Replikatsioonis üks ahel pikeneb järjest (juhtiv ahel) ja teine pannakse kokku juppidest (mahajääv ahel), mis ühendatakse DNA-ligaasi abil. Helikaas keerab biheeliksi lahti kasutades ATP energiat. Primaas teeb lühikese RNA praimeri, mis on komplementaarnte templeit DNA-ga ja seejärejl hakkab polümeraas seda pikendama moodustades lühikese 5'RNA-3'DNA tütarahela. Seejärel võtab polümeraas üle ja jätkab ahela pikendamist
suhkur: desoksüriboos Lämmastikalused A adeniin G - guaniin T tümidiin C - tsütosiin Kus toimub replikatsioon? Seal, kus leidub DNA-d tuumas, tuumapiirkonnas, kloroplastides, mitokondrites. Komplementaarsus Uus DNA ahel sünteesitakse vastavalt komplementaarususele. A -T G-C T-A C-G A T G G C A C G C T G A A C C A T G C T A C C G T G C G A C T T G G T A C G DNA kaksikheeliks DNA polümeraas helikaas Ensüüm helikaas tekitab ahelate laialimineku. Kumbki ahel moodustab ensüümi DNA-polümeraas toimel enda komplementaarse koopia. Replikatsiooni etapid: Ensüüm helikaas lõhub DNA biheeliksi Ensüüm DNA-polümeraas seondub DNA ahelaga DNA-polümeraas sünteesib mõlema DNA ahelaga komplementaarsed uued DNA ahelad Replikatsioon lõppeb, kui mõlemalt DNA-ahelalt on sünteesitud uus DNA molekul http://www.johnkyrk.com/DNAreplication.html http://www
7. Millega tegeleb geneetika? - Geneetika uurib organismide pärilikkuse ja muutlikkuse seaduspärasusi. II Võrdle replikatsiooni ja transkriptsiooni. Too välja erinevused ja sarnasused. (8p) Nimetus REPLIKATSIOON TRANSKRIPTSIOON Komplementaarsus G-C, C-G, A-T, T-A G-C, C-G, A-U, T-A 1 DNA ahel, DNA- 1-ahelalise DNA lõik, RNA- Reaktsiooni tegijad polümeraas, helikaas polümeraas, Päriliku info jõudmine Eesmärk tütarrakudesse Päriliku info avaldumine Tulemus 2 terviklikku DNA molekuli, Üheaheline RNA-molekul DNA – ahela kopeerimine RNA – ahela süntees DNA- enne raku jagunemist ahela info alusel Sisu Sarnasused: Sünteesitakse olemasolevate ahelate alusel.
fosfaatrühm A; G; C või T suhkur: desoksüriboos Lämmastikalused A adeniin G - guaniin T tümidiin C - tsütosiin Kus toimub replikatsioon? Seal, kus leidub DNA-d tuumas, tuumapiirkonnas, kloroplastides, mitokondrites. Uus DNA ahel sünteesitakse vastavalt komplementaarususele. A -T G-C T-A C-G A T G G C A C G C T G A A C C A T G C T A C C G T G C G A C T T G G T A C G Ensüüm helikaas tekitab ahelate laialimineku. Kumbki ahel moodustab ensüümi DNA-polümeraas toimel enda komplementaarse koopia. DNA kaksikheeliks DNA polümeraas helikaas Replikatsiooni etapid: Ensüüm helikaas lõhub DNA biheeliksi Ensüüm DNA-polümeraas seondub DNA ahelaga DNA-polümeraas sünteesib mõlema DNA ahelaga komplementaarsed uued DNA ahelad Replikatsioon lõppeb, kui mõlemalt DNA-ahelalt on sünteesitud uus DNA molekul http://www.johnkyrk
Ühetähenduslikkus Ühele aminohappele vastab mitu koodonit Universaalsus Iga mRNA molekuli nukleotiid kuulub ainult ühe koodoni koosseisu Mittekattuvus Üks koodon määrab ära ühe kindla aminohappe IX Leia sobivad vastusevariandid. (5p) 1. Transkriptsiooni teostab ensüüm a) DNA-polümeraas b) helikaas c) RNA-polümeraas d) aminohape 2. Geeniks nimetatakse a) DNA molekuli b) RNA molekuli c) valku d) DNA ahela lõiku 3. DNA ahela promootor piirkond a) alustab DNA sünteesi b) alustab RNA sünteesi c) lõpetab RNA sünteesi 4. Translatsioon toimub a) raku tuumas b) raku tsütoplasmas c) ribosoomides d) rakumembraanil 5. Informatsiooni RNA-d tähistatakse lühendiga
Matriitsüntees on kahe biomolekuli vaheline süntees protsess. Replikatisoon on DNA kahekordistumine enne raku jagunemist. DNA ahel koosneb nukleotiididest. Komplementaarsus printsiip: Uus DNA ahel sünteesitakse vastavalt komplementaarsusele. Replikatsiooni komplementaarsus A=T G=C A- adeniin G- guaniin T- tümidiin C- tsütosiin Replikatsioon toimub seal kus on DNA-d (rakutuum; tuumapiirkonnad; kloroplastid; mitokondrid) DNA kaksikheeliks on keerdunud DNA molekul ehk biheeliks. Helikaas lõikab läbi replikaltsioonis kahe DNA vahelised ahelad. DNA polümeraas toodab uue DNA ahela Replikatsiooni etapid: Ensüüm helikaas lõhub DNA biheeliksi kaheks ahelkas. Ensüüm DNA polümeraas sünteesib mõlema DNA ahelaga komplementaarsed uued DNA ahelad. Replikatisooni tulemusena tekib ühest DNA molekulist kaks identset DNA molekuli. Replikatsiooni alguspunkti nimetatakse replikoniks. DNA reparatsioonis ehk DNA polümeraasi vigadeparanduses polümeraas kontrollib, kas uus
pro- ja eukarüootides 3 2. Ühetähenduslikkus Ühele aminohappele vastab mitu koodonit 1 3. Universaalsus Iga mRNA molekuli nukleotiid kuulub ainult ühe koodoni koosseisu 4 4. Mittekattuvus Üks koodon määrab ära ühe kindla aminohappe 2 VI Leia ja jooni alla sobivad vastusevariandid 1. Transkriptsiooni teostab ensüüm a) DNA-polümeraas b) helikaas c) RNA-polümeraas d) aminohape 2. Geeniks nimetatakse a) DNA molekuli b) RNA molekuli c) valku d) DNA ahela lõiku 3. DNA ahela promootor piirkond a) alustab DNA sünteesi b) alustab RNA sünteesi c) lõpetab RNA sünteesi 4. Translatsioon toimub a) raku tuumas b) raku tsütoplasmas c) ribosoomides d) rakumembraanil 5. Informatsiooni RNA-d tähistatakse lühendiga
·5' 3' eksonukleaasne aktiivsus replikatsiooni repareerimises Replikatsiooni algus (prokarüoodil): Algab kaksikahela denaturatsioonist, nii saab alguse lämmastikalauste ekspositsioon Replikatsioon kahes suunas ~245 bp E. coli Initsiatsioon: Üheahelalisi DNA lõike nimetatakse matriitsideks Güraas on ensüüm (topoisomeraas), mis vabastab superspiralisatsiooni Initseeriv valk ja DNA helikaas seonduvad DNAga replikatsiooni kahvlis ja toimub lahtikeerdumine. Energia tuleb ATPst. ATP hüdrolüüs põhjustab konformatsioonilisi muutusi helikaasis DNA primaas seob järgnevalt helikaasi, nii et moodustub primosoom Primaas sünteesib väikese, 1012 RNA, millele DNA polümeraas hakkab sünteesima juurde nukleotiide Polümeraas III lisab nukleotiide 5' 3' suunas mõlemal ahelal, alustades RNA praimerist
DNA'st tekib RNA TOIMUMISKOHT Rakutuum Rakutuum KOPEERITAV VÕI Kogu DNA Väike osa DNAahelast, ehk ÜMBERKIRJUTATAV üks geen MATERJAL OSALEVAD A, T, G, C - DNA A, U, G, C RNA NUKLEOTIIDID ENSÜÜM DNA- polümeraas, helikaas RNApolümeraas TULEMUS Tekib täpselt kaks ühesugust DNA ahelaga kaheahelalist DNA-molekuli komplementaarne ühe ahelaga RNA molekul Genoom- liigiomases ühekordses kromosoomikomplektis sisalduv geneetiline materjal Ensüümid- valgud, mis katalüüsivad keemilisi reaktsioone rakus. Teevad igast DNA molekulist enne jagunemist täpse koopia.
