rikutus. Kui vette on lastud orgaanilisi või anorgaanilisi aineid või vee temp. on muudetud, võib ta osutuda mõneks otstarbeks kõlbmatuks. Eristatakse: 1. koldelist, nt. asulais, tootmisettevõtteis ja farmides moodustuvat punktreostust, 2. suuri alasid hõlmavat hajureostust, mida põhjustavad põllul, aias ja metsas kasutatavad väetised ja mürkkemikaalid, õhusaaste jms. Saaste puhul eristatakse saastumist võõraste ainetega ja degradatsiooni. Degradatsioon mullateaduses laiemas tähenduses mulla viljakuse vähenemine orgaanilise ja mineraalosa muundumise ning mõningate ainete eemaldamise tagajärjel. Kitsamas tähenduses viljaka mulla kahjustamine või hävitamine: tööstus-, tsiviil-, tee või sideehitusega (ehitusdegradatsioon), Olmega (olmedegradatsioon), Masinatega (masindegradatsioon), Ebaõige väetamise ja mürkkemikaalide kasutamisega (keemiline degradatsioon)
põhjustatud sattumine keskkonda · Saasteaine e reoaine, soovimatu tahke, vedel või gaasiline aine · Saastekoormus heitmetega mingi ajavahemiku kestel looduskeskkonda sattuvate ja selle omadusi rikkuvate ainete hulk · Reostajad on vales kohas olevad ained (nt nafta tsisternis onhea asi, aga jões on ta reosaja) · Reostuskoormus on reostatava aine hulk vees, avaldub ainekonsentratsiooni ja reoveehulga korrutisena · Degradatsioon on mullateaduses laiemas töhenduses mulla viljakuse vähenemine orgaanilise ja mineraalosa muundumise nind mõningate ainete eemaldamise tagajärje(mulla kahjustumine) · Punktreostus on koldeline reostus, nt asulais, farmides moodustatav reostus · Hajureostus on suuri alasid hõlmav, põllul jne väetised, mürkkemikaalid, õhusaaste · lubatud piirkontsentratsioon (LPK) on vees, õhus, mullas või toiduaineis sialduva
KESKKONNAPROBLEEMID PRIMAARSEKTORIS Keskkonda kahjustavad tegurid põllumajanduses Kestev põllumulla kurnamine kõrbestumine Metsade mahavõtmine kasvab CO2 hulk atmosfääris, ökosüsteemid hävivad Karjamaade laiendamine ökosüsteemid hävivad, degradatsioon Maaviljeluse levik ebasoodsamatele aladele erosiooni oht, muldade degradatsioon, kõrbestumine Farmerid põletavad Brasiilias Mato Grossos vihmametsa,et teha ruumi sojaistandustele ja suurtele kodulooma karjadele Keskkonda kahjustavad tegurid põllumajanduses Suurfarmidel tekib läga põhja- ja pinnavee reostus Kunstlik niisutamine põhjavee tase alaneb, pinnas sooldub
Lassiveerumine-mulla väikesed tahked lagunemata osakesed uhutakse pindmistest horisontidest välja. Savistumine Gleistumine-Fe reageerib mineraalosaga ja tekib sinakasrohekas gleikiht. Ferralisatsioon-punakas Fe ja Al rikas kiht. Kaltsifikatsioon-Ca kogunemine sisseuhtehorisonti. Sooldumine-soolakirme tekkimine Mulla viljakus Omadus varustada taimi vajalike toiteelementidega. Sõltub tema omadustest,seisundist ja kasutamisest. Muutub arengu ja inimtegevuse tagajärjel. Degradatsioon Mulla kahjustumine või hävimine. Erosioon-mulla ärakanne veega Deflatsioon-tuulekanne Keemiline degradatsioon Füüsikaline degradatsioon Kõrbestumine Kõrbete pealetung Viimase 50 aasta jooksul kõrbestunud 810 miljonit hektarit. Soodustab ebaõige maaksautus (nt. ülekarjatamine)
Solontsakid- kuivuse tõttu liigub põhjavesi pinnases üles, aurub, jätab mulla pinnale lah. soolad(koguneb kihina maapinnale), esineb peam (pool)kõrbetes, kujuneb sooli sisaldavad ja soolalembeste taimedega ala. 10.geoloogilised protsessid- jõeorgude lammimullad, millele kannab üleujutus aineid juurde, ka laugetel mererandadel kannab vesi nt Na ja Cl. Organogeense tekkega on soomullad- kuj kõrge põhjavee tasemega veega küllastunud aladel, kus org aine ladestub min osa pinnale. Mulla degradatsioon- inimtegevuse poolt põhjustat mulla kahjustumine/hävimine. Jaotub 4ks: erosioon, deflatsioon, füüsikal ja keemil degradatsioon. Erosioon- pinnase ärakanne vooluvee poolt(tugev vihmasadu, lumesulavesi) kui vesi ei suuda maapinda imbuda, kallakpindadel, hõreda taimestikuga aladel. Deflatsioon e tuulekanne- stepi-ja kõrbevööndis mulla ärakanne tuule poolt, tasasel kuival, hõreda taimestikuga maal, tuul kannab ära huumusrikka ülaosa.
Ekvatoriaalsed ja niiske troopika mullad Mullateke on kestnud 2 miljonit aastat, ulatub kuni 10 meetri sügavuseni. Pidevalt kuum ja niiske mineralisatsioon ja keemiline murenemine. Orgaaniline aine laguneb kiiresti, huumust ei tekigi peaaegu. Keemiline murenemine on intensiivne, pinnasesse imbuv põhjavee toimel vaesustub muld. Toitelemente vähe, muld ei suuda neid kinni hoida, samas läbiuhtumine hea. Palju mittevajalike raua ja alumiiniumiühendeid. A E B C Muldade degradatsioon ja hävimine Peamised põhjused- veeerosioon, tuuleerosioon, keemiline degradatsioon, füüsikaline degradatsioon Muldade erosioon erosiooni käigus paigutuvad mullaosakesed maapinna kõrgematelt osadelt madalamatele. Kantakse ära mulla pindmised ja viljakamad kihid veekogudesse või erosioonisetete alla. Geoloogiline ja kiirendatud erosioon(inimtegevus). Tekib kui taimkate hävitatakse ja paduvihmade eest pole kaitset, mullaosakesed paigutuvad ümber koos ajutiste vooluvetega
· Kamardumine- · Gleistumine- toimub veega küllastunud hapnikuvaeses keskkonnas. Mullamikroobid võtavad orgaanilise aine oksüdeerimiseks vajaliku hapniku rauaühenditest. · Sooldumine- esineb aladel, kus mullad sisaldavad rohkelt vees lahustuvaid soolasid, see on tingitud lähtekivimi või põhjavee suurest soolasisaldusest. 8. Muldade hävimist põhjustavad tegurid: · Erosioon · Deflatsioon · Füüsikaline degradatsioon · Keemiline degradatsioon Muldasid saab kaitsta: · Tuleb vähendada maakasutusest tingitud negatiivset mõju ning töötada välja muldade ratsionaalne kasutussüsteem.
