Nad kogunevad mulda, ning sealt satuvad nad kergesti veekogudesse ja taimedesse; edasi kas sööta või toitu. Taimede või loomsete saaduste säilitamisel võivad neis sisalduvatest nitraatidest tekkida toksilised ühendid. Nitraadid on väga liikuvad ühendid, ühelt poolt raskendab see nende leviku allika määramist, teiselt poolt põhjustab aga looduslike objektide lokaalse saastumise kiiret üleminekut globaalseks saasteks (Elias 2012). 3. Nitraadid põllumajanduses Nitraadi koostis põldudel oleneb paljudest faktoritest. Näiteks kartulil mainib Cieslik (1995) järgmiseid faktoreid: liik, väetamine, kliima ja pinnase konditsioon ning viljakoristusaeg. Tavapärases põllumajanduses kasutatakse kergesti lahustuvaid väetiseid lämmastiku, fosfori ja kaaliumi mineraalsoolade kujul. Nitraadi ja ammooniumi ioonid on veelahuse vormis mullas, kust taime juured imavad neid kergesti. Miljonite aastate evolutsiooni jooksul pole
maastikel nitraate sisaldavate väetiste kasutamisest. Liigsete nitraatide sattumine veekogudesse soodustab vetikate kasvu ja veeõitsengut. NITRAATIDE MÕJU INIMESELE köögiviljadest saadakse 80-92% kogu nitraatide päevasest doosist. Allaneelatud nitraadid imenduvad soolestikus, nad läbivad kiirelt kudesid umbes25% nitraatidest jõuab sülje koostisse. Liigne nitraatide kogus organismis tehitab methemoglobiini. 1962. aastal oli soovituslik nitraadi doos 0-5,0 mg kg kohta Tänapäeval on soovituslik nitraadi doos 0-3,7 mg kg kohta TÄNAN KUULAMAST!
Aasta 1995 Taanis keelati nitraatide lisamist lihatoodetesse. Alates aastast 2006 Euroopas on lubatud lisada nitraate 150 mg/kg ja nitritit 100-150 mg/kg. Nende arvudega kaasnevad palju erandeid. Nitriti koguse reguleerimine seadusega näitab, et paljudes maades nitrit on tunnustatud nagu mürkaine. Nitraat on vähem mprgine, kuid see on ka vähem effektiivne. Nitriti ja nitraatide vaheline seos Tänu sellele, et nitrit on võimeline oksüdeerida nitraadiks, võib leiduda nitraadi nendes toodetes kuhu seda pole lisatud. Saksamaa lihatoodete uuringud on näidanud, et valmistoodetes kuhu oli lisatud ainult nitrit, leidub ka nitraati. Tavaliselt suurema nitriti kogusega kaasneb ka nitraadi koguse suurenemine, kuid emulsiooni tüüpi vorstides seda seost pole nitriti koguse suurenemisega nitraatide koguse suurenemist ei kaasne. Kuid Nitriti lisamiseta nitraatide jääk on suurenenud, mis võib olla tingitud joogivee (0-50 mg/l) ja vürtside lisamisest.
Seda reaktsiooni saab aeglustada, hoides lahust / soolvett 34 C juures, sel temperatuuril on soolvesi stabiilne kaks ööpäeva. Askorbaati sisaldava soolvee pH on samuti oluline, minimaalsed kaod toimuvad, kui soolvee pH on 6,0 6,5.Madalama pH puhul kiireneb nitriti ja askorbaadi vaheline reaktsioon. Kuna askorbaadid vähendavad kantserogeensete nitrosoamiinide teket soolatud lihas, on mõnel maal (n.Soomes) lubatud nitriti või nitraadi kasutamine ainult koos askorbinaadiga. Soolvette või lihasaadusele lisatava askorbiinhappe või askorbaadi hulk on enamasti seadusandlusega piiratud. Askorbiinhapet lisatakse tavaliselt 500550mg 1kg kohta, askorbaati 400 mg/kg. FOSFAADID Fosfaate lisatakse liha vorstisegu, restruktueeritud toodete jne. veesiduvusvõime tõstmiseks, segu ja valmistoote seostatuse parandamiseks, nad stabiliseerivad vähesel määral toote värvust ja mõjutavad maitset
4 + e. kasutab ATP hüdrolüüsil vabanevat energiat N -s sisalduva kolmiksideme lõhustamise 2 reaktsiooni aktivatsioonibarjääri ületamiseks f. inaktiveerub õhuhapniku toimel 4. Millised organismid on võimelised assimileerima mullast ja veest nitraate? Rohelised taimed, seened, vetikad ning teatud bakterid. Nimetage, millised ensüümid osalevad nitraadi kaheastmelisel taandamisel ammooniumiks ja kirjutage vastavate reaktsioonide võrrandid. Nitraadi reduktaas . Nitriti reduktaas . 5. Selgitage lämmastikutsükli põhjal terminite ,,nitrifitseerimine" ja ,,denitrifitseerimine" tähendust. Nitrifitseerimine ammooniumi oksüdatsioon nitraadiks nitrifitseerivates bakterites (kemoautotroofid), kus see protsess on ainsaks energiaga varustamise vormiks.
