Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Rakubioloogia II kordamisküsimused (0)

1 Hindamata
Punktid
Vasakule Paremale
Rakubioloogia II kordamisküsimused #1 Rakubioloogia II kordamisküsimused #2 Rakubioloogia II kordamisküsimused #3 Rakubioloogia II kordamisküsimused #4 Rakubioloogia II kordamisküsimused #5 Rakubioloogia II kordamisküsimused #6 Rakubioloogia II kordamisküsimused #7 Rakubioloogia II kordamisküsimused #8 Rakubioloogia II kordamisküsimused #9 Rakubioloogia II kordamisküsimused #10 Rakubioloogia II kordamisküsimused #11 Rakubioloogia II kordamisküsimused #12 Rakubioloogia II kordamisküsimused #13 Rakubioloogia II kordamisküsimused #14 Rakubioloogia II kordamisküsimused #15 Rakubioloogia II kordamisküsimused #16 Rakubioloogia II kordamisküsimused #17 Rakubioloogia II kordamisküsimused #18 Rakubioloogia II kordamisküsimused #19 Rakubioloogia II kordamisküsimused #20 Rakubioloogia II kordamisküsimused #21 Rakubioloogia II kordamisküsimused #22 Rakubioloogia II kordamisküsimused #23 Rakubioloogia II kordamisküsimused #24 Rakubioloogia II kordamisküsimused #25 Rakubioloogia II kordamisküsimused #26 Rakubioloogia II kordamisküsimused #27 Rakubioloogia II kordamisküsimused #28 Rakubioloogia II kordamisküsimused #29 Rakubioloogia II kordamisküsimused #30 Rakubioloogia II kordamisküsimused #31 Rakubioloogia II kordamisküsimused #32 Rakubioloogia II kordamisküsimused #33 Rakubioloogia II kordamisküsimused #34 Rakubioloogia II kordamisküsimused #35 Rakubioloogia II kordamisküsimused #36 Rakubioloogia II kordamisküsimused #37 Rakubioloogia II kordamisküsimused #38 Rakubioloogia II kordamisküsimused #39 Rakubioloogia II kordamisküsimused #40 Rakubioloogia II kordamisküsimused #41 Rakubioloogia II kordamisküsimused #42 Rakubioloogia II kordamisküsimused #43 Rakubioloogia II kordamisküsimused #44 Rakubioloogia II kordamisküsimused #45 Rakubioloogia II kordamisküsimused #46 Rakubioloogia II kordamisküsimused #47 Rakubioloogia II kordamisküsimused #48 Rakubioloogia II kordamisküsimused #49
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 49 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2021-01-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 12 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor pomerantio Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
14
docx

RAKUBIO EKSAM

RAKUBIOLOOGIA EKSAM KT 1 1. Mis on basaalsete transkriptsioonifaktorite, transaktivaatorite ja transkriptsiooni ko-aktivaatorite roll eukarüootses rakus? (3p) Basaalsed transkriptsioonifaktorid - aitavad aktivaatoritel ja RNA/DNA polümeraasil promootoriga seostuda Ko-aktivaatorid - koos aktivaatoriga mängivad määravat rolli komplekside moodustamisel ja transkriptsiooni käivitamisel. Vahendavad interaktsiooni RNA-polümeraasi ja transaktivaatorite vahel Transaktivaatorid - on tundlikud regulatsioonile, kinnitunud otse DNA-le. Aitavad kaasa transkriptsioonile ja selle alustamisele. Annavad transkriptsiooni algatamisele viimase tõuke. 2. Nimeta mRNA põhilised modifitseerimise protsessid eukarüootides ja miks need olulised on. (vähemalt 3) (3p) 1) Metüleerimine (capping) - metüülrühmade ülekanne, 5’ otsa cap (mütsikese) lisamine 2) Atsetüleerimine (polyA) - atsetüülrühmade ülekanne, 3’ ot

11.klassi bioloogia
thumbnail
94
docx

Rakubioloogia II

”Rakubioloogia II” aineprogramm. DNA struktuur ja funktsioonid. Nukleotiidide koostisosad (lämmastikalused, suhkur, fosfaatgrupp). Lämmastikalused puriinid:adeniin,guaniin 2-tsüklilised Lämmastikalused pürimidiinid:uratsiil, tümiin, tsütosiin- ühetsüklilised Suhkur:pentoos-riboos või desoksüriboos Nukleosiid: alus + suhkur (dAMP,dGMP) Nukleotiid: alus 1´ + suhkur + fosfaatgrupp 5´ Keemilised sidemed DNA kaksikheeliksis. Nukleiinhappe teke: fosfodiester sidemetega ühendatud 5´algus 3´ lõpp süsinikega. Uus nukleotiid lisatakse 3´otsa. Nukleotiidide vahel on vesinikside DNA polünukleotiidisete üksikahelate keemiline polaarsus. DNA kaksikahelas olevate polünukleotiidide vastassuunalisus e. Antiparalleelsus- kaksikahel, üks kulgeb 5´3´ ja teine 3´5´ Nukleotiidide komplementaarsuse printsiip- lämmastikaluste võime omavahel seonduda jamoodustada paar A=T(U), G=C DNA kaksikheeliksi suur ja väike vagu- suur vagu 3,4nm, sisaldab 10 nukleotiidi ning vahem

Rakubioloogia
thumbnail
14
docx

Rakubioloogia 2

1. DNA replikatsioon * DNA replikatsioonikahvli struktuur Replikatsioonikahvel on Y-kujuline aktiivne struktuur, mis moodustub sünteesilookuse juures, kus 2-ahelaline DNA läheb üle 1-ahelaliseks. See tekib rakutuumas DNA replikatsiooni ajal. Selle loovad helikaasid, mis lõhuvad kahte DNA ahelat koos hoidvaid vesiniksidemeid. Selle tulemusena tekib kaks üksikahelat, mis moodustavadki kahvli harud. Need üheahelalised harud on aluseks juhtiva ja mahajääva ahela tekkele. * Imetaja DNA replikatsiooni kahvel (vt ka seminari materjali) 3` 5` 3` Topoisomeraas I liudklamber liugklamber Keerab ahela lahti 3 5 ` ` Klaambri laadur 5 ` Inimese rakutuumas sünteesitakse juhtiv ja mahajääv ahel Pol ja Pol abil ning mitokondris Pol abil. keerab ahe

Rakubioloogia
thumbnail
54
pdf

MOLEKULAARBIOLOOGIA ja RAKUBIOLOOGIA

1 MOLEKULAARBIOLOOGIA. 1. Kui aatom loovutab elektroni täielikult teisele aatomile, missugused keemilise sidemega on tegemist? Ioonside, sellised ained lahustuvad hästi, kuna ioonide hüdratatsioonienergia on suurem kui kristalli võreenergia 2. Miks vesi on hea lahusti (solvent)? Vesi on hea lahusti, sest ta lahustab nii tahkeid, vedelaid kui ka gaasilisi aineid. Vee molekul moodustab dipooli ning aatomid omandavad osalise laengu. Polaarsete ühenditega moodustab vesiniksidemeid, mis tagavad stabiilsust. 3. Termodünaamika II seadus. Kõik protsessid kulgevad tasakaalu e. minimaalse potentsiaalse energia poole e. entroopia kasvu suunas. Entroopia (S) on korrastamatuse mõõt [J/mol*K], korrastatud ­ madal entroopia. Isoleeritud süsteemid püüavad korrastatud olekust korrastamata poole. Tasakaal on siis, kui entroopia on maksimaalne.Entroopia muutus on null pöörduvate

Molekulaar - ja rakubioloogia loengud
thumbnail
23
docx

Nimetu

Kordamisküsimused MOLEKULAAR- JA RAKUBIOLOOGIA EKSAM 2011 KEEMILINE SIDE 1. Keemilise sideme tüübid (kovalentne, mitte-kovalentne ­ vesinik-, ioon-, van der Waalsi ja hüdrofoobne side). Keemilise sideme omadused. Sideme energia, pikkus, küllastatavus, suund. 2. Miks vesi on hea lahusti (solvent)? Sest moodustuvad vesiniksidemed. 3. Termodünaamika II seadus. Isoleeritud süsteemis kulgevad kõik protsessid entroopia kasvu suunas. 4. Mis on kiraalsus ja kuidas seda kasutab loodus? Üks asümmeetriline aatom on kovalentselt seotud nelja erineva aatomi või rühmaga; enamik suhkruid on D isomeerid, aminohapped L isomeerid, ka ensüümid on kiraalsed. ravimitööstus? Sünteesitakse ravimühendte enantiomeere, mida ensüümid seoksid ning millel oleks vajalik toime. Tihti omab bioloogilist aktiivsust vaid üks isomeer ning ravimitööstuses kasutatakse seda bioloogiliselt aktiivsemate ainete saamiseks, looduses mitmekesisuse tõstmiseks. Valkude D- isomeersed vo

