Tillil on spetsiifiline lõhn ning tavaliselt kasutatakse kogu taime. Eestis võib till kasvada 1,2 m pikkuseks. Tänapäeval kasvatatakse tilli kogu Euroopas, aga ka Põhja-Ameerikas. Till on väga tuntud maitsetaim, tal on ka hüüdnimi ,,supinoku", sest supp tillita, ei ole supp. Ravimataimena kasutatakse teda ka väga laialdaselt. Maitseainena kasutatakse kogu maapealset osa, ravimina peamiselt seemneid. Biokeemia Tilli seemned sisaldavad 2,5-4% eeterlikke õlisid, C-vitamiini, karotiini; flavonoide, fütontsiide, aniishappeid. Lehed ja vars on rikkad C-vitamiini poolest, karotiinist, flavonoididest ja eeterlikest õlidest. Farmaatsiatööstus toodab õlidest mitmesuguseid ravimeid, ekstrakte. Ravi eesmärgil korjatakse peamiselt seemneid, aga ka lehti ja varsti, mida kogutakse õitsemise ajal. Lehtedes on eeterlikke õlisid vähem 2-3 korda, kuid nende väärtust tõstab suur C-vitamiini sisaldus ja karotiin ning flavonoidide olemasolu. Till ravimtaimena
Kakaosaadustest ainsana on kasutatud kakaovõid. Valge sokolaad on väga magus ja seda tarvitatakse tihti magustoitude valmistamisel. Mõju tervisele Sokolaad sisaldab aineid, mis mõjuvad inimese psüühikale. Sokolaad sisaldab ainet, mis on mõjub mürgina loomadele, näiteks koertele ja kassidele. Teadlased kinnitavad, et sokolaad võib alandada vererõhku. Rohke sokolaadi söömine võib põhjustada nahalöövet ja seedehäireid. Tume sokolaad sisaldab flavonoide, mis vähendavad haigestumist südame- veresoonkonnahaigustesse. See sisaldab ka vähe kaolreid. Sokolaadijook Sõna "s" pärineb indiaanlastelt Indiaanlased nimetasid nõnda jahvatatud kakaoubadest, piprast ja vüritsidest pruulitud jooki. Meie tunneme sokolaadijooki kuuma kakao nime all. Valmistamine Kui valmistatakse tahket "s"-i: 1. hõõrutakse soojendatud kakaomass hästi peeneks ja ühtlaseks, 2. segatakse maitseainetega, 3
Sisaldavad vitamiini C Sisaldavad kiudaineid ja mitmesuguseid vähki pärssivaid aineid Kompressina aitab põletikke leevendada 9 Lillkapsas Kõrge C-vitamiini sisaldus toetab rakkude üles ehitust ( foolhapped) soodustab juuste kasvu (pantoteenhape ) 10 Tomat Sisaldab vitamiini C Sisaldab karotenoide , lükopeeni jt vabade radikaalide püüdjaid, flavonoide ja fenoolhappeid 11 Paprika Otsene vabade radikaalide hävitaja, kuna sisaldab E-vitamiini väga palju C-vitamiini ja karotinoide 12 Porgand Sisaldub rekordkoguse beeta-karotiini Kättesaadav ainult siis, kui lisada hautamisel veidi rasvainet või süüa õli- või majoneesikastmega porgandisalatit
piimaohakas Kuidas need ained mõjuvad loomsetele organismidele? (lühidalt) Neil on antioksüdatiivsed omadused. Eeskätt hinnatakse neid põletiku-, allergia- viiruste- ja vähivastase toime tõttu. Nad tugevdavad veresooni, eriti kapillaare, mille ülesandeks on hapniku ja toitainete transport rakkudeni. Samuti suurendavad nad C-vitamiini toimet. Nõrga östrogeense toimega flavonoide nimetatakse fütoöstrogeenideks. Neil arvatakse olevat kaitse teatud vähivormide, nagu rinna-, soole-, eesnäärme-, maksavähi ja leukeemia vastu. Samuti saab neilt abi menopausi sümptomite leevendamiseks ning neil on osteoporoosi ennetav toime Miks on need orgaanilised ühendid taimede eluks vajalikud? Nende värvide, mida flavonoidid annavad taimedele, eesmärgiks on meelitada ligi loomi. Taimed pakuvad viljaliha ja nektarit ning vastutasuks levitavad loomad nende seemneid ja
Varsi tarbitakse enen puitumist. Kasvukohale istutatakse vahedega 60cm x 25-30cm. Välimus, maitse Selleri väliseks veetluseks on kaunis väliskuju ja erk värvus, mida puhma keskel asuvad õrnad lehed veelgi rõhutavad. Sellerit kas või kord proovinut võlub peale imehea õrna maitse ka varre krõmpsuvus. Selleri biokeemiline kooslus Selleri juur sisaldab valku, vitamiine B1, B2, C, PP, eeterlikke õlisid, asparagiini, manniiti, koliini, flavonoide, orgaanilisi happeid. Mineraalainetest on selleris kaaliumi-, kaltsiumi-, magneesiumi- ja fosforisoolasid. Lehtedes on vitamiine, eeterlikke õlisid, glükosiid apiini. Eriti oluline on lehtedes leiduv K-vitamiin, mis aitab kaasa vere hüübimisele. Kasvutabel kuude lõikes jaan veebr märts apr Mai juuni juuli aug sept okt nov dets Külv Külv Väeta- Väeta- Koristus
