Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"nukleotiid" - 275 õppematerjali

nukleotiid – 1. suhkrujääk 2. Fosfaatrühm 3. tsükliline lämmastikalus DNA struktuur Nukleotiid 1. Suhkrujääk 2. Lämmastikalus 3. Fosfaatjääk Nukleosiid 1. Suhkrujääk 2. Lämmastikalus DNA struktuur Lämmastikalused: Adeniin (A), Tümiin (T), Tsütosiin (C) ja Guaniin (G) DNA struktuur 1. Selgroog ehk ühesuguse lüli kordus – suhkrujääk + fosfaatjääk 2. Külgahelad – lämmastikalused DNA struktuur (ühendused) Nukleotiidid polünukleotiidiahelas – kovalentne fosfodiesterside
thumbnail
10
docx

DNA ja RNA on päriliku info kandjad

DNA JA RNA ON PÄRILIKU INFO KANDJAD Nukleiinhapped – DNA ja RNA, nukleotiidide polümeerid; päriliku info kandjad e pärilikkusained Monomeer – polümeeri ehitusüksus; moodustab teiste omasugustega liitunult polümeerse molekuli Nukleotiid – nukleiinhappe ehitusüksus; koosneb suhkrust, fosfaatrühmast ja lämmastikalusest; suhkruks on RNA koostises riboos ja DNA-l desoksüriboos Komplementaarsusprintsiip – lämmastikaluste paardumise seaduspära; (nt ühe DNA-ahela adeniini vastas on alati teise ahela tümiin ja guaniini vastas tsütosiin) Kromosoom – terviklik DNA-molekul ja sellega seotud valgud Kromatiin – rakutuumas asuv pärilikkusaine koos selle pakkimises osalevate valkudega Tuumake – rakutuuma piirkond, kus sünteesitakse ribosoomi-RNAd(rRNA) ja moodustuvad ribosoomid Geen - DNA-molekuli lõik, mis kodeerib valku või määrab mingi RNA-molekuli sünteesi. Valku kodeerivate geenide järgi sünteesitakse mRNA. Geenid asuvad krom...

Bioloogia → Bioloogia
26 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Bioloogia kordamine

Kordamispunktid kontrolltööks: 1. Valkude ülesanded ja näited. 1. Ensümaatiline funtksioon 2. Ehituslik funtksioon 3. Transpordifuntksioon 4. Retseptorfunktsioon 5. Regulatoorne funktsioon 6. Kaitsefunktsioon 7. Liikumisfunktsioon 8. Energeetiline funktsioon 2. DNA, RNA, valgu ja suhkru jooniselt ära tundmine (selgita lühidalt, miks just see - st mingi põhitunnus leia molekuli ehituses). 3. Nukleotiid, selle ehitus. Suhkur. Fosfaatrühm. Lämmastikalus 4. Aminohape ja selle ehitus. Aminohappe ehitus: 1) aminorühm (­NH2) aluseliste omadustega 2) karboksüülrühm (­COOH) happeliste omadustega 3) varieeruv osa (R) 5. Võrdle DNA-d ja RNA-d. Sarnasussed: Erinevused: 6. Suhkrud, jaotus ja näited. Monosahariidid(glükoos). Oligosahariidid(Laktoos). Polüsahariidid(tärklis) 7. DNA ja RNA tähtsused (selgita) DNA informatsiooni kopeerimine ning transportimine 8

Bioloogia → Bioloogia
6 allalaadimist
thumbnail
1
odt

DNA ja RNA võrdlus

DNA ja RNA võrdlus Võrreldav tunnus DNA RNA Monomeeri Desoksüribonukleotiid Ribonukleotiid nimetus Monomeeri ehitus a)Lämmastikalus: adeniin, guaniin, Adeniin, guaniin, tsütosiin, uratsiil tsütosiin, tümiin b)sahhariid: desoksüriboos riboos c)happejääk: fosfaatrühm Fosfaatrühm Nukleotiidi nimetus Adenosiinfosfaat (A) Adenosiinfosfaat (A) Guanosiinfosfaat (G) Guanosiinfosfaat (G) Tsütidiinfosfaat (C) Tsütidiinfosfaat (C) Tümidiinfosfaat (T) Uridiinfosfaat (U) Molekuli ruumiline Kaheahelaline (biheeliks) Üheahelaline (osaline paardumine kuju ...

Bioloogia → Bioloogia
81 allalaadimist
thumbnail
2
docx

DNA kloneerimine ja sekveneerimine

Maanualne sekveneerimine seisneb selles, et igasse katseklaasi lisati didesoksünukleotiide, mille üks aatom ole radioaktiivne. Kui DNA molekulid läksid ööda geeli (vt. elektroforees meetod), siis saadud geelist tehti röntgen pildi. Ja seal oli näha neid redioaktiivseid nukleotiide.Kuna teatakse, ku sasub kindla nukleotiidida lõppev DNA lõik, loetakse manuaalselt matrits-DNA järjestuse. Automaatsekvenerimisel listakse igasse katseklaasi mitte radioaktiivne nukleotiid, vaid nukleotiid, millel on fosforistentne märk. Ja geelis on spetsiaalne auk laseri jaoks. Nüüd kui toimub elektroforees laser paneb floristentsida molekuli ja molekulid ergastuvad teatud lainepikkusega kiirguse, mida vastu võtab detektor. Arvuti programm, mis on ühendatud detektoriga, loeb lainepikkuse järgi DNA nukleotiidset järjestust.

Bioloogia → Geenitehnoloogia
34 allalaadimist
thumbnail
8
odt

Organismide koostis kontrolltöö küsimused ja vastused

- regulatoorne funktsioon – nt vere suhkrusisaldust reguleeriv insuliin, mis moodustub inimese kõhunäärmes. - kaitsefunktsioon – organismile mitteomaste orgaaniliste ühendite vastu moodustunud veres antikehad, mis seostuvad haigustekitajatega ja kõrvaldavad need organismist. - liikumisfunktsioon – nt algloomade viburite ja ripsmete liikumine. - energeetiline funktsioon – valkude täielikul lagundamisel vabanev energia on kasutatav organismi teistes elutegevusprotsessides. 2) Nukleotiid, selle ehitus. - Nukleotiidid on DNA ja RNA koostises olevad monomeerid. ( desoksüribonukleotiidid ja ribonukleotiidid) Ehitus: Nukleotiid on keeruka struktuuriga ühend, mis on moodustunud kolme molekuli – lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma liitumisel. 3) Aminohape ja selle ehitus. - Aminohapped on orgaanilised ühendid, mis sisaldavad funktsionaalsete rühmadena amino- ja karboksüülrühma ning aminohappespetsiifilist kõrvalahelat.

Bioloogia → Organismide koostis
51 allalaadimist
thumbnail
17
odp

Ainete põhimõisted

Reguleerib keha temperatuuri Rasv Steroid Temas sünteesitakse hormoone, D-vitamiini Rakumembraani koostises Kolesterool Valk Kaitseb haigustekitajate vastu Antikeha Valk Annab lihasrakule võime pikenedaja lüheneda Hemoglobiin Valkud Kromosoomide moodustamisel osaleb Histoonid Hormoon Valk Lagundab veresuhkrut Insuliin Nukleotiid Säilitab pärilikkus ainet DNA Nukleotiid Aminohappe transport rimosoomides tRNA Nukleotiid Päriliku info transport rakutuumast ribosoomidesse mRNA

Bioloogia → Bioloogia
20 allalaadimist
thumbnail
6
docx

DNA reparatsioon

ahelates. 6)Vead DNA replikatsioonis. Kõik DNA polümeraasid teevad vigu, mille nad küll tavaliselt ise ära parandavad, kuid osad jäävad need siiski alles ning tekitavad olukorra, kus DNA erinevatel ahelatel on omavahel mittepaarduvad nukleotiidid. DNA reparatsioonisüsteemid DNA ahelal olevate vigastuste parandamiseks on kolm peamist süsteemi: Base excision repair (BER), mille käigus eemaldatakse DNA ahelast üksik kahjustatud nukleotiid mis asendatakse uuega. Nucleotide excision repair (NER), mille käigus asendatakse DNA kahjustuse ümbrusest umbes 30 nukleotiidi pikkune üheahelaline DNA lõik. Mismatch repair (MMR) kõrvaldab vigastused, mis on tekkinud DNA replikatsiooni või rekombinatsiooni käigus. Nendel juhtudel pole kumbki DNA ahel otseselt vigane, kuid nad ei paardu omavahel.

Bioloogia → Bioloogia
9 allalaadimist
thumbnail
2
doc

DNA ja RNA konspekt

Mõisted: 1. Nukleosiid ­ koosneb lämmastikalusest ja suhkrust 2. Nukleotiid ­ Lämmastikalus( puriin v pürimidiin) + suhkur+fosforhappe jääk ( fosforüül) 3. Oligonukleotiid ­ RNA v DNA jupp, mis koosneb mitmest nukleotiidist( tavaliselt kuni 20 nukleotiidi) oligonukleotiid on lühike DNA/RNA järjestus 4. Geen- DNA molekuli funktsionaalne lõik, mis tavaliselt sisaldab informatsiooni ( mRNA vahendusel) ühe VALGU sünteesiks ( rRNA ja tRNA geenid ei kodeerivalgumolekule 5

Bioloogia → Molekulaar - ja rakubioloogia...
110 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Molekulaargeneetika alused

18. Mis on geneetiline kood ja millised on geneetilise koodi omadused? Geneetiline kood ­ mRNA molekuli kolme järjestikuse nukleotiidi vastavus ühele aminohappejäägile valgu molekulis. Geneetilise koodi sünonüümsus seisneb selles, et ühele aminohappele vastab mitu koodonit. Kunagi ei vasta aga ühele koodonile mitu aminohapet. Üks koodon määrab ära ühe kindla aminohappe ­ ühetähenduslikkus. Geneetiline kood on ka mittekattuv ­ ükski mRNA nukleotiid ei kuulu samaaegselt kahe kõrvuti asetseva koodoni koostisesse. 19. Kuidas kasutatakse koodipäikest? Koodipäikese abil saab leida koodonite ja aminohapete vahelised vastavused. Selleks tuleb koodoni esimene nukleotiid valida sisemisest ringist, teine nukleotiid keskmisest ja viimane välimisest. 20. Kuidas koostada ühe geeni alusel vastav valgufragment? Teisest nukleotiidist lugedes saab määrata järjestikused initsiaatorkoodonid. Geneetilise koodi saab

Bioloogia → Bioloogia
149 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Pärilikkus

RNA) molekulides, mis põhineb vesiniksidemete moodustumisel. DNA moleklis ühinevad A ja T ning C ja G, RNA molekulis A ja U ning C ja G. 2. Geneetilise koodi omadused: 1) Sünonüümsus ­ ühele aminohappele vastab mitu koodonit. 2) Ühetähenduslikkus ­ üks koodon määrab alati ära ühe kindla aminohappe. 3) Universaalsus ­ kõigis organismides on ühesugune koodonite ja aminohapete vastavus. 4) Mittekattuvus ­ ükski mRNA nukleotiid ei kuulu korraga kahe kõrvutiasetseva koodoni koostisse. 3. Geeni tüübid vastavalt avaldumisele: 1) Avalduvad samaaegselt kõigis organismi rakkudes 2) Avalduvad kindla koe rakkudes 3) Avalduvad elutegevuse kindlal etapil 4) Ei avaldu kunagi 4. Transkriptsiooni reguleerimine 5. Millise molekuli osast on jutt? Nukleotiid U ­ RNA molekul Stoppkoodon ­ RNA molekul Nukleotiid T ­ DNA molekul Aminohape ­ DNA ja RNA molekulid Geen ­ DNA molekul

Bioloogia → Bioloogia
31 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Transport RNA-d, geneetiline kood

Funktsionaalsus tRNA molekuli tasapinnaline struktuur Funktsionaalselt on tRNA molekuli tähtsaim osa antikoodon, mille kolm nukleotiidi paarduvad komplementaarsusprintsiibi alusel mRNA koodoniga, mis on geneetilise translatsiooni ja geneetilise koodi strukturaalseks aluseks. Seetõttu on antikoodoni lingu ruumiline konformatsioon oluline täpse koodon-antikoodon seondumise toimumiseks. Antikoodoni ees paikneb konserveerunud U33 nukleotiid, mille järel teeb tRNA ahel järsu pöörde. Nukleotiid 34, esimene antikoodoni nukleotiid paardub mRNA koodoni viimase, 3. nukleotiidiga ja seetõttu on oluline, et koodon-antikoodon seondumine lõppeks just 34. nukleotiidiga ega jätkuks U33 ga, niiviisi määrab tRNA ahelas toimuv järsk pööre ära koodoni pikkuse (3 aluspaari). Antikoodon on sobivas ruumilises struktuuris mRNA koodoniga paardumiseks. Antikoodoni järel paiknevad nn. hüpermodifitseeritud nukleotiidid, mis pole võimelised aluspaare moodustama, nii on

Bioloogia → Geenitehnoloogia
17 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Valgud

Mõisted: AIDS - omandatud immuunpuudulikkuse sündroom, mida põhjustab HIV. Aminohape - Antikeha - vajalikud viirustest tervenemiseks. Biheeliks - DNA ruumiline kuju, kruvikujuline. Bioaktiivne aine - mõjutab organismi ainevahetust ja reguleerib elutalitusi. Biomolekul - kuuluvad rakuehitusse, reguleerivad rakkude talitusi ja omavahelist koostööd, osalevad organismid eaine- ja informatsiooni vahetuses. Biopolümeer - organismides moodustuv polümeer (valgud, polüsahhariidid, nukleiinhapped) Denaturatsioon - valgu kõrgemat järku ruumiliste struktuuride hävimine. DNA - biopolümeer, pärilikkuse kandja, kromosoomide koostisaine. monomeer. Ensüüm - biokeemilise reaktsiooni kiirust reguleeriv valk. Lipiidid - orgaaniliste ühendite rühm, vees mittelahutuv, aka rasvad. Nukleotiid - Nukleiinhappe monomeer. Riboos - RNA koostises esinev viiesüsinikuline monosahhariid. Valguülesanded: Ensümaatiline - reguleerib reaktsioonide kiirust. Ehituslik - t...

