Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"vesinikperoksiid" - 105 õppematerjali

vesinikperoksiid on põletikuvastane ning kiirendab ainevahetust ja hapniku tarbimist nahakudedes, Virgiinia nõiapähkel toniseerib ja rahustab, kamper toimib antiseptiliselt ja valuvaigistavalt, mentool stimuleerib kudede hingamist ning värskendab ja toniseerib nahka, tekitades külmatunde.
thumbnail
16
doc

MITTEMETALLID

Mittemetalle on 22. Lihtainetena esinevad nad gaaside (H2, O2, N2, F2, Cl2, väärisgaasid), vedeliku (Br2) või tahketena (B, Si, C, P, S, I2 jt.). Perioodilisuse süsteemis paiknevad mittemetallid perioodide lõpus. Mittemetallide aatomite väliselektronkihil on enamikul juhtudesl üle kolme elektroni. Mittemetalli aatomitele on iseloomulik liita keemiliste reaktsioonide käigus elektrone. Seejuures aktiivsemad mittemetallid moodustavad negatiivselt laetud ioone (halogeniidioonid). Neil juhtudel esinevad mittemetallid oksüdeerijatena. Elementide aatomite omadus liita elektrone suureneb perioodis väärisgaasi suunas; rühmas suureneb alt ülespoole (aatomiraadiuse vähenemise suunas). Kõige aktiivsem mittemetall on fluor. Mittemetallide elektronnegatiivsus ning keemiline aktiivsus väheneb reas: F, O, Cl, N, Br, I, S, C, H, P, Si, Xe Tüüpiliste mittemetall...

Keemia
151 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Mittemetalliliste elementide kirjeldus

Vesi on tavatingimustes vedelas olekus vaid vesiniksidemete suure osatähtsuse tõttu. 13. Iseloomusta a) osoon - Osoon ehk trihapnik (O3) on hapniku allotroopne vorm, mille molekul koosneb kolmest hapniku aatomist.Normaaltingimustel on osoon sinakas gaas. Ta neelab punast valgust; samuti neelab ta ultraviolettkiirgust. Osoon kondenseerub temperatuuril ­112°C siniseks vedelikuks. b) vesinikperoksiid - Vesiniku ja hapniku ühend. Erinevalt veest on vesinikperoksiid ebapüsiv. Päikesevalguse käes ja eriti katalüsaatorite toimel laguneb ta kiiresti, eraldades hapnikku. Tugev oksüdeerij, teda saab kasutada näiteks pleegitamisel. Võivad tekitada nahale söövitushaavu. 14. Halogeenide füüsikalised omadused. Lihtainena tugevalt mürgised. Halogeenaurud on terava lõhnaga. 15. Halogeenide võimalikud oksüdatsiooniastmed. Milline oksüdatsiooniaste on...

Keemia
45 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Glükoosi sisalduse määramine looduslikus objektis

Teooria Glükoosisisalduse kvantitatiivseks määramiseks bioloogilistes objektides, nagu vereseerum, toiduained, taimne tooraine jm kasutatakse laialdaselt ensümaatilist meetodit, mis põhineb ensüümide glükoosi oksüdaasi (GOx) ja peroksüdaasi (POx) kasutamisel. GOx-i süstemaatiline nimetus ,D-glükoosi: O2-oksüdoreduktaas näitab, et ta katalüüsib, D glükoosi oksüdeerumist molekulaarse hapniku toimel. Reaktsiooniproduktideks on vesinikperoksiid ja ,Dglükonolaktoon, mis kiiresti hüdrolüüsudes moodustab D-glükoonhappe. GOx kujutab endast liit- ehk konjugeeritud valku, flavoproteiini, mis sisaldab mittevalgulise komponendina flaviinadeniindinukleotiidi (FAD), mis toimib koensüümina. Vaadeldava meetodi järgmises etapis kasutatakse peroksüdaaside perekonna üht esindajat, rõika peroksüdaasi, mille süstemaatiline nimetus on doonor: H2O2 oksüdoreduktaas....

Biokeemia
32 allalaadimist
thumbnail
23
doc

Keemia konspekt

lõhnata gaas päikese Põleb õhus ja nimetatakse maapinnast) massist vesinikuks isotoopideks H2O2 moodustab Treuteelium ja Vesinikperoksiid . H2) triitium Desifitseerimis Orgaaniliste vahend ainete koostises O2 hapnik 21% õhu Värvi ja Toetab põlemist. O3 Trii hapnik,...

Keemia
509 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Mittemetallid, halogeniidid, halogeenid

Puhast hapnikku kasutatakse terasesulatuses, keevitusel, keemiatööstuses, põlemisel, (meditsiinis) o VESI H2O Looduses väga levinud aine, ligi ¾ Maa pinnast on kaetud veega. Kujundab olulisel määral Maa kliimat. Keemiliselt küllalt püsiv ühend, väga nõrk elektrolüüt, on nii happeliste kui ka aluseliste omadustega. Jää on kergem kui vesi, kuna jääs on molekulid omavahel seotud hõredaks kristalliliseks struktuuriks. o VESINIKPEROKSIID H2O2 Ebapüsiv, tugev oksüdeerija, kasut.pleegitamisel, söövitav toime. o HALOGEENID Halogeenid on fluor, kloor, broomja jood.(VIIA rühma elemendid alates fluorist.). MÜRGISED! Aktiivseimad MM, ei leidu lihtainetena, vaid sooladena,valdavalt iooniline side, lahustuvad vees vähe, Lihtainena koosnevad kaheaatomilistest molekulidest, FLUOR F2 - Kõige aktiivsem MM, nimetatud "kõigesööjaks", helekollane gaas, reag. veega,...

Keemia
88 allalaadimist
thumbnail
31
doc

Jäätmeprobleemid

Kui te viskate paberkoti tavalisse prügikasti, siis kõduneb kott alles aastate jooksul ja ei too sedagi kasu, mis oleks sündinud komposti kasutamise teel. Siiski ei tasu unustada, et paber ja papp tekitavad prügilasse sattudes metaani, mis on 20 korda tugevam kasvuhoonegaas kui CO2. Paberi saatmine taaskasutusse on aga konksuga küsimus. Esiteks on vaja tagastatud paber muuta uuesti sobivaks pehmeks massiks. Selleks kasutatakse kemikaale nagu vesinikperoksiid (ehk vesinikülihapend), naatriumsilikaat ja naatriumhüdroksiid. Need ained pleegitavad ja lahutavad kiudusid. Seejärel mass puhastatakse, et olla kindel, et see ei sisalda midagi, mis võiks takistada paberi tootmist. Kui trükivärvi paberist välja ei pesta, siis jääb paberile hallikas 15 toon. Valge taaskasutatud paberi saamiseks tuleb saadud mass veel suure hulga vedelikuga loputada...

Keskkonnakaitse ja...
247 allalaadimist
thumbnail
34
doc

Kordamisküsimuste vastused

Mikrobioloogia aine ja ajalooline areng Mikro ­ väike Bio ­ elu Logos ­ õpetus Teadus väga väikestest palja silmaga mitte nähtavatest organismidest, mikroobidest. Mikroobid on ühed algelisemad elusloomad maa peal. Mikrobioloogiat saab jagada bakterioloogia, mükoloogia, viroloogia, algoloogia. Bakterioloogia - uurib baktereid. Mükoloogia - uurib hallitusseeni. Viroloogia ­ uurib viiruseid Algoloogia ­ uurib lihtsamaid vetikaid jm. Mikrobioloogia ajalugu Mikrobioloogia isaks peetakse Anthony von Leuwenbock'i, avastas bakterid, vere- ja spermarakud, mikroskoopilised ümarussid ja keraloomad. Raamat " Looduse seadused". Tegi algelisi mikroskoope. Louis Pasteur ( 1822-1895 ) ­ tõi esimesena välja mikroorganismide osi ainete keemilisel muutumisel hja haigestumisel. Leidis, et suhkur muudetakse piimhappeks spetsiaa...

Mikrobioloogia
221 allalaadimist
thumbnail
25
doc

Plahvatused kodustes tingimustes

------------------------ Plahvatused kodustes tingimustes Õpilasuurimus Autor: klass Juhendaja: 2008 Sisukord SISSEJUHATUS........................................................................................................... 3 1. PLAHVATUS............................................................................................................. 4 .......................................................................................................................................5 2. POMMID....................................................................................................................6 3. LÕHKEAINED........................................................................................................... 7 3.1. LÕHKEAINE LIIG...

Keemia
97 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Loengud VI-VIII

Molekulaarne hapnik ei loe eriti aktiivne oksüdeerija, seetõttu ei ole ta ka mürgine. Hapnik on organismis peamiseks elektronide aktseptoriks. Hapnikul on kaks paardumata elektroni ja ta võib 2 elektroni juurde liita aga see ei toimu lihtsa ühekordse üleminekuna, vaid terve rea vaheastmete kaudu, kus tekivad väga tugevad oksüdeerijad, sealhulgas radikaalid: R* tugevad oksüdeerijad on : · superoksiidradikaal (- anioonradikaal) · vesinikperoksiid · hüdroksiidradikaal ­ tugevaim teada olevaist oksüdeerijatest Vabade radikaalide eluiga on väga lühike, sekundi murdosast mõne sekundini. Seega nad toimivad peamiselt oma tekkekohal, pikema elueaga radikaalid võivad difundeeruda ka kaugemale. Organismis ei ole eriti palju reaktsioone, milles üheks reagendiks oleks hapnik. Enamik oksüdatsioonireaktsioone toimub kaudselt, vesiniku eemaldamise kaudu. Molekulaarne hapnik toimib organismis oksüdeerijana neljal viisil:...

Inimese toitumisõpetus
64 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Valgendajad

Valgendajad saab jagada kaheks ­keemilised ja optilised valgendajad. 1. VALGENDAJATE KOOSTISES OLEVAD LOODUSELE MITTESÕBRALIKUD AINED Valgendavad komponendid on pesupesemisvahendites valge kanga jaoks, pleki eemaldajates ja valgendajates, et eemaldada plekke ja valgendada heledaid kangaid. Olenevalt materjali tüübist sobivad neile erinevad valgendajad. Näiteks riietel on sellekohased lipikud. Perkarbonaadid ja vesinikperoksiid on mõned nendest komponentidest, mis lagunevad kahjututeks produktideks. Üks probleem on, et nad peavad olema stabiliseeritud vastu pidama pikale ajalisele seismisele. See saavutatakse lisades stabiliseerivaid komponente, nagu fosfaadid ja EDTA (EtüleenDiamiinTetraAtsetaat). Puhastav mõju seisneb mustuse ja raskemetalli sidumises. See ei ole kergesti lagunduv heitveepuhastusjaamades ega vee keskkonnas. Fosfaate kasutatakse kohtades, kus vesi on kare...

Puhastusteenindus
32 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Mikrobioloogia konspekt

- alkalifiilid ­ aluselembelised mikroorganismid - picro ­ hape - aerofiil ­ hapnikuarmastaja - fakultatiivne anaeroob ­ on võimeline elama nii hapnikurikkas keskkonnas kui ka hapnikuvaeses - hapnik inaktiveerib mõningaid ensüüme (nt. nitrogenaas) - hapnikust moodustuvad reaktsioonivõimelised radikaalid: superoksiidradikaal, hüdroksiidradikaal (väga ohtlikud, põhilised pahategijad rakus) - lisaks võib hapnikust moodustuda ka vesinikperoksiid - organismid, kes taluvad hapnikku, suudavad kahjutustada neid radikaale. Organismid, kes ei talu, ei suuda Inimese ja loomade normaalne mikrofloora - biont ­ organism - gnotos ­ teadma, tundma - probiootikumid ­ tervistavad bakterid - inuliin ­ prebiootikum kodus: normaalne mikrofloora lõpp ­ mäletsejad loomad üle vaadata: anaeroobne hingamine ja kemolitotroofia Lühike toitumine ja energeetika - lito ­ kivi...

Ajaloolised sündmused
64 allalaadimist
thumbnail
91
doc

Bakterirakkude kasv ja seda mõjutavad tegurid

Sissejuhatus Metaboolne ja geneetiline regulatsioon bakterites Bakterirakkude efektiivseks kasvuks on vaja, et kõiki raku põhilisi ehitusblokke ja nendeks vajalikke makromolekule produtseeritaks õiges vahekorras. Selleks, et sünteesi lõpp-produktide kontsentratsioon rakus liiga kõrgele ei tõuseks, on rakus välja kujunenud kaks kontrollmehhanismi: 1. Ensüümiaktiivsuse tagasisidestuslik inhibitsioon (feedback inhibition) ­ metaboolne regulatsioon 2. Ensüümi sünteesi repressioon ­ geneetiline regulatsioon Tagasisidestusliku inhibitsiooni tulemusena inhibeeritakse rakus juba olemasoleva ensüümi aktiivsus reaktsiooni lõpp-produkti poolt. Inhibitsiooni võib esile kutsuda ka teatav metabolismiraja vaheprodukt. Geneetilise repressiooni korral inhibeerib tavaliselt lõpp-produkt metabolismiraja esimese ensüümi sünteesi vastava geeni avaldumise pärssimise kaudu. Metaboolne regulatsioon tagasisidestusliku inhibitsiooni kaudu ja geneetilin...

Mikrobioloogia
85 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Inimene kui tervik

119- 129 Ivi Rammul Energiabilanss Eluprotsessideks vajalik energia saadakse orgaaniliste ainete oksüdatsioonil. Kui palju inimene energiat vajab sõltub: - vanusest - üldisest aktiivsusest - keha massist - pärilikkusest Energiabilanss sisaldab kõiki energialiike, mida organism saab, kaotab või akumuleerib. E (energia) = A (ainevahetus) + K (kasvuks kasutatav) + M (soojusena eralduv metaboolne energiakadu) + V (seedimata toidujäänustes sisalduv energia) + U (uriinis sisalduvad energiarikkad ained) + T (töö) Puhkeolekus: E= A+K+M+V+U Aktiivse töö korral: E= A+K+M+V+U+T Hingamine ja vereringe Eluprotsessideks vajalik energia saadakse orgaaniliste ainete oksüdatsioonil. Hingamine toimub organismi rakkudes pidevalt ja gaasivahetussüsteem peab pidevalt rakke hapnikuga varustama. Hingamine toimub meie tahtest sõltumtult. Hingamis...

Bioloogia
107 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Glükoosi sisalduse määramine ensümaatilisel meetodil.

GOD kasutamine annab võimalust määrata glükoosi ka teiste suhkrute juuresolekul. GOD katalüüsib glükoosi oksüdeerumist lahuses sisalduva hapniku toimel. See ensüüm sisaldab flaviinadeniindinukleotiidi (FAD), mille abil glükoosi molekulilt kantakse kaks vesiniku aatomit hapnikule. Tulemusena toimub glükoosi oksüdeerumine glükoonhappeks ja tekib vesinikperoksiid . Järgmises etappis osaleb POD. See katalüüsib spetsiifiliste substraatide oksüdeerumist. Teine substraat H2O2 redutseerub, andes vett. Kasutades substraati, mis oksüdeerub andes värvilist produkti, saab reaktsiooni jälgida spektrofotomeetriliselt. Lahuse värvuse intensiivsus on võrdelises sõltuvuses glükoosisisaldusest uuritavas proovis. Värvilise substraadina kasutatakse kaaliumheksatsüaanoferraati(II), nn kollane veresool. Reaktsiooni...

