Vee pehmendamine - Ca2+ ja Mg2+ ioonide eemaldamine ioonvahetajatega - seda käsitletakse põhjalikult protsesside ja aparaatide kursuses. Meditsiin ioonvahetajat kasutatakse reskemetallide väljaviimiseks organismist. tg - pindpinevus faaside 1 ja 3 (tahke-gaas) vahel tv - pindpinevus faaside 1 ja 2 (tahke-vedelik) vahel vg - pindpinevus faaside 2 ja 3 (vedelik-gaas) vahel Erinevate faaside vahel olevate pindpinevusjõudude tasakaal: tg = tv + vgcos 22. Märgumine. Kohesioon. Adhesioon. Asetame tilga tahke keha pinnale. Võib esineda kolm juhust: 1. vedelik läheb pinnale laiali kuni monomolekulaarse kihi moodustumiseni. 2. Tilk läheb osaliselt laiali. Märgumisnurk on teravnurk. Seejuures tahke pind märgub. (vasakpoolne joonis). 3. Tilk jääb pinnale kerakujulisena. Tekib nüri märgumisnurk. (parempoolne joonis). Märgumisnurga suurust saab seletada pindpinevusjõududega. Jõudude tasakaal on näidatud joonistel
Küsimus 1 Polüestrite sünteesil järgmised põhimõtted on õiged: Vali üks või enam: a. hape peab olema küllastatud b. kõvendi on stüreen c. initsiaator on peroksiid d. isolaator on parafiin Küsimus 2 PP kasutusvaldkonnad... Vali üks või enam: a. mööbel b. pakkelindid c. vaibad d. lennuki välispinnad Küsimus 3 Epoksüvaike iseloomustab: Vali üks või enam: a. suur tugevus b. madal veekindlus c. kõrged sisepinged d. hea adhesioon teiste materjalidega Küsimus 4 Millised nendest väidetest on õiged PVAC puhul? Vali üks või enam: a. külmumiskindel b. biolagundatav c. madal adhesioon paberiga d. kasutatakse liimidena Küsimus 5 Mis on UF? Vali üks või enam: a. urea-formaldehyde b. urotropine-formaldehyde Küsimus 6 Toodetakse järgmisi epoksüvaikude tüüpe: Vali üks või enam: a. difunktsionaalsed b. multifunktsionaalsed c. ühefunktsionaalsed Küsimus 7
Kõige rohkem toodetakse nn. diaanvaike; nende saamiseks töödeltakse 1-kloro-2,3-epoksüpropaaniga 2,2-bis (p- hüdroksüfenüül)propaani ehk diaani. Eesti NSV-s toodeti epoksüvaike aastast 1971 põlevkivi alküülresortsiinidest. Epoksüvaikudest valmistatakse epoksüplaste, liime (nt. Eestis alküülresortsiine-st EPO-liimi), lakke jt. kõvastuvaid segusid ning nendega modifitseeritakse polü- ja elastomeere. Epoksüvaikude eelis on nende head tehnoloogilised omadused: hea adhesioon täiteainetega, kõvenemise temperatuuri ja kestuse reguleerimise võimalus, suur plastsus ja keemiline inertsus, nende kõvenemisel ei teki lenduvaid kõrvalprodukte jne. Vaigud töötavad hästi temperatuuridel -60 °C kuni +120 °C. Nende kõvenemisel ei ole vaja kasutada suuri surveid, mis võiks vigastada habrast armatuuri. Teatud puuduseks võib lugeda epoksüvaikude teistest vaikudest mõnevõrra väiksemat töötemperatuuri (kuni 120 °C). Kuigi, võrreldes polüestri- ja
1 EPS ekstratsellulaarne polümeerne substants; polümeerid, mis on biofilmi moodustavate rakkude poolt keskkonda väljutatud 5 Biofilmi moodustumine Uuringud Pseudomonas aeruginosa'ga näitavad, et biofilmi moodustamise saab jagada viide etappi. Esimeses ja teises etapis seonduvad rakud nõrgalt või lühiajaliselt pinnaga, millele järgneb lõplik adhesioon. Kolmandas ja neljandas etapis rakud agregeeruvad mikrokolooniateks ning jätkavad kasvu. Viiendat etappi iseloomustab lühiajaline liikuvus, kui osa rakke vabaneb. Ka teistel liikidel on täheldatud sarnast arenguetapilist jaotust, nt Escerichia coli ning Vibrio cholerae. Kiire vooluga veekogus moodustavad bakterid niitjaid (filamentseid) biofilme (Joonis A). Vaikse vooluga vees moodustuvad seene- või kuhjakujulised biofilmid (Joonised B, C).
2. Madalam hind: Väike detailide arv. Lihtsam konstruktsioon ( valmistamisel/koostamisel). Lihtsam vahetada. 3. Väiksemad möödud ja massid. 4. Tööea sõltumatus välisnähtustest: Kontaktsurved on väiksemad. Koormustetsüklilisus väike või puudub. Puudused: 1. Suhteliselt suur hõõrdumine: Tapi ja laagri ühilduvate kontaktpindade adhesioon. 2. Kõrgemad nõuded määrdeaine puhtusele: Abrasiivsed osakesed kahjustavad hõõrdepindu. 3. Kõrgemad nõuded määrdesüsteemile: Määrimise halvenemine/puudumine kiirendab oluliselt laagri kulumist. 2) Valida sobiv liugelaagri materjal ja kirjeldada selle materjali omadused. 1. Laagri keskmise kontaktsurve arvutus: p = F/(LD), F on laagerduse radiaalkoormus F = Fr = 200 N
lihassisene verejooks Teised haigused: afibrinigeneemia, hüpotromineemia Omandatud veritsushaigused: Hepariin Immuunkoagulopaatiad (f 8 antikehad) Kulutuskoagulopaatia Maksahaigused (tsirros) K vitamiini defitsiit. Protrombiin, F 7, 9, 10 : sapihapete defitsiit, üldine malabsorptsioon, soole mikrofloora allasurumine antibiootikunidega, kumariini analoogid (kaudse toimega antikoagulandid) Trombotsüütide funktsioonid: adhesioon, agregatsioon ja sekretsioon, vere hüübimine, fibrinolüüs Trombotsütopeenia < 100 (ref väärtus 150-400) Põhjused: 1. Trombotsüütide produktsiooni langus Luuüdi haigused Aplastiline aneemia, Luuüdi infiltratsioon (leukeemia, kasvaja metastaasid), Ravimitest tingitud, Infektsioonid (viirused, HIV) 2. Trombotsüütide vähenenud eluiga Immunoloogiline lammutus
hüpertoonsesse keskkonda sisse, kuni nende kahe keskkonna (osmootsed) rõhud on võrdsed. Osmoos on iseeneslikult toimuv füüsikaline protsess, s.t. süsteem ei vaja selleks energiat lisaks. Osmoos on oluline protsess bioloogilistes süsteemides. Osmoosi kirjeldas teaduslikult Jean-Antoine Nollet 1748. aastal. 6. Adsorptsioon ja absorptsioon Adsorptsioon on aatomite, ioonide, biomolekulide, gaasiliste, vedelate ning lahustunud molekulide adhesioon pinnale.[1] See protsess tekitab adsorbendile adsorbaadi (molekulid või aatomid, mis akumuleeruvad) kihi. Erineb absorptsioonist selle poolest, et absorptsiooni puhul vedelik imbub või lahustub vedelikus või tahkises.[2] Mõiste sorptsioon hõlmab mõlemat, nii adsorptsiooni kui absorptsiooni. Desorptsioon on adsorptsiooni vastupidine protsess. Sarnaselt pindpinevusega on adsorptsioon põhjustatud pinnaenergiast.
