muusikainstrumentides PMMA 10 4 40 50 3,064 77 2,818 70 55,9 12 2,24 1,17-1,20 66 Pleksiklaas 3,24 Löökpaindeteimide katsetulemused Materjal Nurgad (kraadi) Purustustöö KV (J) Temperatuur Purunemispinna (Celsius) iseloom Teras 10 -66 sile
Katsetulemused 3A Kolmefaasilised ahelad: Tarviti tähtlülitus UAB UBC UCA α C α*C α C α*C α C α*C Neutraaljuhiga 114 300/150 228 115 300/150 230 116 300/150 232 Neutraaljuhita 115 300/150 230 116 300/150 232 116 300/150 232 UA UB UC α C α*C α C α*C α C α*C Neutraaljuhiga ...
TTÜ Elektroenergeetika instituut Kõrgepingetehnika õppetool Elektrimaterjalid Laboratoorne töö nr. 3 Dielektrikute läbilöök Tallinn 2011 Joonis 1. Läbilöögiseadme põhimõtteskeem Joonis 2. Elektroodide skitsid Katseandmed: E11, E10, h, mm U1, V U2, V UllV, V Ull, kV U10, kV kV/mm kV/mm 7,0 21,8 21,8 21,80 7,63 7,68 1,09 1,10 12,0 38,5 37,0 37,75 13,21 13,30 1,10 1,11 17,0 46,5 46,5 46,50 16,28 16,38 0,96 0,96 Tabel 1. Teravik-tasapind elektroodid (dielektrik: õhk) h, mm U1, V U2, V UllV, V Ul...
TTÜ Elektroenergeetika instituut Kõrgepingetehnika õppetool Elektrimaterjalid Laboratoorne töö nr. 1 Dielektrikute elektrijuhtivus Tallinn 2011 Mõõteviisi kirjeldus: Käesolevas töös kasutatakse vahetu mõõtmise meetodit kasutades teraoommeetrit T. Elektroodid tahkete tasapinnaliste dielektrikute mahu- ja pinnatakistuse mõõtmiseks on valmistatud fooliumist või vasest ja kleebitud katsekehade pinnale. Nii mahu- kui ka pinnatakistuse mõõtmisel kasutatakse kolmest abielektroodist koosnevat elektroodide süsteemi erinevas lülituses. Kaitseelektroodi kaudu eemaldatakse antud mõõtmisel mittevajalik voolukomponent nii, et on võimalik mõõta puhast mahu- või pinnatakistust. Mõõtmistulemused: Plaadi nr. D1, cm D2, cm h, mm Rv, Rs, 4 4,84 5,71 5,37 6,7*109 1,4*1010 8 4,90 ...
ülekandearvuks. Katioonide ja anioonide ülekandearvud t + ja t avalduvad järgmiselt: t+ = v+ / (v+ + v) = u+ / (u+ + u) t = v / (v+ + v) = u / (u+ + u) t = / j j (t+) + (t) = 1 Iooni j ülekandearv sõltub seega mõlema lahuses oleva iooni liikumiskiirusest, ja nii nagu liikumiskiirus, ka temperatuurist, viskoossusest, kontsentratsioonist. Ülekandearvud ja ioonide liikumiskiirused on eksperimentaalselt määratavad suurused. Katsetulemused. A. Elektroodide konstandi määramine: Mõõdetud takistus 0,02 M KCl lahusega 1) 116 2) 115 0,02 M KCl erijuhtivus (temperatuuril 25°C) 0,2767 (tabelist) Nõu konstant B. Elektrolüüdi dissotsiatsioonikonstandi määramine: Kasutatav nõrk hape: metaanhape 0,3854n Piiriline molaarne elektrijuhtivus (arvutatakse käsiraamatu abil) Jrk Lahuse Mõõdetud Eri- Molaarne Dissotsiat- Dissotsiat-
kus T on lahuse külmumistäpi alanemine (või keemistäpi tõus), m on lahuse molaalsus, K (Kk või Ke) on lahusti krüoskoopiline (või ebullioskoopiline) konstant. RTk2 M Tk = Cm = K k C m H s 1000 RTa2 M Ta = C m = K e Cm H a 1000 kus Ta ja Tk on vastavalt lahusti keemistemperatuur ja külmumistemperatuur. Ha ja Hs on vastavalt lahusti molaarne auramissoojus ja sulamissoojus. M on lahusti molekulmass, R universaalne gaasikonstant. KATSETULEMUSED Parameeter Lahustatud aine B 10% etanool Mteor = 46 g/mol Kasutatud lahusti vesi Kkr = 1,86 K* kg * mol-1 Lahusti külmumistemperatuur T0 a) 0,49 C = 273,64 K b) 0,51 C = 273,66 K Lahuse külmumistemperatuur T a) -4,31C = 268,84 K b) -4,25 C
Tallinna Tehnikaülikool Labortöö aruanne Õppeaine: AME3130 Elektrotehnika Labortöö pealkiri: Allikad, juhtmed, kaitsmed Labortöö tehtud: Juhendaja: Lauri Kütt 1. Elektromotoorjõuallikate tunnusjooned Töö eesmärk. 1. Tutvumine erinevate alalisvoolu allikatega 2. Alalisvooluallikate parameetrite ning ragendamisega tutvumine 3. Erinevate iseloomujoontega alalisvooluallikate eristamine Katseskeem: Valemid: Sisetakistus = U1-U2/I2-I1 Elektromotoorjõud = max. allika klemmipinge Võimsus sisetakistuses= Pkogu Pväljund Allika võimsus = Elektromotoorjõud* Koormusvool Väljundvõimsus = Koormusvool * U Tabel Katseandmed ja arvutustulemused Koormusvoo Allika Ra Pväljund Allikas Koormus ...