Kategoriseerimata
thumbnail
12
doc

Rakutuum

Rakutuum Rakutuum esineb ainult eukarüootsetes rakkudes. Üks suurematest organellidest (5-25 µm). Ümbritsetud kahekordse membraaniga nn tuumaümbrisega. Välimine membraan on sageli seotud ER membraaniga ja kahe membraani vaheline ruum on ER luumeni jätkuks. Tuumamembraanid koosnevad lipiidsest kaksikkihist, milles esinevad teatud tüüpi valgud. Tuumas on eristatav tuumakese piirkond. Tuuma sisemist osa, mis ei ole tuumake, nimetatakse nukleo- e. karüoplasmaks. Tuuma struktuur ja koostis on määratud tuuma funktsioonidega. Tuumas paikneb DNA ja toimub DNA replikatsioon. Tuumas paikneval DNA-l sünteesitakse mRNA, tRNA, rRNA, samuti toimub tuumas ribosoomide subühikute teke. mRNA, tRNA ja ribosoomide subühikud peavad liikuma tuumast tsütoplasmasse. Tsütoplasmast tuuma peavad liikuma tsütoplasmas sünteesitud valgud (histoonid, regulaatorvalgud, DNA ja RNA polümeraasid jt) Seega läbi tuuma membraani peavad liikuma kõrgmolekulaarsed

Rakubioloogia
thumbnail
8
doc

Molekulaarbioloogia teise KT vastused

1. Transformatsioon - geneetilise informatsiooni ülekandumine ühest bakterirakust teise rakku isoleeritud DNA abil. Transformatsioon võib toimuda ka looduslikes tingimustes. Sel juhul kandub elusrakkudesse surnud rakkudest vabanenud DNA. Transkriptsioon ­ ümberkirjutamine, DNA ühe ahela alusel komplementaarse RNA molekuli süntees. Translatsioon ­ mRNA põhjal ribosoomides valguahela sünteesimine ehk lihtsamalt öeldes valgu süntees. (RNA alusel valgu süntees tsütoplasmas paiknevatel ribosoomidel.) Translatsiooniprotsess loob geneetilise koodi ehk vastavuse mRNAde nukleotiidahelate ja valkude polüpeptiidahelate vahel. 2. Initsiatsioon prokarüootidel: transkriptsioon algab sellega, et protsessi läbiviiv ensüüm RNA polümeraas kinnitub struktuurgeenide ees asuvas promootoris sisalduvatele transkriptsiooni algussignaalidele. RNA polümeraas ei vaja transkriptsiooni initsiatsiooniks praimerjärjestust nagu seda vajas DNA polümeraas. Promootori piirkonnas, 10np transkriptsi

Molekulaar - ja rakubioloogia loengud
thumbnail
20
docx

Molekulaar- ja rakubioloogia konspekt

TRANSLATSIOON e valgusüntees, toimub tsütoplasmas, ribosoomides. Aminohapetest sünteesitakse polüpeptiidahel. Protsessi viib läbi ribosoomikompleks, mis koosneb: · 30S subühikust (eukar: 40S) ja 50S subühikust (prokar: 60S); või vastavalt väike ja suur subühik · mRNA (sisaldab geneetilist koodi) · initsiaator-tRNA · initsiatsiooni- või elongatsioonifaktor (oleneb faasist). Protsessis on kolm faasi: initstiatsioon -> elongatsioon -> terminatsioon. Ribosoom läbib selle käigus valgusünteesi ribosoomi tsükli. Vastavalt faasidele toimub: funktsionaalse ribosoomi moodustumine -> aminohapete lisamine peptiidahelasse -> sünteesitud valgu vabastamine ribosoomist. Tegu on kahe-astmelise dekodeerimisprotsessiga: 1. preribosomaalne etapp -> aminoatsüül-tRNA süntees 2. ribosomaalne etapp -> koodon-antikoodon translatsioon ja peptidsideme süntees ribosoomil. Avatud lugemisraam e valkukodeeriv järjestus - nukleiinhappe järjestus, mis

Molekulaar - ja rakubioloogia loengud




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun