Igale koodonile mRNAs vastab mingi konkreetne aminohape proteiiniahelas või juhis valgusünteesi alustamiseks või lõpetamiseks. Ühtekokku on olemas 43 = 64 erinevat koodonit. Kuna kodeeritavaid aminohappeid on ainult 20, siis on paljud koodonid "sünonüümsed", st. ühele aminohappele võib vastata mitu erinevat koodonit. Milliseid koodoneid genoomis eelistatakse, sõltub aga konkreetsest organismist endast. Otsene seos on aga aminohappele vastavate koodonite hulga ja selle aminohappe esinemissageduse vahel valkudes. Geneetilise koodi päike Koodi lahtimõtestamine toimub valgusünteesis koodonite kaupa. Initsiaatorkoodoniks on alati mRNA nukleotiidne järjestus AUG (Met), mis määrab ära ka järgnevate nukleotiidide jaotumise koodonitesse. Stoppkoodoniteks on kas UGA, UAA või UAG ja neile ei vasta ükski aminohape. Koodipäikese abil saab leida koodonite ja aminohapete vahelised vastavused.
translatsiooni staadiumis vaid üks kord. e. Ribosoom Molekulaarsed kompleksid, koosnevad mRNA-st ja valgust. Formeeruvad kahest subühikust: suurest ja väikesest. Leiduvad rakkude tsütoplasmas, mitokondrite maatriksis, kloroplastide stroomas. Toimivad rakusiseste valgu sünteesi tsentritena. f. Aminoatsüül-tRNA tRNA koos amonohappega. 2. Geneetiline kood- mRNA ahelas olevate nukleotiidikolmikute ja neile vastavate aminohapete loetelu. a. Koodonite üldarv = 64, tripletne sellepärast, et tuleb kodeerida 20 amonohapet (4 2 = 16 ei oleks piisav, aga 43 = 64>20) b. Aminohappetid kodeerivate koodonite arv = 61 c. Ülejäänud 3 on nonsenss või stoppkoodonid. 3. a. Geneetilise koodi pidevus aluste järjestust loetakse fikseeritud lähtepunktist ning see on pidev (ei ole punkteeritud). Kattumatus - koodonisse kuuluvad nukleotiidid moodustavad komplekti, mida on translatsiooni staadiumis vaid üks kord.
1. geneetika – teadusharu, mis uurib muutlikkust ja pärilikkust. molekulaargeneetika – teadusharu, mis uurib pärilikkuse seaduspärasusi molekulaarsel tasandil. 2. geneetiline kood – 3 järjestikust mRNA nukleotiidi määravad ühe kindla aminohappe valgu molekulis. koodon – ühele aminohappele vastav mRNA molekuli nukleotiidkolmik. 3. Milles seisneb geneetilise koodi universaalsus? Koodonite ja aminohapete vastavus on ühesugune. Seda nii eel- kui ka päristuumsete organismide rakkudes. 4. Millega algab ja millega lõpeb geneetiline kood? Geneetiline kood algab alguskoodoniga AUG (Met) ja lõpeb stoppkoodonitega. 5. Kuidas toimub RNA-süntees? (transkriptsioon) Toimub raku tuumas. RNA sünteesitakse komplementaarsuse alusel.Transkriptsiooni viib läbi ensüüm RNA- polümeraas, mis seostub promootoriga. Vabaneb terminaatori polümeraas, RNA on valmis. 6
1. Komplementaarsusprintsiip kindlate lämmastikaluste paardumine nukleiinhapete(DNA ja RNA) molekulides, mis põhineb vesiniksidemete moodustumisel. DNA moleklis ühinevad A ja T ning C ja G, RNA molekulis A ja U ning C ja G. 2. Geneetilise koodi omadused: 1) Sünonüümsus ühele aminohappele vastab mitu koodonit. 2) Ühetähenduslikkus üks koodon määrab alati ära ühe kindla aminohappe. 3) Universaalsus kõigis organismides on ühesugune koodonite ja aminohapete vastavus. 4) Mittekattuvus ükski mRNA nukleotiid ei kuulu korraga kahe kõrvutiasetseva koodoni koostisse. 3. Geeni tüübid vastavalt avaldumisele: 1) Avalduvad samaaegselt kõigis organismi rakkudes 2) Avalduvad kindla koe rakkudes 3) Avalduvad elutegevuse kindlal etapil 4) Ei avaldu kunagi 4. Transkriptsiooni reguleerimine 5. Millise molekuli osast on jutt? Nukleotiid U RNA molekul Stoppkoodon RNA molekul
kühunäärmerakkudes*elutegevuse kindlal etapil-lootelise arengu varastel etappidel elundkondade väljaarenemine, hiljem transkripts lõppeb.*ei avaldu kunagi-evoluts käigus kaotand tähtsuse. Struktuurgeenid-määravad raku ehituses ja ainevahetuses osalevate valkude,trna ja rrna sünteesi. Regulaatorgeenid-kontrollivad struktuurg avaldumist.Geneetiline kood-vastavus, kui 3 järjestikust mRNA molekuli määravad aminohappe valgu molekulis. Universaalne-koodonite ja aminohapete vastavus pea kõigis eel-ja päristuumsete organismide rakkudes. Sünonüümne-ühele aminohappele mitu koodonit.Mittekattuv-nukleotiid ei kuulu kahe kõrvuti asetseva koodoni koostisesse. Viirused-mitterakuline biol objekt,koosneb nukleiinhappes&valkudest. Ümbritseb valkudest kapsiid. Herpes, marutaud, mumps, leetrid,HIV. Viiruse seondumine rakuga-vabanemine ümbrisest-sisenemine rakku-viirusosakeste moodustumine(-genoomi vabanemine kapsiidist
talitluste läbiviimiseks organismis. Valgud on liigiomased, st sünteesitud päriliku info alusel. Selle protsessi aluseks on mRNA molekulid. Translatsiooni protsess toimub ribosoomides. mRNA molekulis on geneetiline kood, mis määrab valgu molekuli aminohapete järjekorra. Geneetiline kood seisneb kolmes järjestikulises nukleotiidis ehk ühes koodonis, millele vastab kindel aminohape. Geneetiline kood on looduses universaalne, st kehtib kõikide elusorganismid e valkude ülesehituses. Koodonite ja aminohapete seoseid kujutatakse koodipäikese abil. Ühele aminohappele võib vastata kuni 6 erinevat koodonit, kuid üks koodon vastab alati ühele kindlale aminohappele. Üks ja sama nukleotiid mRNA ahelas ei kuulu üheaegselt kõrvutiasetsev atesse koodonitesse. Esimeseks koodoniks mRNA molekulis on alati initsiaatorkoo don A-U-G (meteoniin). Viimaseks koodoniks on stopp- ehk nonsenskoodon (3 varianti), millele ei vasta ühtegi aminohapet. Translatsiooni terminatsioon