suurune territoorium) Sooldumine Tingitud põldude niisutamisest. Niisutusvesi toob kaasa põhjaveetaseme tõusu ning auramise tulemusena tõusevad maapinnale lahustunud soolad Maailmas niisutatakse ligi 18% haritavast maast Saab vältida muldade läbipesemisega , kuid see on kallis Pakistanis langeb igal aastal sooldumise tõttu ligi 50 000 ha niisutavast maast kasutusest välja KEEMILINE REOSTUMINE e. DEGRADATSIOON Muldade hapestumine- mulla pH langeb alla 5,6 Mulla hapestumine toimub seetõttu, et taimed seovad oma biomassi palju toiteelemente ning mullas tekivad orgaanilise aine lagunemise käigus orgaanilised happed. Sademeterikkas kliimas kaotavad mullad palju aluselisi katioone(Ca2+, Mg2+) leostumise tõttu Hapestumist kiirendavad ka happelised sademed Maailma muldadest on ligi 30% happelised Happeliste muldade reaktsiooni muutmine aluseliseks toimub lubiväetistega
Mõisted: Muld-maapinna pude kiht, mille peamine tunnus on viljakus Murenemine- kivimite purunemine ja mineraalide muutumine temperatuuri,õhu ja organismide toimel/mõjul. Erosioon pinnase ärakandumine tuule või vee tõttu. Demograafiline plahvatus-rahvaarvu järk suurenemine ja ülerahvastus Füüsikaline degradatsioon maaressursside ja põllupinna vähenemine[ ..sest : (selle leiad altpoolt ) ] Mineraliseerumine-orgaaniliste ainete lagunemine mullapinnal ja mullas lihtsateks mineraalaineteks. Huminifitseerumine mullapinnal ja mullas toimuv orgaaniliste ainete jäänuste mikrobioloogiline ja biokeemiline muundumine lihtsatest keerukamateks mineraalosaga seotud polümeerseteks ühenditeks. Leetumine- protsess,kus orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul mulla
Mullateke on kestnud kõige kauem. Sügavus 6- 10 m. Maapinnale langev orgaaniline aine laguneb nii kiiresti, et huumust peaaegu ei teki. Keemiline murenemine on väga intensiivne. Troopika muldi nimetatakse nende värvuse järgi puna- ja kollamuldadeks. Muld rikastub taimedele mitteolulise raua- ja alumiiniumoksiididega. Keemiliste elementide alusel - Ferralliitmullad. Lageraie > erosioon > kõrbestumine. Muldade degradatsioon, hävimine ja kaitse. Degradatsioon ehk lagunemine. Kaitstes mulda kaitseme eluprotsesse ja elutingimusi maal, sest mullas kasvavad taimed,mis toodavad hapnikku, Seovad süsihappegaasi, on toiduks inimestele ja loomadele jne. Põhine mullahävitaja on erosioon. On kiirendatud erosioon inimmõju tõttu (lageraie) hiljem suur tuulehoog või paduvihm. Geoloogiline erosioon põhjustab looduslike : tuuleerosioon ja vee- erosioon. Tagajärjeks võib olla kõrbestumine
Kordamisküsimused 1) Millised tegurid ja kuidas kahjustavad keskkonda põllumajanduses? · Kestev põllumulla kurnamine - kõrbestumine · Metsade mahavõtmine - kasvab CO2-e hulk atmosfääris, ökosüsteemid hävivad · Karjamaade laiendamine - ökosüsteemid hävivad, degradatsioon · Maaviljeluse levik ebasoodsamatele aladele-erosiooni oht, muldade degradatsioon, kõrbestumine. · Suurfarmidel tekib läga - põhja- ja pinnavee reostus · Kuntslik niisutamine - põhjavee tase alaneb, pinnas sooldub. · Pestitsiidide kasutamine, ülemäärane väetamine veekogude kinnikasvamine, kasulike organismide hävimine. · Monokultuuride kasvatamine pinnase erosioon, taimehaiguste ja kahjurite levik, mulla viljakuse langus. · Maaviljeluse ja loomakasvatus - metaani hulga kasv atmosfääris ( 1 % aastas)
viljatuks kõrbeks. Alepõllundusega algas metsade hävitamine parasvöötmes, veelgi pikemaajalisem surve on olnud lähistroopilistele ja troopilistele metsadele ning see suureneb koos rahvaarvu pideva kasvuga. Lisaks metsa mahavõtmisele ja toitainerikaste muldadega rohumaade ülesharimisele kahjustab ökosüsteeme maaviljeluse levimine looduslikult ebasoodsamate aladele, näiteks vaestele muldadele ja järskudele nõlvadele. Selle tulemusel kasvab erosiooni teke, kiireneb muldade degradatsioon ja ühe laiematele aladele tekivad kõrbed. Degradatsioon on muldade kahjustamine ja mullaviljakuse vähenemine orgaanilise ja mineraalosa muundumise ning mulla arenguks tähtsate ainete eemaldumise tagajärjel ebaõige mullaharimise tõttu. Samuti mõjub keskkonnale negatiivne mõju põllumajandusest kui näiteks suurfarmide läga võib reostada põhja-ja pinnavett; rasked põllumasinad hävitavad põllustruktuuri; pestitsiidid hävitavad ka kasulikke organisme jne. Enne 20
liivsavimullad (H. Roostalu koostatud tabelid). Mulla erim. Metsakasvukohatüübid on tavaliselt vormistatud maatrikstabelina. Näiteks kuusk vajab head mulda, viletsal mullal ei kasva. Soo tingimustes on sookased ja lepad. Kõige suurema tolerantsipiiriga puu on mänd (happelised-kuivad kuni märjad). Väga viljakal mullal ei ole kasulik mändi kasvatada kasvab liiga kiiresti, puit jääb liiga pehmeks, seega ei ole puidul väga suurt väärtust. MULDADE DEGRADATSIOON JA KAITSE Degradatsioon muldade kahjustumine. Selle all mõistetakse väga erinevaid protsesse, mis kuidagi halvendavad mulla talitlust, viljakust ja kasutussobivust. Kitsamas tähenduses viljaka mulla kahjustumine või hävitamine. Muld on pidev muutuv organismidega süsteem, seega peaks muldasid kasutama ja rakendama, mitte panema klaasi taha ja ütlema, et see ongi mulla kaitse. Muldade parim kaitse on nende õige kasutamine. Iga mulla kasutamine vastavalt tema võimetele. Surve muldadele on suurenemas ja
Muld kui ressurss, muldade kaitse Muld on Maa ökosüsteemile tähtis, kuna mullas kasvavad fotosünteesivad taimed. Muld ja taimestik aitavad süsinikku maismaal mittegaasilisse ja energiarikkasse vormi siduda peale seda kui inimene on tootnud fossiilsete kütuste põletamisega õhu CO2 järjest juurde. Muldade degradatsioon ja hävitamine Inimese kõige parem viis muldi kaitsta on arvestamine nii looduslike kui kultuurmaade kasutamisel kliima, reljeefi ja mulla iseärasustega. Muldade erosioon Kõige rohkem kahjustavad muldi erosioonid. Erosioon on tuule ja vooluvete põhjustatud mulla ja setete ärakanne. Selle käigus kantakse mulla pindmised, viljakad kihid veekogudusse või maetakse uute erosioonisetete alla. Erosiooniprotsesse eristatakse geoloogilise erosiooni ja kiirendatud erosioonina
uhutakse pindmistest horisontidest välja. 29. Mis on savistumine? Savistumise on aga mullaprotsess, milles peened murenemissaadused ja orgaanilise aine mineraaliseerumissaadused kuhjuvad tekkekohal. 30. Mis on sooldumine? Sooldumine esineb aladel, kus mullad sisaldavad rohkelt vees lahustuvaid soolasid, see on tingitud lähtekivimi või põhjavee suurest soolasisaldusest. 31. Mis on muldade degradatsioon? Inimtegevuse poolt põhjustatud mulla kahjustumist või hävimist nim muldade degradatsiooniks, ning see jaotub üldiselt neljaks: erosioon, deflatsioon, füüsikaline ja keemiline degradatsioon. 32. Mis on muldade erosioon? Erosiooni tagajärjel kantakse pinnaveega ära mulla ülemised kihid. Erosioon võib saada alguse tugevast vihmasajust või kiirest lumesulamisest, kui vesi ei suuda maapinda imbuda. 33. Mis on deflatsioon ehk tuulekanne?
NEUTRALISM on kahe erineva liigi vaheline suhe ökosüsteemis, mille korral liigid üksteist märkimisväärselt ei mõjuta pärssivalt ega soodustavalt. Nt hunt ja arukased _________________________________________________ 4. 1) JÄÄTMETE MÕJU KESKKONNALE · ainete väljauhtumine ja põhjaveereostus, eriti mürgised filtraadid · metaani moodustumine anaeroobse lagunemise tagajärjel, liigub pinnases, võib koguneda keldritesse · maapinna kadu, degradatsioon · keskkonna risustamine ja sellest tulenevad ohud elusloodusele · jäätmete lagunemisel ja põlemisel tekkivad ohtlikud ained 2) PÕLLUMAJANDUSLIKUD SAASTAJAD Veel: Väetised ja mürgid mis võivad sattuda põhjavette, erosioon, veterinaarravimid Õhul: kemikaalide kasutamine, ebameeldiv lõhn , tootmisjäägid, tolm, õietolm 3) MITTEPÕLLUMAJANDUSLIKUD SAASTJAD Õhul: Heitgaasid, fluoriidid, eerosoolid, tolm, põlemisjäätmed, raskmetallid
muundumine huumuseks. Pikk ja kuiv suvi, kui sajab on vee erosioon(uuristumine + ärakanne). vihmametsade mullad- väheviljakad. Temperatuurikõikumised on vihmametsades minimaalsed, toimub kivimite lagunemine. Ferraliitmuld huumus- ja toitainetevaene punakaspruun muld troopikas ja lähistroopikas, sisaldab palju raua- ja alumiiniumiühendeid. Väga kuum ja palju niiskust. Kõik protsessid toimuvad kiiresti. Humifitseerumine. Kaitse ja hävimise probleemid: 1)muldade bioloogiline degradatsioon-olukord, kus mulla orgaanilise aine lagunemine on kiirem kui selle lisandumine mulda; see põhjustab huumusesisalduse ja mullaviljakuse vähenemist. 2) Muldade hapestumine- happevihmad, mulla reaktsiooni muutumine happeliseks, pH langeb alla 5,6. 3)Kõrbestumine- vihmametsade alal, kus mets võetakse maha, soe kliima muudab maapinna kuivaks.(Sahhaara kõrb).4)Sooldumine- vihm sajab pinnale, läheb maa alla, seal toimub reakstsioon soolaga NaCl-ga. Soolane vesi tõuseb mööda kapillaare üles
9. Mis on uhtorg? uhtorg on negatiivne pinnavorm, mis tekib kõrgtasandike, küngaste või jõeorgude nõlvadel ajutiselt voolava vee mõjul. See on väike, kitsas ja sügav süvend, mis on kanjonist väiksem, aga vihmauurdest suurem. 10. Mis liiki taimed on kõrbes levinud? Kõrbetaimed, nt datlipalm, harjashein, kaktus, saksauul jne 11. Mida tähendab muldade degradeerumine Mulla degradatsioon ehk mulla degradeerumine on mulla viljakuse vähenemine orgaanilise ja mineraalosa muundumise, mõningate ainete eemaldumise ning tallamise tagajärjel
koosneb kahest B sheedist, välimised domäänid pole selgelt struktueerunud ja moodustavad hüdrofoobseid klastreid Valkude degradeerimine Ekstratsellulaarselt toimub valkude lagundamine proteaaside abil: endoproteaasid, eksoproteaasid Valkude vananemine: -keemiline vananemine Gln Asn deaminatsioon -Met Cys oksüdeerimine -Ratsemisatsioon Valkude eluiga determineeritud tema järjestusega Intratsellulaarne valkude degradatsioon: -Lüsosomaalne -Ubikvitiin-sõltuv Ubikvitiin sõltuv degradatsioon Toimub proteasoomides- ATPsõltuv proteaas- 1% koguvalgust- 76AA jääki, tsütosoolne 20S-4 heptameerset domääni 19S- cap-piirkond- ATPaasne aktiivsus Hästi konserveerunud valgud- pärmides vaid 3 AH erinevus Ubikvitiin-konjugeerivad valgud E1- ubikvitiini aktiveerivad valgud E2- ubikvitiin konjugeerivad valgud E3- aksessuaarne valk, moodustab E2-E3 kompleksi-ubikvitiini ligaasid
Kuidas sõltub selle tüsedus laiuskraaditi ning milline on seos t* sademetega? Murenemiskoorik on maismaa pinnakiht, kus toimub murenemine ja selle tagajärjel maakoore ülaosas tekkib rabe kivimmaterjal. Murenemiskooriku paksus sõltub paljudest teguritest: kliima, murenemise kestusest, kivimitüüpidest. 5.Oska selgitada mõisted: rabenemine, porsumine,lähtekivim, korrosioon,leostumine, leetumine, karstumine,mineraliseerumine,humifitseerumine, mulla puhverdusvõime, mulade degradatsioon RABENEMINE- Füüsikaliseks murenemiseks ehk rabenemiseks nimetatakse kivimite purunemist, mida põhjustavad temperatuuri ööpäevased ja aastaajalised kõikumised ning vee külmumine kivimilõhedes. Rabenemisel kivimi keemiline ja mineraalne koostis ei muutu. PORSUMINE- Keemiliseks murenemiseks ehk porsumiseks nimetatakse kivimite murenemist vee ja õhus esineva hapniku ja süsinikdioksiidi mõjul ning organismide biokeemilisel toimel. Porsumine toimub
c) ainete ümber paigutamine - seostub enamasti vee liikumisega või mulla osakeste segunemisega d) ainete muundumine - seotud org. aine lagunemisega, keemilise murenemise ja savimineraalide tekkega. Mullas esinevate protsesside tulemustena tekib mullaprofiil. Mullaprofiil on risti püstiläbilõige maapinnalt kuni mulla tekkest muutumatu lähte-või aluskivimini ja sellest võib näha mitmesuguse tüseduse ja värvusega kihte, mida nim. mulla horisontideks. Muldade degradatsioon. Selle liigid. Inimtegevuse poolt põhjustatud mulla kahjustumist või hävimist nimetatakse mulla degradatsiooniks ning see jaotub: a) erosioon b) deflatsioon c) füüsikaline degradatsioon d) keemiline degradatsioon Atmosfääri mõiste. Maakera gaasilist kesta mis tiirleb koos maaga nim õhkkonnaks ehk atmosfääriks. Meid ümbritsev on gaaside segu. Meteoroloogias eristatakse õhkkonnas puhast ja kuiva õhku,veeauru ning aerosoole. Puhta ja kuiva õhu koostis on maapinna läheduses kogu
1.Mõisted: Muld-maapinna pude kiht, mille peamine tunnus on viljakus. Mulla viljakus-mulla võime varustada taime toitainete, vee ja õhuga. Murenemine-kivimite purunemine ja mineraalide muutumine temp., vee, õhu ja organismide toimel, pindmises osas. Murenemiskoorik-maismaa pinnakiht, kus toimub murenemine. Korrosioon-kivipindade uuristumist ja krobeliseks muutumine keemilise murenemise käigus. Leostumine-lahustunud soolade ära kandmine lahustumise kohast. 2.Mulla tähtsus, mullakoostis Muld on ühenduslüli elusa ja eluta looduse vahel, taimede kinnitus koht ja kasvukoht, looduslikfilter, elupaik organismidele, inimestele vilja kasvatamiseks. Mineraalained, orgaanilised ained, vesi ja õhk. 3.Kirjelda: Füüsikaline, keemiline, bioloogiline murenemine. Füüsikaline ehk rebenemine- kõrbes, temp. kõikumisel, tuul, vesi, jää, soodustab kuiv ja suurte temperatuuride kõikumistega kliima. Keemiline ehk porsumine- vihmametsad, niiske ja soe kliima....
a) DNA polümeraasi 3'-5' eksonukleaassel aktiivsusel b) DNA polümeraasi 5'-3' eksonukleaassel aktiivsusel c) DNA polümeraasi termostabiilsusel 3. Milliseid mehhanisme kasutatakse rakus geeniekspressiooni inhibeerimisel antisense DNA oligonukleotiididega? a) Moodustuva antisense oligonukleotiid/mRNA kompleksi katkilõikamine restriktsioonilise endonukleaasiga b) Translatsiooni blokeerimine oligonukleotiidi poolt c) DNA oligonukleotiid/mRNA kompleksi degradatsioon Dicer ensüümi poolt d) RNaasH vahendatud mRNA degradatsioon oligonukleotiid/mRNA dupleksist 4. Milline järgnevatest nukleiinhappe ahelate dupleksitest on hübridisatsioonil kõige stabiilsem? a) DNA:RNA b) DNA:DNA c) RNA:RNA 5. Mis on ribosüüm? a) Spetsiifilise sihtmärkjärjestusega seonduv RNA molekul, mis katalüüsib ensümaatilisi reaktsioone b) RNA molekul, mis katalüüsib ribonukleaaside degradatsiooni
Rakkudes toimib rida erinevaid regulatsioonimehhanisme Reguleeritakse ensüümkatalüüsitavate reaktsioonide toimumise kiiruseid: substraatide ja produktide hulga kaudu kontroll substraadi tasemel ensüümide aktiivsuse kaudu allosteeriline regulatsioon kovalentne modifitseerimine ensüümide hulga kaudu süntees versus degradatsioon Eukarüootides regulatsioon kompartmentalisatsiooni kaudu Kõrgemates organismides võivad erinevad regulatsioonimehhanismid olla omakorda allutatud hormonaalsele kontrollile Kontroll substraadi tasemel Ensüümkatalüüsitava reaktsiooni kiirus V sõltub substraadi kontsentratsioonist [S] vastavalt Michaelis-Menteni võrrandile V = kcat[E]t[S]/(KM + [S]) Kui [S] on palju väiksem kui KM, siis sõltub kiirus substraadi kontsentratsioonist lineaarselt V = kcat[E]t[S]/KM