BIOREMEDIATSIOO N Bioremediatsioon • Bioremediatsioon ehk biotervendus on meetod, mille puhul rakendatakse taimede,bakterite ja seente suutlikkust reostuse eemaldamiseks. • Vaatamata meetodi uudsusele on bioremediatsioon üks paljulubavamaid tehnoloogiaid keskkonnareostuse likvideerimisel ning on kasutust leidnud üle kogu maailma. • Biotremediatsiooniks võib lugeda ka veekogu õlilaikude likvideerimist, kus nitraadi ja/või sulfaadiühendite viimine reostunud keskkonda soodustab toornaftat lagundavate bakterite hulka. Eelised • Odav • Väiksem töömahukus • Ohutu • Keskkonnasõbralik Meetodid In situ (looduskaitse looduses elurikkuse komponentide kaitse nende looduslikes esinemiskohtades) • Biostimulatsioon, • Bioventileerimine, • Bioaugmentatsioon, • Looduslik hajumine, • Fütoremediatsioon. Meetodid
Sümptomid: peavalu, palavik, külmavärinad, kõhulahtisus, jalgade paistetus Baktereemia (1), septikeemia (3) Iseloomustus Gram-negatiivne Väike, peenike Liikuv, viburid bipolaarselt Raku pikkus 1.6 µM, laius 0.1-0.25 µM Aroobne Optimaalne kasv 35°C Ubikinoon-Q10 GC järjestusi 49.9% -hemolüüs ... Omadus Tulemus H2S tootmine + Indooltest - Uurea kasutamine - Nitraadi lagundamine - Oksüdaastest + Katalaasitest + Süsivesikute metabolism - Leutsiini arülamidaas + Antibiootikumid Tundlik: Ampitsilliin Polümüksiin B Tetratsükliin Tundetu: Vankomütsiin Penitsilliin G Fülogeneesipuu 16sRNA põhjal Kasutatud allikad Haematospirillum jordaniae gen. nov., sp. nov., isolated from human blood samples
Analüütlise keemia laboratoorse töö protokoll Mona- Theresa Võlma praktikum v B-1 102074 Töö 10 : Elektrolüütiline dissotsiatsioon. Happed ja alused. Hüdrolüüs Katse 2a : Happed ja alused Töö eesmärk : Lahuse happelisuse ja aluselisuse määramine Reaktiivid : 0,01M lahused: HCl, HNO3, H2SO4, H3PO4, NaOH, CH3COOH, NH3·H2O ; 0,1M lahused: NaCl, Na2CO3, NH4Cl, Al2(SO4)3 ; 1M lahused: CH3COOH, NH3·H2O ; Värskelt valmistatud destilleeritud H2O ; kraanivesi ; 0,1M glükoosi lahus Töö käik : Lahused kanda pipeti abil tilkanalüüsi plaadi (TAP) kahte pessa ca 4-5 tilka. 1) Universaalindikaatorpaberile kanda klaaspulgaga ühes reas olevatest igast TAP-pesast väike tilk lahust, kusjuures tilgaalune paberipind omandab lahuse pH-le vastava värvi, mida tuleb võrrelda indikaatorite karbi peal oleva skaalaga. 2) Esimesse pessa lisatakse indikaator ...
Kõigi elementide kohta üldiselt. 1. Ainete keemilised omadused (reaktsioonivõrrandid). Raskemad ja uuemad reaktsioonivõrrandid: ammooniumsool+leelis, ammooniumsoola lagunemine ja saamine, nitraadi lagunemine, ammoniaak+hapnik, metall + lämmastikhape, alus + hape = vesiniksool + vesi, ränidioksiid + leelis, silikaat + hape, silikaat+sool. 2. Ainete nimetamine, valemite kirjutamine, aineklassi määramine (sh ammooniumsoolad, silikaadid ja vesiniksoolad). 3. Elementide o-a (min, max) ja redoksomadused. Näide: Määra elemendi o-a ühendis. Kas selle aine koostises käitub element a)oksüdeerijana, b)redutseerijana, c)nii oksüdeerija kui ka redutseerijana?
kandjavalgu vahendusel, kus prootonite liikumapaneva jõu energiat kasutatakse ainete transpordiks vastu elektrokeemilist gradienti Eristatakse kahte tüüpi kotransporti: 1) sümport - mõlemad ained liiguvad ühes suunas; 2) antiport - transporditavad ained liiguvad vastassuundades. *Seda tüüpi transport on oluline laenguta molekulide absorbeerimisel, samuti anioonide neeldumisel. [Prootonitega sümport nitraadi, kaaliumi, sulfaadi ioonidele ning ka aminohapetele, sahharoosile ja heksoosidele.] 5 *Iooniks kasutatakse prootonit, kuna seda on hulganisti H+-ATPaasi vahendusel välja transporditud ja kasutataksegi seda kotranspordis. Defineerige sekundaaraktiivne transport. Millised ained liiguvad taimerakkudesse sekundaaraktiivse transpordi vahendusel
ja Tsiili. Riigipiiride tõmbamine tekitas tülisid, kuna kõrbest leiti väärtuslikke mineraale. Atacama kõrb on ideaalne koht astronoomiliste vaatluste sooritamiseks. Kuna seal on nii kuiv, siis puuduvad pilved ja taevas on kogu aeg selge. Atacama kõrb on ka suurematest linnadest eemal, seega ei ole ka segavaid raadiolaineid. Atacama kõrbes on palju vanu kaevandusi, mis on tekkinud tänu 20. sajandi algul toimunud nitraadi kaevandamisele. Enamik inimesi Atacama kõrbes elab kõrbe läänerannikul hispaanlaste asutatud linnades.
asutatud mitmeid sajandeid tagasi hispaanlaste poolt. On kuiv ja taevas on kogu aeg pilvitu, seega on see ideaalne koht astronoomiliste vaatluste sooritamiseks. Tänu nitraadi kaevandamisele on Atacama kõrbes palju vanu kaevandusi. On palju rändrahvaid, kes käivad koos oma karjadega mööda karjamaid ning kui üks karjamaa on loomade poolt tühjaks söödud, siis liigutakse edasi uutele maadele. Tegeletakse ka oaasipõllundusega, kus kasvatatakse näiteks arbuusi, melonit, datleid, puuvilla, otra jne.
