muusikainstrumentides PMMA 10 4 40 50 3,064 77 2,818 70 55,9 12 2,24 1,17-1,20 66 Pleksiklaas 3,24 Löökpaindeteimide katsetulemused Materjal Nurgad (kraadi) Purustustöö KV (J) Temperatuur Purunemispinna (Celsius) iseloom Teras 10 -66 sile
Katsetulemused 3A Kolmefaasilised ahelad: Tarviti tähtlülitus UAB UBC UCA α C α*C α C α*C α C α*C Neutraaljuhiga 114 300/150 228 115 300/150 230 116 300/150 232 Neutraaljuhita 115 300/150 230 116 300/150 232 116 300/150 232 UA UB UC α C α*C α C α*C α C α*C Neutraaljuhiga ...
TTÜ Elektroenergeetika instituut Kõrgepingetehnika õppetool Elektrimaterjalid Laboratoorne töö nr. 3 Dielektrikute läbilöök Tallinn 2011 Joonis 1. Läbilöögiseadme põhimõtteskeem Joonis 2. Elektroodide skitsid Katseandmed: E11, E10, h, mm U1, V U2, V UllV, V Ull, kV U10, kV kV/mm kV/mm 7,0 21,8 21,8 21,80 7,63 7,68 1,09 1,10 12,0 38,5 37,0 37,75 13,21 13,30 1,10 1,11 17,0 46,5 46,5 46,50 16,28 16,38 0,96 0,96 Tabel 1. Teravik-tasapind elektroodid (dielektrik: õhk) h, mm U1, V U2, V UllV, V Ul...
TTÜ Elektroenergeetika instituut Kõrgepingetehnika õppetool Elektrimaterjalid Laboratoorne töö nr. 1 Dielektrikute elektrijuhtivus Tallinn 2011 Mõõteviisi kirjeldus: Käesolevas töös kasutatakse vahetu mõõtmise meetodit kasutades teraoommeetrit T. Elektroodid tahkete tasapinnaliste dielektrikute mahu- ja pinnatakistuse mõõtmiseks on valmistatud fooliumist või vasest ja kleebitud katsekehade pinnale. Nii mahu- kui ka pinnatakistuse mõõtmisel kasutatakse kolmest abielektroodist koosnevat elektroodide süsteemi erinevas lülituses. Kaitseelektroodi kaudu eemaldatakse antud mõõtmisel mittevajalik voolukomponent nii, et on võimalik mõõta puhast mahu- või pinnatakistust. Mõõtmistulemused: Plaadi nr. D1, cm D2, cm h, mm Rv, Rs, 4 4,84 5,71 5,37 6,7*109 1,4*1010 8 4,90 ...
TTÜ Materjaliteaduse Instituut Füüsikalise keemia õppetool Töö nr. 15 Elektrijuhtivuse määramine Üliõpilane Kood Töö teostatud .................................... märge arvestuse kohta, õppejõu allkiri Töö ülesanne. Töös määratakse elektrolüüdi vesilahuste erijuhtivus ja molaarne elektrijuhtivus real kontsentratsioonidel, milleks mõõdetakse juhtivusnõus elektroodide vahel paikneva lahusekihi takistust. Mõõtmisel kasutatavate elektroodide konstant määratakse kindla kontsentratsiooniga teadaoleva eritakistusega KCl lahuse abil. Katsetulemuste töötlus toimub kahes variandis. Tugeva elektrolüüdi lahuse puhul leitakse katseandmete alusel elektrijuhtivus lahuse lõpmatul lahjendus...
TTÜ Materjaliteaduse Instituut Füüsikalise keemia õppetool Töö nr. 3 MOLAARMASSI KRÜOSKOOPILINE MÄÄRAMINE Üliõpilane Kood Töö teostatud 09.02.2012 .................................... märge arvestuse kohta, õppejõu allkiri TÖÖÜLESANNE Aine molaarmassi leidmiseks määratakse lahusti (näit. vee) ja uuritava aine lahuse külmumistemperatuurid. Molaarmass arvutatakse lahuse külmumistemperatuuri languse põhjal. APARATUUR Jahutamiseks kasutatakse laboratoorset pooljuhtidel töötavat mikrojahutit. Selle töö põhineb Peltier' efektil: kui juhtida elektrivoolu läbi kahe erineva juhi puutekohast, siis kontaktil (sõltuvalt voolu suunast) kas eraldub või neeldub s...
Tallinna Tehnikaülikool Labortöö aruanne Õppeaine: AME3130 Elektrotehnika Labortöö pealkiri: Allikad, juhtmed, kaitsmed Labortöö tehtud: Juhendaja: Lauri Kütt 1. Elektromotoorjõuallikate tunnusjooned Töö eesmärk. 1. Tutvumine erinevate alalisvoolu allikatega 2. Alalisvooluallikate parameetrite ning ragendamisega tutvumine 3. Erinevate iseloomujoontega alalisvooluallikate eristamine Katseskeem: Valemid: Sisetakistus = U1-U2/I2-I1 Elektromotoorjõud = max. allika klemmipinge Võimsus sisetakistuses= Pkogu Pväljund Allika võimsus = Elektromotoorjõud* Koormusvool Väljundvõimsus = Koormusvool * U Tabel Katseandmed ja arvutustulemused Koormusvoo Allika Ra Pväljund Allikas Koormus ...
LABORATOORNE TÖÖ 1 Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine. Töö eesmärk Gaaside saamine laboratooriumis, seosed gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vahel, gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. Kasutatud seadmed: · CO2 balloon · 300 ml korgiga varustatud kolb · tehnilised kaalud · 250 ml mõõtesilinder · termomeeter · baromeeter Kemikaalid: · CO2 balloonis Katsetulemused: · Mass (kolb + kork + õhk kolvis) m1 = 143,94 g · Mass ( kolb + kork + CO2 kolvis) m2 = 144,08 g · Kolvi maht ( õhu maht, CO2 maht) V = 323 ml = 0,323 dm3 · Õhutemperatuur t0 = 294,95 K · Õhurõhk P = 100300 Pa Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs: 1. Arvutada, milline oleks õhu (CO2) maht kolvis normaa...