genoom – liigiomases ühekordses kromosoomikomplektis sisalduv geneetiline materjal. 5. Matriitssünteesid (nende toimumise koht rakus, aeg, läbiviivad ensüümid, mis on info ülekandel aluseks): ◦ replikatsioon; ◦ transkriptsioon; ◦ translatsioon. Vastus: Matriitssünteesid on sünteesid, mis toimuvad olemasoleva ahela alusel. Replikatsioon – ehk DNA kahekordistumine. Toimub DNAs (mitmes kohas korraga), kestab umbes 8 tundi, läbi viivad ensüümid on DNA-helikaas ja DNA-polümeraas, ülekandel on aluseks klomplementaarsus. transkriptsioon; - ehk RNA süntees DNA põhjal. Toimub tuumas. Aeg: enne valgu sünteesi. Läbi viib RNA-polümeraas. Ülekande aluseks on komplementaarsus. translatsioon – ehk valgusüntees. Toimub tsütoplasmas ribosoomides, aeg – kui on vaja rakus valku, läbiviivaid ensüüme pole. Ülekandel on aluseks geneetiline kood. tRNA – antikoodon mRNA – koodon 6. DNA ja RNA sünteesi võrdlus. Vastus:
geen – kromosoomi lõik, mis määrab ära ühe RNA sünteesi. genoom – liigiomases ühekordses kromosoomikomplektis sisalduv geneetiline materjal. 5.Matriitssünteesid (nende toimumise koht rakus, aeg, läbiviivad ensüümid, mis on info ülekandel aluseks): Matriitssünteesid on sünteesid, mis toimuvad olemasoleva ahela alusel. Replikatsioon – ehk DNA kahekordistumine. Toimub DNAs (mitmes kohas korraga), kestab umbes 8 tundi, läbi viivad ensüümid on DNA-helikaas ja DNA-polümeraas, ülekandel on aluseks klomplementaarsus. transkriptsioon; - ehk RNA süntees DNA põhjal. Toimub tuumas. Aeg: enne valgu sünteesi. Läbi viib RNA-polümeraas. Ülekande aluseks on komplementaarsus. translatsioon – ehk valgusüntees. Toimub tsütoplasmas ribosoomides, aeg – kui on vaja rakus valku, läbiviivaid ensüüme pole. Ülekandel on aluseks geneetiline kood. tRNA – antikoodon mRNA – koodon 6.DNA ja RNA sünteesi võrdlus.
kaudu. DNA replikatsioon on poolkonservatiivne Poolkonservatiivne- tähendab, et replikatsiooni käigus sünteesitakse (kopeeritakse) mõlema vanemahela pealt uus komplementaarne tütarahel. DNA replikatsiooniks on vaja DNA ahelad teineteisest lahutada: Kaheahelalise DNA lahtikeerdumine ja replikatsioon toimuvad samaaegselt. Kaksikahela lahtikeerdumisel tekib torsionaalne pingestumine. Lahtikeerdumise eest vastutavad helikaas valgud. Torsioonjõudude leevendamiseks on vaja DNA ahelal katkete tekitamine- seda teevad topoisomeraas valgud. DNA replikatsiooni alguspunkt ja replikon Kaheahelise DNA lahti harutamine toimub replikatsiooni alguspunktist (origin). Tekib replikatsioonisilm, mille mõlemasse otsa moodustub Y-kujuline struktuur, mida nimetatakse replikatsioonikahvliks. Replikon on replitseerunud DNA-segment, mis on lähtunud ühest alguspunktist. DNA replikatsioonikahvel liigub mõlemas suunas
· Kromosoomid koosnevad valkudest ja DNA-st · Kromosoome näeb ennem seda kui nad jagunema hakkavad · Enne jagunemist pakitakse DNA kromosoomides tihedalt kokku · Rakutsükkel Raku eluring ühe mitoosi lõpust teise alguseni · Interfaas Raku I faas. Ettevalmistav faas · Interfaasis toimub: *DNA replikatsioon *Energia tootmine ja salvestamine makroergilistesse ühenditesse *Rakuorganellide juurdetootmine · Helikaas Ensüüm, mis lõhub DNA vesiniksideme ära · Mitoos jaguneb: *Karüokinees (tuuma jagunemine) *Tsütokinees (Tsütoplasma jagunemine) 3. Mitoosi faasid · Profaas · Metafaas · Anafaas · Telofaas 4. Meioos Eesmärk on saada HAPLOIDSE ehk ühekordse kromosoomistikuga rakke · Toimub gameetide ja eoste paljunemise käigus · Tulemuseks on 4 algsest rakust erinevat rakku 5. Meioosi 2 eesmärki 6
Fenotüüp ühe isendi vaadeldavate tunnuste kogumik. MOLEKULAARGENEETIKA: Kolm protsessi DNA süntees replikatsioon RNA süntees transkriptsioon Valgu süntees translatsioon MOLEKULAARGENEETILISED PROTSESSID DNA biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid. Replikatsioon: Süntees, mille käigus saadakse ühest DNA molekulist kaks ühesuguse nukleotiidse järjestusega DNA molekuli. Protsessi viivad läbi ensüümid nagu helikaas, DNA- polümeraas. Komplementaarsusprintsiip. RNA biopolümeer, mille monomeerideks on ribonukleotiidid Transkriptsioon: Süntees, mille käigus saadakse DNA ühe ahela nukleotiidse järjestusega komplementaarne RNA molekul. Kui mingilt geenilt toimub transkriptsioon, siis see geen avaldub. Alustuseks peab ensüüm ühinema promootorpiirkonnaga ja lõpetamiseks terminaatorpiirkonnaga. Toimub vastavalt komplementaarsusprintsiibile.