LABORATOORNE TÖÖ 1 Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine. Töö eesmärk Gaaside saamine laboratooriumis, seosed gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vahel, gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. Kasutatud seadmed: · CO2 balloon · 300 ml korgiga varustatud kolb · tehnilised kaalud · 250 ml mõõtesilinder · termomeeter · baromeeter Kemikaalid: · CO2 balloonis Katsetulemused: · Mass (kolb + kork + õhk kolvis) m1 = 143,94 g · Mass ( kolb + kork + CO2 kolvis) m2 = 144,08 g · Kolvi maht ( õhu maht, CO2 maht) V = 323 ml = 0,323 dm3 · Õhutemperatuur t0 = 294,95 K · Õhurõhk P = 100300 Pa Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs: 1
Erinevus kahe määramise vahel ei tohi olla suurem kui 20 kg/m3. Liiva puistetihedus leiti valemiga (1). Valem (1) m m 0L 1 1000 V γ0L – puistetihedus [kg/m3] m1 – liiva ja anuma mass [g] m – anuma mass [g] V – anuma maht [cm3] Katsetulemused on toodud Tabelis 7.1. 6.2 Liiva näiva tiheduse määramine Näivatiheduse määramisel elimineeritakse puistematerjalide vahele jäävate tühikute ruumala. Liiva kaaluti 200 g. See liiv puistati 500-ml mensuuri, kuhu oli eelnevalt valatud 300 ml vett. Liivaterade ruumala määrati mensuuri lugemite vahena. Liivaterade tihedus arvutati valemist (2). 2 Valem (2)
Reaktsioonid elektrolüütide lahustes Eksperimantaalne töö Töö eesmärk: Elektrolüütude lahustes toimuvate rektsioonide kulgemise peamiste põhjuste selgitamine, reaktsioonivõrrandite kirjutamine molekulaarsel ja ioon-molekulaarsel kujul, redoksreaktsoonide võrrandite tasakaalustamine. Töövahendid: Katseklaaside komplekt Kasutatud uurimis- ja analüüsimismeetodid: · Al2(SO4)3 lahuse pH-d hinnata metüülpunase lisamisega. Metüülpunane pöördeala (värvuse muutumise pH vahemik) pH 4,2...6,3 (sellest väiksema pH juures punane, suurema juures kollane). · Na2CO3 lahuse pH-d hinnata fenoolftaleiini lisamisega. Fenoolftaleiin pöördeala 8,3...9,9 (sellest väiksema pH juures värvitu, suurema juures punane). Töö käik: Sademete teke: Katse 1. SO42- ioone sisaldavale lahusele (0,5...1 ml) lisada tilkhaaval Ba2+ ioone sisaldavat lahust. Ba2+ + SO42- = BaSO4 H2SO4 + BaCl2 = BaSO4 + 2HCl Katseklaasis tekkis v...
KC156A Milliampermeeter x2 ( ) Voltmeeter x2 (Metrahit 2+) UZ = 5…6,2 V IZ =10 mA IZmin = 3mA IZmax = 55 mA Pmax = 0,3 W Joonis 4.1 Stabilitron pingestabiliseerimislülituses 3. Võtta üles stabilitroni pinge-voolu tunnusjoon UZ = f (IZ), kui IK = 0 ja RP = const. (Joonis 4.2). Katsetulemused kanda tabelisse 4.1. Tabel 4.1 Stabilitroni pinge-voolu tunnusjoon IK = 0, RP = const IZ, mA 55 49 43 37 30 24 3 0 UZ, V 6,15 6.14 6.06 6.02 5.97 5.92 5.33 3.28 4. Võtta üles stabiliseerimispinge sõltuvus toitepingest UZ = f (E), kui RK = const ja RP = const. (Joonis 4.3). Katsetulemused kanda tabelisse 4.2. Tabel 4.2 Stabiliseerimispinge sõltuvus toitepingest
· Loomulik normaaltemperatuuril · Kunstlik kõrgematel temperatuuridel Töökäik Antud materjali (AlCu4Mgl) tugevuse mõõtmine. Esiteks panime materjali ahju 550C 20 minutiks. Järgmiseks karastasime vette ning taas mõõtsime tugevust. Selle järel jaotasime materjali 6ks osaks ning vanandasime keevas vees 100C juures erinevate aegadega (0.5- 20min). Vanandamise järel mõõtsime taas iga katsekeha tugevuse ning kandsime andmed tabelisse. Katsetulemused Termotöötlemise viis Vanandamise kestus (min) Kõvadus HRB Enne karastamist 63,5 Pärast karastamist 26 Pärast vanandamist 0.5 55,5 1 50 3 29
· Esimene katseklaas jätta võrdluseks. · Teise katseklaasi lisada kaks tilka FeCl3 lahust. Mida võib tähele panna? Kummas suunas nihkub tasakaal? · Kolmandasse katseklaasi lisada kaks tilka NH4SCH lahust. Kummas suunas nihkub tasakaal? Kas muutus on suurem või väiksem võrreldes FeCl3 lisamisega? · Neljandasse katseklaasi lisada tahket NH4Cl ja loksutada tugevasti. Kuidas muutub lahuse värvus? Anda selgitus. Katsetulemused: Kc = tasakaalukonstandi avaldis reaktsioonile Katseklaasi number Lisatav aine Värvuse muutus Tasakaalu nihkumine 1.katseklaas Võrdluseks Punakas-oranz Jääb paigale 2.katseklaas FeCl3 Tumedamaks Saaduste tekke suunas ehk paremale, kuna tekib juurde