Erinevus kahe määramise vahel ei tohi olla suurem kui 20 kg/m3. Liiva puistetihedus leiti valemiga (1). Valem (1) m m 0L 1 1000 V γ0L – puistetihedus [kg/m3] m1 – liiva ja anuma mass [g] m – anuma mass [g] V – anuma maht [cm3] Katsetulemused on toodud Tabelis 7.1. 6.2 Liiva näiva tiheduse määramine Näivatiheduse määramisel elimineeritakse puistematerjalide vahele jäävate tühikute ruumala. Liiva kaaluti 200 g. See liiv puistati 500-ml mensuuri, kuhu oli eelnevalt valatud 300 ml vett. Liivaterade ruumala määrati mensuuri lugemite vahena. Liivaterade tihedus arvutati valemist (2). 2 Valem (2)
Reaktsioonid elektrolüütide lahustes Eksperimantaalne töö Töö eesmärk: Elektrolüütude lahustes toimuvate rektsioonide kulgemise peamiste põhjuste selgitamine, reaktsioonivõrrandite kirjutamine molekulaarsel ja ioon-molekulaarsel kujul, redoksreaktsoonide võrrandite tasakaalustamine. Töövahendid: Katseklaaside komplekt Kasutatud uurimis- ja analüüsimismeetodid: · Al2(SO4)3 lahuse pH-d hinnata metüülpunase lisamisega. Metüülpunane pöördeala (värvuse muutumise pH vahemik) pH 4,2...6,3 (sellest väiksema pH juures punane, suurema juures kollane). · Na2CO3 lahuse pH-d hinnata fenoolftaleiini lisamisega. Fenoolftaleiin pöördeala 8,3...9,9 (sellest väiksema pH juures värvitu, suurema juures punane). Töö käik: Sademete teke: Katse 1. SO42- ioone sisaldavale lahusele (0,5...1 ml) lisada tilkhaaval Ba2+ ioone sisaldavat lahust. Ba2+ + SO42- = BaSO4 H2SO4 + BaCl2 = BaSO4 + 2HCl Katseklaasis tekkis v...
KC156A Milliampermeeter x2 ( ) Voltmeeter x2 (Metrahit 2+) UZ = 5…6,2 V IZ =10 mA IZmin = 3mA IZmax = 55 mA Pmax = 0,3 W Joonis 4.1 Stabilitron pingestabiliseerimislülituses 3. Võtta üles stabilitroni pinge-voolu tunnusjoon UZ = f (IZ), kui IK = 0 ja RP = const. (Joonis 4.2). Katsetulemused kanda tabelisse 4.1. Tabel 4.1 Stabilitroni pinge-voolu tunnusjoon IK = 0, RP = const IZ, mA 55 49 43 37 30 24 3 0 UZ, V 6,15 6.14 6.06 6.02 5.97 5.92 5.33 3.28 4. Võtta üles stabiliseerimispinge sõltuvus toitepingest UZ = f (E), kui RK = const ja RP = const. (Joonis 4.3). Katsetulemused kanda tabelisse 4.2. Tabel 4.2 Stabiliseerimispinge sõltuvus toitepingest
3 29 5 53 10 61,2 20 44,4 Graafik HRB = f (tvan) Järeldus Saavutasime nõutud kõvaduse peale vanandamist, kuid märgatavat kõvaduse tõusu eri vanandamise aegade puhul ei täheldanud. Tõenäoliselt on katsetulemused ka ebatäpsed, kuna katsekehade vanandamise aeg on ligikaudne ning vanandamise aegade vahed olid ebapiisavalt väiksed.
Samal momendil fikseerida kella või stopperiga katse algus, ning kui tekib hägu, katse lõpp. Samamoodi tomida teise, kolmanda ja neljanda paariga. Et aega kokku hoida, võib ülejäänud paarid omavahel kokku valada enam-vähem korraga, kiiresti kõik läbi segada käivitada kell ning oodata hägu tekkimist algul teises, siis kolmandas ja lõpuks neljandas paaris, milles on Na2S2O3 kontsentratsoon kõige väiksem. Katsetulemused: Minu mõõdetud tulemused: 1) 1min 12sek 2) 1min 34sek 3) 1min 50sek 4) 2min 30sek Mõõdetud ajavahemikud on fikseeritud tabelis: Katseklaaside Na2S2O3 H20 maht Na2S2O3 Aeg t min Reaktsioonikiirus paar maht cm3 cm3 suhteline v = 1/t kontsentratsioon min-1
Idmax = IRmax=20 mA Voltmeeter No 88686 Utmax = 2 V Toiteplokk Itmax = 10 A Pmax = 20 W Joonis 9.1.Trinistori lülitusskeem Koostame lülituse trinistori uurimiseks (Joonis 9.1.). Võtame üles trinistori tunnusjoonte sarja U(B0) = f (IG) vähemalt viie erineva juhtvoolu IG korral ning mõõdame jääkpinged Ut. Katsetulemused kanname tabelisse 1. Tabel 1. Trinistori katsetulemused IG Parame eter 13,7 15 16 16,5 18,5 19 U(BO) 220 200 182 162 118 16 IA 0,34 0,33 0,31 0,31 0,25 0,12 UG 0,66 0,73 0,77 0,79 0,85 0,86 UT 0,83 0,81 0,81 0,81 0,80 0,76