bioloogilistes protsessides: pakuvad mehaanilist tuge ja immuunkaitset, vastutavad rakuliikumise eest, transpordivad ja hoiustavad teisi molekule (näiteks hapnikku), osalevad närviimpulsside ülekandes, kontrollivad kasvu ja rakkude diferentseerumist. 5. On teada, et aminohapete kokkupanek algab mRNA järjestusest AUG. Sellest edasi loetakse nukleotiide kolmekaupa e koodonite kaupa. On antud mRNA lõik. Leidke ja tõmmake joon alla translatsiooni algus e initsiaatorkoodonile ja stoppkoodonile. Kirjutage valku kodeerivale osale vastavad aminohapped, kasutades selleks koodipäikest. CGAAAUGGCUCCAGAGCAACGAGUUCAUUGACGG 6. Täitke alljärgnev tabel: Molekulaargeneetilised Mõiste selgitus (definitsioon) Seotud mõisted mõisted Replikatsioon
päriliku info realiseerimine,osaleb geenide kodeerimisel ,dekodeerimisel ja geenide regulatsioonis ja ekspressioonis,mõned RNA-d on rakuliste signaalide vastuvõtjad ning vahendajad, 10. Kuidas on valgud seotud pärilikkusainetega? 20. sajandi alguses jõuti arusaamisele, et pärilikku infot vahendavad keemilised ühendid, milleks arvati olevat valgud või nukleiinhapped. 11. Mida tähendab geneetiline kood? Geneetiline kood on kindel vastavus nukleiinhapete (RNA) koodonite ja valke moodustavate aimnohapete vahel.Selle koodi kindlustab elusrakkude keemiliste juhiste süsteem, mis loob geneetilist infot kandva mRNAvahendusel proteiine. 12. Kuidas kasutada koodipäikest? Konkreetse aminohappe leidmiseks tuleb koodoni esimene nukleotiid leida sisemisest, teine nukleotiid keskmisest ja kolmas välimisest ringist. 13. Kirjelda valgu koostist. Valgud ehk proteiinid (ka valkained) on bipolümeerid , mille monomeerideks on aminohappejäägid
lõpetamisel nagu punkti lause lõpus. Stop koodoneid e. terminaatoreid tunnevad ära terminatsioonifaktorid, mis osalevad valgusünteesi lõpetamisel (vt. valgusünteesi terminatsioon). Stop koodoneid on kutsutud ka nonsens koodoniteks, aga see ei ole täpne termin, kuna stop koodonitel on kindel tähendus. Tegelikud nonsens koodnid on need, millele ei vasta ükski aminohape, ega ka mingi muu tähendus (vt. allpool). Koodonite ja aminohapete vastavust kujutatakse tavaliselt tabelina (vt. Tabel 2 Universaalne geneetiline kood). Koodi tabelis vastab ühele aminohappele 1-6 koodonit. Geneetilise koodi mitmetähenduslikkus, ühele aminohappele mitme koodoni vastavust, nimetatakse koodi kõdumiseks. Informatsiooni kõdumine geneetilise informatsiooni käigus näitab, et nukleiinhappe järjestuse tõlkimisel valgu järjestuseks läheb osa informatsiooni kaduma - valgu järjestusest nukleiinhappe järjestuseks ei ole
paigutuse valgu primaarstruktuuri. · kompl. antikoodoniga tRNA toob esimese · Mittekatt.- sama nukleotood ei kuulu 2 järjestikuse aminohape ribosoomi. Teine DNA RNA koodoni koosseisu. tRNA mahub ka A U T A · Univers.- vastavus koodonite, amonohap. Vahel G C kehtib kogu eluslooduses C G koos oma aminoh. ribosoomi. · Lõp. Stoppkoodoniga VIIRUSED On rakutu moodustis. Obligatoorne rakusisene parasiit. Tema koostises vähemalt genoom(nulk.hape-DNA,RNA), kapsiid(valgud). Nendele võib lisanduda ümbris(koosn. Lipiididest, valkudest), mille viirus rakust väljudes kaasa võtab.
Enamus baktereid haploidseid, mõned ka di-ja tetraploidsed (D.radiodurans). Teatavates situatsioonides ka 10 koopiat (M.jannaschi)! Genoomide suurus jääb 1-5Mb vahele. Väiksem genoom M.genitalium 517 geeni (genoomi suurus 580 kb), suurim M.xanthus 9,2 Mb. Genoomi suurus sõltub geeniduplikatsioonidest (sage arhebakteritel) ja korduselementide olemasolust ning arvust. ~85% genoomist valke kodeeriv (parasitaarsel M.lepraevaid 47,5%). GC hulk varieerub 67%-25%. Eukarüootidest erinev koodonite kasutamissagedus 5. Prokarüootsete mudelorganismide genoomiprojektid (E.coli, bakteriofaagid, multiresistentsuplasmiidid) Bakteriofaag X174 genoom: Bakteriofaagide genoom enamasti kaheahelaline DNA (ka üheahelaline DNA või RNA). Suurus 1.6 kb 150 kb, umbes 200 geeni, lugemisraamid tihti kattuvad. E. coli sekveneeritud 1997 a. Genoom 4 639 221 bp. 4289 geeni (2657 valke kodeerivad, 1632 funktsioon teadmata). Neljandik geenidest organiseeritud 75 operoni
Downi sündroom ehk trisoomia 21 on maailmas enimlevinud kromosoomhaigus, mida põhjustab 95%il juhtudest 21. kromosoomi trisoomia (21.st kromosoomist on 3 koopiat, normaalne on 2), ülejäänud võivad olla 21. kromosoomi translokatsiooni mõjul. Downi sündroom sai oma nime inglise arsti John LangdonDowni poolt, kes kirjeldas seda kromosoomihaigust esmakordselt aastal 1866. Koodipäikese abil saab leida koodonite ja aminohapete vahelised vastavused. Kolmnurgaga on tähistatud initsiaatorkoodon ja ringidega stoppkoodon. Geen on kromosoomi kindlas lookuses paiknev pärivustegur, mis määrab otse või kaudselt (tihti koostoimes teiste geenidega) ühe või mitme tunnuse arengu; DNAmolekuli funktsionaalne lõik, mis tavaliselt sisaldab informatsiooni (mRNA vahendusel) ühe valgu (või polüpeptiidi) sünteesiks (kuid on ka nt rRNA ja tRNA geenid, mis valgumolekule ei kodeeri).
VII Pane järgnevad protsessid ja nende tulemused õigesse järjekorda: (3p) RNA, replikatsioon, transkriptsioon, DNA, valk, translatsioon. VIII Leia tulpadest sobivad vasted ja ühenda need joontega. (4p) Geneetilise koodi omadused Sünonüümsus Ühesugune koodonite ja aminohapete vastavus eksisteerib peaaegu kõigis pro- ja eukarüootides Ühetähenduslikkus Ühele aminohappele vastab mitu koodonit Universaalsus Iga mRNA molekuli nukleotiid kuulub ainult ühe koodoni koosseisu Mittekattuvus Üks koodon määrab ära ühe kindla aminohappe IX Leia sobivad vastusevariandid. (5p) 1. Transkriptsiooni teostab ensüüm
Valgufragment IV Pane järgnevad protsessid ja nende tulemused õigesse järjekorda: RNA, replikatsioon, transkriptsioon, DNA, valk, translatsioon. 1.DNA ;2.Transkriptsioon ;3.valk, 4.RNA, 5.translatsioon V Leia tulpadest sobivad vasted, kirjuta selgituse lõppu omaduse nr Geneetilise koodi omadused 1. Sünonüümsus Ühesugune koodonite ja aminohapete vastavus eksisteerib peaaegu kõigis pro- ja eukarüootides 3 2. Ühetähenduslikkus Ühele aminohappele vastab mitu koodonit 1 3. Universaalsus Iga mRNA molekuli nukleotiid kuulub ainult ühe koodoni koosseisu 4 4. Mittekattuvus Üks koodon määrab ära ühe kindla aminohappe 2 VI Leia ja jooni alla sobivad vastusevariandid 1. Transkriptsiooni teostab ensüüm
järjestus; polü-A saba seotud RNA stabiilsusega. b) funktsiooni valgu sünteesi protsessis valgu sünteesi protsessis eristuvad kaks staadiumit: transkriptsioon(1) ja translatsioon(2), mis omakorda hõlmab kolme etappi: Initsiatsioon, elongatsioon ja terminatsioon. *tRNA I ribosoomi väike subühik seostubinitsiaator tRNA-ga ning siis mRNA-ga. Seejärel seostub ribosoomi suur subühik ja formeerub algatuskompleks. E aminohppeid kandvad tRNA-d leiavad oma kohad tänu mRNA koodonite ja tRNA antikoodonite komplementaarsusele. Aminohapped seostuvad peptiidsidemetega. *rRNA seostub valkudega kompleksideks. *mRNA 1- geeni nukleotiidse järjestuse ümberkirjutamine sünteesitavasse mRNA-sse. 2-mRNA-sse kodeeritud sõnum tõlgitakse ribosoomide aminohapete järjestuseks polüpeptiidahelas. T: mRNA stoppkoodon päästab valla sündmused, mille tulemusel peptiidahel vabaneb ribosoomist. 9. Milliseid staadiumeid transkriptsioonis eristatakse? Andke nende lühike kirjeldus.
See tähendab, et DNA, RNA ja valgud sünteesitakse olemasolevate molekulide ahelate alusel, mis määravad sünteesitavate molekulide monomeeride järjestuse. Sel teel tagatakse geneetilise ingo ülekanne. mRNA molekuli kolm järjestikust nukleotiidi määravad ära kindla aminohappe valgu molekulis. Seda vastavust nimetatakse geneetiliseks koodiks. Ühele aminohappele vastavat mRNA molekuli nukletiidikolmikut nimetatakse koodoniks. ,,Koodipäikese" abil saab leida koodonite ja aminohapete vahelised vastavused. Algus- ehk initsiaatorkoodoniks on alati mRNA nukleotiidne järjestus AUG, millele vastab aminohape metioniin(Met). Seega algab kõigi valkude süntees alati metioniinikoodonist. Valgusünteesi lõppu tähistavaid koodoneid on kolm: UGA, UAA ja UAG. Kui translatsioon jõuab ühe nimetatud koodonini, siis valgusüntees lõpeb ja seetõttu nimetatakse neid stoppkoodoniteks. tRNA molekuli
immuunsuse geneetika, veterinaarne selektsioon, mikroobigeneetika, farmageneetika. Geneetilise koodi põhiomadused: Tripletsus- näit. Aminohappele fenülaaniin (Phe) vastavad nukleotiidide tripletid: UUU ja UUC. Leutsiinile (Leu) aga CUC, CUU, CUA, CUG jne Pidevus- polünukleotiidahelas ei ole koodonid üksteisest mingil viisil eraldatud, vaid järgnevad vahetult üksteisele Kattumatus-iga nukkleotiid kuulub ainult ühte koodonisse Kolineaarsus-koodonite järjestus mRNAs ja aminohappejääkides on kõrvutatav, sünonüümsus-ühte aminohapet võib kodeerida mitu tripletti Terminaatorkoodonid-nende koodonite funktsiooniks on polüpeptiidahela sünteesi lõpetamine ja ahela vabastamine ribosoomilt. Need koodonid ei määra ühtegi aminohapet (nonsenss) Ühetähendlikkus- koodonid määravad alati ühtede ja samade aminohapete koha polüpeptiidahelates Universaalsus-tõestab põlvnemist *Eluea jooksul isendi genotüüp ei muutu
ekspreseerumine-leiab aset siis kui temalt kirjutatakse geneetlineinfo ümber mRNA'le *Erinevad geenid avalduvad erinevalt *Geneetiline kood on 3 järjestikku paiknevat nukleodiidi DNA või mRNA molekulis, mis määravad ära ühe aminohappe *Inistiaatorkoodon e. triplet on AUG, mis alustab valgu sünteesil Geneetlise koodi omadused: 1.Sünonüümne-ühele aminohappele vastab mitu erinevat koodonit 2.Ühetähenduslik-üks koodon määrab ära ühe kindla aminohappe 3.Universaalne-ühesugune koodonite ja aminohapete vastavus. Eksisteerib peaagu kõigi eel-ja päristuumsete organismide rakkudes. 4.mitte kattuv-ükski mRNA nukleotiid ei kuulu samaaegselt kahe kõrvuti asetseva koodoni koostisse. TRANSLATSIOON e. valgusüntees Programm Geen->mRNA lähteaine 20 aimonohapet Energia ATP(mitokonder) Ensüümid(biokatalüsaator) Paljud
valgu molekulis. Geneetilise koodi sünonüümsus seisneb selles, et ühele aminohappele vastab mitu koodonit. Kunagi ei vasta aga ühele koodonile mitu aminohapet. Üks koodon määrab ära ühe kindla aminohappe ühetähenduslikkus. Geneetiline kood on ka mittekattuv ükski mRNA nukleotiid ei kuulu samaaegselt kahe kõrvuti asetseva koodoni koostisesse. 19. Kuidas kasutatakse koodipäikest? Koodipäikese abil saab leida koodonite ja aminohapete vahelised vastavused. Selleks tuleb koodoni esimene nukleotiid valida sisemisest ringist, teine nukleotiid keskmisest ja viimane välimisest. 20. Kuidas koostada ühe geeni alusel vastav valgufragment? Teisest nukleotiidist lugedes saab määrata järjestikused initsiaatorkoodonid. Geneetilise koodi saab määrata koodonitele vastavate aminohapetega - nii saab määrata vastava valgufragmendi monomeeride järjestuse. 21. Mis on matriitssüntees, too näiteid?
