Jaan Tatikas, kellest ei ole samamoodi keegi kuulnud. Ta üritab teha väga palju erinevaid masinad, kuid kahjuks ei hakka neist ükski tööle. Ühel saatuslikul päeval kohtuvad Jaan ja Salomon. Nimelt olid mõlemad natukene purjus. Vesipruul oli käinud trahtris, kus ta võttis natuke viina ja jäi purju. Koduväravas avastas ta Jaani, kes juhuslikult värava ees magas. Muidugi ei saanud Salomon meest välja jätta ja tiris ta tuppa. Selle koha peal 11.11.13 Kristi Malk oli väga palju kilde, näiteks see kuidas Salomon Tatika aknast välja heitis, ise ta seda muidugi ei teadnud ja kui ta välja läks ja avastas, et Jaan seal on tekkis tal suur küsimus ''Kus kurat sa jälle siia said?''. Hommikul kui nad üles ärkasid tutvustasid nad end üksteisele, Tatikas tahtis saada enda suure masina jaoks Salomonilt laenu, aga Salomon ütles, et tal ei ole raha. Sealt hakkas pihta nende mitte-väga-sõbralik-suhe. Ühel hetkel hakkasid mõlemaga
Väetised Lauka Põhikool 9. klass Miko Malk Mis on väetis? Väetis ehk väetusaine on aine, mis soodustab taimede toitumist ja sellega kaasnevat kasvu, parandab mulla kvaliteeti ja tõstab mulla viljakust. Taime kasvukohale väetise lisamist nimetatakse väetamiseks. Rühmad Väetisi on väga palju erinevaid ja neid rühmitatakse mitmete aspektide alusel: Koostise alusel Vastavalt tootmise iseloomule Toime alusel Toime kiiruse alusel Vastavalt väliskujule ja konsistentsile Väetise omastamise viisid Otsesed Taimed omastavad väetise juurte kaudu Lehtede kaudu ,,toitvad" - Ained jõuavad taime läbi lehtede Väetiste koostised Orgaaniline-sisaldab orgaanilisi aineid Anorgaaniline-valmistatud lihtsatest kemikaalidest või mineraalidest Naturaalne-toodetud läbi looduslike protsesside (Nt. Kompostimine) või läbi keem...
ENERGIA MUUTUS KEEMILISTES REAKTSIOONIDES KRISTI MALK REAKTSIOONID EKSOTERMILISED REAKTSIOONID- ENERGIA ERALDUB ENDOTERMILISED REAKTSIOONID- ENERGIA NEELDUB SELLEKS, ET NIISUGUSED REAKTSIOONID SAAKSID TOIMUDA, ON VAJA REAGEERIVATELE AINETELE ENERGIAT JUURDE ANDA, NÄITEKS NEID KUUMUTADA. ENERGIA NEELDUB EELKÕIGE LAGUNEMISREAKTSIOONIDES, AGA KA TEISTEST NT. FOTOSÜNTEESI KÄIGUS. ÜKS KÕIGE OLULISEM REAKTSIOON ON LUBJAKIVI LAGUNEMINE KUUMUTAMISEL. CACO3 (KUUMUTAN)- CAO + O2
LIHULA GÜMNAASIUM 10.klass Kristi Malk MAJANDUSARVESTUSE AJALUGU Referaat Juhendaja: Liina Vaimla Lihula 2015 Majandusarvestuse ajalugu Majandusarvestus kui süsteem on arenenud aastasadu, kui aus olla siis isegi aastatuhandeid. Mistõttu on vale arvata, et arvepidamine on uuema aja nähtus, mis on välja mõeldud ainuüksi selleks, et meie elu keerulisemaks teha. Arvestuse tekkimise tingis majanduse jätkuv areng
MUSTAD ROOSID, ROHELISEL AASAL Bios oli üldiselt väga igav. Kõik loopisid mingite paberitega, keegi õpetajat ei kuulanudki. ,,Preili Merit! Rääkige, mis te tänasest tunnist õppisid?" Küsis Proua Malk. ,,Ma ei õppinud täna sellest tunnist midagi, kuna see oli igav ja ma ei viitsi teid kuulata!" Ütlesin ja rääkisin Melissaga edasi, kuna ta oli minu pinginaaber. ,,Preili Melissa! Mida teie õppisite?" Tüütas õpetaja juba Melissat. ,,Sain aru, et sa oskad hästi pläriseda!" Sõnas ta, ning me hakkasime naerma. Õpetaja vangutas pead. ,,See küsimus on liiga palju korduv, ehk jääte juba vait?" Küsis keegi tagant pingist. Kõik naersid ja õpetaja oli närvis
LIHULA GÜMNAASIUM Kristi Malk KUIDAS MÕJUTAB MUUSIKA NOORE INIMESE ELU? Referaat Juhendaja: Gunnar Grencštein Lihula 2015 Kuidas mõjutab muusika noore inimese elu? Juba vanal ajal oli muusikal inimeste elus tähtis koht. Nii on see ka jäänud tänapäeval. Muusikal on noorte elus kandev tähtsus: nad kuulavad muusikat, loevad sellest, loovad seda, tantsivad selle järgi, nutavad ja rõõmustavad
LIHULA GÜMNAASIUM Kristi Malk SUURED MAADEAVASTUSED JA NENDE TAGAJÄRJED Referaat Juhendaja: Lili Ring Lihula 2015 Suured maadeavastused ja nende tagajärjed Alates vanaajast kuni 15.sajandi teise pooleni toimus maailmapildi avardumine ning geograafiliste teadmiste laiendamine järk-järgult tänu vallutus- ja kaubaretkedele. Märkimisväärsed avastusretked Aafrika lähistel, Indiasse, Skandinaaviasse, Islandile ja sealt edasi Gröönimaale olid kindlasti inspiratsiooniks varauusaja maadeavastajatele. Põhjuseid suurte maadeavastamiste alguseks oli mitmeid. Põhjusteks olid kindlasti vajadus väärismetallide järele, uudishimu ja seiklusjanu, ristiusu levitamine ja vajadus võidelda Isalmiga ning vajadus idamaiste vürtside järgi. Eurooplastele oli oluline leida alternatiivne meretee Indiasse ja Kag-Aasiasse, kust toodi Euroopasse vürtse, siidi...
Tartu Ülikool Iatrokeemia Referaat Maria Malk Proviisor 1.kursus Tartu 2014 Sissejuhatus Iatrokeemia on tugevate alkeemiliste mõjutustega ravimiteaduse osa. Sellega tegeleti 16 kuni 18 sajandil renessansi ajal. Kõige populaarsem tegeleja ja põhitõdede kirja panija oli Paracelsus. See on erinev varasematest meetoditest selle poolest, et ravimtaimede ja looduslike ravimimeetodite asemel kasutati keemiliselt saadud preparaate. Iatrokeemia õpetus põhineb erinevate ainete tasakaalul kehas
sõjariistana), vene keel on suus, hea käsi, terav keel ( kehaosalt loodule). Hüperbool ehk poeetiline liialdus on kirjeldava asja iseloomulike joonte võimatuseni suurendamine, mingi otsustuse, väite või tunnuse ülepakkumine. Nt Miljoneid aastaid ja enamgi valmib üksainus mõte. / Triljon kirge vajab tekkimiseks vaid murdosa sekundist (A. Alliksaar); nii pime, et ei näe sõrme suhu pista; nii kange nälg, et malk kargab maast üles; asi nii hull, et nuta kas või vene keeles; nii tunnevad tuhanded, mõtlevad miljonid Litootes ehk poeetiline vähendus on hüperbooli vastand. Nt Sügisetuul / raputab puul / küürutab kõveral kõrrel / kui sandike! (J. Liiv); Oh ma vaene Koidula, / varsti ussitoidula! (A. Vihalem); mis nüüd mina, väikene inimene, selle kohta ikka öelda oskan Väljendid teosammul käima, imepisikene
Ökonomeetria on teadus, mis on tekkinud kolme teaduse Näiteid pealkirjadest Eesti Panga toimetistes. piirimaile. ,,Kuidas ettevõtted kohanevad miinimumpalga tõusuga? Uuringutulemused Kesk- ja Ida-Euroopast." Malk, L. et al. (2017). ,,Euroopa Liidu riikide viivislaenude prognoosimudelid." Staehr, K., Uusküla, L. (2017). ,,Rahastamispiirangute mõju teadus- ja arendustegevusele üle majandustsükli". Männasoo, K
ÜTLUSFOLKLOOR Rahva hulgas käibivad traditsioonilised ütlused -- vanasõnad, kõnekäänud, fraseologismid -- kuuluvad folkloori ja keele piirialale ja moodustavad nn. retoorilise või ütlusfolkloori. Kui laule lauldakse, jutte jutustatakse, mänge mängitakse, tantse tantsitakse, siis ütlusi just nimelt öeldakse. Nad sulavad igapäevasesse kõnekeelde, moodustavad selle loomuliku osa ja täidavad suurelt osalt muu kõnelise suhtlemisega samu funktsioone, lisaks aga ka mõnesid erifunktsioone, millest olulisemad on ekspressiivne ja didaktiline funktsioon (viimane puudutab esmajoones just vanasõnu). Suhted muu folklooriga Ütlusfolkloori ja muu folkloori (eriti jutufolkloori) vaheline piir ei ole selge ega terav. Idamaade foklooridel näiteks on kalduvus vormistada dialoogilisteks või monoloogilisteks juttudeks neidsamu sisumotiive, mis Euroopa folkloorides on tavaliselt vormistatud ütlustena: Laisale öeldi: "Tän...
moodustunud poori toimub ATP hüdrolüüs. Histidiini permeaasi abil tuuakse rakku ka arginiin ja ornitiin, mis on seondunud HisJ-le analoogilise valguga. Sarnaselt toimub ka maltoosi transportimine rakku. Kui maltoos on väliskeskkonnast sisenenud periplasmasse (kasutades selleks maltoosi-spetsiifilist poriini LamB), seondub ta MalE-ga, mille konformatsioon seeläbi muutub, nii et substraadiga seondunud MalE interakteerub sisemembraani valkudega MalF ja MalK. Maltoosi translokatsiooniga läbi membraani kaasneb MalK-vahendatud ATP hüdrolüüs. ATP-d siduvaid transportereid nimetatakse nende sarnast ATP saiti sisaldava järjestusmotiivi põhjal ka ABC (ATP binding cassette) perekonna transporteriteks. 3) klass 3 Na+ ioonide transport dekarboksüleerimisel vabaneva energia baasil. Sel viisil tekib membraani sise- ja väliskülje vahel Na+ ioonide potentsiaal. Energiaallikaks on näiteks oksaloatsetaat.
4Mikroobifüsioloogia LOMR.03.022 Riho Teras Sisukord 1. Bakterite kasv ja toitumine................................................................................ 4 1.1. Bakterite kasvatamine laboritingimustes.....................................................4 1.2. Elutegevuseks vajalikud elemendid.............................................................7 1.3. Söötmed bakterite kasvatamiseks laboris....................................................9 1.4. Füüsikalis-keemilised tegurid, mis mõjutavad bakterite kasvu...................10 2. Bakterite ehitus ja rakustruktuuride funktisoonid.............................................15 2.1. Tsütoplasma komponendid.........................................................................16 2.1.1. Nukleoid............................................................................................... 16 2.1.2. Tsütoplasma ja inklusioonkehad.........................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