6. Pärast 28-päevast kivistumist proovikehad mõõdetaks ja kaalutakse 1 g täpsusega ning katsetatakse paindele ja survele, tihedus esitatakse täpsusega 10 kg/m3, painde- ja survetugevus täpsusega 0,5 MPa. Igast proovikehade kolmikust võetakse proov niiskusesisalduse määramiseks. Proov ikehade niiskusesisaldus survekatsete ajal antakse massi- ja mahuprotsentides 0,1% täpsusega. Katsetulemuste vormistamine (üldised nõuded): 1. Katsetulemused vormistatakse formaadis A4 (paberi ü hel poolel käsikirjas). 2. Protokollis peavad olema kajastatud KÕIK katsete kä igus saadud katsetulemused. Põhiliselt tuleb katsetulemused esitada tabelite ja graafikute kujul (graafikud ainult millimeetripaberil). Siinjuures tuleb silmas pidada ka seda, et katseprotokollis peavad olema ära toodud ka proovikehade valmistamise ja ka tsetamise ajad. 3. Kõik tabelid ja graafikud peavad olema pealkirjasta tud ja nummerdatud. Tabelites ja
2. Tutvuda mittemetalsete materjalide (plastide, komposiitide) kõvaduse määramise meetoditega (Rockwelli, Barcoli kõvadus). 3. Määrata plasti rakendusomadus. Kasutatud töövahendid: (Kirjeldada katseaparatuuri jmt) 5 erinevat plasti, mida tuli töö käigus identifitseerida. Kõvaduse määramiseks kasutasime Barcoli ja Rockwelli masinat. Tiheduse määramiseks oli kasutusel programmeeritud kaal. Katsetulemused: (Eelistatud on ülevaatliku tabeli kuju). Rockwelli masinal jälgisime R-skaalat. Kahjuks ei saanud Rockwelli masina täpsust määrata, sest puudus sobiv etaloonplaat, seetõttu võivad katsetulemused olla ebatäpsed.. Kõvaduse määramiseks viisime iga katsekehaga läbi 3 mõõtmist, tabelisse on kirjutatud 3 mõõtmise keskmine tulemus. Tihedust uppuvatel katsekehadel määramise kaalu, tiheduse jagatisega.
llu/o = = #:. I 00= 26,6oh Pptoot.naa m1 (plaatjate ja ndeljate terade mass) :266 g m 1000 ualem g Katsetulemused on viilja toodu d tabelis 2.5. t . 6.6. Killustiku tugevusmargi miiiiramine Killustiku tugevusmark m?iiiratakse analoogselt GOST'i metoodikale. Kilustikku katsetatakse fraktsioonidena: 4-8 mm, 8-16 mm ja 16-31,5 mm (antud juhul 4-16 mm). Killustikku vdib katsetada piisiva massini kuivatatult v6i vees immutatult.
Takistust mõõdetakse lisaks ka otseste takistuse mõõtmise mõõteriistadega takistussillaga ning multimeetriga (testriga). 2. Katseskeem 3. Kasutatud mõõteriistade parameetrid Voltmeeter: sisetakistuse väärtused mõõtepiirkond 7,5 V 83,3 mõõtepiirkond 15 V 166,7 Ampermeeter: sisetakistuste väärtused mõõtepiirkond 200 mA 1,3 mõõtepiirkond 100 mA 5 mõõtepiirkond 50 mA 20 4. Katsetulemused Tabel 1 Katsetulemused Jr Mõõ- Pinge U Vool I Takistussild Tester Lüliti k. detav [V] [mA] [] [] asend nr takisti C C C C C C C C 7,5/ 100/
Mõõdame väravate vahemaa horisontaalosal (l). Laseme miniautod stardikohast liikuma ja mõõdame horisontaalosas väravate vahe läbimiseks kulunud aega (t). Arvutame igale miniautole kiiruse horisontaalosas liikumisel (v). Mõõdame seadme abil nende kiirusi horisontaalosas ja võrdleme p.6 arvutatud tulemustega. Leiame miniautode kineetilised energiad (Ek). Kontrollime kas energia jäävuse seadus kehtib A. Katsetulemused stardikõrgusel h1. Katse m (kg) h1 (m) l (m) t (s) V1 (m/s) V2 (otse) Ep (J) Ek(J) keha (m/s) Miniauto 0,053 0,315 0,51 0,2175 2,3448 2,5 0,163611 0,1656 Miniauto 0,15 0,315 0,51 0,2165 2,3556 2,631 0,46305 0,5191 Miniauto 0,102 0,315 0,51 0,2158 2,3632 2,564 0,314874 0,3352 B. Katsetulemused stardikõrgusel h2.
