Suureks vereringeks nimetatakse vere teekonda südame vasakust vatsakesest keha kõigi elundite arterite, vere kapillaaride ja veenide kaudu kuni südame parema kojani. Vererõhu erinevus veresoonkonna erinevates osades tagab vere katkematu voolamise veresoontes. See tuleneb sellest, et veri voolab alati kõrgema rõhuga veresoontest madalama rõhuga soontesse. Vereringe regulatsioon · Regulatsioone on kolme tüüpi ning need tagavad vere jagunemise elundite vahel. · Lokaalne e. autoregulatsioon: arterioolide reaktsioon venitusele, temperatuurile, mitmetele ainetele (CO2, piimhape, K+, O2, pH, NO jm) · Humoraalne regulatsioon: ained, mis tekivad organismi ühes piirkonnas, kuid liiguvad mujale toime aju vasomotoorse keskusele ja otseselt veresoontele ja südamele (reniin vererõhk ja -hulk; adrenaliin sagedus ja veresoonte toonus) · Neuraalne regulatsioon: vasomotoorses keskuses (piklik aju ja ajusild) - refleksikaare osa
vasokonstriktoorselt . 85. Parasümpaatilised impulsid toimivad veresooni laiendavalt e. vasodilatatoorselt. 86. Verevarustuse metaboolne kontroll teostub järgmiselt: ainevahetuse intensiivistudes hapniku kontsentratsioon kahaneb ja süsihappegaasi, piimhappe, adenosiini ja K+ sisaldus kasvab. Samuti lõdvenevad prekapillaarsed sfinkterid ja veri voolab läbi suurema arvu kapillaaride. Verevarustuse autoregulatsioon ainevahetusproduktide kaudu toimib ka denerveeritud kudedes. Verevarustuse autoregulatsioon aitab teatud piirides kompenseerida vererõhu muutustest tingitud verevoolude muutusi. 87. Vererõhu muutusi registreerivad retseptorid paiknevad aordikaares.
42. Parasümpaatilised impulsid toimivad veresooni laiendavalt e. vasodilatatoorselt. 43. Verevarustuse metaboolne kontroll teostub järgmiselt: Ainevahetuse intensiivistudes hapniku kontsentratsioon kahaneb ja süsihappegaasi, piimhappe, adenosiini ja K+ sisaldus kasvab. Need muutused mõjuvad arteriooliseina lihastele lõdvestavalt ja verevool suureneb. Samuti lõdvenevad prekapillaarsed sfinkterid ja veri voolab läbi suurema arvu kapillaaride. Verevarustuse autoregulatsioon ainevahetusproduktide kaudu toimib ka denerveeritud kudedes. 44. Vererõhu muutusi registreerivad retseptorid paiknevad aordikaares ja karootissiinuses.
nende raviga · Gerontoloogia tegutseb põhimõttel: lisada mitte elule aastaid, vaid aastatele elu · See tähendab, et tuleb muuta vanemate inimeste elu aktiivsemaks, vältides haigusi, üksindust ja isoleeritust, anda vanuri elule uus mõte ja sisu MORFO-FUNKTSIONAALSED MUUTUSED NÄRVISÜSTEEMIS VANANEMISEL NÄRVISÜSTEEMI VANANEMISE PÕHITEGURID: · Ajuatroofia · Närvisüsteemi suurenenud haavatavus kahjulike tegurite suhtes · Närvisüsteemi puudulik autoregulatsioon ja kompensatsioonivõime AJUATROOFIA · Vananemisel tekib ajuatroofia väheneb ajumass ning neuronite arv pea- ja seljaajus · 25. ja 70. eluaasta vahel kaotab peaaju oma massist keskmiselt 100 g (7%) · 20. ja 50. eluaasta vahel atrofeerub hallaine (ajukoor) kiiremini kui valgeaine, kusjuures valgeaine atrofeerub ajukoorest kiiremini 70. ja 90. eluaasta vahel · Naistel algab aju intensiivne atroofia keskmiselt peale 60. ja meestel 70. eluaastat
haiguste ja nende raviga · Gerontoloogia tegutseb põhimõttel: lisada mitte elule aastaid, vaid aastatele elu · See tähendab, et tuleb muuta vanemate inimeste elu aktiivsemaks, vältides haigusi, üksindust ja isoleeritust, anda vanuri elule uus mõte ja sisu NÄRVISÜSTEEMI VANANEMISE PÕHITEGURID: · Ajuatroofia Närvisüsteemi suurenenud haavatavus kahjulike tegurite suhtes · Närvisüsteemi puudulik autoregulatsioon ja kompensatsioonivõime AJUATROOFIA · Vananemisel tekib ajuatroofia väheneb ajumass ning neuronite arv pea- ja seljaajus · 25. ja 70. eluaasta vahel kaotab peaaju oma massist keskmiselt 100 g (7%) · 20. ja 50. eluaasta vahel atrofeerub hallaine (ajukoor) kiiremini kui valgeaine, kusjuures valgeaine atrofeerub ajukoorest kiiremini 70. ja 90. eluaasta vahel · Naistel algab aju intensiivne atroofia keskmiselt peale 60. ja meestel 70. eluaastat
· Retseptor · Aferentne (sensoorne) närv · Refleksi keskus (Pea- või seljaaju) · Eferentne (motoorne) närv · Efektor (täidesaatev organ) · Humoraalne regulatsioon- Humoraalne regulatsioon hormoonide vahendusel (Humoraalne regulatsioon on organismi talitluse regulatsioon verre või lümfi eraldatavate bioloogiliselt aktiivsete orgaaniliste ühendite kaudu.) · Autoregulatsioon- Organi sisemine võime tagada normaalne keskkond ilma närvisüsteemi või hormonaalsete mõjudetaNäiteks: Verevoolu autoregulatsioon Tagasisideme mehhanismidega: Positiivne tagasiside- "Positiivne" rõhutab seda, et kui kõrvalekalle normist aset leiab, siis süsteem talitleb moel, et seda kõrvalekallet veelgi suurendada.nt verehüübimine. Negatiivne tagasiside- Kui mingi faktor on ülehulgas või tema tase on vähenenud,siis kontrolli
· Retseptor · Aferentne (sensoorne) närv · Refleksi keskus (Pea- või seljaaju) · Eferentne (motoorne) närv · Efektor (täidesaatev organ) · Humoraalne regulatsioon- Humoraalne regulatsioon hormoonide vahendusel (Humoraalne regulatsioon on organismi talitluse regulatsioon verre või lümfi eraldatavate bioloogiliselt aktiivsete orgaaniliste ühendite kaudu.) · Autoregulatsioon- Organi sisemine võime tagada normaalne keskkond ilma närvisüsteemi või hormonaalsete mõjudetaNäiteks: Verevoolu autoregulatsioon Tagasisideme mehhanismidega: Positiivne tagasiside- "Positiivne" rõhutab seda, et kui kõrvalekalle normist aset leiab, siis süsteem talitleb moel, et seda kõrvalekallet veelgi suurendada.nt verehüübimine. Negatiivne tagasiside- Kui mingi faktor on ülehulgas või tema tase on vähenenud,siis kontrolli süsteem algatab negatiivse tagasiside, mis
- Mesangiaalrakud Tunica muscularis hõlmavad soontepoolusel arterioolide ja macula densa vahel kolmnurkse - Koosneb kahest või kolmest omavahel läbipõimunud spiraalsest ala silelihaskihist Vererõhu autoregulatsioon - Startum longitudinale (sees) - vererõhu langus arteriola afferensis kutsub esile reniini vabanemise -> - Stratum circulare (keskel) angiotensinogeen -> angiotensiin I - Startum longitudinale (väljas ja ainult vaagnaosas)
Nt. Põlverefleks Reflektoorsel tegevusel on oluline roll homöostaasi säilitamisel. Refleks – organism sihipärane kohastumisreaktsioon, mis toimub refleksikkare kaudu, vastuseks sise- või väliskeskkonnast pärinevatele stiimulitele (ärritajatele). (õpik, lk 18) Humoraalne regulatsioon o Humoraalne regulatsioon hormoonide vahendusel Autoregulatsioon o Organi sisemine võime tagada normaalne keskkond ilma närvisüsteemi või hormonaalsete mõjudeta. Näiteks: Verevoolu autoregulatsioon metaboolsete ja müogeensete mehhanismide abil. Näide: Skisofreenia kui haiguse iseärasused (loeng, lk 31) 2. Organismi talitluste regulatsiooni üldised põhimõtted. Rakkudevaheline kommunikatsioon füsioloogia kontekstis. Autokriinne, parakriinne ja endokriinne regulatsioon. Närviülekanne
kontrollitud R-valkude endi poolt. Sellise autoregulatsiooni puhul seondub üks reguleeritava operoni poolt kodeeritud R-valkudest vastava polütsistroonse mRNA spetsiifilisele järjestusele, mis külgneb RBS-iga ja sisaldab initsiaatorkoodonit AUG. See spetsiifiline järjestus sarnaneb rRNA järjestusele, kuhu vastav regulatoorne R-valk seondub ribosoomis. Mida aeglasem on rakkude kasvukiirus, seda vähem on neis ribosoome. R-valkude sünteesi autoregulatsioon võimaldab hoida rakkude kasvukiiruse muutumisel proportsioonis erinevate ribosoomikomponentide sünteesi. Rakkude kasvukiiruse aeglustumisel väheneb rRNA sünteesi hulk. Kui rakud kasvavad kiiresti, on rakusisene rRNA hulk kõrge ja regulatoorsed R-valgud seonduvad rRNA-ga, kuna nende seondumisafiinsus rRNA-le on kõrgem kui mRNA-le. Kui kogu rRNA on asambleeritud ribosoomidesse, seonduvad regulatoorsed R-valgud mRNA-le ja pärsivad iseenda ja ka
elektrolüüdid 3) Sekretsioon - vastupidine protsess resorptsioonile Neerude regulatoorsed funktsioonid: 1) Ekstratsellulaarse vedeliku osmootse rõhu regulatsioon 2) Happe-leelistasakaalu regulatsioon Neerude verevarustus: Hea verevarustus, et tagada võimalikult rohke esmasuriini teke ja jääkainete eritumine organismist Kõige parem on neeru koore osas, säsis väheneb Neeru vereringet reguleerib neer ise - autoregulatsioon Neer suudab oma veresoontes säilitada sama rõhku, kui inimese vererõhk on 80-180 mmHg; neerude verevoolutus hakkab tõusma alles vererõhu 220mmHg juures Neerude hapnikutarbimine ja ainevahetsu Neerude hapnikutarve ja vajadus on suur; Na ja K imendumine on seotud energiatvajavate protsessidega Neeru sisesekretoorne funktsioon on seotud erütropoietiini tootmisega. See on aine, mis reguleerib erütrotsüütide loomet. Kusepõie täitumine ja tühjenemine
jääkprodukte Nefroni ehitus ja funktsioon- nefron=neerutorku+neerukehake (eraldi lehel joonis ehitusest) Neerude põhiprotsessid-ultrafiltratsioon, reabsorbatsioon, sekretsioon,eksekretsioon Mis on ultrafiltratsioon ja sedatagavad rõhud-Põhineb arteriaalsel vererõhul. Suuremad valgud jäävad kapillaari päsmakesse ja hoiavad vett seal. Esmauriin satub neerukehakese kihnu valendikku Ultrafiltratsiooni autoregulatsioon-Ultrafiltraati tekib u 160l ööpäevas, neerude vereringe ja ultrafiltr. Püsib muutumatuna kui arteriaalne rõhk on 75-200mmHg. Kui vererõhk päsmakeses, siis peamiselt toomasoone valendik laieneb, kui vererõhk tõuseb, siis toomasoon aheneb. Reabsorptsioon-Esmauriinist imendub tagasi kõik vajalikud lahustunud ained ja 99% veest. , selles protsessis osalevad nefroni üksikud osad täiesti erinevalt. Kus imendub tagasi enamus ultrafiltratsiooni- neerutorukestes.
sisekeskkonna pH; soolade ja teiste elektrolüütide konsentrasioon; ekstratsellulaarse vedeliku maht, temperatuur ja rõhk. Homöostaas saavutatakse regulatsiooni kaudu. 2. Organismi talitluste regulatsiooni üldised põhimõtted. Rakkudevaheline kommunikatsioon füsioloogia kontekstis. Organismi regulatsioon närvisüsteemi kaudu toimub nt reflekside kaudu. Humoraalne regulatsioon toimub hormoonide vahendusel. Autoregulatsioon on organi sisemine võime tagada normaalne keskkond ilma närvisüsteemi või hormonaalsete mõjudega. Tagasiside võib olla negatiivne, postiivne või ennetav side. Rakkudevaheline kommunikatsioon: *Autokriinne, parakriinne, endokriinne signalisatsioon *Elektrisignaalid *Lipofiilsed ja lipofoobsed signaalid *Ahelsignaalid-signaalikaskaadid 3. Autonoomse närvisüsteemi (ANS) määratlus ja üldiseloomustus. ANS-i sümpaatiline ja
sisekeskkonna stabiilsuse säilitamist. Regulatsiooni Põhimõte: mingit parameetrit on võimalik hoida samal tasemel vaid siis, kui parameetri suurenemist ja vähenemist tingivad mõjud on tasakaalus. Regulatsioon peab toimuma kogu organismi ulatuses, sest hulkrakses organismis võivad olla parameetrit suurendavad ja vähendavad tegurid ruumiliselt üksteisest eraldunud. regulatsioon närvisüsteemi poolt, humoraalne regulatsioon (hormoonide vahendusel), autoregulatsioon. Negatiivne tagasiside Kui mõnda faktorit on liiga palju või vähe, siis kontrollsüsteemid algatavad negatiivse tagasiside, et viia faktor tagasi kindla keskmise väärtuse suunas ja hoida homoöstaasi. Positiivne tagasiside Positiivne tagasiside töötab põhimõttel, et kui leiab aset kõrvalekalle normist, siis süsteem talitleb moel, et seda kõrvalekallet veelgi suurendada. Nt sünnitustegevuses emakakaela venitus. Ennetav side
R-valkude endi poolt. Sellise autoregulatsiooni puhul seondub üks reguleeritava operoni poolt kodeeritud R-valkudest vastava polütsistroonse mRNA spetsiifilisele järjestusele, mis külgneb RBS-iga ja sisaldab initsiaatorkoodonit AUG. See spetsiifiline järjestus sarnaneb rRNA järjestusele, kuhu vastav regulatoorne R-valk seondub ribosoomis. Mida aeglasem on rakkude kasvukiirus, seda vähem on neis ribosoome. R- valkude sünteesi autoregulatsioon võimaldab hoida rakkude kasvukiiruse muutumisel proportsioonis erinevate ribosoomikomponentide sünteesi. Rakkude kasvukiiruse aeglustumisel väheneb rRNA sünteesi hulk. Kui rakud kasvavad kiiresti, on rakusisene rRNA hulk kõrge ja regulatoorsed R-valgud seonduvad rRNA-ga, kuna nende seondumisafiinsus rRNA-le on kõrgem kui mRNA-le. Kui kogu rRNA on asambleeritud ribosoomidesse, seonduvad regulatoorsed R-valgud mRNA-le ja pärsivad iseenda ja ka teiste
protsesside tasakaalu, vältida süsteemi põhiomaduste eluohtlikke kõrvalekaldeid ning kohaneda ümbritsevate tingimustega, et tagada eluks vajalik sisekeskkonna suhteline püsivus. Suuruste suhtelise püsivuse hoidmine toimub organismis tänu nende ja paljude teiste füsioloogiliste näitajate täpsele regulatsioonile, hoitakse püsival tasemel rakkude ja kudede struktuur ja füüsikalis-keemilised omadused. Homoöstaas saavutatakse regulatsiooni kaudu: närvisüsteemi-, humoraalne- ja autoregulatsioon. Konstantsena hoitakse: · toitainete ja jääkainete kontsentratsioon · erinevate soolade/ioonide kontsentratsioon (nt. naatrium, kaalium, kaltsium) · süsihappegaasi ja hapniku kontsentratsioon · vee- ja osmoregulatsioon (vee ja lahustunud aine vahekord), maht, temp, rõhk · temperatuur · pH (happe ja leelise vahekord) 2. Organismi talitluste regulatsiooni üldised põhimõtted. Rakkudevaheline kommunikatsioon füsioloogia kontekstis
õõnesveenis 0- -5 mm Hg. Voolukiirus õõnesveenis 9 cm/s, sisemine diameeter veenulites 0,02 mm, veenides 5mm, õõnesveenis 30 mm. Seina paksus 0,002 0,5 ja 1,5 mm. Arteriovenoossed anastomoosid. Otseühendus arterite ja veenide vahel. Verevarustuse regulatsioon, termoregulatsioon. Nahk jäsemed, kõrvalest, maks, kopsud, seedetrakt. 34) Arteriaalne vererõhk (süstoolne ja diastoolne), vererõhu muutumine soonestiku alaosades. Vererõhu autoregulatsioon. Organismi vererõhk põhineb vere liikumisel arterites. Vererõhk sõltub nii südame pumbatud vere hulgast (minutimahaust) ja ka sellest, kui kiiresti veri pääseb arteritest kapillaaridesse. Seda reguleerib vereringe perifeerne takistus. Vereringet mõjutab asjaolu, et vedelikud püüavad alati raskusjõu mõjul allapoole voolata. Vereringe perifeerne takistus on ühine nimetus kõigile teguritele, mis aeglustavad vere voolu suurtest arteritest. See tuleneb
(onkootne rõhk on 25 mmHg) ja vedeliku hüdrostaatilisest rõhust ( 20 mmHg) kihnuõõnes. Esmasuriinu tekib ainult siis kui vereõhk pärsmakes kapillarides ületab vedeliku väljutamist takistavate rõhkude, s.o. onkotse rõhu ja kihnuõõne hõdrostaatilise rõhu summa. Kui vererõhk langeb madalamale kui 45 mmHg, siis lakkab uriini teke ja sllel on eluohtlikud tagajärjed. Ultrafiltratsiooni autoregulatsioon- kui vererõhk päsmakeses langeb, siis toomasoone valendik laieneb, kui vererõhk tõuseb, sisi vastupidi, toomasoon eheneb. 2) Resorptsioon e tagasiimendumine- esmasuriinist imenduvad verre tagasi kõik organismile vajalikud lahustunud ained ja kuni 99 % veest. Neerutorukestest viiakse ümbritsevatesse verekapillaaridisse tagasi 159... 158, 5 liitrit vedelikku ja organismist väljutatakse lõpliku uriinina 1-1,5 liitrit ööpäevas
õõnesveenis 0- -5 mm Hg. Voolukiirus õõnesveenis 9 cm/s, sisemine diameeter veenulites 0,02 mm, veenides 5mm, õõnesveenis 30 mm. Seina paksus 0,002 0,5 ja 1,5 mm. Arteriovenoossed anastomoosid. Otseühendus arterite ja veenide vahel. Verevarustuse regulatsioon, termoregulatsioon. Nahk jäsemed, kõrvalest, maks, kopsud, seedetrakt. 34) Arteriaalne vererõhk (süstoolne ja diastoolne), vererõhu muutumine soonestiku alaosades. Vererõhu autoregulatsioon. Organismi vererõhk põhineb vere liikumisel arterites. Vererõhk sõltub nii südame pumbatud vere hulgast (minutimahaust) ja ka sellest, kui kiiresti veri pääseb arteritest kapillaaridesse. Seda reguleerib vereringe perifeerne takistus. Vereringet mõjutab asjaolu, et vedelikud püüavad alati raskusjõu mõjul allapoole voolata. Vereringe perifeerne takistus on ühine nimetus kõigile teguritele, mis aeglustavad vere voolu suurtest arteritest
Geeni per produktiks on valk (PER), mis on oma funktsioonilt transkriptsioonifaktor. See valk on kontsentreerunud rakutuuma ning nii vastava mRNA kui ka valgu enda tase rakus kõiguvad rütmiliselt. PER valku on leitud eeskätt aju rakkudes, kuid ka teistes rakkudes. Kuna PER valgul pole DNA-ga seondumise domeeni, mõjutab ta transkriptsiooni kaudselt, interakteerudes teiste transkriptsioonifaktoritega. PER valgu puhul esineb autoregulatsioon. PER represseerib teda kodeeriva geeni transkriptsiooni. Selle tulemusena väheneb rakkudes vastava mRNA hulk ning seejärel ka valgu hulk. Kui PER valgu hulk väheneb, toimub geeni derepressioon ning mRNA süntees algab uuesti (tavaliselt toimub see koiduajal). PER valk toimib repressorina, komplekseerudes valguga TIM (timeless), mille tase on samuti kõrge öö saabudes ja langeb hommikuks. Leiti, et valgus inaktiveerib valgu TIM ning see põhjustab ka TIM-PER kompleksi lagunemist
seisaku ja venoosse äravoolu raskenemise tõttu ja seega suureneb ka aju maht. Koljusisene rõhk kasvab edasi, raskendab edasi ajuperfusiooni jne. Aju perfusioonirõhk sõltub ka vererõhust ja nimelt MAP-ist. Rõhu mittelineraarse tõusu tagajärjel diastoli ja süstoli vahel ei ole MAP vererõhu 120/80 mmHg juures mitte 100, vaid ca 90 mmHg. Terve aju suudab autoregulatsiooni tõttu hoida aju verevoolu konstantsena teatud vererõhu piirides. Autoregulatsioon saab teoks kapillaaride-eelsete arterioolide ruumala muutumise abil. See ei toimi pärast traumat, O2 puuduse, O2 ülejäägi korral ega narkoosis. CBF – cerebral blood flow, aju verevool SMM – südame minutimaht pO2 – hapniku osarõhk, hapnikurõhu osa kogu gaasirõhust, normaalne 100 mmHg Anoksia – hapnikupuudus ICP – intracranial pressure, koljusisene rõhk CPP – cerebral perfusion pressure, aju perfusioonirõhk CBV – cerebral blood volume, aju veremaht
annaabi.ee 