Komplementaarsusprintsiip on kaksikahelaliste nukleiinhapete ehitusprintsiip. Selle kohaselt põhineb kindlate lämmasikualuste paardumine nukleiinhapete molekulides vesiniksidemete moodustumisel. 4. Võrdle DNA ja RNA ehitust. Too välja sarnasused ja erinevused. RNA-Koosneb ribonukleiididest ja on üheaheline DNA-koosneb desoksüribonukleiididest ja on 2 komplementaarset ahelat.Mõlemad on päriliku info kandjad. 5. Kuidas toimub DNA kahekordistumine? Ensüüm helikaas lõhub DNA biheeliksi Ensüüm DNA-polümeraas seondub DNA ahelaga DNA-polümeraas sünteesib mõlema DNA ahelaga komplementaarsed uued DNA ahelad Replikatsioon lõppeb,kui mõlemalt DNA-ahealtl on sünteesitud uus DNA molekul. 6. Kuidas toimub RNA süntees? RNA süntees on transkriptsioon ja see toimub nii,et transkriptsiooni kõigus sünteesitakse DNA üheöa alusel 1 mRNA molekul.Seejuures rakendatakse komplementaarsusprintsiip,mille kohaselt A nukleotiidile vastab U ning C vastab G 7
Erinevus: erinevad suhkrujäägid, DNA molekul on pikem 3)Replikatsioon – eesmärk, - päriliku info jõudmine kõikidesse rakkudesse ja selle edasiandmine järglastele sisu, - DNA-ahela kopeerimine enne raku jagunemist. tulemus,- DNA replikatsioon on DNA süntees, mille tulemusena saadakse igast algsest DNA molekulist kaks koopiat. osalevad molekulid, - DNA polümeraas osalevad nukleotiidid, - Praimer osalevad ensüümid, - DNA helikaas, DNA ligaas toimumiskoht. - Replikatsioon toimub raku tuumas. 4)Miks peab replikatsioon algama mitmest kohast korraga? 5)Transkriptsioon – eesmärk - päriliku info avaldumine sisu, - kantakse geneetiline informatsioon DNA-lt RNA-le tulemus - Tulemuseks DNA molekuli ühe järjestusega komplementaarne RNA molekul osalevad molekulid, : DNA, RNA osalevad nukleotiidid, DNA, RNA osalevad ensüümid: RNA polümeraas toimumiskoht. - rakutuumas 6)Mis on promootor?
suhkrust. Erinevused: 1. Sisaldab kogu meie Väike osa meie DNA-st pärilikkust 2. Ülesandeks on info Ülesandeks on info säilitamine realiseerimine 3. Suhkruosaks Desoksüriboos Suhkruosaks Riboos 9. Raku jagunemise eel peab DNA kahekordistuma e replikatioon, Selles protsessis on vaja ensüümide helikaas ja DNA-polümeraas abi. Neist esimene katkestab vesinik sidemed, et DNA kaksikheeliks saaks avaneda ja teine sünteesib uued DNA ahelad vanade järgi, mille tulemusena tekib kaks (mitu?) sama informatsiooniga DNA molekuli. Teosta replikatsioon, kirjutades juurde vastavad lämmastikalused (nukleotiidid) Komplementaarsus on: DNA kahe ahela lämmastikaluste paardumise seaduspära. (G-C, A-T) DNA ülesanne on: päriliku info säilitamine ja edasi andmine võimalikult muutmatul
RAKUBIOLOOGIA TSENTRAALNE DOGMA DNA -------> replikatsioon (tuumas, mitokondris) ---> transkriptsioon (tuumas, ribosoomides, ER's) -----> RNA -------> translatsioon(ribosoomides, endoplasmaatilises retiikulimis)-------> VALK REPLIKATSIOON matriitssüntees, mille tulemusena sünteesitakse ühest DNA molekulist kaks ühesuguse nukleotiidse järjestusega DNA molekuli. Matriitsiks on DNA ühe ahela nukleotiidijärjestus. -Replikatsiooni etapid: I helikaas eraldab ahelad II DNA polümeraas seondub ahelaga III DNA polümeraasi abil sünteesitakse uued komplementaarsed ahelad IV replikatsiooni lõpuks on kaks identset DNA molekuli TRANSKRIPTSIOON -Replikatsiooni etapid: I RNA-polümeraas seondub DNA ahela promootor piirkonnaga II ensüüm keerab DNA biheeliksi lahti III RNA-polümeraas sünteesib ühe DNA ahela lõiguga komplementaarse RNA molekulis IV lõpeb mRNA, tRNA, ja rRNA süntees V DNA omandab uuesti biheeliksi kuju
atsetüül tansferaasidel on võime panna atsetüülrühm histooni N terminuse külge. Vähendavad interaktsiooni DNA ja histooni vahel. Soodustavad teiste valkude DNA pol ligipääsemist. HDAK- deatsetülaasid. Lõikavad atsetüülrühmas lüsiini jääkide küljest ära ja pärsivad aktiivust, fosfolüreelivad histooni. Promootor- TATA elementi sis geeni ala. Koht kuhu seondub RNA polümeraas. Ülavoolu asuv ala. DNA replikatsioon-Helikaas eraldab DNA ahelad. PolIII abil kodeeritakse probleemideta juhtiv ahel 5'-3'. Mahajäävat ahelat kodeeritakse fragmentide kaupa. Kõigepealt asetab RNA primaas RNA praimeri ning DNA pol III jätkab järjestuse kodeerimist nii mitu korda seejärel DNA Pol I asendab praimerid ja DNA ligaas ühendab fragmendid. Transkriptsioon- RNA tegemine DNAlt. Selles osalevad DNA, Tfid, RNA polümeraas ja ATP. Transkriptsiooniks on vaja DNA lõiku,
Päristuumsed(eukarüootid) rakutuum on membraaniga ümbritsetud ning pärilikus aine asub seal. Kromosooide hulk inimese rakkudes 46 ja sugurakkudes 23. DNA ja RNA süntees DNA replikatsioon protsess, mille käigus kopeeritakse DNA molekul Transkriptsioon protsess, mille käigus DNAs paikneva info põhjal sünteesitakse RNA-ahel. Ensüümid valgud, mis katalüüsivad keemilisi reaktsioone rakus. Helikaas ensüüm, mis katkestab vesiniksidemed ja kerib DNA-kaksikheeliksi lahti. DNA-polümeraas ensüüm, mis viib läbi replikatsioni. RNA-polümeraas ensüüm, mis viib läbi transkriptsiooni. Promootor geeni alguses asuv piirkond, millega RNA- polümeraas peab transkriptsiooni alustamiseks seonduma. Mutatsioon DNA replikatsiooni käigus tekkinud vead DNA-ahelas, mida ei suutete ära parandada. Pärilik info avaldub valkude sünteesi kaudu
*tRNA= toob ribosoomidesse vajalikud aminohapped *Geen - DNA-molekuli lõik, mis kodeerib/määrab mingi RNA-molekuli sünteesi. *Kromosoomid koosnevad DNAst ja sellega seotud valgumolekulidest(DNA+valk). Kõik kromosoomid kokku=kromatiin. *Geenid asuvad kromosoomides. *Eeltuumsed=prokarüoodid *Päristuumsed=eukarüoodid *Transkriptsioon=protsess, mille käigus DNAs paikneva info põhjal sünteesitakse RNA-ahel. *Ensüümid - valgud, mis muudavad reaktsioonide kiirust. *Helikaas - ensüüm, mis katkestab DNA-ahelate vahelised vesiniksidemed ja kerib heeliksi lahti. *DNA-polümeraas/RNA-polümeraas - ensüüm, mis viib läbi replikatsiooni/transkriptsiooni. *Replikatsioon tagab selle, et info jõuaks kõikidesse organismi rakkudesse. *Transkriptsioon on esimene samm DNA-molekulis sisalduva päriliku info avaldumise suunas. Avalduda saab vaid see DNAs sisalduv info, mis transkriptsiooni käigus RNA- molekulideks ümber kirjutatakse.
a. sugurakkudes. *Peale tuuma sisaldavad väikesel hulgal DNAd ka mitokondrid ja taimede kloroplastid. DNA JA RNA SÜNTEES DNA replikatsioon protsess, mille käigus kopeeritakse DNA-molekul Transkriptsioon protsess, mille käigus DNAs paikneva info põhjal sünteesitakse RNA-ahel Ensüümid valgud, mis katalüüsivad keemilisi reaktsioone rakus (muudavad reaktsiooni kiirust või võimaldavad reaktsioonil toimuda sobimatuses tingimustes, nt madalama temp-ga kui muidu) Helikaas ensüüm, mis katkestab kahe DNA-ahela vahelised vesiniksidemed ja kerib DNA-kaksikheeliksi lahti. DNA-polümeraas ensüüm, mis viib läbi replikatsiooni RNA-polümeraas ensüüm, mis viib läbi transkriptsiooni Promootor geeni alguses asuv piirkond, millega RNA-polümeraas peab transkriptsiooni alustamiseks seonduma DNA JA RNA OSA PÄRILIKU INFO AVALDUMISES *DNA replikatsiooni tulemusena saadakse ühest DNA-molekulist kaks ühesuguse nukleotiidijärjestusega DNA-molekuli
kujunemises Geenides sisalduva info alusel sünteesitakse organismis erinevate omadustega valgud, mis osalevad organismi tunnuste kujunemises Kromosoomid koosnevad DNAst ja sellega seotud valgumolekulidest Mis on replikatsioon? Replikatsioon on DNA kahekordistumine enne raku jagunemist. tulemusena saadakse ühest DNA molekulist kaks ühesuguse nukleotiidse järjestusega DNA molekuli. Replikatsiooni etapid: 1. Ensüüm helikaas lõhub vesiniksidemed lämmastikaluste vahel ja keerab kaksikspiraali lahti Praimer - lühike (DNA või RNA) järjestus, mis on komplementaarne DNA järjestusega. 2. Ensüüm DNA-polümeraas seondub DNA ahelaga (vajab töö alustamiseks praimerit, millele saab lisadavesimese nukleotiidi) -> sünteesib mõlema DNA ahelaga komplementaarsed uued DNA ahelad Okazaki fragmendid - lühikesed DNA jupid, millest pannakse kokku ahel, mis on
pikkusega 30-800 bp). Hr järjestus koosneb nn 60 bp kordustest, millest igaüks koosneb väga konserveerunud mittetäiuslikest 28 bp palindroomidest. Hr elemendid toimivad geeniekspressioonil enhanseritena (seondavad viiruse trans-aktivaatoried) ja osalevad viiruse DNA replikatsioonis ”origin” struktuuridena. AcMNPV kodeerib kolme valku, millel on olemas homoloogia raku DNA replikatsioonis osalevate valkudega. Need on: 1. DNA polümeraas; 2. helikaas ja 3. PCNA (proliferating cell nuclear antigene). AcMNPV infektsioonitsükkel rakukultuuris Baculoviiruse elutsüklile in vivo on iseloomulik primaarne ja sekundaarne infektsioon. Sekundaarne infektsioon sarnaneb infektsioonile rakukultuuris ja seda on seetõttu rohkem uuritud: 1. infektsioon algab sellega, et BV gp64 seondab raku retseptorit (retseptor on siiani tundmatu, samas on teada, et gp64 seondab efektiivselt ka imetajarakke); 2
ülekande lähterakust tütarrakkudesse 8. Transkriptsioon – RNA süntees, matriitsüntees, mille käigus saadakse DNA molekuli ühe ahela nulkeotiitse järjestusega komplementaarne RNA molekul. RNA süntees komplementaarsuse alusel 9. Translatsioon – valgu süntees geneetilise info põhjal 10. Komplementaarsusprintsiip: A – T, G – C; A – U, T – A, C – G 11. Replikatsiooni etapid: 1) Ensüüm helikaas lõhub DNA biheeliksi 2) Ensüüm DNA-polümeraas seondub DNA ahelaga 3) DNA-polümeraas sünteesib mõlema DNA ahelaga komplementaarsed uued DNA ahelad 4) Replikatsioon lõppeb, kui mõlemalt DNA-ahelalt on sünteesitud uus DNA molekul 12. Transkriptsiooni etapid: 1) Lisandub ensüüm RNA-polümeraas 2) RNA-polümeraas seondub DNA ahela promootorpiirkonnaga 3) Ensüüm keerab DNA biheeliksi lahti
ülekande lähterakust tütarrakkudesse 8. Transkriptsioon – RNA süntees, matriitsüntees, mille käigus saadakse DNA molekuli ühe ahela nulkeotiitse järjestusega komplementaarne RNA molekul. RNA süntees komplementaarsuse alusel 9. Translatsioon – valgu süntees geneetilise info põhjal 10. Komplementaarsusprintsiip: A – T, G – C; A – U, T – A, C – G 11. Replikatsiooni etapid: 1) Ensüüm helikaas lõhub DNA biheeliksi 2) Ensüüm DNA-polümeraas seondub DNA ahelaga 3) DNA-polümeraas sünteesib mõlema DNA ahelaga komplementaarsed uued DNA ahelad 4) Replikatsioon lõppeb, kui mõlemalt DNA-ahelalt on sünteesitud uus DNA molekul 12. Transkriptsiooni etapid: 1) Lisandub ensüüm RNA-polümeraas 2) RNA-polümeraas seondub DNA ahela promootorpiirkonnaga 3) Ensüüm keerab DNA biheeliksi lahti
Hormooni mõGeen – DNA funktsionaalne osa, mis sisaldab informatsiooni kas RNA molekuli ehituse või jutusel) • umb. 33% geenidest, ca 22000 tk. on mRNA geenid ja kodeerivad valkusid. ! 13. Millised sündmused toimuvad replikatsiooni käigus DNA mahajääval ahelal? DNA replikatsioon toimub replikatsioonikahvlis. Replikatsiooni alguses endonukleaas lõhub vesiniksidemed nukleotiidide vahel ning DNA helikaas keerab biheeliksi lahti. SSB-valgud (single strand binding protein) takistavad DNA ahela kokku keerdumist ning on kinnituskohaks DNA-polümeraasile. DNA-polümeraas I kinnitub juhtivale ahelale ja hakkab sünteesima uut DNA ahelat nukleotiide lisades. (kui miski tundub vale või puudu, võib alati täiendada) ! 14. Mitokondri genoom – kui palju on geene, millised geenid? Mitokondrianaalsed haidused üldiselt ja 1 näide põhjalikumalt.