4. Mõõdame väravate vahemaa horisontaalosal ( l ). 5. Laseme miniautod stardikohast liikuma ja mõõdame horisontaalosas väravate vahe läbimiseks kulunud aega ( t ). 6. Arvutame igale miniautole kiiruse horisontaalosas liikumisel ( v ). 7. Mõõdame seadme abil nende kiirusi horisontaalosas ja võrdleme p.6 arvutatud tulemustega. 8. Leiame miniautode kineetilised energiad Ek (1) ja Ek (2) mõlemate kiiruste järgi. 9. Kontrollime kas energia jäävuse seadus kehtib. A. Katsetulemused stardikõrgusel h1. m v1 v2(otse) Katsekeha [kg] h1 [m] l [m] t [s] [m/s] [m/s] Ep [J] Ek(1) [J] Ek(2) [J] 0,18571 Kollane miniauto 0,103 0,215 0,376 0,198 1,8990 2,04 0,217242 7 0,214322 0,196
. U/o = 1,53%o N l,55yo ms: 12,8 # ro m:2000 g a, =!s-.lou%= " m H .l0u/o=0,64?5x 0,650/o 2000----- Katsetulemused on toodud tabelis 8.4. ?) 4-mm ava$a sSelast l?ibil?iinud liivast kaalutakse 200 g proov (antud katses 230), mida sdelutakse s6elteg4 mille avad on 4,0; 2,0;1,0;0,5;0,i5;0,125 mm. S6elumisaja pikkuseks valitakse 5 minutit. Jiiagid sdeltel kaalutakse ning arvutatakse jiirgmised niiitajad: a. Osajiiiik a; oZ-des sOelal ij?irgmiselt:
Aluseks võetakse arvutuslik betoonisegu koostis. · Teise betooni valmistamisel kasutatakse tsementi CEM II/B-M (T-L) 42,5 R. Aluseks võetakse arvutuslik betoonisegu koostis. · Kolmanda betooni valmistamisel kasutatakse tsementi CEM II/B-M (T-L) 42,5 R. Aluseks võetakse esimese betooni vajum. Muudetakse vesi-tsementtegurit saavutamaks esimese betooni vajum. Segud valmistatakse võrdse segamisajaga. 1.5. Katsetulemused Betoonisegu valmistamine toimus 14.02.2012 1.5.1. Betooni koostise arvutamise lähteandmed: · Betoonisegu konsistentsiklass S2 · Betooni klass C20/25 · Betooni survetugevuse standardhälve = 4,5 N/mm2 · Nõutav betooni survetugevus 28 päeva vanuselt · fcm = fck + 1,48, Keskmise survetugevuse valem (1) · fcm = 25 + 1,48 * 4,5 = 31,66 N/mm2 · Tsemendi liikk: CEM I 42,5N ja CEM II / B-M (T-L) R
1 ja 1.2. Mõõdetud termoelektromotoorjõu järgi leidsime temperatuuri termopaari gradueerimistabelist. Termopaari kuumliite tegeliku temperatuuri leidmiseks määrasime külmliite temperatuuri parandi, mis sõltus siis külmliite temperatuurist. Parandi E leidsime külmliite vedeliktermomeetriga mõõdetud temperatuuri tk1 järgi termopaari gradueerimistabelist. Tegelikuks temperatuuriks lugesime kontrolltermopaariga mõõdetud temperatuuri t. Antud katsetulemused võimaldavad meil määrata gradueeritava termopaari mõõtmisvea. Kalibreeritava termopaari (grK) lubatav viga temperatuurivahemikus -50...+300°C on 0,16mV. Kalibreeritava termopaari absoluutse vea leidsime valemiga = t- t1. Ehk: Võrdlustermopaari gr S millivoltmeetri näit 0,705 külmliite 24°C juures. Külmliite temperatuuri alusel saame kõigepealt parandi, mis on 24°C juures 0,137. Selle abil leiame tegeliku termoelektromotoorjõu E= 0,705+0,135= 0,842 mV. Sellele
Materjali poorsus ρ protsentides arvutatakse järgmise valemiga: ρ=¿ (6) kus ρ - materjali tihedus ρabs - materjali absoluutne tihedus 4.2. Näidisarvutus Graniidi mahu leidmine, kasutan valemit (2). Lähteandmed: m = 41,4 g m1= 25,8 g ρv = 998 kg/m3 41,4−25,8 V br = 998 Vastus: Katsealuse graniiditüki maht on V br =0,0156 0cm2] 5. KATSETULEMUSED Katse käigus mõõdeti ja kaaluti järgnevas tabelis kajastatud materjalid. 2 Tabel 1. Korrapäraste katsekehade saadud tulemused. Mõõtmed [mm] Mass Maht Tihedus Jrk Materjali nimetus pikkus laius kõrgus [g] [cm³] [kg/m³] nr
Sissejuhatus Le Chatelier´i printsiip Kuna tasakaalusegus võib olla nii lähteaineid kui saadusi, siis kuidas saavutada just saaduste võimalikult kõrge sisaldus ehk kuidas nihutada tasakaalu paremale saaduste tekke suunas. Hinnangut võimaldab anda Le Chatelier´i printsiip. Tingimuste muutmine tasakaalusüsteemis kutsub esile tasakaalu nihkumise suunas, mis paneb süsteemi avaldama vastupanu tekitatud muutustele. Tingimused mida saab muuta on, eelkõige lähteainete konsentratsioon, temperatuur ja rõhk. Siin peetakse silmas seda, kuidas need tingimused mõjutavad juba tasakaaluolekus olevat süsteemi. Vaatame ammoniaagi sünteesireaktsiooni näitel nende tingimuste muutumisest tulenevat tasakaalu nihkumist. N2(g)+3H2(g)2NH3(g) Konsentratsioon- Lähteainete kontsentratsiooni suurendamine nihutab reaktsiooni tasakaalu paremale. Lähteainete konsentratsioonide suurendamisele avaldab süsteem vastupanu sellega, et ku...