Sünteesitud glutamaati saab edaspidi kasutada teiste aminohapete sünteesil alfo.ketohapete transamiinimise teel. Aminohapete sünteesil toimub transamiinimine, kus ühtede aminohapete või amiidide aminorühmad on doonoriks alfa-ketohapete amiinimisel. Doonoritena saavad toimida glutamaat, glutamiin ja asparagiin. Lisaks ammooniumlämmastikule kasutavad paljud mikroobid ka nitraatlämmastikku. See aga tuleb redutseerida NH3-ni. Nitraadi redutseerimises osalevad nitraadi ja nitriti reduktaas. Mõlemad on flaviinsed ensüümid ja kasutavad redutseerijana NADPH2. Erinevalt nitraatses hingamises osalevate nitraati redutseerivate ensüümidega, on nad lahustuvad, st mitte membraanidega seotud. Kuna nitraadi kasutamine on rakule energeetiliselt kulukam, kui ammooniumlämmastiku kasutamine, siis reguleeritakse nitraadi kasutamist ammooniumrepressiooniga: 1. kui kk-s on ammooniumlämmastik olemas, siis ei sünteesita nitraadi transporterit ja nitraadi
· Sügavamad Saadjärv,Peipsi,Lämmi,Narva veehoidla. 8. Põhjavesi: maapinnaalune vesi,mis on kujunenud pika aja jooksul sademete imbumise tagajärjel. · Vesi jõuab põhjavette (kiiruse järjekord) : 1)lubjakivi;2)liiv,kruus;3)moreen;4)liiv,kruus(metsas);5)sa vi. · Devoni veeladestu-kõrge rauasisaldusega vesi; Ordoviitsium-siluri veeladestu-kare(aluseline) vesi; Kvaternaari veeladestu-kõrge nitraadi (NO3) sisaldus vees. · Mineraalvesi tekib mineraalaineterikkas pinnases sademete imbumisel läbi kivimite,kivimid annavad kaasa mineraale. (Värska,Kärdla,Häädemeeste) 9. Sood: ökosüsteem,kus pidevalt tekib ja laguneb turvas. · Eestis on palju soid, sest Eestis on niiske kliima,sadmetehulk on suur. · Sood tekivad: 1)maismaasoostumisel; 2)veekogude kinnikasvamisel. · Sood liigitatakse: 1)madalsood; 2)siirdesood; 3)kõrgsood
ANORGAANILINE KEEMIA I: LABORATOORSE TÖÖ PROTOKOLL Robert Ginter - 142462MLGBII Praktikum IV Ühend pH FF Värv MP Värv Univ. ind. Aine Näit klass HCl; 0,01M 1,41 Värvusetu Roosa 4 Hape HNO3; 0,01M 1,97 Värvusetu Roosa 3 Hape H2SO4; 2,06 Värvusetu Roosa 3 Hape 0,01M H3PO4; 2,32 Värvusetu Kollane 4 Hape 0,01M NAOH; 0,01M 11,64 Roosa Kollane 8 Alus CH3COOH; 2,46 Värvusetu Roosa 4 Hape 1M CH3COOH; 3,22 Värvusetu Roosa 5 Hape 0,01M NH3*H2O; 9,05 Värvusetu Kollane 6 Alus 0,01M NH3*H20; 10,41 Roosa Kollane 10 Alus 1M NaCl; 0,1M 4,97 Värv...
jagasid kõrbe omavahel Boliivia, Peruu ja Tsiili. Riigipiiride tõmbamine tekitas tülisid, kuna kõrbest leiti väärtuslikke mineraale. Atacama kõrb on ideaalne koht astronoomiliste vaatluste sooritamiseks. Kuna seal on nii kuiv, siis puuduvad pilved ja taevas on kogu aeg selge. Atacama kõrb on ka suurematest linnadest eemal, seega ei ole ka segavaid raadiolaineid. Atacama kõrbes on palju vanu kaevandusi, mis on tekkinud tänu 20. sajandi algul toimunud nitraadi kaevandamisele. Enamik inimesi Atacama kõrbes elab kõrbe läänerannikul hispaanlaste asutatud linnades. 6 Kasutatud kirjandus · http://et.wikipedia.org/wiki/Atacama (3.veebruar 2010) · http://en.wikipedia.org/wiki/Atacama_Desert (3.veebruar 2010) · http://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%90%D1%82%D0%B0%D0%BA %D0%B0%D0%BC%D0%B0 (3.veebruar 2010) · http://www
ANORGAANILINE KEEMIA I: LABORATOORSE TÖÖ PROTOKOLL Robert Ginter - 142462MLGBII Praktikum V 1 TÖÖ 12: KOMPLEKSÜHENDID 1 Katse 3A Töö eesmärk: Kompleksioonide saamine. Töö vahendid: TAP pesa, pipett, Elavhõbe(II)nitraat, KI lahus. Töö käik: TAP pessa pipeteerida 2-3 tilka 0,5M elavhõbe(II) nitraadi lahust ja lisada sellele tilkhaaval 1,0 M KI lahust, kuni algul tekkiv sade HgI2 lahustub kompleksiooni [HgI4]2- tekke tõttu. Koostada reaktsioonivõrrand. Arvutused: Hg(NO3)2 + 2KI 2KNO3 + HgI2 HgI2 + 2KI [HgI4]2- + 2K+ 1.1.1 Katse 4 Töö eesmärk: Kompleksanioonide saamine Töö käik: Valiti reaktiivid NaCl, CuCl2, AgNO3 ja KCl et valmistada tiiglites AcCL ja CuOH2 sademed. Sademetelt valati ära lahus, lisades sademe tilkhaaval
ANORGAANILINE KEEMIA I: LABORATOORSE TÖÖ PROTOKOLL Robert Ginter - 142462MLGBII Praktikum V 1 TÖÖ 12: KOMPLEKSÜHENDID 1 Katse 3A Töö eesmärk: Kompleksioonide saamine. Töö vahendid: TAP pesa, pipett, Elavhõbe(II)nitraat, KI lahus. Töö käik: TAP pessa pipeteerida 2-3 tilka 0,5M elavhõbe(II) nitraadi lahust ja lisada sellele tilkhaaval 1,0 M KI lahust, kuni algul tekkiv sade HgI2 lahustub kompleksiooni [HgI4]2- tekke tõttu. Koostada reaktsioonivõrrand. Arvutused: Hg(NO3)2 + 2KI 2KNO3 + HgI2 HgI2 + 2KI [HgI4]2- + 2K+ 1.1.1 Katse 4 Töö eesmärk: Kompleksanioonide saamine Töö käik: Valiti reaktiivid NaCl, CuCl2, AgNO3 ja KCl et valmistada tiiglites AcCL ja CuOH2 sademed. Sademetelt valati ära lahus, lisades sademe tilkhaaval
Energiat genereeritakse substraadi tasemel fosforüleerimisel. Energiametabolismiga seotud geene kontrollitakse nelja erineva regulaatorite rühma poolt · ArcA/ArcB represseerib peamiselt aeroobse hingamisega ja tsitraaditsükli tööga seotud funktsioone. · FnR toimib peamiselt anaeroobsete radade aktivaatorina, kuid represseerib ka mõningaid geene, mis on aktiivsed bakterite aeroobsel kasvul. · NarL/NarP/NarX/NarQ on aktiveeritavad anaeroobsetes tingimustes nitraadi ja nitriti poolt. Need regulaatorid stimuleerivad nitraadi reduktaasi geeni transkriptsiooni ning nitraadi ja nitriti metabolismiga seotud geenide transkriptsiooni; teiste terminaalsete reduktaaside geenid on inhibeeritud. · FhlA regulon aktiveeritakse anaerobioosis ja formiaadi poolt, represseeritakse aga hapniku ja nitraadi poolt. Aeroobsetes tingimustes formiaati püruvaadist ei teki, kuna vastav ensüüm Pfl (püruvaadi-formiaadi lüaas) ei tööta
