4. V Valkude lagundamisel vabaneb kaks korda vähem energiat kui sama koguse lipiidide oksüdeerimisel. 5. Õ 6. V Aminohape on valkude monomeer. 7. Õ 8. V DNA molekul on kaheahelaline biheeliks. 9. A 10. B 11. D 12. B 13. B 14. D 15. C 16. A 17. Organismis sünteesitud orgaanilisi aineid nimetatakse biomolekulideks. 18. Glükoos kuulub polüsahhariidide tärklise ja tselluloosi koostisesse. 19. Inimese sisesekretsiooninäärmetes moodustunud regulatoorse funktsiooniga bioaktiivseid aineid nimetatakse ensüümideks. 20. Lipiidid täidavad organismis põhiliselt ehituslikku ja energeetilist funktsiooni. 21. AIDS-i põhjustab HIV viirus. 22. Kõik valgud on moodustunud aminohapetest, mis polüpeptiidahelas on omavahel ühendatud peptiidsidemega. 23. Iga nukleotiid koosneb lämmastikalusest, monosahhariidist ja fosfaatrühmast. 24. DNA monomeerid erinevad üksteisest vaid lämmastikaluste poolest. 25
bioaktiivne aine--orgaaniline ühend, mis juba väikestes kogustes mõjutab organismi ainevahetust ja reguleerib elutalitusi. biomolekul--orgaanilise aine molekul, mille moodustumine on seotud organismide elutegevusega. biopolümeer--organismides moodustuv polümeer. denaturatsioon--valgu kõrgemat järku ruumilise struktuuride hävimine kuni esimese järgu struktuurini. ensüüm--biokeemilise reaktsiooni kiirust reguleeriv valk. hormoon--loomorganismide siserekreatsiooni näärmetes moodustuv regulatoorse toimega orgaaniline aine. komplementaarsusprintsiip--kindlate lämmastikaluste paardumine nukleiinhapete molekulides. kontraktsioonivalk--liikumisfunktsiooni täitev valk. lämmastikalus--nukleiinhappe monomeeri koostisesse kuuluv tsükliline orgaaniline ühend. makroelemendid--organismide koostises kõige enam esinevad elemendid (O, C, H, N, P, S). mikroelemendid--organismide normaalseks elutegevuseks üliväikestes kogustes vajalikud keemilised elemendid.
Riboos on monosahhariid. 13. Organismid kasutavad glükoosi peamiselt energia saamiseks. 14. Valgu monomeerid on aminohapped. 15. Biokeemiliste reaktsioonide kiirust reguleerivad ansüümid. 16. DNA molekulide ainuomast teist järku struktuuri nimetatakse biheeliksiks. 17. Organismis sünteesitud orgaanilisi aineid nimetatakse biomolekulideks. 18. Glükoos kuulub polüsahhariidide tärklise ja tselluloosi koostisesse. 19. Inimese sisesekretsiooninäärmetes moodustunud regulatoorse funktsiooniga bioaktiivseid aineid nimetatakse hormooniks. 20. Lipiidid täidavad organismis põhiliselt energ ja ehituslikku funktsiooni. 21. AIDS-i põhjustab HIV viirus. 22. Kõik valgud on moodustunud amino happe jääkidest, mis polüpeptiidahelas on omavahel ühendatud peptiitsidemetega. 23. Iga nukleotiid koosneb N-alusest, monosahhariidist ja fosfaatrühmast. 24. DNA monomeerid erinevad üksteisest vaid N-aluste poolest.
desoksüribonukleotiidid. Desoksüribonukleotiid keeruka struktuuriga ühend, mis on moodustunud kolme molekuli lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma liitumisel. Desoksüriboos- viiesüsinikuline monosahhariid, mis esineb peamiselt DNA koostises. Ensüüm biokeemilise reaktsiooni kiirust reguleeriv valk. Fosfolipiid- rakumembraani koostises esinev fosfaatrühma sisaldav lipiid. Hormoon loomorganismide sisesekretsiooninäärmetes moodustuv regulatoorse toimega orgaaniline aine. Komplementaarsusprintsiip kindlate lämmastikaluste paardumine nukleiinhapete (DNA ja RNA) molekulides. Kontraktsioonvalk liikumisfunktsiooni täitev valk, mis on võimeline muutma oma mõõtmeid. Lipiid orgaaniliste ühendite rühm, mida iseloomustab vees mittelahustuvus (rasvad, õlis, vahad). Lämmastikalus nukleiinhapate monomeeride koostisse kuuluvad tsüklilised orgaanilised ühendid. Nt adeniin, guaniin, tsütosiin.
Deoksüribonukleiinhape DNA. Biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonuleotiidid. Desoksüribonuleotiidid DNA monomeer, mis on moodustunud lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma ühinemisel. Desoksüriboos viiesüsinikuline monosahhariid. Ensüüm biokeemilise reaktsiooni kiirust reguleeriv valk. Fosfolipiid - rakumembraani koostises olev fosfaatrühma sisaldav lipiid. Hormoon loomorganismide sisesekretsiooninäärmetes moodustuv regulatoorse toimega orgaaniline aine. Komplementaarsusprinsiip - kindlate lämmastikaluste paardumine nukleiinhapete molekulides, mis põhineb vesiniksidemete moodustamisel. Kontraktsioonivalk liikumisfunktsiooni täitev valk, mis on võimeline muutma oma mõõtmeid. Lipiid org aine rühm, mida iseloomustab vees mittelahustuvus. Lämmastikalus nukleiinhapete monomeeride koostisse kuuluvad tsüklilised orgaanilised ühendid.