palaviku korral, nahahaiguste korral immuunsüsteemi tugevdamiseks väsimuse korral rauavaegusest tingitud kehvveresuse korral südame rütmihäirete ja kõrgvererõhktõve puhul vere kõrge kolesteroolisisalduse vähendamiseks südameinfarkti ja ajuinsuldi ennetamiseks hingamisteede ja kopsupõletiku ning angiini raviks jne KIRSS : Sisaldab palju A, P ja Cvitamiini Kirssides on suhteliselt palju foolhapet ja karotenoide hapudes kirssides sisaldub flavonoide, millest tuntumad on flavoonid ja rutiin Mineraalsooladest on kirssidespõhiliselt kaaliumi, fosfori ja kaltsiumsoolasid Enamik kirsissorte on suhkrurikkad, võrdselt on neis glükoosi ja fruktoosi Orgaanilistest hapetest domineerivad on õunhape ja sidrunhape. KIRSIST ON ABI PALJUDE TERVISEPROBLEEMIDE PUHUL : kuum mahl ja lehetee lahtistavad röga ja ravivad bronhiiti veega lahjendatud kuum mahl või lehetee alandavad palavikku marjad korrastavad seedetegevust, kasulikud
vähendada allergiat, parandada ja soodustada ainevahetust, tõsta silelihaskonna toonust emakas, soolestikus ja kusepõies ning leevendada vaevusi menstruatsioonihäirete korral. Veel saab petersellilt abi eesnäärmepõletiku ja uriinieritust soodustavate tursete puhul ning põiepõletiku ja neerukivitõve korral. Toiteväärtus ja biokeemiline koostis Petersell sisaldab suures koguses organismile kasulikke aineid: lehed ja seemned sisaldavad eeterlikke õlisid, rasvu, flavonoide ja glükosiide. Lehed on rikkad raua ja Cvitamiini poolest ning sisaldavad ka karotiini ja Brühma vitamiine. Veell eidub valku, oblikhapet, karotiini, süsivesikuid, kaaliumi, naatriumi, kaltsiumi ja fosforit. On teada, et täiskasvanud inimese päevase karotiinivajaduse saaks katta 25 g ja Cvitamiini tarbe 50 g petersellilehtedega. Retsept TAGLIATELLE TIGUDE JA KÜÜSLAUGUPETERSELLISEGUGA Koostisained: 500 g Tagliatelle pastat Paarkümmend Burgundia tigu omas mahlas
Viimased kasutusvaldkonnad on rohkem levinud nende piirkondade elanike seas, kus vürtspipar looduslikult kasvab. Arvestama peab seda, et raseduse korral on nii vürtsi kui vürtsiõli kasutamine vastunäidustatud. Vürtspaprika ehk tšilli: Kapsaitsiinil on palju positiivseid omadusi — näiteks kiirendab keha ainevahetust ning kalorite põletamist. Tšilli sisaldab paljusid vitamiine, nagu A- ja C-vitamiin, mis mõlemad on tähtsad antioksüdandid, ning flavonoide, mis tugevdavad immuunsussüsteemi ja kaitsevad vähi eest. Tšillipipart kasutatakse isutuse, ninaverejooksu, peavalu, hambavalu ja veel paljude teiste terviseprobleemide korral. Uuringud on näidanud, et tšilliga maitsestatud toit langetab insuliini taset kehas, muudab veresuhkru taseme stabiilseks ning vähendab ülekaalulisuse ja diabeedi riski. Uuringu käigus tarbisid katsealused 30 grammi tšillit iga päev, kuid positiivset efekti on märgatud ka neil, kes söövad tšillit kaks-
mitmesuguseid sapiteede, maksa- ja neeruhaigusi, haavand- ja vähktõbe, ning kiiritushaigusi. 2 Köögiviljades, marjades ja puuviljades sisalduvad flavonoidid on looduslikeks antoksüdantide allikateks. Neid süües täienduvad antioksüdantide varud, mis reageerivad vabade radikaalidega, takistades elutähtsate molekulide kahjustamist ja vähendades põletikke ning haigestumisriske näiteks südame ja veresoonkonnahaigustesse. Flavonoide leidub antioksüdantidena veel ka punases veinis ja puuviljamahlades. Üheks toiduainetes leiduvate flavonoidide olulisematest ülesannetest on oksüdeerimise ärahoidmine organismi palju vett sisaldavates piirkondades, näiteks rakkude ümber ning vedelikku sisaldavates süsteemides nagu näiteks veres. Flavonoolid on bioloogiliselt aktiivsed ained ja seda tüüpi ained üldiselt stimuleerivad või pidurdavad steroidide retseptoreid või ensüümide aktiivsust,
neeruhaiguste korral. Lehti võib kasutada salatite, samuti võileibade kaunistamiseks. Köömne viljad sisaldavad 3 7 % eeterlikke õlisid, mille tähtsaim koostisosa on karvoon. See annabki köömnele spetsiifilise lõhna ja maitse. Tugev terav lõhn on tuntav kui taime pisut muljuda - eeterlikud õlid pääsevad mõjule. Peale selle on viljades 12-18 % rasvõli, 10-12 % valku, parkaineid, lehtedes rohkesti c - vitamiini, flavonoide, fütontsiide. Kasvatamine ja paljundamine Mulla suhtes köömen nõudlik ei ole, kuid kõige paremini kasvab niiskepoolsetel lubjarikkal liivsavipinnasel, tuulevarjulises kohas ning võib kasvada ka varjus. Köömen esineb kahe ja mitmeaastase vormina, mis saaki hakkab kandma teisel aastal. . Kasvatatakse teisel või kolmandal aastal pärast sõnnikut. Paremad eelviljad on kapsas, kurk, kartul ja taliteraviljad.
