Juhendaja-Avo Karus Kalade lõhn. Sõltub: Kala liigist. Kaua on kala olnud õhu käest. Kuidas on kala töödeldud. Kas kalal on füüsilisi vigastusi. Esijalgne lõhn. Kalal pole tegelikult lõhna hetkel, kui ta veest välja võtta. Veekogu lõhn, kust on kala püütud. Sellest, mida kala on söönud. Mis tekitab kalal "kalalõhna" Trimetüülamiin Noksiid kalas. Reaktsioon õhuga pärast kala surma. Ensüümid ja kala mikrofloora hakkavad toimima. Ensüüm TMAO Trimetüülamiin Noksiid redutseerub Tekib trimetüülamiin Noksiidi derivaat trimetüülamiin Huvitavaid fakte Trimetüülamiini mitte oksüdeerumine põhjustab inimesel haigust. Kala värskust saab määrata seega tema lõhna järgi. Merekalad riknevad kiiremini. Kasutatud materjal. Zilmer, M. Karelson, E. Vihalemm, T. Rehema, A. Zilmer, K. Inimorganismi biomolekulid ja metabolism Männik, A. Biokeemia 1985 Timberg, L. Kalatoodete tootmine väikeettevõttes ja kala kvaliteet 2009
muudatused. Näiteks E.Coli sünteesib kahte erinevat tsütokroomi oksüdaasi. Madala hapniku tingimustes on vaja terminaalse oksüdaasi kõrgemat afiinsust hapnikule, seetõttu on indutseeritud kõrgema afiinsusega tsütokroom-d kompleks ja madalama affinsusega tsütokroom-o kompleks on represseeritud. Anaeroobsetes tingimustes toodetakse lisaks veel vähemalt viite terminaalset oksüreduktaasi (nitraadi reduktaas, DMSO/TMAO reduktaas, TMAO reduktaas, fumaraadi reduktaas). Kui mitmed elektroni akseptorid on olemas üheaegselt, siis energeetiliselt rohkem soodustatud akseptoreid kasutatakse kõigepealt. Kogu see akseptorite süsteem on reguleeritud erinevate mehhanismide poolt. ArcAB süsteem ArcAB kahe-komponendiline signaali transduktsiooni süsteem kontrollib geeni ekspressiooni vastuseks kasvu respiratoorsetele tingimustele ja on kaasa arvatud bakteriaalsesse patogeneesi. 3
Elektronide transpordi käigus viiakse läbi tsütoplasm membraani prootoneid H+, mille tulemusena tekib elektrokeemiline gradient (prootonpotentsiaal). Prootonite läbi tsütoplasma membraani tagasipumpamisel sünteesitakse F1F0 ATPaasi abil ATP-d 2. Anaeroobne hingamine membraanis toimuv elektronide ülekandmise protsess. Kasutab hapnikule alternatiivseid elektronaktseptoreid nagu nitraat, nitrit, fumaraat, dimetüülsulfoksiid (DMSO) ja trimetüülamiin N-oksiid (TMAO) 3. Fermenteerimine e. käärimine toimub anaeroobsetes tingimustes terminaalsete elektronaktseptorite puudumisel. Energiat genereeritakse substraadi tasemel fosforüleerimisel. Energiametabolismiga seotud geene kontrollitakse nelja erineva regulaatorite rühma poolt · ArcA/ArcB represseerib peamiselt aeroobse hingamisega ja tsitraaditsükli tööga seotud funktsioone. · FnR toimib peamiselt anaeroobsete radade aktivaatorina, kuid represseerib ka mõningaid geene,
mille tulemusena tekib elektrokeemiline gradient (prootonpotentsiaal). Prootonite läbi tsütoplasma membraani tagasipumpamisel sünteesitakse F1F0 ATPaasi abil ATP-d. 2. Anaeroobne hingamine on samuti membraanis toimuv elektronide ülekandmise protsess, kuid kasutab hapnikule alternatiivseid elektronaktseptoreid nagu nitraat, nitrit, fumaraat, dimetüülsulfoksiid (DMSO) ja trimetüülamiin N-oksiid (TMAO), mis saavad elektrone spetsiifiliste terminaalsete reduktaaside kaudu. Elektronid pärinevad kas glütseroolilt, formiaadilt (sipelghape), NADH-lt või vesinikult; elektronide ülekannet vahendavad spetsiifilised dehüdrogenaasid. 3. Fermenteerimisel e. käärimisel (toimub anaeroobsetes tingimustes terminaalsete elektronaktseptorite puudumisel) genereeritakse energiat (ATP süntees) substraadi tasemel fosforüleerimisel. Siia kuuluvad
millel on ka erinev standartne redokspotentsiaal ubikinoon/ubikinoolil E 0' = +110 mV, menakinoon/metakinoolil E0' = -80 mV. Aeroobsetes tingimustes kantakse elektronid kinoonidest sõltuvate oksüdaaside abil molekulaarsele hapnikule, mis redutseeritakse veeks (E0' = +820 mV). O2 puudumisel võib elektronide aktseptoriks olla nitraat E0' = +420 mV (nitraadi reduktaas), nitrit E0' = +360 mV (nitriti reduktaas), DMSO E0' = +160 mV (DMSO redutkaas), TMAO E0' = +130 mV (TMAO reduktaas) või fumaraat E0' = +30 mV (fumaraadi reduktaas). Kusjuures hapnikule kantakse enim energiat üle ja fumaraadile kõige vähem. Sellest sõltub omakorda kui palju suudetakse metabolismist energiat talletada. Hingamisaehlae 1. komponent NADH-dehüdrogenaas I NADH-dehüdrogenaas I (nuoA-N) on hingamisahela esimene komponent ja sisaldab FMN-i (flaviin-mononukleotiidi) ja Fe-S klastreid. NADH- dehüdrogenaas I (NDH-I) katalüüsib elektronide ülekande NADH-lt kinoonidele,
annaabi.ee 
