süsinikulisesuhkru ja fosfaatrühma liitumisel. Oligosahhariid- madalmolekulaarsed org ühendid, mis organismides on valdavalt moodustunud kahe-kolme monosahhariidi omavahelisel ühinemisel. Peptiidside- kovalentne side valgu molekuli ehitusse kuuluvate aminohappejääkide vahel. Renaturatsioon- valgu kõrgemat järku ruumiliste struktuuride taastumine. Polüsahhariid: kõrgmolekulaarne, üle 10 monoosi, ehituslik ülesanne. Retseptorvalk rakumembraani koostises esinev valgu molekul, mis edastab väliskeskkonna infot raku sisemusse. Ribonukleiinhape- (RNA) biopolümeer, mille monomeerideks on ribonukleotiidid. Ribonukleotiid RNA monomeer, mis on moodustunud lämmastikaluse, riboosi ja fosfaatrühma liitumisel. Riboos- peamiselt RNA koostises esinev viiesüsinikuline monosahhariid. rRNA kuulub ribosoomide ehitusse ja osaleb valgusünteesis.
Nukleotiid nukleiinhappe monomeer, mis on moodustunud lämmastikaluse, 5-süsinikulise suhkru ja fosfaatrühma ühunemisel. Oligosahhariid madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid , mis organismides on valdavalt moodustunud kahe-kolme monosahhariidi ühinemisel. Peptiidside kovalentne side valgu molekuli ehitusse kuuluvate aminohappejääkide vahel. Polüsahhariid korgmolekulaarne ühend, mille ehituslikeks lülideks in monosahhariidid. Retseptorvalk rakumembraani koostises olev molekul, mis edastab väliskeskonna infot raku sisemusse. Renaturatsioon valgu kõrgemat järku ruumiliste struktuuride taastumine. Ribonikleiinhape bioplümeer, mille monomeerideks on ribonukleotiidid. Ribonukleotiid RNA monomeer, mis on moodustunud lämmastikaluse, riboosi ja fosfaatrühma ühinemisel. Sahhariid süsinikust, vesinikust ja hapnikust koosnevate orgaaaniliste ühendite rühm.
diabeedi põhjust Vaata väga head animatsiooni insuliini ja glükagooni tekkest 1985.a oli 30 miljonit, 2010.a 285 miljonit diabeedikut! Kasvuhormoon http://www.udel.edu/chem/theopold/chem465/copland.udel. edu/~jwhite/hgh2.jpg http://www.oneinchpunch.net/wordpress/wp-content/uploads /2007/07/worlds-tallest-man.jpg http://www.faqs.org/health/images/uchr_01_img0062.jpg 7. Retseptoorne ülesanne Rakumembraanis retseptorvalk muutes oma kuju saadab infot rakku. Retseptorvalk rakumembraanis Vaata retseptorvalgu töö animatsiooni http://www.youtube.com/watch?v= või: K7WSMybZeA8&feature=related http://www.lionden.com/graphics/AP/receptor.gif Tegelikult on kõik
Rakumembraanis on valgumolekulid, mis muutes oma kuju, saadavad infot raku sisse Kõiki rakke ümbritseb membraan: http://biomedicum.ut.ee/~andress/eesti/lood/aju%20kui%20arvuti.htm Kuidas me tunneme maitset? Keel koosneb rakkudest, mille ümber on membraan. www.nature.com/.../fig_tab /nature05401_F1 Vaata retseptorvalgu tööd! Vaata vahetunnil G-valgu (ajus) lugu - 5 min. Retseptor G-valk ja Ca kanal Retseptorvalk rakumembraanis töötab Ettekande teema: rakkudevaheline signalisatsioon: G-valk? Kuidas me näeme? Kui valgus jõuab fotoretseptorraku valgustundlike pigmentideni, muudab pigment kuju. Kolvikeste rakumembraanis paikneb pigment jodopsiin (näeme värve). Kepikeste membraanis on rodopsiin (aitab pimedas). Kuju muutus vallandab vajalikud reaktsioonid, mille tulemusena liigub signaal ajju. Koerad ja kassid näevad ka värve! http://webvision.med.utah
Rakumembraanis on valgumolekulid, mis muutes oma kuju, saadavad infot raku sisse Kõiki rakke ümbritseb membraan: http://biomedicum.ut.ee/~andress/eesti/lood/aju%20kui%20arvuti.htm Kuidas me tunneme maitset? Keel koosneb rakkudest, mille ümber on membraan. www.nature.com/.../fig_tab /nature05401_F1 Vaata retseptorvalgu tööd! Vaata vahetunnil G-valgu (ajus) lugu - 5 min. Retseptor G-valk ja Ca kanal Retseptorvalk rakumembraanis töötab Ettekande teema: rakkudevaheline signalisatsioon: G-valk? Kuidas me näeme? Kui valgus jõuab fotoretseptorraku valgustundlike pigmentideni, muudab pigment kuju. Kolvikeste rakumembraanis paikneb pigment jodopsiin (näeme värve). Kepikeste membraanis on rodopsiin (aitab pimedas). Kuju muutus vallandab vajalikud reaktsioonid, mille tulemusena liigub signaal ajju. Koerad ja kassid näevad ka värve! http://webvision.med.utah
mRNA kogub DNAlt pärilikku informatsiooni ja viib selle ribosoomi rRNA osaleb valgusünteesis tRNA juhib vajalikke aminohappeid ribosoomi nukleotiid nukleiinhapete monomeer oligosahhariid madalmolekulaarne orgaaniline ühend, moodustunud 2-3 monosahhariidi ühinemisel. Polüsahhariid kõrgmolekulaarne orgaaniline ühend, mille ehituslikeks lülideks on monosahhariidid. Renaturatsioon denaturatsiooni pöörprotsess, mille käigus valgu molekulid taas suurenevad. Retseptorvalk asetseb rakumembraani koostises, valgu molekul. Ülesandeks on edastada väliskeskkonna infot raku sisemusse. Ribonukleiinhape biopolümeer, mille monomeeriks on RNA. Riboos RNA koostises asetsev viiesüsinikuline monosahhariid. Sahhariid e süsivesikud. Jagatakse mono-,polü-, ja oligosahhariidideks. Ülesanne organismis on energeetiline ja ehituslik. Steroid lipiidide hulka kuuluv aine.