PÄRILIKKUS 6.1 ORGANISMI TUNNUSTE KUJUNEMINE Pärilikkus-- eluslooduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituselt ja talituselt vanematega. Geneetika teadusharu, mis uurib organismide pärilikkuse ja muutlikkuse seaduspärasusi. Pärilikkuse kandjad on kromosoomid. - päristuumses organismis paiknevad need rakutuumas. Genoom- liigiomases ühekordses kromosoomikomplektis sisalduv geneetiline materjal. Inimese genoom koosneb 24 kromosoomist. Genotüüp-- ühele isendile omaste geenide ja nende erivormide kogum. Fenotüüp ühe isendi vaadeldavate tunnuste kogum. Ontogeen e. Surmageen st., et avalduvad valed geenid Terminaator e. Lõppkoodon lõpetab geeni tegevuse ( UAG) Initsiaatorgkoodon - ( AUG), m-RNA-s, mis alustab valgusünteesi, millele vastab amiinohape metioniin. Geen DNA lõik, mis määrab 1. RNA mol-i sünteesi. Koosneb 2-st ahelast. PÄRILIKKUSE TEGUR Geneetiline kood m-rna nukleotiidide t...
DNAlt kirjutatakse komplementaarsuse alusel ümber RNA, milles geneetiline informatsioon on samuti nukleotiidse järjestuse kujul. RNAs sisalduv informatsioon on aluseks valkude sünteesil, translatsioonil. Seejuures muudetakse ribosoomide poolt RNA nukleotiidne järjestus aminohappeliseks järjestuseks valkudes. Kolmest järjestikusest nukleotiidist moodustunud geneetilise informatsiooni ühikule - tripletile ehk koodonile - vastab üks aminohape. Ribosoomides seatakse vastavusse RNA koodonite järjestus aminohappelise järjestusega valkudes. Selle vastavuse aluseks on geneetiline kood . Geneetiline kood on universaalne, s.t. kõigis elusorganismides ühesugune. See asjaolu on andnud kinnitust elu monofüleetilise päritolu hüpoteesile, mille kohaselt kõik elusorganismid pärinevad ühisest eellasest. Et bioloogias on erandid reegliks, siis on avastatud ka alternatiivseid geneetilisi koode, mis esinevad mitokondrites ja mõnel juhul päristuumsete organismide tsütoplasmas.
See on suhteliselt universaalne on ühesugune kõigil elusorganismidel. On sünonüümne ühele aminohappele (20 aminohapet) vastab mitu koodonit (64). On ühetähenduslik teatud koodon määrab alati kindlat aminohapet ja mitte kunagi ei vasta ühele koodonile mitu aminohapet. On mittekattuv vaadeldaval ajahetkel saab üks nukleotiid olla vaid ühe koodoni koosseisus. Lahtimõtestamine toimub valgusünteesis koodonite kaupa. Initsiaatorkoodoniks on alati mRNA nukleotiidne järjestus AUG (Met), mis määrab ära ka järgnevate nukleotiidide jaotumise koodonitesse. Stoppkoodoniteks on kas UGA, UAA või UAG ja neile ei vasta ükski aminohape. Koodon on ühele aminohappele vastav nukleotiidikolmik (triplett) geneetilises koodis. Esimene sisemisest, teine keskmisest ja kolmas viimasest ringist. 22. Mille poolest erineb RNA DNA-st? 5
annavad ka mehaanilise väikseb seondub mRNAa ja tugevuse ja aitavad hoida suurem tRNAga ja ribosoomi raku kuju. Jämedad saabuvate aminohapetega, valguniidid e mikrotorukesed pärast translatsiooni on seest õõnsad. lõppemist jaguneb ribosoom Transpordivad organelle kaheks. Ülesandeks on tsütoplasmas ja osalevad tagada korrektne ühildumine raku liikumisel. Tsütoskelett mRNA koodonite ja tRNA seob raku ühtseks tervikuks, antikoodonite vahel ning ühendab rakuosad, osaleb sünteesida rakkude ja rakuorganellide aminohapetevaheline liikumises, annab rakule kuju peptiidside. Ribosoomis ja vormi, võimaldab vastu toimub valgusüntees. Kaks panna füüsilisele populatsiooni: ER-seoselised deformatsioonile. ja vabad. Mõlemad on Tsentraalvakuool identsed. Prokarüootsete omane taimerakule
6. Kolm põhilist RNA-de klassi rakkudes, nende funktsioonid. mRNA- kannab informatsiooni DNAlt ribosoomile. mRNAde kodeerivad järjestused määravad aminohappelise järjestuse sünteesitavas valgus.Rakulised organismid kasutavad seda geneetilise informatsiooni vahendajana; osaleb aminohapete kokkuliitmisel polüpeptiidideks. (messenger) tRNA- Transpordib aminohappeid ribosoomi. tRNAl on piirkonnad aminohapete seondumiseks ja antikoodonregioonid koodonite äratundmiseks mRNA ahelal. Mittekodeeriv RNA. (transport) rRna- ribosoomi katalüütiline komponent. Moodustab koos valkuteda tsütoplasmas nukleoprotiini e ribosoomi. Ühendab aminohapped omavahel valkudeks. Mittekodeeriv RNA(ribosoomi) 7. Mis on replikatsioon, kuidas see toimub? DNA kahekordistumine, selle tulemusena saadakse ühest DNA molekulist kaks ühesuguse nukleotiidse järjestusega DNA molekuli.
