Absoluutne idee (avaldub kolmes vormis, mis vastavad Hegeli filosoofiasüsteemi kolmele osale): loogika – „idee iseendas ja enda jaoks“, puhta mõtlemise valdkond, milles loogika kategooriad saavad sisu ning muutuvad üksteiseks loodusfilosoofia – „idee teisitiolemine“ selle võõrandumine materiaalses maailmas vaimufilosoofia – „idee tagasitulek teisitiolemisest iseendasse“. Viimase sisuks on inimteadvus ja inimtegevuse vormid Vaimufilosoofia jag. omakorda: subjektiivne vaim - individuaalse teadvuse iseärasuste analüüs objektiivne vaim, kuhu kuuluvad sotsiaalsed institutsioonid - õigus-, moraali-, riigi- ja inimajalugu absoluutne vaim - ühiskondliku teadvuse analüüs Absoluutne vaim on Hegeli filosoofiasüsteemi lõppaste, mis omakorda jaguneb: kunstiks (vaimu endakaemus) religiooniks (vaimu kujutlus endast)
Vaatamata uuringute arvukusele on tulemused ikka veel vastuolulised ja eri maades erinevad. Mõju avaldavad nii sotsiaalsed, poliitilised ja majanduslikud erisused kui ka töö iseloomu muutumine. Seetõttu on töörahulolu uurimine üleminekumajanduse tingimustes põhjendatud. Hoiakute tugevus sõltub inimese väärtustest ja nende kinnistumisest ning seeläbi sotsiaalsest grupist, kuhu inimene kuulub .Seetõttu on oluline uurida kultuuri mõju hoiakutele. (Rahvusvaheline konverents, Inimteadvus ja käitumine muutuvas maailmas, 2004, Rahvusraamatukogu Konverentsikeskus, Tallinn.) Kuna muudatused ei saa toimuda, kui inimesed, kes peavad muudatusi ellu viima, neid ei toeta, on olulised nende inimeste hoiakud muudatuste suhtes. (lk 85 Organisatsioonide arendamine Ruth Alas, Ülle Übius, Külim 2010, 160lk) Hoiak on inimese teadvustamata valmisolek vajadust rahuldavaks tegevuseks. Inimesi liikumapanevaks jõuks on nende vajadused. Vajadusega seondub nii inimese rahulolu kui rahulolematus
7 • Kas usk välistab mõistuse ja vastupidi? Usk ja mõistus • On levinud kujutelm, et usk ja mõistus on teineteist välistavad. Nt vastandatakse teravalt “teaduslikke teadmisi” ja “religioosseid uskumusi”. • See vastandus on pinnapealne. Nt füüsikuil on tavaks uskuda, et inimvaimust sõltumatu füüsikaline maailm eksisteerib. Mis laadi uskumus see on, on vaieldav. • Teadus ei ole suutnud ära seletada, miks ja kuidas mateeria, elu ja inimteadvus üldse tekkisid. • Nt Oxfordi religioonifilosoof Richard Swinburne (sünd. 1934) väidab kangekaelselt, et parim seletus neile (ja paljudele teistele) nähtustele ongi see, et eksisteerib Jumal/Looja. Swinburne on teist. Religioosne kogemus ja neuroteadus • Religioonide oluliseks lähtekohaks on müstilised religioossed kogemused. • Tänapäeval uuritakse neid kogemusi neuroteaduslike vahenditega. • Mis täpselt toimub selle inimese ajus, kes mediteerides või
Kultuur ja rahvusriik Käibetõde kõlab, et kultuurikontaktid on kasulikud, kuna süvendavad rahvaste jt inimrühmade üksteisemõistmist. Nii arvati N Liidus, kui korraldati liiduvabariikide vastastikuseid kultuuridekaade, nii arvatakse Euroopa Liidus, kus kultuurile pannakse suuri lootusi. Tõsi, viimast kaheti. Ühelt poolt ja seni ehk kõvahäälsemalt nähakse kultuuris vahendit, mis aitab rahvastel säilitada identiteeti, mille lahustumist kardavad iseäranis väiksemad riigid. Seega oleks kultuur justkui nõrgeneva rahvusriigi asendaja. Teiselt poolt aga kõneldakse ka sellest, et kultuur peaks suurendama Euroopa kui terviku sidusust. Need kaks funktsiooni on omavahel seotud ja neil on niihästi laiem, rohkem tulevikku vaatav kui ka kitsam, olevikuline aspekt. Esimene seisneb selles, et Euroopa Liidus on aasta-aastalt rohkem inimesi, kes pärinevad teistsugusest keskkonnast, mida nad kavatsevad kohapeal taastekitada. Kultuur pe...
Teiseks on ühsikondlik elu ilmselgelt liiga keerukas, et seda võiks jagada lihtsateks koostisosadeks, mida oleks võimalik eraldi uurida. Ühiskonnateadused uurivad aistmisvõime ja teadvusega olendeid, kellel on vaba tahe. Nt võib klikk sundida meid valima tema toetamise või surma vahel ning me valime siiski surma, kuid vesi, mida kuumutatakse ei saa keelduda keemisest. Ühiskonnateadused peavad minema kaugemale kui loodusteadused, kuna kõige toimuva taga on inimteadvus. Sotsiaalsed konstruktsioonid Sotsioloogia uurib sotsiaalseid struktuure ja sotsiaalseod institutsioone. Reaalsus on sotsiaalselt konstrueeritud, meie käitumisel on varjatud sotsiaalsed põhjused ja suurem osa sotsiaalsest elust on sügavalt irooniline. Emile Durkheim: "Inimene tunneb tegutsemisest, liikumisest ja enda pingutamisest rõõmu ainult juhul, kui at teab, et tema pingutused pole asjatud ja et kõndides ta on ka edasi liikunud
omakorda käivitavad närviimpulsid. Närviimpulsid kujutavad endas elektrokeemilisi muutusi närvirakus ja selles väljaulatuvas osas, närvikius (Bachmann, Maruste 2001 : 44). 5 2. Inimese psüühika ja käitumine Inimese käitumist juhib teadvustatud psüühika, mille tööprintsiibid määratakse nii looduslike- evolutsiooniliste tegurite kui ka kultuurilis-sotsiaalsete teguritega. Inimteadvus on aju suurte poolkerade koore tegevuse ehk kõrgema närvitegevuse funktsiooniks ning eeldab aju suurte poolkerade lateraalset spetsialiseerumist, kuid lisaks kindlasti veel ka ajutüve, keskaju ja vaheaju mittespetsiifiliste närvikeskuste aktiveerivat mõju ajukoorele. Võrreldes loomadega on inimese teadvuse esimeseks oluliseks tunnuseks võime eristada tegelikkuse olulisi tunnuseid, mis on võimalik abstraktsete informatsiooni kodeerivate süsteemide abil ja vahendusel
„Kinnitan“ ………….…………………… Mart Siimann, EOK president SPORDITREENERITE TASEMEKOOLITUSE ÕPPEKAVA PEDAGOOGIKA JA SPORDIPSÜHHOLOOGIA I – III TASE I TASE Eesmärgid Maht (tundi) 1. On võimeline treeningutundi läbi viima tagades sellest osavõtjatele ohutuse 2. Tunneb kehaliste võimete arendamise põhireegleid 10 3. Tunneb suhtlemise ja rühma juhtimise põhireegleid 1. Treeneritöö pedagoogilised alused (6 tundi) 1.1. Treeningu printsiibid ja nende rakendatavus (2 tundi) 1.1.1. Printsiipide mõiste. Üldpedagoogilised printsiibid Teadlikkus – mida teha ja miks? Järkjärgulisus – järkjärguline treeningu koormuse ja intensiivsuse tõstmine, lähtumine pedagoogilistest reeglitest: „lihtsalt – keerulisele“, „kergemalt – raskemale“, „tuntul...
Absoluutne idee avaldub kolmes vormis, mis vastavad Hegeli filosoofiasüsteemi kolmele osale: · a) loogika - "idee iseendas ja enda jaoks" - see on puhta mõtlemise valdkond, milles loogika kategooriad saavad sisu ning muutuvad üksteiseks, · b) loodusfilosoofia - "idee teisitiolemine" - selle võõrandumine materiaalses maailmas, · c) vaimufilosoofia - "idee tagasitulek teisitiolemisest iseendasse". Vaimufilosoofia sisuks on inimteadvus ja inimtegevuse vormid. Vaimufilosoofia jaguneb omakorda kolmeks: · 1) subjektiivne vaim - individuaalse teadvuse iseärasuste analüüs; · 2) objektiivne vaim, kuhu kuuluvad sotsiaalsed institutsioonid - õigus-, moraali-, riigi- ja inimajalugu; viimast käsitatakse vabaduse tunnetamise progressina; · 3) absoluutne vaim - ühiskondliku teadvuse analüüs. Hegeli filosoofiasüsteemi lõppastmeks ongi absoluutne vaim, mis jaguneb omakorda
osad, mis , mis on olulised nii üksikindiviidi harmooniliseks arenguks kui inimkonna vaimseks ja emotsionaalseks heaoluks. • Jacques Lacan Sidus Freudi psühhonalüütilise ja Saussure keeleteooria Fookuses mitte inimeste mentaalsed protsessid vaid tähistusprotsess Alateadvus on struktureeritud nagu keel Psühhoanalüüsis saadakse kõige väärtuslikum info kõnest endast Inimteadvus ei eelne keelele, luuakse selle poolt • Keel ja alateadvus. Imaginaarne ja sümboolne faas; Keel mitteteadvuse struktuurina Subjekt - mina (minasuse tähistaja) - ego. Millegi teadmine või sellest arusaamine eeldab tervikliku teadvuse olemasolu. Keel on meedium, mille kaudu terviklikku mina ja tõde on võimalik tajuda. Keel ühtlustab, reeglistab ja korrastab meie teadvuse. Inimese teadvus on protsess- subjekt areneb ja muutub pidevalt.
eneseteostus. Vajaduste püramiid (85% oma füsioloogilistest vajadustest, 70% oma turvalisuse vajadustest, 50% oma kuuluvusvajadusest, 40% oma enesehinnanguvajadusest, 10% oma eneseaktualiseerimise vajadusest). Edu ja positiivsus. Puuduse ja arenguväärtused kui tegevuse motiivid. Kognitiivne Arvuti tekitas kognitiivse revolutsiooni psühholoogias. Tunnetusest saab psüühiliste nähtuse seletaja ja põhjus. Asi on peas, mitte südames! Inimteadvus töötleb infot nagu arvuti. Herbert Simon, Nobeli preemia probleemilahenduse meetodite rakendamise eest majandusalal. Miller: maagiline arv, keeleprotsesside ja mälu uurimine. U. Neisser (1967) kognitiivse psühholoogia mõiste, esimese kognitiivpsühholoogia põhimõtted ja olemust üldistava raamatu autor .Keel (Noam Chomsky). Aaron Beck: irratsionaalsed mõtted kui depressiooni allikas. Ärevus tunnetusest. Kognitiivne neuroteadus (nt ajupotentside kuvamine kognitiivsete
On üritatud ennustada, kuid see ei ole välja tulnud, ei läinud täide. - EL teooria Ülekandeefekt - Integratsioon kandub sektorist sektorisse - Majandusest poliitikasse - Automaatne, hiljem keerulisem Pluralism - Huvigrupid ja kõik muud asjaosalised on olulised Konstruktuvism (miks/kuidas küsimust üritatakse viia viimase piirini) Reaalsus on konstrueeritud- Me õpime, teame, arvame, et see ongi reaalsus Inimteadvus ja roll Õppimine, sotsialiseerumine jne Tähtsustab sotsiaalset konteksti- Meie otsused on mõjutatud minevikust, õpitud teadmistest Konstruktuvism ja julgeolek Julgeolek on ka konstrueeritud Kas on oht või ei ole, vaid kuidas me tunneme, kas on oht või ei ole? Konstruktuvismi kriitika ja tulevik Ei ennusta Parim näide sellest et ,, me oskame seletada kõike" Areneb kogu aeg
ära tundmise kaudu, aktiveerivad psüühhika osad, mis on olulised indiviidi arenguks ja ka kollektiivi heaoluks. J. Lacan. Keel ja alateadvus. Imaginaarne ja sümboolne faas. Keel mitteteadvuse struktuurina (Kraavi 127–131). Psühhoanalüütilise kriitiku küsimusi kirjandustekstiga töötamiseks. Lacan sidus Freudi psühhoanalüütilise teooria Saussure'i keeleteooriaga. Alateadvus on struktureeritud nagu keel, aga inimteadvus ei eelne keelele, vaid luuakse selle poolt. Lacan määratles ümber Freudi sõnastatud psühhoseksuaalse arengu staadiumid: 1. keele-eelne e. imaginaarne faas - puudub mina/teised vastandus. Väikelapsel ei ole „mina“. 2. sümboolne faas (peale keele omandamist) - on arenenud autonoomia, „mina“-kujutlus, laps võtab omaks keele poolt määratud struktuuri, mis tema olemust määrab (poeg/tütar, mees/naine)
psühholoogia on sotsiaalpsühholoogia Humanistlik Väärtused. Hoolivus. Inimlikkus. Carl Rogers: patsiendi asemel klient. Kliendikesksus. Õpilane fookuses, mitte õppeaine. Abraham Maslow eneseteostus. Vajaduste püramiid. Edu ja positiivsus. Puuduse ja arenguväärtused kui tegevuse motiivid. Kognitiivne revolutsioon. Arvuti tekitas kognitiivse revolutsiooni psühholoogias. Tunnetusest saab psüühiliste nähtuse seletaja ja põhjus. Asi on peas, mitte südames! Inimteadvus töötleb infot nagu arvuti. Herbert Simon, Nobel preemia. Miller: maagiline arv. U. Neisser (1967) kognitiivne psühholoogia mõiste. Keel (Noam Chomsky). Aaron Beck: irratsionaalsed mõtted kui depressiooni allikas. Ärevus tunnetusest. Kognitiivne neuroteadus. Evolutsioonipsühholoogia. 1980 ndast alates. Teatud kognitiivsed strateegiad ja eesmärgid on looduslikus valikus olnud nii olulised, et on jäädvustunud ajumehhanismides.
