke Paljasseemnetaimed. Luukalad on keelikloomade hõimkonna ülemklass, mis hõlmab sagaruimsete ja kiiruimsete klasse. Luukalad arenesid välja teistest kalade rühmadest hiljem ja neid peetakse kõige arenenumateks. 251,4 miljonit aastat tagasi (PermianTriassic (PTr) extinction event) Suur suremine 96% veeliikidest ja 70% selgroogsetest liikidest sureb 251,4 miljonit aastat tagasi tekib uus võimuvahekord liikide vahel 220 miljonit aastat tagasi Paljasseemtaimedest metsad domineerivad, taimetoidulised loomad arenevad kasvult suuremaks, sest nende soolestik vajas rohkem ruumi ,et loomad saaksid toitainevaesetest taimedest elatud 200 miljonit aastat tagasi esimesed tõendid viirustest. Imetajate teke
LIIGITEKE I On vaja: a)tegureid, mis põhjustavad päriliku muutlikkuse N: mutatsioonid, kombinatiivne muutlikkus, hübriidide suremine b)tegureid, mis fikseerivad neid muutusi: LV, isolatsioon, sümbioos. Eristatakse järgmisi variante: 1) füleetiline liigiteke keskkonna aeglasel muutumisel toimub ka liigi isendite muutus, nii et pikaajalisedistantsi möödumisel on liik teisenenud uueks liigiks. 2) Divergentne liigiteke liigiteke lähtuvalt lahknemisest. 3) Hübriidne liigiteke uus liik tekib hübridiseerumisel (eriti taimedel) 4) Sümbiontne liigiteke samblikud (seeneriigis) I Divergentne liigiteke põhineb ruumilisel eraldatusel: · See on kõige levinum liigitekke vorm. · Seda tunnistavad nii botaanikud, zooloogid, kui ka mükoloogid. · See vorm on looduses selgelt jälgitav. Eristatakse järgmised etapid: 1) Isolaadi kujunemine ruumilise eraldatuse baasil: · levila liigendus · isendite vä...
MÕISTED: anatoomia-teadus,mis uurib organismi ehitust bioloogia-teadus, mis uurib elu biosfäär-kõik organismid, kes elavad Maal elundkond-kindlat ülesannet täitev organite kogu etoloogia-teadusharu, mis uurib loomade käitumist humoraalne regulatsioon-organismi olundkondade talitluste regulatsioon hormoonide vahendusel füsioloogia-teadus organite, organsüsteemise või isendite ehitust hiroloogia-teadus, mis uurib kudesid isend-terviklikku süsteemi moodustav üksus kude-ühesuguse talituse ja ehitusega rakkude kogum liik-moodustavad sarnased isendid, kes võivad ristudes anda viljakaid järglasi loodusteadus-teadusliku fakti üldistus, mis võimaldab samaaegselt selgitada mitmeid loodusnähtusi neuraalne regulatsioon-närvisüsteemi vahendamisel toimuv loomorganismi elundite ja elundkondade talistluste regulatsioon organ-kindlat ül. täitev kudede kogum organell-kindlat ülesannet täitev rakuosa populatsioon-organismile järgnev eluslooduse organiseer...
Nad ei mõista seda, mis sõjas tegelikult toimub, missugune on olukord rindel. Näen vanu istumas kõrtsides, oma elu elamas, näen noori lapsi mängimas tänavatel, just nagu meie varem. Kuid mis on saanud meie põlvokonnast, nendest, kes uhkusega otse koolipingist sõja poole marssisid? Vihma enam ei saja, ilm on nüüd kuum ja lämbe. On 1918 aasta suvi. Homme on oodata toidu saabumist. Pärast hiljutist pealetungi ei ole meil enam jõudu uueks rünnakuks, pole mehi ega laskemoona. Sõda ja suremine jätkub. Meist, seitsmest koolipoisist, pole enam palju järel. Olen veel olemas puhtalt juhuse läbi, kuid kas ma ka elan? Sellele ei oska ma enam vastata.
AUSTRAALIA Austraalia on nö 40 miljoni känguru maa; maa alumine pool ja maailmas suuruselt kuues, kuid kõige hõredamini asustatud maa. Austraalia asub Austraalia mandril ja paljudel saartel. Riigi pindala on 7,7 milj. km2. Austraalia on ennekõike tuntud oma tapvate ämblike, madude ja haide poolest, kuid need ei takista inimesi sinna reisimast ega seal elamast. Austraaliat külastab aastas peaaegu 6 miljonit välisturisti. Austraalia pealinn on Canberra, kus elab umbes 422 500 inimest. Austraallaste keskmine eluiga on 81,63 aastat. Eurooplaste saabumise aegu elas siin umbes 1 miljon aborigeeni, kes moodustusid 300 klanni ning rääkisid 250 keelt ja 700 dialekti- see maa on väga erinevate rahvaste maa. 2016. aasta seisuga on praegu Austraalias üle 24 miljoni inimest, mis viib nad 52. kohale maailmas. Austraalia rahvastik koosneb 92% eurooplastest, 7% asiaatides, 1% aborigeenidest ja teistest. Austraalia...
Julia ja Romeo Žanr: teatritükk. Ilmumisaasta: 18. oktoobril 2015. aastal Draamateatris. Lavastus: rühmatöö. Kunstnik: Inga Vares. Tõlkinud: Maimu Berg. Näitlejad: Kersti Kreismann, Martin Veinmann. Sisukokkuvõte: Näidend räägib sellest, kuidas oleks Julia ja Romeo elutee kulgenud, juhul kui suremine vahele jätta, ning transportida nad kaasaega. Paar abiellus noorelt, sai lapsed, lahutas ning eemaldus üksteisest. Ootamatult, 25 aastat pärast viimast kohtumist komistatakse üksteise otsa uuesti rongiterminalis, kus kunagine armastuspaar hakkab tooma üles vanu vigu ning arutama juhtunud teemasid. Rongi depoos on toimunud ka rike, mistõttu ükski rong ei välju kahe tunni jooksul. Tänu sellele on Julial ja Romeol palju aega üksteise kallal norida ja heietada. Vestluse käigus selgub, et Romeo on vahetanud mitu korda naisi ning töötab ärialal. Julial aga on olnud pika perioodi vältel vaid üks poissmees, k...
on veel omakorda erinevateks perioodideks jaotatud. Triiase ajal oli kogu Maa maapind koondunud Pangaea hiigelmandrisse, mille kese asus enamvähem ekvaatori paigus ning mis ulatus ühelt pooluselt teisele. Läbi Triiase ajastu see hiigelmanner triivis, kuid ei lahknenud. Triiase perioodi algusega samaaegselt ilmnes üle kogu maakera kivisöe puudus täpselt Permi-Triiase piiril- st ka liikide väljasuremise perioodi. Taimede ja loomade suremine oli laialdane (hukkus 90-95% mereelukatest ning 70% maismaaelukatest) ning üks võimalus on see, et arvatavasti sai see alguses 25 miljonit aastat varem Põhja-Ameerikas, kus oli tegu esmaste termiitide ja puukahjuritega ning taimede niivõrd suurehulgalise suremise tõttu ei tulnudki kivisütt juurde. Kivisütt hakkas 10 miljonit aastat peale katastroofi algust uuesti tekkima Austraalia lähistel. Selle põhjuseks peetakse ühe parasiidi evolutsiooni samas
Adaptable- Adaptor- kohaneja Adapt- kohanema kohanemisvõimeline Adaptation Changeable- muutlik Change- muutus Change- muutmine Destructive- hävitav Destruction- hävitus Destroy- hävitama Disastrous- Disaster- katastroof katastroofiline Explosive- Explosion- plahvatus Explode- plahvatuslik plahvatama Extinct- väljasurnud Extinction- välja suremine Poisonous- Poison- mürgitus Poison- mürgitama mürgitatud Renewable- Renewal- uuendus Renew- uuendatav uuendamine Volcanic- Volcano- vulkaan vulkaaniline Inspected- Inspector- uurija Inspect- uurima kontrollitud Guarded- kaitstud Guard- valvur Guard- valvama Assisted- abistatud Assistant- abiline Assist- abistama
all, mis laseb läbi päikesekiirgust, kuid ei lase atmosfääri tagasi pikalainelist soojuskiirgust. Atmosfääris on selleks ,,katteks" veeaur, süsihappegaas, aerosool jt. kasvuhoonegaasid · Seda suurenemist põhjustavad: 1) autode heitgaasid , 2) vulkaanipursked, 3) keskkonnaohtliku prügi vale kõrvaldamine · Selle tagajärjed on: 1) kliima soojenemine , 2) kliimamuutustega mittekohanevate liikide välja suremine, 3) kõrbete laienemine ja tundrate pindalade vähenemine, 4) üleujutused, tormid jms , 5) maailmamere taseme tõus 8. Õhusaaste · Peamised õhusaasteained: vääveloksiid (vulkaaniline tegevus), lämmastikoksiid (äikeses), süsinikoksiid (vingugaas), süsinikDIoksiid (KHE tegur), lenduvad orgaanilised ühendid (ladestuvad kehale, tekitavad kroonilisi haigusi), raskemetallid (toksilised,
taastumatuid energiaallikaid ja tuumaenergiat. Ebaharilikult kõrge vulkaanilise tegevuse järgne aeg. Pikaajalise kliimatsükli pessimumi järgne aeg. Tagajärjed · Jää sulamine veetaseme tõus, mis matab enda alla saared ja paljude inimeste kodud, jääkarud ei suuda endale nii edukalt toitu hankida, mis põhjustab nende vähenemise. · Niiskete perioodide vähenemine/kadumine ulatuslikumad tulekahjud, puude suremine (nt Amazonases), mille tagajärjel satub atmosfääri veelgi enam süsinikdioksiidi. eetemperatuuri tõus korallide ning muude liikide hävimine. hutemperatuuri tõus viljakate muldade kadumine, kõrbete laienemine, vähem niiskust. õik tagajärjed mõjutavad nii inimesi kui ka loomi. Kaotame liigirikkuse, näiteks jääkarud võivad surra välja, kuna nende jaoks on toidu püüdmine raskendatud ning ka elupaik n-ö sulab üles. Globaalset soojenemist mõjutavad
Paljude loodusteaduslike faktide üldistus on loodusseadus Teaduslike faktide ja seaduste üldistamise tulemuseks on teooria Bioloogia uurib elusloodust organismi ja liigi tasemel Biosfääri ulatus kõrgusesse on umbes 10 km Elu omadused ehk tunnused Elu organiseerituse keerukus väljendub mitmetasemelisuses ja protsesside regulatsioonis Elu tunnuseks on biomolekulide olemasolu ja reguleeritavatest süsteemidest koosnemine, DNA olemasolu ja suremine Elu tunnused on bakteritel ja ökosüsteemil, viirustel ei ole Elutegevuse käigus kõik organismid vajavad energiat ja sünteesivad kehale vajalikke aineid Kõigil organismidel on püsiv sisekeskkond ja selle tagavad keemiline koostis koos neutraalse pH'ga Elu tunnus arenemine, on iseloomulik organismidele ja ökosüsteemile Elu tunnuseks on suhtlemine meelte abil ja väliskeskkonnaga
Väike veeringe- suur osa veest aurustub ookeanidelt ja langeb sinna ka tagasi. Suur veeringe- moodustab aga ookeanidelt aurunud veehulk, mis jõuab maismaale. Vee jaotumine maakeral- 97% veest on maailmameri, 2.8% siseveed, põhjavesi 0.05%, atmosfääri vesi 0,001%. Mageda vee puudus, kui globaalprobleem- saastunud vee poolt põhjustatud kõhuhaigused on alla 5 aastaste laste kõige sagedasemaks surma põhjuseks. Vee pärast on toimunud sõjalisi konflikte. Araali mere probleem- kalade suremine, haritava maa pindala vähenemine, kliima muutumine, liustike sulamine. Väär veekasutus- jõgede veega hakati kunagi niisutama ümberkaudseid põlde. Sisevool merre vähenes ja Araali pindala hakkas vähenema. Veekasutus maailmas, Eestis- kasutatakse tööstuses, põllumajanduses, kodumajapidamises Maailmamere tähtsus- toiduallikas- kalad, mereloomad, liikumistee, kaubateed, rannikud, kui puhkealad, soola tootmine, sademed olulised põllumajandusele, mageda vee tootmine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