Madalam hind: · Väike detailide arv. · Lihtsam konstruktsioon ( valmistamisel/koostamisel). · Lihtsam vahetada. 3. Väiksemad möödud ja massid. 4. Tööea sõltumatus välisnähtustest: · Kontaktsurved on väiksemad. · Koormustetsüklilisus väike või puudub. Puudused: 1. Suhteliselt suur hõõrdumine: · Tapi ja laagri ühilduvate kontaktpindade adhesioon. 2. Kõrgemad nõuded määrdeaine puhtusele: · Abrasiivsed osakesed kahjustavad hõõrdepindu. 3. Kõrgemad nõuded määrdesüsteemile: · Määrimise halvenemine/puudumine kiirendab oluliselt laagri kulumist. 2) Valida sobiv liugelaagri materjal ja kirjeldada selle materjali omadused. 1. Laagri keskmise kontaktsurve arvutus: p = F/(LD), F on laagerduse radiaalkoormus F = Fr = 400 N
ei määri vintsi harjasid. Vana vintsi hooldamise korral kasutada NLGI-2 punast määret, mis on hea nakkeomadusega ja eriti hästi vett hülgav. Peale mida toimub detailide kuivatamine ja nendele uue määrde pealekandmine. Lõpuks toimub kokkumonteerimine. 7. Kirjeldada hammasratta kahjustuste (tõrke, kulumise) tüübid. Loetleda hammasratta kõikide kulumise liikide vähendamise võimalusi. Adhesioon: _________________________________________________________________________ _______________ Harjutustunnid: Assistent, td. Alina Sivitski, tuba AV-416; [email protected] MHE0041 MASINAELEMENDID l TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT 4 EAP - 1-1-1- E MASINAELEMENTIDE JA PEENMEHAANIKA ÕPPETOOL _________________________________________________________________________ _________ Pinnakonarused keevituvad hõõrdesoojuse toimel.
väikeste aineosakeste puhul ei ole füüsikaline filtreerimisprotsess piisavalt efektiivne . Sel puhul kasutatakse membraanfiltreid, kus nii aine molekulid kui ka ioonid eemaldatakse. Ioone saab eemaldada ka ioonvahetusega. Filtreerimisel läbi keskmise suurusega filtermaterjalist on tavaliselt laminaarne ja vool on rahulik, vees ei teki turbulentsi. Aineosakeste filtreerimine koosneb sõelumisest, settimisest, kinnihoidmisest ja difusioonist. Filtratsiooni toimumiseks peab olema kontakt ning adhesioon (seotus) aineosakese ja filtrimaterjali (tera) vahel. . Märkus*: nn. Browni liikumine on olulise rolliga ainult väga väikeste osakeste puhul (< 1/1000 mm). Vähemalt kolm mehhanismi on määratletavad: 1. Molekulaarsed jõud (van der Waalsi jõud so elektroneutraalsete ja valentsküllastatud kovalentsete sidemetega molekulide vastastiktoime ) 2. Molekulaarsed sidemed (vesinikside ); 3. Elektrostaatilised jõud (pinnalaengud aineosakeste ja filtri materjali vahel) - erinimeliste
Raskemad metallid uhutakse ,,alla", kus nad seonduvad kivimitele. Lisaks ka põhjaveele, kuhu koguneb erinevaid ioone, näiteks Ca ja Mg, nendest saab lahti vee pehmendajaga (isegi ioonvahetajad). Kolloidkeemia Kristian Leite 2012 Materjal/aine Kalju Lott 22. Märgumine. Kohesioon. Adhesioon. Märgumine ja märgumisnurk Märgumise juures on määravas rollis märgumisnurk teeta. Märgumisnurga määramiseks joonistatakse tilga kõverjoonele puutuja. Nurk moodustub puutuja ja pinnatasandi vahel. Märgumist iseloomustab joonis ja kolm võimalust Esimene võimalus tilk valgub laiali, moodustub monomolekulaarne kiht (monomolekulaarne adsorptsioon) Teine võimalus tilk märgab tahket pinda osaliselt, moodustub tervanurkne märgumisnurk
Enterotoksiin Termostabiilne Termolabiilne 14. Miks kasutatakse probiootikume valdavalt piimatoodetes? 1. Piimadooted puhverdavad maos liigse happe, kaitstes seega probiootilisi baktereid maohappe ja sapphapete eest 2. Piimatooteid hoitakse külmkapis Probiootilised bakterid säilivad paremini 15. Millised on peamised eeldused probiootilistele mikroobitüvedele? 1. Resistentsus pankrease ensüümidele, happele ja sapile 2. Adhesioon seedetrakti limaskestale (immuunsuse moduleerimine, patogeenide adhesiooni takistamine, kiirendatud limaskesta kahjustuste paranemine) 3. Inimpäritolu (liigiomane interaktsioon) On erandeid: näiteks S. cerevisiae ja L. plantarum 4. Dokumenteeritud tervistav toime 5. Ohutus 6. Head tehnoloogilised karakteristikud (stabiilsus, suures hulgas tootmise lihtsus, hapniku taluvus) 16. Nimeta mõni eesti toode, kus kasutatakse probiootikumi (e)
· Traatide ja kaablite isolatsioon (LDPE) · Konteinerid (HDPE) · Torud ja voolikud · Kastid, karbid, nõud jt. survevalutooted (HDPE) · Mänguasjad 8. Kokkuvõte Polüetüleenil, kui komposiit tarbeplastil, on oma plussid ja miinused. Hea on see, et tooraine baas on kättesaadav, materjal on odav, ei ole eriti toksiline, kemikaalidele vastupidav, säilib omadusi ka madalattel temperatuuridel. Miinused on, et madal pehmemis temperatuur, madal ka adhesioon ja ta ei lagune ilma lisanditeta, näiteks, tärklis. 9. Kasutatud kirjandus · Introduction to physical polymer science. L.H.Sterling. 1992. · . . 1972. · . . . .1988. · http://www.physic.ut.ee/materjalimaailm/Kirjed/Poluetuleen.htm 20.04.2011 · http://www.vet.agri.ee/static/body/files/881.Polyetyleen.pdf 20.04.2011 Tabelid: tabelid 1, 2, 3, . . 1972;