Bioloogia → Bioloogia
8 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Keemia - ensüümid, rasvad, lipiidid

Too mõlema liigi kohta näide Mis iseloomustab valkusid? Too 4 kriteeriumi. Kuidas liigitatakse valke koostise alusel? Millised on valkude omadused Valgud ehk proteiinid – polüpeptiidid, mis koosnevad aminohappejääkidest Keemilised omadused: 1) Hüdrolüüsuvad seedimisel – tekivad aminohapped 2) Denatureeruvad välistingimuste mõjul Kus leidub ja milleks on vajalikud lipiidid? Leidub taimsetes ning loomsetes organismides. Lipiidid on kõige energiarikkamad komponendid. Millest koosneb nukleotiid? DNA ja RNA võrdlus 3 aspekti ulatuses Iga nukleotiid koosneb kolmest osast: fosfaatgrupp 5-süsinikuline suhkur ehk pentoos (DNA-s on selleks 2-desoksüriboos; RNA-s riboos) lämmastikalus

Keemia → Keemia
1 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Keemia iseseisev töö (nukleotiidid ja valgud)

Keemia iseseisev töö! Nukleotiidid 1. Mis on nukleosiid 2. Mis on nukleotiid 3. Nukleiinhape 4. Miks RNA ahel ei ole heeliks 5. Mis on kantserogeenid 6. Kuidas tekivad organismis nitrosoamiinid Vastused: 1. Nukleosiid -on keemiline ühend, mis koosneb lämmastikalusest ja pentoosist , mis on seotud omavahel N-glükosiidse sidemega. Nukleosiidis on riboos tsüklilises vormis ning side lämmastikalusega sarnaneb sidemega glükosiidis. 2. Nukleotiid ( estrid)- on adenüülhape, guanüülhape, tsütidüülhape, uridüülhape ja vastavad 2- desoksühapped ( fosfaadid) 3. Nukleiinhapped- on biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid. Eristatakse kahte tüüpi nukleiinhappeid: desoksüribonukleiinhape (DNA) ja ribonukleiinhape (RNA). 4. Hüdroksüülrühm asendis 2 on piisavalt suur, et takistada ahela keerdumist. Ja ega RNA ei peagi sellist kuju võtma. 5

Keemia → Keemia
54 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Organismi keemiline koostis

RNA ülesanne- päriliku info realiseerimine 19. Oskate võrrelda DNA ja RNA molekule. DNA Polümeer Nukleotiid Lämmastikalus Suhkur(desoksüribo os) Fosfaatrühm A ­ T; G - C biheeliks RNA Polümeer Nukleotiid Lämmastikalus Suhkur (riboos) Fosfaatrühm A ­ U; G ­ C Üksikahel 20. MÕISTED: biomolekul, liitlipiid, steroid, hormoon, biopolümeer, peptiidside, gloobul, denaturatsioon, renaturatsioon, ensüüm, vitamiin, nukleotiid V: Biomolekul ­ Molekul, mis moodustub organismis metabolismi käigus. Liitlipiid ­ lihtlipiidide (vees mittelahustuv orgaaniline aine, mida organismid säilitavad ja lagundavad energia saamiseks) ühinemine teiste keemiliste ühenditega. Steroid ­ madalamolekulaarsed tsüklilised ühendid, mis vees peaaegu ei lahustu (kolesterool, hormoonid, D-vitamiin) Hormoon ­ bioaktiivne aine, mis põhiliselt moodustub loomorganismide

Bioloogia → Bioloogia
23 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Maximum likelihood ehk suurima tõepära meetodi kasutamine fülogeneesipuude tegemisel

Järgnevalt tuleb leida kõigi puude puhul väärtused, mis näitavad, kui tõenäoline on sellise puu evolutsioneerumine. Teeme lihtsustuse ja vaatleme DNA ahelas ainult ühte saiti n. Valime kõigi puude seast välja ühe ning leiame selle puhul tõepärasuse väärtuse. Olgu nende viie organismi (O1-O5) nukleotiidiks antud saidis n vastavalt A; G; G; T; T: Esmalt tuleb alustada tippudest ja leida, milline on tõenäosus, et organismide O1 ja O2 eellasorganismi antud saidis oli näiteks nukleotiid A. Sama tuleb teha ka kõigi teiste nukleotiidide kohta. Üldine valem (nukleotiidi X kohta) on järgmine: Siin tähistab Pij(t) transitsiooni, transversiooni või siis tõenäosust, et nukleotiid jääb samaks. Seejärel võime liikuda puu juure poole ja leida jällegi tõenäosuse, et eellasel oli antud saidis nukleotiid Y. Selleks tuleb meil summeerida kõik X-i väärtused, mis me iga nukleotiidi puhul saime. Samuti tuleb talitleda Z-i leidmisel

Ökoloogia → Ökoloogia
21 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Molekulaargeneetilised põhiprotsessid

sajandi alguses jõuti arusaamisele, et pärilikku infot vahendavad keemilised ühendid, milleks arvati olevat valgud või nukleiinhapped. 11. Mida tähendab geneetiline kood? Geneetiline kood on kindel vastavus nukleiinhapete (RNA) koodonite ja valke moodustavate aimnohapete vahel.Selle koodi kindlustab elusrakkude keemiliste juhiste süsteem, mis loob geneetilist infot kandva mRNAvahendusel proteiine. 12. Kuidas kasutada koodipäikest? Konkreetse aminohappe leidmiseks tuleb koodoni esimene nukleotiid leida sisemisest, teine nukleotiid keskmisest ja kolmas välimisest ringist. 13. Kirjelda valgu koostist. Valgud ehk proteiinid (ka valkained) on bipolümeerid , mille monomeerideks on aminohappejäägid. Valgu molekul koosneb paljudest üksteise järele peptiididega seotud aminohapetest, mille järjestuse määrab vastava geeni transkriptsioon. 14. Miks nimetatakse mõnesid aminohappeid asendamatuteks? Asendamatud aminohapped on aimnohapped , mida inimese organism ise kas üldse ei tooda

Bioloogia → Bioloogia
11 allalaadimist
thumbnail
27
docx

Geenitehnoloogia vastused

o 3.3 Juhtiv ahel o 3.4 Mahajääv ahel o 3.5 Regulatsioon 3.5.1 Eukarüoodid 3.5.2 Bakterid o 3.6 Terminatsioon · 4 Viited DNA struktuur DNA esineb tavaliselt kaheahelalise struktuurina, mille mõlemad otsad on kokku keeratud, et moodustada iseloomulikku kaksikheeliksit. Iga DNA ahel on kokku pandud nelja tüüpi nukleotiididest, mille lämmastikalusteks on adeniin, tsütosiin, guaniin ning tümiin. Nukleotiid on mono-, di-, või trifosfaat-desoksüribonukleosiid: see on desoksüriboos-suhkur, millele on kinnitunud üks, kaks või kolm fosfaatrühma. Nende nukleotiidide vahelisel interaktsioonil tekivad fosfodiestersidemed ning seeläbi moodustub DNA kaksikheeliksi fosfaat-desoksüriboos selgroog (aluspaarid on sissepoole suunatud). Nukleotiidid on kahe ahela vahel seotud aluspaaridest tulevate vesiniksidemetega. Adeniin paardub tümiiniga ning tsütosiin guaniiniga.