1. Biomolekulid orgaanilise aine molekul, mille moodustumine on seotud organismi elutegevusega (valgud, lipiidid, sahhariidid, vitamiinid jt.) 2. Bioaktiivsed ained orgaanilised ühendid, mis reguleerivad elutalitlusi (ensüümid, vitamiinid, hormoonid) 3. Mis on a) ensüümid biokeemilise reaktsiooni kiirust reguleeriv valk b) vitamiinid bioaktiivse toimega orgaaniline aineensüümide aktiveerimiseks c) hormoonid organismides moodustuv regulatoorse toimega orgaaniline aine Süsivesikud e. sahhariidid Süsivesikud on Jagunevad: 1. Monosahhariidid Süsiniku aatomite arv Süsivesik Tähtsus Pentoosid-5 süsinikuga Riboos ja desoksüriboos DNA koostises Heksoosid-6 süsinikuga Glükoos Veres, taimerakkudes, energiaallikas
Peamiseks ülesandeks on päriliku info säilitamine ja ülekanne. Desoksüribonukleotiid RNA, lihtsama struktuuriga, kui DNA. Biopolümeer. Peamiseks ülesandeks on päriliku info realiseerimine. Desoksüriboos esineb DNA ehituses. Viiesüsinikuline monosahhariid. Ensüüm võtab osa toitainete lagundamise protsessist, aidates neid kiiremini lagundada. Fosfolipiid lipiidi molekul, milles üks rasvhappe jääk on asendunud fosfaatrühmaga. Hormoon bioaktiivne aine. Regulatoorse ülesandega. Komplementaarsusprintsiip DNA biheeliksi ahelate vastavus üksteisele. Lipiid lipiidid e. rasvad, orgaaniliste ühendite rühm, mida iseloomustab vees mittelahustumine(rasvad, õlid, steroidid) lämmastikalus nukleiinhapete koostisesse kuuluvad ühendid. DNA puhul adeniin, tümiin, tsütosiin. RNA puhul adeniin, guaniin, uratsiil, tsütosiin. Makroelemendid keemilised elemendid, mis asetsevad organismi koostises ning mida organism
Pärilikkus Ensüüm- valk, mis reguleerib bikoeemilise Genoom- geneetiline marerjal, mis sisaldub reakstsiooni kiirust. liigiomases ühekordses kromosoomikomplektis. Biheeliks- DNA teisene struktuur (kruvikujuline) (inimese gen. 22 kromosoomi) Hormoon- orgaaniline aine, mis on regulatoorse Geeni avaldumine- toimub, kui mingilt geenilt toimub toimega ja moodustub loomorganismide RNA süntees sisekretsiooninäärmetes. On 2 hormoone- valgulised, Genotüüp- isendile omane keeni ja selle steroidhormoonid. erivormide(alleelide) kogum. Biomolekul- orgaanilise aine molekul, mille Fenotüüp- isendi vaadeldavate tunnuste kogum, mis moodustumine on seotud organismide elutegevusega
raku aineja energiavahetuses energia universaalse talletajana ja ülekandjana. 9.)NADP nikotiinamiidadeniindinukleotiidfosfaat, makroergiline ühend, mis osaleb fotosünteesis vesiniku aatomite sidujana. 10.)NAD nikotiinamiidadeniindinukleotiid, makroergiline ühend, mis osaleb glükoosi lagundamisel vesiniku aatomite sidujana. 11.)ensüüm biokeemilise reaktsiooni kiirust reguleeriv valk. 12.)hormoon loomorganismide sisesekretsiooninäärmetes moodustuv regulatoorse toimega orgaaniline aine.Eristataxe valgulisi ja steroidhormoone.Regulatoorseid ained esineb ka teistes organismides. 13.)mikroelemendid organismide normaalsex elutegevusex üliväikestes kogustes vajalikud keemilised elemendid:Fe,Cu,Zn,Mn,Co,I,Mo,V,Ni,Cr,F,Se,Si,Sn,B,As.Enamasti nimetataxe 16 elementi, kuid eri organismirühmadel on ka mõningaid erinevusi. 14.)makroelemendid organismide koostises kõige enam esinevad keemilised elemendid: O,C,H,N,P ja S.Tihti paigut
katalüüsi regulatsioonis. Proensüümid e sümogeenid valkude inaktiivsed prekursorid, mille proteolüütilise lõikamise tulemusel saadakse aktiivne valk. Aktiveerivad järgmisi valke. Näiteks vere hüübimine. Isosüümid e isoensüümid ensüümi vormid, mis katalüüsivad sama reaktsioone, kuid erinevaid üksteisest nii struktuuri kui katalüütiliste parameetrite poolest. 4) Allosteerilised ensüümid - mõiste, bioloogiline roll. Regulatoorse tsentri mõiste molekulaarne sisu. Allosteerilise regulatsiooni mudelid; aktiveerimine ja inhibeerimine. Allosteeriliste ensüümide kineetilised kõverad (v versus S). Allosteerilised ensüümid e regulatoorsed ensüümid ensüümid, mida reguleeritakse regulatoorsete molekulide, nn allosteeriliste efektorite, pöörduva, mittekovalentse sidumise kaudu. Molekuli konformatsioon muutub efektori sidumise tulemusel.
on desoksüribonukleotiidid. Pärilikkuse kandja, kromosoomide põhiline koostisaine.Desoksüribonukleotiid- DNA monomeer, mis on moodustunud lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma liitumisel.Desoksüriboos-viiesüsinikuline monosahhariid, mis esineb peamiselt DNA koostises.Ensüüm-biokeemilise reaktsiooni kiirust reguleeriv valk.Fosfolipiid-nõgeseravi sääremarjale võtab kiirelt lihas suuruse ära. Hormoon-loomorganismide sisesekretsiooninäärmetes moodustuv regulatoorse toimega orgaaniline aine. Eristatakse valgulisi ja steroidhormoone. Regulatoorseid aineid esineb ka teistes organismides.Komplementaarsusprintsiip-kindlate lämmastikaluste paardumine nukleiinhapete(DNA ja RNA) molekulides, mis põhineb vesiniksidemete moodustumisel.DNA molekulis ühinevad A ja T ning C ja G, RNA molekulis A ja U ning C ja G. Kontraktsioonivalk- liikumisfunktsiooni täitev valk, mis on võimeline muutma oma mõõtmeid. Esineb nt. Inimese skeletilihaste rakkudes. Lipiidid-
· Energeetiline funktsioon Aminohape- orgaaniline hape, mis kuulub valgu koostisesse Antikeha- kaitsevalk, mis teeb kahjutuks kehasse sattunud võõrained ehk antigeenid Biopolümeer- organismides moodustuv polümeer (polüsahhariidid, valgud, nukleiinhapped, jt.) Ensüüm- biokeemilise reaktsiooni kiirust reguleeriv valk Fosfolipiid- rakumembraani koostises esinev fosfaatrühma sisaldav lipiid Hormoon- regulatoorse toimega orgaaniline aine Makroelemendid- organismide koostises kõige enam esinevad keemilised elemendid (O, C, H, N, P, S) Mikroelemendid- organismide normaalseks elutegevuseks üliväikestes kogustes vajalikud keemilised elemendid (Fe, Cu, Zn, Mn, Co, I) Nukleotiid- nukleiinhappe monomeer Peptiidside- kovalentne side valgu molekuli ehitusse kuuluvate aminohappejääkide vahel Retseptorvalk- rakumembraani koostises esinev valgu molekul, mis edastab väliskeskkonna infot raku sisemusse
DNA molekul on kaheahelaline biheeliks. Õige vastusevarjant: 9. vett 10. Mg 11. lipiididest 12. monosahhariidid 13. energia saamiseks 14. aminohapped 15. ensüümid 16. biheeliksiks Täitke lünk sobiva sõnaga: 17 .rganismis sünteesitud orgaanilisi aineid nimetatakse biomolekulides 18 .lükoos kuulub polüsahhariidide tärklise ja tselluloosi koostisse 19.Inimese sisesekretsiooninäärmetes moodustunud regulatoorse funktsiooniga bioaktiivseid aineid nimetatakse ensüümid 20 .ipiidid täidavad organismis põhiliselt ehituslik ja energeetiline funktsiooni 21.AIDS i põhjustab HI viirus 22.õik valgud on moodustunud aminohapetest mis polüpeptiidahelas on omavahel ühendatud peptiidsidemega 23.Iga nukleotiid koosneb lämmastikalusest monosahhariidist ja fosfaatrühmast 24 DNA monomeerid erinevad üksteisest vaid lämmastikaluse poolest Selgitage pikemalt ja tooge näiteid!