Pikisuunalised sooned: hea haarduvus pikisuunas, hea vee ravoolu kurvides, suur veeremra, ebahtlane kulumine, krge veeretakistus. Erinevasuunalised sooned: piki soone keskel, pikisoone rtel. Kompriomiss lahendus piki- ja pikisuunalise haardevime osas. Lamellid: sooned asetsevad tihedalt, mustril on haardehambad. Hea pidurdus- ja veovime, hea haardevime mudasel/lumisel teel, suur veeretakistus, kiire kulumine.Kummimaterjalid: snteetiline kautuk, vvel, tsinkoksiid, ssinik, plastifikaator. Adhesioon e. liimumine: domineerib puhtal siledal teekattel, sltub pinnakihi temp. ja kontaktpinna pindalast. Pinnakihi deformatsioon: domineerib ebatasasel teekattel, sltub kummimaterjali temp., materjali hstereesist, konakuste kaldenurgast. Pinnakihi mahalikamine e. kulumine: sltub pinnakihi temp. ja lbilibisemise kiirusest, kummimaterjali omadustest, teekatte abrasiivsusest. Pikisidestustegur: vljendab rattale mjuva vertikaalju ja rehvi- ja teekatte kontaktpinnas mjuva pikiju suhet
pigmendist. · Lakkides puudub pigment. · Kui värvid on läbipaistmatud ja katavad pinna tekstuuri, siis lakkidega saab läbipaistva või läbikumava läikiva või mati pinna. Lakid ja värvid peavad: · Moodustama õhukesi püsivaid kilesi; · Olema dekoratiivsed; · Võimaldama aluspinnal hingata; · Olema sobivalt valitud temperatuuripaisumistega alusmaterajli suhtes; · Omama häid kattevärvi nakkeomadusi aluspinnaga (adhesioon); · aluskiht ei tohi olla kõvaduselt ja tugevuselt nõrgem pealiskihist. Laki ja värvide puhul peavad olema tagatud: · Täitematerjali peensus (värvide puhul); · Ilmastiku ja valguskindlus; · Atmosfäärikindlus; · Püsivus teatud kindlate temperatuuride juures (olenevalt kasutustingimustest); · Elastus; · Nake aluspinnaga. Värvide koostisosad · Sideaine moodustab kelme, mis kinnitub alusele.
69. Mille alusel jagatakse lahuseid tõelisteks lahusteks ja kolloidlahusteks? Keskkonna ja aine omaduste (suuruse), tõeline lahus-molekulaarne süsteem, milles lahustunud osakesed esinevad ioonidena või molekulidena (soola- ja suhkrulahus). kolloidlahuses on osakesed suuremad kui tõelises lahuses. 70. Mis on pindpinevus? Pinna püüe kokku tõmbuda. 71. Mis on adsorbtsioon? Aatomite, ioonide, biomolekulide, gaasiliste, vedelate ning lahustunud molekulide adhesioon pinnale. 72. Millised ained on hüdrofoobsed, millised hüdrofiilsed? Hüdrofoobsed- mittepolaarsed (metallid, õlid, rasvad); Hüdrofiilsed- polaarsed (anorgaanilised soolad, tärklis, savid). 73. Lahuste stabiilsus – mis ja kuidas seda mõjutavad: van der Walsi jõud- määrab lahusti polaarsuse, mittepolaarne, elektrolüüdid- kutsuvad esile kolloidlahuste koagulatsiooni 74. Mis on kolloidkeemia? Nimeta erinevaid kolloidsüsteeme! Füüsikalise keemia haru,
Molekulaarjõud Molekulaarjõud on molekulide vahel mõjuvad jõud, mis olemuselt on elektrilised, ent mida saab kirjeldada ka makroskoopiliselt ehk nö kollektiivselt. Kohesioon kirjeldab seoseid ühe ja sama aine molekulide vahel ja avaldub aine vastupanus osadeks jaotamisele: · Elastsusjõud avaldub vastupanus keha kuju muutmisele · Pindpinevusjõud hoiab vedeliku pinna sellisena, et pinna pindala oleks minimaalne Adhesioon kirjeldab seoseid aine eri faaside või eri kehade kokkupuutepindade vahel: · Märgumine · Kirjutamine · Liimimine · Tinutamine Molekulidevaheliste jõudude omapäraseks väljendusviisiks on hõõrdejõu teke. Selle põhjuseks on asjaolu, et ühe pinna liikumisel vastu teist pinda tuleb a) ületada molekulide vahelised tõmbejõud b) horisontaalsel libisemisel tõsta libiseva keha raskuskeset üle konaruste c) mõned konarused purustada
· hamba kontaktpindadele mõjub tsükliline survepinge ning materjalis sellest tingitud tsükliline nihkepnge; · pinnakihi alla tekivad praod ning kontaktpinnalt eralduvad materjali väikesed tükid; · väiksem hammasratas kahjustub kiiremini; · suuremad kahjustused on jaotusringjoonel; 3. Hammasratta hamba KULUMINE: · hambumises on alati suhteline libisemine; · olulisemad on adhesioon- ja abrasioonkulumine; · vale määrimise korral võib adhesioonkulumine edasiareneda sööbeks (scuffing galling); · tagajärjeks on hambaprofiilide kuju muutus koos hambumise lõtku suurenemisega, sellega kaasnevad: - väljundratta pöörlemise ebaühtlus; - löökkoormuste teke; - müra ja vibratsiooni suurenemine; 4. Hammasratta VÕNKUMINE:
Viburid koosnevad erilisest valgust flagelliinist. Bakteri viburite arv ja paiknemine on väga erinev: eristatakse monotrihhe, monopolaarseid polütrihhe, bipolaarseid polütrihhe ja peritrihhe. Bakterid võivad liikuda nii viburitega vedelas, tahkel pinnal (voogamine ehk swarming), lima abil, liikumine vees üles-alla (gaasivakuloolide abil) või looklemisega. Ehkki üldjuhul on bakterite piilide ülesandeks adhesioon, saavad nad tüüp IV piilide abil liikuda seda nimetatakse ka twitching'uks. Bakterid paljunevad põhiliselt pooldumise teel , esineb aga ka teisi mooduseid. Sobiva temperatuuri juures, milleks enamiku bakterite jaoks on umbes 37° C, võib pooldumine toimuda iga 20 minuti järel. Teoreetiliselt võib ühest bakterist 24 tunni jooksul tekkida ligikaudu 140 000 000 000 000 bakterit (140 triljonit). Tegelikkuses seda juhtuda ei saa, sest õige pea