esinev valk amülaas lagundab tärklist); ei tööta ilma vitamiini juuresolekuta; igal ensüümil üks kindel ülesanne; ensüüm ise ei muutu · Ehituslik funktsioon( kõikide organellide ehitusmaterjal; enamus organelle ümritsetud membraaniga) · Transportfunktsioon(hemoglobiin (valk punases vererakus) ; Transportvalgud membraanis; valgumolekul muutes oma kuju vahendab ainemolekule läbi membraani) · Retseptoorne ülesanne( retseptorvalk rakumembraanis vahendab infot) · Regulatoorne funktsioon( N: insuliin reguleerib vere suhkrusisaldust; organismi tasandil) · Kaitsefuntksioonid(antikehad; antigeen(võõrkehad); antikeha seostub ainult selle antigeeniga, mille vastu ta on valmistatud; lümfotsüüdid toodavad antikehasid; MAKROFAAG toitub antikehadega ümritsetud vaenlastest; · Liikumisfunktsioon(lihasvalkudel on kontarktsiooni võime see annab loomale liikuvuse; raku sees
3. Kaitsefunktsioon. Antikehad koosnevad valkudest. Antikeha seostub ainult selle molekuliga, mille vastu ta on sünteesitud. Vere hüübimine. Antigeen on bakter või viirus, mis põhjustab haigusi. 4. Regulatoorne funktsioon. Valgulised hormoonid nt. Insuliin. 5. Liikumisfunktsioon. Kontraktsioonvalgud tsentrioolis. 6. Transfunktsioon. Rakumembraanis. Hemoglobiin, albumiinid veres. 7. Retseptorfunktsioon. Retseptorvalk membraanis. 8. Energeetiline funktsioon. Valkude lagunemisel vabaneb energait (17,6 Kj/g). Nukleiinhapped. Nukleiinhapete monomeerideks on nukleotiidid. Iga nukleotiid koosneb lämmastikalusest, süsivesikust ja fosfaatrühmast. DNA- desoksüribonukleiinhape. DNA on biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid. DNA nukleotiidides on nelja tüüpi lämmastikaluseid. ( adeniin, guaniin, tsütosiin, tümiin). DNA molekul koosneb kahest antibakteriaalsest
monomeer. Oligosahhariid- on madalmolekulaarsed liitsuhkrud, mis on moodustunud enamasti 2 lihtsuhkru omavahelisel liitumisel (Näiteks: sahharoos, laktoos, maltoos). Peptiidside- kovalentne side valgu molekuli ehitusse kuuluvate aminohappejääkide vahel. Polüsahhariid- on kõrgmolekulaarsed ühendid (polümeerid, liitsuhkrud), mille ehituslikuks elementideks on lihtsuhkrute jäägid (Näiteks: tärklis, glükogeen, tselluloos). Retseptorvalk- rakumembraani koostises esinev valgu molekul, mis edastab väliskeskkonna infot raku sisemusse. Ribonukleotiinhape- biopolümeer, mille monomeerideks on ribonukleotiidid. Eristatakse mRNA, tRNA ja rRNA molekule. Ribonukleotiid- RNA monomeer, mis on moodustunud lämmastikaluse, riboosi ja fosfaatrühma liitumisel. Riboos- peamiselt RNA koostises esinev viiesüsinikuline monosahhariid. rRNA- rRNA ehk ribosoomi-RNA, kuulub ribosoomide ehitusse ja osaleb valgusünteesis.
fosfaatrühma liitumisel. Eristatakse desoksüribonukleotiidi mi on DNA monomeer ja ribonukleotiidi, mis on RNA monomeer.Oligosahhariid- matemaatika alane teadvus veres.Peptiidside-kovalentne side valge molekli ehitusse kuuluvate aminohappejääkide vahel. Polüsahhariid- on kõrgmolekulaarsed orgaanilised ühendid mille ehituslikeks lülideks on monosahriidid.Renaturatsioon-valgu kõrgemat( neljandat, kolmdat ja teist) järku ruumiliste struktuuride taastumine, denaturatsioon pöördprotsess. Retseptorvalk-rakumembraami koostises esinev valgu molekul, mis edestab väliskeskkonna infot raku sisemusse. Ribonukleiinhape-(RNA)- biopolümeer, mille moromeerideks on ribonukleotiidid. Eristatakse mRNA, tRNA ja rRNA molekule.Ribonukleotiid-RNA monomeer, mis on moodustnud lämmastikaluse, riboosi ja fosfaatrühma liitumisel.Riboos-peamiselt RNA koostises esinev viiesüsinikuline monosahhariid.tRNA-ül. Transpordib amino happeid rimosoomi.
Fosfolipiid- rakumembraani koostises esinev fosfaatrühma sisaldav lipiid Hormoon- regulatoorse toimega orgaaniline aine Makroelemendid- organismide koostises kõige enam esinevad keemilised elemendid (O, C, H, N, P, S) Mikroelemendid- organismide normaalseks elutegevuseks üliväikestes kogustes vajalikud keemilised elemendid (Fe, Cu, Zn, Mn, Co, I) Nukleotiid- nukleiinhappe monomeer Peptiidside- kovalentne side valgu molekuli ehitusse kuuluvate aminohappejääkide vahel Retseptorvalk- rakumembraani koostises esinev valgu molekul, mis edastab väliskeskkonna infot raku sisemusse Riboos- peamisel RNA koostises esinev viiesüsinikuline monosahhariid Steroid- lipiidide rühm, millest enamikul on regulatoorne ülesanne (vitamiin D, kolesterool)
peale denaturiseeriva teguri mõju lakkamist. 21) Ensüüm valk, mis reguleerib biokeemiliste reaktsioonide kiirust. 22) Vitamiin bioaktiivne madalmolekulaarne aine, mida loomorganismid saavad peamiselt toiduga ja mida on vaja mõningate ensüümide aktiviseerimiseks. 23) Transportvalk raku membraani koostises olev valk, mis juhib molekule selektiivselt nii raku sisemusse kui sealt välja. 24) Retseptorvalk valk, mis edastab rakuvälist infot raku sisemusse. 25) Kontraktsioonivalk valk, mis on võimeline muutma oma struktuuri, millega kaasneb ka molekuli mõõtmete muutumine. 26) Antikeha organismi sattunud võõrainete eemaldamiseks veres tekkiv moodustis(valk) 27) AIDS omandatud imuunpuudulikkuse sündroom mida põhjustab HIV viirus. 28) HIV viirus, mille toimel lakkab antikehade teke organismis, mistõttu organismi vastupanuvõime haigustekitajatele langeb.
(nt inimese süljes olev valk amülaas lagundab tärklist). Mõnede ensüümide aktiveerimiseks on vaja vitamiine nende puudus põhjustab mitmete ensüümide töö pidurdumise -> tervisehäired. Igal ensüümil on ainult 1 ülesanne. Transportvalk valgud, mis transpordivad mingeid aineid. Nt vere koostises esinev hemoglobiin kannab hapniku kopsudest kõigisse kudedesse; rakumembraani koostises on transportvalgud, mis juhivad vajalikke aineid sisse-välja. Retseptorvalk valgud, mis edastavad väliskeskkonna infot rakku. Tänu retseptorvalkudele liigub amööb toiduosakeste suunas. Retseptorvalgud asuvad ka inimese meeleorganite epiteekoe rakumembraanis (nt tunneme toidu maitset). Antikehad valgu kaitsefunktsioon, mis on kehasse sattunud võõrvalgud, nukleiinhapped ja teiste organismile mitteomaste org. ühendite vastu moodustunud. Viirushaigusest vabanemiseks läheb vaja antikehi need seostuvad antikehadega ja kõrvaldavad need organismist.
Eristatakse desoksüribonukleotiidi, mis on RNA monumeer. OLIGOSAHHARIIDID PEPTIITSIDE-Kovalentne side valgu molekuli ehitusse kuuluvate aminohappejääkide vahel. POLÜSAHHARIIDID-kõrgmolekulaarsed orgaanilised ühendid(polümeerid), mille ehituslikes lülideks on(monomeerideks) on monisahhariidid RENATURATSIOON- valgu kõrgemat (neljandat, kolmandat ja teist) järkuruumiliste struktuuride taastumine,denaturatsiooni pöördprotsess. RETSEPTORVALK-rakumembraani koostises esinev valgu molekul, mis edastab väliskeskkonna infot raku sisemusse RIBONUKLEIINHAPE-(RNA)biopolümeer, mille monomeerideks on ribonukleotiidid. Eristatakse Mrna, Trna ja rRna molekule. RIBONUKLEOTIIDID- RNA monomeer, mis on moodustunud lämmastikaluse, riboosi ja fosfaatrühma liitumisel. RIBOOS- pealmiselt RNA koostises esinev viiesüsinikuline monosahharii rRna- kuulub ribosoomide ehitusse ja osaleb valgusünteesis.
hapendamiseks, seenhaiguste tõrjeks, keskkonnakaitses. Aitavad jämesooles lagundada orgaanilisi aineid, kasut biotehnoloogias mitmete inimestele vajalike ainete tootmiseks. 29. tsütoloogia-teadusharu,mis uurib rakkude ehitust ja talitlust., päristuumne rakk,millel on rakutuum ja ja membraansed organellid., eeltuumne-rakutüüp,millel pole rakutuuma ja membraanseid organelle.,homoloogilised kromosoomid-kromosoomid,mis sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid geene., retseptorvalk-rakumembraani koostises esinev valgu molekul, mis edastab väliskeskkonna infot raku sisemusse., tsentriool-loomaraku tsentrosoomi osa,mis koosneb mikrotuubulitest.,mikrotuubul-päristuumses rakus esinev valguline toruke,mis kuulub mõnede organellide koostisesse.,kääviniit-rakujagunemise ajal moodustunud niitjad valgud, turgor-raku siserõhk, tingitud osmoosist.,hüüf-ühest või mitmest rakust koosnev seeneniit.,mütseel-hulkraksete seente keha moodustav seeneniitde kogum
Raku sees liigutavad organelle valgulised torukesed. Lihas koosneb lihaskoe rakkudest, mille ehituses on peamiselt lihasvalgud. 5. Transport ülesanne Hapniku transport (hemoglobiin) igasse rakku. Erütrotsüüdid(punased vererakud) Transportvalkude molekulid muutes oma kuju liigutavad ainemolekule läbi membraani. 6.Regulatoorne ülesanne Insuliin reguleerib veresuhkru sisaldust Kasvuhormoon reguleerib kasvu. 7. Retseptoorne ülesanne Retseptorvalk rakumembraanis vahendab infot ( muudab kuju millega vahendab infot). 8.Energeetiline ülesanne Valkude lagundamisel vabaneb sama palju energiat kui süsivesikute lagundamisel. Nukleiinhapped DNA e. desoksüribonukleiinhape DNA on polümeer mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid.' DNA struktuuris on biheeliks. Polümeer, koostise komponendid on monomeerid. DNA monomeer desoksuribonukleotiid. Lämmastikaluseid on 4- A,T,C,G.
Aktiivse transpordi jaoks kulutab rakk energiat. Passiivne transport ei kuluta energiat. Passiivne transport on ained mis liiguvad läbi membraani difusiooni või osmoosi teel. Vesi, gaasid, etanool, kui membraani koostisse kuuluvate valkudel on kanalikesed ja selle kaudu toimub väikeste molekulide liikumine ja protsessiks ei kulutata energiat on see passiivne. Membraani koostises olevad transportvalgud on ka aktiivse transpordis, läbi valgu käivad kindlald ühendid. Retseptorvalk osaleb raku infovahetuses väliskeskkonnaga 3.5 Rakuorganellid Raku tsütoplasmat läbib sileda-ja karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik. Membraani ,,karedus" tuleb sellel paiknevatest arvukatest ribosoomidest, neis toimib valkude süntees. Iga ribosoom koosneb kahest osast, mis on moodustunud valgu ja rRNA molekulidest. Karedapinnalisel tsütoplasmavõrgustikul paiknevad valke sünteesivad organellid- ribosoomid.
21.) monosahhariid - lihtsuhkur 22.) mRNA informatsiooni kuulutaja. 23.) nukleotiid nukleiinhappe monomeer. 24.) oligosahhariid madalamolekulaarne orgaaniline ühend, moodustunud 2-3 monosahhariidi ühinemisel. 25.) peptiidside kovalentne side aminohappejääkide vahel. 26.) polüsahhariid orgaanilised ühendid, mille ehituslikeks lülideks on monosahhariidid. 27.) renaturatsioon valgu teise, kolmanda ja neljanda järgu taastamine denaturatsiooni pöördprotsess. 28.) retseptorvalk rakumembraani koostises esinev valgu molekul. 29.) ribonukleiinhape on biopolümeer, monomeerideks on ribonukleotiidid. 30.) ribonukleotiid RNA monomeer, moodustunud lämmastikaluse, riboosi ja fosfaatrühma liitumisel. 31.) riboos RNA koostises esinev viiesüsinikuline monosahhariid. 32.) rRNA kuulub ribosoomide ehitusse ja osaleb valgusünteesis. 33.) sahhariid süsivesik. 34.) steroid lipiidide rühm, millest enamikul on regulatoorne ülesanne. 35
monosahhariidid- mRNA- nukleotiid- nukleiinhappe monomeer, mis on moodustunud lämmastikaluse, 5-süsinikulise suhkru ja fosfaadtrühma liitumisel. Eristatakse desoksüribonukleotiidi, mis on DNA monomeer ja ribonukleotiidi, mis on RNA monomeer oligosahhariid- peptiidside- kovalentne side valgu molekuli ehitusse kuuluvate aminohappejääkide vahel polüsahhariid- renaturatsioon- valgu kõrgemat järku ruumiliste struktuuride taastumine, denaturatsiooni pöördprotsess retseptorvalk- rakumembraani koostises esinev valgu molekul, mis edastab väliskeskkonna infot raku sisemusse ribonukleiinhape- RNA, biopolümeer, mille monomeerideks on ribonukleotiidid. Eristatakse mRNA, tRNA ja rRNA molekule ribonukleotiid- RNA monomeer, mis on moodustunud lämmastikaluse, riboosi ja fosfaatrühma liitumisel riboos- peamiselt RNA koostises esinev viiesüsinikuline monosahhariid rRNA- sahhariid- süsivesikud, süsinikust, vesinikust ja hapnikust koosnevate orgaaniliste ühendite rühm.
-läbi lähevad suured molekulid (glc) -läbi lähevad väikesed molekulid (hapnik 02, vesi H20, CO2 (süsihappegaas) -osmoos (taime juure vee imamine) -difusioon e gaaside liikumine (C02, 02) SARNASUS: TOIMUVAD LÄBI RAKKUDE Retseptorvalk: osalevad raku infovahetuses väliskeskkonnaga -seovad rakku ümbritsevast keskkonnast -erinevaid molekule (nt hormoone) ja vallandavad mitmesuguseid rakusiseseid -biokeemilisi reaktsioone Tsütoplasmavõrgustik Karedapinnaline SARNASUS SILEDAPINNALINE -ribosoomides tekivad -ainete transport -lipiidide ja sahhariidide valgud -sama ehitusega süntees
(nt.insuliin) 4. transpordifunktsioon. Hemoglobiin transpordib hapnikku ja membraanides on valgulised transportijad. 5. Struktuurne funktsioon. Küüned, karvad, sõrad, kõõlused. 6. Kaitsefunktsioon. Antikehad ja verehüübimis valgud. 7. Kokkutõmbe- ehk kontraktsioonivalgud. Lihaskoe valgud, ripsmed, viburid ja mitoosikääviniidid. 8. Retseptoorne funktsioon. Rakumembraani pinna retseptorid. Silma võrkkesta retseptorvalk rodopsiin. 9. Varufunktsioon munavalge. 10. Energeetiline funktsioon ühe grammi valgu oksüdatsioonil vabaneb 17,6 kJ energiat. Nukleiidhapped Nukleiinhape on orgaaniline kõrgpolümeer, mis kannab pärilikku informatsiooni. DNA ehk desoksüribonukleiinhape asub päristuumsetel raku tuumas ja kannab endas geneetilist informatsiooni. RNA ehk ribonukleiinhape kopeerib DNA informatsiooni ja kannab rakus selle vajalikku kohta
Virchow:* rakud saavad tekkida ainult olemasolevatest rakkudest (“omnis cellulae e cellulae) * muutused raku ehituses ja talitluses on aluseks organismi patoloogilistele protsessidele ! 2. Mida teate HIV-1 mutatsioonist CCR5-▵32? (тетр.) 5 ! Kemokiini retseptor CCR-5 on HIV-1 koretseptoriks sisenemisel makrofaagi (geen CCR5). CCR5 geeni 32. nukleotiidipaari deletsioon põhjustab lugemisraami nihke, muutub retseptorvalgu 185. aminohape. Retseptorvalk muutunud, isik muutub HIV-1 infekstioonile suhteliselt vastuvõtmatuks. Homosügoodid ei nakatu HIV-iga, heterosügootidel progresseerub AIDS aeglasemalt. ! 3. Eubakteri ja arhebakteri erinevused (animatsiooni ja loengu alusel). (Б11) 6 ! Arhebakter Eubakter Rakumembraan membraanilipiidide vahel eetersidemed membraanilipiidide vahel estersidemed
Joonis 4.5. 13 4.7. Kontraktsioonifunktsioon: keemilise energia kasutamine valkude abil lihaskontraktsioonis ja selle läbiviimine. Kontraktsioonifunktsiooni omavaks valguks on näiteks müosiin eukarüootilistes kudedes. Müosiin on vastutav tegevuse põhiste liigutuste üle. Müosiini mudel joonisel 4.6. (Zilmer jt 2001). Joonis 4.6. 4.8. Retseptoorne funktsioon: valk on retseptorite baasstruktuuriks ja spetsiifilisuse aluseks. Näiteks retseptorvalk rodopsiin osaleb nägemisaistingu tekkes (Zilmer jt 2001). Joonis 4.7. 14 4.9. Varufunktsioon: valkusid kasutatakse arenevate rakkude toiduks. Näiteks prolamiinid on taimedes leiduvad varufunktsiooni omavad valgud, mis sisaldavad suures koguses aminohapet proliin. Seda leidub teraviljades, nagu näiteks nisus, odras, rukkis ja maisis. Prolamiidi joonis nr 4.8. (Zilmer jt 2001) Joonis 4.8. 4.10
kogustes vajalikud keemilised elemendid. monosahhariidid--suhkrud, mille molekulis on kuni 6 süsiniku aatomit. mRNA--ribonukleiinhappe liik, mis sisaldab liigiomaste valkude sünteesimiseks vajaliku informatsiooni. nukleotiid--nukleiinhappe monomeer, mis on moodustunud lämmastikaluse, 5-süsinikulise suhkru ja fosfaatrühma liitumisel. renaturatsioon--valgu kõrgemat järku ruumilise struktuuride taastumine. retseptorvalk--rakumembraani koostises esinev valgu molekul, mis edastab väliskeskkonna infot raku sisemusse. rRNA--ribosoomi RNA, aitab ribosoomides sünteesida liigiomaseid valke. steroid--regulatoorse toimega madalmolekulaarne tsükliline lipiid. transportvalk--valgu molekul, mis viib ained raku või organismi ühes osast teise. tRNA--transpordi RNA, toob tsütoplasmast aminohappeid ribosoomidesse valgu molekuli sünteesimiseks. 8) Bioloogia uurimisobjektid on pärit loodusest.
· Transpordifunktsioon hemoglobiin transpordib hapnikku ja membraanides on valgulised transportijad. · Struktuurne funktsioon küüned, juuksed, karvad, sõrad, kõõlused, kõhred. · Kaitsefunktsioon antikehad on valgud ja verehüübimisvalgud. · Kokkutõmbe ehk kontraktsiooni funktsioon lihaskoe valgud, ripsmed, viburid. · Retseptoorne funktsioon raku membraani pinna retseptorid ja silmavõrkkest retseptorvalk rodopsiin. · Varufunktsioon munavalge · Energeetiline funktsioon ühe grammi valgu oksüdatsioonil vabaneb 17,6 kJ energiat. Nukleiinhapped Nukleiinhape on orgaaniline kõrgpolümeer, mis kannad pärilikku informatsiooni. DNA ehk deoksüribonukleiinhape asub päristuumsetel rakutuumas ja kannab endas keneetilist informatsiooni. RNA ehk ribonukleiinhape kopeerib DNA informatsiooni ja kannab rakus selle vajalikku kohta. Nukleiin happed on biopolümeerid, mille monomeerideks on
lihtsuhkru omavahelisel liitumisel (Näiteks: sahharoos, laktoos, maltoos). Peptiidside-kovalentne side valgu molekuli ehitusse kuuluvate aminohappejääkide vahel. Polüsahhariid-on kõrgmolekulaarsed ühendid (polümeerid, liitsuhkrud), mille ehituslikuks elementideks on lihtsuhkrute jäägid (Näiteks: tärklis, glükogeen, tselluloos). Renaturatsioon-valgu kõrgemat (neljandat, kolmandat ja teist) järku ruumiliste struktuuride taastumine, denaturatsiooni pöördprotsess. Retseptorvalk-rakumembraani koostises esinev valgu molekul, mis edastab väliskeskkonna infot raku sisemusse. Ribonukleotiinhape-biopolümeer, mille monomeerideks on ribonukleotiidid. Eristatakse mRNA, tRNA ja rRNA molekule. Ribonukleotiid RNA monomeer, mis on moodustunud lämmastikaluse, riboosi ja fosfaatrühma liitumisel. Ribonukleotiid-biopolümeer, mille monomeerideks on ribonukleotiidid. Eristatakse mRNA, tRNA ja rRNA molekule. Riboos-peamiselt RNA koostises esinev viiesüsinikuline monosahhariid.
25. peptiidside kahe aminohappe omavahelisel reageerimisel nende vahel ribosoomis moodustunud kovalentne side 26. polüsahhariid kõrgmolekulaarsed orgaanilised ühendid (polümeerid), mille ehituslikeks lülideks (monomeerideks) on monosahhariidid. põhilised looduslikud polüsahhariidid on tärklis, tselluloos, glükogeen. 27. renaturatsioon kõrgemat järku struktuuride taastumine, denaturatsiooni pöördprotsess 28. retseptorvalk rakumembraanis esinev valk, mis edastab väliskeskkonna infot raku sisemusse 29. ribonukleiinhape biopolümeer, mille monomeerideks on ribonukleotiidid 30. ribonukleotiid RNA koostises, kolmeosaline: moodustunud lämmastikaluse, riboosi ja fosfaatrühma liitumisel, kolm lämmastikalust on samad, mis DNA koostises (adeniin, guaniin, tsütosiin), neljandaks on aga uratsiil. 31
Firbillaarnevalk niitjas valk. Denaturatsioon olukord, kui valgu kõrgstruktuur laguneb lihtsamaks struktuuriks. Renaturatsioon kui valk võtab kõrgemat järku struktuuri. Ensüüm valk, mis reguleerib biokeemiliste reakts. kiirust. AIDS Viirushaigus inimesel, omandatud immuunpuuduslikkuse sündroom. HIV viiruse tüüp, aidsi tekitav viirus. Vitamiin madalamolekulaarne aine, aktiviseerib ensüümi. Transportvalk valk, mis kannab edasi teisi mol. Retseptorvalk valk, mis annab inf. raku sisse. Kontaktsioonvalk valk, mis võimaldab liikumisi. Antikeha kaitsevalk, mis moodustatakse võõrvalkude vastu. Tertsionaalne nähtus, kui kõrgemat järku struktuurid võtavadprimaarstruktuuri kuju. Komplementaarsus keemiliste mol. Vastastikune sobivus. Kehtib ainult nukleiinhapete puhul. Replikatsioon DNA mol. kahekordistumine. Seda viib läbi ensüüm. Toimub komplementaarsuse järgi. Transkriptsioon protsess, mille käigus DNAs
3) Kaitsefunktsioon antikehad (alati kompleksvalk) koosnevad valkudest. Antikeha seostub ainult selle molekuliga, mille vast ta on sünteesitud 4) Regulatoorne funktsioon valgulised hormoonid, näiteks insuliin 5) Liikumisfunktsioon kontraktsioonivalgud (kokkutõmbuvad) tsentrioolis ja lihasrakkudes 6) Transportfunktsioon transportvalgud rakumembraanis 7) Retseptorfunktsioon retseptorvalk võtab info vastu rakumembraanis 8) Energeetiline funktsioon (valkude lagunemisel vabaneb energiat 17, 6 kJ/g). Organism kasutab valke energiana viimases hädas. (kõige vähem tähtsam ülesanne) HIV toimel lakkab inimese vere rakkudes antikehade teke. · LIPIIDID (2% ja kõige mitmekesisem) orgaaniliste ühendite klass, kuhu kuuluvad rasvad, õlid, vahad, steroidid jt vees enamasti mittelahustuvad ühendid.
Glükoos, fruktoos, riboos, desoksüriboos. 22. mRNA informatsiooni-RNA. 23. Oligosahhariid madalamolekulaarne orgaaniline ühend, koosneb 2-10 monosahhariidist. Sahharoos, maltoos, laktoos. 24. Peptiidside valgu molekuli ehitusse kuuluvate aminohapetejääkide vaheline side. 25. Polüsahhariid kõrgemolekulaarne orgaaniline aine, mis koosneb paljudest monosahhariididest. Tärklis, tselluloos, glükogeen. 26. Renaturatsioon valgu kõrgemat järku struktuuride taastumine. 27. Retseptorvalk rakumembraani koostises esinev valgu molekul, edastab infot raku sisemusse. 28. Ribonukleiinhape RNA. 29. Ribonukleotiid RNA monomeer. 30. Riboos RNA koostises esinev 5-süsinikuline monosahhariid. 31. rRNA ribosoomi-RNA, osaleb valgusünteesis. 32. Sahhariid süsivesikud. 33. Steroid tsükliliste lipiidide rühm. 34. Transportvalk valgumolekul, mis viib ained raku või organismi ühest osast teise. 35. tRNA transpordi-RNA, info lahtimõtestamine.
a. Aktiivne kaitse immuunsüsteem, kus toodetakse antikehi. b. Passiivne kaitse nt küüned, juuksed jne kaitsevad välistegurite eest. 4. Regulatoorne funktsioon valgulised hormoonid, nt insuliin, mis reguleerib veresuhkru taset. 5. Liikumisfunktsioon (kontraktsioonvalgud lihasrakkudes) 6. Transportfunktsioon (Hemoglobiin ja albumiinid veres; transportvalgud rakumembraanid) 7. Retseptorfunktsioon (Retseptorvalk rakumembraanis) 8. Energeetiline funktsioon valkude lagundamisel vabaneb energiat. Lipiidid 2% (rasvad, õlid, vahad, steroidid vees enamasti mittelahustuvad ühendid) koosnevad rasvhappejäägist ja alkoholist. · Lihtlipiidid ehk rasvad on propaantriooli (glütserooli) ja rasvhapete estrid. Rasvad, õlid, vahad. Ülesanded: energeetiline funktsioon, kaitsefunktsioon,
transgeenne toit Õige 4. Nimeta 3 olulisimat bioloogilist erinevust inimese ja teiste loomade vahel: 4.1. Kahel jalal liikumine 4.2. oskus valmistada tööriistu ja kasutada tehnoloogiaid 4.3 Segatoiduline ehk omnivoor. 5. Mis ülesanded on verel Sinu kehas? a) Transpordib aineid b) Immuunsuse tagamine c) Täidab kaitsefunktsiooni 6. Kasutades järgmisi mõisteid, iseloomusta keemilise sünapsi töö põhimõtet: neuron,neuriit, mediaator, sünaptiline pilu, närviimpuls, retseptorvalk,dendriit Keemilised sünapsid on kohad, kus ühe neuroni neuriit puutub kokku järgmise neurroni dendriitidega ja annab närviimpulsi edasi järgmisele rakule. Närvirakkude jätkete vahel on väike sünaptiline pilu ja elektrisignaal ei levi otse ühelt rakult teisele. Kui närviimpulss jõuab neuriidi lõppu, siis eristatakse kokkupuutekohas keemilist ülekandeainet mediaatorit. Mediaator vabaneb sünaptilisse pilusse ning seostub vastuvõtva neuroni retseptorvalguga. 7
transgeenne toit Õige 4. Nimeta 3 olulisimat bioloogilist erinevust inimese ja teiste loomade vahel: 4.1. Kahel jalal liikumine 4.2. oskus valmistada tööriistu ja kasutada tehnoloogiaid 4.3 Segatoiduline ehk omnivoor. 5. Mis ülesanded on verel Sinu kehas? a) Transpordib aineid b) Immuunsuse tagamine c) Täidab kaitsefunktsiooni 6. Kasutades järgmisi mõisteid, iseloomusta keemilise sünapsi töö põhimõtet: neuron,neuriit, mediaator, sünaptiline pilu, närviimpuls, retseptorvalk,dendriit Keemilised sünapsid on kohad, kus ühe neuroni neuriit puutub kokku järgmise neurroni dendriitidega ja annab närviimpulsi edasi järgmisele rakule. Närvirakkude jätkete vahel on väike sünaptiline pilu ja elektrisignaal ei levi otse ühelt rakult teisele. Kui närviimpulss jõuab neuriidi lõppu, siis eristatakse kokkupuutekohas keemilist ülekandeainet mediaatorit. Mediaator vabaneb sünaptilisse pilusse ning seostub vastuvõtva neuroni retseptorvalguga. 7
peptiitside kovalentne sive valgu molekuli ehitusse kuuluvate aminohappejääkide vahel. polüsahhariidid - kõrgemolekuaarsed orgaanilised ühendid (polümeerid), mille ehituslikeks lülideks (monomeerideks) on monosahhariidid. Põhilised looduslikud polüsahhariidid on tärklis, tselluloos ja glükogeen. renaturatsioon valgu kõrgemat (neljdandat, kolmandat, teist) järku ruumiliste struktuuride taastumine, denaturatsiooni pöördprotsess. Retseptorvalk rakumembraani koostises esinev valgu molekul, mis edastab väliskeskkonna infot raku sisemusse. Ribonukleiinhape ehk RNA biopolümeer. Mille monomeerideks on ribonukleotiidid, ribonukleotiid RNA monomeer, mis on moodustunud lämmastikaluse, riboosi ja fosfaatrühma liitumisel. riboos peamiselt RNA koostises esinev viiesüsinikuline monosahhariid. rRNA - RNA liik, mis osaleb valgusünteesis
sellesse piirkonda. Kõrged JAA kontsentratsioonid pärsivad juurerakkude kasvu. Võrsetes on statoliitideks amüloplastid juhtkudesid ümbritsevates rakkudes (endodermis), samuti kloroplastid. Võrsete negatiivset gravitropismi seletatakse pealmaaosade rakkude väiksema tundlikkusega IAA suhtes. Need piirkonnad, kus IAA kuhjub, kasvavad kiiremini. Võrsete väiksemat tundlikkust auksiini suhtes võib seletada ka erinevate signaali ülekande ahelatega. ABP1 (IAA retseptorvalk) ja AUX (IAA rakkudesse transpordi valk) mutantidel on gravitroopne reaktsioon juurtes pärsitud, aga pealmaaosades mitte. Apikaalne domineerimine Tipupunga külgpungade arengut inhibeerivat toimet nimetatakse apikaalseks domineerimiseks. Kui tipupung eemaldada, siis külgpungad puhkevad. Kui eemaldatud tipupung asendada IAA-d sisaldava agarplokiga, külgpungade arengut ei toimu. Oletatakse, et tipupunga kõrgem IAA kontsentratsioon muudab ta tarbivaks
membraani sisepinnal konkreetne ensüüm. See ensüüm omakorda vabastab raku sees aine- teisane ehk sekundaarne virgats, mis kävitab sellele rakule iseloomuliku reaktsiooni. Selleks on mingi valgu süntees, valk võib olla kas uus hormoon või ensüüm, mis mõjutab seedeprotsesse, hingamist, ka lihaskontraktsiooni/lõõgastus valk. Nt stimuleeriv hormoon (esmane virgats)- seondub retseptoriga- retseptorvalk, mis aktiveerib raku membraani ensüümi- selle toimel tekib ATPst teisane virgats- käivitab raku jaoks iseloomuliku reaktsiooni. 2. Kui aga hormoon toimib rakusisesele retseptorile, siis mõjutab see rakutuuma, kus on DNA, edasi tekib mRNA, selle vastava raku spetsiifilise mRNA mõjul käivitub sellele rakule iseloomuliku valgu süntees. Erinevad hormoonid ja valgud toimivad raku siseselt ja raku väliselt. Steroidhormoonid toimivad rakusiseselt, lähteaineks on
membraani sisepinnal konkreetne ensüüm. See ensüüm omakorda vabastab raku sees aine- teisane ehk sekundaarne virgats, mis kävitab sellele rakule iseloomuliku reaktsiooni. Selleks on mingi valgu süntees, valk võib olla kas uus hormoon või ensüüm, mis mõjutab seedeprotsesse, hingamist, ka lihaskontraktsiooni/lõõgastus valk. Nt stimuleeriv hormoon (esmane virgats)- seondub retseptoriga- retseptorvalk, mis aktiveerib raku membraani ensüümi- selle toimel tekib ATPst teisane virgats- käivitab raku jaoks iseloomuliku reaktsiooni. 2. Kui aga hormoon toimib rakusisesele retseptorile, siis mõjutab see rakutuuma, kus on DNA, edasi tekib mRNA, selle vastava raku spetsiifilise mRNA mõjul käivitub sellele rakule iseloomuliku valgu süntees. Erinevad hormoonid ja valgud toimivad raku siseselt ja raku väliselt. Steroidhormoonid toimivad rakusiseselt, lähteaineks on
kompleks laguneb ning importiini subühikud saadetakse tuumast tsütoplasmasse tagasi. Valkude ja RNA-de eksport tuumast. Ka valgu väljumisel tuumast on vajalik teatud signaaljärjestuse olemasolu, mis erineb aga oluliselt impordiks vajalikust NLS-järjestusest. Ekspordi signaali on hakatud tähistama NES (nuclear export signal). Tuuma ekspordi signaalina toimivad järjestused, kus hüdrofoobsed aminohapped (Leu ja Ile) esinevad teatud kindlas asetuses. On teada ka vastav retseptorvalk, mis analoogselt importiinile tunneb ära ekspordi järjestust ning aitab valgud tuumast välja eksportiin. Miks on rakule kasulik hoida DNA eraldatuna valgusünteesiaparaadist? Kuigi pole lõplikku vastust küsimusele, miks selline kompartmentaliseeritus on vajalik, võib oletada, et valkude ja RNA vahetuse kontroll tuuma ja tsütoplasma vahel vimaldab täiendavat geeni ekspressiooni ja DNA replikatsiooni kontrolli. 3. Tuumakese ehitus ja funktsioonid. Elektronmikroskoopiliselt
kompleks laguneb ning importiini subühikud saadetakse tuumast tsütoplasmasse tagasi. Valkude ja RNA-de eksport tuumast. Ka valgu väljumisel tuumast on vajalik teatud signaaljärjestuse olemasolu, mis erineb aga oluliselt impordiks vajalikust NLS-järjestusest. Ekspordi signaali on hakatud tähistama NES (nuclear export signal). Tuuma ekspordi signaalina toimivad järjestused, kus hüdrofoobsed aminohapped (Leu ja Ile) esinevad teatud kindlas asetuses. On teada ka vastav retseptorvalk, mis analoogselt importiinile tunneb ära ekspordi järjestust ning aitab valgud tuumast välja eksportiin. Miks on rakule kasulik hoida DNA eraldatuna valgusünteesiaparaadist? Kuigi pole lõplikku vastust küsimusele, miks selline kompartmentaliseeritus on vajalik, võib oletada, et valkude ja RNA vahetuse kontroll tuuma ja tsütoplasma vahel vimaldab täiendavat geeni ekspressiooni ja DNA replikatsiooni kontrolli. 3. Tuumakese ehitus ja funktsioonid
eluprotsessid, sest ensüümid algatavad ja hoiavad käigus mis tahes ainevahetusprotsesse. 2. bioregulatoorne funktsioon (selle all peetakse silmas ainevahetuse ja metabolismi reguleerimist valguliste hormoonide poolt.) • Kõhunäärme/pankrease poolt toodetav insuliin reguleerib süsivesikute ainevahetuse kaudu glükoosi taset veres. 3. retseptoorne funktsioon (retseptorite koostis ja toime rajaneb valkudel.) • rakumembraani nägemisaistingu tekkes osaleb silma võrkkesta retseptorvalk rodopsiin. VALKUDE BIOFUNKTSIOONID (S.T. ROLL ORGANISMIS) V 4. ehituslik funktsioon. (Valgud on rakkude põhilisteks struktuurseteks/ehituslikeks komponentideks) • biomembraanide (tubuliin), tsütoskeleti, kõõluste, veresoonte seinte (elastiin), küünte, karvade, juuste, sulgede (keratiinid) jne ehituskomponendid on valgud. Kõige rohkem on ehituslikest valkudest organismis kollageeni ja elastiini. • Viiruste struktuurikomponent on valguline kate (kapsiid). 5
· ka vere hüübimine on kaitsereaktsioon; paljud hüübimisfaktorid on valgud. b) passiivne kaitse samastub struktuurse funktsiooniga (naha, juuste, küünte valgud jt) 6. Kontraktsioonifunktsioon - keemilise energia (põhiliselt ATP) kasutamine valkude abil lihaskontraktsiooniks ja kontraktsiooni vahetu läbiviimine (lihaskoe valk müosiin) 7. Retseptoorne funktsioon retseptorite baasstruktuuriks ja spetsiifilisuse aluseks on valk (nägemisaistingu tekkes osaleb silma võrkkesta retseptorvalk rodopsiin) 8. Varu- ehk toitainefunktsioon - valkude kui varuainete kasutamine arenevate rakkude toiduks (ovoalbumiin, piima kaseiin jt.). Tsirkuleeriv valk, põhiliselt albumiinid, on kudede toiteallikas. Albumiinid moodustavad valgu varu, mida organism käsutab nälgides. 9. Energeetiline funktsioon - l g valgu täielikul oksüdatsioonil - lagunemisel süsihappeks CO2, veeks H2O ja ammoniaagiks NH3 - eraldub energia (4,3 kcal = 17,5 kJ).
Antikeha seostub ainult selle molekuliga, mille vastu ta on sünteesitud. 4) Regulatoorne. Valgulised hormoonid (nt insuliin, adrenaliin) 5) Liikumisfunktsioon. Kontraktsioonivalgud – võimelised muutma oma struktuuri ja molekuli mõõtmedi. Lihasvalkudel on kontraktsioonivõime – annab loomadele liikuvuse. 6) Transpordifunktsioon. Transportvalgud juhivad kindlat tüüpi molekule nii rakkude sisse kui ka sealt välja (nt hemoglobiin – O2 rakkudesse) 7) Retseptoorne. Retseptorvalk edastab väliskeskkonnast infot raku sisse muutes oma kuju. 8) Energeetiline. Valkude lagundamisel vabaneb energia (17kJ/g). Energia saamiseks kasutatakse valke alles tugeva nälgimise või kurnatuse korral, sest valke on loodusest raske kätte saada ning neil on eluspüsimiseks teised tähtsad funktsioonid. Struktuur: 1) Esimest järku (primaarne) – valgu aminohappeline järjestus, mida hoiavad koos peptiidsidemed
toimunud mutatsioonidest. Repressor regulaatorvalk, mis takistab Pärilikkus eluslooduse üldine seaduspärasus, tsantskriptsiooni läbiviiva ensüümi (RNA- mille kohaselt järglased sarnanevad ehituselt ja polümeraasi) seostumist promootorpiirkonnaga. talitluselt vanematega. Retseptorvalk rakumembraani koostises esinev Päriliku eelsoodumusega haigus pärilikkuse ja valgu molekul, mis edastab väliskeskkonna infot keskkonnategurite koostoimest põhjustatud haigus. raku sisemusse. Selle eelduseks on vastava genotüübi olemasolu, Retsessiivne alleel alleel, mille poolt määratud mis põhjustab tundlikkuse teatud keskkonnategurite
kommunikatsiooni ja tervete rakurühmade või lihaskiudude üheaegsete aktiveerimist 2. keemiline selle närviülekande toimumispaigas on pre- ja postsünaptiline närvirakk lähestikku, kuid kokku ei puutu. Neid eraldab koevedelikuga täidetud sünaptiline pilu, mille närviimpulss peab ületama keemiliste signaalmolekulide ehk virgatsainete vahendusel. Retseptori tüübid: · ionotroopsed retseptorvalk on ühtlasi ioonkanal · metabotroopsed saavutavad ühenduse ioonkanaliga G valkude ja teiste virgatsainete vahendusel Närvivõrgustikud: · divergeeruv võimendab sensoorsest närvirakust alanud signaali · konvergeeruv koondab signaali paljudest allikatest nt motoorsele neuronile · kaja- või peegeldav signaali kestvaks töötluseks · paralleelse vallandumise töötlusvõrgustik reaktsiooni viimistluseks NAHK Keha membraanide klassifikatsioon:
- Viirused – RNA viirused nt retroviirused - RNA maailm – DNA puudub või esineb elutsüklis - Pöördtranskriptsioon – retroviirused, HIV 53.Inimese RNA viirused Retroviirused - Viirus mille geneetiline info säilitatkse RNAs ja mis replitseerub kasutades pöördtranskriptsiooni, et sünteesida RNA genoomilt DNA koopia - HIV - AIDS HIV elutsükkel - Viirusvalk gp120 ja raku CD4 retseptorvalk interakteeruvad ja viirus saab tungida rakku - Pöördtranskriptsioonil sünteesitakse viiruse dsDNA mis integreerub raku DNAga - Viiruse dsdNAlt sünteesitakse viiruse dsDNA mis integreerub raku DNAga - Viiruse dsDNAlt sünteesitakse viiruse ssRNA mis liigub peremeesraku tsütoplasmasse kus teda transleeritakse ja kasutatakse uute viirusoskaeste assambleerimisel
Globaalsele regulatsioonile alluvad kõik operonid. Operonid, mida kontrollib üks regulaatorvalk, moodustavad reguloni. Samasse reguloni kuuluvate operonide induktsioon võib üsna ulatuslikult varieeruda. Erinevatesse regulonidesse kuuluvad operonid või geenid võivad kuuluda modulonidesse. Samasse moduloni kuuluvaid geene/operone kontrollib lisaks nende erinevatele regulaatoritele ka ühine globaalne regulaator (näiteks cAMP retseptorvalk CRP e. CAP). Globaalse regulatsiooni kirjeldamiseks on võetud kasutusele veel mõiste stimulon. Stimuloni kuuluvad geenid, operonid, regulonid ja modulonid, mille tööd mõjutab üks ja sama keskkonnastiimul. Suur osa neist stiimulitest on tunnetatavad rakusiseselt. Samasse stimuloni kuuluvate regulatoorsete üksuste tööd kontrollivad erinevad regulaatorid. Stiimulite mõjul võidakse sünteesida väikeseid signaalmolekule nagu
valk, mis tunneb ära NLS-i ning vahendab karüofiilse valgu seondumist tuuma poori valkudele. See valk koosneb kahest subühikust, mida tähistatakse ja . Esimene neist seostub vahetult NLS-ga, B-subühik aga aitab seostuda tuuma poori kompleksiga. Valkude eskport tuumast Ekspordi signaali on hakatud tähistama NES (nuclear export signal). Tuuma ekspordi signaalina toimivad järjestused, kus hüdrofoobsed aminohapped (Leu ja Ile) esinevad teatud kindlas asetuses. On teada ka vastav retseptorvalk, mis analoogselt importiinile tunneb ära ekspordi järjestust ning aitab valgud tuumast välja CRM1, kuid mida on hakatud importiini eeskujul ka eksportiiniks kutsuma. Ka mRNA, tRNA ja rRNA eksport läbi NPC protsess, mis vajab metaboolset energiat ATP kujul ning teatud transpordi signaali. Isegi suhteliselt väikesed tRNA molekulid, mis tavaliselt on väiksemad kui 100 nukleotiidi, ei läbi NPC-d diffusiooni teel. mRNA ekspordiks on oluline
HIVi molekulaarbioloogia HIV on retrovirus ehk RNA-viirus. HIVi genoom on veidi alla 10 kb suurune. HIVil on kolm ühisgeeni: gag- määrab kapsiidvalgu pol- määrab transkriptaasi, integraasi ja ribonukleaasi. env- determineerib viiruse ümbrises asuva glükoproteiini. Inimese retroviirus HIV infitseerib immuunsüsteemi rakke ja põhjustab eluaegse haigestumise AIDS´i. Inimese HIVi elutsükkel Viirusvalk gpe20 ja raku CD4 retseptorvalk interakteeruvad ja viirus saab tungida rakku. Pöördtranskriptsioonil sünteesitakse viiruse dsDNA, mis integreerub raku DNA-ga. Viiruse dsDNA-lt sünteesitakse viiruse ssRNA, mis liigub peremeesraku tsütoplasmasse, kus teda transleeritakse ja kasutatakse uute viirusosakeste assambleerimisel. Viirusosakesed väljutatakse rakust ja kaetakse rakumembraaniga. HIV nakkuse epidemioloogia ja mehhanismid. Põhjalik informatsioon: http://www.kliinikum
Restriktaas (restriktsiooniensüüm) - bakteritel esinev endonukleaaside hulka kuuluv ensüüm, mis katkestab DNA kaksikahela kindla nukleotiidijärjestuse kohalt, tekitades üheahelalised ,,kleepuvad" otsad; bakteritest on leitud palju restriktaase, millest igaüks tunneb ära oma spetsiifilise DNA-järjestuse. Retroviirus - RNA-viirus, mis sisaldab pöördtranskriptaasi ja kopeerib selle abil oma genoomi DNA-sse ning võib sel viisil integreeruda peremeesraku genoomi. Retseptorvalk - rakumembraani koostises esinev valgu molekul, mis edastab väliskeskkonna infot raku sisemusse. Retsessiivne alleel - alleel, mille poolt määratud tunnus avaldub üksnes vastava alleeli homosügootses olekus. Retsessiivne tunnus - fenotüübiline tunnus, mis avaldub üksnes vastava alleeli homosügootses olekus. Revertaas - vt. pöördtranskriptaas. Ribonukleiinhape (RNA) - biopolümeer, mille monomeerideks on ribonukleotiidid. Eristatakse mRNA, tRNA ja rRNA molekule.
2) negatiivse regulaatori degradeerimine (näit. LexA), 3) sigma faktori rakulise hulga tõstmine (32), 4) valgu konformatsiooni muutmine ligandi sidumisel. Bakteris E. coli on kirjeldatud ligikaudu 1000 erinevat operoni ning paarsada erinevat reguloni. Erinevatesse regulonidesse kuuluvad operonid või geenid võivad kuuluda modulonidesse. Samasse moduloni kuuluvaid geene/operone kontrollib lisaks nende erinevatele regulaatoritele ka ühine globaalne regulaator (näiteks cAMP retseptorvalk CRP e. CAP). Globaalse regulatsiooni kirjeldamiseks on võetud kasutusele veel mõiste stimulon. Stimuloni kuuluvad geenid, operonid, regulonid ja modulonid, mille tööd mõjutab üks ja sama keskkonnastiimul. Samasse stimuloni kuuluvate regulatoorsete üksuste tööd kontrollivad erinevad regulaatorid. Näiteks temperatuuri tõusu korral aktiveerub Htp (RpoH) regulon ja P-nälja puhul PhoB regulon, kuid lisaks nendesse regulonidesse kuuluvatele geenidele aktiveeruvad veel paljud teised
annaabi.ee 