a) vitamiinid b) aminohapped c) ensüümid d) glükoosi molekulid 16. DNA molekulide ainuomast teist järku struktuuri nimetatakse: a) gloobuliks b) polüsahhariidiks c) biheeliksiks d) polüpeptiidiks Täida lünk sobiva sõnaga! 17. Organismis sünteesitud orgaanilisi aineid nimetatakse biomolekulides . 18. Glükoos kuulub polüsahhariidide tärklise ja tselluloosi koostisse. 19. Inimese sisesekretsiooninäärmetes moodustunud regulatoorse funktsiooniga bioaktiivseid aineid nimetatakse ensüümid . 20. Lipiidid täidavad organismis põhiliselt ehituslik ja energeetiline funktsiooni 21. AIDS-i põhjustab HI viirus 22. Kõik valgud on moodustunud aminohapetest , mis polüpeptiidahelas on omavahel ühendatud peptiidsidemega . 23. Iga nukleotiid koosneb lämmastikalusest , monosahhariidist ja fosfaatrühmast. 24. DNA monomeerid erinevad üksteisest vaid lämmastikaluse poolest Selgitage pikemalt ja tooge näiteid! 25
Enamus strateegiaid, mis on riigi poolt välja antud, ei ole oma edu saavutanud. Vähemalt mitte AIDSi Tugikeskusele. Enamus strateegiad nagu nt narkoennetus, HIV ennetus ei ole toonud mingit kasu kahjuks Tugikeskusele, kuigi seal töötavatele spetsialistidele oleks see suureks abiks neil olemasolevate kohustuste täitmisel. Miks ei ole kasu olnud, ei oska hetkel kuskil põhjendust otsida. Loodame ainult, et tulevikus saavad väljatöötatud strateegiad ka abiks olla MTÜ-dele. Regulatoorse keskkonna mõjud: AIDS Tugikeskus on seadusekuulekad nagu iga teine MTÜna tegutsev keskus. Keskus järgib hoolikalt seadusi, mis on välja antud. Palka makstakse ülekandega, mitte nagu vanasti ümbrikupalgaga, kus tänapäeval mõnes kohas ikka veel tehakse. Kuna keskuses toimub narkoennetus, siis narkootiliste ainete käsitlemisega oldakse äärmiselt ettevaatlikud ja seaduskuulekad, kuna selle rikkumisel ootab väga märkimisväärne karistus. Samuti täidetakse
Genotüüp e. Genoom ühe organismi kromosoomistus olev geenide kogum Glükolüüs- kõigis rakkudes toimuv glükoosi esmane lagundamine. Heterotroof- organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva org. Aine oksü-l. Homoloogiline kromosooom kromosoon, mis sisaldab samu pärilikke tunnuseid määravaid geene. Histoloogia Koeteadus. Hormoon Loomorganismide sisesekretsiooninäärmetes moodustuv regulatoorse toimega orgaaniline aine. Eristatakse valgulisi ja steroidhormoone. Regulatoorseid aineid erinev ka teistes organismides. Initsaatorkoodon mRNA nukleotiidne järjestus AUG, millest algab translatsioon Kapsiid viiruse genoomi ümbritseb valguline kate Kontraktsioonivalk Liikumisfunktsiooni täitev valk, mis on võimeline muutma oma mõõtmeid. Esineb näiteks inimese skeletilihaste rakkudes. Kantserogeen mutageen, mille poolt tekitatud mutatsioon põhjustav vähkkasvaja teket
DESOKSÜRIBONUKLEOTIID- DNA monumeer, mis on moodustunud lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma liitumisel DESOKSÜRIBOOS- Viiesüsinikuline monosahhariidid, mis esineb pealmiselt DNA koostises. ENSÜÜM- Biokeemilise reaktsiooni kiirust reguleeriv valk. FOSFOLIPIIDID- Rakumembraani koostises esinev fosfaatrühma sisaldav lipiid. Lipiidi(rasva) molekul, milles üks rasvhappe jääk on asendunud fosfaatrühmaga. HORMOON- Loomorganismide sisesekretsiooninäärmetes moodustuv regulatoorse toimega orgaaniline aine. Eristatakse valgulisi ja steroidhormoone.Regulatoorseid aineid esineb ka teistes organismides. KOMPLEMENTAARSUSPRINTSIIP-Kindlate lämmastikaluste paardumine nukleiinhapete (DNA JA RNA) molekulides, mis põhineb vesiniksidemete moodustumisel. DNA molekulis ühinevad A ja T ning C JA G, RNA molekulis A ja U ning C ja G. KONTRAKTSIOONIVALK-liikumisfunktsiooni täitev valk, mis on võimeline muutma oma mõõtmeid. Esineb näiteks inimese skeletilihase skeletis.