Udmax = URmax= 150 V Ampermeeter No 743248 Idmax = IRmax=20 mA Voltmeeter No 88686 Utmax = 2 V Toiteplokk Itmax = 10 A Pmax = 20 W Joonis 9.1.Trinistori lülitusskeem Koostame lülituse trinistori uurimiseks (Joonis 9.1.). Võtame üles trinistori tunnusjoonte sarja U(B0) = f (IG) vähemalt viie erineva juhtvoolu IG korral ning mõõdame jääkpinged Ut. Katsetulemused kanname tabelisse 1. Tabel 1. Trinistori katsetulemused IG Parame eter 13,7 15 16 16,5 18,5 19 U(BO) 220 200 182 162 118 16 IA 0,34 0,33 0,31 0,31 0,25 0,12 UG 0,66 0,73 0,77 0,79 0,85 0,86
6. Pärast 28-päevast kivistumist proovikehad mõõdetaks ja kaalutakse 1 g täpsusega ning katsetatakse paindele ja survele, tihedus esitatakse täpsusega 10 kg/m3, painde- ja survetugevus täpsusega 0,5 MPa. Igast proovikehade kolmikust võetakse proov niiskusesisalduse määramiseks. Proov ikehade niiskusesisaldus survekatsete ajal antakse massi- ja mahuprotsentides 0,1% täpsusega. Katsetulemuste vormistamine (üldised nõuded): 1. Katsetulemused vormistatakse formaadis A4 (paberi ü hel poolel käsikirjas). 2. Protokollis peavad olema kajastatud KÕIK katsete kä igus saadud katsetulemused. Põhiliselt tuleb katsetulemused esitada tabelite ja graafikute kujul (graafikud ainult millimeetripaberil). Siinjuures tuleb silmas pidada ka seda, et katseprotokollis peavad olema ära toodud ka proovikehade valmistamise ja ka tsetamise ajad. 3. Kõik tabelid ja graafikud peavad olema pealkirjasta tud ja nummerdatud. Tabelites ja
2. Tutvuda mittemetalsete materjalide (plastide, komposiitide) kõvaduse määramise meetoditega (Rockwelli, Barcoli kõvadus). 3. Määrata plasti rakendusomadus. Kasutatud töövahendid: (Kirjeldada katseaparatuuri jmt) 5 erinevat plasti, mida tuli töö käigus identifitseerida. Kõvaduse määramiseks kasutasime Barcoli ja Rockwelli masinat. Tiheduse määramiseks oli kasutusel programmeeritud kaal. Katsetulemused: (Eelistatud on ülevaatliku tabeli kuju). Rockwelli masinal jälgisime R-skaalat. Kahjuks ei saanud Rockwelli masina täpsust määrata, sest puudus sobiv etaloonplaat, seetõttu võivad katsetulemused olla ebatäpsed.. Kõvaduse määramiseks viisime iga katsekehaga läbi 3 mõõtmist, tabelisse on kirjutatud 3 mõõtmise keskmine tulemus. Tihedust uppuvatel katsekehadel määramise kaalu, tiheduse jagatisega.
kus m - anuma mass, [kg] m1 - killustiku ja anuma mass, [kg] V - anuma ruumala, [m'] Nriide m:216 g = 0,216 kg m. _m 14,2684-0,2L6 m1 : 14 268,4 g:14).684kg Por* =-7-* Poro = =140fl4,J,*rurc# 0,01 V: 10 dm3 = 0,01 m3 Katsetulemused on viilja toodu d tabelis 7. 1 . 1 . 6.2.Killustiku terade tiheduse mlfiramine Killustiku terade tiheduse ehk niiivtiheduse mii?iramisel elimineeritakse puistematerjalide vahele jdiivate tiihikute ruumala, kusjuures see ei arvesta kivimi terade sees olevate tiihikute mahtu. Killustiku niiivtiheduse miiiiramiseks tuleb kaaluda killustiku proovi topsiga 6hus ja vees. Kusjuures
Takistust mõõdetakse lisaks ka otseste takistuse mõõtmise mõõteriistadega takistussillaga ning multimeetriga (testriga). 2. Katseskeem 3. Kasutatud mõõteriistade parameetrid Voltmeeter: sisetakistuse väärtused mõõtepiirkond 7,5 V 83,3 mõõtepiirkond 15 V 166,7 Ampermeeter: sisetakistuste väärtused mõõtepiirkond 200 mA 1,3 mõõtepiirkond 100 mA 5 mõõtepiirkond 50 mA 20 4. Katsetulemused Tabel 1 Katsetulemused Jr Mõõ- Pinge U Vool I Takistussild Tester Lüliti k. detav [V] [mA] [] [] asend nr takisti C C C C C C C C 7,5/ 100/
Mõõdame väravate vahemaa horisontaalosal (l). Laseme miniautod stardikohast liikuma ja mõõdame horisontaalosas väravate vahe läbimiseks kulunud aega (t). Arvutame igale miniautole kiiruse horisontaalosas liikumisel (v). Mõõdame seadme abil nende kiirusi horisontaalosas ja võrdleme p.6 arvutatud tulemustega. Leiame miniautode kineetilised energiad (Ek). Kontrollime kas energia jäävuse seadus kehtib A. Katsetulemused stardikõrgusel h1. Katse m (kg) h1 (m) l (m) t (s) V1 (m/s) V2 (otse) Ep (J) Ek(J) keha (m/s) Miniauto 0,053 0,315 0,51 0,2175 2,3448 2,5 0,163611 0,1656 Miniauto 0,15 0,315 0,51 0,2165 2,3556 2,631 0,46305 0,5191 Miniauto 0,102 0,315 0,51 0,2158 2,3632 2,564 0,314874 0,3352 B. Katsetulemused stardikõrgusel h2.
4. Mõõdame väravate vahemaa horisontaalosal ( l ). 5. Laseme miniautod stardikohast liikuma ja mõõdame horisontaalosas väravate vahe läbimiseks kulunud aega ( t ). 6. Arvutame igale miniautole kiiruse horisontaalosas liikumisel ( v ). 7. Mõõdame seadme abil nende kiirusi horisontaalosas ja võrdleme p.6 arvutatud tulemustega. 8. Leiame miniautode kineetilised energiad Ek (1) ja Ek (2) mõlemate kiiruste järgi. 9. Kontrollime kas energia jäävuse seadus kehtib. A. Katsetulemused stardikõrgusel h1. m v1 v2(otse) Katsekeha [kg] h1 [m] l [m] t [s] [m/s] [m/s] Ep [J] Ek(1) [J] Ek(2) [J] 0,18571 Kollane miniauto 0,103 0,215 0,376 0,198 1,8990 2,04 0,217242 7 0,214322 0,196
vatem t, m - anuma mass, [g] m1 - liiva ja anuma mass, [g] V - anuma maht, [cm'] Nriide m:215,8 g m1: 1789,9 po r= mr i m . to06 = 12!9,9 rJ!,8. .1 000 = | 57 q * rc7 o4 V: 1000 cm # Katsetulemused on toodud tabelis g.t. 7.2. Liiva niiiva tiheduse mEliramine N6ivtiheduse ehk terade tiheduse m?iiiramisel elimineeritakse puistematerjalide vahele j6iivate tiihikute ruumala. Naivtihedus ei arvesta kivimi terade sees olevate tiihikuie mahtu. Liiva niiiva tiheduse mii2iramiseks kaalutakse 250 g liiva, mis on l?ibinud s6ela avaga 5 mm. See liiv puistatakse 500-ml mensuuri, kuhu on eelnevalt valatud 250 ml vett. Liivaterade ruumala miiiiratakse mensuuri lugemite vahena.
Aluseks võetakse arvutuslik betoonisegu koostis. · Teise betooni valmistamisel kasutatakse tsementi CEM II/B-M (T-L) 42,5 R. Aluseks võetakse arvutuslik betoonisegu koostis. · Kolmanda betooni valmistamisel kasutatakse tsementi CEM II/B-M (T-L) 42,5 R. Aluseks võetakse esimese betooni vajum. Muudetakse vesi-tsementtegurit saavutamaks esimese betooni vajum. Segud valmistatakse võrdse segamisajaga. 1.5. Katsetulemused Betoonisegu valmistamine toimus 14.02.2012 1.5.1. Betooni koostise arvutamise lähteandmed: · Betoonisegu konsistentsiklass S2 · Betooni klass C20/25 · Betooni survetugevuse standardhälve = 4,5 N/mm2 · Nõutav betooni survetugevus 28 päeva vanuselt · fcm = fck + 1,48, Keskmise survetugevuse valem (1) · fcm = 25 + 1,48 * 4,5 = 31,66 N/mm2 · Tsemendi liikk: CEM I 42,5N ja CEM II / B-M (T-L) R
1 ja 1.2. Mõõdetud termoelektromotoorjõu järgi leidsime temperatuuri termopaari gradueerimistabelist. Termopaari kuumliite tegeliku temperatuuri leidmiseks määrasime külmliite temperatuuri parandi, mis sõltus siis külmliite temperatuurist. Parandi E leidsime külmliite vedeliktermomeetriga mõõdetud temperatuuri tk1 järgi termopaari gradueerimistabelist. Tegelikuks temperatuuriks lugesime kontrolltermopaariga mõõdetud temperatuuri t. Antud katsetulemused võimaldavad meil määrata gradueeritava termopaari mõõtmisvea. Kalibreeritava termopaari (grK) lubatav viga temperatuurivahemikus -50...+300°C on 0,16mV. Kalibreeritava termopaari absoluutse vea leidsime valemiga = t- t1. Ehk: Võrdlustermopaari gr S millivoltmeetri näit 0,705 külmliite 24°C juures. Külmliite temperatuuri alusel saame kõigepealt parandi, mis on 24°C juures 0,137. Selle abil leiame tegeliku termoelektromotoorjõu E= 0,705+0,135= 0,842 mV. Sellele
Materjali poorsus ρ protsentides arvutatakse järgmise valemiga: ρ=¿ (6) kus ρ - materjali tihedus ρabs - materjali absoluutne tihedus 4.2. Näidisarvutus Graniidi mahu leidmine, kasutan valemit (2). Lähteandmed: m = 41,4 g m1= 25,8 g ρv = 998 kg/m3 41,4−25,8 V br = 998 Vastus: Katsealuse graniiditüki maht on V br =0,0156 0cm2] 5. KATSETULEMUSED Katse käigus mõõdeti ja kaaluti järgnevas tabelis kajastatud materjalid. 2 Tabel 1. Korrapäraste katsekehade saadud tulemused. Mõõtmed [mm] Mass Maht Tihedus Jrk Materjali nimetus pikkus laius kõrgus [g] [cm³] [kg/m³] nr
jälgida lahuse värvuse muutumise järgi. · Esimene katseklaas jätta võrdluseks. · Teise katseklaasi lisada kaks tilka FeCl3 lahust. Mida võib tähele panna? Kummas suunas nihkub tasakaal? · Kolmandasse katseklaasi lisada kaks tilka NH4SCH lahust. Kummas suunas nihkub tasakaal? Kas muutus on suurem või väiksem võrreldes FeCl3 lisamisega? · Neljandasse katseklaasi lisada tahket NH4Cl ja loksutada tugevasti. Kuidas muutub lahuse värvus? Anda selgitus. Katsetulemused: Kc = tasakaalukonstandi avaldis reaktsioonile Katseklaasi number Lisatav aine Värvuse muutus Tasakaalu nihkumine 1.katseklaas Võrdluseks Punakas-oranz Jääb paigale 2.katseklaas FeCl3 Tumedamaks Saaduste tekke suunas ehk paremale, kuna tekib juurde Fe(SCN)3, mis muudab
0,051 (kg) · 1,95 (m/s) 2 0,051 (kg) · 2,00 (m/s) 2 (h1) Ek(kollane)(1) = 2 ≈ 0, 10 J ; (h1) Ek(kollane)(2) = 2 ≈ 0, 10 J 9. Kontrollime, kas energia jäävuse seadus kehtib. Emeh((h1)kollane) = Δ0, 110 J + Δ0, 104J = 0, 006J , seega ΔEmeh = ΔEp+ ΔEk ≈ 0 5. MÕÕTETULEMUSED Tabel 2. Katsetulemused stardikõrgusel h1 Katsekeha m; kg h1, m l, m t, s v1, m/s v2, m/s Ep, J Ek(1), J Ek(2), J Miniauto 0,052 0,215 0,51 0,2613 1,95 2,00 0,110 0,099 0,104 (kollane) Miniauto 0,102 0,215 0,51 0,2588 1,97 2,04 0,215 0,198 0,212 (roheline)
Arvutame igale miniautole kiiruse horisontaalosas liikumisel ( v ). Mõõdame seadme abil nende kiirusi horisontaalosas ja võrdleme p.6 arvutatud tulemustega. Leiame miniautode kineetilised energiad Ek (1) ja Ek (2) mõlemate kiiruste järgi. Kanname tulemused tabelitesse (Tabel 1, Tabel 2). 5 Tabel 1 Katsetulemused stardikõrgusel h1. Katse m h1 l t v1 v2 (otse) Ep Ek (1) Ek (2) keha (kg) (m) (m) (s) (m/s) (m/s) (J) (J) (J) Miniauto 0,103 0,22 0,382 0,1934 1,975 2,040 0,222 0,200 0,214 (kollane) Miniauto 0,154 0,22 0,382 0,1976 1,933 2,040 0,332 0,288 0,320 (roheline)
ning kindlasti kuivatada. Leida tabelist NaCl protsendiline sisaldus lahuses, kasutades lineaarset interpoleerimist. Arvutada mõõtmistulemuste (lahuse maht ja tihedus) järgi lahuses oleva naatriumkloriidi mass ning NaCl protsendiline sisaldus liiva ja soola segus. Arvutada naatriumkloriidi sisaldus lahuses järgmistes kontsentratsiooni väljendusviisides: molaarsus, molaalsus, moolimurd, normaalsus, g/dm3, kg/m3. Katsetulemused: mõõdetud tihedus 1,0051 g/cm3 1 sellest väiksem tihedus tabelis 1,0019 g/cm3 2 sellest suurem tihedus tabelis 1,0054 g/cm3 C%1 massiprotsent, mis vastab tihedusele 1 0,50 % C%2 massiprotsent, mis vastab tihedusele 2 1,0 % V = 250 ml = 250 cm3 Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs: Leian otsitava massiprotsendi C%: C% = C%1 + * ( 1)
NaOH lahuse valan büretti, jälgin, et büreti väljalaskeavas ei oleks õhumulle, ning täidan mahuskaala 0- märgini. Pipeti abil mõõdan koonilisse kolbi 10 cm 3 hapet ja lisan 2- 4 tilka ff. Järgnevalt tilgutan büretist leelise (NaOH) lahust happesse (HCl), kuni lahuse värv muutub ühe tilga leelise lisamisel punaseks. Loen büretis oleva leelise nivoo asukoha 0,05 cm3 täpsusega. Kordan katset kuni tiitrimiseks kulunud leelise lahuse mahtude vahe ei ületa 0,1 cm3. Katsetulemused [A] 1) Katse 12,55 cm3 (ebaõnnestus) 2) Katse 10,5 cm3 3) Katse 10,55 cm3 4) Katse 10,6 cm3 Aritmeetiline keskmine (10,5 cm3 + 10,55 cm3 + 10,6 cm3) / (3) = 10,55 cm3 Katse arvutus Arvutan tiitrimiseks kulunud NaOH lahuse mahu järgi HCl lahuse molaarse kontsentratsiooni valemiga: CM, HCL = (VNaOH * CM, NaOH) / (VHCL) = [mol/dm3] kus VNaOH on NaOH lahuse maht [dm3] (NB! büretilt loetakse näit cm3-tes); CM,NaOH NaOH lahuse täpne kontsentratsioon [mol/dm3];
Kui mõõta täiendavad temperatuurid, saame määrata põhiseina soojusjuhtivusteguri. Schmidti soojusvoomõõtur on valmistatud kummivööna, mille paksus on 6mm. Töö käik Katse vältel oli auru rõhk torus konstantne, ligikaudu 10 kPa. Katse vältel lugesime viieminutiliste vahedega soojusvoomõõturi näidud, termopaaride termopinged ja nende külmliite temperatuuri. Katse kestus oli 15 minutit. 3 Katsetulemused ja arvutused. Katsetulemused ja arvutustulemused on tabeli kujul esitatud järgmisel lehel. Tabel 1.1 Soojus- Temperatuurid voo Termopaari mõõturi Isolatsiooni Mõõtevöö all Mõõtevöö vabades Aeg min. näit all t1 t2 peal t3 otstes
antud ilma veata. Teras C (%) Mn (%) Cr (%) Si (%) P (%) S (%) Al (%) Ni (%) Mo (%) Väike (5) 0,58 0,74 0,29 - - - - - - Suur (1) 0,07 0,4 - 0,016 - - - - - Tv. keel 0,47 0,69 0,26 0,26 0,014 0,001 0,005 0,06 0,02 (1) Katsetulemused: (Eelistatud on ülevaatliku tabeli kuju). Kõvaduse määramisel tegime iga kord 3 katset, tabelis on toodud 3 katse keskmine. Masina viga on välja arvutatud. Karastamistemperatuuri valisime vastavalt süsinikusisalduse alusel. Kuna kõik katsekehade paksus oli 3mm, seega karastusaeg on kõigil 9 minutit. Noolutamise ainult kolme väikest terast, mida karastasime vees. Kasutasime kolme noolutusviisi: madal-, kesk-, kõrgnoolutus
5. Laseme miniautod stardikohast liikuma ja mõõdame horisontaalosas väravate vahe läbimiseks kulunud aega (t). 6. Arvutame igale miniautole kiiruse horisontaalosas liikumisel (v1). 7. Mõõdame seadme abil nende kiirusi (v2) horisontaalosas. 8. Leiame miniautode kineetilised energiad Ek (1) ja Ek (2) mõlemate kiiruste järgi kineetilise energia valemi abil. 9. Kontrollime, kas energia jäävuse seadus kehtib (leida suhteline energiamuut/energiakadu). Tabel 1. Katsetulemused stardikõrgusel h1 Katseke m, h1 , l, t ,s v1 , v2 , Ep Ek Ek ha kg m m m/s m/s ,J (1), J (2), J Miniauto 0,10 0,31 0,3 0,15 2,38 2,439 0,31 0,293 0,306 (kollane) 3 5 8 92 7 8 Miniauto 0,15 0,31 0,3 0,15 2,38 2,509 0,47 0,439 0,485 (rohelin 4 5 8 91 8 6 e)
Töö eesmärk: Kasutatud seadised: Tutvuda tänapäeva elumajades ABB kaitseaparaatide stend, C, K, D, Z tüüpi 6 kasutatavate kaitseaparaatidega, amprise nimivooluga kaitseaparaadid. nende ehituse, tööpõhimõtete ja kasutamisvõimalustega. Anda ettekujutus elektriskeemidest ning elektrilisest montaažist ning uurida katseliselt kaitseaparaatidega elektrilisi parameetreid. 1. Katsetulemused: C- ja K-tüüpi kaitselülitite katsetulemused. C6 K6 Aeg, t Rakendumisvool, I Nimivoolukordsus Aeg, t Rakendumisvool, I Nimivoolukordsus 55,13 11,4 1,8 55,29 10,4 1,8 Liigkoor. 17,56 18,6 3,0 10,04 22,6 3,8
3. Kasutatud töövahendid Erinevate avadega sõelad, millega sõeluti killustik, et määrata terastikuline koostis. 10l silindrikujulist anumat kasutati puistetiheduse määramisel. Kaaludega kaaluti killustikku mitmel erineval katseetappidel. Silindrit diameetriga 75mm, kolbi ja hüdraulilist pressi kasutatakse killustiku tugevusmargi määramiseks. 4. Katsemeetodid 4.1 Puistetiheduse määramiseks puistatakse killustik 10cm kõrguselt 10l anumasse ning kaalutakse. Katsetulemused kantakse valemisse nr.1. Katset kooratakse kaks korda, vajaduse korral ka kolmandat korda. 4.2 Näivtiheduse määramisel kaalutakse katsetatav killustiku hulk õhus. Kaalutakse ka katsenõu mass koos veega ja katsenõu mass koos vee ja killustikuga. Saadut tulemused kantakse valemisse nr.2. 4.3 Killustiku veeimavuse määramiseks kaalutakse täitematerjal õhus ning see järel 7 päeva jooksul pindküllastunud täitematerjali mass õhus, peale mida arvutatakse
lahuse värvuse muutumise järgi. · Esimene katseklaas jätta võrdluseks. · Teise katseklaasi lisada kaks tilka FeCl3 lahust. Mida võib tähele panna? Kummas suunas nihkub tasakaal? · Kolmandasse katseklaasi lisada kaks tilka NH4SCH lahust. Kummas suunas nihkub tasakaal? Kas muutus on suurem või väiksem võrreldes FeCl3 lisamisega? · Neljandasse katseklaasi lisada tahket NH 4Cl ja loksutada tugevasti. Kuidas muutub lahuse värvus? Anda selgitus. Katsetulemused: Kc = tasakaalukonstandi avaldis reaktsioonile Katseklaa Lisatatud Värvi Tasakaalu nihkumine s aine muutumine (number) 1. Jääb Punakas-oranz Nihkumist ei ole võrdluseks 2. FeCl3 Tume punane Tasakaal nihkub paremale, ehk (+2tilka) saaduse suunas. 3. NH4SCN Tume punane Tasakaal nihkub paremale, ehk
5. Laseme miniautod stardikohast liikuma ja mõõdame horisontaalosas väravate vahe läbimiseks kulunud aega ( t ). 6. Arvutame igale miniautole kiiruse horisontaalosas liikumisel ( v ). 7. Mõõdame seadme abil nende kiirusi horisontaalosas ja võrdleme p.6 arvutatud tulemustega. 8. Leiame miniautode kineetilised energiad Ek (1) ja Ek (2) mõlemate kiiruste järgi. 9. Kontrollime kas energia jäävuse seadus kehtib. A. Katsetulemused standartkõrgusel h1. m h1 l t v1 v2(otse) Ep Ek(1) Ek(2) Katse keha (kg) (m) (m) (s) (m/s) (m/s) (J) (J) (J) Miniauto 0,05 0,214 0,31 0,58 2,70 2,5 0,16 0,19 0,16 (Kollane) 3 1 Miniauto 0,10 0,212
5. Laseme miniautod stardikohast liikuma ja mõõdame horisontaalosas väravate vahe läbimiseks kulunud aega ( t ). 6. Arvutame igale miniautole kiiruse horisontaalosas liikumisel ( v ). 7. Mõõdame seadme abil nende kiirusi horisontaalosas ja võrdleme p.6 arvutatud tulemustega. 8. Leiame miniautode kineetilised energiad ( Ek ). 9. Kontrollime kas energia jäävuse seadus kehtib. A. Katsetulemused stardikõrgusel h1. Katse m (kg) h1 (m) l (m) t (s) v1(m/s) v2 otse Ep(J) Ek1 (J) Ek2 (J) keha (m/s) Miniauto 0,053 0,217 0,51 0,2569 1,9852 2,083 0,1128248 0,104437873 0,11498056 (kollane) Miniauto 0,103 0,217 0,51 0,2546 2,0031 2,083 0,2192633 0,206647798 0,22345278 (roheline )
Koormamise kiirus hoitakse stabiilsena vahemikus 0,6 0,2 [N/(mm 2·s)] kuni kuubi purunemiseni ning määratakse purustav jõud (njuutonites). Lähtuvalt purustavast jõust ja katsekeha ristlõike pindalast arvutatakse kivistunud betooni survetugevus N/mm2 Seeria survetugevuseks loetakse 3 katsetatud kuubi aritmeetiline keskmine (arvutatud täpsusega 0,1 N/mm2). Survetugevuse määramisel kasutatud andmed kantakse tabelisse 1.5. Katsetulemused Proovikehad valmistati:27. 03.2012 Proovikehad katsetati: 24.04.2012 Tabel 1. Betoonisegu koostised Kogus [kg] Komponent 3 1 m kohta 8 l kohta Tsement 442 3,536 Killustik 1243 9,944 Liiv 489 3,912 Vesi 242,5 1,940 Katselised koonusevajumid Tabel 2 töödeldavus Katse nr
Kipsi jahvatuspeensus määratakse sõelumise teel sõelal nr 02, millel ava 0,2 x 0,2 mm. Kipsist kaalutakse 50 g ning asetatakse sõelale nr 02, sõelumine sooritatakse käsitsi või mehaanilisel teel. Sõelumine loetakse lõpetatuks, kui sõelumisel läbib 1 minuti jooksul sõela vähem kui 0,05 g materjali. Jahvatuspeensust väljendab sõelale jäänud materjali hulk (%-des) sõelumiseks võetud esialgsest massist. Lõpptulemus antakse kahe katse aritmeetilise keskmisena, täpsusega 0,1%. Katsetulemused näidatakse punktis 5. 1 . 1 4.2. Kipsitaigna normaalkonsistentsi määramine Kipsitaigen loetakse normaalkonsistentsiks, kui väljavoolamisel Suttardi viskosimeetri silindrist viimase ülestõstmisel moodustub koogike diameetriga 180 + 5 mm. Normaalkonsistents väljendatakse vajaliku veehulgaga (%-des) kipsi massi suhtes. Normaalkonsistents on näitaja, mis avaldab mõju nii kipsi tardumisaegade kui
Suure deformeeritavuse tõttu võetakse puidu survetugevuseks risti kiudu tinglikult pinge väärtus, millest alates kaob lineaarne seos pinge ja deformatsiooni vahel. Sellele vastav jõud (F) leitakse katseandmete põhjal joonistatud jõudude-deformatsioonide kõveralt. Rs = aP*b (Valem 4) Kus, P- graafikust määrav jõud a, b- ristlõike mõõtmed 5. Tulemused 5.1 Niiskussisalduse määramine Niiskussisalduse määramise katsetulemused on toodud tabelis 1 ning on kasutatud valemit 1. Tabel 1. Niiskussisalduse määramine Proovi Puidu olek Proovikeha mass [g] Niiskuse keha sisaldus [%] nr. enne kuivatamist peale kuivatamist Veekeskkond 33,93 T-1 6,25 9,46
Iga materjali keskmised poorsused on toodud katsetulemuste koondtabelis. Valem 8: p = (1 0/) * 100 p materjali poorsus [%] 0 materjali tihedus [kg/m3] materjali absoluutne tuhedus [kg/m3] 3 Töö tulemuste vormistamine Tiheduse ja proosuse määramised koos vajalike arvutusvalemitega ning neis olevate suuruste desifreerimisega. 1. Katsetulemused. 1.1 Korrapärase kujuga proovikehade tiheduse tulemused. V = a* b * h = (m / V) * 1000 Tabel nr. 2.1 Tabeli nimetus: Korrapärase kujuga ehitusmaterjalide tiheduse määramise katsetulemused Mõõtmed [mm] Ruumala Tihedus Jrk Mat-i Mass [g] Materjali nimetus pikkus laius kõrgus [cm3] [kg/m] nr nr
1. Jahvatuspeensuse mli5ramine Kipsi jahvatuspeensus mii?iratakse s6elumise teel s6elal nr 02, millel ava 0,2 x 0,2 mm. Kipsist kaalutakse proov 50 g ning asetatakse s6elale nr 02, s6elumine sooritatakse k[sitsi. Sdelumine loetakse ldpetatuks, kui s6elumisel l6bib 1 minuti jooksul s6ela viihem kui 0,05 g materjali. Jahvatuspeensust v6ljendab sOelale jaiinud materjali hulk (%-des) soelumiseki vdetud esialgsest massist. L6pptulemus antakse kahe katse aritmeetilise keskmisena, tiipsusega 0,lYo. Katsetulemused ndidatakse punlois 5. I . 4.2. Kipsitaigna normaalkonsistentsi miiiiramine Kipsitaigen loetakse normaalkonsistentsiks, kui vfiljavoolamisel Suttardi viskosimeetri silindrist viimase iilestSstmisel moodustub koogike diameetriga 180 + 5 mm. Normaalkonsistents viiljendatakse vajaliku veehulgaga (%-des) kipsi'massi suhtes. Normaalkonsistents on n?iitaja, mis avaldab m6ju nii kipsi tardumisaegade kui tugevusn6itajatele.
süsinikdioksiidi, sulgeda kolb korgiga ning kaalusin veelkord. Kolvi täitmist jätkasin konstantse massi (mass m2 ) saavutamiseni. (Masside m2 ja m1 vahe on tavaliselt vahemikus 0,17...0,22 g.) Kolvi mahu (seega ka temas sisalduva gaasi mahu) määramiseks täitasin kolb märgini toatemperatuuril oleva veega ja vee maht mõõta mõõtesilindri abil. Fikseerisin katse sooritamise momendil termomeetri ja baromeetri abil õhutemperatuur ja õhurõhk laboris. Katsetulemused: mass m1 (kolb + kork + õhk kolvis) m1=151,46 g mass m2 (kolb + kork + CO kolvis) 2 m2=151,65 g kolvi maht (õhu maht, CO maht) 2 3 V =0,315 dm Õhutemperatuur 0 ° t =20 Õhurõhk P=103700 Pa normaaltingimustel: temperatuur 273,15 K (0 °C) rõhk 101 325 Pa (1,0 atm; 760 mm Hg) standardtingimusel: temperatuur 273,15 K (0 °C) rõhk 100 000 Pa (0,987 atm; 750 mm Hg)
............................................................5 1.2 Valgus kui ressurss ja valguskonkurents.................................................................6 2 TOMATITAIMEDELE SOBIV KASVUKESKKOND................................................7 3 MATERJALID JA METOODIKA................................................................................ 8 4 TULEMUSED................................................................................................................9 4.1 Katsetulemused I katserühmas............................................................................... 9 4.2 Katsetulemused II katserühmas..............................................................................9 ...................................................................................................................................... 9 4.3 Katsetulemused III katserühmas............................................................................10 4
kohe sooja vette tagasi. Mõõta aeg lahuste kokkuvalamise momendist kuni hägu tekkimiseni. Seejärel võib keeduklaasi uuesti pliidile asetada ning tõsta temperatuuri ~42 C-ni. Siis võtta keeduklaas taas pliidilt ning korrata katset järgmise lahustepaariga. Oluline on, et hägu teket jälgitaks sooja vee sees. Vastasel juhul jahtub katseklaas kiiresti maha ning saadakse vale sõltuvus. Samamoodi tehakse kõik neli katset. Katsetulemused fikseerida tabelis. 1. Katsetulemused Tabel 1 Reaktsioonikiiruse sõltuvus Na2S2O3 kontsentratsioonist Katseklaaside Na2S2O3 maht H2O maht Na2S2O3 suhteline Reaktsioonikiirus Aeg t min paar cm3 cm3 konts. v 1 6 0 6 1.33 0.75 2 4 2 4 2.3 0.43
Elektrijuhtivuse määramine Töös määratakse elektrolüüdi vesilahuste eri- ja ekvivalentjuhtivus erinevatel kontsentratsioonidel. Selleks mõõdetakse juhtivusnõus elektroodide vahel paikneva lahusekihi takistust. Mõõtmisel kasutatavate elektroodide konstant määratakse kindla kontsentratsiooniga teadaoleva eritakistusega KCl Nõrga elektrolüüdi korral arvutatakse dissotsiatsiooniastmed ja -konstant. Katsetulemused ja arvutused: Elektroodide konstandi määramine: mõõdetud takistus 0.02 n KCl lahusega 1) 119 2) 119 0.02 n KCl erijuhtivus (t= 25oC) 0.2767 0,2767 nõu konstant K=RKCl*KCl= 32,9273 Nõrga elektrolüüdi lahus: Elektrolüüt: äädikhape + = 0,03498 S*m2/mol
tõmbediagrammi ning määrata selle põhjal tugevus- ja plastsusnäitajad. Võrrelda erinevaid katsetatavaid materjale ning määrata nende võimalik kasutusala; 2. polümeersete omadustega materjalide katsetamisega survele ja võrrelda nende surve- ning tõmbetugevust; 3. metalsete omadustega materjalide katsetamisega löökpaindele, selgitada välja pingekontsentraatori ning katsetustemperatuuri mõju löögitugevusele. Kasutatud töövahendid: Kalkulaator, tõmbe- ja löökpaindeteim Katsetulemused: Praktikum mehaanilised omadused löögisitkuskatse katseandmete tabel Materjal Soone tüüp Purustustöö KU Katse temperatuur või KV, J Termotöödeldud V-soon 132 J Toatemperatuur teras c30 Termotöötlemata V-soon 300 J ei suutnud Toatemperatuur teras c30 täielikult purustada Kokkuvõte/järeldused:
Elektrijuhtivuse määramine Töös määratakse elektrolüüdi vesilahuste eri- ja ekvivalentjuhtivus erinevatel kontsentratsioonidel. Selleks mõõdetakse juhtivusnõus elektroodidee vahel paikneva lahusekihi takistust. Mõõtmisel kasutatavate elektroodide konstant määratakse kindla kontsentratsiooniga teadaoleva eritakistusega KCl Nõrga elektrolüüdi korral arvutatakse dissotsiatsiooniastmed ja -konstant. Katsetulemused ja arvutused: Elektroodide konstandi määramine: mõõdetud takistus 0.02 n KCl lahusega 1) 1100 2) 1100 0.02 n KCl erijuhtivus (t= 25oC) 0.2767 0,2767 nõu konstant K=RKCl*KCl= 304,37 Nõrga elektrolüüdi lahus: Elektrolüüt: sipelghape Piiriline ekvivalentjuhtivus 0= 0,04044
Valida sobiv meetod kõvaduse määramiseks erinevatele materjalidele. Võrrelda katsetatud materjalide kõvadust. Analüüsida seost materjali tõmbetugevuse ning kõvaduse vahel. Hinnata materjali kõvaduse olulisust materjali valikul. Kasutatud töövahendid: Karastatud terasest viil, Brinelli katsemasin, Rockwelli katsemasin, Vickersi katsemasin, etalonplaadid. Katsetulemused: Materjali Viilikatse Jälje HV Võrdlusskaa Rm iseloomustus suurus la mm Messing Kriimustas 3,4 113 107 HBS 360 Lõõmutatud Ei 113 63 HRB 360 teras kriimustan ud Karastamata Kriimustas 161 153 HBS 513
Juhin kolbi 1...2 minuti vältel täiendavalt CO2, sulgen kolvi korgiga ning kaalun veelkord. Kolvi täitmist jätkan konstantse massi (mass m2) saavutamiseni. (Massi m2 ja m1 vahe on tavaliselt vahemikus 0,17...0,22g.) Kolvi mahu (seega ka temas sisalduva gaasi mahu) määramiseks täidan kolvi märgini toatemperatuuril oleva veega ja vee mahu mõõdan mõõtesilindri abil. Fikseerin katse sooritamise momendil termomeetri ja baromeetri abil õhutemperatuuri ja õhurõhu laboris. Katsetulemused mass m1 (kolb + kork + õhk kolvis) m1 = 145,14g mass m2 (kolb + kork + CO2 kolvis) m2 = 145,24g kolvi maht (õhu maht, CO2 maht) V = 320cm3 õhutemperatuur t = 294,15K õhurõhk P = 101600 Pa Arvutan õhu tiheduse ja selle kaudu õhu massi kolvis. M õhk õhk 0 = Vm õhk 0
annaabi.ee 