Nimetuse ajaloofilosoofia võttis kasutusele prantsuse filosoof Voltaire (16941778), kes mõistis selle all universaalset ülevaadet inimkultuuri arengust. Ajalugu kui maailmavaimu areng Hegeli arvates on ajaloofilosoofia aineks maailmavaimu arengu seaduspärasused. Kõigi ajalooliste sündmuste ja protsesside substant (alus) on maailmavaim. See maailmavaim ei ole konkreetne isik, ka mitte Jumal lihtrahvalikus tähenduses; pigem on see inimene üleüldse, abstraktne inimene või inimteadvus üleüldse, mis mõtteliselt vastandatakse konkreetsetele inimestele. Selline vastandamine saab olla vaid mõtteline, sest tegelikult "vaim ei hõlju ajaloo kohal nagu vete kohal, vaid tegutseb ajaloos ja on ajaloo liikumapanija". Kogu Hegeli ajaloofilosoofiat läbib mõte ajaloo mõistuspärasusest. Ajaloofilosoofia pole Hegeli arvates võimalikki ilma veendumuseta, et ajalugu on mõistuspärane: "Kes mõistlikult vaatab maailma, sellele vaatab ka maailm mõistlikult vastu".
Romantism aitas tugevdada ka rahvaste rahvustunnet ja identiteeti. Romantismiajastu filosoofid käsitasid maailmavaimu kui mina, kes rohkem või vähem unenäotaolises seisundis loob maailmas asju. Schelling (vt Lisa 26) Schelling üritas kaotada piiri vaimu ja mateeria vahel. Ta arvas, et kogu liidus- nii inimhing kui ka füüsiline tegelikkus- on üheainsa Jumala või maailmahinge väljendus. Tema sõnum väljendavad loodus ja inimteadvus üht ja sedasama. Ta nägi looduses arengut mullast ja kividest inimteadvuseni. Ta näitas, kuidas elutu loodus läheb järk-järgult üle aina keerulisematele eluvormidele. Maailm on Jumalas. Millestki on Jumal teadlik, kuid looduses on ka külgi, mis esindavad mitteteadlikku Jumalas. Herder (vt Lisa 27) Herder arvas, et ka ajaloo kulgu iseloomustab järjepidevus, kasv ja eesmärgipärasus. Ta rõhutas, et iga ajastu on omaette väärtus. Samuti on igal rahval oma eripära ehk rahvahing
tundmise kaudu, aktiveerivad psüühhika osad, mis on olulised indiviidi arenguks ja ka kollektiivi heaoluks. J. Lacan. Keel ja alateadvus. Imaginaarne ja sümboolne faas. Keel mitteteadvuse struktuurina (Kraavi 127131). Psühhoanalüütilise kriitiku küsimusi kirjandustekstiga töötamiseks. Lacan sidus Freudi psühhoanalüütilise teooria Saussure'i keeleteooriaga. Alateadvus on struktureeritud nagu keel, aga inimteadvus ei eelne keelele, vaid luuakse selle poolt. Lacan määratles ümber Freudi sõnastatud psühhoseksuaalse arengu staadiumid: 1. keele-eelne e. imaginaarne faas - puudub mina/teised vastandus. Väikelapsel ei ole ,,mina". 2. sümboolne faas (peale keele omandamist) - on arenenud autonoomia, ,,mina"-kujutlus, laps võtab omaks keele poolt määratud struktuuri, mis tema olemust määrab (poeg/tütar, mees/naine)
vabadusest. Samuel Beckett (1906 – 1989) – rahvuselt iirlane, kirjutas nii inglise kui prantsuse keeles. Peale näitekirjaniku („Godot’d oodates“, „Lõppmäng“, „Õnnelikud päevad“, „Krappi viimane lint“) paistis silma ka romaanidega. Prantsuskeelne romaanitriloogia 1950. aastatest: „Molloy“, „Malone sureb“, „Nimetamatu“. Vahel näiliselt lausa lobanarratiivi taga on pidev otsing mõtlemise, seega ka olemise tähenduse järele (Descartes’i filosoofia mõju), inimteadvus kui alaline tekstiloome. Nouveau roman (uus romaan) – suund prantsuse kirjanduses, algas 1950. aastate teisel poolel ja vältas umbkaudu 1980. aastateni. Iseloomulik taotlus ületada kirjandusliku subjekti (jutustaja, tegelasest indiviidi) nähtus objektiveeritud ja samas teadlikult tinglikes kirjeldustes. Keele representatiivsus pannakse proovile, kirjandusliku kujutise ja kujutatava uus vahekord jõudis piirini, mis 1970. alguseks sai nime nouveau nouveau roman (uus uus romaan)
o Tunded o Teod Performatiivne lausung Ütluse eesmärk on kirjeldada olukorda maailmas. · Ei ole tõne ega vale · Ei kirjelda, vaid teostab. o ,,Palun vabandust!" o ,,Võtan su vabandus vastu" o ,,Mine!" John Searle (1932- ) Ta on filosoof. Ta lähtub sellest, et klassikaline vastandus mateeria vs keha/vaim on probleemi vale asetus. Teadvus ei ole kehast eraldi ja kui räägime teadvusest, siis meil pole muud teadvust kui inimteadvus. Teadvus on kontsentreeritud ajus. Ta nimetab oma filosoofiat bioloogiliseks naturalismiks. Kas masin võib mõelda? mis on mõtlemine? Alan Turingi test ja ,,Hiina tuba" kui kellegagi kirja teel suhelda ja ei suuda ühegi konksküsimusega tõestada, et tegemist on inimesega, siis võib tegemist olla tehisintellektiga. · Turing: kui me ei suuda otsustada, kas suhtleme aruvti või inimsega, siis on arvuti testi läbinud. · Searle: õiged vastused pole veel mõistmine.
Popkultuur ja popmuusika Mässaja arhetüüp. Mässu ja revolutsiooni teatav vastandus. Sartre on teinud vahet mässajal ja revolutsionääril. Sartre’le tuginedes saame tuua välja neli aspekti, mille põhjal eristada. 1) revolutsioonid toimuvad tuleviku nimel. Mässaja jaoks on kohe praegu. 2) igasugune revolutsioon on kantud uue korra nimel. Mässu taga on kaos. 3) revolutsionäärid taltsutavad oma iha. Mässajad lasevad ihad vabaks 4) Revolutsiooni loogika on uue maailma loomine kollektiivselt paljudele teistele. Mässu loogika on puhtalt individualistlik. Mässu ja revolutsiooni vahe tegemine on väga omane populaarmuusikaga seotud plahvatuse kirjeldamisel. 60ndatel plahvatushetk. Siis hakati popmuusikat siduma teatavate revolutsioonilistele ideedega. Toimus üleminek mässu sfäärist revolutsiooni sfääri. Hakati siduma positiivsete, progressiivsete väärtustega ühiskonnas. Punk. Teatud kaootilised impulsid, mis ühisko...