koostoimest Genotüüp - isendile omane geenide ja selle erivormide kogum Fotosüntees- looduses asetleidev protsess, mille käigus elusorganismid muudavad päikeseenergia keemiliseks energiaks Geen - kromosoomi kindlas lookuses paiknev pärivustegur, mis määrab otse või kaudselt või mitme tunnuse arengu Kromosoom- eukarüootse organismi rakutuuma struktuurselt individuaalne element Hemofiibia- vere hüübimatus Hormoon - loomorganismide sisesekretsiooninäärmetes moodustuv regulatoorse toimega orgaaniline aine. Insuliin- pankreases toodetud valguline hormoon, mis reguleerib vere suhkrusisaldust. Kantserogeen- vähki tekitav tegur Kitiin- lülijalgsete kesta materjal Klorofüll- taimedes ja vetikates sisalduv pigment, mis annab neile rohelise värvi Lipiid- estrilise ehitusega biomolekulid, mis koosnevad vähemalt kahest komponendist: alkohol ja rasvhape Lüsosoom - ühekordse membraaniga ümbritsetud põieke, milles lagundatakse
organismide elutegevusega (valgud, lipiidid, sahhariidid, vitamiinid jne) 23 bioaktiivne aine orgaaniline ühend, mis juba väikestes kontsentratsioonides mõjutab organismi ainevahetust ja reguleerib elutalitlusi 24 monomeer - 25 biopolümeer organismides moodustuv polümeer (polüsahhariidid, valgud jt) 26 hüdrofoobne aine aine, mis "kardab" vett 27 hormoon loomorganismide sisesekretsiooninärmetes moodustuv regulatoorse toimega orgaaniline aine. (eristatakse valgulisi ja steroidhormoone) 28 ateroskleroos veresoonte lupjumine, ahenemine 29 peptiidside kovalentne sida valgu ehitusse kuuluvate aminohappejääkide vahel 30 ribosoom eel- ja päristuumse raku tsütoplasmas esinev organell, mis koosneb rRNA ja valgu molekulidest. (ribosoomides toimub valgu süntees) 31 denaturatsioon valgu kõrgemat järku ruumiliste struktuuride hävimine (säilib
kontrollrühm. Loomade käitumist uurivat teadusharu nimetatakse etoloogiaks. Organismi elundkondade talitluste kooskõlastamisel on suur osa närvisüsteemil ja hormoonide regulatsioonil. Oletatavat vastust püstitatud teaduslikule probleemile nimetatakse hüpoteesiks. Organismis sünteesitud orgaanilisi aineid nimetatakse biomolekulideks. Glükoos kuulub polüsahhariidide tärklis ja tselluloos koostisesse. Inimese siseerektsiooninäärmetes moodustunud regulatoorse funktsiooniga bioaktiivseid aineid nimetatakse hormoonideks. Lipiidid täidavad organismis põhiliselt energiaallika ja keha talitluste regulaatori funktsiooni. AIDS-i põhjustab HIV viirus. Kõik valgud on moodustunud aminohapetest, mis polüpeptiidahelas on omavahel ühendatud radikaalidega. Iga nukleotiid koosneb lämmastikalusest, monosahhariidist ja fosfaatrühmast. DNA monomeerid erinevad üksteisest vaid lämmastikaluse poolest. Elule omased tunnused 1
• Speiser on mittekodeeriva DNA lõigud, mis asuvad tandem-korduvate geenide vahel. • Mobiilne DNA on DNA järjestused, mis võivad liikuda genoomis, muutes nende koopiate arvu või lihtsalt muutes nende asukohta, mõjutades sageli läheduses olevate geenide aktiivsust. Nende hulka kuuluvad DNA-st ülekantavad elemendid, plasmiidid ja bakteriofaagi elemendid. • Operon on genoomse DNA funktsionaalne ühik, geenide kogum, milles olevad geenid on kõik ühise regulatoorse signaali või promootori kontrolli all. • Operaator on struktuurigeenide avaldumist kontrolliv operoni osa. • Polütsistroonne RNA on opeonilt sünteesitud RNA-molekul. • Promootor on nukleotiidijärjestus, millega seonduvad transkriptsioonifaktorid ja RNA polümeraas, et initsieerida transkriptsiooni. • Transkriptsiooni ühik on DNA osa, mida transkribeeritakse RNA molekuliks.
olemas(seened,taimed,loomad) · Katse planeerimisel jagatakse uurimisobjektid kahte rühma : ______ ja __________ · Valgu monomeerid on _________ · Biokeemiliste reaktsioonide kiirust reguleerivad ___________ · Organismis sünteesitud orgaanilisi ained nim. ___________ · Glükoos kuulub polüsahhariidide , ___________ ja ___________ koostisse · Inimese sisesekretatsiooninäärmetes moodustunud regulatoorse funktsiooniga bioaktiivseid aineid nim __________ Loomarakk Kromosoomid (DNA )päriliku info talletamine Ribosoomid (RNA, on väikesim organell) valgu süntees ja trantsport Lüsosüüm (ensüümid, membraanne) ebavajalike molekulide lagundamine ja talletamine , ,,prügikast" Tsütoplasma (vesi ja selles lahustunud ained) stabiilne sisekeskkond, ainevahetus , ühendab raku Tsütoskelett annab kuju, tagab rakkude liikumise
desoksüribonukleotiid- DNA monomeer, mis on moodustunud lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma liitumisel. desoksüriboos- viiesüsinikuline monosahhariid, mis esineb peamiselt DNA koostises ensüüm- biokeemilise reaktsiooni kiirust reguleeriv valk fosfolipiid- rakumembraani koostises esinev fosfaatrühma sisaldav lipiid. Lipiidi molekul, milles üks rasvhappe jääk on asendunud fosfaatrühmaga hormoon- loomorganismide sisesekretsiooninäärmetes moodustuv regulatoorse toimega orgaaniline aine. Eristatakse valgulisi ja steroidhormoone. Regulatoorseid aineid esineb ka teistes organismides komplementaarsusprintsiip- kindlate lämmastikaluste paardumine nukleiinhapete molekulides, mis põhineb vesiniksidemete moodustumisel. DNA molekulis ühinevad A ja T ning C ja G, RNA molekulis A ja U ning C ja G kontraktsioonivalk- liikumisfunktsiooni täitev valk, mis on võimeline muutma oma mõõtmeid. esineb nt. inimese skeletilihaste rakkudes
desoksüriboosi ja fosfaatrühma liitumisel. Desoksüriboos Viiesüsinikuline monosahhariid, mis esineb peamiselt DNA koostises. Ensüüm Biokeemilise reaktsiooni kiirust reguleeriv valk. Fosfolipiidid Rakumembraani koostises esinev fosfaatrühma sisaldav lipiid. Lipiidi (rasva) molekul, milles üks rasvhappe jääk on asendunud fosfaatrühmaga. Hormoon loomorganismide sisesekretsiooninäärmetes moodustuv regulatoorse toimega orgaaniline aine. Eristatakse valgulisi ja steroidhormoone. Regulatoorseid aineid esineb ka teistes organismides. Komplementaarsusprintsiip Kindlate lämmastikaluste paardumine nukleiinhapete molekulides, mis põhineb vesiniksidemete moodustumisel. Kontraktsioonivalk liikumisfunktsiooni täitev valk, mis on võimeline muutma oma mõõtmeid. Esineb näiteks inimese skeletilihaste rakkudes.
10. Taimede klorofülli koostisse kuuluv keemiline element on Mg. 11.Sama koguse orgaanilise aine täielikul lagundamisel vabaneb energiat kõige enam lipiididest. 12. Riboos on monosahhariid. 13. Organismid kasutavad glükoosi peamiselt energia saamiseks. 17. Organismis sünteesitud ogaanilisi aineid nimetatakse biomolekulideks. 18. Glükoos kuulub polüsahhariidide tselluloosi ja kitiini koostisse. 19. Inimese sisesekretsiooninäärmetes moodustunud regulatoorse funktsiooniga bioaktiivseid aineid nimetatakse hormoonideks (adrenaliin, suguhormooni d). 20. Lipiidid täidavad organismis põhiliselt energeetilist ja kaitse funktsio oni. Valgud Valgud ehk proteiinid – biopolümeerid, mis koosnevad aminohappejääkidest. Aminohapped koosnevad aminorühmas-NH2 ja karboksüülrühmast-COOH Valkude koostises on 20 erinevat aminohapet. Valkude süntees toimub ribosoomides. Valkude jaotus
Ebasobivates tingimustes kasutavad taimed energia saamiseks tärklist. Rasvade lagundamisel vabaneb 2* rohkem energiat kui valkude oksüdeerimisel. Desoksüribonukleiid on DNA monomeer. Aminohape on valgu polümeer. DNA kuulub kromosoomide ehitusse, molekul on kaheahelaline biheeliks. Organismis sünteesitud orgaanilisi aineid nimetatakse biomolekulideks. Glükoos kuulub polüsahhariidide tärklis ja tselluloos koostisesse. Inimese siseerektsiooninäärmetes moodustunud regulatoorse funktsiooniga bioaktiivseid aineid nimetatakse hormoonideks. Lipiidid täidavad organismis põhiliselt energiaallika ja kaitse funktsiooni. AIDS-i põhjustab HIV viirus. Kõik valgud on moodustunud aminohapetest, mis polüpeptiidahelas on omavahel ühendatud peptiidsidemega Iga nukleotiid koosneb lämmastikalusest, monosahhariidist ja fosfaatrühmast. DNA monomeerid erinevad üksteisest vaid lämmastikaluse poolest. 3 RAKU EHITUS JA TALITUS
12. Riboos on monosahhariid. 13. Organismid kasutavad glükoosi peamiselt energia saamiseks. 14. Valgu monomeerid on aminohapped. 15. Biokeemiliste reaktsioonide kiirust reguleerivad ensüümid. 16. DNA molekulile ainuomast teist järku struktuuri nimetatakse biheeliksiks. 17. Organismis sünteesitud ogaanilisi aineid nimetatakse biomolekulideks. 18. Glükoos kuulub polüsahhariidide tselluloosi ja kitiini koostisse. 19. Inimese sisesekretsiooninäärmetes moodustunud regulatoorse funktsiooniga bioaktiivseid aineid nimetatakse hormoonideks (adrenaliin, suguhormoonid). 20. Lipiidid täidavad organismis põhiliselt energeetilist ja kaitse funktsiooni. 21. AIDSi põhjustab HI viirus. 22. Kõik valgud on moodustunud aminohappejääkidest , mis polüpeptiidahelas on omavahel ühendatud peptiidsidemetega. 23. Iga nukleotiid koosneb lämmastikalusest , monosahhariidist ja fosfaatrühmast. 24
13. Organismid kasutavad glükoosi peamiselt: b) energia saamiseks 14. Valgu monomeerid on: d) aminohapped 15. Biokeemiliste reaktsioonide kiirust reguleerivad: c) ensüümid 16. DNA molekulile ainuomast teist järku struktuuri nimetatakse: c) biheeliksiks Täitke lünk sobiva sõnaga! 17. Organismis sünteesitud orgaanilisi aineid nimetatakse biomolekulideks. 18. Glükoos kuulub polüsahhariidide tärklise ja glükogeeni koostisse. 19. Inimese sisesekretsiooninäärmetes moodustunud regulatoorse funktsiooniga bioaktiivseid aineid nimetatakse hormoonideks. 20. Lipiidid täidavad organismis põhiliselt ehituslik ja energeetiline funktsiooni 21. AIDS-i põhjustab HI viirus. 22. Kõik valgud on moodustunud aminohapetest, mis polüpeptiidahelas on omavahel ühendatud peptiidsidemega. 23. Iga nukleotiid koosneb lämmastik elemendist, monosahhariidist ja fosfaatrühmast. 24. DNA monomeerid erinevad üksteisest vaid lämmastikaluse poolest. Küsimused. 25
Heterotroof - organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil Hingamisahel - mitokondri sisemembraanide harjakestes toimuv reaktsioonide jada, millega kaasneb ATP süntees. Protsessi käigus oksüdeeritakse glükoosi lagundamisel eraldunud H aatomid H2O molekulideks Homoloogiline kromosoom - kromosoomid, mis sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid geene Hormoon - loomorganismide sisesekretsiooninäärmetes moodustuv regulatoorse toimega orgaaniline aine. Eristatakse valgulisi ja steroidhormoone. Regulatoorseid aineid esineb ka teistes organismides Humoraalne regulatsioon - organismi elundkondade talitluste regulatsioon hormoonide vahel Hüüf - ühest vi mitmest rakust koosnev seeneniit Juveniilne staadium - lootejärgse arengu etapp. Selgroogsed loomad kasvavad, täiustub elundkondade talitlus ja reflektoorne tegevus. Katteseemnetaimedel areneb välja juurestik, toimub varre pikkus- ja
imuunvastuse korral (Berger, 2000; Izuhara jt., 2012; Nutall jt., 2013). Nende tsütokiinide kõrge ekspressioon tõstab IgE taset (Izuhara jt., 2012). Lisaks produtseerivad Th2 rakud interleukiin-10, mis on antiinflammatoorse toimega (Berger, 2000). Th1 tüüpi lümfotsüüdid toodavad proinflammatoorseid tsütokiine nagu inteferoon-gamma (IFN-γ) (Berger, 2000; Nutall jt., 2013). Atoopilise dermatiidi korral tegemist T rakkude regulatoorse häirega ning muuhulgas on muutunud on IL-10 funktsioon (Nutall jt., 2013). Lisaks on leitud, et atoopilistel koertel on antiinflammatoorse tsütokiini kasvufaktor-beeta (TGF-β) madal mRNA transkriptsioonitase. Atoopilistel koertel on kaitsev nahabarjäär kahjustunud ja puudulik. Nahk on erinevatele allergeenidele vastuvõtlikum ja epidermisesse suudavad tungida allergeenid, mille tunnevad ära Langerhansi rakud. Nahal esineb kõrgendatud
7.1 Mis on operon? Operon – transkriptsiooni ühikud, milles olevad geenid on kõik ühise regulatoorse signaali või promootori kontrolli all. Need kodeerivad valke kas ühiskoos või järjestikus. Need on ühendatud kas ühe või mitme promootoriga, mis laseb neid paremini reguleerida. Operon algab ja lõpeb regulatoor- aladega (promootor ja terminaator). Lisaks igas ühikus võib esineda oma promootor/terminaator. Operoni kuuluvad geenid transkribeeritakse koos ühtse mRNA ahelana ning transleeritakse sellisena ka tsütoplasmas
15. Biokeemiliste reaktsioonide kiirust reguleerivad: a) vitamiinid, b)aminihapped c) ensüümid, d)glükoosi molekulid 16. Nimetatakse DNA molekulile ainuomast teist järku struktuuri a) gloobuliks, b) poliisahhariidiks, c) bilmeeliksiks, a) poliipeptiidiks. Täitke lünk sobiva sõnaga! 17. Organismis sünteesitud orgaanilisi aineid nimetatakse biomolekulideks. 18. Glükoos kuulub polüsahhariididel tselluloosi ja glükokeeni koostisse 19. Inimese sisesekretsiooninäärmetes moodustunud regulatoorse funktsiooniga bioaktiivseid aineid nimetatakse hormoonideks 20. Lipiidid täidavad organismis põhiliselt energeetilist ja kaitse funktsiooni. 21. AIDS-i põhjustab HIV viirus. 22. Kõik valgud on moodustunud amiinohappe jääkidest ,mis polüpeptiidahelas on omavahel ühendatud peptiidsidemega 23. Iga nukleotiid koosneb lämmastikalusest, monosahhariidist ja fosfaatrühmas 24, DNA monomeerid erinevad üksteisest vaid lämmastikaluse poolest.
orgaanilise aine oksüdatsioonil Hingamisahel - mitokondri sisemembraanide harjakestes toimuv reaktsioonide jada, millega kaasneb ATP süntees. Protsessi käigus oksüdeeritakse glükoosi lagundamisel eraldunud H aatomid H2O molekulideks Histoloogia - bioloogiateadus, mis uurib hulkraksete organismide kudede ehitust ja talitust Homoloogiline kromosoom - kromosoomid, mis sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid geene Hormoon - loomorganismide sisesekretsiooninäärmetes moodustuv regulatoorse toimega orgaaniline aine. Eristatakse valgulisi ja steroidhormoone. Regulatoorseid aineid esineb ka teistes organismides Humoraalne regulatsioon - organismi elundkondade talitluste regulatsioon hormoonide vahel Hüüf - ühest vi mitmest rakust koosnev seeneniit Indutseeritud mutatsioon - kunstlikult esile kutsutud mutatsioon Initsiaatorkoodon - mRNA nukleotiidne järjestus AUG, millest algab translatsioon Initsiaator-tRNA - tRNA molekul, mis seostub initsaatorkoodoniga ja alustab
aine oksüdatsioonil Hingamisahel - mitokondri sisemembraanide harjakestes toimuv reaktsioonide jada, millega kaasneb ATP süntees. Protsessi käigus oksüdeeritakse glükoosi lagundamisel eraldunud H aatomid H2O molekulideks Histoloogia - bioloogiateadus, mis uurib hulkraksete organismide kudede ehitust ja talitust Homoloogiline kromosoom - kromosoomid, mis sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid geene Hormoon - loomorganismide sisesekretsiooninäärmetes moodustuv regulatoorse toimega orgaaniline aine. Eristatakse valgulisi ja steroidhormoone. Regulatoorseid aineid esineb ka teistes organismides Humoraalne regulatsioon - organismi elundkondade talitluste regulatsioon hormoonide vahel Hüüf - ühest vi mitmest rakust koosnev seeneniit Indutseeritud mutatsioon - kunstlikult esile kutsutud mutatsioon Initsiaatorkoodon - mRNA nukleotiidne järjestus AUG, millest algab translatsioon
Cis järjestused samal molekulil, mida reguleeritakse trans faktorid valgud. Transkriptsiooni regulaatorid sisaldavad struktuurseid motiive, mis n.ö. loevad DNA nukleotiidseid järjestusi. Need on mittekodeerivad cis-regulatoorsed järjestused, mis peavad asuma samas kromosoomis (in cis) kus asuvad geenid, mida nad reguleerivad. Cis-regulatoorsetele järjestustele seostuvad transkriptsiooni regulaatorid. Iga transkriptsiooni regulaator tunneb ära oma cis-regulatoorse järjestuse. * Nimeta ja kirjelda transkriptsiooni regulaatorite põhilisi struktuurilisi motive Transkriptsiooni regulaatorid sisaldavad struktuurseid motiive, mis n.ö. loevad DNA nukleotiidseid järjestusi. 1. Heeli-pööre-heeliks - koosneb kahes heeliksist, mida seob oma vahel lühike AH ahel. Heeliksid on fikseeritud nurga all. 2. homeodomeeni valgud. koosnevad kolmest alfa-heeliksist, mis on ühendatud omavahel hüdrofoobsete sidemete abil. 3
1996 Kompleks IV funktsiooniks on hapniku redutseerimine tsütokroom c arvel. Töötab nagu kompleksid I ja III prootonite pumbana. Sisaldab rea redokstsentreid analoogiliselt eelmiste kompleksidega. Tsütokroom c oksüdaasil on imetajate mitokondrites 13 subühikut, 28 transmembraanset domeeni, molekulmass ca 210000 Da. 3 subühikut kodeeritud mitokondriaalse genoomi poolt ja just need sisaldavad redokstsentreid. 10 tuuma genoomi poolt kodeeritud polüpeptiidi on regulatoorse või isoleeriva funktsiooniga. Hapnik jõuab aktiivtsentrisse kanali kaudu, mis algab lipiidses kaksikkihis. Arvestades hapniku suuremat lahustuvust lipiidides on see tegelikult ootuspärane. Elektronid jõuavad tsütokroomi oksüdaasini mobiilse kandja, tsütokroomi c vahendusel. Tsütokroomid vahendavad elektrone ühekaupa ja kuivõrd 1 hapniku molekuli redutseerimiseks kulub 4 elektroni, on vaja nelja tsütokroom c molekuli sidumine kompleksiga IV membraanidevahelise ruumi suunast
Transkriptsiooni regulaator seostub tugevalt kui ta on pidevalt dimeerses või heterodimeerses olekus Transkriptsiooni regulaator seostub nõrgemalt kui ta ei ole pidevalt dimeer või heterodimeer Cis-regulatoorsed järjestused – mittekodeerivad, peavad asuma samas kromosoomis, kus geenid, mida nad reguleerivad; sinna seostuvad transkriptsiooni regulatoorid (iga regulaator tunneb ära oma cis-regulatoorse järjestuse);— Iga geeni transkriptsiooni kontrollitakse kindla kogumi cis-regulatoorsete järjestustega trans-regulatoorsed järjestused – asuvad erinevas kromosoomis 50. Transkriptsiooni regulaatorid, kui transkriptsiooni kontrollivad järjestusspetsiifiliselt DNAga seonduvad valgud – aktivaatorid ja repressorid, kaasaktivaatorid ja kaasrepressorid, nende ülesanded (sh kromatiini struktuuri mõjutamine, toimimine transkriptsiooni
Inimeste pärilikkus · Kunagi arvati, et inimesel on 2 miljonit geeni Siis loeti kokku ja leiti 100 000 · Tõenäoliselt on neist meile vajalikud ca 19 000 (Inimese Genoomi Projekt, 1990-2003) Ülejäävad ca 80 000 on evolutsiooniline "pärand" Inimese genoom koosneb ca 3 miljardist DNA aluspaarist Sellest ca 1.5..3% moodustavad valke kodeerivad geenid, ülejäänud info on regulatoorse ja tundmatu funktsiooniga · Kahe inimese vahel on maksimaalselt 0.1% geneetiline erinevus Sugulaste vahel on erinevus oluliselt väiksem Kromosoomid · DNA "pakett" · Karüotüüp individuaalne kromosoomide komplekt (sugu, Down'i sündroom) 22 autosomaalsed ja 1 sugu määravad kromosoomid: XX = naine XY = mees · Paaris komplekt (diploid) kõikides keha rakkudes väljaarvatud sugurakud (haploid)
Histoonide oktameer koosneb neljast histoonist, mida esineb kahes koopias: H2A, H2B, H3 ja H4. Kõrvutiolevad nukleosoomid on ühendatud vaba DNA lõiguga, mida nimetatakse linker-DNA-ks (selle pikkus on 10–80 aluspaari, olenevalt liigist ja koetüübist). [12] Nukleosoome on võimalik elektronmikroskoobiga näha interfaasi ajal. 15. Operoni struktuur operon (ingl. Operon)- Grupp geene, mis moodustavad ühtse regulatoorse või kontrollüksuse. Üksus koosneb operaatorist, promootorist ja struktuurgeenidest. Omased prokarüootidele. Operoni üldine struktuur: Promootor – nukleotiidne järjestus, mis võimaldab geenide transkriptsiooni. Promootori tunneb ära RNA polümeraas, mis seejärel alustab transkriptsiooni. RNA sünteesi puhul näitavad promootorid, milliseid geene peaks kasutama mRNA
- kõrge aktiivsus - vähesed kõrvaltoimed - manustamise lihtsus ja efektiivsus - sünteesi lihtsus - Mida tugevamini interakteerub sihtmärgiga, seda efektiivsem madalama doosi juures. Sealjuures peaks ravim olema kõrgema selektiivsusega (vähem kõrvaltoimeid). - - Farmakokineetika – hea ravim on piisavalt stabiilne, et jõuda sihtmärgini ja piisavalt labiilne, et alluda metabolismile ja organismist täielikult väljuda peale oma regulatoorse ülesande täitmist. - Tihti aga on palju molekulaarseid barjääre, takistusi või ravim ei jõuagi sihtmärgini, mistõttu ei jõua see oma molekulaarse sihtmärgini. - - Ravimi metabolism – toimub atakk metaboolsete ensüümide poolt, mille ülesanne on võõrained modida vormi, kus nad on organismist eritatavad (olles sel juhul metaboliidid). Metabolism jaguneb kaheks faasiks: I ja II. - I faasi reaktsioonid: - Oksüdeerimine tsütokroom P450 ensüümidega: -
ÕIGED!! Lümfotsüüdid kuuluvad leukotsüütide hulka. Lümfotsüüdid moodustavad 95% lümfirakkude üldhulgast ja 20% vererakkude üldhulgast. Morfoloogiliselt on B- ja T-lümfotsüüdid eristamatud B-lümfotsüüdid küpsevad luuüdis, seotud humoraalse immuunsusega T-lümfotsüüdid küpsevad tüümuses, seotud rakulise immuunvastusega Tsütotoksiliste T-lümfotsüütide pinnal on CD8 markerid, nim. CD8+ lümfotsüütideks ehk T8-lümfotsüütideks Regulatoorse funktsiooniga helper T-lümfotsüütide pinnal on CD4 markerid, nim. CD4+ lümfotsüüdid ehk T4 rakud ehk helper-rakud T4 lümfotsüüdid ehk helper-rakud tunnevad ära antigeeni koos MCH II kompleksiga T8 lümfotsüüdid vahendavad TCR ja MCH I seondumist T-lümfotsüüdid tunnevad antigeeni ära ainult seoses MHC kompleksiga Antikehad on peaaegu eranditult efektiivsed ainult väljaspool rakku. BCR ja TCR tehakse valmis enne kui rakk kohtub antigeeniga
5. Allosteeriliste efektorite (modulaatorite) abil; 6. Sümogeenide (proensüümide), isosüümide, modulaatorvalkude abil. 3. Proensüümid (sümogeenid) ja isoensüümid (isosüümid) mõisted, nende roll katalüüsi regulatsioonis. Sümogeenid ehk proensüüümid- ensüümi mitteaktiivne eellane. Isoensüümid ehk isosüümid- neil on mitu erinevat struktuurivormi, kuid katalüüsivad kõik ühte keemilist reaktsiooni 4. Allosteerilised ensüümid - mõiste, bioloogiline roll. Regulatoorse tsentri mõiste molekulaarne sisu. Allosteerilise regulatsiooni mudelid; aktiveerimine ja inhibeerimine. Allosteeriliste ensüümide kineetilised kõverad (v versus S). Ainevahetusradade olulisemaid etappe katalüüsivad allosteerilised ensüümid. Allosteerilised ensüümid on võimelised ära tundma nii inhibiitoreid kui aktivaatoreid. Allosteerilise regulatsiooni mudelid: MWC kooskõlaline mudel-
ehk tasakaal, mis tagatakse ainevahetuslike materjal. Inimese genoom koosneb 24 protsessidega. kromosoomist (22 autosoomist, ning sugukromosoomidest X ja Y). Hormoon loomorganismide sisesekretsiooninäärmetes moodustuv regulatoorse Genoommutatsioon mutatsioonilise muutlikkuse toimega orgaaniline aine. Eristatakse valgulisi ja vorm, mis seisneb kromosoomide arvu muutuses. steroidhormoone. Regulatoorseid aineid esineb ka Genoommutatsioonist on näiteks inimesel tingitud teistes organismides. Downi Klinefelteri ja Turneri sündroom.
kiiruskonstantide kaudu. · Kmon substraadi kontsentratsioon, mille juures v0 = ½ Vmax · Km arvväärtus on ES kompleksi tugevuse väljendaja. · Kui [S] on madal, siis kiiruse võrrand on S suhtes 1. järku · Kui [S] on kõrge, siis kiiruse võrrand on S suhtes 0-järku · Michaelis-Menten võrrand kirjeldab hüperboolset sõltuvust v ja [S] vahel. 3. Mida nimetatakse ensüümi aktiivtsentriks? Kirjeldage, mis on ensüümi aktiivtsentri ja regulatoorse tsentri puhul sarnast, mis erinevat. Aktiivtsenter on ensüümi pinnaala, millega seostub substraat. Aktiivtsentris paiknevad aminohappejääkide katalüütilised rühmad, mis seovad endaga substraadi. Aktiivtsentril on kaks põhilist rolli: · Siduv roll - seob endaga substraadi · Katalüütiline roll - muudab substraadi produktiks, tänu millele toimub aktivatsioonienergia alandamine Paljud metabolismi võtmeensüümid omavad peale aktiivtsentri ka allosteerilist ehk
Väiksem genoom M.genitalium 517 geeni (genoomi suurus 580 kb), suurim M.xanthus 9,2 Mb. Genoomi suurus sõltub geeniduplikatsioonidest (sage arhebakteritel) ja korduselementide olemasolust ning arvust, ~85% genoomist valke kodeeriv (parasitaarsel M.leprae vaid 47,5%), GC hulk varieerub 67%-25%, Eukarüootidest erinev koodonite kasutamissagedus. Geeniproduktide funktsionaalsed grupid: energiametabolismiga seotud, transportvalgud, valgusünteesiga seotud, rakuliste protsessidega seotud, regulatoorse funktsiooniga, rakukest, DNA metabolismiga seotud jne. 5. Prokarüootsete mudelorganismide genoomiprojektid (E.coli, bakteriofaagid, multiresistentsuplasmiidid). Bakteriofaagide genoom enamasti kaheahelaline DNA (ka üheahelaline DNA või RNA). Suurus 1.6 kb 150 kb, umbes 200 geeni, lugemisraamid tihti kattuvad. E.coli (soolekepike) genoom: Sekveneeritud 1997 a. Genoom 4 639 221 bp. 4289 geeni (2657 valke kodeerivad, 1632 funktsioon teadmata). Neljandik geenidest organiseeritud 75 operoni
4) Ensüümide kovalentse modifitseerimise teel fosforüleerimine; 5) Allosteeriliste efektorite abil; 6) Sümogeenide, isosüümide, modulaatorvalkude abil. 3. Proensüümid (sümogeenid) ja isoensüümid (isosüümid) mõisted, nende roll katalüüsi regulatsioonis. Proensüümid Isoensüümid mitu erinevat struktuurivormi, kuid katalüüsivad kõik ühte keemilist reaktsiooni 4. Allosteerilised ensüümid - mõiste, bioloogiline roll. Regulatoorse tsentri mõiste molekulaarne sisu. Allosteerilise regulatsiooni mudelid; aktiveerimine ja inhibeerimine. Allosteeriliste ensüümide kineetilised kõverad (v versus S). Allosteerilised ensüümid on võimelised ära tundma nii inhibiitoreid kui aktivaatoreid. Katalüüsivad ainevahetusradade olulisemaid etappe. Sõltuvad kvaternaarstruktuuri muutustest. 5. Hemoglobiini funktsioneerimine allosteerilise regulatsiooni näitena. Müoglobiini ja
seostuvad trankriptsiooni regulaatorid, iga regulaator tunneb ära oma järjestuse. Dimeeridena seostub regulaator tugevamalt kui monomeeridena. Nukleosoomide reguleeriv roll transkriptsiooni regulaatorite seostumises DNA-le. Transkriptsiooni regulaator seondub halvemini kui cis regulatoorne järjestus on nuklesoomi keskel ja paremini kui n.ö hingab. Regulatoorsete geenide ja operoni paiknemine ning struktuur bakteri kromosoomis. Operon- grupp geene, mis moodustavad ühtse regulatoorse või kontrollüksuse. Mikroobide transkriptsiooni käivitab ainult üks promootor. Operaator- (cis regulatoorne järjestus)- operoni osa, mis kontrollib õhe vi mitme struktuurgeeni avaldumist, olles seandumiskohaks ühele või mitmele regulaatorvalgule. Struktuurgeenid- geenid, mis määravad polüpeptiidide sünteesi või mittetranslaaeriva RNA sünteesi. Repressorvalgud lülitavad geeniekspressiooni välja ja aktivaatorvalgud lülitavad selle sisse.
limiteerib selle kiirus kogu raja toimimist. Metaboolse raja võtmeensüümi hulga ja aktiivsuse kaudu reguleeritakse kogu metaboolse raja kiirus. Selliste võtmeensüümide poolt katalüüsitavate protsesside statsionaarne olek on kaugel nende tasakaaluolekust. Ensüümivalgu hulka mõjutavad protsessid: Biosüntees: Degradatsioon: Pikema elueaga ensüümid lagundatakse reeglina lüsosoomis. lühema elueaga ensüümid, mis on sageli regulatoorse funktsiooniga, lagundatakse proteasoomis. Ensüümide aktiivsuse regulatsioon: · Kovalentne modifitseerimine Pöörduv (fosforüülimine) Mittepöörduv (limiteeritud proteolüüs, metüleerimine) · Mittekovalentsed regulatsioonimehhanismid Spetsiifilised aktovaatorid-inhbiitorid Produktpidurdus Keskonnatundlikud konformatsioonimuutused Kooperatiivsus ja allosteerika
- Viiruse dsdNAlt sünteesitakse viiruse dsDNA mis integreerub raku DNAga - Viiruse dsDNAlt sünteesitakse viiruse ssRNA mis liigub peremeesraku tsütoplasmasse kus teda transleeritakse ja kasutatakse uute viirusoskaeste assambleerimisel - Viirusosakesed väljutatakse rakust ja kaetakse rakumembraaniga 54.Operoni struktuurkomponendid - Operon – grupp geene mis moodustuvad ühtse regulatoorse või kontrollüksuse. Üksus koosneb operaatiorist, promootorist ja struktuurgeenidest. Omased prokarüootidele Struktuurkomponendid - Promootori 2 osa - Promootor ja operaator kattuvad osaliselt - Operaatorijärgsed piirkonnad - Terminaatorjärjestused 55.Positiivne geneetiline kontroll 1) Promootori tasemel (ees) - Süsteemi algolek suletud - Regulaatorgeen aktivaatori
Katalüütiliselt aktiivne on ENSÜÜM-OH vorm, katalüütililselt inaktiivne on ENSÜÜM-PO4 vorm Allosteerilised ensüümid ... on ensüümid, mida reguleeritakse regulatoorsete molekulide pöörduva, mittekovalentse sidaise kaudu. Regulatoorsed molekulid sünteesitakse sama metaboolse raja mõnes teises etapis. Efektorid võivad olla nii aktivaatorid kui ka inhibiitorid. Allosteerilised ensüümid omavad allosteerilist tsentrid, mida on vaja regulatoorse molekulide sidumiseks. Müoglobiin ja hemoglobiin Müoglobiin on monomeerne valk, hemoglobiin on tetrameerne valk. Kui müoglobiinile on hapnik juba seotud, siis ta rohkem siduda ei saa. Hemoglobiinil toimub esimese hapniku sidumise järel konformatsiooniliste muutuste seeria, mille tulemusel suureneb järgmise subühiku hapniku sidumise afiinsus (positiivne kooperatsioon). Müoglobiin on vajalik hapiku kandmiseks südamepiirkonnas, hemoglobiin kannab hapnikku kõikidesse kudedesse.
annaabi.ee 