RNA-s tümiini asemel uratsiil ning desoksüriboosi asemel riboos. Kuna RNA on üheahelaline, siis ta moodustab molekulisiseste nukleotiidide paardumise kaudu mitmesuguseid erinevaid struktuure. RNAsid on erinevaid: mRNA – informatsiooni RNA (messenger RNA). Peamine RNA molekul, mis transleeritakse valguks. tRNA – transpordi RNA (transfer RNA). Madalmolekulaarsed RNA-d, mis on vajalikud translatsiooni läbi viimiseks. Toimivad adapteritena mRNA koodonite ja aminohapete vahel. rRNA – ribosoomi RNA (ribosomal RNA). Ribosoomi struktuuri osad, ka funktsionaalse tähtsusega. hnRNA – heterogeenne tuuma RNA (heterogenous nuclear RNA) on esmane (primaarne) transkript ja sisaldab introneid ega ole kodeeriv. Protsessitakse mRNA-ks tsütoplasmas. snRNA - väike tuuma RNA (small nuclear RNA). Osalevad splaissosoomide töös. Toimib tuumas. miRNA – mikro RNA (microRNA)
mitokondriaalne DNA pärandub ainult emalt järglastele, isa mitokondrid viljastumisel edasi ei kandu. Seda fakti arvestades saab: a) mtDNA abil määrata sugulust emaliini pidi, b( uurida inimese kui liigi põlvnemist, c) uurida mitokondriaalseid haigusi, mis tekivad mtDNA muteerumise tulemusel ja päranduvad mitokondriaalse päritavustüübi alusel. 5. Mis on ja kuidas toimub mitokondriaalse ja genoomse DNA interaktsioon? erinevus tuuma DNA-st seisneb koodonite kasutuses: Näiteks: koodonid AGA ja AGG vastavad tuumagenoomis arginiinile (Arg), mitokondris põhjustavad nad aga translatsiooni terminatsiooni (STOP-koodonid); UGA, mis on stop koodoniks tsütoplasmas, kodeerib mitokondris trüptofaani (Trp); - AUA tsütoplasmas on isoleutsiini (Iso) koodon, mitokondris vastab aga metioniini (Met) initsiaatorkoodonile. Osad mitokondriaalsed valgud on kodeeritud tuumas asuva DNA poolt mitokondriaalse ja genoomse DNA interaktsioon. 6
12. Kus toimub transkriptsioon Transkriptsioon toimub rakutuumas. Transkriptsioonis toimub mRNA süntees DNAst, kusjuures mRNA on komplimentaarne DNA matriitahelaga ja sama kodeeriva ahelaga. DNAst sõltub RNA- polümeraas. 13. Mis asi on replikon? Replikon on replikatsiooni ühik 14. Mitu aminohapet liitub peptiidahelaga ühes sekundis (valgu sünteesil)? 7 aminohapet sekundis 15. Mis asi on geneetiline kood? Kindel vastavus nukleiinhapete koodonite ja valke moodustatavate aminohapete vahel. Kogu 64 nukleotiidsest tripletist, mis määravad 20 aminohapet. 16. Nimeta viis geneetilise koodi omadust. 1. Tripletsus – kindlate aminohapetele sobivad kindlad nukleotiidide tripletid 2. Pidevus – koodonid järgnevad vahetult üksteisele 3. Kattumatus – iga nukleotiid kuulub ainult ühte koodonisse. Aminohapete järjestus valgus on üksteisest sõltumatu 4
koodonitesse.Valgusünteesi järgmine etapp seisneb aminohapete asetamises õigesse järjestusse vastavalt mRNA-ga etteantud geneetilise informatsiooni dekodeerimisele. Seejuures osalevad fermendid, mis aktiveerivad aminohappeid ja kindlustavad peptiidsideme tekke aminohapete vahele. Seda etappi valgusünteesil nimetatakse translatsiooniks. Sisuliselt on see geneetilise informatsiooni ülekandmine valgule. Aminohapped asetatakse järjestusse, mis vastab mRNA koodonite järjestusele. Valgusüntees toimub hämmastava kiirusega: nii näiteks nõuab 146 aminohappest koosneva hemoglobiini -polüpeptiidahela süntees kõigest 21 sekundit, seega liitub ühes sekundis 7aminohapet. 9. Geneetiline kood ja selle põhiomadused. iga aminohappe koha määrab DNA biheeliksi pinnal asuv iseloomulik romblohk, mille moodustab kindel nukleotiidide kombinatsioon. geneetiline kood on tõepoolest tripletne («kolmetäheline»), pidev (ilma
On suhteliselt universaalne, erandid on mitokondrites ja mõnedes protistides. Geneetilise koodi sünonüümsuseks nimetatakse seda, et ühele aminohappele (20) vastab mitu koodonit (64). Geneetilise koodi ühetähenduslikkus seisneb selles, et mitte kunagi ei vasta ühele koodonile mitu aminohapet. On mittekattuv (ükski mRNA nukleotiid ei kuulu kunagi samaaegselt kahe kõrvuti asetseva koodoni koostisesse). Koodi lahtimõtestamine toimub valgusünteesis koodonite kaupa. Initsiaatorkoodoniks on alati mRNA nukleotiidne järjestus AUG (Met), mis määrab ära ka järgnevate nukleotiidide jaotumise koodonitesse. Stoppkoodoniteks on kas UGA, UAA või UAG ja neile ei vasta ükski aminohape. Valgusüntees e. translatsioon toimub raku tsütoplasmas asuvates ribosoomides ning selleks on vaja mRNA ja tRNA molekule, aminohappeid, ensüüme ning ATP-d ja GTP-d. Algab mRNA ühinemisega ribosoomiga. Iga tRNA molekul seostub
Geneetiline kood Geneetiline kood mRNA molekuli kolm järjestikust nukleotiidi määravad ära ühe kindla aminohappejäägi valgu molekulis. Ühele aminohappele vastavat mRNA molekuli nukleotiidikolmikut nim. koodoniks. Geneetilise koodi omadused: a) sünonüümsus Ühele aminohappele vastab mitu koodonit. b) ühetähenduslikkus Üks koodon määrab alati ära ühe kindla aminohappe. c) universaalne ühesugune koodonite ja aminohapete vastavus eksisteerib peaaegu kõigis organismides, nii prokarüootides kui ka eukarüootides d) mittekattuv geneetilise koodi lahtimõtestamine ehk desifreerimine toimub valgusünteesi käigus koodonite kaupa. Iga mRNA on varustatud nii translatsiooni algus- kui ka lõppkoodoniga. Alguskoodon ehk initsiaatorkoodoniks on nukleotiidijärjestus AUG, millele vastab aminohape metioniin (Met).
kuumutamine) valkude renaturatsioon- kõrgemat järku valkude taastumine valkude hüdrolüüs- peptiidsidemete lõhkumine (keetmine) Translatsiooni järgselt suunatakse valk kloroplasti. Translatsioon ja post-translatsiooniline regulatsioon Koodonikasutus geenid, mille ekspressiooni tase on rakus madal, sisaldavad nö. haruldasemaid aminohappeid (sünonüümsus koodonite puhul) Inhibitsioon lõpp-produktiga mida rohkem on sünteesitud valku, seda rohkem see takistab edasist sünteesi. Koodonit nukleotiidi kolmikud, millele vastab konkreetne aminohape Epigeneetika: Igasugune potentsiaalselt stabiilne ja pärandatav muutus geeni ekspressioonis, mis tekib ilma DNA järjestuse muutuseta. Eukromatiin on kromatiini osa. See on lõdvalt pakitud kromosoomi ala, mille pealt toimub transkriptsioon.
Polünukleotiidahelas ei ole koodonid üksteisest mingil viisil eraldatud, vaid järgnevad vahetult üksteisele. Puuduvad «tekstisisesed kirjavahemärgid». Ühe nukleotiidi väljalangemise korral koodonist loetakse koodonisse järgneva tripleti esimene nukleotiid, mille tagajärjel muutub kogu informatsioon. 3. Kattumatus. Iga nukleotiid kuulub ainult ühte koodonisse. Kattumatusest tuleneb asjaolu, et aminohapete järjestus polüpeptiidahelas on üksteisest sõltumatu. 4. Kolineaarsus. Koodonite järjestus mRNA-s ja aminohappejääkide järjestus polüpep- tiidahelas on lineaarselt kõrvutatavad. 5. Terminaatorkoodonid. Nende koodonite funktsiooniks on polüpeptiidahela sünteesi lõpetamine ja ahela vabastamine ribosoomilt. Need koodonid ei määra ühegi aminohappe kohta polüpeptiidahelas (nonsenss-koodonid). Neid on kolm ja nad on nimetatud järgmiselt: UAG - merevaik, UAA - ooker ja UGA - opaal. 6. Ühetähenduslikkus. Koodonid määravad alati ühtede ja samade aminohapete koha
Valgud on liigiomased, st sünteesitud päriliku info alusel. Selle protsessi aluseks on mRNA molekulid. Translatsiooniprotsess toimub ribosoomides. mRNA molekulis on geneetiline kood, mis määrab valgu molekuli aminohapete järjekorra. Geneetiline kood seisneb kolmes järjestikulises nukleotiidis ehk ühes koodonis, millele vastab kindel aminohape. Geneetiline kood on looduses universaalne, st kehtib kõikide elusorganismide valkude ülesehituses. Koodonite ja aminohapete seoseid kujutatakse koodipäikese abil. Ühele aminohappele võib vastata kuni 6 erinevat koodonit, kuid üks koodon vastab alati ühele kindlale aminohappele. Üks ja sama nukleotiid mRNA ahelas ei kuulu üheaegselt kõrvutiasetsevatesse koodonitesse. Esimeseks koodoniks mRNA molekulis on alati initsiaatorkoodon A-U-G (meteoniin). Viimaseks koodoniks on stopp- ehk nonsenskoodon (3 varianti), millele ei vasta ühtegi aminohapet.
Valgud on liigiomased, st sünteesitud päriliku info alusel. Selle protsessi aluseks on mRNA molekulid. Translatsiooniprotsess toimub ribosoomides. mRNA molekulis on geneetiline kood, mis määrab valgu molekuli aminohapete järjekorra. Geneetiline kood seisneb kolmes järjestikulises nukleotiidis ehk ühes koodonis, millele vastab kindel aminohape. Geneetiline kood on looduses universaalne, st kehtib kõikide elusorganismide valkude ülesehituses. Koodonite ja aminohapete seoseid kujutatakse koodipäikese abil. Ühele aminohappele võib vastata kuni 6 erinevat koodonit, kuid üks koodon vastab alati ühele kindlale aminohappele. Üks ja sama nukleotiid mRNA ahelas ei kuulu üheaegselt kõrvutiasetsevatesse koodonitesse. Esimeseks koodoniks mRNA molekulis on alati initsiaatorkoodon A-U-G (meteoniin). Viimaseks koodoniks on stopp- ehk nonsenskoodon (3 varianti), millele ei vasta ühtegi aminohapet.
mosoomi koosnevana vastavad 20 erinevat aminohapet. See elu seisukohalt väga oluline sõnastik on kahest tütarkromatiidist enamuses organismides sama nn. universaalne geneetiline kood (UGK). (joonised 2a ja 8). Koodonite ja aminohapete vastavust kujutatakse tavaliselt tabelina (vt. tabel 2). Mitoosi korral järgneb Sellist seost DNA ja valkude vahel, milles vahepealse etapina osaleb ka DNA-ga kromosoomide replikat- sarnane RNA-molekul (RNA-s on T - tümiini asemel U - uratsiil ning erinevalt sioonile tütarkromatii-
vähirakuks 4 tüüpi geene 1. Koguaeg ja kõigis rakkudes, nt põhi ainevahetust reguleerivad geenid 2.Kindlates kudedes avalduvad geenid nt. insuliini reguleerivad geenid 3.Geenid, mis avalduvad kindlal eluetapil nt elundkondade väljakujunemises osalevad geenid 4.Geenid mis ei avaldu kunagi nt. sabageen Geenide ülesanded- Geneetiline kood -seaduspärasuste kood, 1 koodonile vastab 1 aminohape Universaalne- ühesugune koodonite ja aminohapete järjestus kõigis rakkudes Sünonüümsus- 1 aminohappele võib vastata mitu koodonit Alguskoodon AUG (Met), stoppkoodonid UGA; UAA; UAG Viirused -koosnevad nukleiinhappest ja valkudest, puudub rakuline ehitus (rakkude vahel rändavad parasiitgeenid), väljaspool peremeesrakku elutunnused puuduvad, olemas DNA või RNA, seega ka pärilik muutlikus ja evolutsioonivõime, valgusmikroskoobis nähtamatud, läbivad bakterifilterid. Bakteriofaagid- viirused, mis nakatavad baktereid
talituses. Näiteks “valede” geenide transkriptsiooni tagajärjel võivad hakata tekkima vähkkasvaja rakud. Lk 140 ül 1-8 1. Mida nimetatakse geneetiliseks koodiks? Geneetiline kood - mRNA molekulii kolm järjestikust nukleotiidi määravad ära kindla aminohappe valgu molekulis. 2. Milles seisneb geneetilise koodi universaalsus? Geneetilise koodi universaalsus seisneb selles, et ühesugune koodonite ja aminohapete vastavus eksisteerib peaaegu kõigi eel- ja päristuumsete organismide rakkudes. 3. Kuidas määratakse translatsiooni algus ja lõpp? Translatsioon algab mRNA ühinemisest ribosoomiga ja lõppeb siis kui järg jõuab stoppkoodonini - stoppkoodoniga seostub ensüüm, mis lahutab translatsioonis osalenud komponendid. 4. Kuidas määratakse monomeeride järjestus sünteesitava valgu molekulis?
talituses. Näiteks “valede” geenide transkriptsiooni tagajärjel võivad hakata tekkima vähkkasvaja rakud. Lk 140 ül 1-8 1. Mida nimetatakse geneetiliseks koodiks? Geneetiline kood - mRNA molekulii kolm järjestikust nukleotiidi määravad ära kindla aminohappe valgu molekulis. 2. Milles seisneb geneetilise koodi universaalsus? Geneetilise koodi universaalsus seisneb selles, et ühesugune koodonite ja aminohapete vastavus eksisteerib peaaegu kõigi eel- ja päristuumsete organismide rakkudes. 3. Kuidas määratakse translatsiooni algus ja lõpp? Translatsioon algab mRNA ühinemisest ribosoomiga ja lõppeb siis kui järg jõuab stoppkoodonini - stoppkoodoniga seostub ensüüm, mis lahutab translatsioonis osalenud komponendid. 4. Kuidas määratakse monomeeride järjestus sünteesitava valgu molekulis?