· Antikoagulant e antitrombootiline- tombi moodustumise pidurdamine, et ei ummistaks intakseid veresooni, samuti normaalsetes veresoontes, antitrombiin · Fibrinolüütiline e trombolüütiline- trombi lüüsumine, kui vigastus paranenud Hüübimine tekib fibrinogeenimolekulide polümeriseerumise tulemusel. Verejooksu takistamine · Vasokonstriktsioon- veresoone valendiku kokkutõmme · Valge tromb- trombotsüütide adhesioon kollageenile trombotsüüdid degranuleeruvad ja agregeeruvad (tõmbuvad kokku, tromb kontraheerub) · Vere hüübimine e punane tromb- trombiin aktiveerib fibrinogeeni fibriin muudab vere geeljaks · Trombi lüüsumine e fibrinolüüs- plasminogeenplasmiin lõhustab fibriini Hingamine Nina, neel, kõri, trahhea, kopsud koos bronhidega, alveoolid terminaalsed üksused Hingamisteede respiratoorsed e gaasivahetuslikud osad: respiratoorsed bronhioolid,
Puitmaterjal ei ole teatud tingimustes ka väga vastupidav: siis, kui see puutub kokku maaga. Sedagi omadust saab parandada pinnatöötlusainetega ehk puud saab surveküllastada või seda saab töödelda soojusega, talumaks sellist koormust paremini. Maalrieriala mõisted Abilahusti kasutatakse vähesel määral mõnedes lateksvärvides. See on aeglaselt haihtuv aine, mis parandab värvi kuivamisel sideainete ühtesulamist Adhesioon värvikihi aluspinna külge nakkumist kirjeldav mõiste Antifoulingvärv kasutatakse laevade ja paatide põhjavärvina, et takistada tigude ning vetikate laeva/paadi põhja külge haardumist Apelsinipind pinnaviga, mis võib tuleneda värvi või laki halvast koostisest, vigasest pritsimistehnikast või mõnest muust valest töötehnikast Dispersioon kahe teineteises mittelahustuva aine ühend, kus üks aine on väikesteks osadeks pihustununa teises aines
Sideaine moodustab liimühenduse. Lahusti liimaine viimiseks vedelasse olekusse, et võimaldada pealekandmist. Kõvendi aine mis käivitab keemilise reaktsiooni, mille tulemusena sideaine kõveneb. Täiteaine vähendab mahukahanemist, reguleerib viskoossust, vähendab liimi imbumist puitu. Plastifikaator tõstab liimühenduse elastsust. Pindaktiivsed lisandid parandavad liimi märgavaid omadusi. 5 37 Selgita mõisteid adhesioon ja kohesioon Liimide toime põhineb adhesioonil kahe erineva aine molekulide vastastikusel tõmbel (antud juhul liim ja liimitav aine) Adhesioon on molekulaarjõududest tulenev erinevast materjalidest kehade pindade üksteise külge kinnijäämine. Adhesiooni iseloomustab jõud, mida on vaja rakendada ühinenud pindade lahtirebimiseks. Adhesiivne purunemine puruneb side liimi ja liimitava materjali vahel. Kohesioon molekulaarjõudude põhjustatud seos ühe ja sama aine molekulide vahel
Lahusti – liimaine viimiseks vedelasse olekusse, et võimaldada pealekandmist. Kõvendi – aine mis käivitab keemilise reaktsiooni, mille tulemusena sideaine kõveneb. Täiteaine – vähendab mahukahanemist, reguleerib viskoossust, vähendab liimi imbumist puitu. Plastifikaator – tõstab liimühenduse elastsust. Pindaktiivsed lisandid – parandavad liimi märgavaid omadusi. 5 37 Selgita mõisteid adhesioon ja kohesioon Liimide toime põhineb adhesioonil – kahe erineva aine molekulide vastastikusel tõmbel (antud juhul liim ja liimitav aine) Adhesioon on molekulaarjõududest tulenev erinevast materjalidest kehade pindade üksteise külge kinnijäämine. Adhesiooni iseloomustab jõud, mida on vaja rakendada ühinenud pindade lahtirebimiseks. Adhesiivne purunemine – puruneb side liimi ja liimitava materjali vahel.
14. Adsorptsiooni isotermid: Henry, Langmuiri ja Freundlichi isotermid. 15. Langmuiri adsorptsiooni isotermi tuletamine(tuletust ei tule) 16. Freundlichi adsorptsiooni isotermi määramine pindaktiivse tahke adsorbendi ja orgaanilise happe vesilahuse piirpinnal. (tuletust ei tule) 17. Adsorptsiooni isotermi leidmine (KK1 labori põhjal, kui tegite). 18. Elektrolüütide adsorptsioon. 19. Vahetusadsorptsioon. Ioonvahetus muldades. 20. Märgumine. Kohesioon. Adhesioon. 21. Kohesioonitöö ja aurustumissoojus vaheline seos.(tuletust ei tule) 22. Dupre võrrandi tuletamine. (tuleb kindlasti) 23. Elektriline kaksikkiht. Sooli saamine ja kolloidosakese ehitus Fe(OH)3 või AgI näite varal. 24. Elektrokineetilised nähtused. 25. -potentsiaal ja lisandite mõju -potentsiaalile. 26. Amfoteerse polüelektrolüüdi isoelektrilise täpi määramine. 27. Kolloidsüsteemide püsivus ja koagulatsioon. Schulze-Hardy reegel. 28. Tarded ja geelid
Paiku, kui hollandis asutatui glutiinliimi valmistav tehas Sünteetiliselt vaikudel põhinevate liimide areng algas 20.saj alguses. Liimide kiire aren algas esimeste sünteetiliste vaikude leiutamisega. Vajadue nende järele tingis ristvineeri tootmise kiire aren Esimene sünteetiline vaik oli fenoolvaik Veekindla vineeri tootmist alustati 1912 a. Järgnesid karbamiid ja melamiinvaik. Adhesioon ja kohesioon Liimidetoime põhineb adhesioonil – kahe erineva aine molekulide vastastikusel tõmbel (antud juhul liim ja liimitav aine) Adhesioon on molekulaarjõududest tulenev erinevast materjalidest kehadele pindade üksteise külge kinnijäämine. Adhesiooni iseloomustab jõud, mida on vaja rakendada ühinenud pindade lahtirebimiseks Adhesiivne purunemine – puruneb side liimi ja liimitava materjli vahel .
nõudmisi. Metallpindade värv vajalik korralik eeltöötlus: rooste ärastamine ja puhastus. Kruntimiseks kasutatakse spetsiaalseid värve, mis sisaldavad roostevastaseid pigmente. Pinnavärviks on sobivamad lahustipõhised emailvärvid. Mineraalpinnad kivi, tellis, betoon või krohvpinnad. Mööblivärv, lakk kvaliteetne, hästi laiali valguv ja hea kulumiskindlusega peamiselt lahustipõhine emailvärv või lakk (ka tislerilakk). Nakkuvus (ka adhesioon) värvikile omadus haakuda aluspinnaga. Nitrovärv, lakk materjal, mille põhiliseks sideaineks on nitrotselluloos. Kuivab kiiresti ja annab hea läike. Puhas nitrotselluloos ei anna veekindlat kilet, kuid puuduse saab likvideerida, kombineerides nitrotselluloosi teiste sideainetega. Väga tuleohtlik. Oksool poolnaturaalne värnits, mis saadakse oksüdeeritud taimeõlide lahustamisel lakibensiinis.
kõvenemine toimub allpool klaasistumistemperatuuri Tg. · Tulemuseks on ristseotud, välistingimustele ja lahustitele vastupidav, kõrgete mehaaniliste omadustega jäik maatriksvaik. Võrdlus termoplastidega. Tabel 5.osa lk 16. 2. Epoksüvaigu saamise klassikaline reatsioon: reak. võrrand 5.osa lk 2 (esimene). 3. Epoksüvaikude omadused: · Suur kõvadus ja tugevus · Hea adhesioon enamiku materjalidega · Vee ja kuumakindlus · Kõvenemisel ei teki lendprodukte, järelikult kontraktsioon ja sisepinged on väiksed · Rabedus (hästi modifitseeritavad elastomeeride ja termoplastidega) ja plastifitseeritavad · Probleem: epoksüplastide jäikus ja rabedus- elastomeeridega segamine näiteks ei anna piisavat efekti.
Miks on need nähtused olulised? Milliseid parameetreid kasutatakse nende kvantitatiivseks iseloomustamiseks? Kohesioon: on töö ühtlase mahulise faasi katkestamiseks ühikulise katkepinna kohta. Kohesioon avaldab vastupanu aine dispergeerimisele. Lahtirebimisel moodustub kaks ühesuguse suurusega pinda. Lahtirebimisel moodustub 2 ühesugust pinda. Uue faasi moodustamiseks tuleb kulutada energiat. Kohesioonitöö gaasikeskkonnas: Wk=2vg. Kohesioonitöö vaakumis: Wk=2B. Adhesioon: on töö faasidevahelise pinna katkestamiseks. Seda tööd tarvitatakse kahe uue pinna moodustamiseks. Piirpind kaob. Adhesiooni mõõduks on pindade lahtirebimiseks kuluv töö pinnaühiku kohta (Wa). Seda mõõdetakse samades ühikutes kui pindpinevust ( J/m2). Viies (t) ja (v) kokku, tekib faasidevaheline pindpinevus tv. Faasidevaheline pindpinevus muutub võrdseks nulliga, kui kaob faasidevaheline piirpind. See toimub siis, kui faasid lahustuvad teineteises täielikult
iseärasustest, näiteks imavusest. Värvi kvaliteeti võivad mõjutada ka selle säilivusomadused. Tüüpilisemad kahjustused värvi pikal seismisel on viskoossuse muutus, lahusti ja sideaine eraldumine (lahusti kihistumine värvi pinnale) ning läike muutus. Värvi omaduste teise grupi moodustavad optilised omadused: värvus ja läige. Läikivamad pinnad peegeldavad paremini valgust. Kolmanda grupi moodustavad mehaanilised omadused nagu nakkuvus aluspinnaga ehk adhesioon, värvikile elastsus ja tugevus, vastupidavus UV-kiirgusele, kemikaalide-, ilmastiku-, kuumuse- ja korrosioonimõjudele. Alljärgnevalt kirjeldatakse veidi pikemalt mõningaid värve. Õlivärvid Õlivärv on tehtud kuivatatud taimeõlist (nt linaseemneõli) mis on segatud kõrge kvaliteetsete pigmentidega, et moodustuks siduv värvi pasta. Kuivatatud õli kasutati juba 1. sajandil meie aja järgi, 12
muutustele. Mida kõrgem viskoossus, seda paksem ja vähem voolavam on värv tihedus kuivamisaeg sobivus teiste värvidega värvi kvaliteet. Tüüpilisemad kahjustused värvi pikal seismisel on viskoossuse muutus, lahusti ja sideaine eraldumine (lahusti kihistumine värvi pinnale) ning läike muutus Optilised omadused: värvus läige- läikivamad pinnad peegeldavad paremini valgust Mehaanilised omadused: nakkuvus aluspinnaga ehk adhesioon värvikile elastsus ja tugevus vastupidavus UV-kiirgusele, kemikaalide-, ilmastiku-, kuumuse- ja korrosioonimõjudele Värvimisvahendite põhitõed Raudne reegel: naturaalsete karvadega pintsel lahustipõhistele, sünteetiline pintsel vesialuselistele värvidele-lakkidele. Sama kehtib ka värvirullide puhul Paljud tootjad on jaganud pintslid ja rullid nelja kategooriasse: ● veepõhisele lakile, läikivale veepõhisele värvile ● puidukaitsevahendile, õlile, glasuurile jne
Resoolvaigud liim-ja sideained. Novolakkvaigud- presspulbrite sideained, lakid ja emailid. Näiteks telefonid, autodetailid, korpused. Polüestervaigud (UP) enamlevinud vaigud (60-80% komposiidi koostisest). Soodsad, lihtne kasutada, suurepärased mehaanilised omadused. Armeerimata tõmbetugevus 75 Mpa, armeeritud klaasplastil 120-350 Mpa. Negatiivsed aspektid, et kahaneb palju kõvenemisel ja on habras. Adhesioon täiteainega pole samuti väga hea. Aminovaigud (UF,MF), hea kriimustus-ja kuumuskindlus. Head elektriisolaatorid ja hästi toonitatavad. 28-69 Mpa tõmbetugevus. Epoksüvaigud kõrgsoorituskomposiidid, armatuur ja maatriks pooleks. Sitked ja väikese mahukahanemisega. Üleüldiselt sitaks heade omadustega. Kasutatakse nii lennukite kui ka igasuguse muu tehnika peal. Klaaskiud komposiidis (60% kiudu) tõmbetugevus 360-450Mpa) ja
sisaldusega keskkonnas, muidu lüüsub Pseudopeptidoglükaankest osad arhed G(+) ja G(-) kesta vahepealne vorm mitmekihiline kest, peptidoglükaankiht paks o Võib eristada kahte komponenti: Struktuurifibrille · Koosneb peptidoglükaanist (struktuuri- ja tugikomponent) Nendevahelist maatriksit o Funktsioonid: (6) Mehhaaniline kaitse Tagab raku kuju Viburi toestamine liikumisel Adhesioon Tänu rakukesta turgorile saab rakk kasvada Retseptorid o Kestata bakteritel (mükoplamadel) puudub kindel kuju, nad on paljukujulised e pleomorfsed ja nad on osmootselt tundlikud o Protoplast rakk, millelt on eemaldatud kest; ta suudab Hingata Sünteesida valke ja nukleiinhappeid Ei suuda resünteesida rakukesta Reegline ei pooldu ja adsorbeeri faage
keskkonna suunas - suunatud liikumised taksised. 3.Miks on kasulik kleepuda pindadele? Enteropatogeensetel E. coli tüvedel on piilid väga olulised virulentsusfaktorid, mis aitavad spetsiifiliselt peensoole epiteelile kinnituda ja kaitsevad organismist väljauhtumise eest. E. coli uropatogeensetel tüvedel on P-piilid. P-piili kaudu toimub seostumine neeruvaagna epiteelile. E. coli on üks põhilisi uroinfektsioonide põhjustajaid. Adhesioon on väga oluline ka mitmesuguste implantaatide (ka kontaktläätsede) koloniseerimisel patogeenide poolt. 4.nimeta bakterite liikumisviisid. 1. liikumine rakuväliste viburitega vedelas keskkonnas (vesi, veekogud, mullapoorid jne), 2. libisev (viburiteta) liikumine tahkel pinnal, kollektiivselt ainult. 3. voogamine (swarming). Kollektiivne viburitega liikumine tahkel pinnal. 4. spiroheetide liikumine periplasmaatiliste viburitega. libisev liikumine tahkel pinnal
valemitest ja graafikutest antud kettide jaoks. 16. Millised on kettülekannte head asendid (teha joonis) ja mis on hea asendiga tagatud? Väike hälve horisontaalasendist parandab keti tööd. Kett peab olema pingul et vältida keti üle-hüppamist väikse ketiratta hammastest. 17. Milleks kasutada määret kettülekandes ja millised on määrimise viisid? Määret kasutatakse selleks et vähendada adhesioon- abrasioonkulumist, pindväsimust, korrosioonkulumist ning seega suurendada keti eluiga. On olemas erinevad määrimise viisid: käsitsimäärimine, tilkmäärimine, pintselmäärimine, õlivannmäärimine, tsentrifugaalmäärimine, ringlusmäärimine osa 14. Elastsed elemendid ja korpused ( lisamaterjal I. Kleisi konspekt: http://www.mh.ttu.ee/priitp/Masinaelemendid/Kirjandus/Kleis_Masinaelemendid_Konspekt.pdf 1. Kuidas liigitatakse korpuseid?
keerme pind vajab järeltöötlemist, madal tootlikkus c. väiksem pinna täpsus, madal tootlikkus d. parem pinna täpsus ja kvaliteet Küsimus 7 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Treiteriku intensiivset kulumist teriku esipinnal põhjustab: Vali üks: a. teriku kasvaja moodustumine esipinnale b. jahutavate omadustega lõikevedelike kasutamine c. kõrge surve töödeldava materjali poolt; kõrge temperatuur ja sellega kaasnevad adhesioon- ja abrasiivkulumine d. liiga väikese lõikekiiruse kasutamine Küsimus 8 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst On vaja välja lõigata karastatud tööriistaterasest keerulise kujuga stantsi matriits. Kasutatakse järgmist töötlemisprotsessi: Vali üks: a. sisetreimist b. freesimist sõrmfreesiga c. puurimist ja freesimist d. elektererosioontöötlemist traatelektroodiga Küsimus 9 Õige Hinne 1,00 / 1,00
7 Embrüo implantatsiooni erinevad etapid. Millised valgud võiksid erinevates etappides olulised olla? Apositsioon – embrüo esmane kontakt endomeetriumi rakkudega. Olulised valgud selles etapis on mutsiinid, mida ekspresseeritakse endomeetriumi epiteelirakkude pinnal implantatsiooni akna ajal. Samuti on olulised trofoblasti rakkude pinnal ekspresseeritavad selektiinid. Toimub mutsiinide ja selektiinide vaheline interaktsioon. Adhesioon – ligand-retseptor vahendatud kinnitumine trofoblasti ja epiteeli rakkude vahel. Tugevam kinnitumine kui apositsiooni käigus. Olulised on detsiidua pinnal olevad proteoglükaani retseptorid ning blastotsüsti trofoblasti rakkude pinnal olevad proteoglükaanid. Olulised proteoglükaanid on kadheriinid ja beeta-kateniinid. Invasioon – blastotsüst tungib läbi epiteeli detsiiduasse. Siin
Mustmullas on vahetusioonideks Ca2+ ja Mg2+ ioonid. Vahetusadsorptsioonil vahetuvad need näiteks K+ ja NH4+ ioonidega, millised on vajalikud taimede kasvuks. Eralduvad Ca2+ ja Mg2+ ioonid. Anioonid Cl-, NO3- ja SO42- peaaegu ei adsorbeeru mullas. Turbamullas on H+ ioonid, mida taimedele vaja ei lähe ja mida on raske vahetada. Happelistele muldadele veetakse lupja, selleks et raskelt vahetatavad ja taimedele kasutud H+ ioonid asendada Ca2+ ja Mg2+ ioonidega. 19. Märgumine. Kohesioon. Adhesioon Märgumine: Asetame tilga tahke keha pinnale. Võib esineda kolm juhust: 1. vedelik läheb pinnale laiali kuni monomolekulaarse kihi moodustumiseni. 2. Tilk läheb osaliselt laiali. Märgumisnurk on teravnurk. Seejuures tahke pind märgub. 3. Tilk jääb pinnale kerakujulisena. Tekib nüri märgumisnurk. Märgumisnurga suurust saab seletada pindpinevusjõududega. Kui vedelikuks on vesi, siis pind on kas hüdrofiilne või hüdrofoobne. Kui tilk on õli, siis pind on tema jaoks kas oleofiilne
10. ETEC patotüüp - enterotoksigeenne Vastsündinute peensoole enteriit. Esmalt mikroob adheerub spetsiifiliste pilide abil ning sellele järgneb enterotoksiini produktsioon. Tekib vesine diarröa, olukorda võib raskendada kujunenud baktereemia. Sigadel võib infektsioon kulgeda nii ägedalt, et surm saabub enne enteriidi väljakujunemist. 11. EPEC patotüüp - enteropatogeenne Toimekoht on peen- ja jämesool. Vasika, sea, küüliku, kutsikate ja inimeste enteriit. Toimub bakteri adhesioon epiteelirakkudele. Mikroon kinnistub pilide abil mikrohattudele. Absorbeeruvate mikrohattude kahjustus võib põhjustada kõhulahtisust. Tekkemehhanism pole veel hästi teada. 12. Salmonellaenteriit patogenees Peremehele kohastunud serotüübid põhjustavad tõsisemaid haiguseid. Salmonella serotüüpide virulentsus on seotud nende võimega tungida ja paljuneda epiteelrakkudes. Jäävad makrofaagides ellu ja areneb süsteemne haigus. Mikroob kinnitub pilide abiga soolestiku limaskestale
d. vähendab töödeldud pinna kalestumist Question 35 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Treiteriku intensiivset kulumist teriku esipinnal põhjustab: Select one: a. jahutavate omadustega lõikevedelike kasutamine b. teriku kasvaja moodustumine esipinnale c. liiga väikese lõikekiiruse kasutamine d. kõrge surve töödeldava materjali poolt; kõrge temperatuur ja sellega kaasnevad adhesioon- ja abrasiivkulumine Question 36 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Remove flag Question text Superfinish kui metallide töötlemisviis põhineb järgmistel nähtustel ja teda kasutatakse: Select one: a. pindade viimistlustöötlemiseks,kus luisu ja detaili vaheline pilu on täidetud õliga ja luisud saavad võnkuva liikumise ja töötlemine lõpeb siis,kui detaili pinnale tekib õlikelme b. võllide koorivaks töötlemiseks c. avade koorivaks töötlemiseks
Vee sisenemisel rakku kasvab raku ruumala ja turgorrõhk (P). Vee liikumine toimub veepotentsiaalide võrdsustumiseni raku sees ja välislahuses. Vesiniksideme tugevus veemolekulide vahel on vahemikus 1-100 kJ mool-1 Kovalentse sideme tugevus hapniku ja vesiniku aatomite vahel veemolekulis on vahemikus 100-1000 kJ mool-1 Nimetage ja avaldage valemiga vedelikusammast kapillaaaris tõstev jõud ja langetav jõud. Tõstvaks jõuks kapillaaris on veemolekulide adhesioon kapillaartoru seinaga ja pindpinevus. TÕSTEV jõud = ümbermõõt x pindpinevustegur = 2 π rS Langetavaks jõuks on veesamba kaal. LANGETAV jõud = kõrgus x pindala x vee tihedus x gravitatsiooni jõud = h π r2rg Veeauru difusioonikoefitsient on kas suurem või väiksem kui vedela vee koefitsient. Kui palju suurem või väiksem? Veeauru difusioonikoefitsient on suurem 10 000x. Nimetada tegurid, mis mõjutavad veevoolu kiirust Poiseuille valemis r 4 P 8 X
redutseerija)Koos nimetatakse oksüdatsiooni-reduktsiooni reaktsioone redoksreatsioonideks REAKTIIVSED HAPNIKURADIKAALIDredoksreatsioonidekäigus hapnikust tekkivad reaktiivsedühendid, mille poolestusaeg on väga lühike OKSÜDATIIVNE STRESS kui normaalsed kehas leiduvad antioksüdandid ei suuda reaktiivseteühenditega hakkama saada, tulemuseks on erinevate biomolekulide reageerimine ja kahjustused ORPTSIOONADSORPTSIOON kinnitumine pinnale ADHESIOON kinni jäämineDESORPTSIOON pinnalt lahkumine ABSORPTSIOON imendumine METALLID ADSORBEERUVAD mullas ja settes peamiselt orgaanilistele osadele. Üldiselt kinnituvad metalliioonid sinna hästi, sest mulla ja sette üldlaeng on negatiivne HAPPELISTES TINGIMUSTE Sadsorbeerunudmetalliioonid vabanevad ning võivad keskkonnas liikvele minna HORMOONSÜSTEEMI HÄIRIVAD KEMIKAALID kinnituvad retseptoritele, mis on mõeldud kas naissuguhormooni või meessuguhormooniga seondumiseks. Loeng 5
RAKKUDE KOMMUNIKATSIOON JA SIGNAALIÜLEKANNE Rakkudevahelised liidused Intertsellulaarsed liidused A.Tiheliidused (tight junction) (näit. peensoole epiteel) · takistab vees lahustunud molekulide difundeerumist läbi epiteelirakkude · Takistab membraanvalkude difundeerumist B. Ankurliidused (anchoring junctions) Annab epiteelkoele mehhaanilised omadused (näit naha epiteelkude) C. Aukliidused (gap-junction) Võimaldavad väikestel molekulidel otse minna ühest rakust teise) Rakkude adhesioon · Ekstratsellulaarsed membraanid (kollageen, elastiin, fibronektiin) · Adhesiooni molekulid plasmamembraanil · Ühendused pl.membraanide vahel (desmosoomid, valgu kanalid) Rakuväline aine (ekstratsellulaarne maatriks): kollageen, elastiin, fibronektiin, laminiin Sünteesitakse fibroblastide poolt. Spetsiifilised ühenduskompleksid (desmosoomid) · Ühendused rakkude vahel · Molekulide vahetus · Rakkude tegevuse koordineerimine
Mitokondrid on rakkude "jõujaamad", sest neis toimub energia konverteerimine lipiididest ja süsivesikutest adenosiintrifosfaadiks ATP. Tsütoskelett koosneb valgukiududest, mis annavad rakkudele kuju, võimaldavad neil liikuda ning osalevad rakusiseses organellide paigutuses. Plasmamembraan piirab raku ja defineerib raku piirid; tagab erinevuse tsütosooli ja rakuvälise keskkonna vahel; tagab kontrollitud ainevahetuse väliskeskkonnaga; vastutab signaaliülekande eest; adhesioon. Taimedel veel rakukest, mis hoiab selle piirides. Tsentrioolid osalevad DNA kahekordistamises ja võrdses jaotamises tütarrakkude vahel. 2. Missugused organellid on omased nii bakteritele kui eukarüootidele? Tsütoplasma, rakumembraan, DNA, ribosoomid. Missugused vaid bakteritele? Tuumapiirkond, plasmiidid, viburid. Eukarüootidele? Rakutuum, vakuool, kloroplast, ER, Golgi kompleks, mitokondrid, tsütoskelett, tsentrioolid. Missugused organellid on omased taime- ja missugused
Kontrollitud graanulite sekretsioon on normaalne aktiveeritud leukotsüüdi reaktsioon otsüüt kohtab materjali, mida pole võimalik kergelt seedida, siis leukotsüütide võimetus ümbritseda ja seedida neida aineid põhjustab tugev reaktsiooni aktiveerumise ning vabaneb suurel hulgal lüsomaalseid ensüüme ekstratsellulaarsesse keskkonda (FRUSTREERITUD FAGOTSÜTOOS). CD62L ehk L-selektiin on ekspresseritud enamikel leukotsüütidel Selektiinide funktsioon on leukotsüütide adhesioon endoteeli rakkudele. Selektiini seostumine ligandiga omab madalat afiinsust see omadus võimaldab selektiinil vahendada esialgset leukotsüütide seostumist ja rullumist endoteelil vastu verevoolu. L-selektiin ehk CD62L on ekspresseritud lümfotsüütidel ja leukotsüütidel. See võimaldab lümfotsüütidel siseneda lümfisõlme käitudes kui homing retseptor, selleks seostub ta endoteeli veenulitele. Ta aitab neutrofiilidel seostuda tsütokiin aktiveeritud endoteeli rakudele põletiku koldes
! Küsimused ! 1. Ultrafiltratsiooni, dialüüsi ja elektrodialüüsi põhimõtte. ! Lahuses oleva kolloiddispersse aine eraldamine ioon- (molekulaar-) disperssest faasist Dialüüs - kolloidse faasi eraldamine poolläbilaskvate membraanide abil. Membraani materjalid: kolloodium, tselluloos, pärgament, loomsed kiled. Ultrafiltratsioon - pöördosmoos, lahusti ja väiksemad osakesed surutakse läbi peenepoorilise membraani. ! 2. Faasidevahelised piirpinnad. Kohesioon ja adhesioon, pindpinevus, kapillarnähtused ja märgumine. ! Piirpind - dispersse faasi ja dispersioonikeskkonna vahel. Pinna iseloomulikud omadused: adsorptsioon ja elektriline kaksikkiht. • Vedelik-gaas piirpind on ekvipotentsiaalne. • Molekuli keskmine eluiga pindkihis: 10-7s. • Pinna molekulide jõuväljad jäävad gaasi faasi poolt kompenseerimata. • Pinnal olevate molekulile mõjuv resultantjõud on suunatud vedeliku sisse. Kohesioonijõud - intermolekulaarsed jõud.
-> Kulumine -> Määrimine 2.1 Määrdeainete Ülesanded * Hõõrdumise vähendamine. * Kulumise vähendamine. * Temperatuuri alandamine. * Korrosioonikaitse. * Saastekaitse. * Koormuse ülekanne (Hüdraulika). * Elektri-isolatsioon. 2.2 Õlikile paksuse suurendamine * Kiiruse suurenemine. * Õli jahtumine. * Koormuse vähenemine. 2.3 Õlikile paksuse vähendamine * Kiiruse vähendamine. * Õli soojenemine. * Koormuse suurenemine. 2.4 Kulumise liigid * Abrasioon. * Adhesioon. * Erosioon. * Pindväsimus. 2.5 Määrdeainete liigitus * Mineraalsed Põlevkivi, kivisüsi. * Orgaanilised Taimsed-, loomsed rasvad: Raps, searasv, seapekk. * Sünteetilised Keemia. 2.6 Olekult * Vedel Õli. * Tahke Grafiit. * Gaasiline (Turbiin mootor). *Platiline ,,TAVOTT"- määre. 3. Mootoriõlide liigitus Täissünteetilised mootoriõlid LazerWay 5W-40 Täissünteetiline mootoriõli igat tüüpi bensiinimootoritele ja väikestele diiselmootoritele
levik · Aktinomyces't leidub tavaliselt inimeste ja loomade suuõõnes, mandlitel ja ka hambakatus. Neid on ka naiste suguteede limaskestal ja nad kuuluvad oma peremehe normaalse mikrofloora koostisesse ja on tavaliselt mitteülekantavad. · Bergey oli ilmselt esimene, kes näitas, et hambakatus on rohkesti filamentseid baktereid, mis hiljem osutusid perekonna Actinomyces esindajateks: A. israelii, A. naeslundii, A. viscosus ja A. odontolyticus. Adhesioon, hambakatt, igemepõletik · Oluline on see, et Actinomyces suudab kinnituda otseselt hambaemailile, ilma teiste bakterite abita. Võib olla seega katu algataja. Adhesioonis osalevad nende poolt toodetavad levaanid ja dekstraanid. Nad moodustavad hamba ja igeme pinnal suure eripinnaga võrgustiku, kuhu saavad teised bakterid kinnituda. · Hambakatu kultiveeritavatest bakteritest moodustab Actinomyces 40%. Paradontoos ja igemepõletik.
Reguleeritavad õigusaktid 16. Täiendav informatsioon Viimistlus materjalid Ülesandeks on parandada puit toodete välimust ja kaitsta ümbritseva keskkonna mõju eest: paisumine, kahanemine, kõmmeldumine, lõhenemine, mädanemine, hallitamine, värvi muutmine, pleekimine jne. Soojus+niiskus=seened Tuul+päike+liiv=erosioon · Lagunemine- toimub lagundajate mõjul(seened, bakterid, putukad, ussid) · Puit kaetakse kile tekitavate materjalidega, mis peab olema hea nakkuvusega(adhesioon), elastne, kõva, soojus- ja valguskindel. · Viimistlus võib olla läbipaistev või läbipaistmatu. · Läbipaistev viimistlus säilitab puidu loomuliku tooni ja toob esile tekstuuri. · Läbipaistmatu viimistlus varjab tekstuuri, puidu vead ja liitekohad ning annab kindla värvi tooni tootele. Viimistlusmaterjalideks on: 1. Värvained- imbuvad lahusena pinna sisse, jättes tekstuuri katmata, värvuvad puidukiud, raku seinad(peits) 2
AB vocabulary 1. Absorption power 1. Imavusvõime 2. Abutment 2. Tugi, kaldasammas 3. Acceleration 3. Kiirendus 4. Accelerator pedal 4. Gaasipedaal 5. Access 5. Juurdepääs 6. Acidity 6. Happelisus 7. Additive 7. Lisand 8. Adhesion 8. Adhesioon, kleepumine 9. Adjacent area 9. Külgnev ala 10. Adjust 10. Reguleerima 11. Advance sign 11. Eelsuunaviit 12. Advisory speed 12. Soovitatav kiirus 13. Aerodynamic drag 13. Õhutakistus 14. After-compaction 14. Järeltihenemine 15. Aggregate plant 15. Purusti, purustusjaam 16. Aggregate spreader 16. Kivipuru laotaja 17. Agriculture 17. Põllumajandus 18. Air hammer 18
· Enamasti haigestuvad lapsed < 5 a · Olmenakkus peamine allikas asümptomaatilised kandjad. 24.Olulisemad läkakõhatekitaja virulentsusfaktorid. · B. pertussis'el on rohkesti virulentsusfaktorid, mis jagunevad tinglikult kahte gruppi adhesiinid ja toksiinid. Mikroob peab kinnituma nii hingamisteede epiteelile kui ka avaldama lokaalset toksilist toimet. Mikroobi kinnitumine (adhesioon) limaskestade epiteelile tagatakse adhesiinide poolt · Pertussise toksiin. Koloniseeriv faktor ja endotoksiin. Rakuga seotud ja ekstartsellulaarne · Adenülaat-tsüklaasi toksiin. Invasiivne toksiin. Aktiveerib raku kalmoduliin .Pärsib immuunsüsteemi efektorrakke 25.Läkaköha patogenees. · Hingamisteedes mikroobid kinnituvad ripsepiteelile >paljunevad > koloniseerivad trahhea ja bronhide limaskesta.
annaabi.ee 