0,051 (kg) · 1,95 (m/s) 2 0,051 (kg) · 2,00 (m/s) 2 (h1) Ek(kollane)(1) = 2 ≈ 0, 10 J ; (h1) Ek(kollane)(2) = 2 ≈ 0, 10 J 9. Kontrollime, kas energia jäävuse seadus kehtib. Emeh((h1)kollane) = Δ0, 110 J + Δ0, 104J = 0, 006J , seega ΔEmeh = ΔEp+ ΔEk ≈ 0 5. MÕÕTETULEMUSED Tabel 2. Katsetulemused stardikõrgusel h1 Katsekeha m; kg h1, m l, m t, s v1, m/s v2, m/s Ep, J Ek(1), J Ek(2), J Miniauto 0,052 0,215 0,51 0,2613 1,95 2,00 0,110 0,099 0,104 (kollane) Miniauto 0,102 0,215 0,51 0,2588 1,97 2,04 0,215 0,198 0,212 (roheline)
Arvutame igale miniautole kiiruse horisontaalosas liikumisel ( v ). Mõõdame seadme abil nende kiirusi horisontaalosas ja võrdleme p.6 arvutatud tulemustega. Leiame miniautode kineetilised energiad Ek (1) ja Ek (2) mõlemate kiiruste järgi. Kanname tulemused tabelitesse (Tabel 1, Tabel 2). 5 Tabel 1 Katsetulemused stardikõrgusel h1. Katse m h1 l t v1 v2 (otse) Ep Ek (1) Ek (2) keha (kg) (m) (m) (s) (m/s) (m/s) (J) (J) (J) Miniauto 0,103 0,22 0,382 0,1934 1,975 2,040 0,222 0,200 0,214 (kollane) Miniauto 0,154 0,22 0,382 0,1976 1,933 2,040 0,332 0,288 0,320 (roheline)
Eksperimentaalne töö nr. 1 NaCl sisalduse määramine liiva ja soola segus Töö eesmärk: Lahuste valmistamine tahketest ainetest, kontsentratsiooni määramine tiheduse kaudu, ainete eraldamine segust, kasutades nende erinevat lahustuvust. Kasutatavad ained: Naatriumkloriidi ja liiva segu. Töövahendid: Kaalud, kuiv keeduklaas, klaaspulk, lehter, kooniline kolb, mõõtesilinder (250 cm3), areomeeter, filterpaber. Töö käik: Kaaluda kuiva keeduklaasi 5...9 g liiva ja soola segu (täpsusega 0,01 g). Lahustada NaCl klaaspulgaga segades vähese koguse (~ 50 cm3) destilleeritud veega. NaCl lahustub vees hästi, liiv ei lahustu. Kuna NaCl lahustuvus temperatuurist peaaegu ei olene, siis pole lahustuvuse tõstmiseks lahust vaja soojendada. Lahus filtreerida. Selleks valmistatakse valge lindiga filterpaberist kurdfilter, asetatakse see klaaslehtrisse ning niisutatakse vähese hulga destilleeritud veega. Lehter koos filterpaberiga asetatakse stati...
Laboratoorne töö 2 Lahuse kontsentratsiooni määramine Nimi, Rühm, matrikli nr Õppejõud: Aeg: Ülesanne Happe ja leelise lahuste kontsentratsiooni määramine tiitrimisega. Kasutatavad kemikaalid Uuritava kontsentratsiooniga HCl lahus, täpse kontsentratsiooniga NaOH lahus, indikaatorid fenoolftaleiin (ff) ja metüülpunane (mp). Töövahendid ja mõõtmeseadmed Koonilised kolvid (250 cm3), 2 büretti (25 cm3) , pipett (10 cm3). Töö käik [A] Soolhappelahuse kontsentratsiooni määramine tiitrimisega- Kindla kontsentratsiooniga NaOH lahuse valan büretti, jälgin, et büreti väljalaskeavas ei oleks õhumulle, ning täidan mahuskaala 0- märgini. Pipeti abil mõõdan koonilisse kolbi 10 cm 3 hapet ja lisan 2- 4 tilka ff. Järgnevalt tilgutan büretist leelise (NaOH) lahust happesse (HCl), kuni lahuse värv muutub ühe tilga leelise lisamisel punaseks. Loen büretis oleva leelise nivoo asukoha 0,05 cm3 täpsusega. Kordan katset kuni tiitrimiseks kulunud leelise ...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL SOOJUSTEHNIKA INSTITUUT Praktilised tööd aines Töö nr. 7 Töö nimetus: Silindrilise kihi soojusjuhtivusteguri määramine Üliõpilane: Matr. nr. Rühm: Õppejõud: Töö tehtud: 18.09.2009 Aruanne esitatud: 16.10.2009 Aruanne vastu võetud: Tallinn 2009 2 Töö eesmärk Määrata Schmidti soojusmõõturiga silindrilise isolatsioonikihiga kaetud aurutoru soojuskadu ja arvutada selle põhjal isolatsiooni soojusjuhtivustegur . Töös kasutatud mõõteriistad ja seadmed 1. Soojusisolatsiooniga kaetud aurutoru 2. Manomeeter 3. Termopaarid 4. Schmidti soojusvoomõõtur 5. Termopaaride ümberlüliti 6. Millivoltmeeter 7. Elavhõbedatermomeeter 8. Termopaaride gradueerimistabel Katseseadme ja töö põhimõtte...
antud ilma veata. Teras C (%) Mn (%) Cr (%) Si (%) P (%) S (%) Al (%) Ni (%) Mo (%) Väike (5) 0,58 0,74 0,29 - - - - - - Suur (1) 0,07 0,4 - 0,016 - - - - - Tv. keel 0,47 0,69 0,26 0,26 0,014 0,001 0,005 0,06 0,02 (1) Katsetulemused: (Eelistatud on ülevaatliku tabeli kuju). Kõvaduse määramisel tegime iga kord 3 katset, tabelis on toodud 3 katse keskmine. Masina viga on välja arvutatud. Karastamistemperatuuri valisime vastavalt süsinikusisalduse alusel. Kuna kõik katsekehade paksus oli 3mm, seega karastusaeg on kõigil 9 minutit. Noolutamise ainult kolme väikest terast, mida karastasime vees. Kasutasime kolme noolutusviisi: madal-, kesk-, kõrgnoolutus
5. Laseme miniautod stardikohast liikuma ja mõõdame horisontaalosas väravate vahe läbimiseks kulunud aega (t). 6. Arvutame igale miniautole kiiruse horisontaalosas liikumisel (v1). 7. Mõõdame seadme abil nende kiirusi (v2) horisontaalosas. 8. Leiame miniautode kineetilised energiad Ek (1) ja Ek (2) mõlemate kiiruste järgi kineetilise energia valemi abil. 9. Kontrollime, kas energia jäävuse seadus kehtib (leida suhteline energiamuut/energiakadu). Tabel 1. Katsetulemused stardikõrgusel h1 Katseke m, h1 , l, t ,s v1 , v2 , Ep Ek Ek ha kg m m m/s m/s ,J (1), J (2), J Miniauto 0,10 0,31 0,3 0,15 2,38 2,439 0,31 0,293 0,306 (kollane) 3 5 8 92 7 8 Miniauto 0,15 0,31 0,3 0,15 2,38 2,509 0,47 0,439 0,485 (rohelin 4 5 8 91 8 6 e)
Töö eesmärk: Kasutatud seadised: Tutvuda tänapäeva elumajades ABB kaitseaparaatide stend, C, K, D, Z tüüpi 6 kasutatavate kaitseaparaatidega, amprise nimivooluga kaitseaparaadid. nende ehituse, tööpõhimõtete ja kasutamisvõimalustega. Anda ettekujutus elektriskeemidest ning elektrilisest montaažist ning uurida katseliselt kaitseaparaatidega elektrilisi parameetreid. 1. Katsetulemused: C- ja K-tüüpi kaitselülitite katsetulemused. C6 K6 Aeg, t Rakendumisvool, I Nimivoolukordsus Aeg, t Rakendumisvool, I Nimivoolukordsus 55,13 11,4 1,8 55,29 10,4 1,8 Liigkoor. 17,56 18,6 3,0 10,04 22,6 3,8
3. Kasutatud töövahendid Erinevate avadega sõelad, millega sõeluti killustik, et määrata terastikuline koostis. 10l silindrikujulist anumat kasutati puistetiheduse määramisel. Kaaludega kaaluti killustikku mitmel erineval katseetappidel. Silindrit diameetriga 75mm, kolbi ja hüdraulilist pressi kasutatakse killustiku tugevusmargi määramiseks. 4. Katsemeetodid 4.1 Puistetiheduse määramiseks puistatakse killustik 10cm kõrguselt 10l anumasse ning kaalutakse. Katsetulemused kantakse valemisse nr.1. Katset kooratakse kaks korda, vajaduse korral ka kolmandat korda. 4.2 Näivtiheduse määramisel kaalutakse katsetatav killustiku hulk õhus. Kaalutakse ka katsenõu mass koos veega ja katsenõu mass koos vee ja killustikuga. Saadut tulemused kantakse valemisse nr.2. 4.3 Killustiku veeimavuse määramiseks kaalutakse täitematerjal õhus ning see järel 7 päeva jooksul pindküllastunud täitematerjali mass õhus, peale mida arvutatakse
LABORATOORNE TÖÖ 3 Eksperimentaalne töö 1 Ainete kontsentratsiooni muutuse mõju tasakaalule Töö eesmärk: Le Chatelier' printsiip reaktsiooni tasakaalu nihkumise uurimine lähteainete ja saaduste kontsentratsiooni muutmisel. Töövahendid: Katseklaaside komplekt. Kasutatud ained: FeCl3 ja NH4SCN küllastunud lahused, tahke NH4Cl Töö käik: Kirjutada välja tasakaalukonstandi avaldis raud(III)kloriidi ja amooniumtiotsünaadi lahuste vahelisele reaktsioonile FeCl3(aq) + 3NH4SCH(aq) = Fe(SCN)3(aq) + 3NH4Cl(aq) (punane) Hinnata, millises suunas nihkub tasakaal, kui suurendada 1. FeCl3 kontsentratsiooni 2. NH4SCH kontsentratsiooni 3. NH4Cl kontsentratsiooni? Hinnata tasakaalukonstandi avaldise põhjal kumma aine, kas NH 4SCH või FeCl3 kontsentretsiooni suurendamin...
5. Laseme miniautod stardikohast liikuma ja mõõdame horisontaalosas väravate vahe läbimiseks kulunud aega ( t ). 6. Arvutame igale miniautole kiiruse horisontaalosas liikumisel ( v ). 7. Mõõdame seadme abil nende kiirusi horisontaalosas ja võrdleme p.6 arvutatud tulemustega. 8. Leiame miniautode kineetilised energiad Ek (1) ja Ek (2) mõlemate kiiruste järgi. 9. Kontrollime kas energia jäävuse seadus kehtib. A. Katsetulemused standartkõrgusel h1. m h1 l t v1 v2(otse) Ep Ek(1) Ek(2) Katse keha (kg) (m) (m) (s) (m/s) (m/s) (J) (J) (J) Miniauto 0,05 0,214 0,31 0,58 2,70 2,5 0,16 0,19 0,16 (Kollane) 3 1 Miniauto 0,10 0,212
5. Laseme miniautod stardikohast liikuma ja mõõdame horisontaalosas väravate vahe läbimiseks kulunud aega ( t ). 6. Arvutame igale miniautole kiiruse horisontaalosas liikumisel ( v ). 7. Mõõdame seadme abil nende kiirusi horisontaalosas ja võrdleme p.6 arvutatud tulemustega. 8. Leiame miniautode kineetilised energiad ( Ek ). 9. Kontrollime kas energia jäävuse seadus kehtib. A. Katsetulemused stardikõrgusel h1. Katse m (kg) h1 (m) l (m) t (s) v1(m/s) v2 otse Ep(J) Ek1 (J) Ek2 (J) keha (m/s) Miniauto 0,053 0,217 0,51 0,2569 1,9852 2,083 0,1128248 0,104437873 0,11498056 (kollane) Miniauto 0,103 0,217 0,51 0,2546 2,0031 2,083 0,2192633 0,206647798 0,22345278 (roheline )
Koormamise kiirus hoitakse stabiilsena vahemikus 0,6 0,2 [N/(mm 2·s)] kuni kuubi purunemiseni ning määratakse purustav jõud (njuutonites). Lähtuvalt purustavast jõust ja katsekeha ristlõike pindalast arvutatakse kivistunud betooni survetugevus N/mm2 Seeria survetugevuseks loetakse 3 katsetatud kuubi aritmeetiline keskmine (arvutatud täpsusega 0,1 N/mm2). Survetugevuse määramisel kasutatud andmed kantakse tabelisse 1.5. Katsetulemused Proovikehad valmistati:27. 03.2012 Proovikehad katsetati: 24.04.2012 Tabel 1. Betoonisegu koostised Kogus [kg] Komponent 3 1 m kohta 8 l kohta Tsement 442 3,536 Killustik 1243 9,944 Liiv 489 3,912 Vesi 242,5 1,940 Katselised koonusevajumid Tabel 2 töödeldavus Katse nr
mille survepind on 25 cm² (6,25 x 4,0 cm). Katsetamine toimub hüdraulilise pressiga. Koormamise kiirus olgu 1 Mpa sekundis. Survetugevus arvutatakse järgmiselt: (2) kus R survetugevus, [N/mm²] P purustav jõud [kgf] F survepindala, [mm²] k ülemineku koefitsient Survetugevus avaldatakse kui aritmeetiline keskmine neljast paremast tulemusest, täpsusega 0,1 MPa. 5. KATSETULEMUSED 5.1 Ehituskipsi katsetuse tulemused Katses määrati jahvatuspeensus ja normaalkonsistents. Tulemused on välja toodud punktis 1 ja tabelis 5.1 1. Jahvatuspeensuse määramine Kipsi kaalutis 50 g Jääk sõelal nr 02 6,1 g, 12,2 % 2. Kipsitaigna normaalkonsistentsi määramine Kipsi kaalutis 300 g 3 Tabel 5.1. Kipsitaigna normaalkonsistents
Joonestatakse graafik. Suure deformeeritavuse tõttu võetakse puidu survetugevuseks risti kiudu tinglikult pinge väärtus, millest alates kaob lineaarne seos pinge ja deformatsiooni vahel. Sellele vastav jõud (F) leitakse katseandmete põhjal joonistatud jõudude-deformatsioonide kõveralt. Rs = aP*b (Valem 4) Kus, P- graafikust määrav jõud a, b- ristlõike mõõtmed 5. Tulemused 5.1 Niiskussisalduse määramine Niiskussisalduse määramise katsetulemused on toodud tabelis 1 ning on kasutatud valemit 1. Tabel 1. Niiskussisalduse määramine Proovi Puidu olek Proovikeha mass [g] Niiskuse keha sisaldus [%] nr. enne kuivatamist peale kuivatamist Veekeskkond 33,93 T-1 6,25 9,46
Iga materjali keskmised poorsused on toodud katsetulemuste koondtabelis. Valem 8: p = (1 0/) * 100 p materjali poorsus [%] 0 materjali tihedus [kg/m3] materjali absoluutne tuhedus [kg/m3] 3 Töö tulemuste vormistamine Tiheduse ja proosuse määramised koos vajalike arvutusvalemitega ning neis olevate suuruste desifreerimisega. 1. Katsetulemused. 1.1 Korrapärase kujuga proovikehade tiheduse tulemused. V = a* b * h = (m / V) * 1000 Tabel nr. 2.1 Tabeli nimetus: Korrapärase kujuga ehitusmaterjalide tiheduse määramise katsetulemused Mõõtmed [mm] Ruumala Tihedus Jrk Mat-i Mass [g] Materjali nimetus pikkus laius kõrgus [cm3] [kg/m] nr nr
j a piirast kuivatamist. Niiskussisalduse muut avaldub siis kujul 7=ffit-ffi2 .l00,valem 3, mr kus ), - niiskussisalduse muut, [7o] m1 - katsekeha mass enne kuivatamist, [g] mz - katsekeha mass peale kuivatamist, [g] Tulemused niiidatakse punlois 5. 5. 5. Katsetulemused 5.1. Jahvatuspeensuse mflflramine Tab el 5. 1 . 1 Jahvataspe ensus e mciiiramis e kats e andmed 50e 46,56 g 3,42 g
Eksperimentaalne töö 1 Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine Töö eesmärk: Töö eesmärgiks oli gaaside saamine laboratooriumis, seosed gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vahel, gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. Sissejuhatus 0 PV T 0 V = 0 PT kus V 0 on gaasi maht normaal- või standardtingimustel, P0 normaal- või standardtingimustele vastav rõhk (sõltuvalt valitud ühikutest), T 0 normaal- ja standardtingimustele vastav temperatuur kelvinites (mõlemal juhul 273 K), P ja T aga rõhk ja temperatuur, mille juures maht V on antud või mõõdetud. mõhk =ρ0 õhk∗V 0 Arvutada kolvi ning korgi mass (m3) vahest m3=m1 – mõhk ja CO2 mass (mCO2) vahest mCO =m2 – m3 2 ...
.............................................................5 1.2 Valgus kui ressurss ja valguskonkurents.................................................................6 2 TOMATITAIMEDELE SOBIV KASVUKESKKOND................................................7 3 MATERJALID JA METOODIKA................................................................................ 8 4 TULEMUSED................................................................................................................9 4.1 Katsetulemused I katserühmas............................................................................... 9 4.2 Katsetulemused II katserühmas..............................................................................9 ...................................................................................................................................... 9 4.3 Katsetulemused III katserühmas............................................................................10 4
kohe sooja vette tagasi. Mõõta aeg lahuste kokkuvalamise momendist kuni hägu tekkimiseni. Seejärel võib keeduklaasi uuesti pliidile asetada ning tõsta temperatuuri ~42 C-ni. Siis võtta keeduklaas taas pliidilt ning korrata katset järgmise lahustepaariga. Oluline on, et hägu teket jälgitaks sooja vee sees. Vastasel juhul jahtub katseklaas kiiresti maha ning saadakse vale sõltuvus. Samamoodi tehakse kõik neli katset. Katsetulemused fikseerida tabelis. 1. Katsetulemused Tabel 1 Reaktsioonikiiruse sõltuvus Na2S2O3 kontsentratsioonist Katseklaaside Na2S2O3 maht H2O maht Na2S2O3 suhteline Reaktsioonikiirus Aeg t min paar cm3 cm3 konts. v 1 6 0 6 1.33 0.75 2 4 2 4 2.3 0.43
Elektrijuhtivuse määramine Töös määratakse elektrolüüdi vesilahuste eri- ja ekvivalentjuhtivus erinevatel kontsentratsioonidel. Selleks mõõdetakse juhtivusnõus elektroodide vahel paikneva lahusekihi takistust. Mõõtmisel kasutatavate elektroodide konstant määratakse kindla kontsentratsiooniga teadaoleva eritakistusega KCl Nõrga elektrolüüdi korral arvutatakse dissotsiatsiooniastmed ja -konstant. Katsetulemused ja arvutused: Elektroodide konstandi määramine: mõõdetud takistus 0.02 n KCl lahusega 1) 119 2) 119 0.02 n KCl erijuhtivus (t= 25oC) 0.2767 0,2767 nõu konstant K=RKCl*KCl= 32,9273 Nõrga elektrolüüdi lahus: Elektrolüüt: äädikhape + = 0,03498 S*m2/mol Piiriline ekvivalentjuhtivus -= 0,00409 S*m2/mol Piiriline ekvivalentjuhtivus 0= ...
Tallinna Tehnikaülikool 2018/2019 õ.a Mehaanika ja tööstustehnika instituut Praktikumi nr. 1 aruanne aines MTX0010 Materjalitehnika Üliõpilane: Rühm: Esitatud: 18.09.2018 Töö eesmärk: Tutvuda põhiliste konstruktsioonimaterjalide mehaaniliste omaduste ja nende määramise meetoditega, sealhulgas tutvuda: 1. metallide, plastide, komposiitmaterjalide katsetamisega tõmbele, analüüsida tõmbediagrammi ning määrata selle põhjal tugevus- ja plastsusnäitajad. Võrrelda erinevaid katsetatavaid materjale ning määrata nende võimalik kasutusala; 2. polümeersete omadustega materjalide katsetamisega survele ja võrrelda nende surve- ning tõmbetugevust; 3. metalsete omadustega materjalide katsetamisega löökpaindele, selgitada välja pingekontsentraatori ning katsetustemperatuuri mõju löögitugevusele. K...
Elektrijuhtivuse määramine Töös määratakse elektrolüüdi vesilahuste eri- ja ekvivalentjuhtivus erinevatel kontsentratsioonidel. Selleks mõõdetakse juhtivusnõus elektroodidee vahel paikneva lahusekihi takistust. Mõõtmisel kasutatavate elektroodide konstant määratakse kindla kontsentratsiooniga teadaoleva eritakistusega KCl Nõrga elektrolüüdi korral arvutatakse dissotsiatsiooniastmed ja -konstant. Katsetulemused ja arvutused: Elektroodide konstandi määramine: mõõdetud takistus 0.02 n KCl lahusega 1) 1100 2) 1100 0.02 n KCl erijuhtivus (t= 25oC) 0.2767 0,2767 nõu konstant K=RKCl*KCl= 304,37 Nõrga elektrolüüdi lahus: Elektrolüüt: sipelghape Piiriline ekvivalentjuhtivus 0= 0,04044 Ekvivalent- ...
Tallinna Tehnikaülikool 2014/2015 õ.a Materjalitehnika instituut Materjaliõpetuse õppetool Praktikumi nr. 2 aruanne aines tehnomaterjalid Üliõpilane: Üliõpilaskood: Rühm: Esitatud: 22.10.2014 Töö eesmärk: Tutvuda põhiliste kõvaduse määramise meetoditega (Brinell, Rockwell ja Vickers, Barcol). Valida sobiv meetod kõvaduse määramiseks erinevatele materjalidele. Võrrelda katsetatud materjalide kõvadust. Analüüsida seost materjali tõmbetugevuse ning kõvaduse vahel. Hinnata materjali kõvaduse olulisust materjali valikul. Kasutatud töövahendid: Karastatud terasest viil, Brinelli katsemasin, Rockwelli ...
Laboratoorne töö 1- Ideaalgaaside seadused Eksperimentaalne töö 1 Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine Töö eesmärk Gaaside saamine laboratooriumis, seosed gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vahel, gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. Töövahendid CO2 balloon, 300 ml korgiga varustatud seisukolb, tehnilised kaalud, 250ml mõõtesilinder, termomeeter, baromeeter. Töö käik Kaalun tehnilistel kaaludel korgiga varustatud 300 ml kuiva kolbi (mass m1). Kolvi kaelale teen viltpliiatsiga märke korgi alumise serva kohale. Juhin balloonist 7...8 minuti vältel kolbi CO2. Jälgin, et vooliku ots ulatuks peaaegu kolvi põhjani, aga ei oleks tihedalt vasti põhja. Muidu võib juhtuda, et kogu CO2 väljub voolikukimbu teistest harudest. Sulgen kiirelt kolvi korgiga ja kaalun uuesti. Juhin kolbi 1...2 minuti vältel täiendavalt CO2, sulgen kolvi korgiga ning kaalun veelkord. Kolvi täitmist jätkan konstantse massi (mass m2) saavutamiseni. (Mass...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