järjestused; Eksonid kodeerivad nukleotiidide järjestused; Splaisingu protsessis intronid kõrvaldatakse ja eksonid ühendatakse; Monotsistroonne mRNA kodeerib ühte valku, iseloomulik eukarüootsetele rakkudele; Polütsistroonne mRNA kodeerib mitut valku, iseloomulik prokarüootsetele rakkudele. GENEETILINE KOOD - mRNA ahelas olevate nukleotiidikolmikute (triplettide) ja neile vastavate aminohapete loetelu. mRNA ahela nukleotiidikolmikud e tripletid = koodonide e koodsõnad. Koodonite üldarv 4^3 = 64, neist: 61 kodeerivad mingit aminohapet; 3 stopp-koodonid (UAA UAG UGA); 1 Met / start-koodon (AUG). ANTIKOODON(DNA) <-> KOODON(mRNA) <-> ANTIKOODON(tRNA). Geneetiline kood on: Universaalne vastavus koodon aminohape on sama peaaegu kõikides elusorganismides; Degenereerunud üks aminohape võib olla kodeeritud rohkem kui ühe koodoniga GCU = Ala GCU = Ala GCG = Ala; Kattumatu koodonisse kuuluvad nukleotiidid moodustavad komplekti,
Terminaatoriks nimetatakse RNA sünteesi lõpuosa, seal jõuab DNA nukleotiidse järjestuseni. Geen on pärilikkuse elementaarüksus, DNA lõik, mis määrab ära RNA molekuli sünteesi. Regulaatorgeenid on geenid, mille alusel sünteesitud valgud kontrollivad struktuurgeenide avaldumist. Struktruurgeenid on geenid, mis määravad raku ehituses ja ainevahetuses osalevate valkude, tRNA ja rRna sünteesi. Geneetiliseks koodiks nimetatkse mRNA nukleotiidide koodonite vastavust aminohapetele (valgu molekulis). Koodon ehk triplett koosneb kolmest nukleotiidist, igale aminohappele vastab oma koodon. Antikoodon on tRNA molekuli kolmenukleotiidiline järjestus, mis seostub valgusünteesi käigus mRNA koodoniga. mRNA- informatsiooni RNA, päriliku info ülekanne rakutuumast ribosoomidesse. tRNA- transpordi RNA, aminohapete transportimine tsütoplasmast ribosoomi.
stoppkoodon. · Koodonid on ühetähenduslikud ehk vastavad ainult ühele aminohappele. · Koodonid on degenereerunud kõiki aminohappeid peale Trp ja Met kodeerivad mitu koodonit. · Geneetiline kood on universaalne ehk sarnane kõikides organismides. · Kui koodoni 2. alus on pürimidiin, siis vastab ta mittepolaarsele aminohappele. · Kui koodoni 2. alus on puriin, vastab ta polaarsele või laetud aminohappele. Aminohapete aktiveerimine valkude sünteesiks Koodonite tõlkimine toimub tRNA abil, mRNA koodoni ja tRNA anitkoodoni paardumine toob vajaliku aminohappe ribosoomi juurde. Informatsiooni vahendamiseks koodonite ja aminohapete vahel ning aminohapete aktiveerimiseks kasutatakse aminoatsüül-tRNA süntetaase. Ribosoomid Ribosoomid on kompaktsed ribonukleoproteiinid, mida leidub rakkude tsütosooli, mitokondri maatriksis ja kloroplastide stroomas. Ribosoomid on rRNA ja valkude kompleksid, mis liiguvad mööda mRNA, juhivad
selle komplementaarsete lõikude nukleotiidide vahele on moodustunud vesiniksidemed, teist järku struktuur on ristikulehe sarnane. Molekuli paardumata otsa kluge seondub aminohape. Fn: mRNAga ribosoomidesse saabunud info lahtimõtestamine. Toovad kohale õiged aminohapped ja lülitavad need sünteesitava valgu ahelasse. 30. Geneetiline kood. mRNA molekuli 3 järjestikust nukleotiidi e koodonit määravad ära kindla aminohappe valgu molekulis. Ühesugune koodonite ja aminohapete vastavus eksisteerib peaaegu kõigi eel- ja päristuumsete organismide rakkudes. mRNA molekulis määrab initsiaatorkoodon gen info lugemise alguse ja stoppkoodon selle lõpu. Nende vahele jääv transleeritav piirk määrab sünteesitava valgu aminohappelise järjestuse. 31. Translatsioon. Valgu süntees, toimub raku tsütoplasmas asuvates ribosoomides. Protsessi toimumiseks on vaja lisaks mRNAle veel tRNAd, aminohappeid, ensüüme ja energiat
Informatsiooni-mRNA kannab informatsiooni valgujärjestuse kohta ribosoomi, mis on valgusünteesi masinavärgiks rakus. mRNA on kodeeritud niimoodi, et järjestikused kolm nukleotiidi (koodon) vastavad ühele aminohappele. Transpordi-RNA (tRNA) on väike RNA ahel, mis kannab kindlaid aminohappeid ribosoomi valgusünteesi aktiivtsentrisse, kus aminohapped liidetakse kasvavale polüpeptiidahelale. tRNA-l on piirkonnad aminohapete seondumiseks ja antikoodonregioon koodonite äratundmiseks mRNA ahelal snRNA-d - Väiksed tuuma RNA-d, osalevad paljudes tuumas toimuvates protsessides, k.a. pre-mRNA splaissing snoRNA-d - Väiksed tuumakese RNA-d, mis aitavad töödelda ja keemiliselt muuta rRNA-sid miRNA-d - MikroRNA-d, reguleerivad geeniekspressiooni blokeerides spetsiifiliste mRNA-de translatsiooni ja põhjustavad nende lagundamist siRNA-d - Väiksed segavad RNA-d, lülitavad välja geeniekspressiooni juhtides
Protsessi viib läbi ensüüm RNA-polümeraas. Promootor on kinnitumispiirkond DNAl, millega seostub RNA-polümeraas, mis keerab järk-järgult lahti DNA biheeliksi. Terminaator on koht DNAl, kus lõpeb transkriptsioon ja DNA omandab endise biheeliksi kuju. Geen avaldub ainult siis, kui sellelt geenilt toimub RNA süntees. GENEETILINE KOOD Koodoniks nimetatakse mRNA nukleotiidikolmikut. Geneetiliseks koodiks nimetatakse mRNA koodonite vastavust aminohapetele valgu molekulis. Geneetiline kood on: Universaalne: ühesugune koodonite vastavus on peaaegu kõigis eu- ja prokarüootsetes rakkudes. Sünonüümne: ühele aminohappele vastab mitu koodonit. Ühetähenduslik: kunagi ei vasta ühele koodonile samaaegselt mitu aminohapet. Mittekattuv: ükski mRNA nukleotiid ei kuulu samaaegselt kahe kõrvuti asetseva koodoni koosseisu.
Eelnevalt oli juttu mRNA molekulidest, mis kodeerivad valke. Nende ülesandeks on vahendada DNA nukleotiidses järjestuses salvestatud geneetilist informatsiooni translatsiooniaparaadile. tRNA molekulid (transfer RNAs) on väikesed RNA molekulid, mis toimivad adapteritena translatsioonil polüpeptiidahelasse lülitatavate aminohapete ja mRNA molekulis asuvate aminohappeid määravate koodonite vahel. Ribosomaalsed RNA molekulid (rRNA) kuuluvad ribosoomide koostisesse. Väikesed tuuma RNA-d (snRNA molekulid small nuclear RNAs) osalevad intronite splaissingul. 25. mRNA protsessing mRNA processing The pre-mRNA molecule undergoes three main modifications. These modifications are 5' capping, 3' polyadenylation, and RNA splicing, which occur in the cell nucleus before the RNA is translated.[2] [edit]5' Processing Main article: 5' cap [edit]Capping
2. Pidevus. Polunukleotiidahelas ei ole koodonid uksteisest mingil viisil eraldatud, vaid jargnevad vahetult uksteisele. Puuduvad «tekstisisesed kirjavahemargid». Uhe nukleotiidi valjalangemise korral koodonist loetakse koodonisse jargneva tripleti esimene nukleotiid, mille tagajarjel muutub kogu informatsioon. 3. Kattumatus. Iga nukleotiid kuulub ainult uhte koodonisse. Kattumatusest tuleneb asjaolu, et aminohapete jarjestus polupeptiidahelas on uksteisest soltumatu. 4. Kolineaarsus. Koodonite jarjestus mRNA-s ja aminohappejaakide jarjestus polupeptiidahelas on lineaarselt korvutatavad. Naiteks mRNA-s on nukleotiidide jarjestus jargmine: CUCUUUAUG siis polupeptiidahelas on aminohapped jarjestatud vastavalt leutsiin (CUC)fenuulalaniin (UUU)-metioniin (AUG) jne. 5. Terminaatorkoodonid. Nende koodonite funktsiooniks on polupeptiidahela sunteesi lopetamine ja ahela vabastamine ribosoomilt. Need koodonid ei maara uhegi aminohappe kohta polupeptiidahelas (nonsenss-koodonid)
replikatsioon), RNA'd (transkriptsioon) RNA'st saab teha RNA'd ja valku (translatsioon) RNA · Ühekordne ahel · Adenine= A · Uracil= U · Guanine= G · Cytosine= C · G on paaris C · T DNA'st A RNA'st · A DNA'st U RNA'st · Kolm tüüpi: Maatriks mRNA Transpordi tRNA Ribosomaalne rRNA RNA roll · Primaarstruktuur amiinohapete järjestus mRNA = koodonite järjestuse kandja tRNA = antikoodon toob kohale vastava amiinohappe rRNA = Ribosoomi (ensüüm) osa, mis tõlgendab mRNA ja seob vajaliku tRNA valgusünteesi läbiviimiseks · m-Koodi ,,grammatika" Start koodon = AUG (ühtlasi kodeerib Metioniini) Stop koodon = UAA, UGA, UAG Valgusünteesi mõjutamine · Geenid määravad millal, mida ja kui palju valku sünteesitakse · Repressor · Promooter
Eelnevalt oli juttu mRNA molekulidest, mis kodeerivad valke. Nende ülesandeks on vahendada DNA nukleotiidses järjestuses salvestatud geneetilist informatsiooni translatsiooniaparaadile. tRNA molekulid (transfer RNAs) on väikesed RNA molekulid, mis toimivad adapteritena translatsioonil polüpeptiidahelasse lülitatavate aminohapete ja mRNA molekulis asuvate aminohappeid määravate koodonite vahel. Ribosomaalsed RNA molekulid (rRNA) kuuluvad ribosoomide koostisesse. Väikesed tuuma RNA-d (snRNA molekulid small nuclear RNAs) osalevad intronite splaissingul. 25. mRNA protsessing mRNA processing The pre-mRNA molecule undergoes three main modifications. These modifications are 5' capping, 3' polyadenylation, and RNA splicing, which occur in the cell nucleus before the RNA is translated.[2] [edit]5' Processing Main article: 5' cap [edit]Capping
Iga RNA molekuli süntees algab de novo, uue molekuli sünteesiga päris algusest. (loeng 4) Erinevad RNA molekulid · mRNA (messenger RNA) kodeerib valke (translatsioon - DNA nukleotiidses järjestuses salvestatud geneetilise informatsiooni vahendamine translatsiooniaparaadile). · tRNA - (transfer RNAs) on väikesed RNA molekulid, mis toimivad adapteritena translatsioonil polüpeptiidahelasse lülitatavate aminohapete ja mRNA molekulis asuvate aminohappeid määravate koodonite vahel. · rRNA - Ribosomaalsed RNA molekulid, kuuluvad ribosoomide koostisesse. · snRNA - (small nuclear RNA-s) - väikesed tuuma RNA-d osalevad intronite splaissingul. Transkriptsioon - Transkriptsiooni käigus kasutatakse ühte DNA ahelatest matriitsina, et sünteesida sellele komplementaarne RNA ahel, mida nimetatakse transkriptiks Transkriptsioon toimub tuumas Transkriptsiooni faasid : · Initsiatsioon e. algus (initiation) · Elongatsioon e. pikendus (elongation) · Terminatsioon e
valgule. 56. RNA tüübid: tRNA, rRNA, mRNA, snRNA ja nende funktsioonid. · mRNA RNA, millelt toimub tanslatsioon; ülesanne on vahendada DNA nukleotiidses järjestuses olev geneetiline info translatsiooniaparaadile · rRNA kuulub ribosoomide koostisesse · tRNA väikesed molekulid, mis toimivad adapteritena polüpeptiidahelasse lülitatavate AH-de ja mRNA molekulis asuvate AH-id määravate koodonite vahel. · snRNA väikesed tuuma RNA-d; osalevad intronite splaissingul 57. Mille poolest erineb transkriptsioni initsiatsioon replikatsiooni initsiatsioonist? · RNA sünteesiks pole vaja praimerit, iga RNA molekuli süntees algab de novo, uue molekuli algusest. · Iga konkreetse geeni puhul kasutatakse RNA sünteesi matriitsina vaid ühte DNA ahelatest. 58. Võrrelge prokarüootset ja eukarüootset transkriptsiooni initsiatsiooni.
annaabi.ee 