Biokeemia
171 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Kordamis küsimused Mittemetall

keemistemp-ga, sest molekulide vahel jõud nõrgad, tugevad ,mürgised, rühmas ülevalt alla aatomiraadius kasvab, elektronegatiivsus väheneb, sest oksüdeeruva omadused nõrgenevad. VA-rühma väliskihis 5 elektroni, liidavad elektroni, kaheaatomilised. 5. Hapniku alltroobid ja selle ühendid. Atomaarne hapnik, dihapnik(värvuseta, -183C keemistemp, maitseta, lõhnata), trihapnik(osoon).Ühendid on vesi ja vesinikperoksiid . 6. Kloorivee teke, selle võrrand ja saaduste nimetused. Kloori juhtimisel vette, reageerib ta osaliselt veega, moodustades kloorivee. Cl2+H2OHCl+HclO(hüprokloriidihape) 7. Kuidas tekivad ammoonium soolad? +võrrand Ammoniaakhüdraadi kui aluse reageerimisel hapetega tekivad vastavad soolad. NH3*H2O+2H2SO4(NH4)2SO4+2H2O 8. Kuidas saadakse laboris lämmastiku ja selle võrrand? Mitmete ainete, eelkõige ammooniumnitriti kuumutamisel: NH4NO2N2+2H2O 9...

Keemia
109 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Mittemetallide omadused, saamisviisid, kasutusalad

Mittemetallid Omadused · Mittemetallilised omadused tugenevad vasakult paremale ja alt üles · Perioodilisustabelis paiknevad paremal ja üleval · Väliskihil on palju elektrone · Enamasti liidavad elektrone · Maksimaalne o-a on väliskihi elektronide arv ehk rühma number · Minimaalne o-a saadakse arvutamisel: väliskihi el arv ­ 8 Erandid hapnik ­II ja flour ­I · Mittemetalli aatomid hoiavad elektrone tugevaltkinni seega on neil suur elektronegatiivsus ja raadius väike · Võivad esineda igas olekus · Ei juhi elektrit ega ka soojust · Erinevat värvi · Erinevad sulamistemperatuurid ALLOROOPIA ­ nähtus kus üks element moodustab, mitu lihtainet · Keemilistes reaktsioonides metallidega käituvad mittemetallid alati oksüdeerijatena 2Mg +O2 2MgO · Mittemetallide omavahelistes reaktsioonides on oksüdeerija (liidab...

Keemia
133 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Mittemetallilised elemendid

Mittemetalliliste elementide aatomiehituse iseärasused Mõõtmed on suhteliselt väiksemad, kui metallilistel elementidel ning neil on väliskihil rohkem elektrone, kui metallilistel elementidel. Elementidemittemetallilised omadused on seotud aatomite võimega liita elektrone. Fluor saab elektrone ainult liita. Metallid käituvad oksüdeerijana reageerimisel metallidega ja endast vähem aktiivsete mittemetallidega. Mittemetallid käituvad redutseerijana reageerimisel endast aktiivsemate mittemetallidega. Max. o.-a on vastavuses rühma numbriga. Min. o.-a. on vastavuses n-8. Vahepealne o.-a. on püsivast o.-a. 2 võrra väiksem. Püsivad o.-a. H(I); B(III); C, Si(IV); N(-III); P,As(V); O, S(-II); Se, Te(VI); F, Cl, Br, I(-I). Poolmetallid on metalliliste ja mittemetalliliste omadustega elemendid. Neil on läige, haprad, raskesti töödeldavad, elektrijuhtivuselt vahepealsed(pooljuhid) Mittemetallide ühised füüsikalised omadused · Kõik on väga erineva...

Keemia
47 allalaadimist
thumbnail
25
ppt

Mittemetallidest üldiselt slideshowna

6. MITTEMETALLID JA NENDE ÜHENDID PRAKTIKS · NO2 ­ punakaspruun mürgine gaas · N2O ­ naerugaas · CO2 ­ tekib täielikul põlemisel, ei põle ega soodusta põlemist, tulekustutites · CO ­ väga mürgine, tekib mittetäielikul põlemisel · H2O2 ­ vesinikperoksiid , haavade puhastamiseks, hapniku saamiseks · SO2 ­ mürgine teravalõhnaline gaas, happesademete põhjustaja · ... 7. KESKKONNAST... · Happesademeid põhjustavad: ­ happelised oksiidid, peamiselt SO2, NOx, ... · Kasvuhooneefekti põhjustavad: ­ peamiselt CO2, CH4 · Mittemetalliühenditest põhjustavad veekogude kinnikasvamist (eutrofeerumist) lämmastikuühendeid sisaldavad väetised ÜLESANDED · Määra reaktsioonides...

Keemia
51 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Analüütline keemia praks vol2

Metallid: Zn, Al, Cd, Pb, Ni, Cu, Ag Reduktorid: Jonesi reduktor ­ Zn amalgam 2Zn + Hg2+ = Zn2+ + Zn(Hg) Waldeni reduktor ­ Ag, HCl hapet sisaldavad lahused, tekib AgCl kiht Ag pinnale Täiendavad oksüdeerijad, nende kasutamine- naatriumvismutaat NaBiO3 NaBiO3 + 4H+ + 2e- = BiO+ + Na+ + 2H2O ammooniumperoksüdisulfaat e. ammooniumpersulfaat (NH4)2S2O8 S2O8 2- + 2e- = 2SO4 2- E0 = 2,01 V Lagunemisreaktsioon: 2S2O8 2- + 2H2O = 4SO4 2- + O2 + 4H+ naatriumperoksiid ja vesinikperoksiid H2O2 H2O2 + 2H+ +2e- = 2H2O E0= 1,78 V Lagunemisreaktsioon: 2 H2O2 = 2 H2O + O2 Redutseerijate standardlahused- Redutseerijad reageerivad õhuhapnikuga, seepärast kasutatakse tagasitiitrimist Fe(II) lahused Mohri sool Fe(NH4)2(SO4)2.6H2O ­ Fe(II) ammooniumsulfaat Oesperi sool FeC2H4(NH3)2(SO4)2.4H2O ­ Fe(II) etüleendiamiinsulfaat Lahused 0,5 M H2SO4 ­s, püsivad 1 päev. Kasutatakse tserimeetrias, kromatomeetrias Määratakse orgaanilisi peroksiide, Cr(VI), Ce(IV), Mo(VI) jt....

Keemia
37 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Mittemetallid - Kordamisküsimused riigieksamiks II

Vesinik : · Aatomi ehitus ­ üks elekronkiht, üks elektron, tuumas 1 prooon, 0 neutroni. · Isotoobid ­ tavaline vesinik e. prootium, raske vesinik e. Deuteerium, üliraske vesinik e. Triitium. · Füüsikalised omadused ­ kergeim gaas, värvusetu, lõhnatu, maitsetu, vees ei lahustu. · Keemilised omadused ­ põleb, reag. Mittemetallidega. · Tähtsamad ühendid + kasutamine i. H2O2 - vesinikperoksiid 5. Kas vesinik on keemilistes reaktsioonides oksüdeerija või redutseerija? Põhjenda. Oska kirjutada vastavat näitevõrrandit. 6. Tetreelid : · Aatomi ehitus ­ välisel elekronkihil on 4 elektroni. ...s2 ...p2 · Süsiniku allotroopsed teisendid : i. Looduslikud 1. Grafiit ­ C 2. Teemant ­ C ii. Tehislikud 1. Fullereen 2...

Keemia
50 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun