1. Eksotermilistes reaktsioonides on lähteainete energia kõrgem kui saadustel. Eksotermilistes protsessides on soojusefekt H < 0. 2. Endotermilistes reaktsioonides on saaduste energia kõrgem kui lähteainetel. Endotermilistes protsessides on soojusefekt H > 0 . 3. Kovalentne side tekib aatomite vahel ühe või mitme ühise elektronipaari abil. 4. Aatomid moodustavad omavahel kovalentseid sidemeid selleks, et saada täis oma väliskiht. 5. Kordne side on kovalentne side, mis on moodustunud mitme ühise elektronpaari abil. 6. Mittepolaarse kovalentse sideme korral on ühine elektronipaar jaotunud võrdselt mõlema aatomi vahel, sest mõlemad aatomid tõmbavad elektronipaari sama tugevusega. 7. Polaarse kovalentse sideme korral tõmbab mittemetallilisem element ühist elektronipaari tugevamini enda valdusesse, sest ta elektronegatiivsus on suurem ning ta tõmbab elektronipaari tugevamalt. 8. Elektronegatiivsus iseloomustab elemendi ...
1- mõisted Eksotermiline reaktsioon energia eraldumisega kulgev keemiline reaktsioon. Endotermiline reaktsioon energia neeldumisega kulgev reaktsioon. Keemiliste sidemete tekkel energia alati eraldub, keemiliste sidemete lõhkumiseks tuleb alati kulutada energiat. Kui saaduste energia on madalam kui lähtainetel on reaktsioon eksotermiline(energia eraldub) Kui saaduste energia on kõrgem kui lähtainetel, on reaktsioon endotermiline(energia neeldub) kovalentne side aatomivaheline keemiline side, mis tekib ühiste elektronpaaride moodustumisel. polaarne kovalentne side - kovalentne side erineva elektronegatiivsusega aatomite vahel, sidet moodustavatel aatomitel tekivad seejuures erinimelised osalaengud. mittepolaarne kovalentne side kovalentne side, milles ühine elektronpaar kuulub võrdselt mõlemale sidet moodustavale aatomile; esineb võrdse (või väga lähedase) elektronegatiivsusega aatomite vahel. Elektronegatiivsus - suurus, mis ...
·Temperatuuri tõus 10º võrra, tõstab reaktsiooni kiirust 2-4 korda ·Kiirust mõjutavad tegurid: Reageerivate ainete iseloom mida aktiivsem on aine, seda kiirem on reaktsioon. Reageerivate ainete kontsentratsioon mida kõrgem on lähteainete konsentratsioon, seda kiirem on reaktsioon. Temperatuur mida kõrgem on temperatuur, seda suurem on aineosakeste energia. Katalüsaator aine, mis kiirendab reaktsiooni, kuid säilib reaktsiooni lõppedes samas koguses ja koostises. Ekso ja endotermilised reaktsioonid ·Eksotermilise reaktsiooni korral vabaneb soojus, kuid endotermilise korral neeldub. ·Eksotermilise reaktsiooni korral kulub lähteainete sidemete lõhkumiseks vähem energiat, kui saadusel sidemete tekkimisel vabaneb. · Keemiliste sidemete tekkimisel energia eraldub ning katkemisel energia neeldub Kütused ja kütteväärtused ·Energia salvestamise võimalused: mehaaniline- salvestatud suurde hoorattasse, mis
Milliste osakeste vahel moodustub iooniline side? Iooniline side moodustub vastasmärgiliste laenguga ioonide vahel. Mis on keemiline reaktsioon? Keemiline reaktsioon on protsess, kus tekivad ja katkevad keemilised sidemed ning lähteainetest saavad saadused ja vastupidi. Millise soojusefektiga on keemilise sideme lagunemine? Keemilise sideme lagunemine on endotermiline reaktsioon ehk soojus neeldub Kas reaktsioon on ekso või endotermiline? Vastus: Reaktsioon on eksoter miline. Määra keemilise sideme liik! 1)iooniline 2) mittepolaarne kovalentne 3)Polaarne kovalentne 4) mittepolaarne kovalentne 5) iooniline 6)polaarne kovalentne Kujuta struktuurvalemite abil vesiniksidemete teket kolme molekuli vahel. Kuidas mõjutavad molekulidevahelised vesiniksidemed aine keemistemperatuuri? Põhjendus
a) temperatuuri tõstmine - kiirendab, osakeste energia on suurem ja kokkupuute
tõenäosus on suurem.
b) rõhu tõstmine - ei muuda, kuna osakesed on tahkes ja vedelas kujus.
c)happe konserdratsiooni suurendamine - kasvab, mida suurem on konst. seda
tihedamalt paiknevad osakesed reageerivas segus ja seda kiiremini läheb reaktsioon
käima.
d) vee lisamine - aeglustub, kuna koserdratsioon väheneb.
e) Metalli peenestamine - kiirendab, reageeriva aine pind on suurem
CaO + Co2= CaCo3 (H
arv=prootonite arv-laeng Le Chatelier' printsiip tingimuste muutmine tasakaalusüsteemis kutsub esile tasakaalu nihkumise suunas, mis paneb süsteemi avaldama vastupanu tekitatud muutustele. *Lähteainete kontsentratsiooni suurendamine tasakaalusüsteemis nihutab tasakaalu paremale produktide tekke suunas, analoogiliselt mõjub produktide kontsentratsiooni vähendamine. *Temp tõstmine nihutab endo reaktsiooni tasakaalu paremale saaduste tekke suunas, ekso reaktsiooni tasakaalu aga vasakule lähteainete tekke suunas. *Gaasiliste ainete osavõtul kulgevate reaktsioonides nihutab rõhu tõstmine tasakaalu suunas, millises on gaasiliste ainete molekulide arv väiksem.Elektrolüüt keemiline ühend, mis vees või mingis teises lahustis lagunevad vastasnimeliselt laetud osakesteks ioonideks. Elektrolüütiline dissotsiatsioon elektrolüütide ioonideks lagunemine lahuses hape: HNO3H++ NO3-alus:KOHK++ OH- ;sool:
mittepolaarse sidemega ained. Iooniline või metalliline side Eksisteerivad üksikmolekulidena. NaCl Fe O2; H2O Aatomvõre. ERANDID. Iood tahkena molekulvõre Vesi tahkena molekulvõre Süsinik Teemant: tugevaim lihtaine, ei juhi elektrit Grafiit: juhib elektrit, rabe Fullereen ja karbiin on molekulaarsed SiO2 tahkena kristallvõre kvart- täiesti puhas SiO2 5. Keemilise reaktsiooni energia. Ekso- ja endotermiline reaktsioon. Eksotermiline reaktsioon Endotermiline reaktsioon Energia eraldub Energia neeldub Ühinemisreaktsioon Lagunemisreaktsioon Põlemine Fotosüntees Peab lõhustama sidemeid Tekivad uued keemilised sidemed Lõhustamiseks alati energiat Energia eraldub kulutatakse Eloomine
alandamisel suurema gaasi molekuilide arvu suunas *kui võrrandi mõlemal poolel on gaasiliste ainete molekulide arv võrdne, siis rõhu muutumine tasakaalu ei mõjuta. Tasakaal nihkub temperatuur Tõstmisel endotermilise protsessi suunas (H > 0) Alandamisel eksotermilise protsessi suunas (H < 0) *kui pärisuunaline reaktsioon on eksotermiline, siis vastassuunaline reaktsioon on endotermiline. Ning vastupidi. Kui mingi reaktsioonivõrrandi kohta on öeldud, kas ta on ekso- või endotermiline, siis käib see pärisuunalise reaktsiooni kohta. Tahke aine kogus või peenestamine, segamine ja katalüsaatori kasutamine tasakaalu ei mõjuta. Endotermiline protsess toimub energia neeldumine. N + 3H = 3NH (H < 0) Tasakaal nihkub: · Temp. tõstmisel vasakule, alandamisel paremale · Rõhu tõstmisel paremale, alandamisel vasakule · Lähteainete kontsentratsiooni suurendamisel paremale, vähendamisel vasakule
kipuvad võimust võtma, tuuma stabiilsuseks heidetakse välja -osake ZAX 24He + A-4Z-2Y poolestusaeg ajavahemik, mille jooksul jaguneb pool antud radioaktiivse aine tuumast (T) tehisradioaktiivsus tuumareaktsioonide abil saadud isotoopide radioaktiivsus tuumareaktsioonid - reaktsioonid, kus toimub aatomituumade muundumine tuumareaktsioonides võib energia eralduda või neelduda - (endo neeldumine, ekso eraldumine) tuumareaktsioonide liigitamiseks on kaks viisi: 1. Reaktsioon toimub vahetult/moodustub vahetuum 2. Reaktsioonide käigus toimub raskete tuumade lõhustumine (tuumareaktorid, tuumaenergeetika)/ Reaktsioonide käigus toimub kergete tuumade ühildumine (vesinikpomm) Varjestamine radioaktviiseid aineid ei saa hävitada, neid saab ainult teras-või betoonkonteinerites sügavale maha matta.
Aatomvõre-kristallivõre,kus võre sõlmpunktides asuvad aatomid. Atomaarne aine-lihtaine,mis koosneb omavahel seostumata üksikaatomitest. Binaarne ühend-ühend,mis koosneb kahe elemendi aatomitest(H2O.NaCl) Dihapnik-hapniku levinuim ja püsivaim allotroop,koosneb kaheaatomilistest molekulidest Ekso-soojuse eraldumisega kulgev keemiline reaktsioon Endo--soojuse neeldumisega kulgev keemiline reaktsioon Elektroneg-suurus,mis iseloomustab keemilise elemendi aatomi võimet keemilise sideme moodustumisel tõmmata enda poole ühist elektronpaari. Elektronskeem-aatomi elektronkatte ehitust kirjeldav skeem,mis näitab elektronide arvu elektronkihtides Na +11|2)8)1) Elektronvalem-aatomi elektronstruktuuri kirjeldav ülskirjutus,mis näitab elektronide jaotumist kihtidesse ja alakihtidesse
elemendi (C; Ca; H) oksüdatsiooniaste suureneb ja oksüdeerija oksüdatsiooniaste väheneb. Redutseerumisreaktsioonideks nimetatakse reaktsioone, milles redutseeruva elemendi (Ca; Fe) oksüdatsiooniaste väheneb ja redutseerija oksüdatsiooniaste reaktsioonil suureneb. Oksüdeerumine ja redutseerumine toimuvad alati ühel ja samal ajal. Põlemine keemilise reaktsioonina: Põlemine on kiiresti toimuv oksüdatsiooni protsess, milles vabaneb energiat soojuse ja valgusena. Ekso- ja endotermilised reaktsioonid: Keemiline reaktsioon on alati seotud energia neeldumise või vabanemisega. Eksotermilistes reaktsioonides vabaneb energia. Endotermilistes reaktsioonides neeldub energiat.
kulgemise tulemusena. Termokeemiline võrrand- Reaksioonivõrrand, mis sisaldab reaksiooni soojusehvekti väärtust. 12. Milliseid reaktsioone nimetatakse: pöördumatuteks- Reaksioon, mis kulgeb praktiliselt ainult ühes suunas. Pöörduvateks- Kahes suunas(otse- ja vastasuunas) toimub reaksioon. Eksotermilisteks- Soojuse(energia) eraldumisega kulgev keemiline reaksioon. Endotermilisteks- Soojuse(energia) neeldumisega kulgev keemiline reaksioon. 13. Mida näitab suurus H- ja milline on H märk ekso- ja endotermilise reaktsiooni korral? 14. Milles seisneb Le Chatelier' printsiip? - See ütleb kui muuta tasakaaluoleku tingimusi siis nihkub tasakaal vastupidi tekitatud muutusele. 15. Kuidas nihkub reaktsiooni tasakaal temperatuuri-temp.tõstmisel seega lähteainete tekkimise suunas,temp.alandamisel aga ammoniaagi tekke suunas., rõhu-tõstmisel nihkub tasakaal suunas,kus gaasiliste ainete moolide arv on väiksem,rõhu vähendamisel vastupidi. või ainete
1. AINE EHITUS: aatomi elektronkatte ehitus (kihid ja alakihid); aatomorbitaalid (s, p, d), elektronvalem ja ruutskeem (1.4. perioodi elementidel); aatomiehituse seos keemilise elemendi asukohaga perioodilisustabelis; elementide metalliliste ja mittemetalliliste omaduste (elektronegatiivsuse) muutus perioodilisustabelis (A-rühmades; keemiliste elementide tüüpiliste oksüdatsiooniastmete seos aatomiehitusega, tüüpühendite valemid; keemilise sideme energeetiline põhjendus; ekso- ja endotermilised reaktsioonid; mittepolaarne ja polaarne kovalentne side; osalaeng; iooniline side; vesinikside; metalliline side; ainete omaduste sõltuvus keemilise sideme tüübist; molekulidevaheliste jõudude ja keemilise sideme tugevuse võrdlus. 2. ANORGAANILISTE ÜHENDITE PÕHIKLASSID. ELEKTROLÜÜTIDE LAHUSED: oksiidid, happed, alused ja soolad, nende nomenklatuur, keemilised omadused ja saamisviisid;
3´ eksonukleaasid 5´ eksonukleaasid Endonukleaasid katalüüsivad ahelasisese fosfodiestersideme hüdrolüüsi produktiks 3´ fosfaadiga nukleotiid produktiks 5´fosfaadiga nukleotiid Nukleaasid Ensüüm substraat klass spetsiifika Pankrease RNA endo(I) 3´ Pyr ribonukleaas A Põrna DNA, RNA ekso(II) 5´ots, aluse fosfodiesteraas spetsiif. puudub Põrna DNA endo(II) ahelasisene ester desoksüribonukleaas side, aluse spetsiif. puudub Maomürgi DNA, RNA ekso(I) 3´ ots, aluse
suurusega klastreid, mille suurus ja struktuur muutuvad pidevalt, kuna vee molekulid liiguvad ühest klastrist teise. Inimese massist moodustab vesi u 60%. Lootel 97%, vastsündinul 75%. Päevane veevajadus 2,5L vett. Ilma veeta uudab inimene elada 5-7 päeva. H2O bilanss – organismi siseneva vee mass peab olema võrdne organismist väljuva vee massiga. Organismi normaalse elutegevuse puhul on veebilanss tasakaalus. ENDO – sisse tulev EKSO – välja minev Rakuhingamine dissimilatsiooniprotsesside kõige olulisem: C6H12O6 + 6O2 = 6CO2 + 6H2O + 38 ATP (glükogeen ja glükoosi molekulid = süsihappegaas + vesi + energia) Veesisalduse vähenemine organismis: 1,5-3% - janu 6-8% - kehatemperatuuri tõus, südamepekslemine, peapööritus ja –valu, hallutsinatsioonid 10% - pöördumatud muutused organismis
jne, st molekulid liituvad üksteisega Vesinikside on elektrostaatiline ja moodustub erinimeliste laengute külgtõmbe tulemusena Vesi on dünaamiline süsteem, vesiniksidemed tekivad ja lagunevad Vesinikside seob omavahel kokku üksikuid vee molekule. Ilma vesiniksidemete olemasoluta oleks vesi gaasilises olekus ja elu Maal võimatu. Kõikide biosüsteemide eksisteerimiseks on vaja vett. Klaster erineva arvuga vee molekulide kogum. Endo Sees. Ekso väljas. H O bilanss organismis - Organismi siseneva vee mass peab võrduma organismist -väljuva 2 vee massiga, normaalse elutegevuse puhul on veebilanss tasakaalus. H O BILANSS INIMORGANISMIS: 2 Kõige olulisem dissimilatsiooniprotsess on rakuhingamine: C6H12O6 + 602 = 6CO2 + 6H2O + 38 ATP. Varuained (glükogeen) glükoosi molekulid süsihappegaas ja vesi energia (ATP). Toimumiseks on vajalik hapniku olemasolu.
optimumiks. sellest mõlemale poole jääb teguri soodsa ehk optimaalse toime vahemik. ökoloogilise teguri optimum on liigispetsiifiline. Organisme vatastikku mõjutavaid tegureid nim. biootilisteks ökoloogilisteks teguriteks. Nende hulgas inimtegevuse mõju, mida nim. antropogeenseks teguriks. Mitmesuguseid liikide kooseluvorme: sümbioos, kommensalism, konkurents, parasitism, kisklus ja herbivooria. Sümbioos on eri liiki organismide vastastikku kasulik kooseluvorm. sümbiondid. Ekso- ja endosümbioos. Eksosümbioos on org. vaba kooselu vorm.(taim ja tolmeldaja,sipelgad ja lehetäid).Endosümb. puhul elab üks organism teise kehas(samblik,veise seedekulglas tselluloosi lagundavad bakterid).ÜHEPOOLNE KASU-mardikalised elavad sipelgapesas. Eri liiki organismide kooseluvormi, mis ühele poolele on kasulik ja teisele kahjulik, nim. kommensalismiks. Liiki, kellele selline kooselu kasulik - kommensaaliks.
Olemasolevad eksoskeletid Honda Exoskeleton Legs. Kaal 6.5 kg, Tööaeg 2h Vanuritela ja ka autotehases pikkaaega püsti olevatele inimestele. Honda M.I.T. Media Lab's Biomechatronics Group jalad. Exoskeleton jalad + 2W võimsust + Vähendab raskust 80% + Töötab vedrude ja amortidega -Tekitas 10% haknikutabe, mida põhjustas kõnnaku mõjutamine Edasiarendamisel M.I.T ekso. jalad Olemasolevad eksoskeletid Sarcos/Raytheon XOS Exoskeleton käed/jalad. Üks uuemaid (militaar) alumiiniumist, hüdrauliline Suurte raskuste tõstmiseks ja hoidmiseks - Toide ja hüdrauliline surve välisest allikast Kasutamiseks logistikutele Rex Bionics Rex, Robotic Exoskeleton Legs. XOS 2 robootiliste jalgade paar ratastooli omanikele Juhitav puldi abil Aku kestab 2 aktiivset tundi (seismine ja
3a Mina läbimurre = 3-6/7a stabiilsus kliima 6/7a kooliea kriis = 7-12a stabiilsus MESO- seob kaht,enamat mikro- indiviid osaleb, ei osale pere-kool-töö- 9-13a- murdeeakriis = 13-17a stabiilsus abiellumine-muutused-sünd üleminek ühest süsteemist teise, haavatavad 17a noorukieakriis, reaalsuse-ideaalide kokkupõrge EKSO- 2-...- mis ei ole füüsiliselt seotud isikuga, kaudselt seotud- poliitika, haridussüsteem LÄHIMA ARENGU TSOON LAT MAKRO- etnilised-kultuurilised, religioossed, majanduslikud seosed. 2arengutaset parallelselt LAT hoiakud, väärtused, ideloogiad
Vt. ka lahustuvustabelit! LiOH, SO2, CO, HBr, SiO2, CO2, BaO, FeSO4, Na2S, AgCl, P2O5, KOH, Sr(OH)2, NO, CaSO4, Cu(OH)2, SO3 KONTROLLTÖÖ: ELEKTROLÜÜDID Kas tead: - mis on elektrolüüdid, mitteelektrolüüdid, millisel kujul nad esinevad lahuses, milline on nende keemilise sideme tüüp; -mis on elektrolüütiline dissotsiatsioon (NB! hapete astmeline dissotsiatsioon), -millisel juhul on lahustumisprotsess ekso-, millisel juhul endotermiline; - mida näitab dissotsiatsiooniaste; -tugevaid happeid, aluseid (hapete, soolade valemid selgeks!), mis määrab ära happe tugevuse; - millisel juhul kulgevad reaktsioonid elektrolüütide vahel lõpuni; - mis on neutralisatsioonireaktsioon; -millisel juhul on soolade vesilahuse keskkond neutraalne, happeline või aluseline (soolade hüdrolüüs); -kus Sa puutud igapäevaelus kokku elektrolüütide teemaga?
Maokeha-suurem osa maost. Maokuluti-mao, peensoole piir. Mao sein-piki-, ring- ja põikilihaskiht. Maks-asub parema roide all, nääre, mis toodab sappi. Sisemine pind-parem ja vasak sapitaalvagu, ühendav ristvagu. Vaod jag parem ja vasak sagar, ruutsagar, sabasagar. Sapipõis-ühismaksajuha väljasopistus. Põhi ulatub maksa alumise serva alt välja, kael kitseneb sapipõiejuhadeks. Kõhunääre e pankreas-piklik sagarikulise ehitusega elund, millel on ekso- kui endokriinnäärme funktsioon. Eksokriinne osa produsteerib seedeensüüme sisaldavat sisaldavat kõhunäärmenõret, mis kaksteistsõrmikusse jõudes, osaleb seedeprotsessis. Endokriinne osa toodab hormoone ja eritab neid verre. Peensool-jag kaksteistsõrmikuks, tühi-ja niudesooleks. Kaksteistsõrmikusse suubuvad läbi ühise ava peensoole ühissapijuha. Kinnisti kaudu suunduvad peensoolde veresooned ja närvid. Peensoole
milles ainet antud temperatuuril ja rõgul veel lahutub), küllastunud lahus (lahus, mis sisaldab antud temperatuuril ja rõhul maksimaalse koguse lahustunud ainet (tasakaaluolek)) ja üleküllastunud lahust ( aeglasel jahutamisel saadud ebapüsiv süsteem, mis sisaldab lahustunud ainet üle lahustuvusega määratud koguse. Vähesel mõjutamisel (loksutamine, tahke aine kristallikese lisamine) liigne ainehulk eraldub.). Lahustumise ja hüdraatide tekkega võib kaasneda kas ekso- või endotermiline soojusefekt. Soojushulka, mis eraldub või neeldub teatud koguse lahustatava aine (1 mol) lahustumisel teatud koguses lahustis nimetatakse lahustumissoojuseks. Gaaside lahustuvus väheneb temperatuuri tõusuga ja suureneb rõhu kasvuga. Gaaside lahustuvus vees väheneb, kui vesi sisaldab lahustunud soolasid. Henry seadus Gaasi lahustuvus vedelikus on proportsionaalses sõltuvuses gaasi osarõhuga lahuse kohal. CM=kh*p
Füüsikaline keemia sissejuhatus ja elektrolüütide lahuste kordav konspekt Käsitletavad teemad: 1) Füüsikaline keemia sj energeetika: ekso- ja endotermilised reaktsioonid + arvutused kiirus/kineetika: temp. kons. rõhk.... katalüsaator + praktiline töö keemiline tasakaal: le chaterieri printsiip + praks 2) Elektrolüütide lahused lahustumisprotsess: lahustumise soojusefekt tugevad ja nõrgad elektrolüüdid, mitteelektrolüüdid; elektrolüütide dissotsatsioon keemilised reaktsioonid elektrolüütide lahustes(sade, gaas, nõrk
1. Atmosfääri kihid maailma- alates Tähed ja tähtkujud; ruum kõrgusest P )M ,V ,M ,M ,J S ,U ,N , (P ), (Sedna) 1000 km Kõrgemad 50-60 km Meteoriidid, Pärlmutterpilved, Virmalised; õhukihid kõrgemal Kosmoselaevad; (ekso-,termo-, Päikest ei neelata ega peegeldata; mesosfäär) strato- 8(11)km-50 km Pärlmutterpilved, jääst pilved; O3- kiht ; äike sfäär 18-55 km Satelliidid, sondid, õhupallid, lennukid; Õhutemp. all 30°C, ülal 0°C tropo- 0-8 km(poolus) Õhk, O2
Lagunemine → endotermiline → energia eraldub ∆H>0 (kõik oksüdatsioonid) •Vesinikside F-H, O-H, N-H on nõrgem kui kovalentne side, kuid tugevam kui tavaline molekulide vaheline side. Põhjustab ainete sulamis- ja keemistemperatuuri tõusu, soodustab lahustamisprotsessi molekulide vahel. •lihtaine, liitaine – ELEMENT Puhas aine, segu – AINE KEEMILISE REAKTSIOONI KIIRUS JA TASAKAAL TASAKAAL Temp tõstmisel – endo (∆H>0 ) suunas > Temp alandamisel – ekso (∆H<0) suunas < Tahke aine kogus või peenestamine, segamine ja katalüsaatori kasutamine EI MÕJUTA TASAKAALU, vaid kiirust ! Pöörduv reaktsioon ei saa kunagi otsa ! KIIRUS Kui reaktsioonis kõik gaasid, kiirus ei muutu ANORGAANILISTE AINETE PÕHIKLASSID Anorgaanilised ained – Lihtained → Metallid Mittemetallid Liitained → Oksiidid Happed Alused Soolad Oksiidid on ained, mis koosnevad kahest elemendist, millest 1 on Hapnik
temperatuuril ja rõhul veel lahustub), küllastunud lahus (lahus, mis sisaldab antud temperatuuril ja rõhul maksimaalse koguse lahustunud ainet) ja üleküllastunud lahust (aeglasel jahutamisel saadud ebapüsiv süsteem, mis sisaldab lahustunud ainet üle lahustuvusega määratud koguse. Vähesel mõjutamisel (loksutamine, tahke aine kristallikese lisamine) liigne ainehulk eraldub). Lahustumise ja hüdraatide tekkega võib kaasneda kas ekso- või endotermiline soojusefekt. Soojushulka, mis eraldub või neeldub teatud koguse lahustatava aine (1 mol) lahustumisel teatud koguses lahustis nimetatakse lahustumissoojuseks. Gaaside lahustuvus väheneb temperatuuri tõusuga ja suureneb rõhu kasvuga. Gaaside lahustuvus vees väheneb, kui vesi sisaldab lahustunud soolasid. Henry seadus Gaasi lahustuvus vedelikus on proportsionaalses sõltuvuses gaasi osarõhuga lahuse kohal. CM=kh*p
Reaktsioon praktiliselt ei kulge. Tasakaalu nihkumine, Le Chatelier' printsiip tingimuste muutmine tasakaalusüsteemis kutsub esile tasakaalu nihkumise suunas, mis paneb süsteemi avaldama vastupanu tekitatud muutustele. *Lähteainete kontsentratsiooni suurendamine tasakaalusüsteemis nihutab tasakaalu paremale produktide tekke suunas, analoogiliselt mõjub produktide kontsentratsiooni vähendamine. *Temp tõstmine nihutab endo reaktsiooni tasakaalu paremale saaduste tekke suunas, ekso reaktsiooni tasakaalu aga vasakule lähteainete tekke suunas. *Gaasiliste ainete osavõtul kulgevate reaktsioonides nihutab rõhu tõstmine tasakaalu suunas, millises on gaasiliste ainete molekulide arv väiksem. Elektrolüüt keemiline ühend, mis vees või mingis teises lahustis lagunevad vastasnimeliselt laetud osakesteks ioonideks. Mitteelektrolüüt keemiline ühend, mis lahustis ei lagune ioonideks.
elusorganismid sõltuvad välistemperatuurist Kõik elusorganismid reageerivad ärritusele Biomakromolekul suured molekulid, mis esinevad ainult elusorganismidel (sahhariidid, valgud ja nukleiinhapped) Elusorganismid kohastuvad oma elukeskkonnaga, kui ei kohastu, siis sured. Anatoomia uurib organismide siseehitust Morfoloogia uurib organismide välisehitust Füsioloogia uurib organismide talitlust VESI h2o Klaster - vee molekulide kogum Inimese kehas u 60% Endo sees Ekso väljas Sa oled see, mida sa sööd Hüdrofiilsus ainete omadus lahustuda vees lahustuva eine Hüdrofoobsus ainete omadus mitte lahustuda vees Hüdratsioon keemilise ühendi füüsikaline liitumine veega Dehüdratsioon veekaotus Hüdrolüüs keemiliste sidemete lõhkumine vee molekulide toimel Vee ülesanded elusorganismid - Rakkude sisekeskkond - Transport - Jääkainete eemaldamine - Termoregulaator - Kindel PH
kristallilise aine puhul ka kristallisatsiooniks. Sarnane lahustub sarnases. Ioonvõrega ja polaarsed ühendid lahustuvad üldjuhul paremini polaarsetes lahustites (soolad, alused, happed vees), mittepolaarsed ühendid mittepolaarsetes lahustites (benseenis, tetraklorometaanis CCl4). Kui nii lahusti kui lahustunud aine on vedelikud, kasutatakse mõisteid segunevad ja mittesegunevad vedelikud. Lahustumise ja hüdraatide tekkega võib kaasneda kas ekso- või endotermiline soojusefekt. Näiteks väävelhappe valamisel vette tõuseb lahuse temperatuur oluliselt, mistõttu seda protseduuri tuleb läbi viia suure ettevaatlikkusega, valades väävelhapet peene joana vette lahust pidevalt segades. Kindlasti kasutada kaitseprille ning happekindlaid kindaid. Kui energia, mis on vajalik kristallvõre lagundamiseks, on suurem kui energia, mis eraldub lahustunud aine osakeste hüdratatsioonil (hüdratatsioonienergia), siis on lahustumisprotsess
milles ainet antud temperatuuril ja rõhul veel lahutub), küllastunud lahus (lahus, mis sisaldab antud temperatuuril ja rõhul maksimaalse koguse lahustunud ainet (tasakaaluolek)) ja üleküllastunud lahust (aeglasel jahutamisel saadud ebapüsiv süsteem, mis sisaldab lahustunud ainet üle lahustuvusega määratud koguse. Vähesel mõjutamisel (loksutamine, tahke aine kristallikese lisamine) liigne ainehulk eraldub. Lahustumise ja hüdraatide tekkega võib kaasneda kas ekso- või endotermiline soojusefekt. Soojushulka, mis eraldub või neeldub teatud koguse lahustatava aine (1 mol) lahustumisel teatud koguses lahustis nimetatakse lahustumissoojuseks. Gaaside lahustuvus väheneb temperatuuri tõusuga ja suureneb rõhu kasvuga. Gaaside lahustuvus vees väheneb, kui vesi sisaldab lahustunud soolasid. Henry seadus Gaasi lahustuvus vedelikus on proportsionaalses sõltuvuses gaasi osarõhuga lahuse kohal. CM=kh*p
4)Reageerivad ja ebastabiilsed ained 5)Tervisele ohtliku materjali sissehingamine, allaneelamine ja naha kaudu imendumine (sh. aerosoolid ja udu). 4. Bioloogilised ohutegurid Oht, ohutegur Selgitus Esinemiskoht Riskitase Infektsioon 1)Infektsioonirisk, mis tuleneb mikroorganismide, Kui töökoht on II ekso- ja endotoksiinide käitlemisest ja kohandamata mittetahtlikust kokkupuutest nendega. 2)Infektsioonioht tahtmatu kokkupuute tõttu mikroorganismidega (näiteks märgadest jahutustornidest levinud legionellabakteritega). 3)Allergeenide olemasolu. 5. Füsioloogilised ohutegurid, mis võivad põhjustada füüsilise ülekoormusega ja
kiirused võrdsustuvad ja püstitub tasakaal Kui on piisavalt aega jõuab suletud süsteem alati tasakaaluasendini. Tasakaal püsib seni, kuni ei muutu tingimused. Kui me muudame mõnda süsteemi parameetrit võib üks reaktsioonidest hakata kulgema kiiremini, kui teine. Kiirused pole võrdsed, kuni püstitub uus tasakaal. Uue tasakaalusegu koostis võib erineda endisest - räägitakse tasakaalu(asendi) nihutamisest. Meenutamiseks: Ekso- ja endotermilised reaktsioonid Eksotermiline reaktsioon: õppisime, et energiat eraldub. Õige see ongi, kuid teaduses on rohkem levinud termodünaamiline lähenemine, mis vaatleb protsesse süsteemi seisukohalt (mitte välise vaatleja seisukohalt, kes käe näiteks ära kõrvetas). Kui energiat eraldub keskkonda, siis süsteemi energiasisaldus väheneb. Õeldakse, et entalpia muut( H) on negatiivne Seega Q > 0 ja H < 0
Milliseid põhilisi kõlbelise arengu astmeid eristas 65. Millised on Bronfenbenneri bioökoloogilise arengumudeli Kohlberg? viis kihistust? õpilane ise Prekonventsionaalne mikro konventsionaalne meso postkonventsionaalne ekso makro 79. Kohlbergi teooria kõige suuremaks puuduseks on, et sseos otsustamise ja käitumise vahel kaldub olema nõrk 66. Kasvatustööd (mis on suunatud) õpilaste sotsiaalsete oskuste ja pädevuste kujundamisele nimetatakse ka 80
D-ga võtab osa kaltsiumi ainevahetuse ragulatsioonist. 17. HARKNÄÄRE; ÜL: e. TÜÜMUS Sünnimomendil kaalub10-12 g.; tema kaal suureneb puberteedi eas; sellest peale hakkab aga taandarenema ning kaalub 3-6 g täiskasvanul. ÜL: produtseerib hormoone tümosiini ja tümopoetiini; seal muudetakse lümfotsüüdid T- lümfotsüütideks, mis on võimelised hävitama organismi sattunud mikroobe või antigeene. 18. PANKREAS. e KÕHUNÄÄRE; HORMOONID; ÜL: Kõhunäärmel on nii ekso- kui endokriinnäärme funktsioon. Eksokriinne osa produtseerib seedeensüüme sisaldavadt kõhunääret, mis osaleb seedeprotsessis; endokriinne funktsioon seisneb hormoonide tootmises ja verre eritamises. INSULIIN: B rakud produtseerivad; kiirendab glükoosi transporti rakkudesseja intensiivistab glükoosi oksüdatsiooni. GLÜKAGOON: A rakud produtseerivad; kiirendab maksas glükogeeni lammutamist ja selle tagajärjel veresuhkru tase tõuseb. Oluline veresuhkru normaalse taseme säilitaja.
Salmonellad on laktoosnegatiivsed ja ei põhjusta hemolüüsi. 9) Salmonellade virulentsuse faktorid 1) endotoksiin (LPS)- põhikomponendiks on fosforüleerunud glükoosamiindisahhariid koos estrite ja lämmastikuga seondunud rasvhapetega. Endotoksiin kahjustab soolte limaskesta, tekitades põletikku, vigastab veresooni, põhjustab endotokseemiat ja okki. Arvatakse, et salmonellade persisteerimine makrofaagides on seotud LPS omadustega. 2)ekso- e. enterotoksiinid - eristatakse termolabiilset (LT) toksiini, mis sarnaneb kooleratoksiiniga põhjustades vedeliku ja elektrolüütide hüpersekretsiooni epiteelirakkudest soolevalendikku. Termostabiilne (ST) toksiin on toimelt nõrgem. Osa salmonella tüvesid sünteesivad ka tsütotoksiini, mis põhjustab sooleepiteeli hävimise ja on toksiline paljudele rakuliikidele. 3)fimbriad - osalevad salmonellade kinnitumisel sooleepiteelile 4)kapsel- üldiselt puudub v.a
uhul ka kristallisatsiooniks. Sarnane lahustub sarnases. Ioonvõrega ja polaarsed ühendid lahustuvad paremini polaa rsetes lahustites (soolad, alused, happed vees), mittepolaarsed ühendid mittepo laarsetes lahustites (benseenis, tetraklorometaanis CCl4). Kui nii lahusti kui lahustunud aine on vedelikud, kasutatakse mõisteid segunevad ja mittesegunevad vedelikud. Lahustumise ja hüdraatide tekkega võib kaasneda kas ekso- või endotermiline soojusefekt. Näiteks väävelhappe valamisel vette tõuseb lahuse temperatuur oluliselt, mistõttu seda protseduuri tuleb läbi viia suure ettevaatlikkusega, valades väävelhapet peene joana vette lahust pidevalt segades. Kindlasti kasutada kaitseprille ning happekindlaid kindaid. Kui energia, mis on vajalik kristallvõre lagundamiseks, on suurem kui energia, mis eraldub lahustunud aine osakeste hüdratatsioonil
3) elektrolüüt dissotsieerub (jaguneb) ioonideks elektrivoolu toimel; 4) toimub keemiline reaktsioon elektrienergia arvel. Temperatuuri tõstmisel _____ B. Mitu liitrit gaasilist HCl (normaaltingimustel) tuleks juhtida saadud lahusesse, et 1) kasvab nii ekso- kui ka endotermiliste reaktsioonide kiirus; reageeriks ära kogu selles sisalduv ammoniaak? Milline on toimunud reaktsioonis 2) endotermilistel reaktsioonidel kiirus kasvab, eksotermilistel kahaneb; tekkinud soola protsendiline sisaldus (massiprotsent) lahuses?
• Psüühiline reaktsioon sõltub suurel määra haiguse või vigastuse iseloomust. • Arsti (ka sotsiaaltöötaja) ülesanne on haigusteadvuse tundmaõppimine ja haige asjatute kartuste hajutamine. 14. Heaolutunne, tegevusvõime ja turvalisus kui tervisemõjurid. Tervisepsühholoogia seisukohalt on inimese tervise säilitamise, arendamisel ja parandamisel olulised kolm aspekti: heaolutunne/elukvaliteet, tegevusvõime ja turvalisus Heaoluseisund sõltub ühelt poolt paljude ekso- ja endogeensete faktorite kombineeritud toimest ning teiselt poolt indiviidi reageerimise iseärasustest välis- ja sisekeskkonnast tulenevatele mõjuritele. Elukvaliteedi all mõeldakse inimeste endi hinnangut oma kohale elus, eesmärkidele, ootustele, standarditele, ning suhetele ümbritseva kultuuri ja väärtushinnangute süsteemiga. Tegevusvõime – toimetulek igapäevaelu (liikumine, riietumine, söömine, pesemine),
putukad neid ei näe. (võivad olla ka teist värvi, Eestis pole.) Putukatel sinised või lillad üldjuhul. Erinevad loomad erinevatel õitel: mesilased lühike õieputk või raskuse mõjul avanev nektaarium, kärbes lameda õiega õitel, liblikad - (pika londiga) pika õieputkega õisi või kannusega õisi nt. sirel, nelgid, käpalised, mardikad kus on palju tolmukaid ja kroonlehed on head söögiks nt. roos. Vilja osad: Vilja kest on 3-kihiline. ekso- välimne, lihakal viljal välimine kiht nahkjas, sitke. meso- keskmine lihakas, pehme. endokarp - sisemine taas nahkjas või puitunud, sitke. Kui seeme areneb soomuste kaenlas=>paljasseemnetaim, kui areneb kinnises emakas=>katteseemnetaim. Kaheviljastumise tagajärjel tekivad seemnealgmes idu ning varuained uue taime kasvuks. Idu(embryo) on seemne kõige elulisem osa. Koosneb idulehtedest, hüpokotüülist, idupungast ja idujuurest
soovituslik ehk ei ole kohustuslik. Lähima arengu tsoon: Lähima arengu tsoon: Õpetamise tase kõige mõistlikum. U.Bronfenbrenner – Indiviid on keskkonna looja ja ka selle produkt. NÄIDE: Oled haridusminister, siis need süsteemid vahetuvad. Mind mõjutab ainult lähedase surm. Kõiki mõjutaks sõda ja looduskatastroof. Saab sisestada arengu ja sotsiaal psühholoogia. Olulised lapse arengufaktorid. Mikro: Mina kui üliõpilane. Meso: Tallinna Ülikool, kursakaaslased. Ekso: EAP, haridussüsteem. Makro: Eesti riik ja kultuur, meie hariduse väärtused. Krono: Lõpetamine. C.Gilligan – Eksisteerib põhimõtteline erinevus viiside vahel, kuidas mehed ja naised moraalset käitumist näevad. Naiste sotsiaalsus väljendub meeste omast erinevalt. Hoolivus teiste suhtes (toitvad, teenivad käitumisviisid, mis on seotud sotsiaalselt ettedikteeritud naiselike rollidega) takistavad naiste moraalsuse arengut sellisel kujul, nagu seda näeb ette Kohlbergi mudelil. L
4. Katseklaasi valada 4-5 mL vett, lisada veidi tahket NH4Cl ja 1-2 tilka metüülpunast. Milline on lahuse pH? pH<7 Lahus jagada kaheks, üks katseklaas jätta võrdluseks, teist kuumutada keemiseni. Võrrelda värvusi. Algse lahus on orandẑ, keemisel läks värvus tumedamaks. Jahutada ning võrrelda uuesti värvusi. Jahutamisel muutub värvus jälle orandẑiks. Kuidas muutub hüdrolüüsi ulatus või tasakaal sõltuvalt temperatuurist? Kas hüdrolüüs on ekso– või endotermiline protsess? Inidikaatori värvist on näha, et kuumutamisel pH langes (vesinikioonide kontsentratsioon kasvab), sest lahus muutus oranžist tumedamaks. Jahutamisel värv muutus tagasi heledamaks, mis tähendab, et pH uuesti läks kõrgemale. NH4Cl ↔NH4+ + Cl- NH4+ + H2O ↔ NH4OH + H+ Kuumutamisel liigub tasakaal hüdrolüüsi tugevnemise suunas ning seega hüdrolüüs on endotermiline reaktsioon. Lisa 1 Ioonide aktiivsustegurid suure ioontugevusega (I) lahustes
1) Kirjutage (ja tasakaalustage) ammoniaagi tootmisreaktsiooni võrrand. _____________________________________________________ 2) Otsustage graafiku põhjal, milliste alltoodud tingimuste juures on ammoniaagi saagis suurim.(Märkige õige vastus ristikesega vastavas kastikeses.) a) 500 atm, 500 oC , b) 300 atm, 500 oC , c) 500 atm, 550 oC , d) 300 atm, 400 oC . 3) Kas ammoniaagi saamisreaktsioon on ekso- või endotermiline? _________________________ Põhjendage oma otsustust, tuginedes graafikul toodud andmetele. ________________________ _____________________________________________________________________________ 4) Kas ja kuidas nihkub selle reaktsiooni tasakaal rõhu tõstmisel? __________________________ Põhjendage oma otsustust. _______________________________________________________ _____________________________________________________________________________
Laia ökoamplituudiga liigi ehk eurütoopse liigi näiteks võiks tuua näiteks orhideed, sellepärast et nad ei vali elupaika, nad on sellega rahul kus nad elada saavad, peaasi et nad kuskile kinnituda saaksid. 3.Biootilissed tegurid ehk organismide vahelised suhted a)Sümbioos Sümbioos on erinevat liiki organismidevastastikku kasulik kooselu. Selliseid koos elavaid organisme nimetatakse sümbiontideks. Vastavalt sellele kuidas organismid koos elavad, eristataskse ekso- ja endosümbioosi. Eksosümbioos on organismide vaba kooseluvorm. Naiteks vihmametsades on selliseks organismideks on sipelgad ja lehetäid omavahel kui nad kohtuvad, siis leiab aset veider rituaal. Lehetäide ründamise asemel toksivad sipelgad neid oma tundlatega ning lehetäid eritavad hoopis meskastekskutsutava magusa vedeliku piisakesi. Lehetäide jaoks on elu poole turvalisem, kui neid kaitsevad sipelgad. Endosümbioosi puhul elab aga üks organism teise kehas
Gaasiline Aine molekulid/aatomid liiguvad täiesti vabalt ja korratult. Pole kindlat ruumala ega kuju. Plasmaolek Aine koosneb elektriliselt laetud või neutraalsetest aatomitest ning vabadest elektronidest. Ioniseeritud gaas, kus on positiivse laenguga ioonid ja negatiivse laenguga elektronid. 15. Termodünaamika I seadus · Energia ei teki ega kao, vaid muundatakse mingiks teiseks vormiks. · Suletud süsteemi siseenergia väheneb, kuna soojus, mis läheb välja (ekso), ning töö, mida süsteem teeb, on negatiivsed; s.t süsteemi energia muutub. · Isoleeritud süsteemi siseenergia ei muutu, sest energiaülekanne puudub. · Tsüklilises protsessis on süsteemi töö võrdne ümbruselt saadud soojusega w=q. 16. Termodünaamika I seaduse matemaatiline avaldis · U = q + 17. Protsessid püsival ruumalal ja rõhul, entalpia, soojusmahtuvus.
kahjustus. pneumoonia (kopsupõletik), sepsis (veremürgitus), soolestiku infektsioonid, mida põhjustavad ekso- ja endotoksiinid. Negatiivsetest emotsioonidest tulenevad elundite funktsionaalse aktiivsuse häired psüühilise seisundi ja elundite vahelist seost uurib psühhosomaatika. Kurbus kopsud Hirm neerud Ärevus süda, veresooned Raev maks Meeleheide seedetrakt, põrn, kõhunääre Vastumeelsus selgroog, peaaju, seljaaju Trots - põrn, selgroog Tahe (negat.) harknääre, kolmiksoojendaja Laiskus maks, pankreas
Brofenbrenner- Ökoloogiliste süsteemide teooria, inimese arengu ökoloogia uurimine. Inimarengu ökoloogia kui aktiivse kasvava inimolendi ja tema muutuvate elutingimuste vastastikune kohanemine. Arengukonteksti kuuluvad mitte ainult keskkonna objektid ja nende omadused, vaid ka viis, kuidas neid omadusi selles keskkonnas kogetakse. Arengut mõjutavad ennekõike need asjaolud, millel on isiku jaoks tähendus. Süsteemide liigitus - mikro-, meso-, ekso- ja makrosüsteem ning hiljem ka kronosüsteem Leo Võgotski- Laps areneb koostegevuses täiskasvanu ja teiste lastega. Tõeline koostöö eeldab lapse arengut arvestavat abistamist/juhendamist,kõne reguleeriva planeeriva funktsiooni kujundamist ning väliste abivahendite kasutamise õpetamist. Sotsiokultuurilise teooria järgi on lapse arengusuund väljastpoolt sotsiaalse keskkonna mõjul. Mõtlemine areneb dialoogis
ning selle peamine ülesanne on raku sisekeskkonna kaitsmine väliste mõjude eest. Sarnased membraanid (sisemembraanid) ümbritsevad ka raku sees olevaid organelle. 12. Membraani valikuline läbilaskvus. Rakumembraani läbimise erinavad võimalused ainetele, ainete liikumissuund. Mõisted — difusioon, osmoos, osmootne rõhk, turgor, hüpotooniline, isotooniline, hüpertooniline lahus, plasmolüüs. Ekso-, endotsütoos, fago- ja pinotsütoos. Difusioon- aine või energia ülekandumist kõrge kontsentratsiooniga piirkonnast madala kontsentratsiooniga piirkonda Osmoos- on lahusti (näiteks vee) difusioon läbi poolläbilaskva membraani, kusjuures lahusti liigub madalama kontsentratsiooniga lahusest (vee puhul kõrgem veepotentsiaal) lahusesse, kus on kõrgem lahustunud aine kontsentratsioon (vee puhul madalam veepotentsiaal).
madalamale, ühik J. Teepikkus*jõud. Olekufunktsioonid – on sellised süsteemi olekut iseloomustavad suurused, mis ei sõltu oleku saavutamise viisist, suured tähed (S, G, U, H). On arvutatavad suurused. Paisumistöö – see on töö, mille tulemusena muutub süsteemi ruumala, kui ruumala on konstantne siis ei saa teha paisumistööd. Kalorimeetria – soojuse hulga mõõtmine, energia ülekanne soojusena. (ekso ja endotermilised reaktsioonid). Süsteemi soojuse muutus. Termodünaamika esimene seadus: energia jäävuse seadus e energia ei teki ega kao, vaid muudetakse mingiks teiseks liigiks. Seoses seadusega – ei ole võimalik luua igavest jõumasinat, mis töötaks energia tarbimiseta. Ka ei ole võimalik teha tööd, energiat kulutamata. Suletud süsteemi siseenergia muutus ∆ U üleminekul algolekust lõppolekusse on
30. Tasakaalu nihkumine, Le Chatelier' printsiip tingimuste muutmine tasakaalusüsteemis kutsub esile tasakaalu nihkumise suunas, mis paneb süsteemi avaldama vastupanu tekitatud muutustele. *Lähteainete kontsentratsiooni suurendamine tasakaalusüsteemis nihutab tasakaalu paremale produktide tekke suunas, analoogiliselt mõjub produktide kontsentratsiooni vähendamine. *Temp tõstmine nihutab endo reaktsiooni tasakaalu paremale saaduste tekke suunas, ekso reaktsiooni tasakaalu aga vasakule lähteainete tekke suunas. *Gaasiliste ainete osavõtul kulgevate reaktsioonides nihutab rõhu tõstmine tasakaalu suunas, millises on gaasiliste ainete molekulide arv väiksem. 31. Elektrolüüt keemiline ühend, mis vees või mingis teises lahustis lagunevad vastasnimeliselt laetud osakesteks ioonideks. Mitteelektrolüüt keemiline ühend, mis lahustis ei lagune ioonideks.
30. Tasakaalu nihkumine, Le Chatelier’ printsiip – tingimuste muutmine tasakaalusüsteemis kutsub esile tasakaalu nihkumise suunas, mis paneb süsteemi avaldama vastupanu tekitatud muutustele. *Lähteainete kontsentratsiooni suurendamine tasakaalusüsteemis nihutab tasakaalu paremale – produktide tekke suunas, analoogiliselt mõjub produktide kontsentratsiooni vähendamine. *Temp tõstmine nihutab endo reaktsiooni tasakaalu paremale – saaduste tekke suunas, ekso reaktsiooni tasakaalu aga vasakule – lähteainete tekke suunas. *Gaasiliste ainete osavõtul kulgevate reaktsioonides nihutab rõhu tõstmine tasakaalu suunas, millises on gaasiliste ainete molekulide arv väiksem. 31. Elektrolüüt – keemiline ühend, mis vees või mingis teises lahustis lagunevad vastasnimeliselt laetud osakesteks – ioonideks. Mitteelektrolüüt – keemiline ühend, mis lahustis ei lagune ioonideks.
annaabi.ee 