redoksreaktsioonid Mn Histidiini ammoniaak Tõmbab elektrone enda poole lüaas · kaudselt ATP- Co Glutamaadi mutaas Co on osaks koensüümist kobalamiin Magneesium kompleks Ni Ureaas Esineb aktiivtsentris Mo Ksantiini oksüdaas Oksüdeerimine-redutseerimine V Nitraadi reduktaas Oksüdeerimine-redutseerimine Metallid on olulised Se Glutatiooni Asendab ühes tsüsteiinijäägis mikroelemendid peroksüdaas väävliaatomit Mittevalgulised biokatalüsaatorid: ribosüümid Ribonukleaas P katalüüsib tRNA eellasmolekuli hüdrolüüsi spetsiifilise koha pealt, moodustub funktsionaalne tRNA Ribonukleaas P koosneb valgulisest osast ja RNA-st
Proteiin · alkaalne uriin * teiste proteiinide olemasolu kui Tundlikum albumiinile. · ammooniumühendid albumiini olemasolu Kõrge erikaal võib anda · kloorheksidiin jäljed. · hematuuria · mikroobid Nitritid * ebaõige säilitamine, bakterite * kui mikroob ei sisalda nitraadi Toidust pärineva nitraadi proliferatsioon reduktaasi muutumine nitrititeks Gram- * kui toit ei sisalda nitraate bakterite toimel. Kõrge * kui uriini inkubatsioon põies ei erikaal vähendab testi ole küllaldane tundlikkust. * askorbiinhape
Sissejuhatus: Pb2+ -, Ag+ - ja Hg22+ - ioonide eraldamine teiste rühmade katioonidest põhineb nende katioonide kloriidide väga vähesel lahustumisel vees. Seetõttu on I rühma katioonide rühmareaktiiviks lahjendatud HCl lahus, mille toimel need katioonid sadestuvad rasklahustuvate kloriididena - PbCl 2, AgCl ja Hg2Cl2. Kõige suurema lahustuvusega on PbCl2, mille lahustuvus suureneb soojendamisel tunduvalt. Seda omadust kasutatakse Pb2+ - ioonide eraldamiseks teistest I rühma katioonidest. Sadestamisel tuleb vältida Cl - ioonide suurt liiga, sest PbCl2 ja AgCl moodustavad kloriidioonide liiaga lahustuvaid kompleksühendeid [PbCl4]2 ja [AgCl2]. Esimese rühma katioonide eraldamise ja tõestamise skeem: Tõestusreaktsioonid: Pb2+ - ioonide tõestusreaktsioonid a) Cl- - ioonidega Plii(II) nitraadile lisasin kaaliumkloriidi, tekkis valge pliikloriidi sade, mis lahustus soojas vees. Pb2+ + Cl- PbCl2 b) I- -...
· Superkloreerimine (väga resistentsete mikroorganismide tapmiseks) -> kloori liig (>0,1mg/L) -> kõrvaldatakse SO2, Na2SO3 või Na2S2O3 abil ->flitreeritakse läbi kaltsiumsulfiti või söe · Kloorimise kasutamisel joogivee töötlemisena peab vaba jääkkloori sisaldus jääma 0,3 mg/L 0,5 mg/L. Osoneerimine · Omab eelist kloorimise ees, kuna laguneb hapnikuks, st. Kemikaale ei jää vette. · Üleliia suuri nitraadi kontsentratsioonid -> bakteriaalne denitrifikatsoon, ioon- vahetus või pöördosmoos 1) O2 lõhutakse keemiliselt või elektrivoolu toimel atomaarseks hapnikuks O+O 2) O moodustab koos hapniku molekuliga O2 kompleksse kolmeaatomilise ühendi O3, osooni. 3) See protsess on sumaarselt pöörduv, st. 2O3 3O2 H=-298kJ Osooni keemilised omadused: Osoon on väga tugev oksüdeerija. Osoonpuhastus tehnoloogia: 1) Prantsuse koolkond
meenutavad juuksied. Laktoosi osasoonid oli peaegu vormitu, raske kirjeldatavad täpikesed. 1.2.3 Hõbepeegli reaktsioon Taandavate suhkrute molekulides sisalduv aldehüüdrühm (tsuklilise vormi puhul poolatsetaalne hüdroksüülrühm) taandab mitmete metallide sooli. Ammoniakaalsest hõbenitraadi lahusest sadestub metalliline hobe aldehüüdide, seega ka taandavate suhkrute toimel valja, moodustades katseklaasi pinnale peegli. Töö käik Valasin 1 ml 1% hõbe nitraadi lahust, lisasin 0,5 ml konts. ammooniumi lahust ja 1 ml glükoosi lahust. Soojendasin. Töö tulemus Katseklaasi seinatel tekkis ilus hõbekiht peeglina, mis näitas, et reaktsioon oli positiivne. See tähendab, et aldehüüdruhma sisaldav glükoos taandas hõbenitraadi, eraldates metallilist hõbet. 1.2.4 Sahharoosi hüdrolüüsi kontroll Fehlingi lahustega Taandavate suhkrute määramiseks kasutatakse Fehlingi reaktiivi, mis redutseeruvate suhkrute korral annab lahusesse punase sademe
Lämmastik Lämmastiku leidumine ja saamine Lihtainena leidub lämmastikku atmosfääris ja ka komeetide aatomitena ning udukogudes. Ühendite koostises leidub mineraalides ja nitraatides ehk salpeetrites. Eluslooduses leidub valkudes ja nukleiinhapetes. Lämmastiku kui lihtaine iseloomustus (omadused) Värvusetu, maitsetu, lõhnatu vees vähe lahustuv, õhust kergem gaas. Sulamistemp. On -210 ja keemistemp -195,8. Lämmastik on kõikidest molekulidest keemiliselt kõige püsivam, kuna tema molekulis on kahe lämmastiku aatomi vahel kolmikside, selletõttu on ta lihtainena keemiliselt passiivne ehk väheaktiivne gaas ja mittemetallidega toatemp. ei reageeri, ainult mõnede metallidega. Lämmastikku saab akiivseks muuta väga kõrgel temperatuuril, sel põhjusel tekib nt äikese ajal õhku lämmastikoksiidi. Väheaktiivsete metallide nitriidides on valitsev metalliline side, nad on kõvad ja keemiliselt inertsed. Aktiivste m...
Eesti Maaülikooli Põllumajandus- ja keskkonna instituut Merili Sulg LOODUS KUI ISEENDA REOSTAJA Referaat Juhendaja Merle Öpik Tartu 2008 SISUKORD 1. Sissejuhatus..............................................................................................................3 2. Bioloogiline saastatus...............................................................................................4 2.1 Sahara tolmu saaste...........................................................................................4 2.2 Sinivetikate saaste............................................................................................4 3. Keemiline saastatus..................................................................................................4 3.1 Vulkaanilin...
1995.a Taanis keelati nitraatide lisamist lihatoodetesse. Alates aastast 2006 Euroopas on lubatud lisada nitraate 150 mg/kg ja nitritit 100-150 mg/kg. Nende arvudega kaasnevad palju erandeid. Nitriti koguse reguleerimine seadusega näitab, et paljudes maades nitrit on tunnustatud nagu mürkaine. Nitraat on vähem mürgine, kuid see on ka vähem effektiivne. Tänu sellele, et nitrit on võimeline oksüdeerida nitraadiks, võib leiduda nitraadi nendes toodetes kuhu seda pole lisatud. Lihatooted - nitritid Juustud - nitraadid 12 Antonina Zguro, TTÜ Virumaa Kolledž Nitrosoamiinid Juba 1970. aastal pöörati tähelepanu soolatud lihatoodetes nitrosoamiinide tekkele. Nitrosoamiinid tekkivad nitriti reaktsioonist amiinidega kõrgetel temperatuuridel. Nitrosoamiinide tekke eeldusteks on amiinide
3; min aluselisus (CaCO3): NH4-N ~8.6. Nitrifikatsiooni heks tagajrjeks on lmmastiku vljauhtumine mullast, sest erinevalt ammooniumist ei absorbeeru nitrit ja nitraat mullaosakeste pinnale. Nitrifikatsiooni inhibeerimiseks kasutakse pllumajanduses erinevaid kemikaale (Nserve, DCD). Looduses esineb ka heterotroofne nitrifikatsioon, mida viivad lbi nii bakterid (Alcaligenes, Arthrobacter, aktinomtseedid) kui ka seened (Aspergillus). Energiat sellest protsessist ei saada. Dissimilatoorne nitraadi redutseerimine toimub fakultatiivse metabolismiga bakterite vahendusel, kes kasutavad hapniku puudumisel elektroni aktseptorina nitraati. (NO3-+4H2 +2H+. NH4+ +3H2O). Energiat saadakse protsessi esimesest etapist (nitraadi redutseerimine nitritiks), teise etapi (NO2-. NH3) eesmrgiks on regenereerida NAD ja see toimub juhul, kui keskkonnas on piisavalt orgaanilist ssinikku. ksnes nitraati nitritiks redutseerivaid baktereid nimetakse nitraadi hingajateks (nitraadi redutseerijad), tpiline nide
JBL-i poolt välja töötatud kompensatsioonimeetod tagab täpsed ja usaldusväärsed tulemused isegi sellises akvaariumivees, mis on turbafiltrite ja ravimite tõttu parajalt häguseks muutunud. Miks testida? Orgaaniliste ainete lagunemis- või mineraliseerimisprotsess akvaariumis (sööda ja taimede jääkained, kala eritised) sisaldab järgmisi faase:proteiin-ammoonium-nitrit-nitraat. Seda põhjustavad teatud bakterid. Ammooniumi, nitriti ja nitraadi faaside mõõtmine aitab teha järeldusi akvaariumisüsteemi tööst. Tavaliselt ei tohi ammooniumi ja nitrit konsentratsioontõusta üle 0,2mg/l. Kui nende konsentratsioon tõuseb üle selle piiri, häiritakse sellega bakterite tasakaalu. Nitraatide hulga pidev kasvakvaariumis, millega kaasneb madal või tuvastamatu ammooniumi ja nitriti konsentratsioon, näitab head bakterite tasakaalu.
Juuremügarates lülitatakse see kiiresti amonihapetesse ja transporditakse peremeesksüleemi. Rohelised taimed on võimelised sünteesima kõiki aminohappeid. 8. Mineraalsete toitainete assimilatsioon (nitraadi, ammooniumi, väävli, fosfaadi, katioonide, hapniku) Assimilatsiooniprotsessid on väga energiamahukad ning sõltuvad otseselt fotosünteesi kaudu tekkinud reduktantidest. Juurte kaudu imendunud nitraadid assimileeritakse nii juurtes kui võsundites, see oleneb nitraadi kättesaadavusest ning taimeliigist. Assimilatsiooni käigus redutseerib tsütosoolis nitraadi reduktaas nitraadi nitritiks (NO2-). Seejärel redutseeritakse nitrit juureplastiidides vüi kloroplastides ammooniumiks. Ammoonium muudetakse glutamiiniks ja glutamaadiks. Alles peale neid protsesse saab lämmastikku üle kanda läbi mitmete protsesside teistesse orgaanilistesse ühenditesse. Paljudel taimedel on välja kujunenud sümbioos lämmastikbakteritega (muudavad õhulämmastiku ammooniumiks)
Töö teoreetiline osa, töö käik ja tulemuste analüüs PARANDUSED Kvalitatiivsete reaktsioonide abil saab uurida, kas on mingil materjalil teatud keemilise elemendi funktsionaalne rühm, ühendite rühm või ei ole. VALGUD - polüpeptiidid (aminohappejäägid seotud peptiidsidemetega), omavad 4 struktuuri. Valkude detekteerimiseks(=kindlakstegemiseks) kasutatakse: värvusreaktsioonid, väljasadestamine, väljasoolastamine. Kvalitatiivsed reaktsioonid: universaalsed (üldreaktsioonid) ja spetsiifilised (erireaktsioonid). BIUREEDIREAKTSIOON Kasutatakse et määrata ühendit millel on kaks või enam peptiidsidet aluselises keskonnas Cu2+-ioonidega moodustavad violetse kompleksi. Valkude üldreaktsioon. 1.1ml munavalgu 2.1ml 10%-list NaOH, 1 tilk 1%-list CuSO4 3.Loksutasin Lahus muutus sinakasvioletseks => Cu2+-ioonid moodustusid valgumolekulidega biureetkompleksi => lahuses olid valgud. KSANTOPROTEIINREAKTSIOON (MULDERI REAKTSIOON) Kasutata...
