Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Sissejuhatus filosoofiasse materjal eksamiks (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris
Filosoofia kordamismaterjal, kevad 2014
  • Sõna „filosoofia“ mõiste
    Traditsiooniliselt tuletatud kreeka keele sõnadest 1) philein, phileo –armastama 2) sophiatarkus
  • philosophia“ esmatarvitus?
    Pole väga selge – umbes 5-4. Saj. E.m.a
    Herodotosel verb philosopheo
    Pythagoras ei olevat lubanud end targaks nimetada, sest see olla ainult jumalale kohane; tema olla ainult tarkusearmastaja.
    Sokrates , tarkusearmastaja, kes vastandas end sofistidele, kes pidasid end tarkadeks.
    Esimeseks filosoofiks peetakse Thalest (ca 624-ca 546 e.m.a)
  • Simo Blackburn, Oxfordi filosoofialeksikoni filosoofia määratlus
    Distsipliin , mis uurib maailma kõige üldisemaid ja abstraktsemaid tunnuseid ning meie mõtlemise kategooriaid nagu vaim, mateeria , mõistus, tõestus, tõde jne. Filosoofia võtab uurimise alla mõisted, mille abil me maailmale läheneme.“
  • Elmar Salumaa, Filosoofia ajalugu I filosoofia määratlus
    „Filosoofiaks me võime nimetada kõike seesugust inimlikku järelemõtlemist, mille abil ta püüab jõuda selgusele iseenda ja oma olemasolu kohta maailmas – aga samuti ka sellesama maailma olemuses, tähenduses ja seaduspärasuses.“
  • Filosoofia põhiprobleemid ja valdkonnad: Albert Calmus(1913-1860)
    „On üksainus tõesti tõsine filosoofiline probleem: enesetapp. Otsustada, kas elu väärib elamise vaeva või ei vääri, tähendab vastava filosoofia põhiküsimusele. Kõik muu – see, kas maailmal on kolm mõõdet, kas vaimul on üheksa või kaksteist kategooriat, tuleb teises järjekorras. See on lihtsalt mäng; enne tuleb vastata.“
  • Põhiprobleemid sõltuvad koolkonnast
    Filosoofilis probleeme käsitletakse üldjuhul koolkondades.
    Koolkondi /filosoofiavoolusid seob ühine eeldus filosoofia tegemise viisidest, meetoditest , põhiprobleemidest – neid ei panda igapäevaselt kahtluse alla.
  • Filosoofia voolud ja koolkonnad
    Eksistentsialism, analüütiline filosoofia, fenomenoloogia, marksism , poststrukturalism, neotomism jne.
  • Analüütiline filosoofia
    Eelkäija/vanaisa: G. Frege (1848-1925)
    Klassikud /alusepanijad: G.E. Moore (1873-1958), B. Russell (1872 – 1970), L. Wittgenstein (1889-1951) - Tractatus logico-philosophicus (1921) ja „ keeleline pööre“
    Kaks traditsiooni/suundumust:
    Ideaalkeelefilosoofia (varane Wittgenstein, B.Russell, R.Carnap)
    Tavakeelefilosoofia ( hiline Wittgenstein, J.L.Austin, G. Ryle )
    Tänapäeval tegeletakse analüütilise filosoofia raames väga erinevate probleemide ja valdkondadega, mitte üksnes keele või mõistete uurimisega. Aga säilinud on teatavad ühised jooned ja hoiakud selle suhtes, kuidas filosoofiat teha ja mida seejuures taotleda.
    Iseloomulikud jooned:
    Mõistete selguse, väljenduste täpsuse, loogilise ranguse taotlus
    Argumentide esitamine
    Hämaramate teemade ( eksistentsiaalne äng, eimiski jmt) ning mitmetähenduslikkuse vältimine
  • Filosoofia valdkonnad
    Tänapäeval üsna levinud jaotus:
    Teoreetiline filosoofiaepistemoloogia , metafüüsika, vaimufilosoofia (philosphy of mind), keelefilosoofia ja loogika , teadusfilosoofia ...
    Praktiline filosoofia – poliitikafilosoofia, eetika , esteetika , õigusfilosoofia, haridusfilosoofia
  • Filosoofia üldised tunnused
    Üldisus
    Abstraktsus
    Kriitilisus, argumentatiivsus
    Mõistete selgitamine /analüüsimine
  • Abstraktsus: Bertrand Russell
    „Üks kasulik võte, mida õpetab filosoofia, seisneb kõikide probleemide teisendamises konkreetsest vormist abstraktsesse.“
    (Kas Iisraelil on õigus rünnata enesekaitseks Iraani ?)
    „kui me.. konkreetsed probleemid asendame ühe abstraktse probleemiga, milles nende rahvaste või kogukondade nimesid, kellesse me suhtume tunnete vahendusel, asendavad tähed A ja B, siis on palju lihtsam näha, mida oleks tarvis arvestada erapooletu lahenduse saavutamiseks.“
    (Kas riigil A on õigus rünnata enesekaitseks riiki B?)
  • Kriitiline filosoofia /argumentatiivsus
    Filosoofilise probleemi püstitamine ja selle lahendamine algab kahtluse ja kriitikaga. Seepärast võime filosoofiat nimetada kriitiliseks.
    Erinevalt religioonist ei paku filosoofia meile taevalikke ilmutusi ega valmiskujul tõdesid, mis tuleb lihtsalt omaks võtta. Üldjuhul filosoof argumenteerib , mitte ei jutlusta.
    Filosoofia on kriitiline reeglina kahes mõttes:
    • Argimõtte, nn „tavaarusaamade“, iseenesestmõistetavuse suhtes
    • Teiste filosoofide mõtete, teooriate, argumentide jms suhtes.

  • Mõistete selgitamine /analüüsimine
    Erinevalt nt loodusteadustest ei ole filosoofias võimalik põhimõisteid niimoodi defineerida , et need definitsioonid oleksid üldaktsepteeritud. Kuid ka filosoofias saab mõisteid selgitada/analüüsida. Erinevates koolkondades tehakse seda muidugi erinevalt.
    Analüütilises filosoofias on üheks traditsiooniliseks mõistete selgitamise viisiks olnud nende analüüsimine selle läbi, et tuuakse välja mõistete rakendatavuse „tarvilikud ja piisavad “ tingimused“. Nt printsessi mõiste: „Miski on printsess siis ja ainult siis, kui ta on (1) naine ja (2) kuninglikku päritolu.“
  • Eksperimentaalfilosoofia
    Moodne filosoofiaharu, mis esitab väljakutse traditsioonilisele „tugitoolifilosoofiale“.
    Eksperimentaalfilosoofias tehakse empiirilisi uurimusi, et selgitada välja, mida (rassi, soo vm tunnuse poolest erinevad) inimesed peavad ühel või teisel puhul teadmiseks, moraalselt õigeks jne.
  • Vaidlus filosoofia otstarbe üle: mis kasu on filosoofiast?
    Thales – Vana-kreeka esimene filosoof- olevat tähti vaadates kaevu kukkunud. Kuidas saab see, kes enda ettegi ei näe, ütelda midagi tarka taevakehade või üldse millegi kohta? Pigem on ta naerualune.
    Igapäevaelus võib kuulda lauseid „Ära hakka filosofeerima !“ ,“Ära targuta!“ jmt.
    Filosoofia „ainsat ja ainuõiget“ otstarvet pole kusagilt võtta. Läbi ajaloo on filosoofiale omistatud mitmeid otseseid ja kaudseid otstarbeid:
    Teadmise kasulikkus
    Maailma parandamine
    Õnnelikuks tegemine
  • Teadmise kasulikkus
    Platon (u 429 – 347 e.m.a): Filosoofia pääseb ligi sellele, mis päriselt ja muutuuatult on. Meid ümbritsev, meeltega tunnetatav muutuv maailm ainult näib, paistab kuidagi. Seda, mis on, saab tunnetada mõistusega.
    Filosoof, kes tunnetab seda, mis päriselt on,teab, kuidas inimesed peavad elama.
    Filosoofia on niisiis midagi praktilist: maailma olemisest saab teada, kuidas korraldada ühiskonda ja elu.
    Järeldus: ideaalses riigis peavad valitsema filosoofid .
  • Ühiskonna hüvanguks: Marksism ja pragmatism
    Teha ühiskonna elu paremaks. Meie elu hüvanguks. Paljud „praktilised“ filosoofid (eetikud, poliitikafilosoofid) usuvad, et „õigluse“, „vabaduse“ jmt mõistete selgitamine on ühiskonnale kasulik.
  • Karl Marx ( 1818 -1883)
    „Filosoofid on maailma mitmeti tõlgendanud, kuid asi seisab selles, et teda muuta.“
  • Filosoofia on mõjutanud maailma
    J.-J. Rousseau ( 1712 -1778) ideed õhutasid prantsuse revolutsiooni.
    I. Kanti ( 1724 -1804) „Üldine looduslugu ja taeva teooria“ mõjutas tugevasti kivinenud looduskäsitlust.
    Meie igapäevased tavalised kulunud mõtted ja ideed demokraatiast, vabadusest jms olid kunagi filosoofide nutikad vaated.
  • Õnn: Epikuros (341-270 e.m.a)
    „Filosoofia teeb õnnelikuks! Annab meelerahu .“
  • Erasmus Rotterdamist (1466- 1536 ), Narruse kiitus.
    „Üldse on mõttetarkuse uurimisele andunud inimesed muudes asjades, eriti aga laste seotamises, väga õnnetud – ja seda looduse ettenägelikkuse tõttu, nagu ma arvan, et see tarkusepahe inimlaste seas liiga laialt ei leviks. Näiteks on teada, et cicero poeg oli äbarik ja et tolle targa Sokratese lapsed olid enam ema kui isa sarnased, nagu keegi väga kenasti on kirjutanud, see tähendab – rumalad
  • Platon
    Õpetus ideedest ehk vormidest mitmetes Platoni teostes: nähtav maailm oma konkreetse objektidega on näiline, tõeliselt on olemas igavesed , muutumatud universaaid (ilu ise, headus ise, inimese idee, hobuse idee, arvud ja nendevahelised suhted jne)
  • Platonism
    Platonism nüüdisaegses metafüüsikas: on olemas abstraktsed objektid, mis ei paikne aegruumis ega meie mõistuses (nt matemaatilised objektid, proportsioonid)
  • Enne filosoofiat ja teadust oli müüt
    Algseks või loomulikuks asjade seletamise viisiks võib pidada müüti, mis on tihedasti seotud usundiga.
    Kreeka keeles mythos – „lugu“
    Müüt on lugu, mis seletab hõimu või rahva jaoks, kuidas on tekkinud maailma, inimene jne. Müütide peategelasteks on sageli jumalad ja kangelased.
  • Filosoofia ja teadus:
    Antiikaja mõtlejate ega ka veel mitte uusaja mõtlejate juures ei saa tõmmata selget piiri teadlase ja filosoofi rollide ja tegevuste vahele.
    Thalese jt eelsokraatikute mõtted selle kohta, mis on kõige oleva algeks (vesi, õhk, 4 algelementi..) kuuluvad ühtviisi nii filosoofia kui loodusteaduse ajalukku.
    17.-18.sajandil hakkas kujunema eksperimenteeriv loodusteadus , aga see oli üsna tihedasti põimunud filosoofiliste aruteludega looduse kohta üldiselt, mh selle kohta, kuidas kõikvõimas Looja loodust juhib ja valitseb. Ladina keeles philosophia naturalis.
    Sir Isaac newtoni (1642- 1727 ) mõtlemises olid teaduslik, filosoofiline ja religioosne ja esoteeriline arutelu tihedasti seotud.
  • Teadusfilosoofia
    • Kuidas määratleda teadust üldiselt? Mille poolest erinevad üksteisest reaal -,sotsiaal- ja humanitaarteadused?
    • Milliste kriteeriumide alusel saab teha vahet teadusel ja pseudoteadusel?
    • Induktsiooniprobleem
    • Kas teaduslikud teooriad kirjeldavad tegelikkust ?