metallid, tahked orgaanilised ained. Reostus Lahustuvad ained kantakse nimekirjadesse ja neid hinnatakse eri aspektidest: 1. sanitaartoksiline aspekt 2. üldsanitaarne aspekt 3. organoleptiliselt e. Tunnetuslikult 4. kalamajanduslikust aspektist. Veepuhastus Veepuhastus on 3-etapiline: 1. Mehhaaniline 2. Keemiline 3. Bioloogiline 100%-liselt ei ole võimalik vett puhastada. Muldade degradatsioon on viljaka mulla kahjustamine või hävitamine tööstus-, tsiviil-, tee- või sideehitusega (ehitusdegradatsioon), olmega (olmedegradatsioon), masinatega (masindegradatsioon), ebaõige väetamisega või mürkainete kasutamisega (keemiline degradatsioon). 5) Eesti Keskkonnaministeerium peab rahvusvahelises koostöös silmas kaht olulist aspekti: rahvusvahelise keskkonnakaitselise
7. Monosahhariidi molekulide lülitumine polüsahhariididesse toimub suhkurnukleotiidideks aktiveerituna. Selgitage: a) Mis on UDP-glükoos UTP + glükoos-1-fosfaat b) Milline on UDP-glükoosi molekuli koostis ja põhimõtteline struktuur UDP-glükoos uridiindifosfaat c) Milline on UDP-glükoosi formeerumise reaktsiooni skeem Glükoos-1-fosfaat (2 P lahkub) + UDP. d) Miks UDP-glükoos on makroergiline ühend Sest lõhustatakse makroergilist fosforsidet. 8. Glükogeeni süntees ja degradatsioon on hästi reguleeritud protsessid, kuna veres peab püsima stabiilsena glükoosi kontsentratsioon 5mM. Millised kaks ensüümi on glükogeeni metabolismi peamised regulaatorid? Selgitage, milline on nende toime. 9. Kas teie organism konverteerib rohkem glükoosi rasvhapeteks või rohkem rasvhappeid glükoosiks? Selgitus? 10. Glükoosi katabolismi pentoosfosfaadi raja peaülesandeks on toota: riboos-5-fosfaati ning NADPH. 11. Pentoosfosfaadi raja lähtesubstraadiks on glükoos-6-fosfaat
protsesside tõttu). Kaitse pinnase taimestamine, ülekarjatamise vältimine, taimestiku säilitamine. Muldade sekundaarne sooldumine on tingitud muldade pidevast niisutamisest. Niisutusveega kantakse mulla ülakihtidesse rikkalikult lahustunud sooli, mis peale vee aurustumist mulda sadestuvad. Saab vältida muldade läbipesemisega, mis on suhteliselt kallis. Muldade keemiline reostumine (degradatsioon) esineb tööstuspiirkondade lähedal, kus kahjulikud keemilised ühendid satuvad mulda. Muldade hapestumine tähendab seda, et mulla pH langeb alla 5,6. Mulla hapestumine toimub seetõttu, et taimed seovad oma biomassi palju toiteelemente ning mullas tekivad orgaanilise aine lagunemise käigus orgaanilised happed. Sademeterikkas kliimas kaotavad mullad palju aluselisi katioone (Ca2+, Mg2+) leostumise tõttu. Hapestumist võivad põhjustada ka põldude
MULDA OHUSTAB: · erodeerumine · deflatsioon (tuule ärakanne) · tihenemine · kemikaalid Hapestumise tagajärjel mullast välja uhutud ühendid, sh. raskmetallid, ohustavad veekogude ökoloogilist tasakaalu. Raskmetallid, mis satuvad mulda põllumaid läbivatel teedel sõitvate autode heitgaasidest, väetistest, reovetest ja taimekaitsevahenditest, võivad teatud aladel kasvavad taimed mürgiseks muuta, satuvad toiduahelasse jne. MULLA DEGRADATSIOON (viljakuse kaotus) VÕIB OLLA: · BIOLOOGILINE on põhjustatud mullast pärit toitainetest, mis on saagiga ära viidud · FÜÜSIKALINE on põhjustatud rasketest põllutööriistadest (tallamine, tihenemine) · KEEMILINE on põhjustatud tööstuse ja transpordi saastest, kõlvikute üleväetamisest ja taimekaitsevahendite väärkasutamisest MURENEMINE Murenemine on kivimite purunemine ja mineraalide muutumine maismaa
Lipiidide biosüntees 1. Degradatsioon Süntees 1 Lokatsioon rakus mitokonder tsütosool 2 Atsüülrühma kandja CoA ACP valk 3 Kovalentne side atsüüli ja tioester side tioester side kandja vahel 4 Elektronkandja(d) NADH, FADH2 NADH 5 ATP vajadus 2 fragmendiga -> 1 ATP 2 fragmendiga -> 1 ATP
Nukleotiidide metabolism 1. Palun selgitage järgmisi mõisteid: a. Nukleotiidide de novo süntees süntees lihtsatest biomolekulidest b. Nukleotiidide "säästev" süntees mitte kõiki nukleotiide ei lagundata lõpuni ära, osa lagundamise käigus saadud lämmastikaluseid lülitatakse uuesti nukleotiidide sünteesi ehk siis neist tehakse uuesti nukleotiidid c. Nukleotiidide degradatsioon nukleotiidide lagundamine 2. Nukleotiididel on kõikides rakkudes väga tähtis roll. Milliseid nukleotiidide bioloogilisi funktsioone teate? Nukleotiidid on a) substraadiks nukleiinhapete sünteesil b) energiakandjad Tsüklilised nukleotiidid on signaalimolekulid ja regulaatorid raku metabolismis ja reproduktsioonis 3. Puriinide biosüntees algab riboos-5-fosfaadi aktiveerimisega ATP molekulist pärineva PP i abil. Tekkiv 5-
mullaprotsessidele. Satuvad mulda metallitöstusest, autokütustest ja ohtlikest jäätmetest, väetistest. Ehitusdegradatsioon: Inimene katab viljaka mulla aina suurematel ajadel ehitiste ja teede alla. Isegi kui pealmised väärtuslikud mullahorisondid teisaldatakse, on mulla pindala pöördumatult vähenenud. Lisaks maavarade kaevandamine, maailmamere tõus ja maapinna vajumine, mis muudab mullad liigniiskeks.Muldade tallamisprobleem. Bioloogiline degradatsioon: avaldub orgaanilise aine puudulikus taastootmises mullas, olukorras, kus mineralisatsioon ületab pidevalt humifikatsiooni. Mulla väsimus kui üks ja sama saadus mitu aastat.
Intensiivne harimine põhjustab potentsiaalse viljakuse olulist vähenemist, mille tulemusena võivad mullad muutuda põllumajanduslikult kasutamiskõlbmatuks. Siia kuuluvad automorfsed ja poolhüdromorfsed huumusvaesed mullad, samuti turvastunud ja turvasmullad, mille org. aine allub tugevale mineraliseerumisele ning erodeeritud mullad. aktiivveemahutavus põuakartlikes muldades 120-160 mm, parasniisketes muldades 190- 230 mm ja liigniisketes muldades võib see olenev Muldade degradatsioon ja kaitse: Degrad.- erinevad protsessid, mis põhjustavad mulla viljakuse ja kasutussobivuse halvenemist. Jaotus: · ehitusdegrad.; · olmededegrad.; · masindegr.; · looduslik degrad.; · ebaõidetest agrotehnoloogiatest tulenev degrad. Degr-i protsessid: · füüsikaline : erosioon (muldade erisiooni vältimiseks tuleb valida maakasutusviis, kus taimkate oleks
HÄVITAB KA LOOMADE ELUPAIGAD NING PÕHJUSTAB LIIKIDE VÄLJASUREMIST KEEMILINE REOSTUS ÜLEVÄETAMINE JA TAIMEKAITSE- MÜRKIDE KASUTAMINE. MULLAELUSTIK VÄHENEB, MÜRGID LÄHEVAD RINGLUSSE RASKEMETALLIDE LADESTUMINE TÖÖSTUSPIIRKONDADE, SUURLINNADE, TEEDE ÜMBRUSES HAPPEVIHMAD- MULLAD HAPESTUVAD JA MULLAELUSTIK VÄHENEB SOOLDUMINE ÜLENIISUTAMISE TÕTTU KUIVADEL JA PÕUASTEL ALADEL FÜÜSIKALINE DEGRADATSIOON … ON MAARESSURSSIDE JA PÕLLUPINNA VÄHENEMINE, SEST: ASULATE, LINNADE LAIENEMINE TEEDEVÕRGU LAIENEMINE KAEVANDUSED, KÄRJÄÄRID UUED TÖÖSTUSPIIRKONNAD
vähendavaks protsessiks, mille tulemuseks on ühelt poolt põllukultuuride saagi langus ning teiselt poolt võimalik keskkonna reostamine mullaosakestega mujale kantud toitainete näol. Sooldumine ja degradeerumine - Muldade korrapäratu niisutamise korral võib toimuda nende sekundaarne sooldumine. Üleliigse niisutamise puhul tõuseb põhjaveetase ning intensiivse aurumise tõttu tõusevad maapinnale vees lahustunud soolad. Vesi aurustub ja soolad jäävad maapinnale. Mulla degradatsioon ehk mulla degradeerumine on mulla viljakuse vähenemine orgaanilise ja mineraalosa muundumise, mõningate ainete eemaldumise ning tallamisetagajärjel[1].Sooldumise vältimiseks tuleb mulda korrapäraselt niisutada ja see suure koguse veega läbi pesta. TOIDUAINETÖÖSTUS tööstusharu, mis tegeleb põllumajandus-, jahindus ja kalandussaaduste töötlemisega inimtoiduks Põllumajandus jaguneb: Taimekasvatus Teraviljad: nisu, riis, mais, oder hirss, rukis
Pankrease lipaasid hüdrolüüsivad triglütseriide (TAG) 1. Ja 3. Asendist. 2. Peensooles rasvhapped emulgeeritakse sapphapete poolt mitsellidesse, mis difundeeruvad epiteelirakkudesse. Seal nad taasesterdatakse triatsüülglütseriidideks, mis agregeeruvad lipoproteiinidega külomikroniteks. Viimased tungivad kapillaaridesse, kus nad transporditakse maksa ja teistesse organitesse. 3. Rasvhapete -oksüdatsioon on rasvhapete oksüdatiivne degradatsioon atsetüül-CoA-ks, mis toimub mitokondrites. Eelduseks on rasvhapete aktiveerimine CoA-ga: Rasvhappe-CoA süntetaas kondenseerib rasvhapped CoA-ga samaaegselt ATP hüdrolüüsiga AMP-ks ja PPi-ks. rasvhappe karboksülaat atakeerib ATP ning moodustab atsüül-adenülaat vaheühendi. CoA ataki tulemusena atsüüladenülaadile moodustub atsüül-CoA tioester. Lühikesed rasvhapped kantakse otse mitokondri maatriksisse. Pikkade rasvhapete CoA estrid konverteeritakse kõigepealt
katioonid on mullast eemaldunud, on mullad tugevalt happelised. Mullad erinevad üksteisest: niiskuse, pooride, mineraalainete, huumuse, metallisisalduse, soolasisalduse, lähtekivimi, viljakuse, veereziimi poolest. Muldade roll biosfääris: muld on Maa ökosüsteemis tähtis komponent just seetõttu, et mullas kasvavad fotosünteesivad taimed. Mullad hävinevad looduslike protsesside teel: erosioon, kõrbestumine, sooldumine, hapestumine, raskemetallide sisaldus, bioloogiline degradatsioon. Mullaerosiooni saab vähendada, kui vee-erosiooni takistamiseks tulev nõlv jaotada laiadeks trepiastmeteks ehk terrassideks. Mullad soolduvad põldude liigniisutamisest, kuna kuivas kliimas on ka jõed küllaltki soolase veega. Niisutusvesi toob endaga kaasa põhjaveetaseme tõusu ning aurumise toimel tõusevad maapinnale vees lahustunud soolad.
Inimese seisukohalt on oluline mulla võime varustada taimi vajalike toitainete ning vee ja hapnikuga. Viljakoristusega kantakse põllult ära suur hulk toitaineid. Mulla taastumine võtab aega sadu aastaid. Muldakate on suur rikkus, mida on vaja kaitsta ja säästlikult majandada. Inimtegevuse poolt põhjustatud mulla kahjustumist või hävimist nimetatakse mulla degradatsiooniks ning see jaotub 4-jaks: a) erosioon b) deflatsioon c) füüsikaline degradatsioon d) keemiline degradatsioon Nendest olulisim osa on erosioonil ja deflatsioonil. Mõlemad on looduslikud protsessid, mis aga maa ebaõigel kasutusel intensiivistuvad. Tootliku maa kadu on maailmas hinnatud 5-7 milj hektarini aastas. Erosiooni tagajärjel kantakse pinnaveega ära mulla ülemised kihid. Erosioon võib saada alguse tugevast vihmasajust või kiirest lumesulamisest kui vesi ei suuda maapinda imbuda. Erosioon sõltub ka pindade kallakusest - mida suurem on pinnavormide nõlva kalle seda intensiivsem on
hüdrofoobsest. ATP seondumine teisele ringile soodustab GroES-i ja ADP ning substraadi vabanemise vabanemise esimesest ringist. Enamasti läbivad valgud chaperonini tsüklit mitu korda enne kui nad korralikul ta pakkinud on. 12. Valkude keemiline vananemine.??? Valkude eluiga on determineeritud tema järjestusega. Keemiline vananemine Gln Asn deaminatsioon. 13. Lüsosomaalne ja ubikvitiin-sõltuv valkude degradatsioon. Ubikvitiin sõltuv degradatsioon toimub proteasoomides. ATP-sõltuv proteaas 1% koguvalgust 76AA jääki, tsütosoolne. Ubikvitiin seotakse degradeerimisele määratud valgu külge ensümaatiliselt, seda toimetab spetsiaalne ensüüm, mis paneb ubikvitiini sellele valgule lüsiini jäägi külge. Ubikvineeritud valgud tuntaksegi ära proteasoomide poolt. Lüsosomaalne degradatsioon? 14. Valkude topoloogia.
Niisutusveega kantakse mulla ülakihtidesse rikkalikult lahustunud sooli, mis peale vee aurustumist mulda sadestuvad Niisutusvesi ( eriti jõevesi) toob kaasa põhjavee taseme tõusu ja auramise toimel liiguvad maapinnale ka vees lahustunud soolad (NA2CO3, NA2SO4, NACL, CASO4) . Saab vältida muldade läbipesemisega, kuid see on kallis. LOETAKSE KA ÜHEKS KÕRBESTUMISE PÕHJUSEKS Levik: KÕRBEALAD ( nt. Pakistan) Muldade keemiline reostumine (degradatsioon) esineb tööstuspiirkondade lähedal, kus kahjulikud keemilised ühendid satuvad mulda. Muldade hapestumine tähendab, et mulla pH langeb alla 5,6. Mulla hapestumine toimub seetõttu, et taimed seovad oma biomassi palju toiteelemente ning mullas tekivad orgaanilise aine lagunemise käigus orgaanilised happed. Sademeterikkas kliimas kaotavad mullad eriti palju aluselisi katioone (Ca2+, Mg2+) leostumise tõttu. Põldude üleväetamine ja valel ajal väetamine, kahjurite tõrje
mineraalväetistest. Ehitusdegradatsioon Inimene katab viljaka mulla üha suurematel aladel ehitiste ja teedega. Isegi kui pealmised väärtuslikud mullahorisondid teisaldatakse ja need leiavad taaskasutamist, on mulla pindala pöördumatult vähenenud. Lisaks on muldade füüsilise hävimise põhjuseks maavarade kaevandamine. Muldade hävimine on seotud ka maailmamere tõusu ja maapinna vajumisega, mis muudab mullad liigniiskeks. Bioloogiline degradatsioon Bioloogiline degradatsioon avaldub orgaanilise aine puudulikuks taastootmises mullas, olukorras, kus mineralisatsioon ületab pidevalt humifikatsiooni. Lihtsaima bioloogilise degradatsiooni näiteks on mullaväsimus, mis tekib siis, kui ühte ja sama põllukultuuri kasvatatakse samal mullal mitu aastat. Põhjuseks on taimekahjurite või taimehaigusi tekitavate mikroorganismide ülemäärane kasv mullas, mis põhjustab saagi ikaldumise.
3) K ja H+ ioonide eritumist uriini Glüko- -kortisool - Glükoosi kontsentratsiooni kortikoidid -androkortikoidid suurendamine veres - Rasvhapete kontsentratsiooni suurendamine veres - Struukturvalkude degradatsioon - Ensüümvalkude sünteesi soodustamine - Katehhoolamiinide toime võimendamine silelihaskoele veresoonte seintes - Põletikuvastane toime, allergiavastane toime
lihases indutseerib kiirete müosiini raskete ahelate isovormide sünteesi. Kolm nädalat aktiivset eluviisi taastab uuesti kaltsiumi taseme aeglastes lihaskiududes ja aeglaste müosiini raskete ahelate süntees intensiivistub. See tähendab, et aeglase lihase kontraktsiooniomadused taastuvad endisele tasemele. Põhjusteks, miks aeglase lihase mass ja kiudude läbimõõt liikumisvaeguse puhul vähenevad (joonis 1), on intensiivistunud lihasvalkude degradatsioon ja aeglustunud süntees. Kui ületreeningupuhused koestruktuuride kahjustused on tingitud vabade radikaalide ja reaktiivsete osakeste ülemäärasest produktsioonist, siis sama võib öelda ka liikumisvaeguse puhul tekkinud kudede destruktsioonide kohta. Kuna vabu radikaale ja reaktiivseid osakesi tekib nii palju, et antioksüdantne süsteem ei suuda seda reguleerida, tekivadki häired elutalitluslikes süsteemides. Oksüdatiivne stress
Kõige traagilisemad tagajärjed on kõrbestumisel. Muldade hävimine Erosioon ehk uuristus on tuule (deflatsioon ehk ärakanne) ja vooluvete poolt põhjustatud kivimite, setete või mulla kulutus ja ärakanne. Kõrbestumine ehk muldade (viljaka pinnase) hävimine kõrbete laienemise tõttu (ebaõige maaharimise või looduslike protsesside tõttu). Muldade sekundaarne sooldumine on tingitud muldade pidevast niisutamisest. Muldade keemiline reostumine (degradatsioon) esineb tööstuspiirkondade lähedal, kus kahjulikud keemilised ühendid satuvad mulda. Muldade hapestumine tähendab seda, et mulla pH langeb alla 5,6. Mulla hapestumine toimub seetõttu, et taimed seovad oma biomassi palju toiteelemente ning mullas tekivad orgaanilise aine lagunemise käigus orgaanilised happed. Muldade hävimise põhjused valed mulla harimise võtted ( rasked masinad, üleväetamine või valel ajal väetamine),
sisene õõnus väga hüdrofiilseks erinevalt algsest hüdrofoobsest. ATP seondumine teisele ringile soodustab GroES-i ja ADP ning substraadi vabanemise vabanemise esimesest ringist. Enamasti läbivad valgud chaperonini tsüklit mitu korda enne kui nad korralikul ta pakkinud on. 14 Valkude keemiline vananemine Gln ja Asn deaminatsioon Met ja Cys oksüdeerumine ratsemisatsioon (L- ja D-aminohapete segu teke) 15 Lüsosomaalne ja ubikvitiin-sõltuv valkude degradatsioon Ubikvitiin sõltuv degradatsioon toimub proteasoomides. Lagundatakse neid valke, millele on kovalentselt külge seotud väike valk ubikvitiin . Toimub proteasoomides- ATPsõltuv proteaas- 1% koguvalgust, 20S-4 heptameerset domääni, 19S- cap-piirkond- ATPaasne aktiivsus.Hästi konserveerunud valgud- pärmides vaid 3 AH erinevus Ubikvitiin seotakse degradeerimisele määratud valgu külge
19. Milliste omaduste poolest mullad üksteisest erinevad? Niiskuse, pooride, mineraalainete, huumuse, metallisisalduse, soolasisalduse, lähtekivimi, viljakuse, veereziimi poolest. 20. Milles seisneb muldade roll biosf ääris? Muld on Maa ökosüsteemis tähtis komponent just seetõttu, et mullas kasvavad fotosünteesivad taimed. 21. Milliste looduslike protsesside teel mullad h ävivad? Erosioon, kõrbestumine, sooldumine, hapestumine, raskemetallide sisaldus, bioloogiline degradatsioon. 22. Kuidas saab vähendada mullerosiooni? Veeerosiooni takistamiseks tuleb nõlv jaotada laiadeks trepiastmeteks ehk terrassideks. 23. Millistes maailma piirkondades on k õrbestumise oht suurim? KeskAasias(Iraagi ja Iraani lähistel), PõhjaAustraalias kuskil, LäänePõhjaAmeerikas. 24. Kuidas mullad soolduvad? See on tingitud põldude niisutamisest. Kuna kuivas kliimas on ka jõed küllaltki soolase veega. Niisutusvesi
kulutus ja ärakanne. Kuna kõigepealt kantakse ära mulla pindmised orgaanilist ainet sisaldavad ja peenemad mineraalosad, siis mulla viljakus väheneb oluliselt. Erosioon sõltub pindade kallakusest, mida suurem nõlvakalle, seda intensiivsem on erosioon. Muldade sekundaarne sooldumine on tingitud muldade pidevast niisutamisest. Niisutusveega kantakse mulla ülakihtidesse rikkalikult lahustunud sooli, mis peale vee aurustumist mulda sadestuvad. Muldade keemiline reostumine (degradatsioon) esineb tööstuspiirkondade lähedal, kus kahjulikud keemilised ühendid satuvad mulda.Muldade hapestumine tähendab seda, et mulla pH langeb alla 5,6. Mulla hapestumine toimub seetõttu, et taimed seovad oma biomassi palju toiteelemente ning mullas tekivad orgaanilise aine lagunemise käigus orgaanilised happed. Hapestumist võivad põhjustada ka põldude üleväetamine, ja valel ajal väetamine, kahjurite tõrje, raskmetallide sattumine mulda jne
Selgita metsade majandamise põhimõtteid ning iseloomusta arenenud ja arengumaade metsamajandust ja metsatööstust. Arengumaades on enam kui 2 miljardile inimesele peamiseks kütteks puit. Aafrikas kasutatakse üle 90% langetatud puidust energia saamiseks. Arenenud maades keskendutakse rohkem tulu saamisele. 10. Selgita metsamajanduse ja puidutööstusega seotud keskkonnaprobleeme. Metsade hävimisega tulevad kaasa järgnevad kesskkonnaprobleemid: kiirendatud pinnase degradatsioon kõrbestumine puidu kadumine kliima muutused mulla viljakuse vähenemine puidu liigikuse vähenemine paljude looma- ja taimeliikide varjupaikade hävimine 11. Kuidas kasutatakse puitu? Raiutavast puidust ~55% kasutatakse kütteks, 1/5 paberi tootmiseks ja ülejäänud puidutoodete valmistamiseks. 12. Nimeta riike, kes ostavad ja kes müüvad puitu ja puidutooteid. 13. Milles seisneb metsade tähtsus?
läbi mulla keemiline viljakus langeb. Gleistumine- pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses muldkeskkonnas toimuv protsess, mille käigus anaeroobsed mikroorganismid võtavad endale orgaanilise aine lagundamiseks vajaliku hapniku taandumisvõimelistest mineraalühenditest, peamiselt raud(III)oksiidist, mis taandub raud(II)oksiidiks. Ferraliitmullad- vihmametsade all kujunenud mullad, mis on keemiliselt murenenud lähtekivimile. 8. Mulla degradatsioon ehk mulla degradeerumine on mulla viljakuse vähenemine orgaanilise ja mineraalosa muundumise, mõningate ainete eemaldumise ning tallamise tagajärjel. 9. Ökosüsteem on isereguleeruv ja arenev tervik, mille moodustavad toitumissuhete kaudu üksteisega seotud organismid koos neid ümbritseva keskkonnaga. 10.Bioom ehk makroökosüsteem on geograafiliselt piiritletav ala mingi taimkatte- ja ühtlasi ka kliimavööndi piires. Nt: tundra ja
tasakaalu ning vältida süsteemi põhiomaduste liigset hälbimist. Fluktuatsiooni - populatsiooni arvukuse muutused mõne kuni kümne aasta jooksul. Allelopaatia – eri liikide taimede vastastikune mõjutamine keemiliste ühenditega. Kommensalism – kahe organismi suhe, mis on kasulik ühele osalisele kuid kasutu teisele. Protokooperatsioon – kahe organismi ajutine koostegevus, mis annab mõlemale eelise. Degradatsioon – viljaka mulla kahjustamine või hävimine inimtegevuse tagajärjel. Permakultuur - inimasustuse ja põllumajanduse kavandamise viis, mis jäljendab looduses leiduvaid mustreid. See põhineb pigem asjade omavahelisel suhestumisel ja ökoloogial, kui rangetel bioloogilistel kaalutlustel, mis on tänapäeva põllumajanduse aluseks. Koaktsiad – organismide vastastikused suhted. Kooslus - mingi piirkonna kõigi elusolentie populatsioonidest koosnev kogum. Koosluse
käivitamise tasand, kontroll mRNA protsessingu tasemel, kontroll mRNA transpordi tasemel tuumast tsütoplasmasse, kontroll mRNA lagundamise ehk degradatsiooni tasemel 4. Kirjelda, kuidas toimub geenide avaldumise regulatsioon tuumas transkriptiooni initsiatsiooni tasandil? Sobib ka joonistena. 5. Millised mehhanismid on eukarüootidel mRNA lagundamiseks? Mrna lagundamine e degradatsioon. mRNA lagundamise mehhanismid eukarüootides: - tsütoplasmas 5´ 3´ ja 3´ 5` suunaliselt (eksonukleaasidega). - lagundamine tuumas vahetult peale sünteesi. - endonukleaasne lagundamine - lõhutakse molekulisiseseid sidemeid . - nonstop mediated decay (3` 5`), organellis eksosoom. - nonsense mediated decay 6. Milliseid nukleotiidseid järjestusi lagundatakse nonsense mediated decay mehhanismiga
annaabi.ee 
