organismi geenid üle kanduda teise rakku või organismi.Transduktsioon on üheks päriliku muutlikkuse allikaks. 12. Tooge näiteid inimesele haigusi põhjustavatest DNA viirustest. DNA viirustest on tingitud näiteks rõuged ja tuulerõuged. Samasse rühma kuulub ka herpesviirus mis põhjustav ville huultel ja teistel limas kestadel. Soolatüükaid ja konnasilmi põhjustab papilloomviirus, mis on samuti üks DNA viirustest. 13. Geeniteraapia põhimõte. Järgneval transkriptsioonil ja translatsioonil saadakse organismile vajalik valk ja inimene terveneb. Sellist ravimeetodit nimetatakse Geeniteraapiaks. Meetod sobib nii pärilike kui ka elu jooksul tekkinud geneetiliste haiguste raviks. 14. Miks ei ole antibiootikumid viiruste raviks efektiivsed? Viirushaiguste puhul ei ole antibiootikumidest kasu. Kuna viirustel puudub rakuline ehitus, siis ei ole olemas ka neile ainuomast transkriptsiooni ega translatsiooni, mida saaks antibiootikumidega pidurdada
Mis on koodon, mis antikoodon? antikoodon on tRNA molekulis olev kolmest nukleotiidist koosnev spetsiifiline järjestus, mis valgu biosünteesil võib mRNA komplementaarse koodoniga moodustada aluspaare. Koodon on ühele aminohappele vastav mRNA molekuli nukleotiidikolmik geneetilises koodis. Koodon - kolm kõrvutiasetsevat nukleotiidi, mRNA molekulis määravad kindla aminohappe lülitumise polüpeptiidahelasse või polüpeptiidahela sünteesi lõpetamise (stoppkoodon). 33. Mis on translatsioonil kasutatav lugemisraam? Raam, kust RNA ahela lämmastikaluste triplette loetakse. Raaminihkel on tõsised tagajärjed, sest kõik koodonid loetakse nii, et sünteesitakse täiesti vale aminohappelise järjestusega valk. 34. Mis on geen? DNA järjestuse lõik, funktsionaalne ühik, mis kodeerib valku või struktuurset, katalüütilist või regulatoorset RNAd 35. Ribosoomide ehitus ja funktsioon. Ribosoomid - neid leidub karedal ER-l, tsütoplasmas, mitokondrites ja plastiidides. Ribosoom
Mille pooles erinevad replikatsioon ja transkriptsioon? Leia 2 erinevust · · 8. mRNA kodeeriva osa alguses on alltoodud nukleotiidijärjestus. Kasutades koodipäikest, määrake sellelt lõigult transleeritava valgu esmane struktuur. 3p UGUACCAGAAA ................................................................ ................................................................ ................................................................ Mis juhtub translatsioonil, kui nukleotiidijärjestuses 10. positsioonis nukleotiid A asendub U-ga? Põhjendage 10. nukleotiid AUG UAG CAG AAA UAA ........................................................................................................................................... ................................................................................
30S(21 valku ja 16SrRNA)+50S (31 valku ja ...) erinevat valku) (sedimentatsiooni koefitsent) Eukarüoodis - 80S = 60S (49 valku ja 3 rRNAd 5, 5,8 ja 28rRNA) + 40S (33 valku ja 18S RNA). 65. tRNA-de osalus translatsiooniprotsessis: tRNA laadimine aminohappega, tRNA seondumise saidid ribosoomis. Aminohape aktiveeritakse aminoatsüül-tRNA süntetaasiga, (20tk) kasutades ATPd. Järgmiseks seotakse aminohappe t-RNAle, eraldub AMP. Õige aminohappe lülitumine translatsioonil on tagatud tRNA spetsiifilisuse ja koodon-antikoodoni intraktsiooni poolt, mitte aminohappe poolt. Koodon- antikoodon paardumine. tRNA saab valgusünteesil seondada 3 kohta A-, P ja E-sait asuvad suures subühikus. Esimesena seondutakse A-saiti, siis P-saiti, siis E-saiti. 66. Võrrelge translatsiooni initsiatsiooni bakterites ja eukarüootses rakus. Bakterites kontrollitakse valgusünteesi taset sellega. Osalevad ribosoomi 30S subühik, mRNA,
Vastavalt pärilikkuse kandjale eristatakse DNA- ja RNA viirusi. Enamik neist põhjustab nakatunud organismi füsioloogilisi kõrvalekaldeid, haiguslikku seisundit ja hukkumist. Geenitehnoloogiliste meetoditega muudetud viirusi rakendatakse geeniteraapias. 1. Indiviidi fenotüüp on üheselt määratud tema genotüübi ja keskkonnatingimuste poolt. 2. Translatsioonile peab eelnema transkriptsioon. 3. Geneetiline kood on kolmenukleotiidne 4. Translatsioonil sünteesitakse valku. 5. mRNA 3 järjestikust nukleotiidi moodustab koodoni. 6. Hulkrakse organismi kõik geenid avalduvad eriaegselt ja mõned geenid ei avaldu üldse. 7. Ühe organismi geenid võivad teisele kanduda transduktsiooni teel. 8. RNA sünteesiks peab transkriptsiooni läbiviiv ensüüm seostuma promootoriga. 9. Valgusüntees toimub ribosoomis. 10. Ühele koodonile vastab max-lt 1 aminohape 11. Antikoodon on osa tRNA molekulist 12
saba) lisamist pre-MRNA 3'otsa, lisatakse pärast transkriptsiooni 50-250 adeniini. Kuna eukarüootidel pole väga kindlat struktuuri, siis kulgeb tranripstioon sageli üle kodeeritava ala. Liigne ala eemaldatakse RNA endonukleaasi poolt ja tekkinud 3'-OH rühmitusele lisatakse polü(A)- polümeraasi poolt polü(A) - saba 9. Iseloomusta üldiselt eukarüootset translatsiooni? Põhimõtteliselt on protsess sarnane pro- ja eukarüootidel, kuid eukarüootide translatsioonil osaleb rohkem valke. Üldiseloomustus: Vajab väga paljude valkude koostoimet, sh ka palju lahustuvaid valke. 3-5 liiki RNA molekule (mrna, trna, rrna). Osaleb vähemalt 20 aminohappeid aktiveerivat ensüümi. Osaleb 40-60 trna molekuli. 10. Iseloomusta valgusünteesi ribosoomitsüklit? I Initsiatsiooni astmed: ribosoomi subühikute assotsiatsioon, translatsiooni alguspunkti leidmine mRNA-l Kozaki, lugemisraami fikseerimine esimese peptiidsideme süntees
• Igale aminohappele vastab vähemalt üks koodon. • Valgusüntees algab alguskoodonist, mida on ainult 1: AUG = metioniin. • Stoppkoodoneid on 3: UGA, UAA ja UAG = neile ei vasta ükski aminohape ja aminohappeahela süntees katkeb. • Geneetiline kood on universaalne s.t kõigis elusorganismides sama. 13. Kuidas on geneetiline kood seotud valgusünteesiga? Valgu molekuli aminohappeline järjestus sõltub mRNA nukleotiidsest järjestusest, sest translatsioonil rakendatakse geneetilist koodi. 14. Kuidas kulgeb valgusüntees? 1. Mis protsessid ja mis järjekorras toimuvad selleks, et saada valmis valk? a. Esmane aminohappeahel ehk valgu primaarstruktuur: s.o sirge ahel, kus aminohapped on omavahel ühendatud peptiidsidemete abil b. Valgu sekundaarstruktuur, kus aminohappeahel on kas spiraali keerdunud või tema kõrvalahelad on kokku volditud. Seda struktuuri
Viirushaigustest tervenemiseks peavad organismis moodustuma antikehad. Viirusi rakendatakse edukalt geenitehnoloogias. Paljude haiguste põhjused on geneetilised (vastav geen pärilikkuse või tekkinud põhjusel kas puudub või on vigane). Seda saab ravida normaalse geeni viimisega haige organismi (selleks konstrueeritakse viirus, mille genoomi on sisse viidud vajalik geen, kasutades selleks lüsogeenseid DNA-viirusi ning viiakse seejärel inimorganismi, millele järgneval transkriptsioonil ja translatsioonil saadakse organismile vajalik valk). Seda ravimeetodit nimetatakse geeniteraapiaks.
Enne peab transkriptsioon tuumas lõppema ja mRNA tuleb toimetada ribosoomi, et saaks alata translatsioon. 13. Valkude post-translatsiooniline modifitseerimine: · Valkude kokku pakkimine · Biokeemiline modifitseerimine · Translokatsioon erinevatesse raku organellidesse · Degradatsioon proeasoomides, lüsosoomides 14. Aminohapete aktiveerimine ja aminoatsüül.tRNA kompleksi formeerumine amonoatsüül-tRNA süntetaas. Peptiidsidemete moodustumine translatsioonil peptidüültransferaas. Nekleotiidide ühendamine RNA transkriptsioonil ribosüümid (ligaasid). 15. Polüsoomid koosnevad ühest mRNA molekulist ja temaga seotud ribosoomidest. Kindel polüsoom sünteesib sama aminohappelise järjestusega valke.
kaheahelalist DNA- komplementaarne molekuli üheahelaline RNA-molekul 4) hindab geeniregulatsiooni osa inimese ontogeneesi eri etappidel ning väärtustab elukeskkonna mõju geeniregulatsioonile; Geenide avaldumise alusel saame eristada nelja gruppi geene: 1. Geenid, mis on pidevalt avaldunud organismi kõigis rakkudes. Nendelt geenidelt sünteesitakse RNA ja edasisel translatsioonil ka valgu molekule, mida rakud vajavad kogu elutegevuse vältel. Siia kuuluvad näiteks tRNA ja rRNA molekulid. 2. Geenid, mis avalduvad ainult ühe koe rakkudes. Need on seotud konkreetse koe ehituse ja talitlusega. Vastavaks näiteks on sülge eritavad süljenäärme rakud või siis vöötlihaskoe rakud, mis kasutavad kokkutõmbumiseks ATP energiat. 3. Geenid, mis avalduvad ainult rakkude elutegevuse kindlal perioodil. Siia gruppi
· Paljude viiruste genoomi replikatsioon · Geneetilise informatsiooni ülekanne rakust rakku bakterite konjugatsioonil 55. Molekulaarbioloogia põhidogma. · Geneetiline info avaldub generatsioonist generatsiooni DNA nukleotiidides · Geenid avalduvad/ekspresseeruvad fenotüübiliselt transkriptsiooni ning translatsiooni kaudu 56. RNA tüübid: tRNA, rRNA, mRNA, snRNA ja nende funktsioonid. tRNA (transport) toimivad adapteritena translatsioonil polüpeptiidahelasse lülitavate aminohapete ja mRNA molekulis asuvate aminohappeid määravate koodonite vahel, kannavad aminohapete ribosoomi rRNA (ribosoomi) kuuluvad ribosoomide koostisesse. Sünteesitakse tuumakeses mRNA (Messenger) RNA, millelt toimub translatsioon. Komplementaarne DNA matriitsahelale, millelt toimub transkriptsioon ja sisaldab sama nukleotiidset järjestust, mis DNA kodeeriv ahel snRNA (small nuclear) osalevad nitronite splaissingul
haigus. reaktsiooninorm ühe tunnuse modifikatsioonilise tunnuse muutlikkuse piirid. somaatiline mutatsioon hulkrakse organismi keharakkudes toimunud mutatsioon. Indiviidi fenotüüp on üheselt määratud tema genotüübi ja keskkonnatingimuste poolt. Translatsioonile peab eelnema transkriptsioon. Geen avaldub, kui sellest sünteesitakse RNA molekule. Geneetiline kood on kolmenukleotiidne. Translatsioonil sünteesitakse valku. mRNA kolm järjestikust nukleotiidi moodustavad koodoni. Hulkrakse organismi kõik geenid avalduvad samaaegselt vastavalt regulaatorvalkude valikule. Ühe organismi kromosoomid geenid võivad teisele kanduda transduktsiooni teel. Muutlikkus jaguneb geneetiliseks ja modifikatsiooniliseks. Mutageenid põhjustavad vähkkasvajaid. Mutant on päriliku mittepäriliku muutuse kandja.
haigus. reaktsiooninorm ühe tunnuse modifikatsioonilise tunnuse muutlikkuse piirid. somaatiline mutatsioon hulkrakse organismi keharakkudes toimunud mutatsioon. Indiviidi fenotüüp on üheselt määratud tema genotüübi ja keskkonnatingimuste poolt. Translatsioonile peab eelnema transkriptsioon. Geen avaldub, kui sellest sünteesitakse RNA molekule. Geneetiline kood on kolmenukleotiidne. Translatsioonil sünteesitakse valku. mRNA kolm järjestikust nukleotiidi moodustavad koodoni. Hulkrakse organismi kõik geenid avalduvad samaaegselt vastavalt regulaatorvalkude valikule. Ühe organismi kromosoomid geenid võivad teisele kanduda transduktsiooni teel. Muutlikkus jaguneb geneetiliseks ja modifikatsiooniliseks. Mutageenid põhjustavad vähkkasvajaid. Mutant on päriliku mittepäriliku muutuse kandja.
55. Molekulaarbioloogia põhidogma. Geneetiline informatsioon kandub põlvkonnast põlvkonda salvestatuna DNA nukleotiidses järjestuses. Transkriptsioon – geneetiline info kandub DNAlt RNAle. Translatsioon – RNAlt saadud info põhjal toimub valkude süntees. Geneetiline info liigub DNAlt RNAle ja RNAlt valkudesse. 56. RNA tüübid: tRNA, rRNA, mRNA, snRNA ja nende funktsioonid. tRNA – seovad aminohapped, mida ribosoomides seotakse valgu koostisesse; adapter translatsioonil, seostuvad mRNA koodonitega. rRNA – kuulub ribosoomide koostisesse; tähtis roll ribosoomide assambleerimisel. mRNA – sisaldab infot valgu sünteesiks; liigub tuumast ribosoomi, kust temalt loetakse info maha. snRNA – väiksed tuuma RNAd; kui on sünteesitud preRNA (kodeeritud ja mittekodeeritud alad), siis kodeeritud alad lõigatakse välja snRNA abil. 57. Mille poolest erineb transkriptsioni initsiatsioon replikatsiooni initsiatsioonist?
lahti geneetilise koodi. Lk 148 ül 1-32 Kas esitatud laused on tõesed või väärad? Vale väite korral lisage õige lause, eitust mitte kasutades! 1. Indiviidi fenotüüp on üheselt määratud tema genotüübi ja keskkonnatingimuste poolt. Vale 2. Translatsioonile peab eelnema transkriptsioon. Õige 3. Geen avaldub, kui sellelt sünteesitakse RNA molekule. Õige 4. Geneetiline kood on kolmenukleotiidne. Õige 5. Translatsioonil sünteesitakse valku. Õige 6. mRNA kolm järjestikust nukleotiidi moodustavad koodoni. Õige 7. Hulkrakse organismi kõik geenid avalduvad samaaegselt vastavalt regulaatorvalkude valikule. Vale 8. Ühe organismi kromosoomid geenid võivad teisele kanduda transduktsiooni teel. Vale Leidke kõige õigem vastusevariant! 9. RNA sünteesiks peab transkriptsiooni läbiviiv ensüüm seostuma:
lahti geneetilise koodi. Lk 148 ül 1-32 Kas esitatud laused on tõesed või väärad? Vale väite korral lisage õige lause, eitust mitte kasutades! 1. Indiviidi fenotüüp on üheselt määratud tema genotüübi ja keskkonnatingimuste poolt. Vale 2. Translatsioonile peab eelnema transkriptsioon. Õige 3. Geen avaldub, kui sellelt sünteesitakse RNA molekule. Õige 4. Geneetiline kood on kolmenukleotiidne. Õige 5. Translatsioonil sünteesitakse valku. Õige 6. mRNA kolm järjestikust nukleotiidi moodustavad koodoni. Õige 7. Hulkrakse organismi kõik geenid avalduvad samaaegselt vastavalt regulaatorvalkude valikule. Vale 8. Ühe organismi kromosoomid geenid võivad teisele kanduda transduktsiooni teel. Vale Leidke kõige õigem vastusevariant! 9. RNA sünteesiks peab transkriptsiooni läbiviiv ensüüm seostuma:
"ristikheinalehe" kujuga. tRNA sekundaarstruktuuri moodustavad 4 kaksikahelalist osa (õlga) ja 4 üksikahelalist piirkonda (lingu), mis paiknevad vastavate õlgade otstes. "aktseptor-õlg", selle 3' otsa paardumata nukleotiididele liidetakse estersidemega aminohape. FUNKTSIOON: o [Osaleb translatsioonil. Antikoodon paardub mRNA koodoniga, tRNA 3’ otsas olev aminohape seondub valguahelaga (ise lahti seletatud)] o antikoodoni kolm nukleotiidi paarduvad mRNA koodoniga, mis on geneetilise translatsiooni ja geneetilise koodi strukturaalseks aluseks. o (Antikoodoni järel paiknevad nn. hüpermodifitseeritud nukleotiidid, mis pole võimelised aluspaare moodustama, nii on tagatud translatsiooni täpsus.)
käigus. See ots nagu "veereks" rõngalt maha. Ülejäänud protsess sisuliselt sama mis tavalisel DNA replikatsioonil. 55. Molekulaarbioloogia põhidogma. Geneetiline info liigub DNA-lt RNA-le (transkriptsioon) ning RNA infost sünteesitakse valku (translatsioon). Samuti saab ka liikuda info RNA-lt DNA-e (pöördtranskriptaas). 56. RNA tüübid: tRNA, rRNA, mRNA, snRNA ja nende funktsioonid. tRNA – transfer, toimivad adapterina translatsioonil polüpeptiidahelasse lülitavate aminohapete ja mRNA molekulis asuvate aminohappeid määravate koodonite vahel. rRNA – ribosome, kuulub ribosoomi koostisesse ja osaleb valkude sünteesil mRNA – messenger, RNA, millelt toimub translatsioon snRNA – small nuclear, osalevad intronite splaissimisel 57. Mille poolest erineb transkriptsiooni initsiatsioon replikatsiooni initsiatsioonist?
Okazaki fragmentidena. 55. Molekulaarbioloogia põhidogma. Geneetiline info liigub DNAlt RNAle (transkriptsioon) ja RNAlt valgule (translatsioon). 56. RNA tüübid: tRNA, rRNA, mRNA, snRNA ja nende funktsioonid. mRNA- RNA molekul millelt toimub translatsioon (kodeerivad valke). Vahendavad DNA nukleotiidses järjestuses salvestatud geneetilist infot translatsiooniaparaadile rRNA - kuuluvad ribosoomide koostisesse tRNA - toimivad adapteritena translatsioonil polüpeptiidahelasse lülitatavate aminohapete ja mRNA molekulis asuvate aminohappeid määravate koodonite vahel snRNA - osalevad intronite slaissingul. 57. Mille poolest erineb transkriptsioni initsiatsioon replikatsiooni initsiatsioonist? Transkriptsiooni initsiatsiooni võib jaotada kolmeks etapiks: (1) RNA polümeraasi holoensüümi seondumine promootorile; (2) DNA ahelate lokaalne lahtisulamine transkriptsiooni alguspunkti sisaldava ala piirkonnas, et matriitsahel saaks
protsesside, mida ei ole õnnestunud in vitro käivitada. Seepärast on mõtet otsida elujõu olemust just niisugustest protsessidest, pöörates erilist tähelepanu päriliku informatsiooni ülekandele. Pärilik teave säilib DNA primaarstruktuuri salvestatuna kromosoomides. DNAlt kirjutatakse komplementaarsuse alusel ümber RNA, milles geneetiline informatsioon on samuti nukleotiidse järjestuse kujul. RNAs sisalduv informatsioon on aluseks valkude sünteesil, translatsioonil. Seejuures muudetakse ribosoomide poolt RNA nukleotiidne järjestus aminohappeliseks järjestuseks valkudes. Kolmest järjestikusest nukleotiidist moodustunud geneetilise informatsiooni ühikule - tripletile ehk koodonile - vastab üks aminohape. Ribosoomides seatakse vastavusse RNA koodonite järjestus aminohappelise järjestusega valkudes. Selle vastavuse aluseks on geneetiline kood . Geneetiline kood on universaalne, s.t. kõigis elusorganismides ühesugune
Eukarüootide mRNA transporditakse tuumast tsütoplasmasse. o Modifikatsioonid DNA metülatsioon Histoonide atsetülatsioon o Valgusünteesi komponendid eukarüoodil. Transkriptsioonilised RNA-d: mRNA, miRNA, rRNA, snRNA, tRNA. snRNA splaissingu funktsioon splaissosoomis. mRNA, rRNA, tRNA ribosoomide ja aminohapete osalus translatsioonil tsütoplasmas. miRNA regulatiivne funktsioon: Drosha on ensüüm, mis lõikab tuumas pre-miRNA-st välja kaksikahelalised RNA osad; Dicer on nukleaas, mis trimmib pre-miRNA-st miRNA; RICS on RNA indutseeritud translatsiooni vaigistav kompleks. Geeni struktuur o Prokarüootse geeni kodeeriv DNA-järjestus on pidev. o Eukarüootse geeni kodeeriv järjestus on katkestatud mittekodeerivate
mRNA süntees, misjärel toimub nn. eellas-mRNA protsessing küpseks mRNA- molekuliks. 12. Pre-mRNA kokkupõime ehk splaissingu reaktsioon * Kirjelda mehhanismi, mille abil pre-mRNAst kõrvaldatakse intronid. splaissing (ka splaising; inglise splicing) protsess, mille käigus lõigatakse rakutuumas asuvast RNA molekulist välja intronjärjestused ning allesjäänud eksonite otsad ühendatakse. Splaissingu tulemusena tekib mRNA, mida kasutatakse translatsioonil korrektse proteiini sünteesiks. Eukarüootsete intronite puhul katalüüsib splaissimisreaktsioone splaissosoom, kuid olemas on ka isesplaissuvaid introneid. Splaissosoom on väikeste tuuma ribonukleoproteiinide (inglise small nuclear ribonucleoprotein, snRNP) kompleks. 13. mRNA molekuli transport läbi tuumapoori kompleksi * Millised valgud osalevad selles protsessis? EJC eksoni ühendus kompleks (ingl.k. exon junction complex) seostub mRNA-le
d) ühetähenduslikkus – üks koodon määrab vaid ühe aminohappe 18. Ribosoomide ehitus ja funktsioon. Ribosoom on raku organell, kus toimub valkude süntees. Ribosoom loob mRNA nukleotiidse järjestuse põhjal sellele vastava amonohappelise järjestusega valgu. Ribosoomid koosnevad 3-5 RNA molekulist, 50-90 erinevast valgust ja mitmetest muudest regulatoorsetest makromolekulidest. Ribosoom jaguneb suureks ja väikeseks alalüksuseks, mis ühinevad mRNA translatsioonil ja lahknevad selle möödumisel. 19. Translatsioon ehk valgusüntees on mRNA-lt geneetilise koodi vahendusel valgu süntees, mis toimub ribosoomis. mRNA seostub ribosoomiga mRNA initsiaatorkoodoniga AUG ühineb esimene tRNA molekul (antikoodinoga UAC) Ribosoomi siseneb teine tRNA molekul, tuues endaga kaasa mRNA koodonile vastava aminohappe Kahe aminohappe vahel sünteesitakse peptiidside
54. Molekulaarbioloogia põhidogma. Puudutab geneetilise info edastamise korda. Kõigepealt liigub see transkriptsiooni kaudu DNAlt RNA molekuli; info võib liikuda ka vastupidi (= RNAlt DNAle; nim revertaasiks). RNAlt liigub info ühesuunaliselt translatsiooni teel valku. 55. RNA tüübid: tRNA, rRNA, mRNA, snRNA ja nende funktsioonid. mRNA messenger RNA. Sellelt toimub translatsioon. tRNA transfer RNA. Toimivad adapteritena translatsioonil polüpeptiidahelasse lülitatavate aminohapete ja mRNA molekulis asuvate aminohappeid määravate koodonite vahel: kannavad aminohapped ribosoomi. Lihtsamate sõnadega: seovad aminohappe ja kannavad selle ribosoomi. rRNA ribosomaalsed RNA molekulid. Kuuluvad ribosoomide koostisesse. snRNA väikese tuuma RNA. Vajalikud splaissingul, et lõigata välja mittekodeerivad alad. 56. Mille poolest erineb transkriptsioni initsiatsioon replikatsiooni initsiatsioonist?
A-saiti. Peptidüül-saidis e. P-saidis toimub aminohappe lisamine kasvavale polüpeptiidahelale. E-saiti (exit site) liigub tRNA, millelt aminohape on seotud polüpeptiidahelasse. Nende seondumissaitide põhiosa asub ribosoomi suures subühikus, samas kui mRNA on ribosoomi väikese subühiku koostises. Igale aminohappele vastab rakus üks kuni neli tRNA molekuli: tRNA molekulid sisaldavad nukleotiidide tripleteid – antikoodoneid Translatsioonil paarduvad tRNA molekulid mRNA molekulis asuvate koodonitega antikoodonite vahendusel 66. Võrrelge translatsiooni initsiatsiooni bakterites ja eukarüootses rakus. Eukarüootides on translatsiooni initsiatsioon võrreldes bakterites toimuvaga komplekssem ja seda eeskätt initsiatsioonifaktorite rohkuse tõttu. Üldiselt on initsiatsiooniprotsess aga sarnane, välja arvatud kaks erinevust:
treeningu, hüpokineesia jms. mõjul) Mehaanilise liikumise liigid · Mehaanilised liikumised erinevad üksteisest nii ruumisliste (geomeetriliste) kui ka ajaliste tunnuste poolest · Geomeetriliste tunnuste alusel eristatakse: - kulgliikumist - pöörlemist - liitliikumist · Ajaliste tunnuste alusel eristatakse: - ühtlast liikumist - mitteühtalst liikumist Kulgliikumine · Kulgliikumisel ehk translatsioonil jääb keha asukoha muutumise vältel iga kujuteldava sirge kehas iseendaga paralleelseks · Trajektoori kuju järgi eristatakse - sirgjoonelist liikumist - ringjoonelist liikumist - kõverjoonelist liikumist Pöörlemine · Pöörlemisel ehk rotatsioonil liiguvad kõik keha punktid mööda ringjooni nii, et ringjoonte keskpunktid asuvad ühel sirgel, mida nimetatakse pöörlemisteljeks ning
Dominantsus - domineerimine ehk ühe tunnuse prevaleerumine tunnusepaaris teise üle · Näide: silmade värv Retsessiivsus - ühe tunnuse varjuvus tunnusepaaris heterosügootse genotüübi puhul; tunnuse avaldumine ainult homosügootsuse (aa) korral. Fenotüüp - indiviidi (morfoloogiliste, füsioloogiliste, keemiliste, etoloogiliste, arenguliste) tunnuste kogum Genotüüp - indiviidi kogu geneetiline informatsioon, mis koostoimes keskkonnatingimustega määrab tema fenotüübi Homosügoot - lookustes on identsed alleelid · Homosügoot retsessiivse tunnuse osas (aa) · Homosügoot dominantse tunnuse osas (AA) Heterosügoot - diploidse või polüploidse indiviidi genotüübi seisund, kus homoloogiliste kromosoomide samas lookuses asuvad erinevad alleelid (nt. Aa). Kromosoom - eukarüootse organismi genoomi struktuurselt individuaalne element, milles asuvad lineaarses järgnevuses ja kindla paiknevusega geenid ning mitmesugused mittegeensed nukleotiidijärjestus...
mille toimel katkevad kahe DNA ahela vahelised vesiniksidemed ning DNA biheeliks keerdub järk-järgult lahti. Seejärel sünteesib ensüüm RNA-polümeraas ühe DNA ahelaga komplementaarse RNA molekuli. Pärast transkriptsiooni DNA ahelad ühinevad ning DNA omandab endise biheeliksikujulise struktuuri. Seega toimub RNA transkriptsioonil informatsiooni ümberkirjutamine DNA-lt RNA-le. 10. Valgusüntees. S.o geneetilise informatsiooni realiseerumine fenotüübiks. Translatsioonil toimub valkude biosüntees, mille käigus geneetiline informatsioon «tõlgitakse» keemiliste reaktsioonide keelde. Esimeseks etapiks valgusünteesil on DNA-s sisalduva geneetilise informatsiooni (nukleo-tiidijärjestuse) transkriptsioon matriits-RNA-le. See toimub rakutuumas. Seejärel väljub mRNA rakutuumast ja viib endas sisalduva informatsiooni valgusünteesi paika ribosoo-midesse. Ribosoomid paiknevad tsütoplasmas ja koosnevad rRNA-st ja valgust.
Kordamisküsimused Geenitehnoloogia I 1. Millised molekulid on polümeerid? Polümeerid on väga suured molekulid, mis koosnevad tuhandetest väiksematest omavahel ühendatud molekulidest ehk monomeeridest. DNA, puit ja valk on kõik polümeerid http://miksike.ee/docs/referaadid2005/polumeerid_evelin.htm 2. Nukleotiidide lühiiseloomustus. Nukleiinhappe monomeer, mis on moodustunud lämmastikaluse, 5 süsinikulise suhkru (riboosi või desoksüriboosi) ja fosfaatrühma liitumisel. 3. Nukleiinhapete lühiiseloomustus. Biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid. Nukleiinhappeid on kahte tüüpi: ·Deoksüribonukleiinhape (DNA) - leidub raku tuumas, mitokondris ja kloroplastis ·Ribonukleiinhape (RNA) - leidub kogu rakus Nukleiinhapped on polünukleotiidid. Iga nukleotiid koosneb kolmest osast: Fosfaatgrupp, 5-süsinikuline suhkur ehk pentoos (DNA-s on selleks 2- desoksüriboos; RNA-s riboos), lämmastikalus 4. ...
ahelad, transkriptsioonil aga ainult üks. Pärast transkriptsiooni ühineval teineteisest eraldunud DNA ahelad, mida replikatsioonil ei toimu. 8. Valgusüntees Valgusüntees kui geneetilise informatsiooni realiseerumise põhietapp Oma täpse replikatsiooniga säilitab DNA geneetilise informatsiooni ja annab seda edasi rakkude pooldumisel põlvest põlve. Geneetilise informatsiooni realiseerumine fenotüübiks,selle translatsioon («tõlkimine») on pärilikkuse teine külg. Translatsioonil toimub valkude biosüntees, mille käigus geneetiline informatsioon «tõlgitakse» keemiliste reaktsioonide keelde. Kõik keemilised reaktsioonid organismis toimuvad fermentide (ensüümide) osavõtul. Fermendid otsustavad lõppkokkuvõttes selle, millised tunnused organismil kujunevad. Nii on DNA põhifunktsiooniks elusas rakus spetsiifiliste valkude sünteesi juhtimine, sellest õige informatsiooni säilitamine ja edasiandmine. kõik valgud
mRNA lagundamine 5' otsast. Et cappimine üldse toimuda saaks on vaja capping ensüümi seondumist RNAPolII CTD'ga. Kui mutatsiooni tõttu CTD's cappimist ei toimu, siis samuti mRNA lagundatakse. 9 48. Selgita lühidalt mRNA polüadenüleerimise tähtsust eukarüoodi rakus. Poly(A)-saba kaitseb mRNA molekuli ensümaatilise degradatsiooni eest tsütoplasmas ning aitab transkriptsiooni terminatsioonis, eksporti mRNAd tuumast välja ja translatsioonil. 49. Seleta lühidalt attenuatsiooni mehanismi põhimõtet. Kasuta oma selgituses jooniseid. (attenuation nõrgenemine) Attenuaator mängib olulist regulatoorset rolli prokarüootsetes rakkudes, kuna neis puudub tuum. Attenuaator viitab spetsiifilisele regulatoorsele järjestusele, mis transkribeeritult RNAsse moodustab hairpin struktuure, et peatada transkriptsioon kui kindlad tingimused pole täidetud.
130. Koodoni ja antikoodoni paardumine. Suund, spetsiifilisus, ebaspetsiifilisus. koodon/antikoodoni paardumisel loogastusasend (wobble): alus antikoodon 5' = alus koodon 3' G U voi C; C G; A U; U A voi G; A, U voi C Koodoni 1 tähe ja antikoodoni 3. tähe paardumine spetsiifiline. Koodoni 3. tähe ja antikoodoni 1. tähe paardumine ebaspetsiifiline. 131. Geneetilise koodi omadused. - Tripletne (3 nukl-di mRNA-s) - Mittekattuv (kattuvad geenid on harvad erandid) - Komavaba (koodoneid loetakse translatsioonil järjestikku) - Degenereerunud (v.a. 2, ulejaanud aminohapped määratud rohkem kui uhe koodoniga). - Kood järjestatud (sama aminohapet maaravad erinevad koodonid erinevad tavaliselt vaid uhe nukleotiidi poolest) - Esinevad algus ja lôppkoodonid - Geneetiline kood on peaaegu universaalne. 132. Raaminihkemutatsioonid. Supressormutatsioonid. Raaminihkemutatsioonid toimuvad kui DNA ahelasse lisandub üksik nukleotiidipaar + mutatsioon e
2. Evolutsiooniliselt varajane 3. Seondub RNA, DNA, valguga 4. Lineaarstruktuur võimaldab kodeerivat funktsiooni DNA-RNA-valk. 5. Sekundaarstruktuur varjab või toob esile valkude seondumiseks olulised motiivid ja tertsiaarstruktuur loob katalüütiliseks reaktsiooniks sobiva mikrokeskkonna 6. Keemiliselt ja bioloogiliselt labiilne • • RNA liigid mRNA – informatsiooni RNAd, kodeerib valku rRNA – osaleb translatsioonil, moodustades mikrokeskkonna katalüütiliseks reaktsiooniks. tRNA – osaleb translatsioonil, transpordib aminohappeid ribosoomidesse tmRNA – transfer messenger RNA, päästab stoppama jäänud ribosoomid snRNA – small nuclear RNA ehk U-RNAd, paiknevad tuumas Cajal kehades, osalevad splaissimisel snoRNA – small tuumakese RNA, modifitseerivad teisi RNAsid miRNA – mikro RNA, osaleb geeniregulatsioonis
3.1.3. 3. kursus Õppesisu Organismi tunnuste kujunemist mõjutavad tegurid. Molekulaarbioloogiliste põhiprotsesside replikatsiooni, transkriptsiooni ja translatsiooni osa päriliku info realiseerumises. Rep- likatsiooni ja transkriptsiooni võrdlus. Geenide avaldumine ja selle regulatsioon, geeniregu- latsiooni häiretest tulenevad muutused inimorganismi näitel. Geneetilise koodi omadused. Geneetilise koodi lahtimõtestamine translatsioonil. DNA ja RNA viiruste ehituslik ja talitluslik mitmekesisus ning näited. Viiruste lüsogeense ja lüütilise tsükli mõju peremeesorganismile, viiruste tähtsus looduses. HIV-i organismisisene toime ning seos AIDS-i haigestumisega. Inimesel enamlevinud viirushaigused ning haigestu- mise ennetamine. Viiruste ja bakterite geenitehnoloogilised kasutusvõimalused. Geenitehno- 14
Seega aminohappelise järjestuse poolest väga sarnaste valkude paiknemine rakus võib olla täiesti erinev. Geeniekspressiooni reguleerimine mRNA stabiilsuse tasemel. Eukarüootide mRNA lagunemise kaks viisi. Kui mRNA polüA sabalüheneb kriitilise pikkuseni, siis mRNA lagundatakse. Lagundamine toimub kas 5´3´ (capist sabani) või 3´5´ suunas deadenülaasi toimel Kaks viisi kuidas mRNA translatsioon ja lagundamine konkureerivad omavahel. mRNA translatsioonil ja lagundamisel osalevad nii 5´-cap kui ka 3´ polüadenüleeritud ots. Polü-A lühenemine ja cap-struktuuri eraldamine võistlevad mRNA translatsiooniga, s.t. toimuvad samaaegselt. mRNA molekulide võimalikud paiknemiskohad pärast tuumast väljumist. Lagundamine P-kehades (processing bodies) või säilitamine stressi graanulites. Mittekodeerivad RNA-d, mis reguleerivad geeniekspressiooni rRNA-d – loevad geneetilist koodi tRNA-d – osalevad valgusünteesis
· Geneetiline kood põhineb nukleotiidide tripletitel: kolm nukleotiidi, mis moodustavad koodoni, määravad ära ühe aminohappe polüpeptiidis; · Geneetiline kood ei ole kattuv: iga nukleotiid mRNA molekulis kuulub ainult ühte koodonisse(v.a. erandjuhtumid, kus geenide nukleotiidne järjestus DNA-s kattub ning tulemusena kodeeritakse erinevaid valke). 3) Geneetiline kood on komavaba: pole väljajäetavaid nukleotiide, kõik mRNA-s asuvad koodonid loetakse translatsioonil järjest, ühes lugemisraamis (reading frame); Lugemisraame saab põhimõtteliselt olla 3 erinevat, edasi hakkab minema nagu 1. lugemisraam, kuna kood koosneb tripletitest (joonis 21). 4) Geneetiline kood on degenereerunud e. kõdunud: peaaegu kõigile aminohapetele vastab enam kui üks koodon (v.a. metioniin/Met ja trüptofaan/Trp, joonis 20); 5) Geneetiline kood on seaduspärane (ingl. k. ordered): ühte aminohapet määravad koodonid ning
See kontroll toimib eelkõige translatsioonilisel tasandil tänu spetsiifilistele RNA teise astme struktuuridele , mis reguleerivad ribosoomide juurdepääsu initsiatsiooni- koodonitele: Maturation valku (erinevatel perekondadel A-valk või A2 valk) transleeritakse ainult kasvavalt mRNA ahelalt. Replikaasi (R) ja lüüsivalgu (L) geenid asuvad kattevalgu geeni translatsioonilise kontrolli all. kattevalgu RBS ei ole “võtmekohaks” ainult MS2 RNA translatsioonil. Sama regioon osaleb ka transkriptaasi seondamisel ja seob omavahel translatsiooni ja replikatsiooni regulatsiooni. Kattevalgu enda geenil negatiivne regulatsioon puudub. Replikaasi translatsioon Replikaasi geen asub kattevalgu geeni translatsioonilise kontrolli all. Seetõttu blokeerivad terminaatorkoodonid kattevalgu ORF 5’ poolses osas ka replikaasi translatsiooni. Selle põhjuseks on asjaolu , et replikaasi RBS regioon MJ moodustab
rakkudes mõlemad protsessid korraga: parasjagu sünteesitavalt mRNA molekulilt algab kohe ka translatsioon. RNA molekulide tüübid Eukarüootses rakus on põhiliselt nelja tüüpi RNA molekule: mRNA, tRNA, rRNA ja snRNA. Eelnevalt oli juttu mRNA molekulidest, mis kodeerivad valke. Nende ülesandeks on vahendada DNA nukleotiidses järjestuses salvestatud geneetilist informatsiooni translatsiooniaparaadile. tRNA molekulid (transfer RNAs) on väikesed RNA molekulid, mis toimivad adapteritena translatsioonil polüpeptiidahelasse lülitatavate aminohapete ja mRNA molekulis asuvate aminohappeid määravate koodonite vahel. Ribosomaalsed RNA molekulid (rRNA) kuuluvad ribosoomide koostisesse. Väikesed tuuma RNA-d (snRNA molekulid small nuclear RNAs) osalevad intronite splaissingul. RNA süntees RNA ahela polümerisatsioon toimub sarnaselt DNA ahela sünteesile: ka RNA ahela süntees toimub 5´ 3´
rakkudes mõlemad protsessid korraga: parasjagu sünteesitavalt mRNA molekulilt algab kohe ka translatsioon. RNA molekulide tüübid Eukarüootses rakus on põhiliselt nelja tüüpi RNA molekule: mRNA, tRNA, rRNA ja snRNA. Eelnevalt oli juttu mRNA molekulidest, mis kodeerivad valke. Nende ülesandeks on vahendada DNA nukleotiidses järjestuses salvestatud geneetilist informatsiooni translatsiooniaparaadile. tRNA molekulid (transfer RNAs) on väikesed RNA molekulid, mis toimivad adapteritena translatsioonil polüpeptiidahelasse lülitatavate aminohapete ja mRNA molekulis asuvate aminohappeid määravate koodonite vahel. Ribosomaalsed RNA molekulid (rRNA) kuuluvad ribosoomide koostisesse. Väikesed tuuma RNA-d (snRNA molekulid small nuclear RNAs) osalevad intronite splaissingul. RNA süntees RNA ahela polümerisatsioon toimub sarnaselt DNA ahela sünteesile: ka RNA ahela süntees toimub 5´ 3´
ahelasse.Ahela pikenemine toimub 3'OH otsast ning 5'-fosfaadiga lõppev ahela ots eemaldub rõngast DNA sünteesi käigus. 55)Molekulaarbioloogia põhidogma. Geneetiline inf liigub DNA-lt <-> RNA-le(transkriptsioon) ja RNA-lt->valgule(translatsioon) 56)RNA tüübid mRNA- RNA molekul millelt toimub translatsioon(kodeerivad valke)vahendavad DNA nukleotiidses järjestuses salvestatud geneetilist infi translatsiooniaparaadile rRNA-kuuluvad ribosoomide koostisesse tRNA-toimvad adapteritena translatsioonil polüpeptiidahelasse lülitatavate aminohapete ja mRNA molekulis asuvate aminohappeid määravate koodonite vahel snRNA-osalevad intronite slaissingul. 58)Võrrelge prok. ja euk. transkriptsiooni initsiatsiooni. Nii nagu bakterirakus, on ka eukarüoodirakus transkriptsiooni initsiatsiooniks vajalik DNA ahelate lokaalne teineteisest eemaldumine. 59)Transkriptsiooni elongatsioon ja terminatsioon.
algab kohe ka translatsioon. RNA molekulide tüübid Eukarüootses rakus on põhiliselt nelja tüüpi RNA molekule: mRNA, tRNA, rRNA ja snRNA. Eelnevalt oli juttu mRNA molekulidest, mis kodeerivad valke. Nende ülesandeks on vahendada DNA nukleotiidses järjestuses salvestatud geneetilist informatsiooni translatsiooniaparaadile. tRNA molekulid (transfer RNAs) on väikesed RNA molekulid, mis toimivad adapteritena translatsioonil polüpeptiidahelasse lülitatavate aminohapete ja mRNA molekulis asuvate aminohappeid määravate koodonite vahel. Ribosomaalsed RNA molekulid (rRNA) kuuluvad ribosoomide koostisesse. Väikesed tuuma RNA-d (snRNA molekulid small nuclear RNAs) osalevad intronite splaissingul. 25. mRNA protsessing mRNA processing The pre-mRNA molecule undergoes three main modifications. These modifications are 5' capping, 3' polyadenylation,
Translatsioon on mRNA- s nukleotiididejärjestusena salvestatud informatsiooni ülekandmine aminohapete järjestuseks sünteesitava valgu molekulis. mRNA nukleotiididetriplettide vastavust aminohapetele valgu molekulis nimetatakse geneetiliseks koodiks. Järelikult on transkriptsioon ja translatsioon eukarüootidel ajaliselt ja ruumiliselt lahutatud. Seevastu prokarüootsetes rakkudes toimuvadtranskriptsioon ja translatsioon järjestikku: sünteesitud mRNA osaleb kohe ka translatsioonil. Geneetiline kood. Geneetiline kood- on vastavus, kus mRNA kolm järjestikust nukleotiidi (st. koodon) määravad ära ühe aminohappe paigutuse valgu molekulis. Geneetiline kood on unuversaalne ja omane kõikidele orgasmidele Maal. Translatsioon, tRNAde ja ribosoomide ehitus. Translatsioon- valgu süntees ribosoomides. Translatsioon on mRNA põhjal ribosoomides valguahela sünteesimine ehk lihtsamalt öeldes valgu süntees. Translatsiooniprotsess loob
sõltumata mehhanismi: Alternatiivne polüadenüleerimine lisatakse polüA saba. Alternatiivne splaissing millised eksonid splaissitakse. Mõlemad protsessid võivad toimuda üheaegselt. mRNA transpordi kontroll: Eukarüoodil reguleeritakse mRNA transporti tuumast tsütoplasmasse. Eksperimendid näitavad, et peaaegu pooled tuumas sünteesitud transkriptid ei jõua sealt välja ja degradeeritaksegi tuumas. Küps mRNAs läheb tsütoplasmasse läbi tuumamembraanisolevate pooride. mRNA kontroll translatsioonil: Heaks näiteks on viljastamata munarakk, milles mRNA-d küll sünteesitakse ja säilitatakse, kuid ei transleerita. Intensiivne translatsioon algab kohe pärast viljastamist. Taoline säilitatav mRNA on kaetud vastavate valkudega, mis kaitsevad seda degradatsiooni eest ja inhibeerivad translatsiooni. Polü(A) terminaalne järjestus viib translatsioonile. Säilitatud mRNAs on polü(A) väga lühike. Aktivatsioon toimub siis kui
replikatsioonil kopeeritakse molemad ahelad, transkriptsioonil aga ainult uks. Parast transkriptsiooni uhineval teineteisest eraldunud DNA ahelad, mida replikatsioonil ei toimu. Valgusuntees kui geneetilise informatsiooni realiseerumise pohietapp Oma tapse replikatsiooniga sailitab DNA geneetilise informatsiooni ja annab seda edasi rakkude pooldumisel polvest polve. Geneetilise informatsiooni realiseerumine fenotuubiks, selle translatsioon («tolkimine») on parilikkuse teine kulg. Translatsioonil toimub valkude biosuntees, mille kaigus geneetiline informatsioon «tolgitakse» keemiliste reaktsioonide keelde. Koik keemilised reaktsioonid organismis toimuvad fermentide (ensuumide) osavotul. Ka fermendid on valgud, valgulised biokatalusaatorid. Iga rakus toimuv reaktsioon nouab spetsiifilise fermendi osalust, mistottu nende arv organismis ulatub tuhandetesse. Fermendid otsustavad loppkokkuvottes selle, millised tunnused organismil kujunevad. Nii on DNA
Kordamisküsimused Geenitehnoloogia I 1. Millised molekulid on polümeerid? Polümeerid ehk kõrgmolekulaarsed ühendid on ained, mille molekulid koosnevad kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest elementaarlülidest. Looduslikud polümeerid: polüsahhariidid (tselluloos, kitiin, tärklis), valgud, nukleiinhapped (DNA, RNA). Polümeerid on väga suured molekulid, moodustunud kui sajad monomeerid liituvad pikkadeks ahelateks. 2. Nukleotiidide lühiiseloomustus. Nukleotiidid on orgaanilised molekulid, mis moodustavad suuri biopolümeere- nukleiinhappeid, näiteks DNA ja RNA. Nukleotiidid on DNA ja RNA molekuli alaüksused, mis koosnevad lämmastikalusest (N-alus), suhkrust (riboos või desoksüriboos) ja fosfaatrühmast. Lämmastikalused on kas puriini või pürimidiini derivaadid. Puriinid: kahte lämmatikku sisaldava...
algab kohe ka translatsioon. RNA molekulide tüübid Eukarüootses rakus on põhiliselt nelja tüüpi RNA molekule: mRNA, tRNA, rRNA ja snRNA. Eelnevalt oli juttu mRNA molekulidest, mis kodeerivad valke. Nende ülesandeks on vahendada DNA nukleotiidses järjestuses salvestatud geneetilist informatsiooni translatsiooniaparaadile. tRNA molekulid (transfer RNAs) on väikesed RNA molekulid, mis toimivad adapteritena translatsioonil polüpeptiidahelasse lülitatavate aminohapete ja mRNA molekulis asuvate aminohappeid määravate koodonite vahel. Ribosomaalsed RNA molekulid (rRNA) kuuluvad ribosoomide koostisesse. Väikesed tuuma RNA-d (snRNA molekulid small nuclear RNAs) osalevad intronite splaissingul. 25. mRNA protsessing mRNA processing The pre-mRNA molecule undergoes three main modifications. These modifications are 5' capping, 3' polyadenylation,
sünteesitava valgu molekulis. mRNA nukleotiidide triplettide vastavust aminohapetele valgu molekulis nimetatakse geneetiliseks koodiks.[6][1] - Järelikult on transkriptsioon ja translatsioon eukarüootidel ajaliselt ja ruumiliselt lahutatud. Seevastu prokarüootsetes rakkudes toimuvad transkriptsioon ja translatsioon järjestikku: sünteesitudmRNA osaleb kohe ka translatsioonil. 29. Geneetiline kood - igat aminohapet polüpeptiidis kodeerib üks nukleotiiditriplett - tripletid ei kattu omavahel ning pole ka väljajäetavaid nukleotiide - kood on kõdunud – ühele aminohappele vastab rohkem kui üks koodon, erinevus on enamasti viimases nukleotiidis - sarnastele aminohapetele vastavad sarnase järjestusega koodonid - stopp-koodonid - koodi universaalsus
sünteesitava valgu molekulis. mRNA nukleotiidide triplettide vastavust aminohapetele valgu molekulis nimetatakse geneetiliseks koodiks.[6][1] - Järelikult on transkriptsioon ja translatsioon eukarüootidel ajaliselt ja ruumiliselt lahutatud. Seevastu prokarüootsetes rakkudes toimuvad transkriptsioon ja translatsioon järjestikku: sünteesitudmRNA osaleb kohe ka translatsioonil. 29. Geneetiline kood - igat aminohapet polüpeptiidis kodeerib üks nukleotiiditriplett - tripletid ei kattu omavahel ning pole ka väljajäetavaid nukleotiide - kood on kõdunud ühele aminohappele vastab rohkem kui üks koodon, erinevus on enamasti viimases nukleotiidis - sarnastele aminohapetele vastavad sarnase järjestusega koodonid - stopp-koodonid - koodi universaalsus
· Geneetiline kood on nukleiinhapete vastamine valkude primaarstruktuuridele (mRNA koodonite vastamine kindlaid AH'd kandvate tRNA antikoodonitele?). · Omadused: Põhineb nukleotiidide tripletitel, kolm nukleotiidi määravad ära ühe AH polüpeptiidis. Gen. kood ei ole kattuv iga nukleotiid mRNA molekulis kuulub ainult ühte koodonisse. Gen. kood on komavaba kõik mRNAs asuvad koodonid loetakse translatsioonil järjest, ühes lugemisraamis. Gen. kood on degenereerunud ehk kõdunud peaaegu kõigile aminohapetele vastab enam kui üks koodon. Gen. kood on seaduspärane teatud AH'd määravad koodonid ja sarnaseid AH'id määravad koodonid on oma nukleotiidselt järjestuselt sarnased. Gen. koodi kuuluvad spets. koodonid, mis on signaaliks translatsiooni initsiatsioonile ja terminatsioonile. Gen
LIISI KINK 13 VIROLOOGIA tundi peale infektsiooni ja langeb allapoole detekteeritavat taset ca 12 tundi peale infektsiooni algust. Varajased transkriptsiooni produktid on üheaegselt nii: - translatsioonil mRNAdeks (varajased mRNAd on capeeritud) kui ka - maatriksiks negatiivse ahela sünteesil (see protsess toimub uutes kapsiidides!). Sageli (kuid mitte alati) täheldatakse kõigepealt nn. "varajaste" transkriptide (L1, M3, S3 ja S4) sünteesi ja mõningatel juhtudel on täheldatud, et ülejäänud kuue transkripti süntees on sõltuv "varajaste segmentide" poolt kodeeritud valkude sünteesist (see seisukoht on küsitav). 3.1.6. Primaarne translatsioon
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