edasiandmine järgmistele informatsiooni realiseerimine rakupõlvkondadele VII. Teada, et geenid avalduvad siis, kui nende pealt sünteesitakse RNAd VIII. Komplementaarsusprintsiip ja selle rakendamine ülesannetes • Komplementaarsusprintsiip on lämmastikaluste paardumise seaduspära • A = T (vahel on vesinikside) • G ≡ C (vahel on vesinikside) IX. Ensüümide helikaas, DNA-polümeraas ja RNA-polümeraasi töötamine (+milliste ahelatega seotud?) • Helikaas on ensüüm, mis lõikab läbi kahe DNA-ahela vahelised vesiniksidemed ja kerib DNA-kaksikheeliksi lahti • DNA-polümeraas on ensüüm, mis viib läbi replikatsiooni, selle abil kinnituvad uues nukleotiidid oma kohale • RNA-polümeraas on ensüüm, mis viib läbi transkriptsiooni X. Transkriptsioon, translatsioon, replikatsioon. ( mõiste, kuidas? kus? Milleks?)
- Initsieeritud raku siseselt - Oluline emrüonaalses faasis 3 erinevust Apoptoosi ja nekroosi vahel ? - Apoptoos on initsieeritu raku siseselt nekroos raku välisel - Apoptoos on põletikuvaba , nekroos põletikuline - Apoptoos on aktiivne protsess , nekroos passiivne protsess Replikatsioon on matriitssüntees , mille tulemusena sünteesitakse 1 DNA molekulist 2 ühesuguse nukleotiidse järjestusega DNA molekuli Replikatsiooni etapid - Helikaas eraldab ahelad - DNA polümeraas seondub ahelaga - DNA polüm abil sünteesitakse uued komplementaarsed ahelad - Replikats lõpuks on kaks identsed molekuli Transkriptsioon - RNA-polümeraas seondub DNA ahela promootor piirkonnaga - Ensüüm keerab DNA biheeliksi lahti RNA-polümeraas sünteesib ühe DNA ahela lõiguga komplementaarse RNA molekuli - RNA-polümeraas jõuab terminaatorini Lõpeb mRNA, tRNA ja rRNA süntees
DNA info kopeeritakse RNAsse transkriptsioon Translatsioon DNA info tõlgitakse valkudes keelde ehk valgu süntees Protsessid · DNA replikatsioon DNA kahekordistamine enne raku jagunemist Koosneb nukleotiididest Replikatsioon, kus leidub DNAd tuumas tuumapiirkonnas kloroplastides mitokondrites Tulemusena tekib ühest DNA molekulist kaks identset DNA molekuli Ensüüm helikaas tekitab ahelate laialimineku DNApoümeraas ensüüm, mis viib replikatsiooni läbi AT GC CG CG TA TA Ülesanne nr 1. Kirjuta antud DNA ahelda juurde teine ahel ATCCGTAA TAGGCATT · Transkriptsioon Toimub: tuumas DNAs oleva info kopeerimine RNAsse Viib läbi RNApoümeraas Seondub DNA ahela promootor piirkonnaga Ülesanne nr 2
Transfer RNA (tRNA) – DNAlt sünteesitud; sekundaarne struktuur moodustab loope; alumine loop nukleotiidide tripletit, mida nim. Antikodooniks, mis määrab ära spetsiifilisise ja toetab mRNAd; kannab spetsiifilisi aminohappeid. Ribosomaalne RNA (rRNA) – ribosoomide komponent kus toimub valkude süntees. 2. Replikatsioon DNA täpse duplikaadi tegemine vajab 30 erineva ensüümi kaasabi Algab replikatsioon spets. genoomi lõikudelt nimetusega origin Helikaas keerab DNA topeltheeliksi lahti DNA polümeraas III lisab 5’ -> 3’ suunas nukleotiide: Juhtiv ahel – sünteesitakse järjest 5’ -> 3’ suunas Mahajääv ahel – sünteesitakse 5’ -> 3’ suunas lühikeste lõikudena; üldine suund on aga 3’ -> 5’ DNA polümeraas I eemaldab RNA praimerid ja asendab need DNAga Replikatsioonikahvi kokkusaamisel ligaasid liidavad mahajäävas ahelas olevad DNA fragmendid, et viia süntees lõpuni
lämmastikalustega A, T, G lämmastikalustega A, U, G ja C ja C Nukleotiidide lisamise Komplementaarsuseprintsi Komplementaarsuseprintsi alus ip ip Reaktsiooni tegijad DNA-polümeraas; RNA-polümeraas abistavad muud ensüümid, näiteks helikaas Tulemus Kaks täpselt ühesugust DNA-ahelaga kaheahelalist DNA- komplementaarne molekuli üheahelaline RNA-molekul 4) hindab geeniregulatsiooni osa inimese ontogeneesi eri etappidel ning väärtustab elukeskkonna mõju geeniregulatsioonile; Geenide avaldumise alusel saame eristada nelja gruppi geene: 1. Geenid, mis on pidevalt avaldunud organismi kõigis rakkudes
sisalduva info ribosoomi tRNA-toob ribosoomidesse valgumolekulid rRNA-kuulub ribosoomi ehitusse 1.2 DNA ja RNA süntees DNA replikatsioon- tulemuseks saadakse ühest DNA-molekulist kaks samasuguse järjestusega DNA-molekuli. 1. Helikaas katkestab vesiniksidemed ja DNA kaksikheelik avaneb. Süntees algab lahtikeerdunud DNA-ahela kohtadest 2. DNA-polümeraas- sünteesib mõlema vana ahela järgi uued DNA-ahelad. Tulemuseks on kaks uut DNA ahelat DNA transkriptsioon- DNA-ahela järgi sünteesitakse RNA-ahel. Toimub tsütoplasmas asuvas ribosoomides. 1. Promootor (geeni alguses oleva DNA-järjestusega) 2. Polümeraas peab katkestama vesiniksidemed DNA-ahelate vahel
