sarnaneb mitmete omaduste poolest puuvillaga. kasutatakse nii puhtal kujul kui segatuna - peamiselt puuvillaga, aga ka villa või sünteeskiududega.toodetakse särgi- ja pluusiriiet, riiet töö- ja vabaajarõivasteks, ülikonnariiet ja mantliriiet. Trikotaažina kasutatakse aluspesu ja kudumite valmistamiseks ning on kasutusel ka tehnilistes toodetes. Atsetaat (AC) Ristlõikepind meenutab neljast või viiest osaliselt ühinenud sõõri. Atsetaadi niiskussisaldus on väiksem kui hüdraattsellulooskiududel. Sama tugev kui viskoos. Atsetaat on viskoosist veidi elastsem, kortsuvuselt sarnanevad.Atsetaat ei ole keemiliselt eriti stabiilne ning kanged happed, alused ja pleegitusvahendid kahjustavad seda. Atsetoon lahustab kiu. Hüdroksüülrühmade väike kogus põhjustab atsetaadi väiksema niiskusimamisvõime ning elektriseeruvuse kuivas õhus. Mõõdupüsivus on parem, kui viskoosil. Saab kedrata väga
· Kuumustundlik, põleb ühtlaselt ja äädika lõhnaga · Hea soojapidavusega · Väike hõõrdekindlus, elektriseeruvus · Ei ole aldis hallituse tekkimisele Tulemuste võrdlus: Märguvus Ei taha eriti vett imada ja meenutab kilet nii põhja vajudes kui välja võttes. Kuivab kiiresti, täpselt nagu atsetaadi omadused seda ette näevad. Põlemine Põleb ühtlaselt ja kiiresti ning eraldub happelist äädikahaisu. Katse tulemus vastab atsetaadi omadustele. MODAAL (MD, CMD, CV) Põletuskatse. Põleb aeglaselt ja rahulikumalt kui teised kangad. Järgi jääb hästi väike must tomp ja eraldub plastik karbi põelmise haisu. Märguvuskatse. Imab suhteliselt intensiivselt niiskust ja hakkab rahulikult siis põhja vajuma. Veest
Bromoatsetani 1,72 166-170 n/a 6 benseen, liid kloroform 8 1.5. Töö käik 1.5.1 Atsetaniliid Keeduklaasis segasin 100 ml vett, 4 ml konts. HCl ja 5 ml aniliini. Lahuse soojendasin 50 oC-ni, lisasin 5,7 ml äädikhape anhüdriidi ja 7,5 Na- atsetaadi 25 ml vees. Segu jahutasin. 1.5.2 p-Bromoatsetaniliid 150 ml kolmekaelasse kolbi panin 5,35 g atsetaniliidi ja 19,8 ml 100% äädikhapet. Soojendasin veevannil atsetaniliidi lahustumiseni, pärast hakkasin lisama 2 ml broomi ja 7,9 ml äädikhape segu jälgides, et temperatuur ei tõuseks üle 40 oC. Pärast lastsin seista umbes 10 minutit. Seejärel lisasin 10% naatriumsulfiti, kuni lahus muutus värvituks ja tekkis sade. Sade filtrisin Büchneri lehtri kasutades.
Atsetaat on tselluloosatsetaatkiud, millest vähemalt 74%, kuid alla 92% hüdroksüülrühmadest on atsetüülitud. Kaubanduslikud nimetused: Carolan, Celebrete, Celanese, Dicel, Silcor . Tähtsamad atsetaati tootvad riigid on Ameerika Ühendriigid, Jaapan, Suurbritannia ja SRÜ riigid. Toodetakse puidutselluloosist või puuvillajäätmetest. Atsetaatkiudu saadakse kuivketrusmenetlusel. Ristlõikepind meenutab neljast või viiest osaliselt ühinenud sõõri. Atsetaadi niiskussisaldus on väiksem kui hüdraattsellulooskiududel. Sama tugev kui viskoos. Atsetaat on viskoosist veidi elastsem, kortsuvuselt sarnanevad. Kasutatakse nii puhtal kujul, kui segatuna. Atsetaadi kasutusalaks on tooted, mis eeldavad siidjat läiget ja langust. 5 Pidurõivasteks ettenähtud kangastes, lipsudes, kardinates, paeltes, kettkoetoodetes ja lausmaterjalides. Sigaretifiltrid, legoklotsid
vaskammoniaagist aluspesu ning pehmet voodiriiet, tikkimislõnga, sifoon- ja organiidi tüüpi riiet ja teisigi siiditooteid, nagu näiteks lipsuriiet. Segatuna kasutatakse vaskammoniaakkiude kostüümiriide ning trikootoodete valmistamiseks. 1.4 ATSETAAT Atsetaat on tselluloosi- või puuvilla jääkidest valmistatud peen ja pehme kiud. Vastupidiselt viskoosile saadakse atsetaati kuivketrusmenetlusel. Tugevus on aga atsetaadil viskoosiga võrdne. Atsetaadi eelis viskoosi ees on aga see, et ta ei ole vastuvõtlik hallitusele ning kahjurputukate poolt tekitatavatele kahjustustele. Atsetaatkiud on termoplastilised, mis tähendab, et neile võib anda püsiva vormi, mis ei kao pestes. Kiud kuivavad kiiresti ning ei vaja triikimist, kuid vale pesemine liiga kuumal temperatuuril tekitab atsetaadi kortsumise. Kiud hoiavad hästi sooja. Atsetaat ei ole keemiliselt eriti stabiile, see tähendab, et kanged happed,
Munavalgu lahusesse tekkis klompjas roosakas sade. Valk denatureerus ja sadenes lahusest välja. Zelatiini ahus muutus telliskivipunaseks, sadet ei tekkinud. Reaktsioon näitas, et mõlemas valgus esineb türosiini. 1.1.4 Sulfhüdrüüli- e tioolireaktsioon Näitab tsüsteiini(Cys) esinemist valgus. Tsüsteiini radikaalis sisalduv tioolrühm moodustab leeliselise hüdrolüüsi käigus plii-ioonide juuresolekul mustapruuni üipeene PbS sademe. Katse viiakse läbi pii- atsetaadi lahusega. Töö käik: lisasin 2ml Pb(CH3COO)2 0,5%-lisele lahusele tilgakaupa 10 %-list NaOH lahust kuni tekkiv Pb(OH)2 sade kadus ja lahuses moodustus naatriumplumbaat Na2PbO2. Lisasin 1ml munavalgu lahust, loksutasin ning asusin kuumutama kuni lahus värvus pruunikaks. Seejärel asetasin katseklaasi statiivi, kus oleks pidanud tekkima mustapruun PbS sade, kuid seda ei tekkinud. Lahus jäi lihtsat mustapruuniks. Sade ei tekkinud ehk sellepärast, et lisasin
Sageli on segus teiste kiududega. Valmistatakse ka dekoratiivkangaid, voodririiet nahk- ja talvemantlitele; - staapelkiust valmistatakse efektlõngu, kleidikangaid, ülikonnakangaid, mantliriideid. On soojahoidev, kerge hooldada Hooldus: Atsetaat on pesemise suhtes tundlik: atsetaati tuleb pesta õrna pesu programmiga 30 ºC -40 ºC temperatuuril, kasutades selleks õrna pesu jaoks mõeldud pesuvahendit. Atsetaadist tooteid tuleb triikida madalal temperatuuril. Ärge kasutage atsetaadi puhul atsetooni sisaldavaid plekieemaldamisvahendeid. Ärge hõõruge ega väänake atsetaadist tooteid. Vask-ammoniaakkiud (kupro) Kasutusel on olnud ka kupro nime all. Vask-ammoniaakkiud kasutusvaldkonnad: Kasutatakse nii mono- kui staapelkiuna sarnaselt viskoosile karvastatud voodririiete valmistamisel (spordirõivad), spordijalatsid. Tootmine on üsnagi kallis. Kaubandusliku nimetusena esineb ka bemberg. Modaalkiud
Lisan mõlemasse kahteklaasi 1 ml Fehlingi I ja 1 ml Fehlingi II ja loksutan. Lahuste värvus muutus intensiivseks siniseks. Soojendan katseklaasid uuesti. Katseklaasis, kuhu lisasin HCl, tekkis tugev punane sade. Järeldus: Pärast teist kuumutamist tekkis katseklaasis HCl-ga punane Cu2O sade. Seetõttu võib järeldada, et vask taandus vaba aldehüüdrühma toimel. 1.2.5. Barfoed' reaktsioon. Barfoed' reaktiiv vask(II)atsetaadi Cu(CH3COO)2 lahus äädikhappes. Suhkrute reaktsioon selle reaktiiviga võimaldab eristada monosahhariide oliigosahhariididest. Nõrgas happelises keskkonnas taandavad vaske monosahhariidid. Töö käik: Võtan kaks katseklaasi, ühte neist valan glükoosi, teise laktoosi lahust. Mõlemasse katseklaasi lisan 3 ml Barfoed' reaktiivi. Lahuse värvus muutus helesiniseks. Segan hoolikalt ja hoian keevas veevannis paar minutit. Katseklaasis, kus oli glükoosi lahus tekkis punane sade. Järeldus:
emboolia, äge hemorraagia, kasvaja, lihaste krambid (leukeemia, lümfoom) Huvitav fakt: füüsilise töövõime määramine (norm-2 mmol/l, vastupidavuspiir- 4 mmol/l), anioonse ülejäägi määramine Piimhape ja etanooli fermentatsioon Glc muundumine Pyr-iks (vaata anaeroobne glükolüüs) Pyr dekarboksüülimine atsetaalaldehüüdiks ( Pyr dekarboksülaas, NADH ja CO2 tootmine) Atsetaalaldehüüdi oksüdeerimine atsetaadiks (aldehüüdi DH) Atsetaadi lõhustumine etanooliks ( 2 NAD teke) Aeroobne glükolüüs (TKT tsükkel- atsetüül-CoA täielik lõhustumine CO2+H2O) Glc lõhustumine Pyr-iks (Glütserool) Pyr dekarboksüülimine atsetüül-CoA-ks (PyrDH, NADH ja CO2 tootmine) Atsetüül-CoA muutmine tsitraadiks Tsitraadi muutmine cis-akonitaat-iks Cis-akonitaadi muutmine isotsitraad-iks (CO2+ NADH) Isotsitraadi muutmine -ketoglütaraad-iks -ketoglütaraadi muutmine sukstinüül-CoA-ks
5 Tulemus: Fehlingi lahuste lisamisel muutus mõlemas katseklaasis lahus siniseks. Teistkordsel veevannis kuumutamisel tekkis katseklaasis, kuhu oli lisatud HCl, punane sade. Järeldus: Happe lisamine kiirendas sahharoosi hüdrolüüsi, mistõttu andis selles katseklaasis Fehlingi reaktiiv positiivse reaktsiooni taandavate suhkrute suhtes. 1.2.5 Barfoed'i reaktsioon Barfoed'i reaktiiviga (vask(II)atsetaadi lahus äädikhappes) saab eristada taandavaid monosahhariide oligosahhariididest, kuna nõrgalt happelises keskkonnas taandavad vaske ainult monosahhariidid. Töö käik: Ühte katseklaasi valati 1 ml fruktoosi, teise 1 ml maltoosi lahust. Lisati 3 ml Barfoed'i reaktiivi ning kuumutati veevannil ~5 min. Tulemus: Pärast mõneminutilist kuumutamist tekkis fruktoosilahust sisaldavas katseklaasis punane sade. Järeldus: Fruktoos kui monosahhariid taandas vaske, tekkis punane Cu2O sade
andis katsele positiivse tulemuse. 1.2.5.Barfoed'i reaktsioon Reaktsioon võimaldab eristada taandavaid monosahhariide oligosahhariididest, kuna nõrgas happelises keskkonnas taandavad vaske ainult monosahhariidid. Sarnaselt Fehlingi reaktiiviga peaks tekkima punane vask(I)oksiidi sade. Töö käik Võtan kaks katseklaasi ning valan ühte 1 ml glükoosi ja teise 1 ml laktoosi lahust. Lisan mõlemale 3 ml Barfoed' reaktiivi (vask(II)atsetaadi lahus äädikhappes), segan hoolikalt ja hoian kuumal veevannil 5 minutit. Järeldus Glükoosi lahuses tekkis punane sade. Laktoosi lahus ei muutunud. Järelikult on reaktsioon tõestanud monosahhariidi lahuse. 1.2.6.Selivanoff'i reaktsioon Suhkrute kuumutamisel tugevate mineraalhapete juuresolekul moodustub kas furfuraal või 5-metoksümetüülfurfuraal. Need reageerivad mitemaluseliste fenoolidega, mille tulemiks on värvilised produktid. Töö käik
Ühte katseklaasi panin ~0,5 ml glükoosi lahust, teise samapalju laktoosi lahust. Mõlemale lisasin 1,5 ml Barfoed' reaktiivi, segasin hoolikalt ning hoidsin kuumal veevannil 2-3 minutit. Võttes välja, oli glükoosi lahusega katseklaasi tekkinud põhja punane sade, laktoosi lahuse puhul aga katseklaasi sisu jäi endiseks. Järeldus Nõrgas happelises keskkonnas taandavad vaske üksnes monosahhariidid- katses oli selleks glükoosi lahus. Reaktsioon Barfoed' reaktiiviga [vask(II)atsetaadi Cu(CH3COO)2 lahus äädikhappes] annab punase vask(I)oksiidi sademe. Oligosahhariid laktoos Barfoed' reaktiiviga vaske ei taanda. RCHO + 2Cu2+ + 2H2O RCOOH + Cu2O + 4H+ 1.2.6. Selivanoff'i reaktsioon Ühte katseklaasi panin ~1 ml fruktoosi lahust, teise sama palju glükoosi lahust. Lisasin 2 ml Selivanoff'i reaktiivi, loksutasin. Soojendasin keeval vesivannil 4-5 min. Välja võttes oli fruktoos punakaspruunikas, glükoos aga lahjem pruunikas. Järeldus
list äädikhapet, et kaalutis oleks kogu aeg kaetud vedelikuga. Peenestatud segu viisin lehtri abil kvantitatiivselt 100 ml-sse mõõtkolbi, kasutades pesemiseks 5%-list CH3COOH ja täitsin kolvi sama lahusega kriipsuni. Sulgesin kolvi, loksutasin ja jätsin 10 minutiks seisma, aeg- ajalt loksutades. Seejärel filtreerisin lahuse. Pipeteerisin 10 ml filtraati koonilisse kolbi ning lisasin 0,4 g CaCO3, et viia lahuse pH 5-ni. Vahutamise lõppedes lisasin pipetiga 5 ml 5%-list Pb-atsetaadi lahust äädikhappes valkude ja redutseerivate ainete sadestamiseks, loksutasin, filtreerisin. Pipeteerisin väiksesse koonilisse kolbi 10 ml filtraati, lisasin 1 ml 2%-list HCl ning 4 ml destilleeritud vett ja tiitrisin mikrobüretist 0,001 n 2,6-dikloorfenoolindofenolaadiga püsiva roosa värvuse tekkimiseni. Pimekatseks võtsin 1 ml 2%-list HCl, lisasin 14 ml destilleeritud vett ja tiitrisin 2,6- dikloorfenoolindofenolaadi lahusega roosa värvuse tekkimiseni. Katse andmed ja arvutused
1.2.5 Barfoed' reaktsioon Võrdleme kuidas kaituvad monosahhariidid ja taanduvad oligosahharidid Barfoedi reaktiivi lisamisel Kasutatud ained: 2katseklaasi: I katseklaas: 1 ml laktoos II katseklaas: 1 ml glükoosi. Mõlemasse katseklaasi lisada 3 ml Barfoed´ reaktiivi. Barfoed´ reaktiiv: [vask(II)atsetaadi Cu(CH3COO)2 lahus äädikhappes] Töö käik: Peale Barfoed´ reaktiivi lisamist, segame hoolikalt ning kuumutame keeval veevannil lahust 3-4 minutit. Lahus laktoosiga, ei tekkinud sadet ning teise lahusesse tekkis punakas sade, mis näitab, et lahuses oli monosahhariide. Laktoos andis nõrgama sade, võrreldes glükoosiga. Laktoosiga lahuses ei tohtinud sadet tekkida.