Bioloogia → Geenitehnoloogia
104 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Biomolekulid, orgaanilised ained organismides, jpm

Biomolekul- orgaanilise aine molekul, mis moodustub organismide elutegevuse tulemusena (valgud, lipiidid, sahhariidid, vitamiinid, nukleiinhapped, aminohapped, nukleotiidid). Kuuluvad rakkude ehitusse, ning reguleerivad rakkude talitlusi ja nende omavahelist koostööd. · Bioaktiivsed ained- orgaanilised ühendid, mis juba väikestes kontsentratsioonides mõjutavad organismide ainevahetust ning reguleerivad nende elutalitlusi (ensüümid, vitamiinid, hormoonid). Orgaanilised ained organismides: 1. Sahhariidid (ehk süsivesikud)- süsinikust, vesinikust ja hapnikust koosnevate orgaaniliste ühendite rühm. · Monosahhariidid- madalmolekulaarsed, koosnevad ühest molekulist (glükoos, fruktoos, riboos) · Oligosahhariidid- madalmolekulaarsed, koosnevad 2-3st li...

Bioloogia → Bioloogia
51 allalaadimist
thumbnail
10
rtf

Bioloogia kontrolltöö: dna

Kontrolltöö Organismide koostis 1) Lõpeta laused a) 4 enamlevinud keemilist elementi rakus on Hapnik (O), Süsinik (C), Vesinik (H), Lämmastik (N). b) Ateroskleroos (veresoonte lupjumine) on sageli põhjustatud kolesterooli piisivast liiast veres. c) Aminohappejäägid valgu molekulist on seotud peptiid sidemetega. d) Nukleotiid koosneb 1) lämmastikualusest 2) viiesüsinikulisest suhkrust 3) ühest fosfaatrühmast. e) Loomorganismides säilitatakse glükoosivarud peamiselt maksas ja lihastes loomse tärklise ehk glükogeeni molekulidena. f) Valgu primaarstruktuuriks nimetatakse aminohapete täpset ja unikaalset järjestust. g) Valgu denaturatsiooniks nimetatakse valgu struktuuri alandamist väliste tegurite toimel. 2) Leia õige vastus a) Valgud koosnevad 1) aminohapete jääkidest

Bioloogia → Bioloogia
170 allalaadimist
thumbnail
2
docx

11.klassi bioloogia kohta käivad kordamisküsimused ja vastused.

1. Mis on glükoosi lagundamise eesmärgiks? Energia saamine 2. Millest koosneb DNA nukleotiid(joonis)? Fosfaatrühm,desoksüriboos ja lämmastikalus 3. Selgitage mõisteid:nukleotiid,biheeliks,komplementaarsusprintsiip,biopolümeer nukleotiid-nukleiinhappe monomeer,mis on moodustunud lämmistikaluse,5-süsinikulise suhkru ja fosfaatrühma liitumisel. biheeliks-DNA molekul sekundaarstruktuur,mis moodustub vesiniksidemetega ühindatud kahe ahela keerdumisel. komplementaarsusprintsiip-kindlate lämmastikaluste paardumine nukleiinhapete(DNA&RNA)molekulidega,mis põhineb vesiniksidemete moodustumisel. biopolümeer-organismides moodustuv polümeer(valgud,nukleiinhapped jt.). 4. On teada üks lõik DNA-st,leidke selle vastas oleva teise DNA ahela nukleotiidiline järjestus A-T & C-G 5. Selgitage tärklise ja tselluloosi funktsioonide erinevust Tärklis on taimedes energeetilisel otstarbel,aga tselluloos on ehituslikul...

Bioloogia → Bioloogia
14 allalaadimist
thumbnail
39
ppt

Organismide keemiline koostis

Transpordifunktsioon ( hemoglobiin) Retseptorfunktsioon (närvirakkude valgud jmt) Regulatoorne funktsioon ( hormoonid-insuliin) Kaitsefunktsioon (antikehad) Liikumisfunktsioon (lihaste, viburite jmt valgud) Energeetiline funktsioon Nukleiinhapped Tähtsamad nukleiinhapped on DNA RNA ATP jt madalmolekulaarsed nukleiinhapped · Kõik nukleiinhapped koosnevad - nukleotiitidest. Nukleotiidid moodustavad pikki ahelaid. RNA DNA Iga nukleotiid koosneb kolmest komponendist : viiesüsinikuline suhkur (pentoos). DNAs - desoksüriboos ja RNAs - riboos. lämmastikalus fosfaatrühm lämmastikalus fosfaatrühm suhkur DNA ehitus 1) DNA esmane struktuur - nukleotiidijääkide hulk ja järjestus DNA üksikahelas. Üksikahelaline DNA esineb rakus sünteesiprotsessides ja teatud viirustes. 2) DNA sekundaarstruktuur - DNA levinuim

Bioloogia → Bioloogia
19 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Geneetiline kood

koodonite hulga ja selle aminohappe esinemissageduse vahel valkudes. Geneetilise koodi päike Koodi lahtimõtestamine toimub valgusünteesis koodonite kaupa. Initsiaatorkoodoniks on alati mRNA nukleotiidne järjestus AUG (Met), mis määrab ära ka järgnevate nukleotiidide jaotumise koodonitesse. Stoppkoodoniteks on kas UGA, UAA või UAG ja neile ei vasta ükski aminohape. Koodipäikese abil saab leida koodonite ja aminohapete vahelised vastavused. Koodoni esimene nukleotiid tuleb valida sisemisest, teine keskmisest ja viimane välisest ringist. Geneetilise koodi omadused Universaalsus - on ühesugune kõigil elusorganis-midel. Sünonüümsus - ühele aminohappele võib vastata mitu koodonit . Ühetähenduslikkus - üks koodon määrab alati üht kindlat aminohapet. Kattumatus ­ samaaegselt saab üks nukleotiid olla vaid ühe koodoni koosseisus. Geneetilise koodi tekkimine ja päritolu

Bioloogia → Bioloogia
11 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Muutlikkus

Kantserogeenid tekitavad vähki (arüülhüdroksülaasi, mida leidub inimese kopsus, mõjul muutuvad tubakasuitsus olevad tsüklilised ühendid kantseorgeenseteks, ensüümi aktiivsus varieerub inimestel suures ulatuses, ohtlik ka passiivse suitsetaja jaoks), teratogeenid kutsuvad esile väärarenguid (talidoneiid on jäsemete ebaloomulik lühisus). Mutatsioonilise muutlikkuse alaliigid on geenmutatsioonid (hälve on mõnes nukleotiidis geeni sees (kaduma võib minna üks nukleotiid, ühte nukleotiidi võib olla topelt, nukleotiidid võivad kohad vahetada või üks nukleotiid võib asenduda teisega), tunnustele tekivad uued alleelid, esineb suhteliselt sageli, põhjustavad arenguhäireid ja haigusi (skisofreenia, podagra)), kromosoommutatsioonid (ei muutu kromosoomide arv, vaid kuju (tükk tuleb kromosoomi küljest lahti ja liitub teisega,

Bioloogia → Bioloogia
189 allalaadimist
thumbnail
6
pdf

Bioloogia - pärilikkus

Keemilised​ - olmekeemia (alused, happed, ravimid) Füüsikalised​ - kiirgused (radioaktiivne kiirgus, röntkenkiirgus) 5. Mutatsiooniline muutlikkus ( millest tingitud ) Põhjustavad mutageenid, muutused geenides ja kromosoomides. 6. Mutatsioonide liigitus a) ulatuse b) tekkekoha järgi. Geenmutatsioon​ - toimub vaid molekulaartasandil, tekivad uued allelid. DNA kahekordistumine: nukleotiidide kadu, juurdetulek, nukleotiid asendub teisega. Kromosoommutatsioon -​ kromosoomide ehituse/pikkuse muutus Genoommutatsioon - ​homoloogilised kromosoomide arvu muutus 7. Kuidas tekib kombinatiivne muutlikkus? Tähtsus looduses? Kombinatiivne muutlikus tekib suguliselt paljunevatel organismidel sugurakkude küpsemisel ristsiirdena ja viljastumisel, kui ühinevad kahe organismi geenid. Suguliselt paljunevatel organismidel moodustub kombinatiivne muutlikus põhiosa pärilikust muutlikusest. 8

Bioloogia → Bioloogia
34 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Bioloogia kontrolltöö kordamine õpikust lk 44 ja 45

17 .rganismis sünteesitud orgaanilisi aineid nimetatakse biomolekulides 18 .lükoos kuulub polüsahhariidide tärklise ja tselluloosi koostisse 19.Inimese sisesekretsiooninäärmetes moodustunud regulatoorse funktsiooniga bioaktiivseid aineid nimetatakse ensüümid 20 .ipiidid täidavad organismis põhiliselt ehituslik ja energeetiline funktsiooni 21.AIDS i põhjustab HI viirus 22.õik valgud on moodustunud aminohapetest mis polüpeptiidahelas on omavahel ühendatud peptiidsidemega 23.Iga nukleotiid koosneb lämmastikalusest monosahhariidist ja fosfaatrühmast 24 DNA monomeerid erinevad üksteisest vaid lämmastikaluse poolest Selgitage pikemalt ja tooge näiteid! 25 Miks on organismide koostises keemilistest elementidest kõige enam hapnikku süsinikku ja vesinikku Sest süsinikust vesinikust ja hapnikust koosenvad: lipiidid süsivesikud ja neid aineid leidub veel ka aminohapete koostises 26 Miks peab inimese toit sisaldama ka mineraalaineid Sest muidu ei saaks toimida organismi

Keemia → Biokeemia
22 allalaadimist
thumbnail
10
docx

DNA, RNA, valgud - põhjalik kokkuvõte

DNA kaksikheeliks on paremakäeline nukleiinhapetest koosnev polümeer, mida hoiavad koosnukleotiidide aluspaarid. DNA ja RNA ehituse ning ülesannete võrdlus (erinevused ja sarnasused). Üleval pool on pilt DNA-st ja RNA-st (ehitus ja koostis) DNA ­ enamikes elusorganismides päriliku informatsiooni säilitav aine. Eukarüootses rakus asub DNA rakutuumas. Keemiliselt koosnab DNA desoksüribonukleotiididest. · Desoksüriboos · Vesinikside · Polümeer · Nukleotiid · lämmastikalus (A;T;C;G) · suhkur (desoksüriboos) · fosfaatrühm · Komplementaarsus (A - T; C - G) · Biheeliks (kaksikspiraal) RNA ­ ribonukleiinhape on organismi rakkdues esinev biopolümeer, mille monomeerideks on ribonukleotiidid. RNA peamine ülesanne on DNA-s peituva päriliku informatsiooni realiseerimine. · Fosfaatrühm · Riboos · Polümeer · Nukleotiid · lämmastikalus (A;U;C;G) · suhkur (riboos) · fosfaatrühm

Bioloogia → Bioloogia
11 allalaadimist
thumbnail
30
ppt

DNA ja RNA

Sissejuhatus 1. Mis on DNA? 2. DNA kromosoomides 3. Mitokondriaalne DNA 4. Mis on RNA? Mis on DNA? DNA -desoksüribonukleiinhape DNA ­ Molekul, mis kannab endas kogu pärilikku ehk geneetilist informatsiooni (1944) DNA struktuur (avastamine) 1953 ­ James D. Watson ja Francis H. C. Crick ­ DNA kaksikheeliksi struktuur DNA struktuur DNA on kaksikahelaline polümeer, mis koosneb nukleotiididest Nukleotiid ­ 1. suhkrujääk 2. Fosfaatrühm 3. tsükliline lämmastikalus DNA struktuur Nukleotiid 1. Suhkrujääk 2. Lämmastikalus 3. Fosfaatjääk Nukleosiid 1. Suhkrujääk 2. Lämmastikalus DNA struktuur Lämmastikalused: Adeniin (A), Tümiin (T), Tsütosiin (C) ja Guaniin (G) DNA struktuur 1. Selgroog ehk ühesuguse lüli kordus ­ suhkrujääk + fosfaatjääk 2. Külgahelad ­ lämmastikalused

Bioloogia → Molekulaarbioloogia
220 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Bioloogia kordamine koolieksami küsimused

Leia 2 erinevust · · 8. mRNA kodeeriva osa alguses on alltoodud nukleotiidijärjestus. Kasutades koodipäikest, määrake sellelt lõigult transleeritava valgu esmane struktuur. 3p UGUACCAGAAA ................................................................ ................................................................ ................................................................ Mis juhtub translatsioonil, kui nukleotiidijärjestuses 10. positsioonis nukleotiid A asendub U-ga? Põhjendage 10. nukleotiid AUG UAG CAG AAA UAA ........................................................................................................................................... .........................................................................................................................................

Bioloogia → Bioloogia
163 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Nukleiinhapped

Nukleiinhapped *DNA-(desoksüribonukleiinhape),päristuumsetel asub rakutuumas ja kannab endas geneetilist infot *RNA(ribonukleiinhape)kopeerib DNA infot ja kannab rakus selle vajalikku kohta NUKLEIINHAPPED on bioplümeerid,mille monomeerideks on nukleotiidid Nukleotiid koosneb süsivesikust,fosfaatrühmast ja lämmastikalusest A=T(adeniin;tümiin); C_=G(tsütosiin ja guaniin)(kolmikside!!) Tunnus DNA RNA 1.süsivesik desoksüriboos riboos 2.lämmastikalused adeniin adeniin,uratsiil 3.primaarstruktuur ühe ahelaline nukleotiidide jada 4.sekundaarstruktuur kiheeliks-nukleotiidide ahelate, lämmastikaluste vahel on vastavalt sobivusele vesiniksidemed A=T,C...G ...

Bioloogia → Bioloogia
12 allalaadimist
thumbnail
1
docx

DNA ja RNA

*nukleiinhapete monomeerideks on nukleotiidid *nukleotiidide koostisesse kuuluvad lämmastikalused. 2.Millest tulenevad eri DNA molekulide erinavad omadused? *NUKLEOTIIDIDE JÄRJESTUSEST *KUI PALJU ON NUKLEOTIIDE 3.Miks on DNA molekul keemiliselt stabiilsem kui RNA molekul? SEST DNA ON KAHEAHELALINE JA SEOB SEETÕTTU ROHKEM VESINIKSIDEMEID.RNA ON ÜHEAHELALINE: 2.9. *Joonisel on X-ga tähistatud vesinikside *Y-ga suhkrujääk *DNA struktuuri osa, mis on joonega piiritletud..... NUKLEOTIID *Milles seisneb DNA tähtsus? a)päriliku info säilitamine ja edasiandmine b)peamine kromosoomise ehituslik koostisosa 2.10. Informatsiooni RNA ( mRNA) *Toob geneetilise info rakutuumas asuvatest kromosoomidest valgusünteesi toimumise kohta. Transpordi RNA(tRNA) · mRNA molekuliga ribosoomodesse saabuva info lahtimõtestamine Ribosoomi RNA(rRNA) · Osaleb valgu sünteesis; kuulub ribosoomide ehitusse. 2.11.

Bioloogia → Bioloogia
155 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Keemia spikker mõistetega

) Heterotroofid- organismid, kes saavad elutegevuseks vajaliku energia toidus sisaldava orgaanilise aine oksüldatsioonil. Ja kehale omased ained sünteesitakse toiduga saadud orgaaniliste ainete lõhustumissaadustest. Miksotroofid- (siomviburlane) suudab mõlemat käitub nii auto kui heterotroofina (huulheain) Makroenergilised ühendid ehk energiarikkad ühendid, ühe keemilise sideme lõhkumisel vabaneb vähemalt 30kJ energiat. ATP- universiaalne energia ülekandja (edeniintrifosfaat) ATP on nukleotiid, mis koosneb lämmastikalusest (adeiin), süsivesikust(riboos) ja 3 fosfaat rühmast. Osaleb biomolekulide tekkel, ainete aktiivsel trantspordil, lihasrakkude töös. Dissimilatsioon- katapolism. Organismis toimuvad ainete lagundamise protsessid (lõhustamine).energeetilisel eesmärgil. Lähteaine glükoos. Süsivesikud 17,6kJ/g Lipiidid 38,9kJ/g Valgud 17,6kJ/g. Glükolüüs esmaseks energiaallikaks glükoos, aeroobne(toimub tsütoplasma võrgustikul), anaeroobne. Tsitraadi tsükkel

Bioloogia → Bioloogia
8 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Geneetika

Protseess algab mRNA ühinemisest ribosoomiga. T. on universaalne protseess, kuna ta esineb nii euka kui prokaariootides|Geneetiline kood- selle abil saab leida igale koodonile vastava aminohappe|Tripletsus-ühe koodoni koosseisu kuulub 3 nukleotiidi mRNA-s| Sünonüümsus-ühte aminohapet võib määrata mitu koodoni|Universaalsus-ühesugune kõigil elusolenditel|Ühetähenduslikkus-teatud koodon määrab alati kindlat aminohapet| Kattumatus-vaadeldaval ajahetkel saab üks nukleotiid olla ühe koodoni koosseisus| Koodon mRNA-s AUG|Antikoodon-tRNA-s UAC|Initsiaatorkoodon-AUG-Alustab| Transkriptsioon toimub:geenid, mis 1.avalduvad üheaegset organismi kõigis rakkudes 2.avalduvad ainult ühes kindla koe rakukudes 3. Avalduvad ainult rakkude elutegevuse kindlal etapil 4.ei avaldu kunagi

Bioloogia → Geneetika
7 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Mendeli II seadus

Heterosügootsus- geenipaari seisund, mille puhul homoloogilistes kromosoomides paiknevad vaadeldava tunnuse suhtes erinevad alleelid. Replikatsioon- Transkriptsioon- RNA süntees Translatsioon- valgu süntees Geneetiline kood- mRNA nukleotiidide triplettide vastavus aminohapete valgu molekulis. Om:universaalne, sünonüümne-ühele aminohappele vastab mitu koodonit), ühetähenduslik- ühele koodonile ei vasta kunagi mitu aminohapet, mittekattuv-ükski nukleotiid ei kuulu samal ajal 2kõrvuti olevasse koodonisse Geen avaldub kui mingilt geenilt toimub rna süntees. Erinevused rakkude ehituses ja talituses tulenevad geenidest,mis neis ühel v teisel ajahetkel avalduvad.

Bioloogia → Bioloogia
21 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Bioloogia

teaduslikke hüpoteese. Keemilistest ühenditest on rakkudes kõige enam:a) vett, b) glükoosi, c) kolesterooli, d) nukleiinhappeid. Taimede klorofülli koostisesse kuuluv keemiline element on:a) Fe, b) Mg, c) Zn, d) Ca. Sama koguse orgaanilise aine täielikul lagundamisel vabaneb energiat kõige enam:a) valkudest, b) nukleiinhapetest, c) sahhariididest, d) lipiididest. Riboos on:a) aminohape, b) monosahhariid, c) nukleotiid, d) lipiid. Organismid kasutavad glükoosi peamiselt:a) aine transpordiks, b) energia saamiseks, c) reaktsioonikiiruse regulatsiooniks, d) valkude sünteesimiseks. Valgu monomeerid on:a) monosahhariidid, b) lihtlipiidid, c) nukleotiidid, d) aminohapped. Biokeemiliste reaktsioonide kiirust reguleerivad:a) vitamiinid, b) aminohapped, c) ensüümid, d) glükoosi molekulid. DNA molekulide ainuomast teist järku struktuuri nimetatakse:a) gloobuliks, b)

Bioloogia → Bioloogia
11 allalaadimist
thumbnail
6
docx

MOLEKULAARBIOLOOGIA

suunas. Avalduda saab vaid see DNAs sisalduv info, mis transkriptsiooni käigus RNA- molekulideks ümber kirjutatakse. *Transkriptsioon ja replikatsioon on universaalsed protsessid, mis toimuvad ühtmoodi kõigis elusorganismides. *Et kogu geneetiline info muutumata kujul uutesse rakkudesse jõuaks, tehakse igast DNA- molekulist enne raku jagunemist täpne koopia. Seda viivad läbi ensüümid - valgud. *Replikatsioon kestab umbes 8h. *DNA-replikatsioonis võib esineda vigu: vale nukleotiid satub ahelasse; mõni nukleotiid võib ära jääda või lisanduda. Ensüümid suudavad mõningaid vigu parandada, kui vigu ei suudeta parandada, tekivad mutatsioonid. *Kogu organismi elutegevus põhineb valkudel. *Valkude ülesanded: katalüüsivad ja reguleerivad reaktsioone ; teabevahetus ; keha ehitusmaterjal ; osalevad organismide liikumisel ; muudavad kahjutuks haigusi tekitavaid mikroobe *Translatsioon - valgusüntees, mis toimub tsütoplasmas asuvates ribosoomides.

Varia → Kategoriseerimata
22 allalaadimist
thumbnail
32
ppt

Nukleiinhapped

DNaas desoksüribonukleaas, hüdrolüüsib DNA molekule RNaas ribonukleaas, hüdrolüüsib RNA molekule Nukleaasid Vastavalt hüdrolüüsitava sideme asukohale jaotatakse nukleaasid: Eksonukleaasid katalüüsivad terminaalse nukleotiidi eemaldamist 3´ eksonukleaasid 5´ eksonukleaasid Endonukleaasid katalüüsivad ahelasisese fosfodiestersideme hüdrolüüsi produktiks 3´ fosfaadiga nukleotiid produktiks 5´fosfaadiga nukleotiid Nukleaasid Ensüüm substraat klass spetsiifika Pankrease RNA endo(I) 3´ Pyr ribonukleaas A Põrna DNA, RNA ekso(II) 5´ots, aluse fosfodiesteraas spetsiif. puudub Põrna DNA endo(II) ahelasisene ester

Keemia → Keemia alused
56 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Geneetiline kood

Protsessi teostab ensüüm DNA-polümeraas. Replikatsiooni tulemusena tekib ühest DNA molekulist 2 identset DNA molekuli. 7. Kuidas toimub valgu süntees? (translatsioon) Toimub ribisoomis. Osalevad mRNA, tRNA ja rRNA. Translatsioon algab alguskoodoniga AUG. Lõpeb stoppkoodonitega. 8. Miks on geneetiline kood ühetähenduslik? Alati määrab kindla aminohappe ära üks koodon – üksühene vastavus. 9. Miks on geneetiline kood mittekattuv? Ükski mRNA nukleotiid ei kuulu samaaegselt kahe kõrvuti asetseva koodoni koostisesse. 10. Missugust geneetilise koodi nähtust nimetatakse sünonüümsuseks? Nähtus, mil ühele aminohappele vastab mitu koodonit.

Bioloogia → Bioloogia
43 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Bioloogia - Nukleiinhapped

Nukleiinhapped - DNA on orgaaniline ühend aka. biopolümeer, mis koosneb süsinikust, vesinikust, hapnikust, lämmastikust ja fosforist. - DNA on orgaaniline ühend, mis koosneb nukleotiididest. - Nukleotiid on kolmeosaline: 1) Viie süsinikuga suhkur ­ desoksüriboos. 2) Fosfaatrühm. 3) Lämmastikalus. Neli erinevat lämmastikalust: a) Adeniin(A) b) Guaniin(G) c) Tsütosiin(C) d) Tümiin(T) DNA Molekulid - Primaarstruktuur: kaheahelaline nukleotiidide rivi. Teine ahel moodustub vastavalt

Bioloogia → Bioloogia
14 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Mutatsioon

· Mutatsioone peetakse evolutsiooni liikumapanevaks jõuks: looduslik valik kõrvaldab ebasoodsad mutatsioonid, kuid soodsatel mutatsioonidel on kalduvus akumuleeruda. Neutraalsed mutatsioonid organismi ei mõjuta ning võivad aja jooksul akumuleeruda, mille tagajärjel võib tekkida niinimetatud katkev tasakaal. · Punktmutatsioonid on tavaliselt tingitud kemikaalidest või häirest DNA replikatsioonis, mille tõttu üks nukleotiid asendub teisega. Kõige tavalisem on ühe puriini asendumine teisega või ühe pürimidiini asendumine teisega (tsütosiin tümiin, adeniin guaniin). Sellist asendumist (transitsiooni) võib põhjustada lämmastikushape, väärade aluspaaride moodustumine või aluste mutageensed analoogid, nagu näiteks 5-bromo-2-deoksüuridiin (BrdU). Harvem esineb pürimidiini asendumine puriiniga või puriini asendumine pürimidiiniga

Bioloogia → Bioloogia
6 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Valgud

http://www.abiks.pri.ee 1. elemendid: H,C,O,N,(S) 2. Monomeerideks on 20 aminohapet R (radikaal) | H C NH2 | COOH 3. polümeeriks on hiigelsuur valgu molekul a) esmane e primaarstruktuur ­aminohappejääkide ahel peptiidside b) teisene e ekundaarstruktuur (heeliks, voltunud ahel) c) kolmandane e tertsiaarstruktuur (gloobul) d) neljandane e kvaternaarstruktuur ­ mitu valgu molekuli seotud S sidemega lihtvalk e proteiin ­ ainult aminohappejääkidest liitvalk e proteiid ­aminohappejäägid+muu aine glükoproteiid (aminoh.+süsivesik) lipoproteiid (aminoh.+lepiid) 4. Füüüsikalised omadusedmõned on kleepuvad, vees lahustuvad, temp.tundlikus denaturatsioonvalk kaotab kõrgemat järku struktuurid renaturatsioonvalk taastab oma struktuurid hüdrolüüsvalk laguneb tagasi ami...

Bioloogia → Bioloogia
78 allalaadimist
thumbnail
67
docx

Orgaaniline keemia II kordamine

Aminohapped Struktuur. pI (isoelektriline punkt): Aminohapete saamine, Streckeri süntees: Peptiidide struktuur: Peptiidsüntees: Karboksüül- ja aminorühma kaitsvad rühmad, nende pealepanek ja eemaldamine: Karboksüülrühma aktiveerimine: Peptiidsüntees tahkel kandjal: Lipiidid Vahad, rasvad, õlid. Rasvhapped: Seep, sünteetilised detergendid: Terpeenid, nende klassifikatsioon (mono-, seskvi-, di-, sester-, triterpeenid). Nukleiinhapped Nukleosiid, nukleotiid, nende struktuurid: Puriin- ja pürimidiinalused: Nukleiinhappe ahela struktuur: Reaktsioonid

Keemia → Orgaaniline keemia ii
155 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Biokeemia kordamisküsimuste vastused 2

1. Joonistage RNA koostisesse kuuluva monosahhariidi struktuur (ka DNA kohta). 2. Milline suhkur kuulub DNA koostisesse (ka RNA kohta)? DNA koostisesse kuulub suhkur, millel OH on asendunud H-ga. Samuti on see viie lüliline suhkur. Pentoos. 3. Joonistage DNA ahelas nukleotiidijääke ühendav keemiline side (ka RNA kohta). 4. Kas DNA on füsioloogilise pH juures: a) laenguta b) positiivse laenguga c) negatiivse laenguga 5. Milline nukleotiid on kujutatud joonisel, kas ta kuulub DNA või RNA koostisesse (kõik neli NMP-d ja neli dNMP-d)? Joonisel on kujutatud guanosiin-5-monofosfaat. Kuulub DNA koostisesse. 6. Kas joonisel toodud nukleotiidis esineb puriin või pürimidiin lämmastikalus? (kokku 5 erinevat). Joonisel esineb pürimidiin lämmastikalus. Puriin on suurem molekul. 7. Kas nukleotiidides on lämmastikalus suhkrujäägi külge ühendatud:

Keemia → Analüütiline keemia
29 allalaadimist
thumbnail
34
ppt

Geeni ekspressioon: translatsioon ja geneetiline kood

mRNA CUC koodon tRNA GAG ( Leu) antikoodon Identifitseerisid nii 50 koodonit 5. Eri meetoditega identifitseeriti tegelikult 61 koodonit; kolm ülejäänut ei olnud seotud a/h, need on stopkoodonid Geneetiline kood ( mRNA, 5' poolt 3'): 1. Kood on triplet; iga 3 nukleotiidi mRNA määrab 1 a/h 2. Koodidel ei ole mingit vahenukleotiidi, seda loetakse järjest 3. Kood ei kattu, iga nukleotiid on vaid ühes tripletis 4. Kood on praktiliselt universaalne; sama kood eri organismidel määrab sama a/h 5. Kood degenereerub 18 a/h 20st kodeeritakse rihkema kui ühe koodoni poolt (v.a. Met ja Trp) paljudel on neli koodonit kolmandas positsioonis 6. Koodil on start koodon (ATGkodeerib metioniini), sellest tavaliselt algab valgu süntees j kolm stop koodonit, mis termineerivad polüpeptiid ahela 7

Bioloogia → Geneetika
14 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Organismide koostise kokkuvõte

18. Glükoos kuulub polüsahhariidide tärklise ja tselluloosi koostisesse. 19. Inimese sisesekretsiooninäärmetes moodustunud regulatoorse funktsiooniga bioaktiivseid aineid nimetatakse ensüümideks. 20. Lipiidid täidavad organismis põhiliselt ehituslikku ja energeetilist funktsiooni. 21. AIDS-i põhjustab HIV viirus. 22. Kõik valgud on moodustunud aminohapetest, mis polüpeptiidahelas on omavahel ühendatud peptiidsidemega. 23. Iga nukleotiid koosneb lämmastikalusest, monosahhariidist ja fosfaatrühmast. 24. DNA monomeerid erinevad üksteisest vaid lämmastikaluste poolest. 25. Organismide koostises keemilistest elementidest kõige enam hapnikku, süsinikku ja vesinikku, sest need keemilised elemendid kuuluvad kõigi orgaaniliste ühendite koostisesse. 26. Inimese toit peab sisaldama mineraalaineid, sest muidu ei saaks toimida organismi kõik protsessid. Ensüümides ja närviimpulsside ülekandmiseks on vaja

Bioloogia → Bioloogia
6 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Bioloogia uurib elu, organismide koostis

teaduslikke hüpoteese. 32)Keemilistest ühenditest on rakkudes kõige enam: a) vett, b) glükoosi, c) kolesterooli, d) nukleiinhappeid. 33)Taimede klorofülli koostisesse kuuluv keemiline element on: a) Fe, b) Mg, c) Zn, d) Ca. 34)Sama koguse orgaanilise aine täielikul lagundamisel vabaneb energiat kõige enam: a) valkudest, b) nukleiinhapetest, c) sahhariididest, d) lipiididest. 35)Riboos on: a) aminohape, b) monosahhariid, c) nukleotiid, d) lipiid. 36)Organismid kasutavad glükoosi peamiselt: a) aine transpordiks, b) energia saamiseks, c) reaktsioonikiiruse regulatsiooniks, d) valkude sünteesimiseks. 37)Valgu monomeerid on: a) monosahhariidid, b) lihtlipiidid, c) nukleotiidid, d) aminohapped. 38)Biokeemiliste reaktsioonide kiirust reguleerivad: a) vitamiinid, b) aminohapped, c) ensüümid, d) glükoosi molekulid. 39)DNA molekulide ainuomast teist järku struktuuri nimetatakse:

Bioloogia → Bioloogia
65 allalaadimist
thumbnail
7
rtf

Organismide koostis

kaheahelaline biheeliks Leidke kõige õigem vastusevariant! 9. Keemilistest ühenditest on rakkude koostises kõige enam: a) vett b) glükoosi c) kolesterooli d) nukleiinhappeid 10. Taimede klorofülli koostisse kuuluv keemiline element on: a) Fe b) Mg c) Zn d) Ca 11. Sama koguse orgaanilise aine täielikul lagunemisel vabaneb energiat kõige enam: a) valkudest b) nukleiinhapetest c) sahhariididest d) lipiididest 12. Riboos on: a) aminohape b) monosahhariid c) nukleotiid d) lipiid 13. Organismid kasutavad glükoosi peamiselt: a) ainete transpordiks b) energia saamiseks c) reaktsioonikiiruse regulatsiooniks d) valkude sünteesimiseks 14. Valgu monomeerid on: a) monosahhariidid b) lihtlipiidid c) nukleotiidid d) aminohapped 15. Biokeemiliste reaktsioonide kiirust reguleerivad: a) vitamiinid b) aminohapped c) ensüümid d) glükoosi molekulid 16. DNA molekulide ainuomast teist järku struktuuri nimetatakse: a) gloobuliks

Bioloogia → Bioloogia
245 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Replikatsioon ja transkriptsioon

DNA replikatsiooni käigus sünteesitakse ühest DNA molekulist kaks ühesuguse nukleotiidse järjestusega DNA molekuli. Nimetatakse matriitssünteesiks, sest kasutatakse vanemahelat kui matriitsi - “templaati“. DNA replikatsioon on kiire protsess: sünteesi käigus lisatakse eukarüoodi rakus 3000 nukleotiidi minutis. DNA replikatsioon on ka erakordselt täpne protsess: nii prokarüootide kui eukarüootide replikatsioonil tekkiv viga on umbes 1 nukleotiid 109 nukleotiidi kohta – see teeb 3 nukleotiidi inimese genoomi kohta ühes rakujagunemises. DNA replikatsiooni biokeemia Iga vanemahela (matriitsahela) kohta sünteesitakse uus komplementaarne ahel. Sünteesi käigus lisatakse desoksüribonukleosiid trifosfaate, lühendatult dATP, dGTP, dCTP ja dTTP. Lisamise käigus lõigatakse ära 2 fosforhappe jääki ja DNA ahelasse liitub desoksüribonukleosiid monofosfaat, lühendatult dAMP, dGMP, dCTP ja dTMP. Süntees on 5’-˃3’ suunaline.

Bioloogia → Bioloogia
73 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Bioloogia I kursus: KODUNE KONTROLLTÖÖ nr.1 - ORGANISMIDE KOOSTIS

DNA teine ahel biheeliksis oleks selline: T AG G AC C AAAT AC C Kui arvestada komplementaarsust ,siis RNA ahel tuleks( esimese ahela järgi): U AG G AC C AAAU AC C 27. Kui DNA üks ahel on: A T A C C C T C A A G A T, siis talle vastav RNA ahel on: UAU G G G AG U U C U A 28. Mis on ühist järgmistel nimetustel: laktoos, maltoos, sahharoos, mis on nende ülesanne kehas Need on disahhariidid ning keha kasutab neid energia saamiseks. 29 Võrdle omavahel DNA-d ja RNA-d ( nukleotiid, lämmastikalused, üksik-või kaksikahel, sahhariid, ülesanne) Vormista tabelina! Võrreldav tunnus DNA molekul RNA molekul nukleotiid Adenosiin-, guanosiin-, Adenosiin-, guanosiin-, tsütidiin- ja tsütidiin- ja uridiinfosfaat. tümidiinfosfaat. lämmastikalused Adeniin, guaniin, tsütosiin Adeniin, guaniin, tsütosiin

Bioloogia → Bioloogia
50 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Valkude biosüntees

muidu võib mitmete oluliste ensüümide töö pidurduda ja sellega võib kaasneda tõsised tervisehäired. Inimese süljes esinev valk amülaas lagundab tärklist. See ensüüm lõhustab toiduga suhu sattunud tärklise molekule. DNA ja valgu ehitus on tihedalt seotud. DNAs peitub informatsioon valgu ehitus kohta. DNA ise ei osale otseselt valgusünteesis. Selles dünaamilises protsessis asendab DNAd amiinihape. DNAl ja RNAl on erinevad nukleotiidid. RNAl on uratsiil ja DNAl on tümiin. Nukleotiid on nukleiinhappe monomeer, mis on moodustunud lämmastikaluse, 5-süsinikulise suhkru ja fosfaatrühma liitumisel. Nukleiinhapete molekulides kindlate lämmastikaluste paardumist nimetatakse komplementaarsusprintsiipiks. Vesiniksidemetega ühedatud kaheahelaline DNA keerdub biheeliksisse. Kaheahelaline biheeliks on paljude füüsikaliste ja keemiliste tegurite suhtes vastupidav. Transkriptsioon on DNA ühe ahela alusel komplementaarse RNA molekuli süntees

Bioloogia → Bioloogia
8 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun