Nitritid ja nitraadid kahjulikud või kasulikud? Ajalugu Nitraati on kasuttaud juba ammustest aegadest liha soolamiseks. 1800-aastates oli avastatud, et nitraat muutub nitritiks bakterite tegevuse toimel (nitraati vähendavad bakterid) ja et just nitrit ongi tegelik soolamisaine. 20-sajandi esimesel poolel toimus üleminek nitraadist nitritile, kuna nitritiga soolamise protsess toimus kiiremini, tootlikus suurenes, ning nitriti keemia sai selgeks. Praegusel ajal on laialdaselt kasutusel lihatoodete valmistamisel nitritsool. Seda hakati kasutama juba 19- sajandil, sisi kui inimesed on märganud, et ühed soolad konserveerivad paremini kui teised. 1891 aastal oli märgatud, et nitraadist soolamiseaja jooksul bakterite toimel moodustub nitrit.
Lämmastik Lämmastiku leidumine ja saamine Lihtainena leidub lämmastikku atmosfääris ja ka komeetide aatomitena ning udukogudes. Ühendite koostises leidub mineraalides ja nitraatides ehk salpeetrites. Eluslooduses leidub valkudes ja nukleiinhapetes. Lämmastiku kui lihtaine iseloomustus (omadused) Värvusetu, maitsetu, lõhnatu vees vähe lahustuv, õhust kergem gaas. Sulamistemp. On -210 ja keemistemp -195,8. Lämmastik on kõikidest molekulidest keemiliselt kõige püsivam, kuna tema molekulis on kahe lämmastiku aatomi vahel kolmikside, selletõttu on ta lihtainena keemiliselt passiivne ehk väheaktiivne gaas ja mittemetallidega toatemp. ei reageeri, ainult mõnede metallidega. Lämmastikku saab akiivseks muuta väga kõrgel temperatuuril, sel põhjusel tekib nt äikese ajal õhku lämmastikoksiidi. Väheaktiivsete metallide nitriidides on valitsev metalliline side, nad on kõvad ja keemiliselt inertsed. Aktiivste m...
Tuleb segada CO2 või lämmastikuga. Kasutatakse niisuguste asjade steriilimiseks, mis kuuma ei talu (kosmoselaev). Ka laboriplastiku, südameklappide jne steriliseerimiseks. Tapab ka endospoore. Glutaraalaldehüüdi kasutatakse haiglates vahendite steriilimiseks. On vist ainuke vedel aine, mida võib käsitleda kui steriliseerijat. Kasut 2% lahusena. Hävitab spoore, baktereid, seeni, viirusi. 106. Säilitusained: sorbiinhape, bensoehape, nitrit. Sorbiinhape hallitusevastane aine, lisatakse moosisuhkrule, juustudele, siirupitele ja kookidele. Bensoehape ka hallitusvastane aine. Lisatakse margariinile, siidrile, karastusjookidele. Samuti lisatakse shampoonidele ja kreemidele. Nitrit takistab endospooride idanemist ja on hea kaitse botulismi vastu. Soolatud liha ja kala, vorstitooted.
looduslikud lisaained ühendid, mis eraldatakse looduslikest toormaterjalidest ja toiduainetest: näiteks karrageen E407 loodusidentsed lisaained karoteen leidub porgandis sünteetilised lisaained ained, millel ei ole looduses analoogi ADIMINIMAALNE AKSEPTEERITAV PÄEVANE LISAAINTE DOOS 1KG KEHAKAALU KOHTA LIHATÖÖSTUSES KASUTATAVAD LISAAINED 1. Konservandid ehk säilitusained on ained, mis pidurdavad või taksitavad mikroobide elutegevust. Tagavad toote ohutuse. E250 Na nitrit, E251 Na nitraat, E210 bensoehape jne. 2. Antioksüdandid. Ained, mis takistavad ja väldivad hapniku toimet. Pidurdavad rasva rääsumist, kõrvallõhna teket, hapniku toime suhtes tundlike vitamiinide muutumist, pikendavad säilivust, soodustavad värvust, vähendavad nitroosoamiinide tekke võimalikkust. Takistavad toote toiteväärtuse langust 3. Stabilisaatorid, emulgaatorid ja paksendajad katavad vee ja rasvaosakesi vältides eraldumist struktuurist.
TALLINNA ÜLIKOOL Nitraadid toidus ja keskkonnas Referaat Koostaja: Tallinn 2014 Sisukord Sisukord.............................................................................................................. 2 Sissejuhatus....................................................................................................... 3 1.Nitraadid ja nitritid.......................................................................................... 4 2.Nitraatide teke................................................................................................. 5 3.Nitraadid põllumajanduses.............................................................................. 6 4.Nitraadid toidus............................................................................................... 7 5.Nitraatide muundumise mõju kehas.....................................................
sorbitool), tärklis, tahke kohv, maitseained, lõssipulber, värvained (karoteen, kurkumiin), kergitusained (naatriumdifosfaat, naatriumvesinikkarbonaat). 10 Antonina Zguro, TTÜ Virumaa Kolledž Nitraadid ja nitritid E249 KNO₂ E250 NaNO₂ E252 KNO₃ Kasutatakse lihale ja lihatoodetele punase (atraktiivse) välimuse andmiseks Nitrit pärsib botulismi tekitava bakteri (Clostridium botulinum) levikut Saksamaal 20-sajandi alguses nitriti liig lihatoodetes lõppes surmajuhtumitega. Pärast seda hakati seaduslikult reguleerima nitritite sisaldust värsketes ja valmistoodetes. Nitritit oli lubatud lisada ainult koos tavalise soolaga. Aga nitraate tohtis lisada otseselt puhtal kujul lihasegudele (nitraat muutub nitritiks bakterite tegevuse toimel).
HAPPED-liitained, mis koosnevad metallkatioonist ja happejääkanioonist vesinikkatioonist ja happejääkanioonist Cl-kloriid (hapnikuta ja hapnikhapped) F-fluoriid H2S-divesiniksulfiidhape I-jodiid HCl-vesinikkloriidhape Br-bromiid H2SiO3-ränihape S-sulfiid HNO2-lämmastikushape NO2-nitrit HNO3-lämmastikhape NO3-nitraat HF-vesinikfluoriidhape CO3-karbonaat H2SO4-väävelhape SO3-sulfit H2SO3-väävlishape SO4-sulfaat H2CO3-süsihape PO4-fosfaat HBr-vesinikbromiidhape SiO3,SiO4-silikaat HI-vesinikjodiidhape
Divesiniksulfiidhape HS Sulfiid S² Väävelhape HSO Sulfaat SO² Väävlishape HSO Sulfit SO² Lämmastikhape HNO Nitraat NO Lämmastikkushape HNO Nitrit NO (orto)Fosforhape HPO Fosfaat PO³ Süsihape HCO Karbonaat CO² Vesiniksüaniidhape e. HCN Tsüaniid CN sinihape Ränihape HSiO Silikaat SiO² Metaanhape e
HF Vesinikfluoriidhape F Fluoriid HCl Vesinikkloriidhape Cl Kloriidid HBr Vesinikbromiidhape Br Bromiid HI Vesinikjodiidhape I Jodiid H2S Divesinikfulfiidhape S Sulfiid H2SO4 Väävelhape SO4 Sulfaat H2SO3 Väävlishape SO3 Sulfit HNO3 Lämmastikhape NO3 Nitraat HNO2 Lämmastikushape NO2 Nitrit H3PO4 Fosforhape PO4 Fosfaat H2CO3 Süsihape CO3 Karbonaat H2SiO4 Ränihape Silikaat H2SiO3 SiO3
hape) vesinikbromiidhape HBr bromiid Br- vesinikjodiidhape HI jodiid I- divesiniksulfiidhape H 2S sulfiid S2- väävelhape H2SO4 sulfaat SO42- väävlishape H2SO3 sulfit SO32- süsihape H2CO3 karbonaat CO32- lämmastikhape HNO3 nitraat NO3- lämmastikushape HNO2 nitrit NO2- fosforhape H3PO4 fosfaat PO43- ränihape H2SiO3 (H4SiO4) silikaat SiO32- (SiO44-)
Hapete valemid, nimetused; happeanioonide valemid, nimetused Hape Happejääkioon HCl Vesinikkloriidhape Cl- kloriid HBr Vesinikbromiidhape Br- bromiid HF Vesinikfluoriidhape F- fluoriid HI Vesinkjodiidhape I- jodiid H2S Divesiniksulfiidhape S2- sulfiid H2SO4 Väävelhape SO4-2 sulfaat H2SO3 Väävlishape SO3-2 sulfit H2CO3 Süsihape CO3-2 karbonaat H2SiO3 Ränihape SiO3-2 silikaat H3PO4 Fosforhape PO4-3 fosfaat HNO3 Lämmastikhape NO3-1 nitraat HNO2 Lämmastikushape NO2-1 nitrit
Hapete valemid, nimetused; happeanioonide valemid, nimetused Hape Happejääkioon HCl Vesinikkloriidhape Cl- kloriid HBr Vesinikbromiidhape Br- bromiid HF Vesinikfluoriidhape F- fluoriid HI Vesinkjodiidhape I- jodiid H2S Divesiniksulfiidhape S2- sulfiid H2SO4 Väävelhape SO4-2 sulfaat H2SO3 Väävlishape SO3-2 sulfit H2CO3 Süsihape CO3-2 karbonaat H2SiO3 Ränihape SiO3-2 silikaat H3PO4 Fosforhape PO4-3 fosfaat HNO3 Lämmastikhape NO3-1 nitraat HNO2 Lämmastikushape NO2-1 nitrit
- inuliin prebiootikum kodus: normaalne mikrofloora lõpp mäletsejad loomad üle vaadata: anaeroobne hingamine ja kemolitotroofia Lühike toitumine ja energeetika - lito kivi - võihape tekib mäletseja looma vatsas - formiaat sipelghape - Miks on ohtlik nitraatide sisaldus toidus ja joogivees? Nitraatsed hingajad bakterid võivad tegutseda maos ja peensooles ning jämesooles. Nitraat redutseeritakse nitrititeks ja nitrit imbub verre. Nitrit reageerib hemoglobiiniga ja hemoglobiin ei ole võimeline enam hapikku siduma. - Denitrifikatsioon bakterite vahendusel nitraatide redutseerimine gaasiliste produktideni (NO, N2O, N2) - Metaan tekib looduses: o vesinik + süsihappegaas o atsetaat Õhulämmastiku fikseerimine - õhulämmastikku esuudavad kasutada ainult prokarüoodid (nii bakterid kui ka arhed)
valem ANIOON tugevus HCl Cl- VESINIKKLORIIDHAPE e. KLORIID TUGEV SOOLHAPE HBr Br- VESINIKBROMIIDHAPE BROMIID HI I- VESINIKJODIIDHAPE JODIID TUGEV HF F- VESINIKFLOURIIDHAPE FLOURIID TUGEV H2S S2- DIVESINIKSULFIIDHAPE SULFIID NÕRK HNO2 NO2- LÄMMASTIKUSHAPE NITRIT NÕRK HNO3 NO3- LÄMMASTIKHAPE NITRAAT TUGEV H2SO3 SO32- VÄÄVLISHAPE SULFIT NÕRK H2SO4 SO42- VÄÄVELHAPE SULFAAT TUGEV H3PO4 PO43- FOSFORHAPE FOSFAAT NÕRK H3PO3 PO33- FOSFORISHAPE FOSFIT NÕRK H2CO3 CO32- SÜSIHAPE KARBONAAT NÕRK H4SiO4 SiO44- RÄNIHAPE SILIKAAT NÕRK e
H2SO4 VÄÄVLISHAPE -II sulfit Na2SO3 H2SO3 DIVESINIKSULFIID- -II sulfiid Al2S3 HAPE H2S LÄMMASTIKHAPE -I nitraat KNO3 HNO3 LÄMMASTIKUSHAPE -I nitrit Mg(NO2)2 HNO2 FOSFORHAPE -III fosfaat Ca3(PO4)2 H3PO4 METAFOSFORHAPE -I metafosfaat Zn(PO3)2 HPO3 SÜSIHAPE -II karbonaat CaCO3 H2CO3
abiks.pri.ee Hape Nimetus Anioon An.nimi Oksiid H2SO4 väävelhape SO4-2 sulfaat SO3 H2SO3 väävlishape SO3-2 sulfit SO2 H2CO3 süsihape CO3-2 karbonaat CO2 HNO3 lämmastikhape NO3- nitraat (N2O5) HNO2 lämmastikushape NO2- nitrit (N2O3) H3PO4 fosforhape PO4-3 fosfaat (P4O10) H2SiO3 ränihape SiO3-2 silikaat (SiO2) H2S divesiniksulfiidh. S-2 sulfiid HF vesinikflouriidh. F- flouriid HCl vesinikkloriidhape Cl- kloriid HBr vesinikbromiidh. Br- bromiid HI vesinikjodiidhape I- jodiid Igal juhul
H2S divesiniksulfiidhape S 2- sulfiid H2SO4 väävelhape SO 42- sulfaat H2SO3 väävlishape SO32- sulfit HNO3 lämmastikhape NO3- nitraat HNO2 lämmastikushape NO2- nitrit H3PO4 fosforhape PO43- fosfaat H2CO3 süsihape CO32- karbonaat H2SiO3 ränihape SiO32- silikaat CH3COOH etaanhape CH3COO- etanaat TÄHTSAMATE HAPETE JA ANIOONIDE NIMETUSED
HBr vesinikbromiidhape Br- bromiid HI vesinikjodiidhape I- jodiid divesiniksulfiidhap H2S S2- sulfiid e H2SO4 väävelhape SO42- sulfaat 2- H2SO3 väävlishape SO3 sulfit HNO3 lämmastikhape NO3- nitraat HNO2 lämmastikushape NO2- nitrit H3PO4 fosforhape PO43- fosfaat H2CO3 süsihape CO32- karbonaat 2- H2SiO3 ränihape SiO3 silikaat CH3COOH etaanhape CH3COO- etanaat
Happe valem Happe nimetus Näiteid sooladest ja nende nimetustest HF vesinikfluoriidhape Fluoriid CaF2 HCl Vesinikkloriidhape e. Kloriid NaCl soolhape HBr Vesinikbromiidhape Bromiid KBr HI Vesinikjodiidhape Jodiid KI HNO2 Lämmastikushape Nitrit Ca(NO2)2 HNO3 lämmastikhape Nitraat NaNO3 HClO Hüpokloorishape Hüpoklorit NaClO HClO3 Kloorhape Kloraat KClO3 H2S Divesiniksulfiidhape Sulfiid Na2S H2SO3 Väävlishape Sulfit CaSO3 H2SO4 Väävelhape Sulfaat CuSO4 HSCN Tiotsüaanhape Tiotsüanaat NH4SCN
Metallid: Mittemetallid: Happed: Al-alumiinium Ar-argoon HF-fluoriid-vesinikfluoriidH Ba-baarium B-boor HCl-kloriid-vesinikkloriidH K-kaalium Br-bromiid HBr-bromiid-vesinikbromiidH Ca-kaltsium F-fluor HI-jodiid-vesinikjodiidH Cr-kroom P-fosfor H2S-sulfiid-divesiniksulfiidH Li-liitium He-heelium H2SO4-sulfaat-väävelH Mn-mangaan I-jood H2SO3-sulfit-väävlisH Na-naatrium Cl-kloor HNO3-nitraat-lämmastikH Ni-nikkel N-lämmastik HNO2 -nitrit-lämmastikusH Pt-plaatina Si-räni H3PO4-fosfaat-fosforH Fe-raud C-süsinik H2SiO4-slikaat-räniH Pb-plii H-vesinik H2CO3-karbonaat-süsiH Sr-strontsium S-väävel = CO2+H2O Sn-stannum O-hapnik Zn-tsink Ne-neoon Cu-kuprum Co-koobalt Au-kuld Hg-elavhõbe Ag-hõbe Mg-magneesium
2- H2S divesiniksulfiidhape S sulfiid H2SO4 väävelhape SO42- sulfaat H2SO3 väävlishape SO32- sulfit - HNO3 lämmastikhape NO 3 nitraat - HNO2 lämmastikushape NO 2 nitrit 3- H3PO4 fosforhape PO4 fosfaat H2CO3 süsihape CO32- karbonaat H2SiO3 ränihape SiO32- silikaat - CH3COOH etaanhape CH3COO etanaat
ei kirjutata: 2+ 2- CaSO4 Nimetuste andmine Soolade nimetuses F floriid Cl- kloriid ühendatakse vastavate Br- bromiid katioonide ning I- iodiid anioonide nimetused. S2- sulfiid NO3- nitraat SO42- sulfaat CO32- karbonaat PO43- fosfaat NO2- nitrit SO32- - sulfit Nimetuste andmine Püsiva oa puhul Muutuva oa puhul IA-IIIA rühm ülejäänud rühmad metall+happejäägi metall + oa + happejäägi nimetus nimetus Na3PO4 naatriumfosfaat CuCl2 vask(II)kloriid AlCl3 alumiiniumkloriid Fe(NO3)3 - raud(III)nitraat Ülesanne anna sooladele õige nimetus Al2(SO4)3 Na2SO3 BaCl2 FeSO4 KBr Na3PO4 CuSO4 NaF AlI3
Happed Muud asjad HCl vesinikkloriidhape Cl- kloriid ehk soolhape SO3-2 sulfit H2SO3 väävlishape SO4-2 sulfaat H2SO4 väävelhape S-2 sulfiid H2S divesiniksulfiidhape CO3-2 H2CO3 süsihape karbonaat H3PO4 fosforhape PO4-3 fosfaat HNO3 lämmastikhape NO3- nitraat HNO2 lämmastikushape NO2- nitrit 4-tetra; 5-penta; 6-heksa; 7-hepta; 8-okta; 9-nona; 10-deka 1. aluseline oksiid + hape sool + vesi 2. CaO + 2HCl CaCl2 + H2O 3. 4. aluseline oksiid + vesi leelis 5. LiO + H2O 2LiOH 6. 7. happeline oksiid + alus sool + vesi 8. SO2 + 2NaOH Na2SO3 + H2O 9. 10. happeline oksiid + vesi hape 11. P4O10 + 6H2O 4H3PO4 12. 13. aluseline oksiid + happeline oksiid sool 14. CaO + CO2 CaCO3 15. 16
mage- ja merevees vahemikus 5 120mg/l. JBL-i poolt välja töötatud kompensatsioonimeetod tagab täpsed ja usaldusväärsed tulemused isegi sellises akvaariumivees, mis on turbafiltrite ja ravimite tõttu parajalt häguseks muutunud. Miks testida? Orgaaniliste ainete lagunemis- või mineraliseerimisprotsess akvaariumis (sööda ja taimede jääkained, kala eritised) sisaldab järgmisi faase:proteiin-ammoonium-nitrit-nitraat. Seda põhjustavad teatud bakterid. Ammooniumi, nitriti ja nitraadi faaside mõõtmine aitab teha järeldusi akvaariumisüsteemi tööst. Tavaliselt ei tohi ammooniumi ja nitrit konsentratsioontõusta üle 0,2mg/l. Kui nende konsentratsioon tõuseb üle selle piiri, häiritakse sellega bakterite tasakaalu. Nitraatide hulga pidev kasvakvaariumis, millega kaasneb madal
Oksiidid koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik. Happeliste oks. valemid: C + O2=CO2 P+O2=P4O10 P4O10+6H20=4H3PO4 CO2+NaOH= Na2CO3+H2O Püsiva o.a. metalli oks. 4Na+ O2=2Na2O Mg+O= MgO Na2O+H2O=2NaOH MgO+HCl= MgCl2+H2O Muutuv o.a.metalli oks. Fe+O=Fe2O Ni+O=Ni2O Fe2O+H2SO4=FeSO4+H2O Ni2O+HNO3=Ni(NO3)2+H2O Alused koosnevad metallioonist ja hüdroksiidioonist. Muutuv o.a metalli hüdr. Fe(OH)2=FeO+H2O Cu(OH)2+2HCl=CuCl2+H2O Leelise K2O+H2O =2KOH Li2O+H2O=2LiOH 2KOH+Fe(NO3)2=Fe(OH)2+2KNO3 3LiOH+H3PO4=Li3PO4+3H2O Happed koosnevad vesinikioonist ja happejääkioonist. H2+Cl2=2HCl SO3+H2O=H2SO4 H2SO4+Li2O=Li2SO4+H2O HCl+NaOH=NaCl+H2O Soolad koosnevad metallioonist ja happejääkioonist Püsiva o.a. valemid Na+Cl2=2NaCl Mg+HNO3=MgNO3+H2 Mg(NO3)2+Na2SO3=MgSO3!+2NaNO3 Na2Cl3+2HCl=2NaCl+H2CO3..CO2 ja H2O Muutuva o.a. sool Fe+HCl=FeCl2+H2 Cu+H2CO3=CuCO3+H2 FeCl3+3NaOH=Fe(OH)3+3NaCl CuCO3+HCl=CuCl2+H2CO3..CO2 ja H2O Metall+hape=sool+H ...
KEEMIA EKSAM 2014 1. Kirjuta nimetused valemina välja: Dilämmastikoksiid – N2O Alimiiniumoksiid –Al2O3 Magneesiumhüdroksiid –Mg(OH)2 Raud (III)oksiid –Fe2O3 Naatriumnitraat –NaS 2. Anna nimetus: H2 S DiVesiniksulfiidhape H 2 C O3 Süsihappe 32−¿ Sulfit SO ¿ −¿ 2 Nitrit NO¿ −¿¿ Jodiid I 3. Määra keemiline side NaCl iooniline side F2 kovalentne mittepolaarne side NO2 kovalentne polaarne side −¿¿ Cl iooniline side Na iooniline side 4. Kirjuta välja, mis reegli alusel toimub a) Sool+alus=uus sool+uus alus reegel: lähteained peavad vees lahustuma ning 1 saadus peab olema lahustumatu
Tugev HNO3 Lämmastikhape Nitraat NO3 - Tugev H2SO4 Väävelhape Sulfaat SO4 2- Nõrk H2CO3 Süsihape Karbonaad CO3 2- Nõrk H2SO3 Väävlishape Sulfit SO3 2- Nõrk H2S Divesiniksulfiidhape Sulfiid S 2- (gaasiline) Nõrk HNO2 Lämmastikushape Nitrit NO2 - Nõrk H3PO4 Fosforhape Fosfaat PO4 3- Nõrk H2SiO3 Ränihape Silikaat SiO3 2- * Halogeenhapete tugevus rühmas ülevalt alla suureneb. Halogeenide seast on HF kõige nõrgem hape. ALUSTE TABEL Valem Nimetus Katiooni Happeg Veega Soolag
toksiini sisaldava toidu söömist, märkimisväärsele uimasusele, nõrkusele ja peapööritusele järgneb kahelinägemine ja suurenavad raskused rääkimisel ja neelamisel. Tavalisteks nähtudeks on ka hingamisraskused, lihaste nõrkus, kõhukinnisus ja puhitus. Areneb halvatus, haige sureb hingamislihaste seiskumise tõttu. Hävib: Vegetatiivsed rakud hävivad pastöriseerimisel Enospoorid on termostabiilsed, 120° C-3 min. Nitrit pärsib arengut Toksiin laguneb 75° C juures Vältimine: Ohtlikud on toidud, mida hoitakse õhukindlalt, näiteks (peamiselt kodus valmistatud) lihakonservid, suitsuliha, seene-, kala-, herne-, oa- ja juurviljakonservid. Saastunud toiduained ei ole kuidagi iseäralikud, ainsaks väliseks tunnuseks on "kummis" konservikaaned. Botulism Botulism on väga raske, lihashalvatusega kulgev haigus, mida põhjustab anaeroobse bakteri Clostridium botulinum eritatav mürkaine - botuliin.
Test VI 1. Milline kala on müügil fileena - angerjas - lest - tursk 2. Milline neist on emulgaator - askorbiinhape - letsitiin - nitrit 3. Filotaigen on - hästi magus - hästi õhuke - rasvainerikas 4. Milline on kõige kallim maitseaine - safran - kurkum - ingver 5. Milline leib on kõige vähem happeline? - peenleib - must leib - vormileib 6. Milline neist on energiajook - Red Bull - Isostar - Arctic 7. Milline neist on krõmpsuv salat - jääsalat - bataavia salat - paksoi 8. Milline on happeline vahend - pH 0 5,9 - pH 6 8 - pH 8 10 9. Sõna ,,soodusmüük", ,,allahindlus" kasutatakse:
ape H2SO4 väävelhape SO 42− sulfaat H2SO3 väävlishape SO32− sulfit HNO3 lämmastikhape NO3− nitraat HNO2 lämmastikushap NO2− nitrit e H3PO4 fosforhape PO43− fosfaat H2CO3 süsihape CO32- karbonaat H2SiO3 ränihape SiO32- silikaat
NH4+ on ammooniumioon, moodustab nõrga alusena kergestilagunevaid ammooniumsoolasid, näiteks NH4+ Cl- ammooniumkloriid. Cl- kloriid PO4-3 fosfaat Br- bromiid CO3-2 karbonaat I- vesinikjodiid SiO2-2 silikaat S-2 sulfiid NO3- nitraat SO3-2 sulfit NO2- nitrit SO4-2 sulfaat Soolade nimetused lõppevad happeaniooni nimetusega, mis on tuletatud elementide ladinakeelsetest nimetustest. Pööra tähelepanu lõppliidetele –iid, -it, -aat. http://web.zone.ee/gagriigieksam/KeemiaRE_Aineklassidteooria.doc; õppematerjal täiendatud 2012, Ave Vitsut,Viljandi Gümnaasium
divesiniksulfiidhape H2S sulfiid S2 väävelhape H2SO4 sulfaat SO42 väävlishape H2SO3 sulfit SO32 süsihape H2CO3 karbonaat CO32 lämmastikhape HNO3 nitraat NO3 lämmastikushape HNO2 nitrit NO2 fosforhape H3PO4 fosfaat PO43 ränihape H2SiO3 silikaat SiO32 2. HAPETE OMADUSI JA OHUTUSNÕUDED Hapete ühised omadused on tingitud kõik sellest, et nad annavad lahusesse vesinikioone. · hapukas maitse · muudavad indikaatorite värvust: o happe lahuse toimel värvub lakmuslahus lillast punaseks,
Omadused: Emulgaator, stabilisaator, happesuse regulaator, kergitusaine, sekvestrant, veesiduja. Kõrvalmõjud: Pole teada. Loomkatsetel tekitab suurtes kogustes rottidel neerukive. · Maitsetugevdajad ( Na glutamaat) · Antioksüdant( Na isoskarbaat) Kasutusala: Mitmetes maades võib kasutada õlides, lihatoodetes ja külmutatud kalas. Omadused: Antioksüdant. Kõrvalmõjud: Pole teada · Säilitusaine (Na nitrit) Kasutusala: Vorsti-, liha valmistoidud, lihakonservid, ilma selleta oleks küpse liha värvus hallikas. Omadused: Säilitus- ja värvaine. Kõrvalmõjud: Võib tekitada nõgeslöövet, soolestiku probleeme, peavalu. Mõru sokolaad piparmünditäidisega Weinrich peppermint · Emulgaator(E400 kuni E499)algiinhape Kasutusala: Majoneesid, salatikastmed, külmutatud kala, toorjuustud, magustoidud., jäätis, maiustused. Omadused:
väävelhape H2SO4 sulfaat raud 2 oksiid - FeO Väävlishape - H2SO3 sulfit kaaliumhüdroksiid - KOH divesiniksulfiidhape H2S sulfiid väävlishape H2SO3 Süsihape H2CO2 karbonaat dilämmastikpentaanoksiid N2O5 lämmastikhape HNO3 nitraat liitiumhüdroksiid - LiOH lämmastikushape HNO2 nitrit fosforhape H3PO4 fosfaat Ränihape H4SiO4 silikaat Vesinikkloriidhape (soolhape) HCl kloriid vesinikbromiidhape HBr Bromiid Vesinikjodiidhape HJ jodiid vesinikfluoriidhape HF fluoriid Laused: 1. Mis on Alkaanid ? Alkaanid on ühendid, mis sisaldavad süsiniku aatomite vahel üksiksidet. 2. Mis on Alkeenid? Alkeenid on ühendid, mis sisaldavad süsiniku aatomite vahel kaksiksidet. 3. Mis on alküünid?
Tugevuse järgi, 1) Tugevad happed: kõik happe molekulid jagunevad lahuses ioonideks, reageerib aktiivselt metallidega HCl, HNO3, H2SO4 2) Nõrgad happed: ainult osa happe molecule jaguneb lahuses ioonideks H2CO3, H2S Hapete nimetused: H2SO4 väävelhape (sulfaat) H2SO3 väävlishape (sulfit) HNO3 lämmastikhape (nitraat) HNO2 lämmastikushape (nitrit) H2CO3 süsihape (karbonaat) H3PO4 fosforhape (fosfaat) HCl vesinikkloriidhape (kloriid) H2S divesiniksulfiidhape (sulfit) HF vesinikfluoriidhape (fluoriid) HI vesinikjodiidhape (jodiid) HBr vesinikbromiidhape (bromiid) Hapete saamine: 1) Miteemetallioksiidide reageerimisel veega SO3 + H2O = H2SO4 (ühinemisreaktsioon) SO2 + H2O = H2SO3
DiLämmastikoksiid N2O 1. nõrga meeldiva lähnaga 2. põhjustab elevust nagu naerukaas suurmates narkoos Lämmastikhape ja Nitraadid 1. lämastikhape on : 2. värvuseta 3. terava lõhnaga 4. suitsev 5. Väga tugev hape ja ka tugev oksüdeeruja Lämmastikhappe soolad ja nitraadid 1. Lahustuvad vees väga hästi 2. kuumutamisel ebapüsivad 3. kuumutamisel tugevad oksüdeerujad 4. Leelismettallide nitraatide kuumutamisel tekib vastav nitrit ja eraldub hapnik 2KNO3 =2KNO2 + O2 vähem aktiivsete korral 2Pb(nO3)2 = 2PbO + 4No2 + O2 Lämmastikushape ja nitridid HNO3 ja HNO2 le kõrgema oksüdatsiooniastmele vastab tugevam hape. Lämmastikhappe tootmisel keemiatööstuses väga oluline roll. Lõhkainete tootmine, sealhulgas ka paljude orgaaniliste ainete valmistamisel. Lämmastik looduses Äikese ajal tekkiv NO oksüdeerub ja muutub õhuniiskuse ja hapniku toimel lämmastikhappeks tekkinud HNO3 sajab vihmana alla
H2SO42- - väävelhape + sulfaat nimetus. 3- H3PO4 - fosforhape + fosfaat Erand: Sn ja Pb on muidu A-rühmas, aga neil 2- H2CO3 - süsihape + karbonaat esinem mitu o-a'd ja nimetuses tuleb need ära H2SIO32- -ränihape + silikaat näidata. - HNO3 lämmastikhape + nitraat Zn on B-rühma element, aga tema o-a on alati 2 HNO2- - lämmastikushape + nitrit ja nimetuses pole vaja o-a'd 1.B rühma elementide o-a on 1 Metallid koosnevad alati 1 aatomist. Mittemetallid võivad olla 1-st (Si, B) või 2-st aatomist (N 2, O2) Metalli reageerimine: 1. Mittemetalliga Aktiivsed metallid reageerivad mittemetallidega toatemperatuuril või mõõdukal soojendamisel. Väiksema aktiivsusega metallid reageerivad mittemetallidega kuumutamisel ja mitteaktiivsed metallid
arvu näitav liide. 2) Kui metallil on muutuv o.a, siis märgitakse see CaHPO4- kaltsiumvesinikfosfaat nimetuse keskel sulgudes. Kui metalli o.a on -SO4 sulfaat -S - sulfiid -NO2 - nitrit püsiv, siis seda nimetuses ei märgita. -SO3 sulfit -NO3 - nitraat Keemilised 1) Aluselised Oksiidid reageerivad: 1) Hapete molekulid dissotsieeruvad 1) Reageerivad happeliste 1) Reageerivad metallidega uus sool ja uus metall. a) hapetega sool ja vesi. Toimub alati
Dilämmastikoksiid N2O on neutraalne oksiid (nagu ka NO) . Ta on nõrga meeldiva lõhnaga värvuseta gaas, mis väiksemates kogustes sissehingamisel põhjustab elevust ( naerugaas ) suuremas hulgas tekitab aga narkoosi . NB! LÄMMASTIKHAPE POLE MITTE AINULT TUGEV HAPE,VAID ON KA VÄGA TUGEV OKSÜDEERIJA,SEEPÄRAST TULEB TEMA KASUTAMISEL HOOLIKALT JÄLGIDA OHUTUSNÕUDEID. Lämmastikhappe soolad - nitraadid lahustuvad vees hästi. Leelismetallide nitraatide kuumutamisel tekib vastav nitrit ( lämmastikushappe sool ) ja eraldub hapnik : 2KNO3 -> 2KNO2 +O2 Lämmastikushape on nõrk ja ebapüsiv hape,mis esineb ainult vesilahustes. HNO3 ja HNO2 happeliste omaduste võrdlemisel näeme,et lämmastiku kõrgemale O- A vastab tugevam hape . Lämmastik looduses Õhulämmastikust tekivad looduses Lämmastikuühendid põhiliselt kahel Viisil. Äikese ajal tekkiv NO oksüdeerub ja muutub õhuniiskuse ja hapniku toimel lämmastikhappeks
SINK: Nõo sink "Aadliku eine juustuga" Koostis: Sealiha (70%) Maitsetugevdaja: Joogivesi Na-glutamaat Juust (5%) Lõhna- ja maitseained Kamar Antioksüdant: Keedusool (max. 2,6%) askorbiinhape, Na- Stabilisaator: di- ja isoaskorbaat trifosfaat Toiduvärv: karmiin Suhkur Säilitusaine: Na-nitrit 100g toote toitumisalane teave: 759kJ/181kcal Valgud 14,4g Süsivesikud 2,8g Rasvad 12,5g Tootes sisalduvad e-ained E120 Karmiin Kasutusala: Alkohoolsed joogid, karastusjoogid, supid, saiakesed, magustoidud, maiustused, kosmeetika. Omadused: Punane värvaine. Looduses esinev aine. Kõrvalmõjud: Võib tekitada astmat ja ka eluohtlikke allergilisi reaktsioone. Tootes sisalduvad e-ained E621 Naatriumvesinikglutamaat Kasutusala:
a siis seda nimetuses ei märgita ,kirjutatakse vaid metalli nimi ja happeaniooni nimetus Sn3(PO4)2-Tina(II) fosfaat. 11. Järgmiste hapete ja neile vastavate happejääkide nimetusi: HF-vesinikfluoriidhape-F-1 ( fluoriid),HCl-vesinikkloriidhape e.soolhape-Cl-1( kloriid),HBr-vesinikbromiidhape-Br-1( bromiid), HI-vesinikjodiidhape-I-1( jodiid) H 2S-divesiniksulfiidhape-S- 2(sulfiid),H2SO3-väävlishape-SO3-2( sulfit), H2SO4-väävelhape-SO4-2(sulfaat),HNO2-lämmastikushape-NO2-1(nitrit),HNO3- lämmastikhape-NO3-1( nitraat),H3PO4-fosforhape-PO4-3( fosfaat),H2CO3-süsihape-CO3-2(karbonaat), H2SiO3-ränihape-SiO3- 2( silikaat),H4SiO4-ränihape-SiO4-4( silikaat) 12. Millest on tingitud kõik a) hapete, b) aluste üldised omadused? a) Hapete üldised omadused tingitud vesinikioonide olemasolust lahuses . b)aluste omadused on tingitud hüdroksiidioonide esinemisest lahuses 13
SO3 2- -sulfit H2SO3 (väävlishape) metall-SO3 näit. Al2(SO3)3 (alumiiniumsulfit) SO4 2- -sulfaat H2SO4 (väävelhape) metall-SO4 näit. FeSO4 (raud(II)sulfaat) PO4 3- -fosfaat H3PO4 (fosforhape) metall-PO4 näit. K3PO4 (kaaliumfosfaat) CO3 2- -karbonaat H2CO3 (süsihape) metall-CO3 näit. Na2CO3 (naatriumkarbonaat) SiO3 2- -silikaat H2SiO3 (ränihape) metall-SiO3 näit. Al2(SiO3)3 (alumiiniumsilikaat) NO3 - -nitraat HNO3 (lämmastikhape) metall-NO3 näit. KNO3 (kaaliumnitraat) NO2 - -nitrit HNO2 (lämmastikushape) metall-NO2 näit. NaNO2 (naatriumnitrit) REAKTSIOONIVÕRRANDITE KOOSTAMINE HAPE + ALUS → SOOL + VESI H2SO4 + 2NaOH → Na2SO4 + 2H2O + ALUSELINE OKSIID → SOOL + VESI 2HCl + MgO → MgCl2 + H2O + SOOL → UUS SOOL + UUS HAPE H2SO4 + Na2S → Na2SO4 + H2S↑ + METALL → SOOL + VESINIK 2HCl + Zn → ZnCl2 + H2↑ Cu + 4k. HNO3→ Cu(NO3)2 + 2NO2↑ + 2H2O ALUS + HAPE vaata HAPE + ALUS + HAPPELINE OKSIID → SOOL + VESI 2NaOH + CO2→ Na2CO3 + H2O
e HI vesinikjodiidhape J- jodiid -2 H2S divesiniksulfiidhap S sulfiid e H2SO4 väävelhape SO4-2 sulfaat H2SO3 väävlishape SO3-2 sulfit HNO3 lämmastikhape NO3- nitraat HNO2 lämmastikushape NO2- nitrit H3PO4 fosforhape PO4-3 fosfaat -2 H2CO3 süsihape CO 3 karbonaat -2 H2SiO3 ränihape SiO 3 silikaat -4 (H4SiO4) (SiO ) 4 CH3COOH etaanhape CH3COO- etanaat 8
toksiini sisaldava toidu söömist, märkimisväärsele uimasusele, nõrkusele ja peapööritusele järgneb kahelinägemine ja suurenavad raskused rääkimisel ja neelamisel. Tavalisteks nähtudeks on ka hingamisraskused, lihaste nõrkus, kõhukinnisus ja puhitus. Areneb halvatus, haige sureb hingamislihaste seiskumise tõttu. Hävib: · Vegetatiivsed rakud hävivad pastöriseerimisel · Enospoorid on termostabiilsed, 120° C-3 min. · Nitrit pärsib arengut · Toksiin laguneb 75° C juures Vältimine: Ohtlikud on toidud, mida hoitakse õhukindlalt, näiteks (peamiselt kodus valmistatud) lihakonservid, suitsuliha, seene-, kala-, herne-, oa- ja juurviljakonservid. Saastunud toiduained ei ole kuidagi iseäralikud, ainsaks väliseks tunnuseks on "kummis" konservikaaned. 4.6.Escherichia coli Nakkuse allikad: · Toorpiim, toorjuust · Toores veiseliha, ebapiisavalt kuumutatud
arvukuse oluline vähendamine. J lister hakkas fenooli (fenoolilahust) esimesena haavade ja opiriistade desinfitseerimiseks kasutama. Fenoolikoefitsient. Millega kodustes olustes puhastada haava? Mis võiks olla koduapteegis selle jaoks olemas? Fenoolikoefitsient näitab, kui suur on keemilise aine efektiivsus antimikroobse vahendina võrreldes fenooli toimega samale mikroobile. Kodustes oludes saab haava puhastada nt alkoholide ja antiseptikutega. Säilitusained: sorbiinhape, bensoehape, nitrit. Sorbiinhape: Hallitusevastane aine, lisatakse moosisuhkrule, moosipaksendajale, juustudele, siirupitele ja kookidele. Bensoehape: Hallitusevastane aine, lisatakse margariinile, siidrile, karastusjookidele. Nitrit: Soolatud liha ja kala, vorstitooted. Mis on inimese normaalne mikrofloora ja mis temast kasu on? Inimese normaalne mikrolfoora on inimesega koos elevate mikroobide populatsioon, mis ei kahjusta normaaltingimstes inimest. Mikrofloora kaitseb inimestkahjulike mikroobide eest,
Oksüdeerub õhuhapniku mõjul lämmastikdioksiidiks. NO2: punakaspruuni värvusega, terava lõhnaga, mürgine, o.-a. IV. Reageerimisel veega mood. HNO3 ja HNO2. Tugev oksüdeerija. Laboris saadakse vase reageerimisel kontsentreeritud väävelhappega. N2O: netraalne oksiid, nõrga meeldiva lõhnaga, värvuseta, naerugaas, suuremas hulgas tekitab narkoosi. Nitraadid lahustuvad hästi vees. Kuumutamisel lagunevad, leelismetallide nitraadi korral tekib vastav nitrit ja O2 Vähem aktiivsemate metallide korral vastav oksiid, O2 ja NO2. Lämmastikhappe tootmine: N2 + + 3H2 NH3 4NH3 + 5O2 (katalüsaator) 4NO + 6H2O 2NO + O2 2NO2 4NO2 + 2H2O + O2 4HNO3 Fosforil on tuntud valge fosfor ja punane fosfor. Valge fosfor on küllalt aktiivne, mürgine, süttimisohtlik, hoitakse purgis veekihi all, helendab pimedas(aeglane oksüdeerumine). Punane fosfor on kihilise ehitusega, tahke, ei lahustu vees ega orgaanilistes ainetes, süttib
määral aidanud kaasa lämmastiku dünaamilisele ringlemisele. Protsessid: N fikseerimine - fikseeritakse õhus olev N2 (mikroobin, äike jt protsessid) + N omastamine - NH3, NH4 omastamine ja sidumine biomassi Ammonifikatsioon mikroobne protsess, kus org N anorg N Nitrifikatsioon - ammoonium oksüdeeritakse nitraadiks (mikroobid) Denitrifikatioon - nitraat redutseerub vabaks gaasiliseks lämmastikuks Anammoks ammoniaak ja nitrit (oksüdant) vabaks gaasiliseks lämmastikuks. Anaeroobne protsess....nt reovee puhastid. Lämmastik inimkehas aminohapped. FOSFORIRINGE(kirjeldam.jatoimim.)biogeokeemiline ringe, mis hõlm. endas fosfori ühendite ringlust litosfääris, hüdrosfääris, ja biosfääris. Fosfori oksüdatsiooniaste jääb kogu ringluse käigus muutumatuks, fosfor jääb kõigil fosforiringe astmeil fosfaatrühma osaks. Fosfaadina võivad fosforit omastada peaaegu kõik organismid
nitrosoamiine. Nitritid võivad nitraadist moodustuda ka maos ja peensooles, kui seal on nitraatselt hingavaid baktereid. Ohustatud on imikud ja alahappelise maoga täiskasvanud. Nitritid imenduvad verre ja seostuvad hemoglobiiniga ja oksüdeerivad raua hemoglobiinis moodustub methemoglobiin, mis ei suuda hapnikku transportida. Sündroomi nim methemoglobineemiaks. Nitraadi ammonifikatsioon nitraadiga hingajatel võidakse moodustunud nitrit edasi ammoniaahini redutseerida energiat mitte andvate reaktsioonide vahendusel. Bakteril on sellest kasu, sest nitrit on toksiline ja bakterid saavad nitritit redutseerides reoksüdeerida orgaaniliste ainete lagundamisel moodustunud NADH2-te. Sel juhul on neil võimalik toota enam ATPd metabolismis moodustunud AcCoAst. Nitraati ammonifitseerivad nt E.coli ja E.aerogenes. Denitrifikatsioon toimub nitraadi redutseerimisel moodustunud nitriti edasine redutseerimine gaasiliste
Vees lahustunud soolad esinevad anioonidena ja katioonidena. Peamised anioonid on OH , Cl-, SO42-, NO2-, NO3-, HCO-3, SO32-, PO43-. Levinumad katioonid on Na+, K+, - NH4+, Mg2+, Ca2+, Fe2+, Mn2+. Meie tingimustes oleks vajalik teada et SO 42- satub põhjavette sageli püriidi ehk FeS2 oksüdeerumisel, mis omakorda on tingitud maavarade kaevandamisega, mil püriit satub kokku hapnikurikka veega. NH4+, NO2-, NO3 vastavalt ammoonium-, nitrit-ja nitraat-ioonid näitavad põhjavee reostust kusjuures ammoonium on värske reostuse tunnus ja nitraatioon on protsessi lõpp produkt. Vete hindamisel on oluline selle bakterioloogiline koostis. Harilikult määratakse kolibakterite arvu spetsiaalses toitekeskkonnas kuhu on lisatud 1 cm3 uuritavat vett. Kolitiiter on ühe bakteri kohta tulev veehulk. Joogivee liitris ei tohi olla üle kolme bakteri ehk joogivee norm oleks kolitiiter 333.
soolad(tekkivad amoniaakhüdraadi ja happe reageerimisel) amooniumnitraat on väetis aga teda kasutatakse ka lõhkeainetes. Kergitusainena taignas kasutatakse NaHCO ,NH HCO kui ka (NH ) CO · Lämmastik oksiidid runrumad on NO ja NO . Dilämmastikoksiid N O ehk naerugaas on kasutuses narkoosis.Lämmastik hape on tugev hape ja temast moodustavad soolad ehk nitraadid, mida kasutatakse väetistena(KNO ,NaNO ,NH NO ) ning ka mitmete lõhkeainete valmistamisel. Hõbe(I)nitrit on kasutuses meditsiinis. · Fosforit on kahte sugust valge ja punane fosfor. Valge fosfor on mürgine ja väga süttimisohtlik. Valge fosfor helendab pimedas · Valge fosfor · Valge vahataoline tahke aine. Vees ei lahustu. Lahustub hästi mõnedes orgaanilistes lahustes. Küllaltki aktiivne aine. Võib iseenesest süttida. Helendab pimedas. Väga mürgine · Punane fosfor · Tumepunane tahke aine. Ei lahustu vees ega orgaanilistes ainetes. · Väheaktiivne aine
annaabi.ee 