  • Induktsiooniprobleem
    Kõik luiged , keda seni on nähtud on valged. Järelikult: kõik luiged on valged. Igal luigel on omadus olla valge.
    Kas selline järeldus annab meile teadmise luikede värvi kohta?
  • Realism vs instrumentalism
    Realism: teaduslikud teooriad kirjeldavad (või vähemalt on nende eesmärgiks kirjeldada) maailam säärasena nagu see tegelikult on. Füüsikalised jõud ja väljad, aatomid ja molekulid on looduses päriselt olemas.
    Instumentalism: teaduslikud teooriad on vaid vahendid vaadeldavate nähtuste seostamiseks, teooriatel puudub tõeväärtus. Füüsikalised jõud ja väljad, aatomid ja molekulid on kasulikud fiktsioonid, mis on vajalikud arvutuste ja ennutuste tegemiseks.
  • Filosoofia ja religiooni ühisjooni
    Kohati otsivad ja pakuvad vastuseid samadele või sarnastele küsimustele:
    Kuidas või miks üldse on tekkinud maailm? Kas meil on kehast eristatav hing, mis saab eksisteerida ka kehata? Kas meil on vaba tahe ? Mida tohime ja mida ei tohi teistele teha?
  • Filosoofia ja religiooni erinevusi
    Küsimise, vastamise ja arutlemise viisid võivad olla üsna erinevad.
    Filosoofias püütakse tugineda üksnes mõistusele ja ratsionaalsele uurimusele. Filosoof ei pea ühtki õpetust või teksti lihtsalt „tõe pähe võtma“.
    Usundites käibivad sageli tõeallikatena ka üleloomulik ilmutus ja pühakiri.
    Religioonile on iseloomulik kultus .
    Filosoofia positsioonilt vaadates võib märgata, et erinevad usundid ja usulahud sisaldavad filosoofilises laadis arutlemist väga erineval määral.
    Leidub radikaalseid ususekte, kus teoreetiline mõtlemine on lausa põlu all.
    Teisalt sisaldub nt budismis rikkalik filosoofiline pärand, millel on palju sisulisi
    kokkupuutepunkte lääne filosoofiaga
  • Frank P .Ramsey
    „pole olemas iseseisvat tõeprobleemi, vaid üksnes keeleline segadus
  • Tõde filosoofilise probleemina
    Eetikas : Kas (ja mis tingimustel) peaks rääkima tõtt? (Hädavale + „tõde on valus kuulata“)
    Esteetikas : Mis asi on kunstitõde (eriline tõeliik või lihtsalt õde kunstis?)
    Epistemoloogias: Kuidas teame tõde? Mille alusel tunneme tõe ära?
    Keelefilosoofias: Milline on fraasi „on tõene“ roll keeles?
  • Mis on tõeteooria?
    Silt „tõeteooria“ on tähistanud erinevaid asju. Teooria ...
    • Tõekandjatest ( laused ?faktid?maakaardid)
    • Tõefraasi „on tõene“ funktsioonist
    • Tõe kriteeriumist
    • Tõest endast
    • Sõna „tõene“ tähendusest
    • Mida tähendab mõiste sõna „tõene“
    • Sellest, mida tähendab omada tõe mõistet

  • Mis on „tõe kandjad “?
    Tõesust omistatakse eelkõige keelelistele ühikutele. Et keeleväliste asjadega (majad, kivid ) seoses saaks tõest rääkida, tuleb nende asjade kohta midagi väita.
    „tegelikult on tõed ja väärused arvamuste ja väidete omadused, ja seepärast ei saaks puhtalt materiaalne maailma – just sellepärast, et ta ei sisaldaks ei arvamusi ega väiteid – sisaldada ka mitte mingit tõde ega väärtust.“ Bertrand Russell (1994)
  • Tõe täpsustused ja erandid 1
    Tõesust ei omistata mitte kõikidele keelelistele ühikutele:
    • „kõik tudengid peavad tarbima kanepit!“ (käsk)
    • „kui vanalt tuleks alustada seksuaaleluga?“ (küsimus)
    • „elagu tudengite sügispäevad!“ (hüüatus)

    Käsud, küsimused ja hüüatused võivad olla rumalad, vaimukad, tobedad, kohatud jms ent mitte tõesed/väärad.
  • Tõe täpsustused ja erandid 2
    Tõeteooria ei tegele (reeglina) selliste väidetega:
    • „ta on tõeline kommunist
    • „paarikese vahel puhkes õige tõeline armastus“
    • „indrek Hirv on tõeline luuletaja“
    • #“lõhkes tõeline üllatuspomm“
    • Tõelisi isiksusi on uues riigikogus vähevõitu“
    • „see maal on tõeline picasso

    „tõeline“ = näidis, eeskujulik, ehtne .
  • Mis on „tõe tegijad ?“
    Filosoofi (tõeteoreetikut) ei huvita küsimus, kas mingid konkreetsed väited on tõesed.
    • Kas on tõsi, et see auditoorium mahutab 200 inimest?
    • Kas vastab tõele, et loeng toimub esmaspäeviti?

    Filosoofi huvitab – tõesuse loomus.
    • Mis on see „miski“, mis teeb tõsed väited tõeseks?
    • Kas kõigil tõestel väidetel on mingi ühine „olemus“?

    Erinevad vastused, teooriad, lähenemised.
  • Korrespondentsusteooria
    Platon, Aristoteles , Thomas Aquinost, Bertrand Russell.
    Tõesus seisneb väite ja tegelikkuse vastavuses. Väide X on tõene siis ja ainult siis kui X vastab faktile. Nt. Väide „ kass on katusel“ on tõene siis, kui mõni kass on tõepoolest katusel, väär aga siis kui seal pole mingit kassi. Väide on tõene siis, kui asjad on nii, nagu väide ütleb, vastupidisel korral on ta väär.
    Korrespondentsusteooria probleemid:

  • Koherentsusteooria
    G.W. Leibniz , B. Spinoza , H.H.Joachim, O. Neurath
    Tõde seisneb kooskõlalisuses, sidususes! (ladina keeles coherentia „sisemine seos“) – väide ( uskumus ) on tõene siis, kui ta on kooskõlas teiste tõeseks tunnistatud väidetega ( uskumustega )
    Kooskõla tähendab vastuolu puudumist. Nt. „ marek volt sündis 1973“ ja „Marek volt sündis 1937“ ei ole kooskõlas. Keegi „üks ja seesama isiK“ ei saa sündida kahel erinevalt ajal.
    Koherentsusteooria probleemid:
    • Mis uskumuste süsteem?
    • „Piiskop Stubbsi probleem“

  • Pragmatismi tõeteooria
    C.S. Peirce , W.James, F.C.S.Schiller, J. Dewey
    Pragmatismi (kreeka keeles pragma “tegu, tegutsemine“) kui filosoofiavoolu esinedajatele tõekonteptsioonid.
    Tõesed on sellised uskumused..
    • Mis „töötavad“
    • Millest lähtudes saab sihipäraselt tegutseda
    • Mis ennast õigustavad
    • Millesse on kasulik uskuda

    Pragmatismi kriitika:
    • „töötama“ kahemõttelisus
    • Kasulik väärtus/kasutu tõde
    • Mis on tõe otsimise point?

  • Deflatsionismi tõeteooria
    Frank P.Ramsey, A.J. Ayer , P.F. Strawson , W.V.O.Quine
    Vaated, mida iseloomustab veendumus , et tõeprobleemiga pole mõtet vaeva näha.
    Laskem tõesti ja tõeteooriatest õhk välja!
    Deflatsionalism (de+ladina keeles flare „puhuma)“
    Deflatsionismi tunnused:
    • Tõe mõiste ei ole midagi metafüüsiliselt sügavat ja tähtsat, nagu eelmised teooriad on eeldanud!
    • Tõel pole mingit deepi „olemust“ – pole mingisugust kõigi tõdede ühist omadust.
    • Tõeprobleem on filosoofe masendanud seetõttu, et nad otsivad seda mida ei ole olemas!

    Fraasid „on tõene“ („on tõsi“) on ppõhimõtteliselt kõrvaldatavad: järgnevad laused on sama sisuga!
    • „ma tunnen kannikese lõhna“
    • „on tõsi, et ma tunnen kannikese lõhna.“

    Deflatsionismi kriitika:
    • Hüpoteetilised otsused
    • Tõde kui väärtus
    • Kriitika põhiidee: Leida fraasi „on tõene“ tarvitusjuhtum, mis ei klapi teooria poolt väidetud tõefraasi rollidega.

    NB! Deflatsionism ei väida, et
    • Fraas „on tõene“ tuleks keelest ära kaotada (või et selle tarvitust tuleks piirata)
    • Tuleks loobuda tõerääkimisest (ebasiira vaikimise või valetamise kasuks).
    • Sõnade „tõene“ ja „on tõene“ tarvitamine on kasutu/mõttetu

  • Milles seisneb tõefraasi funktsioon?
    On antud erinevaid vastuseid. See tõttu mitmeid silte („tõe liiasusteooria “, „minimalism“, „mitte-tõeteooria“ jms), mida reeglina peetakse deflatsionismi liikideks.
    Vaatame järgnevaid ettepanekuid:
    • Stilistiline
    • Üldistav
    • Kinnitav
    • Väljenduslik

  • Stilistiline jms otstarve:
    • Rõhutav
    • Stilistiline
    • Süntaktiline

    NB! Pole väga selge mida silmas peab.
    „Need“/“on tõsi, et“/ on fraasid, mida me mõnikord kasutame rõhutamiseks või stilistilistel kaalutlustel või ka selleks, et näidata, milline koht on sel ütlusel meie arutluses.“ Frank P.Ramsey (1999)
  • Üldistav otstarve
    Quine (1995) ja Ramsey (1999): tõefraas on üleliigne, omistatuna ühele antud lausele:
    „on tõene, et Caesar mõrvati“ = „Caesar mõrvati“
    Ent tõefraasi on vaja lause puhul, mis pole antud. Võime tahta öelda, et kõik, mis keegi mingil juhtumil ütles, oli tõene:
    „kõik, mida Newton ütles on tõene EI VÕRDU kõiik mida Newton ütles.
  • Kinnitav otstarve
    „terminid ’tõene’ ja ’väär’ ei tähenda mitte midagi, vaid funktsioneerivad lauses lihtsalt kinnitamise ja eitamise märkidena.“ A.J.Ayer (2001:85-86)
    P.F.Strawson (1950): ütleda, et „p on tõene“ ei ole tegelikult väitmine selle väite (p) kohta, vaid sooritada selle väitega kinnitamine, nõustumise tegu. Nt: kui keegi ütleb, et „on tõsi, et sajab“ siis, keegi kinnitab, et sajab.
    46. Väljenduslik otstarve
    Strawson: fraasil „on tõene“ veel ka väljenduslik otstarve:
    • „on see tõsi, et ...“
    • „on see ikka tõene, et ..“
    • „kui seeon tõsi, no siis ma küll ei tea“

    „tõene“ funktsioneerib siin üllatuse, kahtluse, mitteuskumise väljendajane ( a la „tõesti vä“)
  • Hüpoteetilised otsused
    Peter T.Geach (1960) ja John R. Searle (1962) eristasid kategoorilisi ja hüpoteetilisi otsuseid.
    Hüpoteetilistes otsustes („kui p on tõene siis, Q) ei ole sõnal „tõene“ kinnitavat rolli.
    Näide: „on tõsi, et päike paistab“
    „kui on tõsi, et päike paistab, siis..“
  • Tõde kui väärtus
    Crispin Wright (1992):deflatsionist seisab vastakuti dilemmaga.
    Kui ta väidab, et tõde pole midagi sellist, millest tuleks teha mahlane teooria, jääb tal seletamata asjaolu, et me tõemõistmist oma elus vägagi lugu peame.
    Kui ta aga sellise seletuse annaks, satuks ta tagasi neile tõeteooria radadele , mida õhtumaises filosoofias juba üle kahe ja poole tuhande aasta on sõtkutud.
  • Olemine – sisevaade metafüüsikasse
    Milline on maailma? Kas maailma loomus on meile kuidagiviisi avatud? Käsitluse aluseks on Blackburn (1999)
  • Metafüüsika mõisteid:
    Entiteedid – kõik olemasolevad „asjad“
    Ontoloogia – käsitlus olemasolevatest entiteetidest või nende loetelu
    Partikulaar – asi, mis on täielikult samal ajal ainult ühes kohas. Nt üksik õun
    Universaal – võib olla täielikult samal ajal mitmes kohas. Nt omadus olla punane, punasus.
    Entiteet on konkreetne, kui tema esinemine antud kohas antud ajal välistab mistahes teisel sama liiki entiteedil samas kohas samal ajal viibimise. Nt üksik õun on konkreetne asi – kaks õuna ei saa olla korraga samal ajal samas kohas.
    Entiteet on ABSTRAKTNE , kui mitu sellist entiteeti saab olla samas kohas samal ajal. Nt. protsess nagu objekti kuju pidev muutumine saableida aset samal ajal samas kohas kui objekti värvuse pidev muutumine
    IDEALISM - arusaam, et kõik olemasolev sõltub vaimust . Idealismi järgi on vaim fundamentaalsem kui mateeria.
    REALISM - realism mingi valdkonna/objekti suhtes väidab, et see valdkond /objekt on vaimust sõltumatu.
    TEADUSLIK REALISM - teaduslikud teooriad saavad olla tõesed ning nad kehtivad reaalsete objektide kohta maailmas.
    INSTRUMENTALISM - teaduslikud teooriad on vaatluste ennustamise instrumendid (vahendid). Kui kaks teooriat ennustavad vaatlusi ühtviisi hästi, siis ei ole üks teooria parem kui teine.
    NATURALISM - kõik olemasolev on osa loodusest
  • Asjade samasus
    Asjad meie ümber on mõnes mõttes samased ja mõnes mõttes erinevad. Nad sarnanevad ja erinevad oma OMADUSTE poolest. Omadusi omistatakse predikaatidega: ‘Õun on punane’ (Fa)
  • Maitsed ja lõhnad
    Millest sõltuvad asjade omadused, kas meist või maailmast? Kuhu kuuluvad maitsed, värvused, lõhnad ning muud tajutavad kvaliteedid?
    Galileo Galilei (1564-1642) esitas eristuse, mis on hiljem tuntud primaarsete ja sekundaarsete kvaliteetide eristusena.
    „Ma ütlen nüüd, et alati kui ma mõtlen mistahes materiaalse või kehalise substantsi peale, siis tunnen ma vahetult vajadust mõelda sellest kui piiritletust ning millestki , mis omab mingisugust kuju; on suur või väike teiste asjadega võrreldes ning asub igal hetkel mingis kindlas paigas; liigub või seisab; on
    kokkupuutes mõne teise kehaga või mitte; ning mida on oma arvult üks, mõni või mitu. Nendest tingimustest ei suuda ma substantsi eraldada, ükskõik kuidas ma oma kujutlusvõimet ka ei pingutaks..“ galileo galilei
    „...Ent mu vaim ei tunne tingimata vajadust lisada, et see peab olema valge
    või punane, mõru või magus, kärarikas või vaikne ning meeldiva või vastiku
    lõhnaga. Kui meeled meid ei juhiks, siis ei jõuaks mõistusvõi kujutlusvõime
    arvatavasti eales selliste kvaliteetideni. Seepärast arvan ma, et mis puutub
    objekti, siis pole maitsed, lõhnad, värvused ja nõnda edasi enamat pelgaist
    nimedest , mis me talle rakendame ning et need asuvad üksnes teadvuses.
    Seega, kui elusolendid ära kaoksid, siis oleks kõikneed kvaliteedid ära
    pühitud ning haihtunud.” Galileo Galilei, II Saggiatore, 1623
  • Sekundaarsed kvaliteedid
    Primaarsed kvaliteedid kui midagi sellist, millest lahus ei saa ma asjast mõelda. Sekundaarsed kvaliteedid on midagi sellist, milleta saab asju ette kujutada.
    Galilei ettekujutus oleks tänapäevases kõnepruugis midagi järgnevat:
    • Primaarsed kvaliteedid on omadused, mis on asjadel tõeliselt nende (füüsikalise) olemuse tõttu.
    • Sekundaarsed kvaliteedid asuvad üksnes vaatleja vaimus ning ehkki nad võivad olla põhjustatud millegi poolt, mis asub maailmas, ei sarnane nad oma põhjustele.

    John Locke (1632-1704) eristab:
    “keha primaarsed kvaliteedid, mis -nagu näeme - tekitavad meis lihtideid, nt tahkus , ulatus, kuju, liikumine või paigalseis ning arv.”ja“sellised kvaliteedid, mis tõeliselt ei ole midagi objektides enestes peale nende võime tekitada oma primaarsete kvaliteetidest oma tajumatute osade suuruse, kuju, paigutuse ning liikuvuse abil meis erisuguseid tajumusi – värve, helisid , maitseid. Neid nimetan ma sekundaarseteks kvaliteetideks.”
  • Primaarsed kvaliteedid
    Locke toetus suuresti Robert Boyle ’ile (1627-1691), kui väitis, et primaarsed kvaliteedid on need kvaliteedid, mis on objektidel vastavalt mateeria korpuskulaarsele teooriale .
    Primaarsed kvaliteedid tekitavad meis lihtideid, mis sarnanevad primaarsetele kvaliteetidele objektides.
    Sekundaarsed kvaliteedid on objektide toime meie meeltele. Nad sõltuvad objektide võimest tekitada meis tajumusi, mis ei sarnane objektide omadustele. Sekundaarsed kvaliteedid on määratletavad vaatleja kaudu: olla punane = paista punane normaalselevaatlejale tavatingimustes.
    Kuid kas sekundaarsed kvaliteedid ei kuulu siiski objektide juurde
    kui võimed, mis meis tajumusi esile kutsuvad ?
    Võimed tekitavad tajumusi, kuid tajumused pole objektide võimed, nad
    ei sarnane võimetele, mis neid tekitavad.
  • Tajude relatiivsus
    Miks arvata, et sekundaarsed kvaliteedid ei asu maailmas?
    Taju suhtelisuse argument (Blackburn).
    Oletame, et mingi objekt lõhnab ühe vaatleja (O) meelest teatud viisil ning mõne teise vaatleja (O*) meelest hoopis teistmoodi. Kuivõrd O ja O* on võrdselt hästi eluks kohastunud , pole alust öelda, et ainult O või O* tajub lõhna õigesti. Seega ei asu maailmas ühte õiget lõhna ning lõhna võib pidada täielikult vaimust sõltuvaks.
    On üldteada, et muutused meie tajuaparaadis muudavad lõhna ja maitset – kvaliteedid sõltuvad vastuvõtjast.
    Argumendi jaoks on tähtis, et kohastumus oleks võrdväärne, sest muidu saaks öelda, et üks vaatleja tajub korrektselt ja teine eksib .
    Miks mitte öelda, et nt tõelised värvused on need, midatajuvad need olendid, kes on värvinägemiseks kõige paremini kohastunud?
    Ning tõelised lõhnad on need, mida tajuvad olendid, kelle lõhnataju on kõige parem, jne.
    Kuid O ja O* võivad olla võrdselt kohastunud värvinägemise suhtes.
    Tajude relatiivsuse argument
    Kui ei saa öelda, et vaatlejad, kes tajuvad lõhna teisiti, eksivad või on puuduliku tajuaparaadiga, siis paistab, etobjektil pole ühte õiget lõhna. Või on tal mitu lõhna?
    Kuid maailm ei saa sisaldada sama palju lõhnu kui on võimalikke tajuaparaate, sest siis oleks samal objektil vastukäivad lõhnad.
    Järelikult peavadki lõhnad asuma vaimus, kus mujal. = Sekundaarsete kvaliteetide idealism.
    Ka Rene Descartesi järgi ei saa meeli alati usaldada - meeled informeerivad meid sellest, mis on kehale kasulik või kahjulik, ent nad ei anna meile aimu
    asjade olemusest. Kui me kasutame oma mõistust ning tungime läbi meelte poolt edastatud andmete, siis millise maailmani me jõuame?
  • Kaks maailma (pilti)
    Descartesi järgi on maailmas vaid ulatusega asjad. Kõik muu on meelte poolt lisatud. Descartes ja tema kaasaegsed lõid niiviisi lõhe või duaalsuse kahe
    maailma(pildi) vahel, millest me pole vabanenud tänini:
    • maailm nagu ta on antud meile (see igapäevane värviline, soe, lõhnav, kärarikas maailm) /ilmnev pilt/
    • maailm nagu ta päriselt on (maailm, mis koosneb füüsikalistest osakestest ning jõududest) - seda, milline maailm päriselt on, saame teada teaduse vahendusel /teaduslik pilt/

  • Teaduslik pilt ja ilmnev pilt
    Teadusfilosoofiline vahepala :Wilfrid Sellars (1912-1989) murdis pead selle üle, kuidas lepitada teaduslikku maailmapilti selle ilmneva [manifest] pildiga , mis meil on maailmast, kui me seal igapäevaselt ringi toimetame.
    Kui tekib konflikt kahe pildi vahel, siis on meil näiteks järgmised võimalused:
    1. Teaduslik pilt kujutab seda, mis on tõeliselt olemas. Ilmnev pilt pole muud kui illusioon .
    MIKS? Teaduslik pilt toetub eksperimentaalsetele testidele ning tõendusmaterjalile. Ilmnev pilt põhineb eelarvamustelning meie ülesehitusest tingitud illusoorsetel arusaamadel.
    2. Ilmnev pilt kujutab seda, mis on tõeliselt olemas, teaduslik pilt on illusoorne .
    MIKS? Ilmnev pilt põhineb (igapäevasel) kogemusel , mida peab vältimatult eeldama ka teaduslik pilt. Kui teaduslik ettekujutus maailmast satub vastuollu ilmneva pildiga, siis see ettekujutus on ekslik . Kui loobuda ilmnevast pildist, siis kaotab ka teaduslik pilt oma põhja.
    3. Mõlemad pildid on õiged, ent üks (ilmnev pilt) taandubteisele (teaduslikule pildile).
    MIKS? Sest me saame taandada ilmneva pildi elemente teadusliku pildi elementidele (nt taandada lauad elementaarosakeste kooslustele)
    4. Mõlemad pildid on õiged, ent nad pole võrreldavad (ning seega ei vastandu üksteisele).
    MIKS? Pildid on mõisteskeemid, mille vahendusel me mõtleme maailmast. Mõlemad täidavad oma ülesannet edukalt, kuidmaailm ise on midagi enamat sellistest skeemidest ning pole nendepoolt täielikult haaratav.
    Võimalused (1) ja (3) on omased teadusliku realismi variantidele, (2) ja (4) annavad tunnistust teaduse instrumentalistlikust käsitlusest.
  • Tõeline maailm
    Locke’i järgi on meile nähtuv maailm on just selline nagu ta on meie vaimu tõttu. Tõeline maailm sisaldab vaid primaarseid kvaliteete.
    Locke’i seisukoht on võrdlemisi lähedane teaduslikule realismile. Kui värskendada tema kaasaegseid teaduslikke arusaamasid ning asendada korpuskulite primaarsed kvaliteedid elementaarosakeste, energiate, jõudude ja väljadega, siis saame tulemuseks seisukoha, et tegelik maailm koosneb osakestest ning väljadest ning lõhnadel, värvustel ja maitsetel seal kohta ei ole.
  • Materiaalse maailma metafüüsika
    Kuid kas sellisel arusaamal on ka probleeme?
    Mis on see, mis täidab ruumi? Millest maailm koosneb?
    • Descartesi järgi oli füüsilise reaalsuse ainsaks kvaliteediks ulatus, kuid see ei sobi, sest on liiga abstraktne. Üksnes ulatus ei võimalda seletada erinevust ühe kuupmeetri ruumi ja kehaga täidetud ühe kuupmeetri ruumi vahel.

    Millest kehad koosnevad? Kehad on tahked .
    Vaatame, mida ütles Locke tahkuse [solidity] kohta
    Locke tahkusest:
    “Idee tahkusest omandame me kompimise abil; ja see tuleneb - nagu me avastame - keha vastuseisust mistahes teisele kehale, mis tahab hõivata tema kohta, kuni ta on sealt lahkunud. Ühtki teist ideed ei omanda me nii järjekindlalt aistingu kaudu kui tahkust. Ükskõik kas me liigume või püsime paigal, või kus me iganes ei paikneks, ikka me tunneme midagi enda all, mis meid kannab ja takistab meie vajumist allapoole; ja kehad, mida me igapäevaelus puudutame, tekitavad tajumuse, et seni, kuni nad jäävad meie käte vahele, takistavad nad ületamatu jõuga neile survet avaldavate käte osade lähenemist. Seda, mis nõnda
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Sissejuhatus filosoofiasse materjal eksamiks #1 Sissejuhatus filosoofiasse materjal eksamiks #2 Sissejuhatus filosoofiasse materjal eksamiks #3 Sissejuhatus filosoofiasse materjal eksamiks #4 Sissejuhatus filosoofiasse materjal eksamiks #5 Sissejuhatus filosoofiasse materjal eksamiks #6 Sissejuhatus filosoofiasse materjal eksamiks #7 Sissejuhatus filosoofiasse materjal eksamiks #8 Sissejuhatus filosoofiasse materjal eksamiks #9 Sissejuhatus filosoofiasse materjal eksamiks #10 Sissejuhatus filosoofiasse materjal eksamiks #11 Sissejuhatus filosoofiasse materjal eksamiks #12 Sissejuhatus filosoofiasse materjal eksamiks #13 Sissejuhatus filosoofiasse materjal eksamiks #14 Sissejuhatus filosoofiasse materjal eksamiks #15 Sissejuhatus filosoofiasse materjal eksamiks #16 Sissejuhatus filosoofiasse materjal eksamiks #17 Sissejuhatus filosoofiasse materjal eksamiks #18 Sissejuhatus filosoofiasse materjal eksamiks #19 Sissejuhatus filosoofiasse materjal eksamiks #20 Sissejuhatus filosoofiasse materjal eksamiks #21 Sissejuhatus filosoofiasse materjal eksamiks #22 Sissejuhatus filosoofiasse materjal eksamiks #23 Sissejuhatus filosoofiasse materjal eksamiks #24 Sissejuhatus filosoofiasse materjal eksamiks #25 Sissejuhatus filosoofiasse materjal eksamiks #26 Sissejuhatus filosoofiasse materjal eksamiks #27 Sissejuhatus filosoofiasse materjal eksamiks #28 Sissejuhatus filosoofiasse materjal eksamiks #29 Sissejuhatus filosoofiasse materjal eksamiks #30 Sissejuhatus filosoofiasse materjal eksamiks #31 Sissejuhatus filosoofiasse materjal eksamiks #32 Sissejuhatus filosoofiasse materjal eksamiks #33 Sissejuhatus filosoofiasse materjal eksamiks #34 Sissejuhatus filosoofiasse materjal eksamiks #35 Sissejuhatus filosoofiasse materjal eksamiks #36 Sissejuhatus filosoofiasse materjal eksamiks #37 Sissejuhatus filosoofiasse materjal eksamiks #38 Sissejuhatus filosoofiasse materjal eksamiks #39 Sissejuhatus filosoofiasse materjal eksamiks #40 Sissejuhatus filosoofiasse materjal eksamiks #41 Sissejuhatus filosoofiasse materjal eksamiks #42 Sissejuhatus filosoofiasse materjal eksamiks #43 Sissejuhatus filosoofiasse materjal eksamiks #44 Sissejuhatus filosoofiasse materjal eksamiks #45 Sissejuhatus filosoofiasse materjal eksamiks #46 Sissejuhatus filosoofiasse materjal eksamiks #47 Sissejuhatus filosoofiasse materjal eksamiks #48 Sissejuhatus filosoofiasse materjal eksamiks #49 Sissejuhatus filosoofiasse materjal eksamiks #50 Sissejuhatus filosoofiasse materjal eksamiks #51
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 51 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2014-06-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 53 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor hj0005e Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Materjal slaididelt, samasusteooria 2 poolt argumenti, emotivismi jne kohta.
    sissejuhatus filosoofiasse , tartu ülikool , samasusteooria , emotivism , uskumus , kvaliteedid , tahkus , locke

    Mõisted


    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    37
    docx
    Sissejuhatus filosoofiasse
    34
    docx
    Sissejuhatus filosoofiasse
    87
    doc
    Filosoofia materjale
    60
    docx
    Sissejuhatus vaimufilosoofiasse
    59
    pdf
    Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse
    18
    pdf
    SISSEJUHATUS FILOSOOFIASSE 2012 sügis
    20
    docx
    Filosoofia p eriood
    15
    odt
    Sissejuhatus filosoofiasse



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun