replikatsioon (ühest DNA molekulist saab kaks identset molekuli). Replikatsiooni viib läbi DNA polümeraas sünteesiv ensüüm, mis viib läbi replikatsiooni. RNA ehk RIBONUKLEIINHAPE RNA on biopolümeer, mille monomoeerideks on ribonukleotiidid. Need koosnevad samuti kolmest komponendist: 1. fosfaatrühm 2. riboos monosahhariid 3. lämmasatikalus (võib varieeruda): 1) A 2) C 3) G 4) U uratsiil RNA nukleotiidid erinevad samuti lämmastikaluste poolest nagu DNA nukleotiidid (erinevus Uratsiil/Tümiin). RNA molekul on tavaliselt heeliksikujuline, st. üheahelaline, kust A-U kaksikside ja C-G kolmikside. RNA tähtsus: osaleb geneetilise info realiseerimises (DNA on vana kokaraamat, RNA on see, kui ma loen seda kokaraamatut, see mis ma kokku küpsetan on juba tulemus ehk valk). RNA polümeraas RNAd sünteesiv ensüüm (sarnasel DNAle). Polümeraas koosneb
Raku jagunemisel annab täpselt edasi. RNA ülesanne: DNA-s oleva päriliku info kopeerib. Selle vajalikku kohta toimetab. (Teostab valgusünteesi) Ehitusüksusteks on nukleotiidid: suhkur (RNA- riboos; DNA- desoksüriboos), fosfaatrühm, lämmastikalus. DNA RNA A- adeniin A- adeniin T- tümiin U- uratsiil NB! C- tsütosiin C- tsütosiin G- guaniin G- guaniin Komplementaarsus: Lämmastikalused ühinevad paaridesse vesiniksidemete abil A-T *2 sidet* C-G *3 sidet* (DNA) /// A-U *2 sidet* C-G *3 sidet* (RNA) DNA kahekordistumine ehk replikatsioon- (ühest DNA molekulist saab kaks identset molekuli). Replikatsiooni viib läbi DNA polümeraas sünteesiv ensüüm, mis viib läbi
Lämmastikalustest : o A adeniin o G guaniin o T tümiin o C - tsütosiin Fosfaatrühmast Erinevate lämmastikaluste järjestus DNA ahelas kannabki pärilikku informatsiooni. RNA ülesanne on päriliku info kasutamine. RNA nukleotiidides on kolm osa: Suhkur riboos Lämmastikaklused: o A adeniin o G guaniin o C tsütosiin o U uratsiil Fosfaatrühm Rakus on kolme tüüpi RNA molekule, neil on samasugune ehitus, kuid erinevad ülesanded: mRNA informatsiooni RNA info toimetamine valgu sünteesi toimumiskohta tRNA transpordi RNA aminohapete transport rRNA ribosoomi RNA kuulub ribosoomi koostisesse geen DNA lõik, mis määrab ära ühe RNA-molekuli sünteesi DNA ja RNA võrdlus: DNA suhkur on desoksüriboos ja RNAl riboos. DNA lämmastikalused on adeniin A, tümiin T, guaniin
3. Millest tulevad eri DNA molekulide erinevad omadused? DNA molekulide erinevad omadused tulenevad erinevast lämmastikalusest. 4. Mis on DNA põhilised ülesanded? DNA põhilsed ülesanded on informatsiooni talletamine ja säilitamine. 5. Kirjeldage RNA monomeeri ehitust. DNA monomeer koosneb riboosist, fosfaatrühmast ja lämmastikalusest. 6. Võrrelge RNA ja DNA monomeere. DNA'l on monomeeriks desoksüriboos aga RNA'l on riboos ja RNA'l on tümiini asemel uratsiil. 7. Kuidas avaldub komplementaarsus RNA molekulis? A=U ja C=G ning T=A 8. Mis funktsioone täidavad rakus RNA molekulid? mRNA on infokandja RNA, tRNA on transpordi RNA ja rRNA on ribosoomides olev RNA. Infokandja RNA on see, mis loeb DNA'st õige nukleiinide järjestuse ja viib selle ribosoomidesse, kus tehakse selle info aluse valke. Aminohaped toob kohale tRNA. rRNA moodustab ribosoomid. Nukleiinhapped on biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid. Eristatakse
II Milline sõna ei sobi valikusse. 1. Keemiline element lämmastik esineb: A) valkudes B) nukleiinhapetes C) aminohapetes D) DNAs E) lipiidides 2. Kõik loetletud molekulid on valgud: F) hemoglobiin G) ensüüm H) kollageen I) DNA J) antikeha 3. Kõiki neid esineb DNA ehituses: K) tümiin L) adeniin M) guaniin N) tsütosiin O) uratsiil 4. Nad kõik on süsivesikud: P) laktoos R) tselluloos S) hemoglobiin T) glükogeen U) tärklis 5. Nad kõik on lipiididega seotud: P) õli R) glütserool S) vaha T) tselluloos U) rasvhape 6. Kõik need elemendid esinevad DNAs: A) hapnik B) lämmastik C) süsinik D) väävel E) fosfor 7. Neid kõiki leidub nukleotiidis:
adeniin adenosiin adenüülhape AMP dAMP guaniin guanosiin guanüülhape GMP dGMP tsütosiin tsütidiin tsütosüülhape CMP dCMP tümiin tümidiin tümidüülhape dTMP uratsiil uridiin uridüülhape UMP Nukleiinhapped on biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid. Kahte tüüpi nukliinhappeid: desoksüribonukleiinhape DNA ribonukleiinhape RNA ________________________________________________________________________________ Desoksüribonukleiinhape ehk DNA on biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid. Omadused sõltuvad neil järjestusest ja hulgast.
(DNA ja RNA) molekulides, mis põhineb vesiniksidemete moodustumisel. DNA molekulis ühinevad A ja T ning C ja G, RNA molekulis A ja U ning C ja G. Kontraktsioonivalk- liikumisfunktsiooni täitev valk, mis on võimeline muutma oma mõõtmeid. Esineb näiteks inimese skeletilihaste rakkudes. Lämmastikalus- nukleiinhapete monomeeride koostisse kuuluvad tsüklilised orgaanilised ühendid. DNA ehituses on adeniin, guaniin, tümiin ja tsütosiin. RNA koostises esinevad adeniin, guaniin, uratsiil ja tsütosiin. RNA koostises esinevad adeniin, guaniin, uratsiil ja tsütosiin. Monosahhariid- ehk lihtsuhkrud, on madalmolekulaarses ühendid, kus süsiniku aatomite arv molekulis on enamasti 3 6 (Näiteks: riboos, trioos, pentoos). mRNA- Informatsiooni-RNA ehk mRNA on RNA liik, mis toob valgusünteesiks (translatsioon) kohale geneetilise info rakutuumas asuvatest kromosoomidest tsütoplasmas olevatesse ribosoomidesse.
Esmane truktuur: nukleotiidide kaksikahel Komplimentaarsus: A=T T=A C=G G=C Teine struktuur: biheeliks Füüsikalised omadused: denaturatsioon, renaturatsioon, replikatsioon (DNA molekuli kahekordistumine) Tähtsus organismis: kromosoomide ehitusmaterjal, pärilikkuse säilitaja, RNA Alus-süsivesik-P U uratsiil-riboos-P A adeniin-riboos-P G guaniin-riboos-P C tsütosiin-riboos-P Polümeerid: RNA molekul Esmane struktuur: nukleotiidide üksikahel Teine struktuur: ristikheina lehe kujuline A=U C=G Füüsikalised omadused: denaturatsioon, renaturatsioon Liigi ja ühendid: mRNA (infoRNA) valgusünteesivorm tRNA (trantspordi RNA) trantspordib aminohappeid
molekulidest – nukleotiididest. b. Mille poolest erineb RNA molekul DNA molekulist? Erinevalt kaherealisest DNA-st on RNA enamasti üherealine molekul ning tunduvalt lühem kui DNA molekulid; DNA sisaldab suhkrujäägina desoksüriboosi, kuid RNA sisaldab riboosi; DNAs on adeniinile komplementaarne alus tümiin, RNAs aga uratsiil, mis on tümiini metüleerimata vorm. c. Kuidas võivad DNA vead haigusi põhjustada? Näiteks kiirituse ja raskemetalli mõjul võib DNA struktuur muutuda: mõni nukleotiid võib lisanduda v vahetuda v DNA ahelast ära jääda, aga DNA ahelaga võib liituda ka mõni muu ühend. Kui DNA struktuuris toimub muutus, muutub ka selle pealt sünteesitav mRNA, mille
DNA ja RNA võrdlus Võrreldav tunnus DESOKSÜRIBONUKLEIIN RIBONUKLEIINHAPE HAPE Monomeer Desoksüribonukleotiid Ribonukleotiid Süsivesik (suhkur) Desoksüriboos Riboos Lämmastikalused Adeniin(A), guaniin(G), Adeniin(A), guaniin(G), Nukleotiidid tsütosiin(C), tümiin(T) tsütosiin(C), uratsiil(U) (monomeerid) Primaarstruktuur ja Desoksünukleotiidide jada Ribonukleotiidide jada komplementaarsus A=T ja CG A=U ja CG Tertsiaalstruktuur Kromosoom Ribosoom Funktsioonid ja liigid Päriliku info säilitamine, mRNA, tRNA, rRNA, päriliku info täpne ülekanne Osaleb pärilikkuse raku jagunemisel avaldumises
DNAs võib olla miljoneid vesiniksidemeid, mis muudavad biheeliksi stabiilseks. Kaheahelalisuse tähtsus ei seostu mitte üksnes suure vesiniksidemete arvuga, ühtlasi tagab see kogu päriliku info esinemise vähemalt ühes koopias. RNA Ribonukleiinhape on biopolümeer, mille monomeerideks on ribonukleotiidid. Koosneb samuti kolmest rühmast: fosfaatrühm riboos lämmastikalus Desoksüriboos riboos ; tümiin uratsiil. Fosfaatrühm: 1. adeniin A=U 2. guaniin G=C 3. tsütosiil C=G 4. uratsiil U=A Nukleotiidide järjestustust molekulis nimetatakse RNA esimest järku struktuuriks. RNA molekul koosneb ühest ahelast. RNA osaleb pärilikkuse avaldumises. RNA ülesanded: 1. informatsiooni-RNA(mRNA): toob geneetilise info rakutuumas asuvatest
keemilise rühma - lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma - liitumisel. · Komplementaarsusprintsiip on kaksikahelaliste nukleiinhapete ehitusprintsiip. Selle kohaselt põhineb kindlate lämmastikaluste paardumine nukleiinhapete molekulides vesiniksidemete moodustumisel, kusjuures DNA molekulis paarduvad ehk on komplementaarsed C ja G ning A ja T, RNA molekulis C ja G ning A ja U. (Tähistused: A adeniin, G guaniin, C tsütosiin, T tümiin, U uratsiil.) · Lämmastikalus nukleiinhapate monomeeride koostisse kuuluvad tsüklilised orgaanilised ühendid. Nt adeniin, guaniin, tsütosiin. · Makroelemendid on keemilised elemendid, mida organismid (taimed ja loomad) vajavad elutegevuseks suhteliselt suurtes kogustes (võrrelduna mikroelementidega). · Mikroelemendid on keemilised elemendid, mida organismid (taimed ja loomad) vajavad elutegevuseks suhteliselt väikesetes kogustes (võrrelduna makroelementidega).
monomeer desoksüribonukleotiid ribonukleotiid Ca luude ja hammaste koostises, vere hüübimine süsivesik desoksüriboos riboos Mg taime klorofüllis. Loomal DNA ja Lämmastik Adeniin, tümiin, tsütosiin, Uratsiil, adeniin, RNA, lihastöö, luude koostis guaniin tsütosiin, guaniin I kilpnäärme hormoon türoksiin sünteesimine, kasv, areng,
DNA ja RNA võrdlus Võrreldav tunnus DNA RNA Monomeeri Desoksüribonukleotiid Ribonukleotiid nimetus Monomeeri ehitus a)Lämmastikalus: adeniin, guaniin, Adeniin, guaniin, tsütosiin, uratsiil tsütosiin, tümiin b)sahhariid: desoksüriboos riboos c)happejääk: fosfaatrühm Fosfaatrühm Nukleotiidi nimetus Adenosiinfosfaat (A) Adenosiinfosfaat (A) Guanosiinfosfaat (G) Guanosiinfosfaat (G) Tsütidiinfosfaat (C) Tsütidiinfosfaat (C)
Sahhariidid: mõiste, koostis, klassifikatsioon Rida kaks: Nukleiinhapped: üldstruktuur, komponendid. Kõrgmolekulaarsed polünukleotiiidid. Hüdrolüüsil lõhustuvad nukleotiidideks, pürimidiinalusteks, süsivesikuks ja fosforhappeks. Vastavalt süsivesikkomponendile jaotatakse nukleiinhapped ribonukleiinhapeteks (RNA) ja desoksüribonukleiinhapeteks (DNA). Mõnevõrra erinevad RNA ja DNA üksteisest nende koostises leiduvate lämmastikualuste poolest. RNA- adeniin, guaniin, tsütosiin, uratsiil, tümiin aga puudub. DNA-adeniin, guaniin, tsütosiin, tümiin, uratsiil puudub. DNA- desoksüribonukleiinhapped, paiknevad rakutuumades (erandiks munarakud, kus osa DNA-st paikneb tsütoplasmas). RNA- ribonukleiinhapped, paiknevad peamiselt tsütoplasmas (90%), vähem rakutuumas. Olenevalt RNA ehitusest ja bioorgaanilisest funktsioonist eristatakse ribosoomi-transpordi- ja informatsiooniribonukleiinhapped. Nukleiinhapete üldiseks bioloogiliseks funktsiooniks on
Monomeeri nimetus DNA RNA Monomeeri ehitus: desoksüribonukleotiid ribonukleotiid 1) lämmastikalus 1)guaniin 1)guaniin 2)adeniin 2)adeniin 3)tsütosiin 3)tsütosiin 4)tümiin 4)uratsiil 2) sahhariid desoksüriboos riboos 3)happejääk fosfaatrühm fosfaatrühm Nukleotiidi nimetus 1)adenosiinfosfaat 1)adenosiinfosaat 2)guanosiinfosfaat 2)guanosiinfosfaat 3)tsütidiinfosfaat 3)tsütidiinfosfaat 4)tümidiinfosfaat 4)uridiinfosfaat
Võrreldav tunnus DNA molekul RNA molekul Lühendi tähendus Desoksüribonukleotiid Ribonukleotiid Monomeeri ehitus: a) adeniin, guaniin, a) adeniin, guaniin, a) Lämmastikualus tsütosiin, tümiin tsütosiin, uratsiil b) Sahhariid (suhkur) b) desoksüriboos b) riboos c) happejääk c) fosfaatrühm c) fosfaatrühm Nukleotiidi nimetus Adenosiinfosfaat (A) Adenosiinfosfaat (A) Guanosiinfosfaat (G) Guanosiinfosfaat (G) Tsütidiinfosfaat (C) Tsütidiinfosfaat (C) Tümidiinfosfaat (T) Uridiinfosfaat (U)
NUKLEIINHAPPED on bioplümeerid,mille monomeerideks on nukleotiidid Nukleotiid koosneb süsivesikust,fosfaatrühmast ja lämmastikalusest A=T(adeniin;tümiin); C_=G(tsütosiin ja guaniin)(kolmikside!!) Tunnus DNA RNA 1.süsivesik desoksüriboos riboos 2.lämmastikalused adeniin adeniin,uratsiil 3.primaarstruktuur ühe ahelaline nukleotiidide jada 4.sekundaarstruktuur kiheeliks-nukleotiidide ahelate, lämmastikaluste vahel on vastavalt sobivusele vesiniksidemed A=T,C...G kohati molekuli siseselt kaheahelaline,kus lämmastika-te vahel vastavalt komplementaarsusele (sobivusele)H-sidemed 5
Ribosoomi RNA(rRNA) · Osaleb valgu sünteesis; kuulub ribosoomide ehitusse. 2.11. DNA RNA Erinevused: a) DNA molekul on kaheahelaline. A)RNA molekul üheahelaline b)Sahhariidideks on DESOKSÜRIBOOS. B)Sahhariidiks on riboos. C)lämmastikalus on TÜMIIN. C)1lämmastikalus on URATSIIL Sarnasused: a) Happejäägiks on mõlemal fosfaatrühm b) 3lämmastik alust on samad: ADENIIN, GUARIIN, TETSIIN
jagunemisel. DNA kahekordistumine ehk replikatsioon. Siis saavad tütarrakud samagususe päriliku informatsiooni. Replikatsiooni tulemusena tekib ühest DNA molekulist kaks ühesuguse primaarstruktuuriga DNA molekuli. RNA- Ribonukleiinhape Molekulide ehitus Monumeerideks on Ribonukleotiidid. Kolmeosalised: Lämmastikalus, riboos, fosfaarühma liitumisel. Lämmastikalused on: Adeniin, Guaniin, Tümiin ja uratsiil. (A, G, T, U) RNA ülesanne: RNA võtab osa geneetilise info realiseerimisest. Informatsiooni RNA mRNA. Toob geneetilise info valgu sünteesiks rakutuumast vastavasse rakuorganellidesse-ribosoomidesse. Transpordi RNA--tRNA. Ül. On aminohapete transportimine tsütoplasmast ribosoomidesse ning geneetilise info desifreerimine. Ribosoomi RNA- rRNA. Osaleb valgusünteesis. Võrreldav tunnus DNA RNA
Ülesanne Päriliku info säilitamine ning Päriliku info realiseerimine selle täpne ülekanne tütarrakkudesse Ehitus Desoksüriboos -fosfaat Riboos- fosfaat selgroog ning 4 selgroog ning 4 erinevat erinevat lämmastikalust: lämmastikalust: adeniin, tümiin, adeniin, guaniin, tsütosiin, guaniin, tsütosiin uratsiil Ruumiline kuju I, II ja III (sisaldab valke) I ja II (tRNA) Komplementaarsus A=T G=C (3H) A=U G=C (3H) Stabiilsus Desoksüriboosi C-H sidemetele Riboosi C-OH sidemetele ei ole on DNA stabiilne leelistes. ta stabiilne leelistes DNA'l on ka väiksemad vaod, tingimustes. Samuti on RNA'l mis teevad ensüümide töö, mis suuremad vaod, mis muudab ta
Lämmastikalused Lämmastikalused on kas puriini või pürimidiini derivaadid Lämmastikalused on: neutraalsed planaarsed Puriinid: kahe lämmatikku sisaldava tsükliga ühendid adeniin ja guaniin nii RNA kui DNA struktuuris Pürimidiinid: ühe tsükliga ühendid, tsütosiin nii RNA kui DNA; tümiin DNA ja uratsiil RNA koosseisus Lisaks kirjeldatutele on olemas rida modifitseeritud või mittestandartseid Naluseid: N6metüüladeniin 5metüültsütosiin
Oluline on, et DNA molekulid säilitaksid oma nukleotiidse järjestuse sõltumata rakusiseste või väliste tingimuste muutumisest. Kaheahelaline biheeliks on paljude keemiliste ja füüsikaliste tegurite suhtes küllaltki vastupidav (miljonite vesiniksidemete tõttu). Kaheahelalisus tagab ka kogu päriliku info esinemise vähemalt kahes koopias ning on oluline ka pärilikkuse avaldumise seisukohalt. RNA kolm lämmastikalust on samad mis DNA-l (A, G, C), T asemel esineb uratsiil (U; uridiinfosfaat). Monomeeride ühinemisel tekib RNA molekul, mis koosneb ühest ahelast, omadused tulevad monomeeride järjestusest ja hulgast molekulis. RNA primaarstruktuuriks nimetatakse nukleotiidide järjestust molekulis. RNA osaleb pärilikkuse avaldumises, erinevad molekulid tagavad geneetilise info realiseerumise. Molekulide funktsioonide alusel võib RNA jagada informatsiooni- (mRNA; toob geneetilise info rakutuumas asuvatest kromosoomidest
(org>>org; org>>anorg ==boitroofid[parassidid, sümbioidid, loomad], sapotroofid [lagundajad, seened]) Energia kulub: sünteesiks, liikumiseks, ainete liikumiseks, keha soojendamiseks En.Saadakse: biooksüdatsiooni abil toitainest. En.varud:taimedestärklis, õlid; loomadesglükogeen, varurasv Makroenergilised ühendid: (NalussüsivesikP~P~P) ATP (adeniin, riboos), GTP (guaniin, r), CTP (tsütosiin,r), UTP (uratsiil,r), dATP (adeniin, desoksüriboos), dGTP (guaniin,d), dCTP (tsütosiin,d), dTTP (tümiin,d). En.salvestamine: ADP+H3PO4+en=ATP+H2O; ATP+H2O= H3PO4+ADP+en; ATP+S=SPi+ADP Fostosüntees: on protsess, kus valgusenergia muudetakse keemilise sideme energiaks (lähteained: H2O,CO2; saadused: glükoos, O2 ) Valgusstaadium: (valgus vajalik, lamellides) 1) fotofüüsikaline faas valguskvandi neelamine klorofülli
on kromosoomide põhiline koostisosa Kannab üle pärilikku infot tütarrakkudele (Biheeliks) tagab kogu pärilikkuse info esinemise kahes koopias Kaheahelaline biheeliks on füüsikaliste ja keemiliste tegurite suhtes vastupidav, sest seal on väga palju vesiniksidemeid. RNA on biopolümeer, mille monomeerideks on ribonukleotiidid. Ribonukleotiidid on samuti moodustunud lämmastikalusest, riboosist ja fosfaatrühmast. Lämmastikaluseid on neli: A-adeniin, U-uratsiil, C-tsütosiin ja G-guaniin Nukleotiidide järjestus on esimest järku struktuur. Teist järku struktuuris vahelduvad üksikahelalised lõigud kaksikahelaliste lõikudega. RNA ülesanded: Tagab geneetilise info realiseerimise informatsiooni-RNA (mRNA) toob geneetilise info rakutuumast ribosoomi transport-RNA (tRNA) toob vastavad aminohapped, millest saan RNA järgi valku sünteesida ribosoomi-RNA (rRNA) osaleb valgusünteesis
antikehad. 21. Desoksüribonukleotiidid erinevad üksteisest ainult lämmastikaluse poolest, sest kõigile neljale nukleotiidil on ühine fosfaatrühm ja desoksüriboos. 22. DNA põhiülesanne on päriliku info säiltamine ja ülekanne. 23. DNA molekul on 2 ahelaline, keerdunud kruvikujuliselt biheeliksisse. 2 ahelat hoiavad koos vesiniksidemed, selline biheeliks tagab DNA suure stabiilsuse. 24. RNA ribonukleotiidis on 4 lämmastikalust: adeniin, guaniin, tsütotsiin ja uratsiil. 25. RNA ahel on 1 ahelaline ja põhiülesanne on päriliku aine realiseerimine. 26. Kui DNA üksikahela nukleotiidide järjestus on selline: A T C C T G G T T T A T G G. DNA teine ahel biheeliksis oleks selline: T-A-G-G-A-C-C-A-A-A-T-C-C. Kui arvestada komplementaarsusprintsiipi, siis RNA ahel tuleks vastavalt: A-U-C-C-U-G-G-U-U-U-A-U- G-G. 27. Kui DNA üks ahel on: A T A C C C T C A A G A T siis talle vastav RNA ahel on: A-U- A-C-C-C-U-C-A-A-G-A-U 28
DNA ja RNA võrdlus DNA RNA Monomeeride nimetus desoksüribonukleotiid ribonukleotiid Monomeeri ehitus a) adeniin a) adeniin a) lämmastikalus guaniin guaniin b) sahhariid tsütosiin tsütosiin c) happejääk tümiin uratsiil b) desoksüriboos b) riboos c) fosfaatrühm c) fosfaatrühm Nukleotiidi nimetus adenosiinfosfaat (A) adenosiinfosfaat (A) guanotsiinfosfaat (G) guanotsiinfosfaat (G) tsütidiinfosfaat (C) tsütidiinfosfaat (C) tümidiinfosfaat (T) uridiinfosfaat (U)
mineraalaineid, mineraalaineid on vaja ka luustiku koostises. 27. Glükoosi lagundamisest just seepärast, et glükoos on kõige kiiremini energiat andev aine. 28. Valkude denaturatsiooniga puutub kokku söögi tegemisel. ( munavalge vahustamisel, juuste lokkimisel.) 29. Valkude erinevad funktsioonid tulenevad valkude asukohast, koostisest ja omadustest. 30. Nende erinevused seisnevad selles, et DNA monomeeriks on desoksüriboos, RNAl on riboos. Ning DNAl on tümiin ja RNAl uratsiil. 31. Seepärast stabiilsem, et DNA on kaksikahelaline biheeliks, kus ahelad on omavahel ühenduses vesiniksidemete abil. 32. Koosnevad monomeeridest ja on ühendatud vesiniksidemete abil - need omadused ühendavad kõiki biopolümeere.
28. Millistes igapäevase elu valdkondades puutute kokku valkude denaturatsiooniga? Muna praadimine, kus valk hävineb lõplikult kuumuse toimel. Piima keetmine samuti. 29. Millest tulenevad eri valkude erinevad funktsioonid? Need tulevad valkude asukohast ja koostisest ning omadustest. Näiteks hemoglobiin aitab transportida hapniku. 30. Milles seisnevad RNA ja DNA molekulide erinevused? DNA'l on monomeeriks desoksüriboos aga RNA'l on riboos ja RNA'l on tümiini asemel uratsiil. Samuti on komplementaarsus erinev neil DNA'l on G=C A=T ja RNA'l A=U T=A G=C 31. Miks on DNA molekul keemiliselt stabiilsem kui RNA? Ta on kaksikahelaline biheeliksis, kus ahelad on omavahel ühenduses vesiniksidemete abil. 32. Missugused molekulide omadused ühendavad kõiki biopolümeere? Nad koosnevad monomeeridest ja on ühendatud vesiniksidemete abil Kokkuvõte Orgaanilised ained on iseloomulikud elusale loodusele ja kõik elusorganismid koosnevad
Ma söön vitamiine, sest muidu võib mitmete oluliste ensüümide töö pidurduda ja sellega võib kaasneda tõsised tervisehäired. Inimese süljes esinev valk amülaas lagundab tärklist. See ensüüm lõhustab toiduga suhu sattunud tärklise molekule. DNA ja valgu ehitus on tihedalt seotud. DNAs peitub informatsioon valgu ehitus kohta. DNA ise ei osale otseselt valgusünteesis. Selles dünaamilises protsessis asendab DNAd amiinihape. DNAl ja RNAl on erinevad nukleotiidid. RNAl on uratsiil ja DNAl on tümiin. Nukleotiid on nukleiinhappe monomeer, mis on moodustunud lämmastikaluse, 5-süsinikulise suhkru ja fosfaatrühma liitumisel. Nukleiinhapete molekulides kindlate lämmastikaluste paardumist nimetatakse komplementaarsusprintsiipiks. Vesiniksidemetega ühedatud kaheahelaline DNA keerdub biheeliksisse. Kaheahelaline biheeliks on paljude füüsikaliste ja keemiliste tegurite suhtes vastupidav. Transkriptsioon on DNA ühe ahela alusel komplementaarse RNA molekuli süntees
DNA koostises on 4 erinevat nukleotiidi: adenosiinfosfaat, guanosiinfosfaat, tsütidiinfosfaat, tümidiinfosfaat. Desoksüribonukleotiid on keeruka struktuuriga ühend, mis on moodustunud kolme molekuli-lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma liitumisel. RNA koostisesse kuuluvad nukleotiidid: adeniinfosfaat, guansiinfosfaat, tsütidiinfosfaat, uridiinfosfaat. DNA lämmastikalused: adeniin(A), guaniin(G), tsütodiin(C), tümiin(T). RNA adeniin, guaniin, tsütodiin, uratsiil(U). RNA jaotatakse molekulide funktsioonide alusel kolmeks: informatsiooni RNA(mRNA) ül on geneetilise info toomine valgusünteesi toimumise paika. Transport-RNA (tRNA) toob kohale aminohapped valgusünteesiks valgusünteesi paika. Ribosoomi-RNA (rRNA) osalevad valgu sünteesil. Komplimentaarsusprintitsiip on nukleotiidide üksteisele vastavus. DNAl A=T; G=C. RNAl A=U;C=G. DNA primaarstruktuur on nukleotiidide järjestus olekulis. Sekundaar-DNA keerdub kruvikujuliselt biheeliksisse
nukleotiididest, asub rakutuumas, kuid ka mitokondrites ja kloroplastides, on histoonide abil kokku pakitud. Komplementaarsusprintsiip = DNA kaksikahelas seostuvad nukleotiidid ainult kindla seaduse alusel(A seostub ainult T-ga ja G ainult C-ga) • Milline on RNA ehitus? Kus asub RNA rakus? Üheahelaline spiraal, koosneb nukleotiididest (riboos, fosfaatrühm, lämmastikalus)4 erinevat lämmastikalust(adeniin (A), uratsiil (U), guaniin (G), tsütosiin (C).), lühemad ahelad, kuju vastab ülesandele, 3 tüüpi RNAd( mRNA, tRNA ja rRNA),kopeerib DNAs säilitatud pärilikku infot ja toimetab selle vajalikku kohta, valgusüntees, leidub rakutuumas, mitokondrites, kloroplastides ja tsütoplasmas. Bakteritel ainult tsütoplasmas • Mille poolest erineb RNA DNAst? DNA RNA
neljale nukleotiidile on ühine fosfaatrühm. 22. DNA põhiülesanne on säilitada pärilikku informatsiooni ja seda täpselt edastada rakkude jagunemisel moodustuvatele tütarrakkudele (2). 23.DNA molekul on kaheahelaline, keerdunud kruvikujuliselt biheeliks. 2 ahelat hoiavad koos vesiniksidemed, selline biheeliks tagab DNA suure vastupidavuse 24.RNA ribonukleotiidis on 4 lämmastikalust:........adeniin........,..........tsütoniin..........,..........guaniin..........ja...........uratsiil..... 25. RNA ahel on üheahelaline ja põhiülesanne on päriliku info realiseerimine 26.Kui DNA üksikahela nukleotiidide järjestus on selline: A T C C T G G T T T A T G G DNA teine ahel biheeliksis oleks selline: T A G G A C C A A A T A C C Kui arvestada komplementaarsust, siis RNA ahel tuleks (esimese ahela järgi) U A G G A C C AAAUACC 27. Kui DNA üks ahel on: A T A C C C T C A A G A T, siis talle vastav RNA ahel on: AUACCCUCAAGAU 28
koostisesse. 4.DNA ja RNA võrdlus ( 3 p. ) Võrreldav tunnus DNA RNA monomeer Desoksüribonukleotiid Ribonukleotiid lämmastikalused Adeniin, guaniin, tümiin, Adeniin, guaniin, tsütosiin, tsütosiin. uratsiil. nukleotiidid Adenosiin-, guanosiin-, Adenosiin-, guanosiin-, tsütidiin- ja tümidiinfosfaat tsütidiin- ja uridiinfosfaat. sekundaarstruktuur Vesiniksidemega Ribonukleotiidid ühendatud kaheahelaline paarduvad. C ja G vahele DNA keerdub moodustub kolm ja A ja U
Kaheahelaline, hoiavad Üheahelaline Mitu ahelat koos lämmastikaluste vahelised H-sidemed Deskosüribonukleotiidid Ribonukleotiid Nukleotiidi koostis Desoksüriboos Riboos Süsivesik Adeniin (A), guaniin (G), Adeniin, guaniin, tsütosiin, Lämmastikalused Tsütosiin (C), tümin(T) uratsiil A=T A=U Komplementaarsed on C=G C=G Vesiniksidemed Ahelaid hoiavad koos Struktuurid (Vormid, nende) ülesanded
Fosfolipiid lipiidi molekul, milles üks rasvhappe jääk on asendunud fosfaatrühmaga. Hormoon bioaktiivne aine. Regulatoorse ülesandega. Komplementaarsusprintsiip DNA biheeliksi ahelate vastavus üksteisele. Lipiid lipiidid e. rasvad, orgaaniliste ühendite rühm, mida iseloomustab vees mittelahustumine(rasvad, õlid, steroidid) lämmastikalus nukleiinhapete koostisesse kuuluvad ühendid. DNA puhul adeniin, tümiin, tsütosiin. RNA puhul adeniin, guaniin, uratsiil, tsütosiin. Makroelemendid keemilised elemendid, mis asetsevad organismi koostises ning mida organism vajab suhteliselt suurtest kogustes (O, C, H, Ca, K, Mg) mikroelemendid keemilised elemendid, mida organism vajab funktsioneerimiseks üliväikestes kogustes (Zn, Fe, I, Cr jne) monosahhariid ehk lihtsuhkrud. Madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid, milles süsiniku arv on 3-6. mRNA kogub DNAlt pärilikku informatsiooni ja viib selle ribosoomi rRNA osaleb valgusünteesis
RNA ribonukleiinhape (koosneb ribonukleotiididest) Nukleotiidid on kolmekomponend ilised süsteemid, mis koosnevad: 5C suhkrust ehk pentoosist N-alusest ühest või mitmest fosforhappe jäägist Nukleotiiddi koosnevad kolmest komponendist: a. viiesüsinikuline suhkur e pentoos: · RNA´s riboos, · DNA´s- desoksüriboos (teise süsiniku juures OH asemel on H) b. lämmastikalus: · RNA´s- Adeniin, Guaniin, (C) tsütosiin, Uratsiil. · DNA´s- Adeniin, Guaniin, (C) tsütosiin, Tümiin. c. fosfaatrühm. Biofunktsioonid 1. kolme fosforhappe jäägiga nukleotiidid osalevad energiasalvest amises (ATP ja GTP osalevad energia salvestamises, neil on makroergilised sidemed) 2. ühe fosforhappe jäägiga nukleotiidid nt AMP ja GMP on nukleiinhapete ehitusüksusteks() mitmed nukleotiidid on liitensüümides( ) mittevalguliseks osaks (tavaliselt kohaks, kus toimub reaktsioon) osad nukleotiidid on
kromosoomide ehitusmaterjal. DNA ülesandeks on päriliku info säilitamine ja edasikandmine Enne raku pooldumist toimub DNA kahestumine ehk replikatsioon. 5. RNA - ribonukleiinhape Kõik RNA erivormid sünteesitakse DNAlt. Ülesandeks on päriliku info realiseerimine. RNA on rakutuumas, tuumakeses ja tsütoplasmas. RNA koosneb= süsiniku riboos + forforhappejääk+lämmastikalus. Lämmastikalused on A-adeniin, G-guaniin, C-tsütosiin, U-uratsiil. Struktuur: primaarstruktuur üheahelaline lõik sekundaarstruktuur teatud RNA lõikude paardumine Fraktsioonid ehk tüübid: 1. informatsiooni RNA (mRNA), ülesandeks kanda infot DNAlt ribosoomidele 2. transpordi RNA (tRNA), ülesandeks aminohapete transportimine trütoplasmast ribosoomidesse ja geneetilise info lahtimõtestamine 3. ribosoomi RNA (rRNA), kuulub ribosoomi koostisesse, osaleb valgu sünteesil
A-U & C-G 9. Võrdle monosahhariide ja polüsahhariide Monosahhariidid ehk lihtsuhkrud- 3-6 süsinikku(glükoos,riboos,fruktoos). Polüsahhariidid on polümeerid,mille monomeerides on monosahhariidide jäägid(tärklis,tselluloos,glükogeen). 10. Võrdle DNA ja RNA molekule(sarnasused/erinevused) Sarnasused:Nukleiinhapped,suure molekulmassiga,koostises pentoos,esinevad ühesugused lämmastikalused(A,C,G) Erinevused:DNA’s on lämmastikaluses tümiin,ag RNA’s uratsiil;DNA ülesanne on päriliku info säilitamine;DNA on kaheahelaline,RNA üheahelaline. 11. Kus esineb organismis riboosi? RNA ja DNA koostises 12. Millest tulenevad eri valkude erinevad funktsioonid? Aminohapete erinevast hulgast ja paiknevusest molekulis. 13. Tooge 3 näidet,milleks vajavad imetajate rakud vett. Vesi osaleb keemilistes reaktsioonides,on hea lahusti;aitab säilitada organismisisest temperatuuri. 14. Joonistelt valkude ja DNA molekulide struktuuri ära tundmine.
RNA ehitus ja ülesanne Ehitus: 1. monosahhariid- riboos 2. lämmastikalus 3. Fosfaatrühm Ülesanne päriliku info elluviimine organismi tunnustena RNA ja DNA võrdlus DNA RNA Monosahhariid Desoksürbioos Riboos N-alus Adeniin, guaniin, tsütosiin, Adeniin, guaniin, tsütosiin, tümiin uratsiil Mol. Struktuur Kaheahelaline üheahelaline Sarnasused- happejääk - fosfaatrühm Valkude lagundamisel vabaned kaks korda vähem energiat kui sama koguse lipiidide oksüdeerumisel Aminohape on valgu monomee DNA kuulub kromosoomide ehitusse DNA molekul on kaheahelaline biheeliks Riboos on monisahhariid Valgu monomeerid on aminohapped Biokeemiliste reaktsioonide kiirust reguleerivad ensüümid
ADP + P ATP + 30 kJ/mol energiat seotakse vabaneb energia ATP energia ADP Teised makroergilised ühendid Erinevad lämmastikalused: GTP guanosiintrifosfaat (lämmastikalus guaniin) CTP tsütosiintrifosfaat (lämmastikalus tsütosiin) TTP tümidiintrifosfaat (lämmastikalus tümidiin) UTP uratsiiltrifosfaat (lämmastikalus uratsiil) Kasutatakse organismis DNA-, RNA- ja valgusünteesil. Kasutatud materjal: • http://www.tfg.tartu.ee/bioloogia/ainevahetus.htm • http://www.mossymere.co.uk/botswana/483-leopard2006.html • http://www.saudeanimal.com.br/imagens/eland2.jpg • http://www.phschool.com/atschool/science_activity_library/images/p hotosynthesis.jpg • http://blogs.citypages.com/jwalsh/2006/05/index.asp • http://sarv.gi.ee/loodusfoto/displayimage.php?album=6&pos=313 • http://www.sci.uidaho
desoksüribonukleotiidid. DNA nukleotiidides on nelja tüüpi lämmastikaluseid. ( adeniin, guaniin, tsütosiin, tümiin). DNA molekul koosneb kahest antibakteriaalsest nukleotiidiahelast. (mis on helikaalselt keerdunud spiraaliks) (biheeliks). Lämmastikalused ühinevad komplementaarselt A=T G-=T . RNA ribonukleiinhape. RNA on biopolümeer, mille monomeerideks on ribonukleotiidid. Fosfaatrühm, riboos, lämmastikalus. Kolm RNA lämmastikalust on samad, mis DNA'l, neljandaks on uratsiil. Kolme tüüpi RNA 1. Informatsiooni RNA (mRNA) informatsioon rakutuuma DNA'lt ribosoomidesse, kus selle alused sünteesitakse valgu primaarstruktuur. 2. Transpordi RNA (tRNA) transpordib aminohappeid ribosoomidesse. Aminohappe spetsiifiline. 3. Ribosoomi RNA (rRNA) valgu süntees. Mõisted : Aminohape- valgu monomeer. Antikeha- haigustekitajate vastu võitlev kaitsevalk. Biheeliks- DNA molekuli nukleotiidiahel, spiraalin keerdunud
Tertsiaalstruktuur tekib Dna ja valkude koosmõjul, nukleoproteiin DNA lämmastikalused: adeniin A, guaniin G, tümiin T, tsütosiin C. DNA ülesanne päriliku info säilitamine ja selle täpne ülekanne tütarrakkudele. RNA struktuurid: Primaarstruktuur nukleotiidijääkide järjestus, tekib sünteesiprotsesside tagajärjel. Sekundaarstruktuur tekivad kaksikahelad komplimentaarsuse alusel (G=C, A=U) RNA nukleotiidid: adeniin A, guaniin G, tsütosiin C, uratsiil U. RNA vormid: Informatsiooni-RNA e. mRNA esimene, mis moodustub DNA kõrvale: info toimetamine DNAlt valgusünteesi toimumiskohta. Transport-RNA e. tRNA: aminohapete transport. Ribosoomi-RNA e. rRNA võtab os valgusünteesist RNA ülesanne päriliku info realiseerimine.
Oligosahhariidide süntees Sahharoos UDP-Glükoos + Fruktoos-6-P Sahharoos-6-P + UDP Sahharoos-6-P Sahharoos + Pi Laktoos UDP-galaktoos + Glükoos Laktoos + UDP GLÜKOOSI AKTIVEERITUD VORMID UDP-glükoos ADP-glükoos UDP uridiindifosfaat ADP - adenosiindifosfaat Uratsiil riboos P P - glükoos GLÜKONEOGENEES glükoosi süntees mitte süsivesikute klassi kuuluvatest lähteühenditest Vajalik ekstreemsetes olukordades - suur füüsiline koormus, kestev nälgimine Täiskasvanu glükoosi vajadus 160-190 g/ööp sellest aju tarbeks -120 g/ööp Glükoneogeneesi lähteained PÜRUVAAT Glükolüüsi tinglik lõpp-produkt LAKTAAT Koguneb lihastesse glükoosi anaeroobsel oksüdatsioonil
Need erinevused on siiski tühised ja tõenäoseks tuleb pidada väidet, mille kohaselt mitokondrid kasutavad erinevaid koode, et tagada oma DNA säilimine selle eripära kaudu. Niisiis, tuleb veel kord rõhutada, et geneetiline kood on väga püsiv. Geneetilise koodi põhialus Nagu iga teine nukleiinhapegi koosneb mRNA nukleotiididest, mida tihti kutsutakse ka alusteks. RNAs sisalduvad nukleotiidid on: adeniin (A), guaniin (G), tsütosiin (C) ja uratsiil (U). DNA ahelas vastab uratsiilile tümiin (T). Nukleotiidide kolmikuid e. triplette mRNAs nimetatakse koodoniteks, mis moodustavad geneetilise koodi põhialuse. Igale koodonile mRNAs vastab mingi konkreetne aminohape proteiiniahelas või juhis valgusünteesi alustamiseks või lõpetamiseks. Ühtekokku on olemas 43 = 64 erinevat koodonit. Kuna kodeeritavaid aminohappeid on ainult 20, siis on paljud koodonid "sünonüümsed", st. ühele aminohappele võib vastata mitu erinevat koodonit
NUKLEIINHAPPED on bioplümeerid,mille monomeerideks on nukleotiidid Nukleotiid koosneb süsivesikust,fosfaatrühmast ja lämmastikalusest A=T(adeniin;tümiin); C_=G(tsütosiin ja guaniin)(kolmikside!!) Tunnus DNA RNA 1.süsivesik desoksüriboos riboos 2.lämmastikalused adeniin adeniin,uratsiil 3.primaarstruktuur ühe ahelaline nukleotiidide jada 4.sekundaarstruktuur kiheeliks-nukleotiidide ahelate, lämmastikaluste vahel on vastavalt sobivusele vesiniksidemed A=T,C...G kohati molekuli siseselt kaheahelaline,kus lämmastika-te vahel vastavalt komplementaarsusele (sobivusele)H-sidemed 5
BIHEELIKS BIHEELIKS on paljude füüsikaliste ja keemiliste tegurite suhtes küllaltki vastupidav. Kahepoolne pärilik info,varu. DNA ÜL. 1.määrab ära raku ja organismi tunnused ja elutegevuse, sest tema järgi toodetakse kõik valgud. 2.Säilitab päriliku infot ja annab selle täpselt edasi järgmisele põlvkonnale. Võime kahekordistuda RNA ribonukleiinhape (biopolümeer, ribonukleotiidid) Rna nukleotiidide ehitus : 1.Riboos-monosahhariid 2.lämmastikalus (A,G,C,U-uratsiil) 3.fosfaatrühm. RNA molekulil on peamiselt ainult primaarstruktuur-nukleotiidide järjekord. Nt: ... ACCUUGGAU... Erand transport RNA (tRNA), tal on osaline sekundaarstrkr. (ristikujuleheline) RNA ülesanded: 1. Pärilik info elluviimine organismitunnustena . DNARNAvalk(tunnus)
Joonis 2 DNA molekuli lõik Joonis 1 DNA skeem RNA EHITUS RNA e ribonukleiinhappe monomeerid on ribonukleotiidid. Ribonukleotiidid koosnevad samuti lämmastikalusest, suhkrust ja fosfaatrühmast. RNAs on suhkruosaks riboos. RNA peamine ülesanne - DNAs sisalduva info ülekandmine tsütoplasmasse, kus sünteesitakse raku elutegevuseks vajalikud valgud. Lämmastikalused on adeniin (A), guaniin (G), tsütosiin (C) ja uratsiil (U). RNA-molekul enamasti ühelaineline. RNA tüübid: mRNA (informatsiooni-RNA), tRNA (transport-RNA), rRNA (ribosoomi-RNA). mRNA ülesandeks on viia DNAs sisalduv info ribosoomidesse tRNA ülesandeks on tuua ribosoomidesse valgumolekuli sünteesiks vajalikud aminohapped rRNA kuulub ribosoomi ehitusse. Joonis 3 DNA(vasakul) ja RNA(paremal) struktuurid PÄRILIKKUSAINE ASUB TUUMAS Eeltuumsetel asub pärilikkusaine tsütoplasmas.
* kromosoomide põhiline koostisosa * päriliku info säilitamine ja selle täpne ülekanne tütarrakkudele (mis on tekkinud raku jagunemise käigus) RNA ehitus 1. RNA esmane struktuur primaarstruktuur. Nukleotiidijääkide hulk ja järjestus DNAs. Tekib sünteesijärgselt. 2. Teisane struktuur molekul milles üksikahelalised lõigud vahelduvad kaksikahelaliste lõikudega. Omavahel paarduvad (A ja U) (G ja C) U uratsiil -U-C-A-G-U-A-G-C- ; -A-G-U-C-A-U-C-G- RNA 3 erivormi: mRNA 5% informatsiooni RNA (info toimetamine RNA-lt valgu sünteesi toimumiskohta) tRNA 15% transport-RNA (aminohapete transport valkude sünteesi toimumiskohta) rRNA 80% ribosoomi- RNA kuulumine ribosoomi koostisse, millel leiab aset valgusüntees RNA tähtsus RNA ülesanne on DNA informatsiooni kopeerimine ning transportimine informatsiooni realiseerimiseks. A-U T-A C-G G-C
ning taimedel on seda vaja klorofülli tekkimiseks mis muudab taime värvuse roheliseks. Rauaaatomid ehk erütrotsüüdid neid on vajalik hemoglobiini koostises ja selgroo jaoks ( leidub punalibledes) ANIOONID ehk negatiivsed ioonid. joodi on vaja kilpnäärme hormoonide sünteesiks ( leidub kilpnäärmes, veres esineb soolasid( leidub maomahlas ) saab vee kaudu, floor on vajalik hammaste jaoks DNA: A-adeniin, G-guaniin, T-tümiin, C-tsütosiin A=T G=C RNA: A=U T=A G=C C=G U-uratsiil Joonis- vesinikside, fosforhape, desoksuriboos, lämmastikalus.
annaabi.ee 