· võitlema suus olevate bakteritega, mis põhjustavad kaariest ja halba hingeõhku; · aeglustama vananemisprotsessi. 1.4 Roheline tee sisaldab Rohelisele teele annab suure tervistava toime teatud ainete sisaldus ja koosmõju. Kuna see jook omab tervendavat ja elustavat mõju kogu organismile, ei jää ka nahk sellest puutumata. Järgnevalt on välja toodud rohelise tee tähtsamad sisaldised, lähtudes eelkõige toimest nahale. Roheline tee sisaldab: · polüfenoole flavonoide sh. katehhoole, mis on eriti võimsad haiguste vastu võitlejad ja antioksüdandid. Flavonoidid omavad põletiku-, allergia-, viiruste- ja mõne kasvaja vastast toimet, mis tulenebki aine antioksüdatiivsusest - flavonoidid püüavad tervisele kahjulikke vabu radikaale ja metalliioone. (arhiiv2.postimees.ee). Hoiavad ära oksüdeerumise organismi palju vett sisaldavates piirkondades, näiteks rakkude ümber ning vedelikku sisaldavates
Ta on kauni valge tüvega ja pikkade rippuvate okstega. Ilus välimus ja kasulikkus on teinud kasest eestlaste ühe lemmikpuu. Lehed on ravimiks uriinierituse parandamiseks, ravimina on kõige laiemalt levinud aga kasepungad. Juurestik on hästiarenenud sammasjuurestik, pinnapealne. ("Eesti taimed" 2008) Arukase pungad sisaldavad eeterlike õlisid nagu betuleen ja betulool, vaik, tanniinid, saponiinid, flavonoidid jm. Lehed samuti sisaldavad eeterlikke õlisid, sponiine, flavonoide, monoglükosiide jm. Tõrv sisaldab guaiasooli, kresooli, katehhooli, pürogallooli ja selle dimetüüleetre ja teise fenoole. (Taimedes talletuv tervis, Ain Raal 2003:47). Enamik eeterlikest õlidest on mõõduka antiseptilise toimega. See võimaldab eeterlikke õlisid ja neist valmistatusd preparaate kasutada välispidise antiseptilise vahendina või nakkusest tingitud põletikuliste protsesside mahasurumiseks. Eeterlike õlid või neid
ka vitamiine A, B. C ja E ning seedeensüüme, mis aitavad soole limaskesta parandada. Hapukapsa ainsad komponendid ongi hakitud kapsas ja sool, mida lastakse mitu nädalat hapneda ilma äädikat või starterit lisamata. Selle tulemusena tekivad sellised piimahappebakterid nagu lactobacillus and pediococcus. Hea on juua ka hapukapsamahla, mis toimib nii kõhulahtisuse- kui ka kinnisuse vastaselt ning aitab kületushaigusi ja grippi ennetada. 4. Tume šokolaad Tume šokolaad sisaldab flavonoide, mis toimivad soolestikus prebiootikumidena. Uuringud näitavad, et flavanoolirikkad šokolaadid mõjutavad soolestiku mikrofloorat positiivses suunas ja vähendavad põletikku. Eelistada tuleks tooršokolaadi või orgaanilist vähese suhkrusisaldusega tumedat šokolaadi. Šokolaadi tuleks tarbida mõõdukalt. 5. Teatud tüüpi vetikad Teatud tüüpi vetikad nagu spirulina ja klorella. Nende supertoitude puhul on
ettevõtmist tabas tugev tagasilöök. Nimelt hakkas 19 sajandil Euroopas levima karusmarja jahukaste, mis muutis enamiku sortide marjad kasutuskõlbmatuks. Sordiaretuses tuli võtta uus suund. Aed-karusmarja, rahvapäraselt ka tikrit ehk tikerberi tuntakse tänaseks maailmas umbes 50 liiki, kultuurkarusmarju on üle tuhande sordi. Karusmari sisaldab olenevalt sordist 8-13% suhkruid (sahharoos, fruktoos, glükoos), orgaanilisi happeid (kõige rohkem sidrunhapet), pektiin-, kiud ja parkaineid, flavonoide jm. Vitamiinidest on mainitud C-vitamiini, B-rühma ja P-vitamiini, samuti A- provitamiini karotiini. Asukoha valik. Karusmarjale ei sobi järsud kallakud ja künkad, sest vihma- ja lumesulamise veed voolavad sealt kiiremini ära, põhjustades sageli kahjulikku erosiooni, kasvuperioodil kannatavad põõsad mulla- ja õhuniiskuse järskude muutuste all ning mehhaniseeritud mullaharimine on raskendatud. Ei sobi ka madalikud,
Astelpaju õitseb aprillis-mais. Viljad küpsevad augustis-septembris. Astelpaju viljad on suhteliselt hapud, sest suhkruid leidub neis vaid 3,5%, orgaanilisi happeid peaaegu niisama palju (3,2 %). Astelpaju on üks täiuslikumaid taimsete vitamiinide allikaid, suisa vitamiinide kontsentraat. Viljad sisaldavad C-vitamiini (sõltuvalt viljasordist 150-1600 mg %), vitamiine B1, B2, B6, B15, P ja E ning karotinoide. Astelpaju värsketes viljades on rohkesti koliini (110 mg %), flavonoide, kumariine, parkaineid, eeterlikke õlisid, rasvhappeid, mineraalaineid. Raviks tarvitatakse astelpaju vilju, mahla, lehti, koort ja seemnetest saadud õli. Astelpaju stimuleerib immuunsüsteemi ja ergutab hormonaalsüsteemi tegevust. Teda soovitatakse tarvitada üldtugevdava vahendina gripi ja teiste külmetushaiguste ajal pärast operatsioone ja traumasid, asteeniliste seisundite ning intoksikatsioonide korral. Küüslauk.
........................................10 KOKKUVÕTE.................................................................................................................. 11 KASUTATUD KIRJANDUS............................................................................................12 SISSEJUHATUS Maitsetaimede valik on suur ja kasvatamine oma aedades moodi läinud. Maitsetaimed on oma nimetuse saanud neis eralduvate aromaatsete eeterlike õlide ja fütontsiidide järgi. Neis on glükosiide, flavonoide ja parkaineid, kuid peamisteks toimijateks on eeterlikud õlid. Eeterlikel õlidel on tugev antiseptiline või desinfitseeriv toime ja neid kasutatakse meditsiinis. Rohkesti eeterlikke õlisid sisaldavad troopilised maitsetaimed. Meie jahedas ja niiskes kliimas kasvavad maitsetaimed ei suuda nendega võistelda, kuid siiski kultiveeritakse meilgi mitmeid liike ja seemnedki kaubandusest saadaval. Maitsetaimedes on palju mõruaineid, mis on tavaliselt taimedes mitmesugustes segudes
süsivesikute ja valgu poolest. 1portsjon köögivilju = 1klaasitäis (u.220ml) lehtvilja või värsket köögvilja mahla või 1/2 klaasitäit toorest või keedetud-hautatud köögivilju.. Vähene rasv, mida nad sisaldavad, on heade rasvhapete kujul. Köögiviljad sisaldavad veel palju teisi tervislikke komponente ning karotenoide, flavonoide, mis on üliolulised vähivastased fütotoitained Kõige parem on tarbida köögivilju toorena. Selliselt on neis kõige enam toitaineid ning tervislikkust. Kui köögivilju keeta, siis võimalikult vähest aega Kuumtöötlemisel on parim köögiviljade valmistamise viis kerge hautamine, ahjus küpsetamine või pannil kiirelt ja kergelt praadimine. Köögiviljad on suurepärased ja asendamatud kaalu alandava dieedi juures, kuna nad on toitaineterikkad ning madala kalorsusega.
Saialillel korjatakse põhiliselt õisi. Harilik saialill on kõrvõieliste sugukonda kuuluv õistaim, mida kasvatatakse ka ravim- ja värvitaimena. Saialille õisikud on kollased või oranzid ja paiknevad varrel üksikult. Saialill pole mitte ainult ilutaim vaid ka ravim- ja maitsetaim. Saialill avab oma õied kõikjal, kus paistab päike. Saialill on muutunud ülipopulaarseks rahvameditsiinis. Uurimustulemused näitavad, et saialill sisaldab triterrpeenglüoksiide, lima- ja valkaineid, flavonoide, saponiine, joodi ja vitamiinidest karotinoide. Tänu laiale ainete koosluse tõttu on saialille füsioloogiline ja ravitoime lai. Saialille preparaat on antiseptilise toimega, põletikuvastased, rahustavad, haavu parandavad. Ekstraktid ja teed saialillest aitavad mao- ja kaksteistsõrmiksoole ravil, nahahaiguste ja vistrike ravil, maohaavandite ravil. Ravimina kasutatakse nii õisi kui ülemise osa ürti tervikuna. Saialill on tuntud
lahustuvateks. Lisaks toodetakse kehas palju vabu radikaale ehk ebastabiilseid osakesi, mis reageerivad keharakkudega ja põhjustavad nende kahjustusi. Vabad radikaalid on üliaktiivsed ühendid, mis teatud määral on organismile kasulikud, kuna tagavad normaalse ainevahetuse ja rakkude talitluse. Ohtlikuks muutuvad nad siis, kui neid on liiga palju. Selles faasis vajab keha eriti B , B , B ja B -vitamiine, foolhapet, 2- 3- 6- 12 aminohappeid, flavonoide ja fosfolipiide. Lisaks vajab maks vabade radikaalide kahjutustamiseks palju antioksüdante, C-, A- ja E-vitamiini, seleeni ja fütotoitaineid puuviljadest, köögiviljadest, täisteraviljast, kapsalistest. Need toetavad maksa esimest detoksifikatsiooni faasi. Maks ladustab A-, D- ja B vitamiini ning rauda, ülekoormuse korral on 12 nende ainete ladustamine häiritud. B on vajalik aminohapete normaalseks 12
nõmm-liivatee kuulsas kultuuristatud sugulases tüümianis. Kuumal suvepäeval võib lenduvate eeterlike õlide aroome nautida isegi otse taime läheduses. Eeterlike õlide bukett on loo peategelases päris mitmekülgne, nendest on esindatud tümool ja karvakrool, kuid leidub veel ka borneooli, geraniooli, kariofülleni ja teisigi ühendeid. Loomulikult on ürtides teisigi bioaktiivse toimega ühendeid (parkaineid, flavonoide, vaike, mõruaineid, orgaanilisi happeid, mikroelemente jne), kuid taime nii-öelda firmamärgiks on ikkagi eeterlikud õlid. Just viimastest lähtuvad ka nõmm-liivatee kasutusviisid nii toiduainete maitsestamisel, parfümeerias kui ka meditsiinis. Nõmm-liivatee ürtide väga erilisteks kasutusaladeks lõhnast lähtuvalt on koide tõrjumine riidekappidest, tigude eemalhoidmine neile meeldivate toidutaimede lähedusest ning kuulumine palsameerimissegude koostisse. Samuti
(http://www.dermoshop.ee/services/article.asp?id=4845) Tihtipeale pöördume arsti poole nahaprobleemidega, kuid peaksime vea otsimisega alustama iseendast. Tervisliku toitumisega saaksime ära hoida nii mõnegi nahaprobleemi. Järgnevas referaadis tutvume toitumise mõjuga nahale. 4 1. NAHKA TERVENDAVAD ELEMENDID Et nahk tunneks end hästi, peaks toit sisaldama kõiki toitaineid: rohkelt antioksüdante ehk vitamiine, mineraalaineid, rasvhappeid ja flavonoide 1.1. Vesi Meie kehas on 6070% vett, seetõtt tunneb inimene end vees ja vee läbi hästi. Loodus on pakkinud mineraalveeallikate ja merede vette tohutult kasulikke, tervistavaid ja kaunistavaid aineid, mis turgutavad ühtaegu keha ja vaimu. Vesine iluravi annab mitte millegagi võrreldava heaolutunde. (http://arhiiv.elukiri.ee/index.php?main=337&sess=b5763241ec933ee622fa46b1362f479b) Kuiva naha üks peamise põhjuseid on organism vedelikupuudus. Ühtlasi muudab vesi naha
Teeks kuivatatakse õitsevaid võrseid või siis lehti ja õisi. Ravimteeks pannakse klaasi kuuma vee kohta teelusikatais ürti. Lase veidi aega haududa. Iisopiteed juuakse lonkshaaval kogu päeva jooksul 1-3 tassitäit. Keemiline koostis Iisop on väga rikas eeterlike õlide poolest, eriti enne õite puhkemist. Eeterlikud õlid sisaldavad tugevatoimelist kamfeeni, pineeni, tsimooli, limoneeni. Taimes on rohkesti parkaineid (8%), pigmente, glükosiide, mõruaineid, flavonoide, orgaanilisi happeid ja C-vitamiini (170 mg%). Eeterlikke õlisid on rohkem valgeõielistes sortides. Iisopi ravitoime Rahvameditsiinis on iisop tuntud kui erguti, teda soovitatakse eakatele inimestele üldtugevdava vahendina. Iisop, ergutades hormonaalsüsteemi, vähendab üleminekuvaevusi, eeskätt öist higistamist, hingematmistunnet, väsimust. Ta toob kergendust kroonilise bronhiidi, astma ja üldise hingamisteede häirete korral.
mao ülihappesuse puhul. Kõhuhädade korral tuleb teed juua jahtunult. Piparmünt ei ole tugevatoimeline ravimtaim, mistõttu võib juua pikka aega järjest. Sobib nii toetusraviks kui ka hädade ennetamiseks. Pärnaõied Pärnaõitel on tugev põletikuvastane ja rahustav toime ning ta on tuntud ka veeajatina. Neist on eraldatud tugevatoimelisi glükosiide (hüperidiini, tiliatsiini), eeterlikke õlisid (tuttava meeldiva lõhna annab pärnaõitele farnesool), flavonoide, saponiine, park ja mõruaineid. Vitamiinidest sisaldab pärnaõis Cvitamiini ja Aprovitamiini. Kibuvitsatee Rohkesti tarvitatakse kibuvitsade marju. Nad sisaldavad rohkest mitmeid vitamiine, eriti aga vitamiini C. Nii kuulub kibuvitsamari ka vitamiinitee koostisse. Tee valmistamiseks tuleb võtta pool teelusikatäit kibuvitsamarju ja samapalju musti sõstraid või pihlakaid. Marjadele valatakse klaas keevat vett ja seejärel lastakse sellel tund tõmmata
pikk või poolpikk juur. Maitseainena kasutatakse lehti ja juurt, ravimina peamiselt vilju ja juurt. Juuri võib säilitada värskelt keldris liivas. Nii juuri kui ka lehti võib kuivatada ja soolata. Eriti hästi säilib lehtede lõhn ja maitse sügavkülmutatult. Biokeemiline kooslus Petersell sisaldab väga palju organismile kasulikke aineid. Lehed ja seemned sisaldavad eeterlikke õlisid (vastavalt 1-6%), millest peamine on apiool, rasvu (22%), flavonoide ja glükosiide. Lehed on rikkad raua ja C-vitamiini poolest (190-400mg%); sisaldavad ka karotiini ja B-rühma vitamiine. Juur sisaldab valku; B1-, B2-, C, PP-vitamiine; oblikhapet, foolhapet, karotiiini, süsivesikuid (3,4%), eeterlikke õlisid (0,1%), mineraalainetest kaaliumi, naatriumi, kaltsiumi, fosforit. Väidetakse, et täiskasvanud inimese päevase karotiinivajaduse saaks katta 25g ja C-vitamiini tarbe 50g petersellilehtedega. Loomulikult peaks lehti
Tavaline kogu Eestis. Mustikas on kõrge väärtusega marjataim. Tema tumesinised marjad on meeldiva magusa maitsega. Sisaldavad suhkruid (5-7%), pektiinaineid, orgaanilisi happeid (õun- ja sidrunhapet 1%), parkaineid (7%) pürokatehhiinide rühmast. Küllaldaselt on ka väärtuslikke vitamiine: C- vitamiini, karotiini, PP-vitamiini, B2- ja B1-vitamiini. Lehed sisaldavad parkaineid (kuni 20%), arbutiini (1,6%), glükosiidi mürtilliini (1%), glükosiidi neomürtilliini, flavonoide, orgaanilisi happeid. Marjadest valmistatakse toormoosi, kompotte, keediseid, džemme ja mahla. Säilitatakse ka pudelis. Kasvunõuded Mustikas eelistab happelisi muldi. Kultuurmustikad eelistavad päikesepaistelist, tuulte eest varjatud kasvukohta. Sobivamad on kerge lõimisega, hea õhustatusega, vett hästi läbilaskvad mullad. Pinnalähedase juurestiku tõttu vajavad taimed head niiskusrežiimi. Mustikad ei talu seisvat pinnavett, seepärast tasandage põld enne istutamist korralikult
Viljad küpsevad augustis-septembris. Astelpaju viljad on suhteliselt hapud, sest suhkruid leidub neis vaid 3,5%, orgaanilisi happeid peaaegu niisama palju (3,2 %). Astelpaju on üks täiuslikumaid taimsete vitamiinide allikaid, suisa vitamiinide kontsentraat. Viljad sisaldavad C-vitamiini (sõltuvalt viljasordist 150-1600 mg %), vitamiine B1, B2, B6, B15, P ja E ning karotinoide. Astelpaju värsketes viljades on rohkesti koliini (110 mg %), flavonoide, kumariine, parkaineid, eeterlikke õlisid, rasvhappeid, mineraalaineid. · Raviks tarvitatakse astelpaju vilju, mahla, lehti, koort ja seemnetest saadud õli. Astelpaju stimuleerib immuunsüsteemi ja ergutab hormonaalsüsteemi tegevust. Teda soovitatakse tarvitada üldtugevdava vahendina gripi ja teiste külmetushaiguste ajal pärast operatsioone ja traumasid, asteeniliste seisundite ning intoksikatsioonide korral.
Arvatakse, et neil on antioksüdantseid omadusi, kaitstes maksatoksiinide, kasvajate, viiruste ja mikroobide, allergia ning põletike eest. Nad tugevdavad veresooni, eriti kapillaare, mille ülesandeks on hapniku ja toitainete transport rakkudeni. Samuti suurendavad nad C-vitamiini toimet. Osad uuringud on näidanud ka kae arenemise aeglustumist diabeetikutel. Flavonoidide alla kuulub ka katehhiin, mida leidub tees. Nõrga östrogeense toimega flavonoide nimetatakse fütoöstrogeenideks. Neil arvatakse olevat kaitse teatud vähivormide, nagu rinna-, soole-, eesnäärme-, maksavähi ja leukeemia vastu. Samuti saab neilt abi menopausi sümptomite leevendamiseks ning neil on osteoporoosi ennetav toime. Väga suur sojavalgu tarbimine võib mõjuda halvasti viljakusele. Parimad allikad: Flavoonid petersell, tüümian, seller, punane pipar. Isoflavoonid, komestaan sojaoad, sojatooted, kaunviljad.
SISUKORD .......................................................................................................................................................... 1 FÜÜSIKALISED TAASTUSVAHENDID..................................................................................... 2 Saun.............................................................................................................................................. 2 Soome saun...............................................................................................................................2 Aurusaun...................................................................................................................................2 Infrapuna saun.......................................................................................................................... 3 Soolasaun.........................................................