Kolme aspekti on: kõrge intellektuaalsuse aste või kunstialane saavutus; teiseks astmeks on õpilase suhe meistriga ning kolmandaks astmeks on Raja tallamine. 54. Ilmutus seadus. On olemas helisid, tehnikaid, mentaalenergiat ja sümboleid millest arusaades on inimene võimeline tooma esimest energiat (armastust, rõõmu, rahu jne.) oma aurasse ning suurendades armastust südames hoides ka füüsilistesse objektidesse.Mõte on jõud nagu seda on elekter ja gravitatsioon. Inimteadvus on säde kõikvõimsast Jumala teadvusest. Mida iganes võimas teadvus (hoides puhast mõtet vältides teisi mõtteid) usub väga intensiivselt saab koheselt teoks. 55. Mantrate seadus. Iga mantra on lüli absoluudi aspektiga, üks Jumalikkuse väljendus. Õige mantra harjutuse korral inimene unustab, et ta loeb ja muutub ise mantraks ning saavutab taseme, kus ei eksisteeri muud kui mantra ise. Inimene saab ühenduse kõrgema olevusega, mida see mantra esindab või ühendab kiirega, mis
jooksul. Kogemus individuaalselt omandatud käitumisvorm, mis formeerub proovide ja vigade meetodil, kuid seda võib kujundada ka eesmärgipäraselt ja tahtlikult nt. dresseerimise teel. Ilma korduva kinnistamiseta kustub. Intellektuaalne käitumine kogemuste kombineerimine, sünteesimine ning kohandamine keskkonnatingimustele muutumisele. Oskus näha seoseid esemete vormide ning ruumiliste asendite vahel. Teadvus inimteadvus eeldab aju suurte poolkerade lateraalset spetsialiseerumist (sh. ühe poolkera kõnefunktsiooni kujunemist), kuid lisaks kindlasti veel ka ajutüve, keskaju ja vaheaju mittespetsiifiliste närvikeskuste aktiveerivat, virgutavat mõju ajukoorele. 39 1. Võime eristada tegelikkuse olulisis tunnuseid. Inimene vabaneb printsiibi ,,siin ja
Usku ja mõistust ei tasu pinnapealselt vastandada. Religioonis on aspekte, mille üle saab ratsionaalselt ja filosoofiliselt arutleda. Argumente teismi poolt ja vastu tuuakse ikka edasi, kuid need ei pruugi veenda usklikke ega uskmatuid. Religioosne uskumine ja neil teemadel filosofeerimine on kaks eri asja. Usk ja mõistus – on levinud kujutelm, et need välistavad teineteist, see on pinnapealne vastandus. Teadus ei ole suutnud ära seletada, miks ja kuidas mateeria, elu ja inimteadvus üldse tekkisid. Mõned religioonifilosoofid nt Swinburne väidavad, et parim seletus neile ongi Jumala olemasolu. Religioonide oluliseks lähtekohaks on religioossed kogemused, mida tänapäeval uuritakse neuroteaduslike vahenditega. 7. loeng KEHA JA VAIM – Sissejuhatus vaimufilosoofiasse Mis vahekorras on vaim ja keha? – Dualism, biheiviorism, identsusteooria, funktsionalism Sissejuhatus dualismi Dualism – seisukoht, mis käsitleb keha ja vaimu eri liiki entiteetidena
jooksul. Kogemus individuaalselt omandatud käitumisvorm, mis formeerub proovide ja vigade meetodil, kuid seda võib kujundada ka eesmärgipäraselt ja tahtlikult nt. dresseerimise teel. Ilma korduva kinnistamiseta kustub. Intellektuaalne käitumine kogemuste kombineerimine, sünteesimine ning kohandamine keskkonnatingimustele muutumisele. Oskus näha seoseid esemete vormide ning ruumiliste asendite vahel. Teadvus inimteadvus eeldab aju suurte poolkerade lateraalset spetsialiseerumist (sh. ühe poolkera kõnefunktsiooni kujunemist), kuid lisaks kindlasti veel ka ajutüve, keskaju ja vaheaju mittespetsiifiliste närvikeskuste aktiveerivat, virgutavat mõju ajukoorele. 1. Võime eristada tegelikkuse olulisis tunnuseid. Inimene vabaneb printsiibi ,,siin ja nüüd" survest, tema vaimne tegevus omandab hetkel mõjuva keskkonna suhtes suhtelise iseseisvuse. 2. Eesmärgilisus
FLKU.05.155 Kirjandus- ja teatriteaduse alused I FLKU.05.063 Sissejuhatus kirjandusteadusesse Sügis 2012, Kurvet-Käosaar KOHUSTUSLIK KIRJANDUS Kohustusliku kirjanduse ja loengumaterjalide läbitöötamisel pidage silmas, et eksam eeldab ka praktilisi teadmisi: 1) värsimõõdu, riimiskeemi või stroofitüübi määramine luuleteoses, kõnekujundi määramine luuleteoses ja 2) jutustajatüübi (näit. kõiketeadev jutustaja, ebausaldusväärne jutustaja, minajutustaja, heterodiegeetiline, homodiegeetiline, autodiegeetiline jutustaja) ja jutustamistasandi (samaaegne, järgnev, ennetav, vahelepõimitud) määramine proosakatkes. Loengumaterjalid (slaidid, ÕIS-is, vt ka viimane konspekt ,,Postkolonialism") Merilai, Saro, Annus, ,,Poeetika": Ilukirjanduslikkus (lk 914), Luule poeetika (1788, sh osa ,,Kõne-lause ja piltkujundid"), Proosa poeetika (139194) J. Kraavi, ,,Postmodernismi teooria", lk 110135. S. Nootre, Kirjanduse kõnetus: 1333, 5860, 6365, ...
FLKU.05.155 Kirjandus- ja teatriteaduse alused I FLKU.05.063 Sissejuhatus kirjandusteadusesse Sügis 2012, Kurvet-Käosaar KOHUSTUSLIK KIRJANDUS Kohustusliku kirjanduse ja loengumaterjalide läbitöötamisel pidage silmas, et eksam eeldab ka praktilisi teadmisi: 1) värsimõõdu, riimiskeemi või stroofitüübi määramine luuleteoses, kõnekujundi määramine luuleteoses ja 2) jutustajatüübi (näit. kõiketeadev jutustaja, ebausaldusväärne jutustaja, minajutustaja, heterodiegeetiline, homodiegeetiline, autodiegeetiline jutustaja) ja jutustamistasandi (samaaegne, järgnev, ennetav, vahelepõimitud) määramine proosakatkes. Loengumaterjalid (slaidid, ÕIS-is, vt ka viimane konspekt „Postkolonialism”) Merilai, Saro, Annus, „Poeetika”: Ilukirjanduslikkus (lk 9–14), Luule poeetika (17–88, sh osa „Kõne-lause ja piltkujundid”), Proosa poeetika (139–194) J. Kraavi, „Postmodernismi teooria”, lk 110–135. S. Nootre, Kirjanduse kõnetus: 13–33, 58–60, 63–65, 111–...
Kirjandus (eelkõige kirjanduse meistriteosed) kui arhetüüpide väljendus. Kirjanik loob neile juurdepääsu, taaselustab psühhika osad, mis toetavad indiviidi arengut ja parandavad inimkonna vaimset ja emotsionaalset heaolu 73.Jacques Lacan. Keel ja alateadvus. Imaginaarine ja sümboolne faas. Fookuses mitte inimeste mentaalsed protsessid vaid tähistusprotsess Alateadvus on struktureeritud nagu keel Inimteadvus ei eelne keelele, luuakse selle poolt psühhoseksuaalse arengu staadiumid 30 keele-eelne e. imaginaarne faas (keele-eelne) sümboolne faas (peale keele omandamist) 74.Keel mitteteadvuse struktuurina (Kraavi 127-131) POSTSTRUKTURALISM (Kraavi 110-126, 131-135) 75.Poststrukturalismi mõiste 76.Tekstiline teadmine 77.Keele umbusaldamine 78.Dekonstruktsioon 79
oma istinat ei saa mul olla. bahtini huvitas tõde kui midagi isiklikku, interpersonaalse suhtluse kaudu avalduv ja see ongi arusaamine. seega, mis toimub inimeste vahelistes suhetes? dialoogilisus. bahtin kritiseeris saussure'i loogikat, me ei pea kindlaks tegema raudselt toimivaid struktuure, me peame jälgima kuidas inimesed suhtlevad. strukturalistlik lähenemine vaatab tähenduse loomist monoliigilisusena. selle vastand on dialoogilisus. inimsubjekt ja inimteadvus koosnevad märkidest, mis on pärit varasematest kultuurikontekstidest. nendega me saame läheneda uutele asjadele. sõna ei ole bahtini jaoks midagi anonüümset, millel on tähendus. loeb mitte sõna üksi, loeb kes ütleb selle sõna, sõnal on alati kellegi tähendus, mitte tema enda tähendus. samuti on oluline, et sõnadel on mälu, sõnad mäletavad kontekste millest nad tulevad. see sõna on olnud kusagil enne kui me ta kasutusele võtame. kõik sõnad on assotsiatiivsed
7 Loeng Referentsi teooria. 8 Loeng Pragmaatika alused. 9 Loeng Kooperatiivsuse ja kommete printsiibid. 10 Loeng Kommunikatsioon, selle vormid ja skeemid. 11 Loeng Keel kui tegevus: lokutiivsed, illokutiivsed ja perlokutiivsed kõneaktid. 12 Loeng Otsesed ja kaudsed kõneaktid. 13 Loeng Tekstiteooria, diskursuse mõiste. 14 Loeng Semiootika ja hermeneutika. 15 Loeng Semiootika kui uus humanitaarteaduste organon. Gilles Deleuze/Felix Guattari Mis on filosoofia? Väidavad, et inimteadvus esitleb end /mõtlemine eksisteerib/ 3 eri viisil: KUNST, milles toimib kompositsiooni plaan ning siin mõeldakse aistingu jõuga. Aistingud ja esteetilised figuurid TEADUS. Domineerib referentsi (osutus) ja koordinatsiooni plaan. Tunnetusfunktsioon. FILOSOOFIA. Prevaleerib sisemine (immanentne) plaan. Kontseptid ja kontseptuaalsed persoonid (viimased ei seostu vastupidiselt teadusele konkreetsete isikutega). Teaduse ja filosoofia suurim
on erinevad asjad. Kas usk välistab mõistuse ja vastupidi? 101. Usk ja mõistus On levinud kujutelm, et usk ja mõistus on teineteist välistavad. Nt vastandatakse teravalt "teaduslikke teadmisi" ja "religioosseid uskumusi". See vastandus on pinnapealne. Nt füüsikuil on tavaks uskuda, et inimvaimust sõltumatu füüsikaline maailm eksisteerib. Mis laadi uskumus see on, on vaieldav. Teadus ei ole suutnud ära seletada, miks ja kuidas mateeria, elu ja inimteadvus üldse tekkisid. Nt Oxfordi religioonifilosoof Richard Swinburne (sünd. 1934) väidab kangekaelselt, et parim seletus neile (ja paljudele teistele) nähtustele ongi see, et eksisteerib Jumal/Looja. Swinburne on teist. 102. Religioosne kogemus ja neuroteadus Religioonide oluliseks lähtekohaks on müstilised religioossed kogemused. Tänapäeval uuritakse neid kogemusi neuroteaduslike vahenditega.
Kirjas me kodeerime keeleüksusi, aga kõnes me muudame neid. Reaalne keeleteaduse kirjeldus pole veel kõnearendus! Kõige olulisem on partneri tegevuse reguleerimine! E. Sapir Grammatika ja sõnavara on seaotud maailmapildi ja käitumisega. Kui palju keel meie käitumist mojutab? Kas meie arusaam maailmast mõjutab ainult keel? Kui keel kõike väänab, kuidas siis üldse teadust arendab? Tõesti, keel suunab last ja viib edasi, aga sõltuvalt tegevusest on võimalik samm edasi astuda. Inimteadvus on seotud oluliselt hierarhilisusega. Päris teadvus on keeleüksustel ja sellele kõneleja toetub. Keel on seotud kultuuriga. Keel on üks suhtlusvahenditest ja märgisüsteemidest. Väikeste laste jaoks on füsiline kontakt on üks suhtlusvahenditest ja see on arendamiseks vajalik. (ka koolis oleks tgelt, aga seadused väga ei luba tänapäeval üldse). Kaheotsaga nooled tähendabvad seotust!! 2 LOENG: Peame eristama vahendidt ja selle kasutamist ehk keelt ja kõnet!
Samas on tema töödes selged saksa hermeneutikatraditsiooni mõjud, teda huvitab kuidas religioon kujundab inimeste sotsiaalset käitumist ja kuidas inimesed ise oma sotsiaalset tegevust mõistavad ja tõlgendavad. Kulturwissenschafti üks silmapaistvamaid esindajaid oli 12 Ernst Cassirer (1874-1945) Neokantiaan, keda võib nimetada ka ideede ajaloolaseks. Cassirer lähtub Kanti veendumusest, et tunnetus on inimese enda loov tegevus, et inimteadvus osaleb aktiivselt maailma tunnetamise protsessis. Olulisel kohal on ka ,,vormi" mõiste meelelisuse vormid on inimtunnetuse vältimatuks tingimusesks konstitueerides inimese maailmakogemuse. Cassireri olulismaks teoseks on mahukas ,,Sümboolsete vormide filosoofia" (1923-1929). Selle põhitees inimesed on eeskätt sümboleid loovad ja kasutavad loomad (animal symbolicum).Kõik inimese kultuurilised saavutused: ·keel, ·religioon, ·müüt · teadus, ·kunst, · poliitika
Rääkides mittenormatiivsest käitumisest saame sellele mõistele läheneda erinevalt. Mittenormatiivne on selline käitumine, mis ei ole normidega reguleeritud. Teiseks on see selline käitumine, mis on normidega vastuolus. Mõlemal juhul aga lähtub inimene mitte olemasolevast normist, vaid töötab välja iseenda käitumisvariandi ja ka realiseerib selle. Mittenormatiivne käitumine loetakse võimalikuks just sellepärast, et inimteadvus on võimeline väljuma stereotüüpidest ja töötama välja talle endale sobilikke käitumisvariante. Olemasolevad sotsiaalsed normid võime omaks võtta 3 tasandil: 1) teadmiste tasandil; 2) suhtumiste ja hoiakute tasandil; 3) käitumistendentside tasandil. Hälve, kui selline, võib esineda igal nimetatud tasandil. Inimene võib ideaalselt tunda kriminaalkoodeksit, vaatamata sellele võib ta rahumeeles kuriteo toime panna
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