14. Mida tähendab, et uute DNA ahelate süntees rakkudes on semikonservatiivne? Uues DNA kaksikheeliksis on üks ahel pärit vanast DNA molekulist ja teine on uus, sünteesitud ahel. 15. Millised on peamised erinevused DNA ja RNA vahel? DNA: A=T ; C=G RNA: A=U ; C=G 2 ahelaline molekul, kaksikspiraal 1 ahelaline molekul, erinev struktuur DNA süntees - replikatsioon RNA süntees - transkriptsioon Ensüümid helikaas ja DNA-polümeraas Ensüüm RNA-polümeraas Suhkrujääk desoksüriboos Suhkrujääk Riboos 16. Kolm põhilist RNA-de klassi rakkudes, nende funktsioonid. mRNA(messenger)- kodeerivad valke(sisaldab infot ühe valgu kohta - DNAs oleva info vahendaja) rRna(ribosomal)- ribosoomide struktuursed ja katalüütilised elemendid tRna(transfer)- aminohapete adapterid valgu sünteesis 17. Transkriptsioon e. RNA süntees
translatsiooni) prokarüoodis Shine Dalgarno järjestuse blokaad valguliste regulaatoritega (repressorid), Shine Dalgarno järjestuse paardumine mRNA komplementaarse osaga. REPLIKATSIOON algab järjestusest, mida kutsutakse origin'iks, igas DNA-s on neid palju. DNA polümeraasid ei saa DNA-ahelat lahti keerata. Replikatsioonis üks ahel pikeneb järjest (juhtiv ahel) ja teine pannakse kokku juppidest (mahajääv ahel), mis ühendatakse DNA-ligaasi abil. Helikaas keerab biheeliksi lahti kasutades ATP energiat. Primaas teeb lühikese RNA praimeri, mis on komplementaarnte templeit DNA-ga ja seejärejl hakkab polümeraas seda pikendama moodustades lühikese 5'RNA-3'DNA tütarahela. Seejärel võtab polümeraas üle ja jätkab ahela pikendamist. · Helikaas keerab DNA biheeliksi lahti · DNA güraas e. topoisomeraas kompenseerib lahtikeerdumist (aitab struktuuri hoida)
mõlemas sama funktsioon - takistab mittetranskribeeruvatel ribosoomidel kokku minna. Eukarüootides ei ole formüülgruppi metioniini küljes – prokarüootidel on. Moodustub 43S pre-initsiatsioonikompleks. eIF4F kompleks seostub 5’ cap-ga. eIF4 – seostub mRNA-ga, aga eIF-1, eIF-3, eIF-5 → seostuvad ribosoomidega. Koos mRNA-ga moodustub kokku 47S initsiatsioonikompleks (mRNA + valgud). RNA kaksikahelalised struktuurid lagundab lahti helikaas (ATP-st sõltuv). Suunab kompleksi liikumist mööda RNA-d, 5’ ots on suure kompleksi küljes kinni. Initsiaatorkoodon on AUG, selles kompleksis on initsiaator-tRNA-l antikoodon. Kogu aeg hüdrolüüsitakse ATP-d. Kui see initsiaatorkoodon üles leiti, initsiaatortRNA paardub, tekib kodoon-antikoodon interaktsioon, skaneerimine lõpe, tekib 80S kompleks. Iga AUG koodon peab olema õiges kontekstis – nt. enne AUG-d ja pärast AUG-d
Milline neist mudelitest leidis eksperimentaalselt kinnitust? Konservatiivne: moodustunud kahest DNA-st üks kannab vanu ahelaid ja teine uusi ahelaid. Semikonservatiivne: moodustunud kahes DNA-s üks ahel on uus ja teine vana (leidis ka hiljem kinnitust, et see on õige). Dispersiivne: Mõlema DNA tütarahelad koosnevad uutest ja vanadest DNA segmentidest. 50. DNA replikatsiooni initsiatsiooni mehhanism. DNA helikaas katalüüsib kaksikahela eraldumist, nii et tekib üksikahel. Replikatsioon saab toimuma hakata kindlatest piirkondadest – ori-regioonid. Seejärel on vaja sünteesida praimer, mida teeb kas primaas või RNA polümeraas. Praimerit on vaja, sest DNA polümeraas saab sünteesida ainult olemasolevat ahelat - praimer on selleks algeks. Praimeri külge kinnitub DNA polümeraas. 51. Erinevate DNA polümeraaside funktsioonid bakterites. Mis mehhanismidega on tagatud
Mitokondrite maatriksis algab -oksüdatsioon. Rasvhapete kataboliseerimine b-oksüdatsioonil toimub: · Maksas · Südames · lihastes 12. Selgitage DNA polümeraaside rolli replikatsiooniprotsessis. Miks vajavad DNA polümeraasid toimimiseks praimereid ja mida praimerid endast kujutavad? DNA-polümeraas sünteesib mõlema DNA ahelaga komplementaarsed uued DNA ahelda, peale seda kui helikaas on DNA kaksikahel lahti keeranud. DNA primaas sünteesib replikatsiooni alguskohale praimeri. DNA polümeraas jätkab praimeri lõpust edasi, liites praimeri 3'-OH otsa järgmise nukleotiidi, selle vabasse otsa järgmise jnejne. 13. Loetlege ja kirjeldage eukarüootse mRNA transkriptsioonijärgse modifitseerimise käigus toimivaid protsesse. Millises neist osalevad ribosüümid ja mida nad endast kujutavad?
Nukleotiidide komplementaarsuse printsiip- lämmastikaluste võime omavahel seonduda jamoodustada paar A=T(U), G=C DNA kaksikheeliksi suur ja väike vagu- suur vagu 3,4nm, sisaldab 10 nukleotiidi ning vahemaa lämmastikalsute vahel DNA ahelas on väike vagu DNA replikatsiooni mehhanism. DNA replikatsiooni poolkonservatiivne mudel. DNA replikatsiooni alguspunkt- origin punktid, AT rikkad järjestused replikatsiooni mull- topoisomeraas on kaksikahela lahti keeranud, helikaas lõhub vesiniksidemed ja tekib replikatsiooni mull replikatsiooni kahvel- Replikatsioon toimub alguspunktist lähtuvalt kahes suunas, moodustub kaks Y-kujulist struktuuri. Matriitsahelad- Transkriptsioonil DNA-ahel, mida kopeeritakse komplementaarse RNA- ahela moodustamiseks. DNA sünteesi liider- ja viivisahel- Replikatsioon toimub alati 5´3´ suunas.Juhtiv ahel on 5´3´ suunaga ja DNA polümeraas kinnitub ning sünteesitakse uus ahel. Teisel ahela 3´5´ suunaga ei
6. Semikonservatiivne – repl. käigus lahutatakse paljundatava DNA ahelad ning mõlemale sünteesitakse juurde uus komplementaarne ahel (uus ja vana ahel) 14. DNA replikatsioonikahvli struktuur: põhikomponendid Juhtivat ahelat sünteesitakse ühe pideva lõiguna Mahajääva e viivisahela süntees toimub 200bp lõikudena (okazaki fragmendid) Repl. Algab replikatsiooni alguspunktidest (eukarüootides mitu, pro’des üksainus) 1) Helikaas liigub piki liiderahelat ja keerab II ahela katki 2) Primaas sünteesib praimeri 3) DNA polümeraas kinnitub praimerile ja lisab nukleotiide ainult ahela 3’ otsa, nad ei suuda alustada uue ahela sünteesi vabadest nukleotiididest → vajab praimerit (vaba 3’ otsaga nukleotiidide ahelat) 4) Primaas sünteesib praimeri ahela 3’ otsale 15. Miks toimub mahajääval ahelal DNA süntees katkendlikult?
DNA replikatsioonikahvli avamine toimub A-T rikastest regioonidest initsiaatorvalgu DnaA toimel. Järgnevalt toimub DnaA-valkude kooperatiivne liitumine, moodustub 20-40 polüpeptiidist koosnev valguline kompleks, mille ümber seondub oriC piirkond. ATP juuresolekul toimub avatud kompleksi moodustumine. Ahelate lahknemine algab kolme tandeemse 13bp oriC kordusjärjestuste piirkonnas ja levib seni, kuni on avanenud kogu 13bp korduste piirkond. DnaB helikaas ja DnaC moodustavad denatureerunud DNA-ga prepraimingkompleksi. SSB ja güraasi juuresolekul jätkub DNA ahelate lahtikeerdumine mõlemas suunas. Järgneb praimeri süntees primaasi DnaG poolt DNA polümeraas III moodustab replikatsioonikahvli 51. Erinevate DNA polümeraaside funktsioonid bakterites. Mis mehhanismidega on tagatud DNA replikatsiooni täpsus? Bakteritel on lisaks DNA polümeraasidele I ja III veel vähemalt 3 DNA polümeraasi:
telje ümber ja ahelate lahtikeerdumine (despiraliseerumine). Eukarüootse DNA replikatsioon algab üheaegselt mitmest lähtepunktist. Replikatsiooni hark replitseeruva DNA Y- kujuline piirkond, kuhu seostuvad komplementaarsed nukleotiidid ja kus formeeruvad uued ahelad. Lähteained Nukleosiidtrifosfaadid dATP,dGTP, dTTP, dCTP, DNA sablonahel (template standart), RNA-praimer oligonukleotiid (4...60 nukleotiidi). Ensüümid ja katalüüsitavad protsessid. Helikaas DNA biheeliksi despiralisatsioon, DNA-polümeraasid polünukleotiidahelate süntees 5' 3' suunas (seotakse ühe nukleotiidi 3'-OH ja teise 5'- P). DNA-primaas oligonukleotiidse RNA-praimeri süntees. DNA-ligaas mahajääva ahela fragmentide ühendamine. Kuna uute polünukleotiidahelate süntees toimub 5' 3' suunas, siis üks ahel kasvab pidevalt juhtiv ahel (leading strand), teine aga lühikeste fragmentidena mahajääv ahel (lagging
Ekspresseeritakse ainult neid geene, mille produkte rakus antud momendil vajatakse. 33. Valgu sünteesi intensiivsust lihasrakus mõjutavad tegurid: lihasraku tüüp, rakendatud koormuse iseloom, taastumisperioodi pikkus. 34. Rakkude paljunemise tähtsus : Säilitada keha sellisena nagu ta on. Rakkude paljunemine tagab haavade paranemise 35. Rakkude paljunemise viisid: Amitoos, meioos, endomitoos, mitoos 36. Raku elutsükkel koosneb interfaasist ja paljunemisest 37. DNA replikatsioon : DNA helikaas (ensüüm) keerutab DNA ahela lahti, mõlemad molekuliahelad peavad dubleeruma. DNA polümeraas sünteesib mõlemale ahelale komplementaarse DNA ahela. 38. Mitoosi tsükkel, selle faasid : profaas, metafaas, anafaas, telofaas 39. Rakutsükli kontroll: olemas on kontrollpunktid, kus kontrollitakse kas rakk on piisavalt suur, kas DNA on korras, kas eelnev faas on lõppenud 40. Rakkude populatsioonid täiskasvanud organismis : staatiline rakkude populatsioon, stabiilne rakkude
ahelaks (lagging strand). DNA sünteesi alustamiseks on vaja vaba 3'-OH otsaga praimerit. Juhtiva ahela süntees vajab praimerit ainult replikatsiooni alguspunktis Okazaki fragmentide puhul on iga fragmendi sünteesiks vaja uut praimerit. Okazaki fragmentide sünteesi initsiatsiooniks on vaja valkkompleksi, mida nimetatakse praimosoomiks. Praimosoom koosneb DNA helikaasist ja primaasist. Praimosoom liigub mööda DNA molekuli, kasutades ATP energiat. DNA helikaas keerab lahti DNA kaksikahela ja DNA primaas sünteesib praimeri. RNA praimeritelt jätkab sünteesi DNA polümeraas III. DNA topoisomeraasid teevad DNA ahelatesse ajutisi katkeid, et soodustada DNA ahelate lahtikeeramist. Üksikahelalist DNA-d stabiliseerivad sellele seonduvad SSB (single strand binding protein) valgud. RNA praimerid asendatakse hiljem DNA-ga DNA polümeraas I poolt ning DNA ahelad ühendatakse fosfodiestersidemete kaudu DNA ligaasi poolt. DNA polümeraas I lagundab RNA
edasikanduvad muutused, deletsioonid eemaldavad osa kromosoomist, inversioonid on kromosoomiosa ümberpööramised, translokatsioonid on mittehomoloogsete kromosoomide osade vahetumised. Üks näide. 5. kromosoomi lühikese õla osaline deletsioon tekitab Cri cu chat sündroomi. REPLIKATSIOON 1. Eukarüootne replikatsioon. Mehanism, läbiviivad ensüümid. Okazaki fragmentide rolli DNA replikatsioonil. Helikaas avab DNA ahelad, Pol /primaasi kompleks sünteesib praimeriks RNA oligonukleotiidi, Pol võtab DNA sünteesimise üle, juhtivahel sünteesitakse Pol poolt ühe lõiguna, mahajääv ahel Pol poolt Okazaki fragmentidena. Telomeraas on pöördtranskriptaas, mis pikendab telomeeridel olevaid kordusjärjestusi niipalju, et replikatsiooni käigus kromosoom ei lüheneks. DNA replikatsiooni origin'id on kohad kromosoomidel, kust alustatakse DNA sünteesi. DNA replikatsiooni eukarüootides
· Kahekromaatiidiline kromosoom kahest DNA molekulist. DNA struktuuri avastamine toimus 1953 a. James Watsoni ja Francis Cricki poolt. Mis on REPLIKATSIOON ? · Replikatsioon on DNA kahekordistumine enne raku jagunemist. (kaks ühesugust rakku) · DNA ahel koosneb nukleotiididest. · A- adeniin, G-guaniin, T- tümidiin C tsütosiin(GC, AT, CG, TA) Komplementaarsus- uus dna ahel sünteesitakse vastavalt komplementaarsusele. Ensüüm helikaas tekitab ahelatek laialiminekut TRANSKRIPTSIOON- DNAlt süsnteesitakse RNA. · Informatsioon- RNA(mRNA)(mRNA- info kandja) · Transport-RNA(tRNA)(tRNA-transpordib ribosoomi) · Ribosoom- RNA(rRNA)(rRNA- ribosoomi ehitusmaterjal) RNA TÄHTSUS · RNA ülesanne on DNA informatsiooni kopeerimine, transportimine, inforamtsiooni realiseerimiseks. · A-U, T-A, C-G,G-C RNA TÄHTSUS: realiseerib pärilikku infot ehk valmistab valgud.
geenilt tekkinud mRNA järjestusega, Mõjutavad geeniekspressiooni translatsiooni tasemel - seondudes mRNA molekulile, põhjustavad mRNA translatsiooni represseerimist, miRNA võib olla seondunud mitme erineva mRNA-ga, sest seondumisel ei pea RNAd olema täielikult homoloogsed NB! miRNA on endogeense päritoluga, s.t., et organism sünteesib seda ise 9. DNA replikatsioon, selle käik, ensüümid, kõik muu. Dna helikaas lõikab ahela kaheks-> single nucleotide ensüümid liituvad ahelaga, hoiavad seda lahus -> polümeraas III ehitab uue ahela 5’-3’-> RNA primase paneb paika primeid lagging strandil 3’-5’-> polümeraas III ehitab sinna vahele uue ahela (Ogazaki fragmendid)-> polümeraas I asendab primerid DNA ahelaga-> DNA ligaas liidab fragmendid kokku DNA struktuurid: Primaarstruktuur- DNA lineaarseks ahelaks liitunud nukleotiidid Sekundaarstruktuur e
Temperatuuri langemisel alla 15C on translatsiooni initsiatsioon häiritud. DB järjestuse paardumine 16S rRNA järjestusega võimaldab translatsiooni preinitsiatsioonikompleksi moodustumist madalal temperatuuril. Pärast aklimatiseerumise perioodi on ribosoomid võimelised transleerima ka teisi mRNA-sid. Selleks ajaks on rakus sünteesitud piisaval hulgal CS-spetsiifilisi ribosoomi faktoreid RbfA (30S ribosoomi subühikuga assotsieerunud valk) ja CsdA (DEAD-box perekonna helikaas). CspA aktiveerib transkriptsiooni H-NS-i ja güraas-i geenide promootoritelt, seondudes järjestusele ATTGG. Samuti interakteerub CspA RNA-ga ning harutab lahti mRNA-de sekundaarstruktuure, muutes nende transleeritavust. Seetõttu nimetatakse CspA-d ka RNA shaperoniks. 25. Millised protsessid käivituvad bakterirakus väliskeskkonna osmootse rõhu tõusu korral? Kui raku väliskeskkonna osmootne rõhk tõuseb, peab turgori säilimiseks tõusma ka tsütoplasma osmootne rõhk
inhibeerib translatsiooni initsatsiooni peatades eIF2-GTP kompleksi tekke. See fosforüleerimine kutsutakse esile näiteks viirusinfektsiooni korral, et pidurdada viiruse elutsüklit rakus. b ja g alaühik osalevad Met-tRNAi ja GTP sidumisel. Seega on eIF2 bakteri IF2 analoog. eIF2B (5 alaühikut). Katalüüsib G nukleotiidi vahetust eIF2-l. eIF3 (8-10 alaühikut, 650 kDa). Seob ribosoomi 40S alaühikut, ei lase sel seonduda 60S-ga. Seob ka eIF4G-d. eIF4A (25 kDa). RNA helikaas, nõrgendab mRNA sekundaarstruktuuri ATP hüdrolüüsist sõltuvalt. eIF4B (80 kDa). Stimuleerib eIF4A helikaasset aktiivsust, seostub mRNA-ga. eIF4E (24 kDa). Seob mRNA 5´cap struktuuri. eIF4E on translatsiooni initsatsioonil limiteeriv faktor. Üle selle valgu toimub translatsiooni aktiveerimine vastusena insuliinile või kasvufaktoritele, viirusinfektsioonil aga võib üle eIF4E toimuda ka cap-sõltuva valgusünteesi inhibitsioon. eIF4G (220 kDa)
Mittehistoonsed valgud; 28% RNA DNA Histoonid Mittehistoonsed valgud Mittekromatiinne tuumamaterjal 2. DNA replikatsioon Duplikatsiooniprotsess, mis leiab aset matriitsilt kopeerimise tulemusel. Näiteks DNA de novo süntees. Replikatsiooni etapid: ensüüm helikaas lõhub DNA biheeliksi, ensüüm DNA-polümeraas seondub DNA ahelaga, DNA-polümeraas sünteesib mõlema DNA ahelaga komplementaarsed uued DNA ahelad, replikatsioon lõppeb, kui DNA-ahelalt on sünteesitud uus DNA molekul. DNA replikatsiooni komponendid Replikatsioonikahvel (DNA ahelad lahus) DNA topoisomeraasid (muudavad DNA spiralisatsiooni) DNA helikaasid (teevad ahelad lahti) SSB valgud (kaitsevad üksikahelalist DNA-d) Ahelate eristamine
annaabi.ee 