1. Ainete tuvastamine kvalitatiivsete reaktsioonidega Kvalitatiivsete reaktsioonidega on võimalik määrata, kas mingi keemiline element, funktsionaalne rühm, ühend või ühendite rühm leidub uuritavas proovis või mitte. Katse läbiviimisel reaktsioon vastavalt kas toimub või ei toimu, mida saab täheldada värvuse muutusega, sademe või hägu moodustumisega, gaasi eraldumisega või muude silmaga nähtavate muutuste toimumisega. 1.1 Valkude reaktsioonid 1.1.1 Biureedireaktsioon Reaktsioon toimub, kui aine sisaldab vähemalt kahte peptiidsidet. Leeliselises keskkonnas annab valk Cu(II) ioonidega sinakasvioletse, valgu mittetäieliku hüdrolüüsi produktid aga roosa värvusega biureedikompleksi. Cu2+ ioonid seostuvad nelja peptiidsideme koostisesse kuuluva lämmastiku aatomiga, kaks kummastki polüpeptiidahelast või selle fragmendist. Töö käik: 1 ml munavalgu lahusele lisati 1 ml 10% NaOH lahust ja mõni tilk 1% CuSO4 lahust. Tulemus: CuSO4 lisamis...
bakter toksiin toksiin, mis kustub esile koekahjustusi mügarbakter osa õhulämmastikku siduvad bakterid, mis elavad sümbioosis liblikaõieliste taiumedega moodustades taimejuurtel mügaraid nitrifikatsioon protsess, milles nitrifitseerijad bakterid oksüdeerivad hapniku abil ammonniaaki ja nitritit ja mille tulemusel tekib nitraat denitrifikatsioon - toimub anaeroobsetes tingimustes denitrifitseerijate baktertie vahendusel nitraadi ja nitriti redutseerimisel, mille tulemusel tekivad gaasilised produktid no, n2o, n
näiteks, nagu (= näiteks), s.o, st, sealhulgas, muu hulgas, teiste seas, eriti, iseäranis, eelkõige jms. Nt Kaubandustõkked ei ole takistanud teisi kolmandate riikide tootjaid, eelkõige Ladina-Ameerika tootjaid, eksportimast oma tooteid. Isikunimekomisjoni liikmed, sealhulgas esimehe, nimetab regionaalminister. Mitmed koolid, nagu Kaarepere, Palamuse ja Laiuse kool, on laiendanud oma spordiväljakud normaalsuuruseni. Alles seejärel on taim võimeline lämmastikku, enamasti nitraadi, vahel ka ammooniumi kujul, omastama. Hasartmängust, välja arvatud tegevusloaga hasartmängust, ja loteriist tulenev kohustus .. Sidesõna nagu on kindlasti komastatav lisandisidend juhul, kui ta võrdub sidendiga näiteks, nagu eespool toodud näitelauses. Tarindis niisugune ~ seesugune ~ selline ~ säärane X nagu (näiteks) sidesõna nagu ette koma ei panda, kui tegemist on selge võrdlusega (omavahel võrreldakse eri isikuid, asju vms), nt Mart ei ole selline inimene nagu Jüri
Laboratoorne töö 1.1 ja 1.2 Ainete tuvastamine kvalitatiivsete reaktsioonidega Töö teostaja Õpperühm Üliõpilaskood YASB21 Töö teostamise Juhendaja Protokolli esitamise kuupäev kuupäev Tiina Randla 06.02.13 19.02.13 1.1 Valkude reaktsioonid. 1.1.1 Buireedireaktsioon Biureedireaktsiooni annavad kõik ained, mis sisaldavad vähemalt kahte peptiidsidet. Leeliselises kekskonnas annab valk vask(II)ioonidega sinakasvioletse värvuse, peptiidid aga roosa värvusega biureet-kompleksi, mis moodustub vase ioonide seostumisel peptiidsidemete koostises oleva hapniku aatomitega. Värvuse intensiivsus sõltub valgu kontsentratsioonist ja vase ioonide hulgast lahuses. Töö käik · Katseklaasi valame 1ml munavalgu lahust. · Lisame 1ml 10%-list NaOH lahust j...
Oksüdeerub õhuhapniku mõjul lämmastikdioksiidiks. NO2: punakaspruuni värvusega, terava lõhnaga, mürgine, o.-a. IV. Reageerimisel veega mood. HNO3 ja HNO2. Tugev oksüdeerija. Laboris saadakse vase reageerimisel kontsentreeritud väävelhappega. N2O: netraalne oksiid, nõrga meeldiva lõhnaga, värvuseta, naerugaas, suuremas hulgas tekitab narkoosi. Nitraadid lahustuvad hästi vees. Kuumutamisel lagunevad, leelismetallide nitraadi korral tekib vastav nitrit ja O2 Vähem aktiivsemate metallide korral vastav oksiid, O2 ja NO2. Lämmastikhappe tootmine: N2 + + 3H2 NH3 4NH3 + 5O2 (katalüsaator) 4NO + 6H2O 2NO + O2 2NO2 4NO2 + 2H2O + O2 4HNO3 Fosforil on tuntud valge fosfor ja punane fosfor. Valge fosfor on küllalt aktiivne, mürgine, süttimisohtlik, hoitakse purgis veekihi all, helendab pimedas(aeglane oksüdeerumine).
AgNO3 annab valge sademe,mis kiiresti pruunistub ja siis muutub mustaks 2.Lahjendatud H2SO4 eraldub SO2 ja S,seejuures esineb sogastumine eralduva väävli tõttu. CO3 2- 1.Hapete toimel eraldub CO2. NO3- 1.Brutsiini lahus väävelhappes annab punase värvuse. 5 2.Kui nitraadi lahusele valada FeSO4 küllastatud lahust ja ettevaatlikult valada juurde(katseklaasi seina mööda) kontsentreeritud H2SO4, siis mõlema lahuse piiril moodustub pruun rõngas. NO 2 - 1.Lahjendatud väävelhape eraldub lämmastikoksiidi. 2.Koobaltisoolad äädikhappe juurdelisamisel annavad kollase sademe. 3
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL KEEMIAINSTITUUT Bioorgaanilise keemia õppetool YKL3312 Biokeemia praktikum Laboratoorne töö 1. Ainete tuvastamine kvalitatiivsete reaktsioonidega 1.1 Valkude reaktsioonid 1.2 Süsivesikute reaktsioonid Tallinn 2010 1. AINETE TUVASTAMINE KVALITATIIVSETE REAKTSIOONIDEGA Kvalitatiivsed reaktsioonid võimaldavad kindlaks teha mingi keemilise elemendi, funktsionaalse rühma, ühendi või teatud omadustega ainete grupi olemasolu või puudumist uuritavas keskkonnas. Enamasti hinnangut antakse värvuse tekke, sademe moodustumise, gaasi eraldumise või muu silmaga nähtava muutuse alusel. Kvalitatiivsed reaktsioonid ei nõua aine täpset doseerimist, enamasti võib piirduda silmamõõduga. 1.1 VALKUDE RAKTSIOONID TÖÖ TEOREETILISED ALUSED Valgud on polüpeptiidid, mis koosnevad omavahel peptiidsidemega seotud a...
Selleks pole vajadust. Sool ei puhverda pH-d ega tõsta veekaredust, nii et arusaam, et sool on kasulik sellistele kareda vee kaladele, nagu eluspoegijad ja Rift Valley kirevahvenad, on vale. Pidades kareda vee kalu, on vajalik tõsta karbonaatkaredust (KH-d). Seda saab teha kasutades Malawi soolasegusid või lisades koralliliiva filtrisse. Kas soolal on sisehaiguste vastane ravitoime? Kontsentratsioonis kuni 3 mg/l saab soolaga ravida mitmeid hädasid. See alandab nitraadi ja nitriti mürgist toimet ning vähendab teisejärguliste nakkuste tõenäosust nagu seenhaigus ja uimemädanik. Sarnast kontsentratsiooni võib kasutada ka täpihaiguse ravimisel, tõstes veetemperatuuri. Kuid tavapärase harjumusliku lisandina on sool üleliigne ning pikaajalisel kasutamisel ohtlik kaladele, kelle elukeskkond pole riimvesi. Röövkalad vajavad elustoitu. Väga vähesed liigid vajavad elustoitu. See on tülikas ja kulukas tegevus ning just elustoiduga
1. Ainete tuvastamine kvalitatiivsete meetoditega 1.1 Valkude reaktsioonid 1.2 Süsivesikute reaktsioonid Töö teoreetilised alused: Kvalitatiivsed reaktsioonid võimaldavad kindlaks teha mingi keemilise elemendi funktsionaalse rühma, ühendi või teatud omadustega ainete grupi olemasolu. Saadud tulemused on ühebitine ehk vastuseks saadakse kas ei või jah (reaktsioon kas toimub või mitte). Enamasti tekib sade, gaas või muutub värvus. 1.1 Valkude reaktsioonid · Valgud on polüpeptiidid, kus aminohapped on seotud amiid/peptiidsidemetega. · Valkudes sisalduvaid (proteogeenseid) aminohappeid on 20 (erinevad radikaalide struktuuri poolest). · Valgud täidavad ülesandeid tänu iseloomulikele ruumilistele struktuuridele (tuleneb primaarsest struktuurist aminohapete valik ja järjekord). · Polüpeptiidahela üksikute lõikude korrapäratust iseloomustab sekundaarne struktuur. · Kogu valgumole...
Tartu Ülikool Arstiteaduskond Tartu Ülikooli mikrobioloogia instituut Aeroobsete ja anaeroobsete bakterite metabolismi erinevused Referaat Autor: Eliys Tomson Arstiteadus II, 7. Rühm Sõnade arv 1493 Tartu 2010 Summary Metabolism is one of the things that can be used to classify bacteria. For example aerobic and anaerobic bacteria are differentiated on the bases of their need for oxygen in the metabolism. The following report is a brief overview of bacterial metabolism, that is mos...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL KEEMIAINSTITUUT Bioorgaanilise keemia õppetool YKL0060 Biokeemia praktikum Laboratoorne töö 1. Ainete tuvastamine kvalitatiivsete reaktsioonidega 1.1 Valkude reaktsioonid 1.2 Süsivesikute reaktsioonid Üliõpilane Matrikli nr õpperühm Juhendaja: Tallinn 2011 1. AINETE TUVASTAMINE KVALITATIIVSETE REAKTSIOONIDEGA Kvalitatiivsed reaktsioonid võimaldavad kindlaks teha mingi keemilise elemendi, funktsionaalse rühma, ühendi või teatud omadustega ainete grupi olemasolu või puudumist uuritavas keskkonnas. Enamasti hinnangut antakse värvuse tekke, sademe moodustumise, gaasi eraldumise või muu silmaga nähtava muutuse alusel. Kvalitatiivsed reaktsioonid ei nõua aine täpset doseerimist, enamasti võib piirduda silmamõõduga. ...
Tallinna Tehnikaülikool Keemiainstituut Biorgaanilise keemia õppetool Protokoll N.1 Laboratoorne töö N.1 Ainete kvalitatiivsed reaktsioonid Valkude reaktsioonid Süsivesinikute reaktsioonid Valkude reaktsioonid. Valgud on polüpeptiidid, mis koosnevad omavahel peptiidsidemega seotud aminohapetest. Valkudes sisalduvaid aminohappeid on 20 ning nad erinevad üksteisest radikaaldie struktuuri poolest. Valkude primaarne struktuur iseloomustab aminohapete valikulist järjekorda, sekundaarne struktuur polüpeptiidahela üksikute lõikude korda ja tertsiaarne struktuur kogu valgumolekuli ruumilisust. Kui molekul koosneb enam kui ühest polupeptiidahelast moodustuvad oligomeersed valgud, mis omavad ka kvaternaarset struktuuri. Ruumilised struktuurid on fikseeritud nõrkade keemiliste sidemete ja vastasmõjudega. Kui valgu ruumilises struktuuris grupeeruvad ümber ruumilist struktuuri fikseerivad nõrgad sideme...
Laboratoorne töö I Üliõpilane: Meelika Lukner (155308) Kuupäev: 12.02.2016 Ainete tuvastamine kvalitatiivsete reaktsioonidega Kvalitatiivsed reaktsioonid võimaldavad kindlaks teha mingi aine või ühendite rühma olemasolu (või ka puudumist) uuritavas materjalis. Saadav informatsioon on kas ei või jah, seega ei mõõdeta komponendi kvantitatiivset sisaldust. Kuna kvalitatiivne analüüs ei nõua reagentide täpseid doose, siis mainin siinkohal ära, et kõik uuritavate proovide ja reagentide doosid võetakse ligikaudse täpsusega. 1.1.Valkude reaktsioonid Valgud on polüpeptiidid, mis on omavahel seotud amiidsidemetega. Nende koostises leidub 20 üldlevinud aminohapet. [https://www.neb.com/~/media/NebUs/Page%20Images/Tools%20and%20Resources/Usage ...
Töö teoreetilised alused Et osata hinnata uuritava proovi ainelist sisaldust, on suuresti abiks erinevad kvalitatiivsed reaktsioonid. Kvalitatiivsed reaktsioonid on pikema aja jooksul välja kujunenud tõhusaks meetodiks tunnistatud laboratoorsed katsed ja nendele iseloomulike reaktsioonitulemuste põhjal saab tuvastada konkreetse ühendi/ ühendite rühma/ keemilise elemendi ja/ või funktsionaalse rühma olemasolu lahuses. Selleks võib olla: iseloomuliku värvusreaktsiooni teke; sademe või hägu moodustumine; gaasi eraldumine; muud silmale nähtavad muudatused. Antud töös tulevad vaatluse alla valkude ja süsivesikute kvalitatiivsed meetodid. Valgu puhul mängib tähtsat rolli tema aminohappeline koosseis ja järjestus, lisaks valgu ruumiline struktuur. Siin puhul on abiks värvusreaktsioonide tekitamine, väljasadestamine lahusest reagentide või temperatuuri toimel (termiline denaturatsioon), ja väljasoolastamine erinevate valgufraktsioonide l...
TÖÖ 1: AINETE TUVASTAMINE KVALITATIIVSETE REAKTSIOONIDEGA Juhendajad: Kaia Kukk Priit Eek 1.1. Valkude reaktsioonid 1.1.1. Biureedireaktsioon Ühendid, mis sisaldavad kaht või enamat peptiidsidet, moodustavad aluselises keskkonnas Cu2+ ioonidega violetse kompleksi. Kuna biureedireaktsioon on tingitud peptiidsidemete esinemisest, siis on ta valkude üldreaktsioon. Leeliselises keskkonnas moodustub valgumolekuliga sinakasvioletne biureetkompleks. Kompleksi värvuse intensiivsus sõltub valgu kontsentratsioonist ja vase ioonide hulgast lahuses. Töö käik Katseklaasi valatakse 1 ml munavalgu lahust. Lisatakse 1 ml 10% NaOH lahust ja mõni tilk 1% CuSO4 lahust. Loksutatakse. Reaktsioonisegu muutub lillakaks, mille põhjustavad biureetkompleksid. Järeldus Lillakas (violetne) värvus kinnitab pika...
Põllumajanduse mõju keskkonnale Koostaja: Ülle Liiber Avaldatud Creative Commonsi litsentsi „Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti (CC BY-SA 3.0)“ alusel, vt http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee/ Avaldatud Creative Commons litsensi „Autorile viitamine+ jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti (CC BY-SA 3.0) alusel vt http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee Terry Sohl , U.S. Geological Survey Põllumajandusliku maa suurenemine – loodusliku mitmekesisuse vähenemine • Linnastumise, teedeehituse ja metsade lageraie kõrval on põllumajandus üks peamisi maastike muutjaid. • Põllumaade laienemisega kaasneb loodusliku mitmekesisuse vähenemine. • Selle tagajärjel halvenevad ökoloogilised tingimused. • Looduslik taimk...
moodustub 4H+ + e- paari. Fermenteerimise käigus käigus moodustuvad fosforüleeritud vaheühendid ja koensüümid (trioosfosfaadid, NADH/NAD +, ja ADP/ATP) suunduvad paljudesse teistesse metaboolsetesse radadesse. Hapniku ja erinevate lämmastikühendite hulk määrab, milline energiagenereerimise süsteem käivitub: Aeroobsetes tingimustes on represseeritud geenid, mis kodeerivad nitraadi reduktaasi, fumaraadi reduktaasi ja teisi reduktaase ning toimub ainult aeroobne hingamine. Hapniku puudumisel, kuid nitraadi olemasolul on aktiveeritud ainult nitraadi reduktaasi geen. Samas on teiste lämmastikühendite reduktaaside geenid inaktiivsed toimub nitraatne hingamine. Aeroobsetes tingimustes moodustub püruvaadist püruvaadi dehüdrogenaasi toimel atsetüül-CoA. Anaeroobsetes tingimustes on püruvaadi dehüdrogenaasi geeni avaldumine aga pärsitud ja püruvaadist
Suur osa orgaanilisi lämmastikuühendeid allub nitrifikatsioonile, oksüdeerudes nitraatideni, mis on kergesti taimede poolt omastatavad. Suure hulga korral nitraadid kuhjuvad ja võivad saada ohtlikuks loomorganismidele. Biokeemilised muundumised lämmastiku tsüklis: N sidumine molekulaarsest vormist orgaaniliseks Nitrifitseerimine ammooniumiooni astmeline oksüdatsioon NH4+ => NO3- Denitrisitseerimine nitraadi ja nitriti tagastamine atmosfääri N2-na Bioloogiline lämmastiku sidumine on keskkonna biokeemiliste protsesside võtmeküsimus ja oluline taimede kasvul mineraalväetisteta. Lämmastiku akumulatsioon veekogudes nitraatidena põhjustab nende eutrofeerumist. 19. Kirjeldage ja joonistage fosfori ringet Fosforiringe on biogeokeemiline tsükkel, mis
TTÜ keemiainstituut Bioorgaanilise keemia õppetool Biokeemia Laboratoorne töö Töö pealkiri: nr: 1 Valkude ja süsivesikute reaktsioonid Õpperühm: Töö teostaja: Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Protokoll Terje Robal 07.02.2012 arvestatud: 1. AINETE TUVASTAMINE KVALITATIIVSETE REAKTSIOONIDEGA Kvalitatiivsete reaktsioonide abil saab kindlaks teha mingi keemilise elemendi, funktsionaalse rühma, ühendi või ühendite rühma olemasolu või puudumist uuritavas materjalis. Hinnatakse, iseloomuliku värvusreaktsiooni teket, sademe või hägu moodustumist, gaasi eraldumist, muid silmaga nähtavaid muudatusi. Kvalitatiivse analüüsi puhul pole tavaliselt vaja reagente täpselt mõõta, piisab silmamõõdust ja suurusjärguga arvestamisest. 1.1 VALKUDE REAKTSIOONID Valgud on polüpeptiidid, mille ,,ehituskivid" aminohapped on omavahel ühendatud peptii...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