aastate Venemaal, Eestis on hakatud astelpaju tööstuslikult kasvatama ning marjadest saadusi tootma alles viimastel aastatel. (http://www.astelpaju.ee/sisu.php?id=1) Astelpaju marjad on üks täiuslikumaid taimsete vitamiinide allikaid. Viljad sisaldavad C- vitamiini (sõltuvalt viljasordist 150-1600 mg %), vitamiine B1, B2, B6, B15, P, K ja E ning karotinoide. Astelpaju värsketes viljades on rohkesti koliini (110 mg %), flavonoide, kumariine, parkaineid, eeterlikke õlisid, rasvhappeid, mineraalaineid. Komplekti täiuslikkus on läbi aegade toitnud isegi spekulatsioone, justkui oleks mõni antiikmaailma taimeteadlane 16 astelpaju aretanud. Raviks tarvitatakse astelpaju vilju, mahla, lehti, koort ja seemnetest saadud õli. Astelpaju
Alates 1988. aastast on aretatud uusi haiguskindlaid ja kõrgviljakaid astelpajusorte, ristates siberi sortide emastaimi balti ehk königsbergi isastaimedega. Katsetulemused näitavad, et nende meie kliimasse sobivate sortide kasvatamine Eestis on majanduslikult tulus: sordid on kõrge ja stabiilse viljakusega. (Kasvatamine) Viljad sisaldavad C-vitamiini, vitamiine B1, B2, B6, B15, P, K ja E ning karotinoide. Astelpaju värsketes viljades on rohkesti koliini, flavonoide, kumariine, parkaineid, eeterlikke õlisid, rasvhappeid, mineraalaineid. Raviks tarvitatakse astelpaju vilju, mahla, lehti, koort ja seemnetest saadud õli. Astelpaju stimuleerib immuunsüsteemi ja ergutab hormonaalsüsteemi tegevust. Teda soovitatakse tarvitada üldtugevdava vahendina gripi ja teiste külmetushaiguste ajal, pärast operatsioone ja traumasid, asteeniliste seisundite ning intoksikatsioonide korral.
Erinevad taastusvahendid inimese turgutamiseks 1. Füüsikalised taastusmisvahendid Saun: Leilisaun, soome saun, aurusaun, infrapuna saun, roomasaun, soolasaun, suitsusaun kõik nad puhastavad ja tervendavad kuid sõltuvalt nende erinevustest on nii elamus kui ka mõju tervisele erinev. Põhiline mõjutaja on sauna õhu temperatuur, niiskus, saunasoleku aeg, õhuvahetuse tõhusus. Aroomteraapilised õlid aitavad organismil puhastuda, mõjuvad stressivastaselt ja aitavad spetsiifiliste probleemide puhul. Vihtlemine stimuleerib nahka, pindmisi kudesid, vere ja lümfiringet ning närvisüsteemi, erinevad vihad on erineva mõjuga: kadakaviht, kaseviht, eukalüptiviht jne. Soome sauna kõrge temperatuur tõstab ihutemperatuuri umbes 39°c-ni, kusjuures siseorganite temperatuur püsib 37°c lähedal. Kiireneb naha vereringlus, mis omakorda intensiivistab higistamist. Nahk ei peegelda enam soojust, vaid võtab seda vastu. Aju ja närvisüsteem r...
vaimset pingutust oma ajule, võib paraneda ka kõrgemas eas oleva inimese mälu. 2.4. AJU MÄLUTEGEVUST ON VÕIMALIK SOODUSTADA TOITUMISEGA & HOIDUMISEGA SELLEST, MIS ON KAHJULIK. Igaüks tahab paremat mälu ja mida vanemaks inimesed saavad, seda olulisem on pöörata tähelepanu toitudele, mis aitavad säilitada head ajutööd. Siin ongi ära toodud 7 toitu, mida süües võib kindel olla, et oled oma mälule teene teinud. · Marjad- Marjades on hulgaliselt antotsüaniine ja flavonoide, mida seostatakse kognitiivsete võimete parema säilimisega. · Kreeka pähklid.- on alfa-linoleenhappe suurepäraseks allikaks. Alfa-linoleenhape on taimedest saadav Omega 3 rasvhape, mida keha kasutab mälu ja silmade terviseks · Roheline tee.- Roheline tee sisaldab hulgaliselt looduslikku kemikaali nimega EGCG, mis on võimas antioksüdant. EGCG on suureks abiliseks vanusega seotud
või-, õun-, äädikhapet jt), - aromaatseid ühendeid, - mineraalaineid, mikroelemente (K, Na, Ca, Mg, Mn, Cu, Fe, Co, P, Zn, Cl, S, Ni, Cr 11 mineraalainet ja 17 mikroelementi), - vitamiine (C-, E-, K-, A-, PP- ja B-grupi vitamiine), - kõiki aminohappeid, kaasaarvatud asendamatud, - värvaineid, - flavonoide (taimsed pigmendid). Mee liigid: Meed valmistamisviisi järgi: tehismesi valmistatud inimese poolt suhkrumesi valmistatud mesilaste poolt looduslik mesi valmistatud mesilaste poolt 32. Mee saamine. Nektarit kogudes ja tarru lennates eritavad mesilased meepõide ensüüme. Rikastavad selle käigus nektari koostist. Nektarit kärgedesse pannes tõmbavad mesilased seda korduvalt kärjekannust meepõide tagasi, et:
muudatus märgistusel), tuleb uuesti teavitada. Teavitamise eesmärgiks on vaid järelevalveasutuse informeerimine turule viidavast tootest, see ei ole toote või märgistuse heakskiitmine. Toote nõuetele vastavuse eest vastutab toidukäitleja. Tootjad: ABROONIA OÜ MUCADO OÜ MAITSETAIMED, VÜRTSID Maitsetaimed on oma nimetuse saanud neis eralduvate aromaatsete eeterlike õlide ja fütontsiidide järgi. Neis on glükosiide, flavonoide ja parkaineid, kuid peamisteks toimijateks on eeterlikud õlid. Eeterlikel õlidel on tugev antiseptiline või desinfitseeriv toime ja neid kasutatakse meditsiinis. Rohkesti eeterlikke õlisid sisaldavad troopilised maitsetaimed. Maitsetaimedes on palju mõruaineid, mis on tavaliselt taimedes mitmesugustes segudes koos eeterlike õlide, orgaaniliste hapete, süsivesikute ja teiste ainetega. Tüüpiline mõru maitse on koirohul, humalal, estragonil
(harva üle 1%), populiini, salireposiidi (punapajus 0,11,2%), purpureiini (punapajus kuni 0,4%), pitseiini, vimaliini ja triandriini; aga samuti salitsiini, salikortiini ja salireposiidi atsetüleeritud derivaate, salitsüülhappe estreid ja salitsüülalkoholi. Salitsülaatide derivaatide sisaldus oleneb muu hulgas taime liigist: hõberemmelgas on seda umbes 0,5%, rabedas remmelgas 110% ja punapajus 39%. Veel on droogis flavonoide (14%, sh. punapajus 0,180,4% eriodiktoüül-7-glükosiidi), D- ja L-naringeniin-5-glükosiidi (kumbagi 0,41,5%), isosalipurposiidi (0,21,5%) jt), tanniine (8 20%, kondenseerunud tanniinid ja gallotanniinid) ja polüfenoole (5%). Noorte võrsete koor ja puit sisaldavad samu toimeaineid mis okste koor, aga vähem. 25 Pajust aspiriinini. Pajukoor aspiriini tootmiseks kasutatavat atsetüülsalitsüülhapet ei sisalda.
glutamiini koosseisu ja transporditakse heterotsüstist naaberrakkudesse. Looduses on ilmselt nii et heterotsüste mitte omavad TBd valguse käes fotosünteesivad ja pimeduses fikseerivad N2. Sümbiontsed N2 sidujad juuremügarate teket liblikõielisel Juuremügarates fikseerivad lämmastikku mügarbakterid. N2 fikseeritakse bakteroidina. Bakteroidid on spetsiifilised diferentseerunud rakud, mis moodustavad juuremügaras vegetatiivsete rakkude muundudes. Taimed eritavad flavonoide, mis meelitab kohale mügarbakteri. Mügarbakteri eritab vastuseks nod-faktoreid, mille järel juurekarv kõverdub ja bakter hakkab tungima taimekoesse. Infektsiooniniidi teke infektsiooniniit on torutaoline kanal juurekoes, mille kaudu toimub taimekudede nakatumine mügarbakteritega. Infektsiooniniit hargneb ja algatab mügara tekke. Bakterid vabanevad infektsiooniniidist taimerakku. Aktiivselt jagunevatest juurerakkudest moodustub mügar
aastate Venemaal. Astelpaju õitseb aprillis-mais. Viljad küpsevad augustis-septembris. Astelpaju viljad on suhteliselt hapud, sest suhkruid leidub neis vaid 3,5%, orgaanilisi happeid peaaegu niisama palju (3,2 %). Astelpaju on üks täiuslikumaid taimsete vitamiinide allikaid, suisa vitamiinide kontsentraat. Viljad sisaldavad C-vitamiini (sõltuvalt viljasordist 150-1600 mg %), vitamiine B1, B2, B6, B15, P ja E ning karotinoide. Astelpaju värsketes viljades on rohkesti koliini (110 mg %), flavonoide, kumariine, parkaineid, eeterlikke õlisid, rasvhappeid, mineraalaineid. Raviks tarvitatakse astelpaju vilju, mahla, lehti, koort ja seemnetest saadud õli. Astelpaju stimuleerib immuunsüsteemi ja ergutab hormonaalsüsteemi tegevust. Teda soovitatakse tarvitada üldtugevdava vahendina gripi ja teiste külmetushaiguste ajal pärast operatsioone ja traumasid, asteeniliste seisundite ning intoksikatsioonide korral.
Bakterirakud produtseerivad noodulite kujunemisel nodulatsioonifaktoreid lipooligosahhariide, mida kodeerivad nod geenid. Noduleerivad faktorid indutseerivad juurekarvade deformeerumist ja hargnemist 48 ning infektsiooniala laienemist. nod geenide avaldumist indutseerivad taimeraku poolt produtseeritud flavonoidid ja isoflavonoidid. Erinevad taimeliigid sünteesivad nooduli arengu erinevatel etappidel erinevaid flavonoid-induktoreid. Osa flavonoide soodustavad bakterite kasvu või indutseerivad positiivset kemotaksist. nod geenid paiknevad suures plasmiidis, mida nimetatakse Sym plasmiidiks (tuletatud terminist sümbioos) ning on reguleeritavad positiivse transkriptsioonifaktori NodD poolt, mis aktiveerib transkriptsiooni flavonoid-induktorite juuresolekul. Nagu juba eelpool märgitud, toimub lämmastiku fikseerimine Rhizobium'i bakterioidides hapniku madalal kontsentratsioonil
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
