Geeniperekonnad Klassifikatsioon geeniperekondadesse toimub DNA järjestuse homoloogia alusel: *Paljud polüpeptiidide ja ka mittekodeeriva RNA geenid koonduvad DNA järjestusel põhinevatesse geeniperekondadesse, mis omavad suurt perekonnasisest järjestushomoloogiat. Paljud perekonna liikmed võivad olla mittefunktsionaalsed s.t. pseudogeenid ja geenide fragmendid. *Klassikalised geeniperekonnad on järjestuselt väga sarnased ja tekkinud peamiselt duplikatsioonide tagajärjel (histoonid, globiinid). *Mõnedes geeniperekondades esineb homoloogia vaid teatavate konserveerunud domäänide osas (transkriptsioonifaktorid). *Mõnedes geeniperekondades esineb homoloogia vaid teatavate konserveerunud lõikude osas (sarnaseid lõhikesi motiive omavad geeniproduktid)(DEAD box, WD kordus). *Mõned evolutsiooniliselt kauged geeniperekonnad liigitatakse superperekondadesse (produktid strukturaalselt ja/või funktsionaalselt k...
Inimene saab selle ande kallal töötada, seda edasi arenada. Mozart päris kapellmeistrist isa käest surepärased muusikalised geenid. See võib olla üheks põhjuseks, miks arvatakse, et musikaalsus ongi pärilik. Vastuväiteks eelnevale saab tuua aga selle, et Mozart alustas harjutamist juba kolme aastaselt. See tähendab, et isegi kui sul on head muusikalised geenid, siis ilma õppimise ja harjutamiseta need ei väljendu ning ei arene edasi. Tänu oma headele geenidele ja pidevale harjutamisele saavutaski Mozart tipptaseme juba märkimisväärselt noores eas. Iga inimene on oma muusikalised geenid pärinud erinevalt. Mina arvan, et see määrabki, kui palju peab vaeva nägema kõrgele tasemele jõudmiseks. Näiteks inimene, kellele looduse poolt pole musikaalsuse annet antud, peab tunduvalt rohkem harjutama, õppima ja vaeva nägema, et tähelepanuväärse eesmärgini jõuda. Samas kui inimene, kellele on
Pärilikkuse seadused 1. Geen on DNA lõik, mis määrab ära ühe tunnuse (pärilikkuse alge) 2. Homoloogilised (paarilised) kromosoomid - ühesuguse kuju ja suurusega kromosoomid, mis sisaldavad samu tunnuseid määravaid geene 3. Alleelid (geenivormid) on homoloogilistes kromosoomides paiknevad ühte tüüpi (ühte ja sama tunnust määravad) geenid 4. Homosügootsus (-ne) - alleelid määravad tunnuse täpselt ühte moodi 5. Heterosügootsus (-ne) - alleelid määravad tunnuse erinevalt 6. Dominantne alleen (valitsev) - alleel, mille poolt määratud tunnus heterosügootsuse korral avaldub, tähistatakse suure tähega (A) 7. Retsessiivne alleen (varjatud) - alleel, mille poolt määratud tunnus jääb heterosügootsuse korral varjatuks, avaldub ainult homosügootsuse korral, tähistatakse väikese tähega (a) 8. Genotüüp - organismi geenide kogum, mis saadakse viljastumisel vane...
„sügoot“. Igal rakul on tuum, mille sees on niiditaolised struktuurid – kromosoomid. Viimased on tüüpiliselt paaris: äädikakärbsetel on neli paari, šimpansitel 24 paari ning inimesel 23 paari. Kromosoomid omakorda koosnevad geeniahelast. Geenid koosnevad omakorda DNA-st (desoksüribonukleiinhape), mis kujutab endast üksteise ümber põimunud kerulisi molekule, mis asetsevad kaksikheeliksina. Geenide kogumit nim. „genotüübiks“. Tänu geenidele toimub kasv ja areng ning vajalike materjalide totmine. Kogu kehaehitus põhineb geenipärilikkusele. Iga vanem annab oma järglasele ainult ühe poole geeni paarist. Kui need aga kokku puutuvad moodustuvad neist paarid. Geenid tagavad liigipõhilise ülesehituse (kaks silma, kaks kätt jne). Peale välimuse, vastutavad nad ka meie käitumise arengu eest (käitumise geneetika). Geenotüübi omadused võivad mõjutada inimliigi käitumise arengut
Elu patendeerimisest Elu patendeerimine on patendi võtmine elusale organismile ja seotud peamiselt geneetiliselt muundatud organismidega ehk GMO. Elu patendeerimine algas USAst 1930ndatel ning juba 1970ndatel tehti seda tööstuse ning kasu saamise eesmärgil. Peamiselt on patendeeritud GMO taimi, mis tänu sisse viidud uutele geenidele on keskkonnakindlamad või mõne muu omaduse poolest klassikaliselt aretatud sortidest paremad. Minu isiklik arvamus elusorganismide patenteerimise ning GMO kohta on olnud suhteliselt erapooletu, kuid kuulates Alex Lotmani loengut elu patendeerimisest, siis pigem astuksin GMO vastaste leeri. Molekulaargeneetika arendes on järjest uuemad ja laiemad võimalused taime- ja loomaaretuses. Peamised geneetiliselt aretatud taimed, mida juba ka toiduainetööstus kasutab,
Geneetika põhimõisted ja ülesanded Pärilikkus looduse üldine seaduspärasus, mille alusel järglased sarnanevad oma vanematele (mitte vaid välimuselt kui ka talitluselt) Muutlikkus liigisisene erinevus üksteisest Geen DNA lõik, mis määrab ära ühe RNA-sünteesi ning ühe valgu struktuuri Genotüüp ühe isendi kromosoomis olevate geenide kogum Fenotüüp ühe isendi vaadeldavate/avalduvate tunnuste kogum; sõltub lisaks geenidele ka keskkonnast (keskkond võib kas pidurdada või kiirendada genotüübi avaldumist) Alleel geeni erivorm Dominantne alleel (A, B) surub maha retsessiivse alleeli (a, b) toime, kui nad on paarilistes kromosoomides ehk heterosügootses olekus Homosügoot vaadeldav tunnus on määratud genotüübis ühesuguste alleelidega (AA, aa) Hübriid genotüübilt erinevate vanemate ristamisel saadud järglane
SLAID1:Tiitelleht SLAID 2: TRANSGEENNE DNA 1)Transgeen on geen või geneetiline materjal, mis on üle kantud looduslikult või mistahes geenitehnoloogiliste võtetega ühest organismist teise 2)Võib kaasneda ka fenotüübiline muutus 3)Dna segment sisaldab kindlat geeni järjestust, mis eraldatakse ühest organismist ja viiakse üle teise. 4)Üle kantud DNA segment säilitab kõik oma esialgsed võimed. N: RNA ja valgu tootmine SLAID 3: Joonis: TRANSGEENSE DNA SAAMINE SLAID 4 : TRANSGEENSE GEENI EHITUSES ON OLULINE PROMOOTOR Transgeenne geen koosneb teatud põhiosadest. Kindlasti peab transgeenne geen sisaldama promootirt, mille järjestus määrab millal ja kus on transgeen aktiivne, kuidas kulgeb valku kodeeriv järjestus jne. Väga hea näide sellisest funktsioonide kombinatsioonist on bakteri plasmiidil SLAID 5: GEENIDE ÜLEKANDMINE Restriktaasid on ensüümid, mida toodavad bakterid enesekaitseks – need lõikavad DNA lõikudeks, aga nii, et tekivad ...
Biotehnoloogia ja geenitehnoloogia Aire Tael K06a Pärnu 2009 Biotehnoloogia ja geenitehnoloogia file:///C:/Users/Kalev/Desktop/geen.bmp Biotehnoloogia Biotehnoloogia on rakendusbioloogia haruteadus, mis kasutab erinevate elusorganismide elutegevusele tuginevaid protsesse inimesele vajalike ainete tootmiseks. Peamisteks organismirühmadeks, mida inimene biotehnoloogilistes protsessides rakendab, on bakterid ja seened. Viimasel ajal on võetud kasutusele ka taime- ja loomarakkude kultuure, mida kasvatatakse mitmesuguste ainete saamiseks erisöötmetel. Kõik need meetodid on rakendust leidnud toiduainete-, farmaatsia- ja tekstiilitööstuses, keskkonnakaitses, metallurgias ning meditsiinis. Biotehnoloogia, kui rakendusteadus, tugineb peamiselt mikrobioloogia, molekulaargeneetika, biokeemia, biofüüsika ja tehnikateaduse saavutustele. Bio...
homoloogilised kromosoomid sisaldavad samu tunnuseid määravaid geene Inimese keharakkudes on 46 kromosoomi (23 paari). Inimese genoomi moodustavad 24 kromosoomi, sest sugukromosoomid loetakse eraldi. genotüüp ühe isendi kromosoomis olevate geenide kogum alleel geeni erivorm fenotüüp ühe isendi vaadeldavate/avalduvate tunnuste kogum; sõltub lisaks geenidele ka keskkonnast (keskkond võib kas pidurdada või kiirendada genotüübi avaldumist) Pärilikkuse molekulaargeneetilised alused: * replikatsioon * transkriptsioon * translatsioon (3 universaalset protsessi) DNA RNA valgud DNA koosneb nukleotiididest, mis omakorda koosnevad fosforhappejääkidest, lämmastikalustest, desoksüriboosist DNA replikatsioon.
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS K-12A MARLEEN ALLE RAKENDUSBIOLOOGIA ESSEE PÄRNU 2015 Rakendusbioloogia Rakendusbioloogia on bioloogia põhiharude tõestatud seaduspärasuste ja teooriate praktilises elus kasutamise võimaluste ja lahenduste uurimise ning teostamisega tegelev teadusharu. Rakendusbioloogia on paljutõotav eriti põllumajanduses ja kalanduses, kus bioloogiliste vastastik- ja koostoimemehhanismide toimimist ära kasutades ja toimimist tootmisele soodsas suunas mõjutades saab kas paremat saaki või vähendada kasutatavate taimekaitsevahendite hulka. Laialdast kasutust leiab rakendusbioloogia ka keskkonnakaitse valdkonnas, kus spetsiaalsetele bakteritele ja mikroorganismide omadusi ära kasutades saadakse keskkonnasäästlikumaks muutmisel nii mõndagi ära teha. Rakendusbioloogia abil saab mitmekesistada ja muuta efektiivsemaks toiduainete tootmist, seda inim...
...... 2. Mittepärilik muutlikkus Seda põhjustavad .................................................................................. Seega sõltuvad organismi tunnused .............................. ja .............................. koosmõjust. Muutlikkust saab uurida mitmikutel (kaksikud, kolmikud jne.) Mitmikud jagunevad: Ühemunaraku mitmikud Erimunaraku mitmikud Tekivad Sarnasus Milliste mitmikute järgi saab uurida keskkonnategurite mõju geenidele? Paljunemine ja muutlikkus Paljunemise tähtsus on ............................................................................. Paljunemine jaguneb 1. mittesuguline paljunemine vegetatiivne Vegetatiivse paljunemise viis Kellel esineb Mingi kasvuorganiga (mugul, sibul) Taimed Tähtsus looduses .....................................................................................
Rakendusbioloogia Kalev Kironen A-07 Mis on rakendusbioloogia? · Rakendusbioloogia on valdkond, kus kasutatakse organisme, et toota inimesele vajalikke aineid. Rakendusbioloogia kasutusvaldkonnad: · Toiduainetööstuses · Meditsiinis · Põllumajanduses Rakendusbioloogiaga toodetakse: · Juustu · Kohupiims · Jogurtit · Hapukapsast · Saia · Õlut ja veini Seente kasutamine toiduainetööstuses: · Seentest saadud ensüümid kalgendavad piima juustu toomisel, parandavad leiva ja õlle omadusi. · Pintselhalliku abil toodetakse hallitusjuustu ja salaamit. · Bakterite ja seente amülaasi kasutatakse siirupi tootmisel. Rakendusbioloogia meditsiinis: · Antibiootikumid koosnevad seentest ja bakteritest (penitsilliin ja etratsükliin) · Alkanoidid, mida kasutatakse Parkinsoni tõve ja migreeni raviks. Rakendusbioloogia põllumajanduses · Silo ...
indoeurooplased, kes siis? Miks pole neist keelejälge jäänud? Sest keel levib tavaliselt koos põllumajandusega. Bantude ekspansioon Aafrikas leidis aset umbes 4500 aasta eest ja on täiesti kindel, et bantu keele kõnelejad levitasid põllumajandust ning säilitasid oma keele. Suur osa Lõuna Aafrikast kõneleb nüüd bantu keeli. Ajakirja Tarkade Klubi Geneetikud saavad oma uurimistel toetuda DNAle. Mis on aprillinumbris: keeleteaduse vaste geenidele? · Millised geenid juhivad evolutsiooni? · Mobiilid muudavad inimese mõtlemist · Päris-Robinsoni elu üksikul saarel · Kuidas lennata keskkonnasäästlikult · Antarktika salapärane mäestik · Kuumad kired külma põhjapooluse vallutamise umber Sõnade võrdlemine. Sõnad on helide ja tähenduste meelevaldne kombinatsioon. Sõnast võib mõelda kui mündist, mille ühel küljel on häälitsus ja teisel tähendus, kuid sisuline seos nende vahel puudub.
Selliseid ajastuse muutuseid nimetatakse kollektiivselt heterokrooniaks ning on nähtud, et need on hulgalised ja tähtsad. Gould ise teadis, et kõige parem selgitus heterokrooniale ei olnud mitte metafoorsetes raadionuppudes, vaid geenides mida need nupud sümboliseerivad, kuna enamvähem sel ajal, kui ta oma raamatu välja andis, siis eraldatti esimesi geene mis olid seotud varajase organismi arenguga, nüüd oli täpsemalt võimalik näha kuidas need geenid saadavad teistele geenidele signaale, mis aktiveerivad teisi geene ning kuidas seeläbi hakkavad embroü rakud kiiresti paljunema, surema, asukohta vahetama või kokku kleepuma. Gould ennustas ka, et heterokroonia ja muude sarnaste evolutsioonilisete muutuste võtmeks embrünaalses evolutsioonis ei ole mitte need geenid, mis ehitavad keha, vaid hoopis need geenid, mis reguleerivad teisi geene. See pani aluse 21. sajandi evolutsiooni edasisele uurimisele. (2000
Selliseid ajastuse muutuseid nimetatakse kollektiivselt heterokrooniaks ning on nähtud, et need on hulgalised ja tähtsad. Gould ise teadis, et kõige parem selgitus heterokrooniale ei olnud mitte metafoorsetes raadionuppudes, vaid geenides mida need nupud sümboliseerivad, kuna enamvähem sel ajal, kui ta oma raamatu välja andis, siis eraldatti esimesi geene mis olid seotud varajase organismi arenguga, nüüd oli täpsemalt võimalik näha kuidas need geenid saadavad teistele geenidele signaale, mis aktiveerivad teisi geene ning kuidas seeläbi hakkavad embroü rakud kiiresti paljunema, surema, asukohta vahetama või kokku kleepuma. Gould ennustas ka, et heterokroonia ja muude sarnaste evolutsioonilisete muutuste võtmeks embrünaalses evolutsioonis ei ole mitte need geenid, mis ehitavad keha, vaid hoopis need geenid, mis reguleerivad teisi geene. See pani aluse 21. sajandi evolutsiooni edasisele uurimisele. (2000
regulatoorseid järjestusi. Vajalikud trans faktorid. 4. Kuidas toimub transkriptsiooni initsiatsioon prokarüoodil? Prokarüootidel seostub RNA polümeraas otse DNAle 5. Transkriptsioonil osalevate aktivaatorvalkude jaotus tunnusmotiivide alusel? Transkriptsiooni sünkroniseerimiseks ja võimendamiseks on olemas veel geeniekspressiooni aktivaatorvalgud, mis samuti seonduvad enhancer-piirkondadele. Aktivaatorite seondumine erinevatele geenidele erinevates kombinatsioonides võimaldab aktiveerida neid geene üheaegselt. Geenid võivad paikneda kas ühes rakus või erinevates rakkudes. Aktivaatorid seonduvad DNA biheeliksi ''suurele vaole'' ja neil on teatud tunnusmotiivid. Helix-turn-helix;helix-loop-helix;zinc-finger;leucine zipper 6. Kuidas toimub ja milleks kasutatakse DNA metüleerimist imetaja genoomis? Loetle nähtusi, mis on seotud DNA metüleerimisega
Paljud seemnerakkude tootmist suunavad geenid asuvad Y-kromosoomis. Nende mutatsioonid võivad paljunemist soodustada. Teadlased spekuleerivad, et samalaadne olukord oli ka varajase inimese puhul ja võibolla kestab see siiamaani. Võib olla ka nii, et looduslik valik näeb nii inimese kui simpansi Y-kromosoomi ühtse üksusena, nõnda et selle ühe geeni muutus mõjutab kõigi geenide ellujäämist. Teistel kromosoomidel on valik fokusseeritud individuaalsetele geenidele, sest enne munaraku ja seemneraku tekkimist tehakse isalt ja emalt pärit kromosoomide tükikeste vahel vahetuskaupa. See kaup on X-ja Y-kromosoomide vahel keelatud. Algselt oli Y-kromosoomil sama geenide hulk nagu X-kromosoomil, kuid enamik X-ga seonduvaid geene kadus viimase 200 miljoni aasta jooksul. Y-kromosoomi dekodeerimine oli eriti raske, sest see kromosoom on täis palindroome -- DNA lõike, mille
uhke enda saavutatud tulemuste üle, või soovitakse erinevate vahendite kasutamist salenemise nimel lühikesel perioodil, kuna näljutamine ja muu säärane ei kuulu kindlasti mitte tervisliku eluviisi nimekirja. Õige toitumine ei ole ainsaks tervise tagatiseks. Tähtis on ka mitmekülgne elulaad, ja piisav kehaline koormus, olulist osa mängib suitsetamise ja alkoholi mõju kehale ja vaimule. Tähtsal kohal on ka pärilikud tegurid ja keskkonna saastumine, iseenda geenidele vastu ei saa - mida ei ole, seda ei ole, küll aga saab inimene teha kõik selleks, et olla endaga maksimaalselt rahul, ja mis saaks olla veel parem kui see, et tehakse iseenda jaoks midagi tähtsat- antakse endale tervis. Pärilikkust ei saa muuta, keskkonna saastumisele saab üksikisik avaldada piiratud mõju. Igaüks saab aga ise valida, kuidas toituda, treenida, kui palju seda teha ja kas teha. Pereema kätes on tihti kogu perekonna toitumisharjumuste kujundamine
aga mitte ei soodusta nende fenotüübilist avaldumist. LV võib toimida palju aega enne fenotüübiliste geneetiliste variantide ilmumist. Valik ei ole juhitav või tunnetatav protsess ja hetkest mil me hakkame seda märkama on see juba LV tagajärg. Evolutsioonile üritatakse tihtipeale külge pookida mingit motiveeritud, eesmärgistatud liikumist. Seda omistatakse nii organismidele, populatsioonidele kui ka geenidele. Eriti sage on taoline lähenemine käitumuslike tunnuste korral. Sageli väidetakse, et loomade käitumine on tingitud sellest, et valik soodustab seda või et need jooned on valiku surve all. See on aga sügavalt ekslik. LV asemel kasutatakse ka fraasi "enamkohastunute ellujäämine". See fraas on käibele võetud Darwini poolt ja võib olla eksitav. Esiteks on elulemus ainult üks osa, millele valik toimib ning paljude populatsioonide korral ei ole see üldse määrav. Näiteks
informatsiooni muutmine DNA-fragmentide siirdamisega või nende kasutamine pärilike haiguste diagnoosimisel ja indiviidide geneetilisel tuvastamisel. Restriktaas ensüüm, mis katkestab DNA kaksikahela kindla nukleotiidjärjestuse kohalt, tekitades üheahelalised kleepuvad otsad. Ligaas ensüüm, mis ühendab kovalentse sidemega DNA-fragmentide ahelate otsad. GMO elusolendid, sh. taimed, ja ka nendest saadud tooted, kelle geenidele on biotehnoloogiliste meetodite abil kunstlikult lisatud teiste elusolendite geene või kelle pärilikkuse ainet on muul viisil nüüdisaegse geenitehnoloogia abil muudetud. Geeninokaut suunatud mutageneesiga tekitatav geenirike, mis väldib geeni avaldumist. Transgeensed loomad loomad, kelle pärilikkust on muudetud sellega, et nendesse on viidud teiste organismide geene. Geeniteraapia normaalse inimgeeni siirdamine defektiga idiviidi somaatilistesse
Replikatsioon Nim interfaasi ajal toimuvad DNA kahekordistumist. Meessoo määrab Y kromosoom, seega esineb see kromosoom ainult meestel. Pärilikkus Teadus Geneetika Pärilikkus on tunnuste edasikandumine ühelt põlvkonnalt teisele. Rakk->Tuum->Kromosoomid->DNA molekul->Geenid Geen DNA lõik, mis sisaldab pärilikku infot ning tunnuse kohta. Tunnuste kujunemist mõjutab lisaks geenidele ka keskkond. DNA Desoksüribonukleiinhape Hemofiilia Vere hüübimatus Deltonism Rohe ja punavärvi pimedus Mõlemad eespool toodud haigustest on seotud X kromosoomiga. Miks meestel esimeb neid haigusi sagedamini kui naistel? Kuna naistel on 2 X kromosoomi ja terve kromosoom ei lase haigusel avalduda. Mutatsioonid, mutageenid 1. Mis on pärilikkus? Pärilikkus on tunnuste edasikandumine ühelt põlvkonnalt teisele. 2. Mis on geen
Geenitehnoloogia kas lihtsalt uus sordiaretus? Geneetiliselt muundatud organism ehk GMO on elusolend (bakter, taim, loom), kelle pärilikkuse ainet (DNA-d) on geenitehnoloogilisi võtteid kasutades kunstlikult muudetud. Võrreldes tavapäraste sordi- ja tõuaretusmeetoditega on geneetilise muundamise suureks erinevuseks võimalus kombineerida väga kaugete liikide geene (nt. siirdada geene kalalt tomatitaimele) või sisestada organismi tehisgeene. Muundamisel on tegu looduse poolt seatud liigipiiride ületamisega. Geenitehnoloogia on tänapäevane uus tehnoloogiavaldkond, mille eesmärk on geneetilise info kasutamine rakenduslikel eesmärkidel. geenitehnoloogia molekulaargeneetika haru, rakkude ja organismide geneetilise informatsiooni muutmine DNA molekuli osade siirdamisega. Geenitehnoloogia eesmärgiks on geneetilise informatsiooni kasutamine kõige erinevamatel rakenduslikel eesmärkidel põllumajanduses, toiduainete tootmises, inimeste ja l...
1. Bioloogia seos teiste teadustega (näited). Seoseid on kahesuguseid: a) Teoreetiline – kus bioloogiat kasutatakse mõne teise fundamentaalteaduse poolt avastatud nähtuse seletamiseks (bioloogia seos psühholoogia ja pedagoogiaga), et aidata selgitada ja teha mõistetavaks käitumise eri külgi. Nii tekivad piirteadused (biokeemia, biofüüsika – uurivad elusorganismis toimuvaid protsesse. N: rakuhingamine, fotosüntees. 2. Bioloogiaharud: nimetused, millega tegelevad. a) Botaanika - on teadusharu, mis tegeleb taimede uurimisega. b) Zooloogia - on bioloogia haru, mis uurib loomi c) Mükoloogia - on seeni uuriv teadusharu. d) Rakubioloogia - on bioloogia haru, milles mikroskoobi ja molekulaarbioloogiliste meetodite abil uuritakse rakkude ehitust ja elutegevust, et mõista bioloogilisi protsesse rakutasandil e) Anatoomia - on organismide väliskuju ja siseehitust ning nende elundite asendit, ku...
Klasterdumise puhul ei paikne geenid tandeemsete kordustena vaid on sageli reguleeritud ühe lookuskontrolli regiooni kaudu (locus controll region). Geenid on klastris lähedaselt seotud funktsiooni ja homoloogia kaudu, esineb ka arvuliselt pseudogeene, Liitklastrites (compound clusters) paiknevad geeniperekonnad on füüsiliselt vähem seotud ning seal esineb ka eelmistega mitteseotud järjestusi (nt. HLA kompleksis 6p21.3 asub lisaks HLA ja komplemendi geenidele ka näiteks steroid 21-hüdroksülaasi geeniperekond). Klasterdatud geeniperekondade näited, geenid on tihti sarnaste järjestustega ja transkribeeritud samalt ahelalt. Mitmete klastritena esinevad geeniperekonnad: Harvadel juhtudel paiknevad klasterdatud geeniperekonnad hiljutise duplikatsiooni tulemina ühes kromosoomis (SMN1 ja SMN2). Reeglina on homoloogia kõrgem klastrite sees kui klastrite vahel. Hajutatud geeniperekonnad: Eri asukohtades olevad geenid on tavaliselt divergeerunud
Milliseid erinevaid tüüpi praimereid saab kasutada cDNA sünteesis? Kirjelda, mis on cDNA ja genoomse DNA kogum (,,library"). cDNA on DNA, mida sünteesitakse mRNA järgi revertaasi abil (pöördtranskriptaas). cDNA sees on ainult eksonid. cDNA library - kloonide kollektsioon vektorites, mis on saadud RNA-de koopiatest. Ideaalne kogum sisaldab kõiki ühe organismi või koe geeni. DNA kogum: sisaldab ideaalselt vähemalt iga geeni üht koopiat. cDNAd vastavad aktiisetele geenidele, mis kodeerivad valke. Võimaldab vaadata aktiivseid valke. Genoomne DNA kogum kõik geenid, geenipank. Saab identsifitseerida. Genoomse kogumi loomiseks, kasutatakse genoomse DNA lõikamist restriktaasiga ja selle ligeerimine vektorisse: bakteriofaagid, kosmiidid, BAC ja YAC (Võivad esineda probleemid: geeni lõikamine keskel; geen on suurem, kui vektor võib vastu võtta. Kasutatakse randoomset lõikamist; ~20kb) Esineb mitu varianti cDNA sünteesimiseks: 1
8. Kirjelda dopingut, kui meditsiinilist probleemi spordis Meditsiinilisest aspektist on doping ohtlik, sest närvisüsteemi stimulaatorite kasutamine, väsimuse petlik vähendamine võib tingida võistlussituatsiooni ebaobjektiivse hinnangu, mis omakorda teeb võimalikuks eksimused ja organismi jõuvarude ülemäärase kulutamise. Dopingud võivad põhjustada organismile elutähtsate kaitstud reservide täieliku väljakurnamise. Meditsiinilisest aspektist on veel teadmata dopingu mõju inimese geenidele, kuidas mõjuvad dopinguained järglastele ja kasutaja sigimisvõimele. 9. Milline on juhatuse ja presidendi roll spordiorganisatsioonis Juhatus: - välja selgitada ja esitada ettepanekud aastakoosolekule - aastakoosolekute vahelisel perioodil vastudada jooksva töö eest - juhtida ühenduse tööd vastavalt põhikirja punktidele ning kinnitatud põhisuundadele. President: - juhatuse töö juhtimine: vastutab, et kõiki ülesandeid täidetakse, et saavutada ühenduse põhieesmärk
pimedas, sest DET ja COP ülesandeks on see blokeerida, et taim ei panustaks ilma asjata sinna, kuhu valguse käes kasvades. Milline on valguses kasvanud HY5 geeni mutatsiooniga taimede idandite välimus. Milline on selle geeni ülesanne fotomorfogeneesis? HY5 mutantidel, kes on kasvanud valguse käes, on selline väliskuju, nagu taimedel, kui nad on kasvanud pimeduses. HY5 on põhiline fotomorfogeneesi regulaator, olles transkriptsioonifaktoriks valgussõltuvatele geenidele Millist valgust neelab fütokroom ja mis on valgust absorbeerivaks struktuuriks fütokroomi molekulis Neelab punast ja kaugpunast valgust. Valgust absorbeerivaks struktuuriks on kromatofoor, täpsemalt avatud ahelaga tetrapürrool. Kuidas toimub fütokroomi vahendusel varju vältimise reaktsioon? Fütokroom tagab teiste taimede võra all olevate taimede kiirema kasvu ja seeläbi jõudmise varjust valguse kätte:
kinnituseks paljude inimese usule, et neil on tuleviku ette nägemise võime. Selliseid lugusid võib julgesti uskuda. Sest esiteks on see, et me näeme oma elu jooksul mõne prohvetliku unenäo, täiesti tõenäoline. Kõik elusolendid peavad suutma ebakindluse ja juhustega rinda pista. Seda, kus leidub toitu, kus varitsevad vaenlased, ei oska ükski indiviid täpselt ette öelda. Teadmatus raskendab ka partneri valikut. Kellelgi ei ole võimalust heita pilku oma väljavalitu geenidele. Kui kaaslase otsijal on monogaamsed kavatsused, ei oska ta hoopiski prognoosida, milliseks kujuneb kooselu kandidaadiga paari aasta pärast. Me kujutleme aega noolena, mis osutab ettepoole. Sama sirgjoonelisena soovime näha oma elu, ettevõtte kasvu ja koguni edenemist ühiskonnas. Põhimõtteliselt usume, et selle saavutamiseks, mida tahes me soovime, tuleb vaid hoolikalt planeerida. Mõni ime siis, et teeme endale ja teistele ohtralt etteheiteid, kui asjad
Arhede ja bakterite genoomidest pärinevate geenide tähtsus eukarüootide tuumagenoomides Eukarüootide tuumagenoomis on nii tänapäevastele arhedele kui ka tänapäevastele bakteritele sarnaseid geene. Kummalgi geenide grupil on erinev funktsioon ja tähtsus. Tundub, et arhedelt pärit geenid on rakule olulisemad. Eukarüootide tuumagenoomi geenid, mis vastutavad DNA replikatsiooni, transkriptsiooni ja valgusünteesi eest, on sarnased arhede vastavatele geenidele. Samas ainevahetuse ja energeetika eest vastutavad geenid on enamasti sarnased bakterite geenidele. 32. Aerosoomid, klorosoomid, karboksüsoomid. Aerosoomid paiknevad kogumitena gaasivakuoolina. Valgulise membraaniga, sigarikujulised. Klorosoomid esinevad sünteesivatel rohebakteritel. Sisaldavad osa fotosünteesipigmendist. Karboksüsoomid esinevad autotroofsetel bakteritel. Osalevad CO2 autotroofsel sidumisel. 33
taheldatud AIDS'i patsientide puhul vaktsiinia viiruse kasutamisel. Samas ei teata tapselt, kuidas voib vooras geneetiline materjal organismi lopuks mojutada. Ehkki plasmiidiga organismi viidud DNA liitumist kromosomaalse DNA-ga pole taheldatud, ei ole siin veel koik selge. Siiski voib uskuda, et fataalsete haiguste raviks hakatakse DNA-vaktsineerimist kasutama koige lahemas tulevikus. Lisaks patogeenide antigeene produtseerivatele geenidele on uuritud voimalusi kasutada vektoreid ka defektsete geenide asendamiseks normaalsete geenidega. Vektoriga liidetakse normaalne geen, mis viiakse organismi ja kompenseeritakse sellega vastava geeni defekt. Mikroobide atenueerimine geneetilise modifitseerimise teel seisneb mikroobi genoomi geeni lisamises, geeni kustutamises voi selle asendamises, mis muudab mikroobi apatogeenseks. GMO GENEETILISELT MUUNDATUD ORGANISM
· Motoorne areng ja töövõime · Motoorne õppimisvõime Keskmistumse trend · Äärmuslikud omadused on harvad ja paljundamise käigus pigem kaduvad toimub keskmistumine Võiks arvata, et ,,tarkadel" vanematel sünnib tark laps, aga see pole reeglina nii (vaata Lamarcki ja Darwini vaidlus) Samas võib intelligentsetel vanematel olla keskmisest intelligentsemad lapsed, aga mitte tänu geenidele vaid tänu harivale keskkonnale · Samuti ei pea populatsiooniga võrreldes lühikest kasvu vanemate lapsed olema sama lühikesed nad on pigem ,,sarnasemad" populatsiooni keskmisele · Ehk kui visata nooli 20 korda märklaua poole ja sul õnnestub 18 korda tabada kümnesse, kui suure tõenäosusega suudad seda korrata või isegi parandada? · Pärilikkus on statistiline (s.t. juhuslikkusega mängiv) fenomen
valkudega. Mitokondri eellane oli ilmselt üks ürgne alfa-proteobakter. Eukarüootide tuumagenoomis on nii tänapäevastele arhedele kui ka tänapäevastele bakteritele sarnaseid geene. Kummalgi geenide grupil on erinev funktsioon ja tähtsus. Tundub, et arhedelt pärit geenid on rakule olulisemad. Näiteks eukarüootide tuumagenoomi geenid, mis vastutavad DNA replikatsiooni, transkriptsiooni ja valgusünteesi eest, on sarnased arhede vastavatele geenidele. Neil geenidel on ülitähtis roll. Samas ainevahetuse ja energeetika eest vastutavad geenid on enamasti 21 sarnased bakterite geenidele. Pagaripärmil (ca 6000 geeni) on olemas mutantide kollektsioon, milles on geenid ühekaupa välja lülitatud igas mutandis üks geen. Osa sellistest deletsioonimutantidest ei ole eluvõimelised, neid nimetatakse letaalseteks mutantideks.
Seejärel sekveneeritakse või genotüpiseeritakse juhtudel need blokid ja vaatakse kõiki variatsioone ja alleelisagedusi (juhtude ja kontrollide võrdlemiseks) ning nende seost haiguse esinemisel, kasutades logistilist regressiooni. Need faktorid, millega on kõige suurem assotsiatsioon, tehakse funktsionaalne hindamine ehk siis, kuidas valk funktsionaalselt töötab ja avaldub. Märkimisväärsed SNPi alleelisageduste erinevused viitavad võimalikele uutele geenidele ja lookustele. Seejärel viiakse läbi replikatsioonitest, et teha kindlaks tulemuse õigsus. 56. Vähigeneetika: onkogeenid, proto-onkogeenid, tuumor supressorgeenid, LoH ja Knudsoni hüpotees, genoomi stabiilsus. Onkogeen on geen mis on muutnud konformatsiooni, nt DNA kahjustuse tõttu, ning muutunud pahaloomuse kasvaja tekitajaks. Protoonkogeen on nomaalne geen, mis muutub aktiivseks onkogeeniks mutatsiooni tõttu. Osalevad tavaliselt rakutsükli
Keskuse juhataja Erkki Truve. (Koik) 11 Professor Truve sõnul on ameeriklased söönud muundatud geenidega toitu juba kuus aastat ning teadaolevalt pole selle tõttu keegi surnud. “Niiöelda katse paarisaja miljoni ameeriklasega on ilmselt kõige kindlam näitaja.” (Koik) Toit, mis on saadud geneetiliselt muundatud taimedest või loomadest, sisaldab lisaks nende endi geenidele ühte või paari uut geeni, mis on laboris sinna sisse viidud. (Koik) Professor Truve soovitab kasutada mõisteid “geneetiliselt muundatud toit” või “muundatud geenidega toit”. “Geenitoit” ei ole hea termin. “Nii jääb mulje, nagu oleks kahte sorti toitu: ühes on geenid ja teises ei ole. See on sügavalt ekslik, sest geenid on kogu elusas aines ja iga päev sööme me geene sisaldavat toitu,” selgitab ta. (Koik)
- Märkimisväärset osa käitumisomaduste variatiivsusest ei saa seletada ei geenide ega perekonna mõjuga - Kokkuvõte isiksuseomaduse päritavusest - Kõik joned enam vähem võrdsel määral päritavad - Päritavus olemas kõigil hierarhia tasanditel - Isiksuse fenotüübiline stabiilsus tuleneb kahes allikast: geneetilised erinevused ja keskkonnaerinevused - Molekulaargeneetilised uuringud on näidanud et isiksuse päritavus tugineb väga suurele hulgale geenidele - VII loeng: kognitiivne, sotsiaal-kognitiivne isiksusepsühholoogia - Sotsiaalne õppimine - Rotter - Expectancy – value theory: sarrustajate väärtus ning tajutud tõenäosus sõltub indiviidist - Lisaks tasule ja karistusele mõjutab õppimist ootus - Käitumise tõenäosus sõltub oodatud tulemuse väärtusest ning selle saavutamise tõenäosusest - Ootused sõltuvad kogemusest - Lugemistest 1
transkriptsioonieelsesse seisundisse Repressor tõmbab histooni deatsetülaasi promootori juurde. Histoonide atsetüleerituse vähedamine takistab transkriptsiooni Repressor tõmbab kohale histooni metüültransferaasi, mis paneb histoonidele külge metüülgrupi Isolaatorite ja tõkisjärjestuste osa DNA transkriptsiooni reguleerimises. Isolaatorid takistavad cis-regulatoorsete järjestuste toimet kõrvalasuvatele geenidele, Tõkisjärjestused (ingl.k. barrier sequence) takistavad heterokromatiinse ala levikut kromatiinil. Transkriptsioonijärgne geeniekspressiooni kontroll Transkriptsiooni sumbumine-geenide ekspressiooni inhibeeritakse transkriptsiooni enneaegse lõppemise tõttu Ribolülitite osa geeniekspressiooni kontrollis- Ribolülitid (ingl.k. riboswitch) on lühikesed RNA järjestused, mille kuju muutub kui nendele seostuvad väiksed molekulid (näit. metaboliidid)
Üld- ja käitumisgeneetika VIII 241. Epigeneetika: tunnused moodustuvad keskkonnategurite toimel ning ilmnevad veel mitme järglaspõlvkonna vältel 242. Arenguprogramm: geneetiline programm organismi arenguks, realiseerub arenguahelate kaudu, mille komponendid on fenotüübi määramisel põhjalikult järjestatud (nt sügootne kell) 243. Ühemunakaksikute teke: munarakk+sperm=viljastatud munarakkMitoos+ mõjutus=sügoodikahest jagunenud blastomeerist võibad areneda geneetiliselt identsed looted, sünnivad 3 nädalat enneaegselt 244. Sügootne kell: sügoodi arenguprogramm lülitatakse lisaks emaefektile sisse sügoodi varaste geenide aktiveerumisega 245. Positsiooniline informatsioon: rakkude jagunemise ja diferentseerumise suuna määramine, morfogeenide toime avaldub nende kontsentratsioonigradiendi kaudu, teatud rakk sünteesib morfogeeni (informatsioonisignaal), mida transporditakse naaberrakkudeni, kus nende pinnal tänu ühinemisele signaalretseptoriga a...
Lõigustumine võib olla: osaline reburikastel sügootidel täielik rebuvaestel sügootidel Lõigustumise tähtsus: Taastatakse hulkraksus. Normaliseeritakse tuuma tsütoplasma suhe. Käivitub rakkude hilisema eristumise mehhanism sügoodi tasandil. Kuidas see mehhanism käib? See käivitub seoses sellega, et sügoodi eri piirkonnad on geenidele erineva väärtusega. I. Lõigustumise tagajärjel moosustub rakukobar moorula e kobarloode. See on hulkrakne struktuur: Sünteesiprotsessid toimuvad juba uue organismi geenide alusel. Hulkraksuse tasandil määratakse täiendavalt rakkude eristumist. Mis võimalused selleks on? · Hormoonid määravad. · Kontaktid naaberrakkudega. · Erilised valgud
Autogeenne regulatsioon 1) Regulatsiooni kaskaad - Varased geenid - Hilinevad varased geenid - Hilised geenid 2) Repressori sünteesi induktsioon - Repressori olemasolu stimuleerib uute repressormolekulide sünteesi - Repressor positiivne regulaator Repressori enda geenile - Faagi hilised geenid ei avaldu 3) Repressori sünteesi pidurdumine - Peremeesrakulised proteaasid inaktiveerivad Repressori - Repressor siin negatiivseks regulaatoriks hilistele geenidele - Faaki hilised geenid avalduvad 57.Geenide rekombinatsioon Geenide aheldus - Samas kromosoomis ehk samas füüsilises üksuses paiknevad geenid jäävad kokku ka pärast meioosi - Füüsiline aheldus - Geneetiline aheldus Ristsiire e krossingover - Protsess mille käigus kromosoomid vahetavad geneetilist materjali DNA molekulide katkemiste ja taasühinemiste kaudu meioosis. Kiasmid näitavad
liitmise teel saadud supermaatriksi põhjal. 54. Iseloomustage „supermaatriksi“ meetodit. Supermaatriksimeetod on DNA järjestusi kasutav liigipuu konstrueerimise meetod, kus individuaalsete geenide järjestused liidetakse üheks järjestuseks. Puu konstrueeritakse individuaalsete geenide liitmise teel saadud supermaatriksi põhjal. Supermaatriksi meetodid eeldavad et vaadeldavatel geenidel on identsed evolutsioonipuud, kuid võimaldavad geenidele erinevaid DNA evolutsiooni mudeleid. Kõik valimis olevad liigid ei pea olema esindatud kõigi puu konstrueerimiseks kasutavate ortoloogsete geenide järjestustega. 55. Iseloomustage konsensusmeetodit. Konstrueeritakse kõikide geenide geenipuud. Liigipuu hinnang kujuneb geenipuude põhjal. Konsensusmeetodi liigipuu hinnang = geenipuude konsensuspuu. 56. Kuidas mõjutab liigipuu konstrueerimist sügav koalestsents e liinide mittetäielik sorteerumine?
Geenitehnoloogia I käsitletavad teemad – 2013 sügsissemester. NB! Nii loengute kui ka Tago Sarapuu gümnaasiumiõpiku peatükid 1-4 ja Mart Viikmaa õpikust see materjal, mid üles laetud geen.ttu.ee ‘’Õppematerjalid’’ alla Bioteaduste metoodika Loodusteaduslikud sh bioloogiliste protsesside uurimisel kasutatavad meetodid jaotatakse: VAATLUS (ing k observation) nt anatoomia, kirjeldav embrüoloogia) VÕRDLUS (ing k comparison) - nt võrdlev anatoomia, geenijärjestuste võrdlus KATSE (ing k experiment) – kui muudetakse üht parameetrit/tingimust, ja võrreldakse tulemusi nii muudetud kui muutmata (st kontroll) tingimustega katse puhul Biokeemilised meetodid Biofüüsikalised meetodid (nt valkude struktuuri analüüs) Mikroskoopia (valgus- ja elektronmikroskoopia) Geneetilised meetodid (mutatsioonanalüüs koos...
Tavaliselt ω << 1, kuna mittesünonüümsed mutatsioonid on suure tõenäosusega kahjulikud ning seega haruldased. Ehk kokkuvõtteks mittesünonüümsed mutatsioonid on vähe tõenäolised ja nende sagedus peab seega olema madalam. 3) Ülegenoomne valiku-otsing näitas, et kui mõned lookused olid positiivse valiku märklauaks, siis suurem osa lookuseid näitasid märke negatiivsest valikust. See tähendab, et enamikele geenidele on uued mutatsioonid pigem kahjulikud kui kasulikud. Miks on enamik uusi mutatsioone pigem kahjulikud kui kasulikud? Mutatsioonid on oma loomult vead, ja tõonäosus, et need vead on kasulikud on väga madal. Seega uued mutatsiioonid on suurema tõonäosusega kahjulikud või neutraalsed. 4) Mis on aheldatuse tasakaalutus (linkage disequilibrium LD) ja mis on LD baastase? LD on mingite alleelide või haplotüüpide esinemine aheldunud lookustes
● Negatiivne spiralisatsioon – kui keerdumine on vastassuunas (vasakule), tekib lõdvem DNA struktuur. 11. Genoomid. Võrdle bakteri ja inimese genoomi Genoom - organismi kõigi kromosoomide DNA. Organismi terviklik kromosoomikomplekt. Geneetilise info terviklik koopia. Bakteri genoom Inimese genoom Suhteliselt väike genoom. Suurus 10astmes Reeglina suur genoom. Genoomis on 6- 10 astmes 7 nukleotiidi. geenidele lisaks palju mittekodeerivat DNA-d - ca 98% genoomist on mittekodeeriv (aka “junk DNA”). Suurus (DNA pikkus) on 3 x 10’9 alusnukleotiidipaari. Lisaks nukleaarsele DNA-le esineb ka mitokondriaalne ja
nad ei muuda aminohappelist järjestust. Peaaegu neutraalse teooria kohaselt mittesünonüümsete mutatsioonide sagedused peaksid olema väiksemad kui sünonüümsetel mutatsioonidel, olles negatiivse valiku all. 3) Ülegenoomne valiku-otsing näitas, et kui mõned lookused olid positiivse valiku märklauaks, siis suurem osa lookuseid näitasid märke negatiivsest valikust. See tähendab, et enamikele geenidele on uued mutatsioonid pigem kahjulikud kui kasulikud. Miks on enamik uusi mutatsioone pigem kahjulikud kui kasulikud? Kergelt kahjulike alleelide kuhjumisel kasuliku alleeliga aheldatud lookustes, võib LD olla pärssiva toimega antud kahjulikest alleelidest lahti saamisel (nt aheldunud heterosügootse eelisega lookusega). 4) Mis on aheldatuse tasakaalutus (linkage disequilibrium LD) ja mis on LD baastase? LD korral on
sabaga paabulinnud), sest nendega paarumisel päranduvad need omadused ka ema poegadele. Kui see juhtub, siis on selle ema poegadel suurem tõenäosus endale rohkem paarilisi leida ja oma geene edasi pärandada. Niimoodi päranduvad ka ema geenid edasi. 22. Reklaamdisplei kui usaldusväärne signaal isendi kvaliteedist. Emased võivad eelistada isaste teatavaid tunnuseid ja omadusi ka seetõttu, et need viitavad isaste headele geenidele: (a) kõrge vanus viitab isendi võimele jääda ellu pika aja jooksul (b) isased, kes palju laulavad, peavad olema oskuslikud toitujad, et leida vajalik toidukogus laulmisest üle jääva lühikese aja jooksul (c) isased, kellel esinevad ekstravagantsed tunnused (suured peatutid, pikad lohisevad sabad jms.), peavad olema kvaliteetsed indiviidid, et on suutnud ellu jääda hoolimata sellistest tülikatest moodustistest 23. Reklaamdisplei kulukus kui usaldusväärsuse garantii.
üksikuna; ülejäänud on duplitseerunud. Duplitseerunud geenid kodeerivad mitteidentseid sugulasvalke (näiteks beeta-globiinid, tubuliinid). Duplitseerunud geenid pole enamasti identsed, vaid koosnevad väga sarnastest järjestustest, mis kodeerivad sarnaseid valke. Mõned geeniperekonnad võivad aga sisaldada sadu liikmeid (näiteks immunoglobuliinid, transplantatsiooni antigeenid). Lisaks funktsionaalsetele duplitseerunud geenidele esineb genoomis ka duplitseerunud mittefunktsionaalseid geenikoopiaid e. pseudogeene. · Lookused- DNA lõik , mille sisemised muutused on aluseks alleelsete geenide tekkele · Kromosoomide ja geneetilised kaardid- geenide suhtelise asendi skemaatiline kujutamine aheldusrühmas. Sentimorgan ühik mille alusel pannakse geenid alusel koromosoomide peale ritta. Selleks, et näidata genoomsete markerite (nukleotiidijärjestuste, geenide,
Dinitrogenaasi reduktaas (komponent II) on kodeeritud nifH geeni poolt. nif geenide transkriptsiooni reguleerivad geenid nifLA, mis on lämmastiku limitatsioonis aktiveeritavad NtrC poolt. NifA on positiivne transkriptsiooni aktivaator, mis aktiveerib transkriptsiooni 54-sõltuvalt promootorilt. nifL geeni produkt interakteerub NifA-ga, takistades NifA- vahendatud transkriptsiooni aktivatsiooni fikseeritud lämmastiku (ammoonium või aminohapped) olemasolul. Lisaks nif geenidele osalevad lämmastiku fikseerimisel fix geenid. Näiteks fixABCX operon kodeerib ensüüme, mis osalevad elektronide transpordil nitrogenaasi kompleksile. Need geenid on analoogilised K. pneumoniae nifF ja nifLJ geenidele, mis kodeerivad samuti elektronide transpordi süsteemi. fixNOQP geenid kodeerivad membraanseoselist tsütokroomi oksüdaasi, mis osaleb bakterioidi-spetsiifilises hingamisahelas, võimaldades hingamist madalal hapniku kontsentratsioonil
Abiootilised tegurid - organismide elutegevust mõjutavad eluta looduse tegurid; eristatakse elukeskkonnaga (õhk, muld ja vesi) ning kliimaga seotud tegureid. Adaptatsioon - organismide ehituse ja talitluse (ka käitumise) muutumine, sobitumaks keskkonnatingimuste ja eluviisiga. Adaptiivne radiatsioon - evolutsioonilise mitmekesistumise erivorm, mille puhul ühest liigist (või perekonnast) lahkneb suhteliselt lühikese aja jooksul mitmeid erinevalt kohastunud liike. Adenosiintrifosfaat (ATP) - kõigis rakkudes esinev makroergiline ühend, mis osaleb raku aine ja energiavahetuses, energia universaalse talletajana ja ülekandjana. Aegkond - geokronoloogilise skaala suurjaotustest keskmine, eooni ja ajastu vahel; eoon jaotub aegkondadeks ja aegkond ajastuteks. Aeroobne glükolüüs - kõigi rakkude tsütoplasmas glükoosi esmane lagundamine hapnikurikkas keskkonnas. Protsessi tulemusena saadakse ühest glükoosimolekulist kaks püroviinamarihappe molekuli...
kasutusvaldkonnad rakud pannakse fluorestseeruma ja need voolavad läbi aparaadi, mis eemaldab laenguta rakud; kasutatakse rakkude sorteerimiseks. Meelespea: Molekulaarselt on geen täielik DNA järjestus, mida on vaja funktsionaalse valgu või RNA molekuli sünteesiks. Lisaks kodeerivatele eksonitele sisaldab geen ka mittekodeerivaid alasid (introneid) ja kontrollregioone. Enamikul bakteri- ja pärmigeenidel intronid puuduvad, samas kui hulkraksete geenidele on need väga iseloomulikud. Intronite pikkus on tihtipeale palju suurem kui eksonite oma. Lihtne eukarüootne transkriptsiooniühik annab ühe monotsistroonse mRNA, millelt sünteesitakse üks valk. Kompleksne eukarüootne transkriptsiooniühik transkribeeritakse esmalt primaarseks transkriptiks, mida hiljem protsessitakse kaheks või enamaks monotsistroonseks mRNAks sõltuvalt splaissaitide ja polüadenülatsioonisignaalide valikust.
pojad saavad ka lihtsamalt järglasi. Nii levivad emase geenid edasi. Mitmete reklaamdispleide evolutsioon võis alguse saada vastassugupoolel esineva mingi sensoorse eelsoodumuse “ärakasutamisest”, n: sinised marjad ja sinine kurgualune. Reklaamdisplei kui usaldusväärne signaal isendi kvaliteedist, näited. Reklaamdisplei kulukuse funktsioon, händikäpi printsiip. Emased võivad eelistada isaste teatavaid tunnuseid ja omadusi ka seetõttu, et need viitavad isaste headele geenidele: (a) kõrge vanus viitab isendi võimele jääda ellu pika aja jooksul (b) isased, kes palju laulavad, peavad olema oskuslikud toitujad, et leida vajalik toidukogus laulmisest üle jääva lühikese aja jooksul (c) isased, kellel esinevad ekstravagantsed tunnused (suured peatutid, pikad lohisevad sabad), peavad olema kvaliteetsed indiviidid, et on suutnud ellu jääda hoolimata sellistest tülikatest moodustistest. Kulukaid displeisid võivad endale lubada vaid kvaliteetsed isendid. Idee
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