Katseklaasis, kuhu lisati HCl, tekib tugev punane sade. Järeldus Sahharoosile HCl lisamine ja selle soojendamine põhjustas sahharoosi hüdrolüüsi, mille toimel tekkis glükoos ja fruktoos. Fehlingi reaktiiv oksüdeerib suhkru aldehüüdrühmad happerühmadeks ning tekib punane Cu2O sade. Ilma HCl-ta katseklaasis sadet ei tekkinud, sest sahharoos ei hüdrolüüsunid st ei tekkinud taandavaid suhruid. 1.2.5. Barfoed'i reaktsioon Suhkrute reaktsioon Barfoed'd reaktiiviga (vask(II)atsetaadi Cu(CH3COO)2 lahus äädikhappes) võimaldab eristada taadavaid monosahhariide oligosahhariididest, kuna nõrgas happelises keskkonnas taandavad vaske vaid monosahhariidid. Reaktsioon annab punase Cu2O sademe. Töö käik Võetakse kaks katseklaasi ning ühte valatakse 1ml fruktoosi (monosahhariidi) lahust ja teise laktoosi (taandav oligosahhariidi) lahust
Kiud on termoplastilised, st neid on võimalik kuumuse abil vormida. Nad on tundlikud kõrgel temperatuuril triikimise suhtes (atsetaat sulab 170oC juures). Tänu sellele, et nad on hästi vormihoidvad, kasutatakse neid tihti plisseerituna. Hooldus: Atsetaat on pesemise suhtes tundlik: atsetaati tuleb pesta õrna pesu programmiga 30o-40oC temperatuuril, kasutades selleks õrna pesu jaoks mõeldud pesuvahendit. Atsetaadist tooteid tuleb triikida madalal temperatuuril (1 punkt). Ärge kasutage atsetaadi puhul atsetooni sisaldavaid plekieemaldamisvahendeid. Ärge hõõruge ega väänake atsetaadist tooteid. Linane Suure imamisvõime ja ebemeid mittejätva struktuuriga linane on nahal mõnusalt jahe ja näeb luksuslik välja. Linane on eriti vastupidav ja hästi tugev. Sile pealispind ei tõmba mustust ligi ega aja ka ebemeid. Linane peab hästi vastu valgusele ja ei pleegi peaaegu üldse
9 Tulemus: Fehlingi lahuste lisamisel muutus mõlemas katseklaasis lahus siniseks. Teistkordsel veevannis kuumutamisel tekkis katseklaasis, kuhu oli lisatud HCl, punane sade. Järeldus: Happe lisamine kiirendas sahharoosi hüdrolüüsi, mistõttu andis selles katseklaasis Fehlingi reaktiiv positiivse reaktsiooni taandavate suhkrute suhtes. 1.2.5 Barfoed’ reaktsioon Barfoed’i reaktiiviga (vask(II)atsetaadi lahus äädikhappes) saab eristada taandavaid monosahhariide oligosahhariididest, kuna nõrgalt happelises keskkonnas taandavad vaske ainult monosahhariidid. Töö käik: Ühte katseklaasi valati 1 ml fruktoosi, teise 1 ml maltoosi lahust. Lisati 3 ml Barfoed’i reaktiivi ning kuumutati veevannil ~5 min. Tulemus: Pärast mõneminutilist kuumutamist tekkis fruktoosilahust sisaldavas katseklaasis punakas-pruunikas sade.
Järeldus: Kontsentreeritud HCl lisamine kiirendas sahharoosi hüdrolüüsi tunduvalt, mistõttu tekkisid katseklaasis sahharoosi hüdrolüüsi produktid glükoos ja fruktoos ning Fehlingi reaktsioon andis taandavate suhkrute suhtes positiivse tulemuse. Teises katseklaasis sahharoosi hüdrolüüsi ei toimunud ning Fehlingi reaktsioon positiivset tulemust anda ei saanud. 1.2.5 Barfoed' reaktsioon Barfoed' reaktiiv kujutab endast vask(II)atsetaadi Cu(CH3COO)2 lahust äädikhappes. Barfoed' reaktiiviga saab eristada taandavaid monosahhariide oligosahhariididest. Nõrgas happelises keskkonnas taandavad vaske ainult monosahhariidid. Reaktsioon annab punase vask(I)oksiidi sademe. RCOH + 2Cu2+ + 2H2O RCOOH + Cu2O + 4H+ Katse käik: Valasin ühte katseklaasi 1 ml glükoosi lahust ja teise katseklaasi 1 ml maltoosi lahust. Mõlemale lahusele lisasin 3 ml Barfoed' reaktiivi, segasin ning kuumutasin ca 5 minutit.
vedelikuga. Peenestatud segu viiakse lehtri abil kvantitatiivselt 100 ml-sse mõõtkolbi, kasutades pesemiseks 5%-list CH3COOH ja kolb täidetakse sama lahusega kriipsuni. Kolb suletakse, loksutatakse ja jäetakse 10 minutiks seisma, aeg-ajalt loksutades. Seejärel lahus filtreeritakse. 10 ml filtraati pipeteeritakse koonilisse kolbi ning lisatakse 0,4 g CaCO 3, et viia lahuse pH 5-ni. Vahutamise lõppedes lisatakse pipetiga 5 ml 5%-list Pb-atsetaadi lahust äädikhappes valkude ja redutseerivate ainete sadestamiseks, loksutatakse, filtreeritakse. Väiksesse koonilisse kolbi pipeteeritakse 10 ml filtraati, lisatakse 1 ml 2%-list HCl ning 4 ml destilleeritud vett ja tiitritakse mikrobüretist 0,001 n 2,6-dikloorfenoolindofenolaadiga püsiva roosa värvuse tekkimiseni. Pimekatseks võetakse 1 ml 2%-list HCl, lisatakse 14 ml destilleeritud vett ja tiitritakse 2,6-
Kuna positiivse reaktsiooni annavad ainult taandavad suhkrud, siis sahharoos Fehlingi reaktiiviga ei reageeri, küll aga reageerivad tema hüdrolüüsi produktid glükoos ja fruktoos. Sahharoosi hüdrolüüsi kiirendas happe lisamine ja kuumutamine, mille käigus moodustusid glükoos ja fruktoos. HCl sisaldav lahus värvus punaseks, sest glükoos ja fruktoos on taandavad suhkrud ja nende segus taandus vask. 1.2.5 Barfoed' reaktsioon Suhkrute reaktsioon Barfoed' reaktiiviga [vask(II)atsetaadi Cu(CH3COO)2 lahus äädikhappes] võimaldab eristada taandavaid monosahhariide oligosahhariididest, kuna nõrgas happelises keskkonnas taandavad vaske üksnes monosahhariidid. Reaktsioon Barfoed' reaktiiviga, annab punase vask(I)oksiidi Cu2O sademe. Töö käik: Võtame kaks katseklaasi ning ühte valame 1 ml monosahhariidi lahust ja teise taandava oligosahhariidi lahust. Võtsin võrdlemiseks glükoosi ja laktoosi. Mõlemale lisame 3 ml
Kuumutades tekkis katseklaasis, millele lisasin HCl-i, punane sade. Järeldus: punane sade tekkis katseklaasi, kuhu oli lisatud HCl. Sellest võib järeldada, et katseklaasis, kuhu lisati HCl, toimus sahharoosi hüdrolüüs, teises katseklaasis seda ei toimunud. Kirjanduse andmetel kiirendavad hüdrolüüsi happed, sealhulgas ka nõrgad. Seega toimub katseklaasis, kuhu lisasin HCl-i, glükosiidsidemete katkemine ning sademe teke. 5. Barfoed' reaktsioon Barfoed' reaktiiv on vask(II)atsetaadi lahus äädikhappes. Sellega on võimalik eristada taandavaid monosahhariide oligosahhariididest, kuna nõrgas happelises keskkonnas taandavad vaske ainult monosahhariidid. Positiivne reaktsioon annab punase vask(I)oksiidi sademe. Töö käik: valasin ühte katseklaasi 1 ml glükoos lahust, teise 1 ml laktoosi lahust. Lisasin mõlemasse 3 ml Barfoed' reaktiivi, segasin, hoidsin kuumal veelvannil mõne minuti. Glükoosilahusesse tekkis punane sade.
Teises katseklaasis ei juhtunud midagi. Sahharoosi hüdrolüüsi kiirendas happe lisamine ja kuumutamine, mille käigus moodustusid glükoos ja fruktoos. HCl sisaldav lahus värvus punaseks, sest glükoos ja fruktoos on taandavad suhkrud ja nende segus taandus vask. 1.2.5 Barfoed' reaktsioon See reaktsioon võimaldab eristada taandavaid monosahhariide oligosahhariididest (nõrgas happelises keskkonnas taandavad vaske vaid monosahhariidid). Barfoed' reaktiiv kujutab endast ette vask(II)atsetaadi lahust äädikhappes ning reaktsioon sellega annab punase vask(I)oksiidi sademe. Töö käik: Ühte katseklaasi valada 1 ml monosahhariidi lahust, teise sama palju taandava oligosahhariidi lahust. Lisada 3 ml Barfoed' reaktiivi, segada hoolikalt, hoida kuumal veevannil max 1 minut. Jälgida sademe moodustumist. Oluline on, et proove ei kuumutataks liiga kaua, muidu võib sade tekkida ka oligosahhariidi sisaldavas katseklaasis.
suhkur, mistõttu see Fehlingi reaktiiviga ei reageerinud. Marika Treiman, 134944YAGB ,,1.Ainete tuvastamine kvalitatiivsete reaktsioonidega" 1.2.5 Barfoed' reaktsioon Töö teoreetilised alused: Töö eesmärgiks oli eristada monosahhariid oligosahhariidist. Töö põhimõte seisneb üknes monosahhariidi võimes taandada välja Barfoed'i reaktiivist, milleks on vask(II)atsetaadi Cu(CH3COO)2 lahus äädikhappes, punase vask(I)oksiidi Cu2O sademe. Töö käik: 1) Valasin ühte katseklaasi 1 ml 1%-list fruktoosi (monosahhariid) lahust ja teise 1%-list maltoosi (oligosahhariid) lahust. 2) Lisasin mõlemale lahusele 3 ml Barfoed' reaktiivi, segasin, hoidsin kuumal vesivannil u 5 min. 3) Jälgisin Cu2O sademe moodustumist. Tulemused: Katseklaasis, mis sisaldas fruktoosi, tekkis punane Cu2O 2-3 minuti jooksul. Sellest järeldasin, et fruktoos on monosahhariid
maks. Askorbiinhappe määramine Töö käik 1. Valasin 25,96 g lillkapsa keeduvett 100 ml mõõtekolbi ja lisasin 5%-list CH3COOH kriipsuni. 2. Sulgesin kolvi, loksutasin ja jätsin 10 minutiks seisma, aeg-ajalt loksutades. Seejärel filtreerisin lahuse. 3. Pipeteerisin 10 ml filtraati koonilisse kolbi ning lisasin 0,40 g CaCO3, et viia lahuse pH 5-ni. Vahutamise lõppedes lisasin pipetiga 5 ml 5%-list Pb-atsetaadi lahust äädikhappes valkude ja redutseerivate ainete sadestamiseks, loksutasin, filtreerisin. 4. Pipeteerisin väiksesse koonilisse kolbi 10 ml filtraati, lisasin 1 ml 2%-list HCl ning 4 ml destilleeritud vett ja tiitrisin mikrobüretist 0,001 n 2,6-dikloorfenoolindofenolaadiga püsiva roosa värvuse tekkimiseni. Pimekatseks võtsin 1 ml 2%-list HCl, lisasin 14 ml destilleeritud vett ja tiitrisin 2,6- dikloorfenoolindofenolaadi lahusega roosa värvuse tekkimiseni.
Produtseeritakse elektronikandjad NADH ja FADH2, mille reoksüdatsiooni arvel taandatakse hapnik veeks ning sünteesitakse ATP. Püruvaadi sisenemine TCA-sse. Seda katalüüsib püruvaadi dehüdrogenaasi kompleks, mis koosneb 3 ensüümist ja 5 + + koensüümist. Püruvaat + CoA + NAD Atsetüül-CoA + CO2 + NADH + H . 2. Tsükli keemiline loogika. TCA tsükkel võib paista liig keerulisna atsetaadi oksüdeerimiseks, kuid normaalsed rajad C-C sidemete lõhustamiseks atsetaadi puhul ei tööta. Otstarbekam on kondenseerida atsetaat oksaalatsetaadiga ja viia läbi - lõhustamine TCA ühendab endas sellise lõhustamise ja oksüdeerimise CO2-ks, regenereerib oksaalatsetaadi ja akumuleerib kogu energia NADH ja ATP kujul. Reaktsiooinid. Reaktsioon 1: tsitraadi süntees oksaalatsetaadist ja atsetüül-CoA tsitraadi süntaasiga (atsetüül-CoA
Kuumutasin katseklaase uuesti ning HCl'ga töödeldud lahuses tekkis punane sade, mis on tingitud sellest, et sahharoos ei ole taandav suhkur ning tavatingimustel ta Benedict'i reaktiiviga ei reageeri. HCl'i lisamisel ja kuumutamisel toimub sahharoosiga inversioon ning tekib glükoosi ja fruktoosi ekvimolaarne invertsuhkur. 14 2.5. Barfoed' reaktsioon Suhkrute reaktsioon Barfoed' reaktiiviga [vask(II)atsetaadi Cu(CH3COO)2 lahus äädikhappes] võimaldab eristada taandavaid monosahhariide oligosahhariididest, kuna nõrgas happelises keskkonnas taandavad vaske üksnes monosahhariidid. Reaktsioon Barfoed' reaktiiviga annab punase vask(I)oksiidi Cu2O sademe. Töö käik Võtsin kaks katseklaasi, millest esimesse valasin 1 ml glükoosi ja teise 1 ml laktoosi. Lisasin mõlemasse katseklaasi 3 ml Barfoed' reaktiivi ning seejärel kuumutasin veevannil. Glükoosi
Siis ta laguneks glükoosiks ja fruktoosiks, mis on taandavad suhkrud, siis reaktsioon õnnestuks. Pildil on sahharoos, millesse on lisatud tilk HCl, vasakul, ja sahharoos, milles ei ole tilka HCl, on paremal. Katse pidi õnnestuma vasakpoolses, HCl tilgaga katseklaasis. 1.2.5 Barfoed' reaktsioon Suhkrute reaktsioon Barfoed' reaktiiviga [vask(II)atsetaadi Cu(CH 3COO)2 lahus äädikhappes] võimaldab eristada taandavaid monosahhariide oligosahhariididest, kuna nõrgas happelises keskkonnas taandavad vaske üksnes monosahhariidid. Reaktsioon Barfoed' reaktiiviga, nii nagu Fehlingi reaktiivigagi, annab punase vask(I)oksiidi Cu 2O sademe. Töö käik: Võetakse kaks katseklaasi ning ühte valatakse 1 ml monosahhariidi lahust (glükoos, fruktoos vm) ja teise taandava oligosahhariidi (laktoos, maltoos) lahust.
Siis ta laguneks glükoosiks ja fruktoosiks, mis on taandavad suhkrud, siis reaktsioon õnnestuks. Pildil on sahharoos, millesse on lisatud tilk HCl, vasakul, ja sahharoos, milles ei ole tilka HCl, on paremal. Katse pidi õnnestuma vasakpoolses, HCl tilgaga katseklaasis. 1.2.5 Barfoed' reaktsioon Suhkrute reaktsioon Barfoed' reaktiiviga [vask(II)atsetaadi Cu(CH 3COO)2 lahus äädikhappes] võimaldab eristada taandavaid monosahhariide oligosahhariididest, kuna nõrgas happelises keskkonnas taandavad vaske üksnes monosahhariidid. Reaktsioon Barfoed' reaktiiviga, nii nagu Fehlingi reaktiivigagi, annab punase vask(I)oksiidi Cu 2O sademe. Töö käik: Võetakse kaks katseklaasi ning ühte valatakse 1 ml monosahhariidi lahust (glükoos, fruktoos vm) ja teise taandava oligosahhariidi (laktoos, maltoos) lahust.
püruvaadi karboksüülimisel oksaalatsetaadiks. Membraanne fosforüülimine propionaadi moodustumises osaleb ka membraaniga seotud fumaraadi reduktaas. Kui fumaraat aktsepteerib elektronid, siis kaasneb sellega prootonite liikumine läbi membraani ja membraanne ATP süntees. See tõstab propioonhappekäärimise energeetilist efektiivsust. Propioonhappekäärimise stöhhiomeetria: 3laktaati 2propionaati + 1atsetaat + 1CO 2 Atsetaadi ja CO2 teke propioonhappekäärimisel. Mõlemad tekivad püruvaadist. Substraatsel fosforüülimisel moodustub atsetüülfosfaadi arvel ATP. Võihapekäärimine, selle produktid. Neutraalsete produktide (atsetoon ja butanool jne) teke. Klostriidid. Bakteritevaheline vesiniku ülekanne ja selle energeetiline tähtsus. Aminohapete paariskääritamine. Peale võihappe moodustub ka gaase, atsetaati ja orgaanilisi lahusteid: etanooli, butanooli, atsetooni, isopropanooli
PTR reaktori t = - 1 A ln 2 1 produktide desorptsioon -katalüsaatori pinnalt;- toru diameter): -dT/dV={Ua(Ta-T)+(-rA)[- 1 = -Esimest järku -esterdamisreaktsiooni puhul, näiteks metüül--atsetaadi Produkti difusioon pooris katalüsaatori -välispinnale;- puhul eeldatakse, et kõik reaktsioonisegu molekulid 2 k1 C AO C A k1 k1 saamiseks äädikhappe ja -metanooli reaktsiooniga:- HR(T)]} /-/ {FA0(Qi.CPi+XCPi)}.-42. Perioodilise viibivad reaktoris täpselt ühesuguse aja5
reaktiiviga, nii nagu Fehlingi reaktiivigagi, annab punase vask(I)oksiidi Cu2O sademe 8 10.Iseloomustage järgmiste reaktiivide koostist: a) Fehling'i reaktiiv - leeliseline vask(II)-tartraatkompleks, mis saadakse Fehlingi I lahuse (CuSO4 vesilahus) ja Fehlingi II lahuse (leeliseline K,Na-tartraadi e Seignett'i soola vesilahus) kokkusegamisel b) Barfoed' reaktiiv - [vask(II)atsetaadi Cu(CH3COO)2 lahus äädikhappes] c) Molisch'I reaktiiv- -naftooli (C10H7OH) lahus alkoholis 11. Milline süsivesik on sahharoos ja mis on tema hüdrolüüsi produktideks? Millise reaktsiooniga saab kindlaks teha, kas toimus sahharoosi hüdrolüüs? Sahharoos (lauasuhkur)on glükoosist ja fruktoosist koosnev disahhariid keemilise valemiga C12H22O11 Kuna positiivse reaktsiooni (Sahharoosi hüdrolüüsi kontroll Fehlingi lahustega) annavad
Kääritavad suhkruid, põhiproduktidena moodustuvad atsetaat, etanool, CO2 ja H2. Selle perekonna esindajaid on leitud ka termiidi soolest. Seal toimub tselluloosi anaeroobne lagunemine ja käärimisel moodustub palju CO2 ja H2. Spirochaeta, kes sealt on isoleeritud, konverteerib need gaasid atsetaadiks, on seega homoatsetogeen. Muidu on homoatsetogeene leitud ainult klostriidide ja nende sugulaste hulgas. Molekulaarsed uurimused on näidanud, et atsetaadi tekke eest vastutavad geenid võivad olla spiroheetidele saabunud klostriididelt horisontaalse geenitriiviga. Termiidi soole spiroheetidel on leitud ka N2 sidumise võime. Seega varustavad nad termiiti ka lämmastikuga. Termiidi sooles elavad erinevad spiroheedid, kes moodustavad tselluloosi käärimisel moodustuvast CO2 ja vesinikust atsetaati, mis on termiidile energiaallikaks. *Treponema perekonda kuuluvad nii patogeensed kui ka mittepatogeensed bakterid. Need on
viskoos, kortsuvus sama, valmistamiseks dispersioonvärv kõige nõrgemate keemiliselt pole väga stabiilne, ettenähtud riidekangastes, idega, puhastuslahustega. seega happed, alused ja sametis, plüüsis, taftis ja ketrusvärvitud Pesemisel kasutatada peenpesu pleegitusvahendid kahjustavad kreppriides. Veel atsetaadi toimingt või pesta kangast, väiksem kasutatakse atsetaati värvipüsivus on ettevaatlikult käsitsi 30 kraadi niiskusimavusvõime ja kleidiriides, lipsudes, väga hea juures ning kui elektriseeruvus kuivad kui kardinariides, paeltes, toode sirgelt kuivama panna viskoosil
Propionaati tekib ka rohkem. Ka laktaati. Ainult propioonhapet saab konvertida glükoosiks. Heina söömisel 70:20:10 (atsetaat-propionaat-butüraat). Kui süüakse palju kiudu = heina; kui süüakse palju tärklist, siis 60-30-10. Suhkru ja tärklise liig ratsioonis põhjustab vatsas liigset piimhappe teket. Kõrvalsaadused on metaan (10% energiast läheb kaotsi). Glc konverditakse püruvaadiks. Püruvaat annab laktaadi, propionaadi, atsetüülCoA. AtsetüülCoA annab atsetaadi ja butüraadi. 27. Valkude lõhustumine vatsas. Ruminohepaatiline lämmastiku ringlus Vatsas lagundatakse proteiin peptiidideks, seejärel mikroobid söövad ära, sünteesivad neist enda proteiinid ja siis peensooles need lagundatakse ja imenduvad. Esmalt tekivad vastas proteiinidest lühikesed peptiidid. Bakterid söövad ära, lõhustavad lõpuni AH- teks. Bakter kasutab neid oma valkude sünteesiks. Enamik AH desamineeritakse, tekivad VFA ja
Katalüütiline alus on molekuli integraalne koostisosa, katalüütiline karboksüülrühm ei pea estriga lahuses kokku saama, sest on juba molekulis koos intramolekulaarne katalüüs. Analoogne molekul (on ester, aga pole katalüütilist rühma COO- küljes) + äädikas...+ äädikas Atsetaadiga ei juhtu midagi, sest on katalüsaator. Selle reaktsiooni kiiruskonstant on teist järku, kiirus varieerub vastavalt sellele, kui tõstame atsetaadi kontsentratsiooni. Reaktsiooni kiirus on proportsionaalne katalüsaatori kontsentratsiooniga. Kui leiame k1 ja k2, siis saame välja arvutada, et kui suur peab olema atsetaadi konts teises reaktsioonis, et oleks sama kiiruskonstant kui esimest järku reaktsiooni puhul. [S] Et=13M on atsetaadi konts, mis tagaks võrduse, 13M vaba rühm kompenseeriks aspiriini reaktsioonis katalüütilist rühma. See oli happe-aluse katalüüs. Nukleofiilses katalüüsis on efektiivsed kontsid hoopis kõrgemad.
1.1.4 Sulfhüdrüüli- e tioolireaktsioon Positiivne sulfhüdrüülreaktsioon näitab tsüsteiini (Cys) esinemist valgus. Tsüsteiini radikaalis sisalduv sulfhüdrüül- e tioolrühm (-SH) allub hõlpsasti leeliselisele hüdrolüüsile, andes sulfiidioone, millised Pb2+-ioonide juuresolekul moodustavad musta või tumepruuni ülipeene pliisulfiidi (PbS) sademe. Katse teostatakse pliietanaadi Pb(CH3COO)2 e plii- atsetaadi lahusega, milline moodustab aluselises keskkonnas naatriumplumbaadi(II). Viimane annab valgust vabanenud sulfiidioonidega PbS, mis aeglaselt välja sadeneb. Töö käik 2 ml Pb(CH3COO)2 0,5 %-lisele lahusele lisatakse ettevaatlikult tilgakaupa 10 %-list NaOH lahust kuni tekkiv Pb(OH)2 sade kaob ja lahuses moodustub naatriumplumbaat Na2PbO2. Seejärel lisatakse katseklaasi 1 ml munavalgu lahust, loksutatakse ja reaktsioonisegu
See jaguneb: a) asendushappesus, tähistatakse H5,6 ja saadakse, kui mulda mõjutatakse ühe normaalse kaaliumkloriidi lahusega see tähendab nõrga aluse ja tugeva happe soolalahusega. Kaalium tõrjub neelavast kompleksist välja seal neeldunud alumiiniumi ja nõrgemini seotud vesiniku. Lõuna-Eestis on oluline mõõta liikuvat alumiiniumi, sest see alumiinium toimib paljudele taimedel toksiliselt. b) hüdrolüütiline happesus H8,2 see saadakse teada, kui mulda müjutatakse Ca või Na atsetaadi lahusega see tähendab tugeva aluse ja nõrga happe soolalahusega. Selle tulemus on alati suurem H5,6, seeg anäitab kogu potensiaalset happesust. H8,2 järgi arvutatakse välja lubjatarvet, et likvideerida happesust. Mulla happesus on teatud taimedele väga oluline. Taimed on kohastunud teatud keskkonnatingimustele. Indikaatortaimed on kohastunud kindlale pH-le. Näiteks rabas kasvab huulhein, seega on keskkond happeline. Põldrõigas, põldkannike, nälghein (näitab ka, et
fosfoglütseraadi dehüdratatsiooniga. Reaktsiooni viib läbi enolaas ning tekib PEP (fosfoenoolpüruvaat). 2-fosfoglütseraadi 3C-lt OH rühma ning 2C H liitmine tekitab süsinike vahel kaksiksideme, mis muudab PEP ebastabiilseks, kuid n-ö energiseerib fosfaatrühma. Püruvaadi kinaas kannab makroergilise sideme üle ADP-le. Fosfaat-atsetüültransferaas vahetab atsetüül-CoA-s CoA energeetilise tioolesterisideme fosfaadi vastu, mis on samuti makroergiline side. Atsetaadi kinaas kannab makroergilise sidemega fosfaadi ADP-le. (NB! järgnev skeem on illustratiivne, seda ei pea peast teadma) 52 Süsivesikute lagundamisest saadav ATP-saagis sõltub metabolismiradadest, mida bakter katabolismiks kasutab. EMP rajas lagundatakse heksoos kaheks trioosfosfaadiks fruktoos-bisfosfaadi aldolaasi abil ning laktaadi lagundamisel saadakse saagiseks 2 ATP-d. See on kõige tavalisim
3) Rakukest, morfoloogia RpoS mõjul on rakud väiksemad, sfäärilisemad (soodustab bolA transkriptsiooni, bolA reguleerib pBP6 avaldumist. PBP6 on karboksüpeptidaas, mis on vajalik raku jagunemisel septumi moodustumiseks; välismembraani lipoproteiini OsmB hulga suurenemisel rakud agregeeruvad). 4) Metabolism RpoS kontrollib näiteks atsetüül-CoA süntaasi geeni transkriptsiooni. See ensüüm on oluline atsetaadi reutiliseerimisel (kiire kasvu korral produtseerivad E. coli rakud atsetaati ja viivad selle rakust välja). 5) Virulentsus RpoS poolt on positiivselt reguleeritud geenid, mis osalevad patogeensete bakterite kolonisatsioonil ja ellujäämisel tingimustes, kus käivituvad peremehe kaitsemehhanismid. 6) Pseudomonas aeruginosa (inimese oportunistlik patogeen) biofilmi moodustumine ja hulgatunnetus (quorum sensing). S-i taset kontrollivad mehhanismid bakterirakus
annaabi.ee 
