· T. J. Diffey · Stephen Davies Dickie astus vastu anti-essentsialistide väitele, et kunsti ei saa defineerida! · Lähtekoht: Danto/Mandelbaumi idee: "kunstisus" ei pea olema silmaga nähtav omadus (vaid objekti seos millegagi). · Dickie pakkus (a. 1969-1984) välja institutsionaalse kunstiteooria erinevaid versioone . Käsitleme varasemaid! Institutsionaalse kunstiteooria varasemad vormid: · Kunstiteos on kirjeldavas tähenduses: 1. artefakt (ehk tehis on inimeste poolt tehtud või ümberkujundatud ese) 2. artefaktile on ühiskond andnud sellise sisu, et seda saab hinnata (kandideerib hindamisele) · Kunstiteos on liigitavas tähenduses: 1. artefakt (ehk tehis on inimeste poolt tehtud või ümberkujundatud ese) 2. artefaktile on kunstimaailma kuuluv isik või isikute grupp andnud sellise sisu, et seda on võimalik hinnata (kandideerib hindamisele) Põhimõisted: 1
teadmisi kunstiajaloost/maailmast, kunstilisest atmosfäärist (Danto) 4. Institutsiooniline kunstiteooria: Kunsti ikka on võimalik defineerida (George Dickie) Kunstiteosel on kaks tingimust: on artefakt; mõni isik on kindla institusiooni ehk kunstimaailma toimise nimel kunstiteosele omistanud hindamisele kandideerimise staatuse. Artefakt ehk inimese poolt tehtud (kas tegemise:võtab-savi-teeb-skulptuuri või omistamise:leiab-kivi-ja- nimetab-kunstiks kaudu) objekt. Hindamisele kandideerimine ehk teatud omaduste (ei pruugi olla esteetilised) presenteerimine, mida kunstnik peab väärtuslikuks (nt maali tagakülg pole väärtuslik, seda ei presenteerita). Dickie: Kunstimaailm koosneb isikutest, kes moodustavad kunsti esitamise raamistiku (kuraatorid, kriitikud, kunstnikud, filmitegijad jne)
• Mittelineaarne — tänapäeval kasutusel, montaažitööd saab hiljem parandada Taustatekst ja tsitaat on kaks eri helikeskkonda: • Kestvus → tähelepanuvõime → 40 sec • Signaal → taust → kaja • Kaja on raske eemaldada, kerge lisada ———————————————————- Visuaalne narratiiv: Narratiiv — suhestumine (luuakse seoste kimp) Narratus — jutustamine Narratiiv on kultuuriline artefakt: • Narratiiv peab olemas olema — me konstrueerime midagi ehk ehitame • Lugu on loodud maailm. Iga lugu on fiktsionaalne • Tekst selle esitus kirjapandud kujul • Loo esituse vaatepunkt • Konkreetne jutustaja - abstraktne jutustaja • Ei ole fikseeritud narratiivi - narratiivi ei saa kehtestada • Narratiiv on diskursiivne esitussüsteem Lugu + selle esitamine = NARRATIIV Artefakt võib olla ka tegevus (nt. mäng virtuaalruumis)
mis ühist on kõigel, mida nimetatakse kunstiteosteks. Väärtuselised definitsioonid esitavad oma käsituse sellest, mis on kunst, teadlikult arvestades sellega, et suur osa üldiselt kunstiks peetavast jääb sellise definitsiooni alt välja ja osutub seega mittekunstiks. Üks varasemaid kunsti liigitavaid definitsioone pärineb Platonilt, kelle järgi kunst on jäljendus. Hinnangulise kunstidefinitsiooni arvab Dickie leidvat Clive Bellilt, kes ütleb, et kunstiteos on artefakt, millel on tähenduslik kuju (significant form), aga ka Monroe Beardsley'lt, kelle järgi kunsti funktsiooniks on pakkuda esteetilist elamust. Liigitavates definitsioonides on "kunst" kategooriamõiste, väärtuselistes definitsioonides aga teatud väärtust kandev mõiste. Liigitavates definitsioonides kirjeldatakse kunsti kui kunstiteoste klassi, kusjuures kunstiteoseks olemine ei tähenda 1656 Margit Sutrop veel väärtuslik olemist
Mida tähendab sotsioloogia*socius kaaslane logos-mõistus? Mida uurivad sotsioloogid.*sotsiaaleste gruppide, inimese ja ühiskonna vahelisi seoseid? Kes, millal ja kuidas defineeris sotsioloogiat esimest korda.*Auguste Comte,sotsiaalne füüsika,19saj? Kuidas on tekkinud sotsioloogia? Milles seisnevad sotsioloogia iseärasused? Mida tähendab sotsiaalne kujutlus.*isiklik ja ühiskondlikkogemus ? Mida ütleb Elton Mayo sotsioloogia ja loodusteaduste vahekorrast? Milliseid nelja uurimistasandit tuntakse sotsioloogias.*meta,makro,meso,mikro? Milliseid funktsioone täidab sotsioloogia.*kirjeldab,seletab,kasutab,ennustab,kritiseerib ehk teadvustab? teadus inimühiskonnast, sotsiaalsetest suhetest ja sotsiaalsest käitumisest Mida tähendab sotsiaalne käitumine. Mida ütleb sotsiaalsest käitumisest Parsons? Mis on sotsiaalne suhe? Milliseid sotsiaalse suhte komponente tunnete (neli)? Mis on sotsiaalne struktuur? Mis on sotsiaalne süsteem? Mida tähendab...
Graafikakunst Saksamaal Suure arengu ja uuenduste tulemusel eksisteerivad tänapäeval mitmed ja mitmed sajad kui mitte tuhanded kunstiliigid ning nende esitlemise tehnoloogiad. Töökodadest ja muuseumidest on suured kunstiteosed kolinud nüüd suures osas tänavatele ning muudkui arenevad edasi. Graafikakunst on üks sellistest kunstiliikidest, mis on üüratu oma fantaasia poolest ning aina kogub pöördeid oma populaarsuses. Graafika (kreeka sõnast graphikē) on üks kujutava kunsti põhiliike, millesse kuuluvad joonistus-, joonestus- ja kirjakunst, joonistus- ja paljundustehnikad. Graafika peamised väljendusvahendid on joon ja (peamiselt mustvalge) pind. (Vikipeedia, 2014) Graafika on artefakt, mis reprodutseerib mingi subjektiga (tavaliselt füüsiline objekt, isik) sarnase pildi. (Rinde, 2012) Graafika kitsamas tähenduses on kasutusel trükigraafika sünonüümina, s.o kõigi trükimenetluste teel saad...
4.Selgitage institutsionaalse kunstiteooria põhimõisteid. 3.Selgitage MacCallumi etteheidet negatiivse ja positiivse vabaduse eristamisele. 1.Artefakt inimese poolt tehtud objekt. Kaks viisi: 1)Tegemise kaudu: Skulptor võtab MacCallum arvas, et väita, nagu oleks tegu pelgalt kahe vabaduse liigiga, on eksitav. Kogu loodusliku materjali (savi jms ) ja valmistab sellest skulptuuri artefakt par excellence. vabaduse diskussiooni saab selgitada ühte tüüpi vabaduse kolme aspekti kaudu. 2)Omistamise kaudu: Jõest leitud looduslik ujuvpalk, mida on galeriis esitatud skulptuurina. Kõnelda just kui oleks N-vabaduse ja P-vabaduse näol tegemist kahe vabaduse liigiga, on NB! Duchampi "ready made"-id (nt pissuaar) on kahekordsed artefaktid. ekslik. Kogu vabaduse diskussiooni saab analüüsida ühte tüüpi vabaduse kolme eri aspekti 2
Ent mõni aeg hiljem võtab ta oma sõnad tagasi ja selle asemel rõhutab ta, et kunst on teatud sotsiaalne praktika, mis koosneb mitmesugustest konventsioonidest ja reeglitest, mis määratlevad eelkõige kunstniku ja publiku rolli. Ühe kunstidefinitsiooni asemel pakub Dickie nüüd välja terve rea omavahel põimuvaid definitsioone, mis peavad kirjeldama kunstipraktikat kui süsteemi: kunstnik on isik, kes osaleb arusaamisega kunstiteose tegemises; kunstiteos on teatud tüüpi artefakt, mis on loodud selleks, et esitada seda kunstimaailma publikule; publik on isikute kogu, mille liikmed on mingil määral ette valmistatud selleks, et mõista objekti, mis neile on esitatud; kunstimaailm on kõigi kunstimaailma süsteemide koguhulk. Ainus, mille juurde Dickie on veel kindlaks jäänud, on väide, et kunstiteoseks olemine on teatud staatus. Dickie seisukohtade pidev muutmine ja uute teooriate esitlemine, mis kohati lähevad ka
Valge kasti testimine testimine, milles testide koostamisel kasutatakse infot testitava objekti sisemise struktuuri kohta (programmikoodi) Vastuvõtutestimine Testimine eesmärgiga teha selgeks, kas loodud süsteem vastab määratud vastuvõtukriteeriumidele, st kas süsteem on valmis vastuvõtmiseks Artefakt iga tarkvaraarenduse käigus loodav ja/või kasutatav tulem (näiteks programmikood, nõudmiste dokument, projektiplaan) on artefakt Testiplaan testimisprotsessi artefakt, mis kirjeldab projekti testimise skoopi, meetodeid, ressursse ja vastutusi, ajagraafikuid, testitavaid objekte ning testitavaid omadusi, riskide haldust Testilugu testimisprotsessi artefakt, mis sisaldab detailset kirjeldust, kuidas kontrollida testitava objekti vastavust mingile nõudmisele Küsimustik (checklist) nimekiri küsimustest, mis viitavad olulistele kontrollimist vajavatele punktidele mingi eesmärgi suhtes
” William Kennick 1958 (2003) 3. Milles seisneb Danto visuaalselt eristamatute paaride argument? “Sajandeid oli arvatud, et kunstiteosed peavad oluliselt erinema lihtsalt reaalsetest asjadest, millest neid on kerge eristada. Duchamp näitas, et see erinevus on niisugune, mida silmaga ei näe” (Danto 2000) 4. Iseloomustage institutsionaalset kunstidefinitsiooni ja selle põhimõisteid. Klassifikatoorses tähenduses on kunstiteosel kaks tarvilikku tingimust: 1) artefakt 2) millele mõni isik või isikute grupp, on kindla sotsiaalse institutsiooni (kunstimaailma) toimimise nimel, omistanud hindamisele kandideerimise staatuse. Põhimõisted 1.‘Klassifikatoorne tähendus’ – vastandina ‘kunsti’ vaartustavale tähendustele. 2.‘Artefakt’ – inimese poolt tehtud asi (vaga laias mõttes). Mitte kogu artefakt, vaid mingi tahk. 3.‘Hindamisele kandideerimine’ – Teatud omaduste presenteerimine, mida kunstnik peab väärtuslikuks ja esitamisväärseks.
Heuristiline: intellektuaalne väljakutse Episteemiline: kunsti tuvastamine Evalveeriv: hindamisstandardi leidmine Selgitage antiessentsialismi põhiteese. Kunst jm esteetika defineerimine ei ole võimalik ega mõttekas. Kuidas kritiseerida antiessentsialismi? "kunst" tavakasutus ja kunstiteoste klass Visuaalselt eristamatute paaride argument Duchampi galerii etteheide Selgitage institutsionaalse kunstiteooria põhisisu. Kunsti saab defineerida. Põhimõisted artefakt, hindamisele kandideerimine, kunstimaailm, liigitav tähendus. Kritiseerige institutsionaalset kunstiteooriat vähemasti kahel viisil. Formaalne ja mitte-formaalne nn "Wollheimi dilemma" Kas kunst on olemuslikult institutsionaalne? Selgitage esteetilise kunstiteooria põhimõisteid. Üldiselt: igasugune vaade, mille järgi on kunstil lähedane suhe "esteetilisega." Kitsamalt: kunsti defineerimine esteetilise kogemuse mõiste kaudu. Mõisted: loomine, esteetiline kogemus, esteetiline kavatsus
artefakt, millele on mõni teatud sotsiaalse institutsiooni (kunstimaailma) nimel toimiv isik või isikute grupp omistanud hindamisele kandideerimise staatuse. Liigitav tähendus viitab Dickie järgi sellele, et see objekt kuulub teatud asjade kategooriasse. Liigitav tähendus ei hinda kunstiteost heaks ega halvaks. Artefakti all tuleb mõista inimese poolt tehtud objekti vastandina loodusobjektile. Seejuures võib loodusobjektist omistamise käigus (galeriisse viiduna) saada samuti artefakt. Hindamisele kandideerimine on artefakti teatud omaduste (ühe tahu) esitlemine. Kunstimaailmana näeb Dickie kunstnikke, kuraatoreid, kriitikuid ja filmitegijaid. 6. Institutsionaalset kunstiteooriat on kritiseeritud formaalsuses. Institutsionalistid eeldaksid justkui, et kunsti tegemiseks on vaja sotsiaalseid eeldusi. Tegelikkuses see nii ei ole, kunstnikuks olemine ei nõua formaalseid kriteeriumeid. Samuti on institutsionaalsuse ideed kritiseerinud Monroe
6. Milles seisneb anti-essentsialismi ja institutsionaalse kunstiteooria erinevus? Dickie astus vastu anti-essentsialistide väitele, et kunsti ei saa defineerida. Kunstisus ei pea olema silmaga nähtuv omadus(vaid objekti seos millegagi). Dickie pakkus välja institutsionaalse kunstiteooria erinevaid versioone. Kirjeldavas tähenduses on kunstiteos artefakt ja miski millele on ühiskond omistanud hindamisele kandideerimise staatuse. Liigitavas tähenduses on kunstiteos artefakt ja miski millele on mõni teatud ühiskondlik institutsiooni(kunstimaailma) nimel toimiv isik omistanud hindamisele kandideerimise staatuse. 7. Kritiseerige institutsionaalset kunstiteooriat vähemasti kahel viisil. Formaalne? Dickie iseloomustab kunsti justkui see oleks formaalne institutsioon. Aga kunstnikuks(kriitikuks) olemine ei nõua mingeid formaalseid kriteeriumeid. Kunst on mitte- formaalne institutsioon. Wollheimi dilemma kunsti staatus mingitest põhjendustest
Inimeste eesmärgiks on asaavutada majanduskasv ning samal ajal kaitsta ja säilitada stabiilne elukeskkond. Eesm'ärgi saavutamise nimel tuleb õppida arvestama tõsiasjaga, et nii looduskeskkond, inimese majandustegevus kui ka ühiskonna sotsiaalne areng on lahutamatult seotud. Oluline on käsitleda kultuuripärandi säilitamist säästva arengu kontekstis ning vaadelda säilitamise mõju ühiskonna sotsiaalsele arengule, majandusele ja keskkonnale. 4) artefakti infostruktuur Iga artefakt on ammendamatu infoallikas. Artefakti infostruktuuri kirjeldamiseks on välja pakutud mitmesuguseid lähenemisi. Kolmetasandilise mudeli kohaselt eristatakse artefaktis kolme informatsioonitasandit: struktuurne info, funktsionaalne info ning kontekst. Struktuurne info haarab endasse kõik objekti füüsilised omadused, nagu materjal, konstruktsioon, kujundus, vorming, kaudne info, seisund, heli, lõhn ja maitse. See on info,
Peter Lamarque: kunstidefinitsioonil saab olla hoopis ergutav mõju. 6. Mida näitab Danto visuaalselt eristamatute paaride argument? Danto. Nt peldikupott vetsus on praktiline, laua peale tõstetuna võib olla kunst. 7. Selgitage institutsionaalse kunstidefinitsiooni põhisisu! · Institutsionaalne kunstiteooria: Georg Dickie, T. J. Diffey, Stephen Davies. Dickie astus vastu Witzi ja Kennicki väitele, et kunsti ei saa defineerida. Institutsionaalse kunsti definitsioon (1971) artefakt (inimese poolt tehtud objekt. Artefaktuaalsus saavutatakse kahel viisil: peamiselt lihtsalt tegemise kaudu. Skulptor võtab loodusliku materjali nt savi ja valmistab sellest skulptuuri. Teine viis: teooria varasemas versioonis väitis Dickie, et arteaktsust saab saavutada ka omistamise kaudu, Duchamp omistas ,,kunsti" staatuse paljude ,,ready-made"'idele nt urinaal või lumelabidas); millele mõni isik või isikute grupp kindla
4. Milles seisneb Danto visuaalselt eristamatute paaride argument? Sajandeid oli arvatud, et kunstiteosed peavad erinema lihtsalt reaalsetest asjadest, millest neid on kerge eristada. Duchamp näitas, et see erinevus on niisugune, mida silmaga ei näe, nt kunstilise teooria atmosfääri, teadmist kultuuri ajaloost, kunstimaailma. 5. Iseloomustage institutsionaalset kunstidefinitsiooni ja selle põhimõisteid. Kunsti saab defineerida. Kunstiteosel on kaks tarvilikku tingimust: artefakt, hindamisele kandideerimise staatuse omistamine. Põhimõisted on: .. artefakt inimese poolt tehtud objekt: tegemise või omistamise kaudu .. hindamisele kandideerimine omaduste presenteerimine, mida kunstnik peab väärtuslikuks ja esitamisväärseks. .. kunstimaailm isikute kogum, kes moodustavad kunsti esitamise raamistiku. .. liigitav tähendus objekt kuulub teatud asjade kategooriasse, jättes lahtiseks, kas ta on ,,hea" või ,,halb". 6
biograafiline produktide jms sõltumata konkreetsetest meetoditest on enamikule nendest püstitatud kindlad üldnõuded. psühholoogiline mõõtmine tugineb teatud kindlatele alusmõistetele ja -põhimõtetele. Psühholoogilise uurimistöö metodoloogia võtmemõisted: Hüpotees - spetsiifiline kontrollitav, allub kinnitamisele, oletus või väide millegi kohta, mida tahetakse uurida Muutujad - sõltumatu muutuja, sõltuv muutuja, kaasmuutuja Artefakt Eksperimentaalgrupp: kontrollgrupp, valim - juhuvalim, kallutused, grupi-,rühma sisene disain, rühmadevaheline disain. Eksperimendi ülesehitus: tasakaalustamine, topeltpime prosteduur - neutraalne isik, eksperimentaatori abiline, kvaasieksperiment, platseeboefekt, - põhineb, et subjekt arvab olevat mingil mõjuril olevat toimet. eksperimentaatori kallutus, nõudlus, instruktsioonid, pilootuurimus. Reliaablus ja valiidsus
2. Kõigile kunstiteostele ühiste tunnusjoonte otsimine on viljatu ettevõtmine 3. Ei tohiks ignoneerida esteetikute definitsioonide kasulikkust. 4.Traditsiooniline esteetika oletab ekslikult, et vastutustundlik kriitika on võimatu ilma kõigi kunstiteoste kohta kehtivate reeglite kogumita. 3. loeng: Kunsti definitsioon II 1. Iseloomustage lühidalt esteetilise kunstiteooria erinevaid vorme. 1.Esteetiline aktualism: Kunstiteoseks on artefakt, mis standardtingimustes kutsub esile esteetilise kogemuse. 2.Esteetiline intentsionalism: x on kunstiteos siis ja ainult siis, kui x on loodud kavatsusega esile kutsuda esteetiline kogemus. 2. Iseloomustage Beardsley käsitlust esteetilisest kogemusest. 1.Objektile suunatus – teosesse neeldumine. 2.Vabaduse tundmine – mitte-kammitsetus reaalsest maailmast. Relax tunne. 3.Irrutatus – objekt on emotsionaalselt eraldatud – nt õudne ent turvaline. 4
SISSEJUHATUS FILOSOOFIASSE KORMDAMISKÜSIMUSED 1. MIS ON FILOSOOFIA? 1. Selgitage sõna ,,filosoofia" etümoloogiat! Filosoofia sõna: kr.k. phileo- armastan ja sophia- tarkus. Sõna "Filosoofia" esmakasutus ei ole selge. Arvatakse, et 5-4. saj e.m.a. kasutas Herodotos seda oma töödes. Ka Pythagoras ja Sokrates on nimetanud end tarkusearmastajateks. 2. Mida tähendab, et filosoofia põhiküsimused on koolkonna spetsiifilised? See tähendab seda, et igal filosoofia koolkonnal on omad küsimused, millega nad tegelevad. 3. Milliste küsimustega tegeleb epistemoloogia? Epistemoloogia on tunnetusteooria e. teadmusteooria. Põhiküsimused: Mis on teadmine? ja Mida me teame? Mis erinevus on teadmisel ja pelgal uskumusel või arvamusel? Millised on teadmise kriteeriumid? Millised on õiged meetodid teadmiste hankimiseks? Millised on teadmiste allikad? Mida me teame? Mida on üldse võimalik teada? Kuidas defineerida teadmist? Epistemoloogia põhisuundadeks on em...
III Institutsionaalne kunstiteooria *Dickie, Diffie, Davies Väidavad, et kunsti saab küll defineerida. Institutsionaalne kunstidefinitsioon: Liigitavas tähenduses on kunstiteos 1)artefakt 2)millele on mõni teatud sotsiaalse institutsiooni (kunstimaailma) nimel toimiv isik või isikute grupp omistanud hindamisele kandideerimise staatuse. – Dickie. Põhimõistete selgitus: - liigitav tähendus – vastandina kunsti väärtustavale tähendusele - artefakt – inimese poolt tehtud asi. Mitte kogu artefakt, vaid mingi tahk. - hindamisele kandideerimine – teatud omaduste presenteerimine, mida kunstnik peab väärtuslikuks ja esitamisväärseks - kunstimaailm – kunstnikud, kunstikriitikud, kuraatorid jms. Kriitikat: - Formaalne vs mitteformaalne. Dickie iseloomustab kunsti kui formaalset institutsiooni (kellegi nimel...staatuse omistamine). Kunstnikuks või kunstikriitikuks olemine ei
asjadest, millest neid on kerge eristada. Duchamp näitas aga, et see erinevus on niisugune, mida silmaga ei näe (pissuaar on ka kunst, kui seda galeriis näidata). Danto – näha miskit kunstina nõuab midagi sellist, mida silm ei suuda märgata – kunstilise teooria atmosfääri, teadmist kunstiajaloost. Järeldus – isik Kennicki kaubalaos tuvastab edukalt kunstiteoseid üksnes juhuslikult. 5. Selgitage institutsionaalse kunstiteooria põhimõisteid. 1) artefakt – inimese poolt tehtud objekt. Kaks viisi: a) tegemise kaudu: skulptor võtab loodusliku materjali (savi jms) ja valmistab sellest skulptuuri b) omistamise kaudu: jõest leitud looduslik ujuvpalk, mida on galeriis esitatud skulptuurina 2) hindamisele kandideerimine – teatud omaduste esitamine, mida kunstnik peab väärtuslikuks ja esitamisväärseks. NB!
Näha midagi kunstina nõuab kunstilise teooria atmosfääri, teadmisi kunstiajaloost. Järelikult - isik Kennicki kaubalaos tuvastab kunstiteosed edukalt üksnes juhuslikult - pime kana leiab ka tera. 6. Iseloomustage institutsionaalset kunstidefinitsiooni ja selle põhimõisteid! Astuti vastu teooriale, et kunsti ei saa defineerida. Institutsionaalne kunstidefinitsioon - klassifikatoorselt on kunstiteosel kaks tarvilikku tingimust a) see on artefakt - inimese poolt tehtud asi (väga laias mõttes) b) mõni isik või isikute grupp on kindla sotsiaalse institutsiooni (kunstimaailma) toimise nimel omistanud hindamisele kandideerimise staatuse Hindamisele kandideerimine - teatud omaduste esitlemine, mida kunstnik peab väärtuslikuks ja esitamisväärseks. Klassifikatoorne tähendus - vastandub kunsti väärtustavale tähendusele. 7. Milles seisneb nn ,,Wollheimi dilemma"?
FLFI.00.001 SISSEJUHATUS FILOSOOFIASSE (3 EAP) 2014/2015 kevad ST 1.-2. LOENG: SISSEJUHATUS + FILOSOOFIA JA MUU 1. Sõna „filosoofia“. Mõiste etümoloogiat (sõnade päritolu õpetus; sõna algupära). Koolkonniti erinevused. Filosoofia sõna: kr.k. phileo- armastan ja sophia- tarkus. Sõna „filosoofia” esmatarvitus ei ole väga selge, u. 5-4. saj. e.m.a. kasutas Herodotos seda oma töödes. Esimeseks filosoofiks peetakse Thalest (ca 624-ca 546 e.m.a). Tuleb kr keelsetest sõnadest: philein, phileõ – armastama ja sophia – tarkus. Filosoofia sõna: kr.k. phileo- armastan ja sophia- tarkus. Ka Pythagoras ja Sokrates on nimetanud end tarkusearmastajateks. Filosoofia mõiste: 1) „Distsipliin, mis uurib maailma kõige üldisemaid ja abstraktsemaid tunnuseid ning meie mõtlemise kategooriaid nagu vaim, mateeria, mõistus, tõestus, tõde jne. Filosoofia võtab uurimise alla mõisted, mille abil me maailmale läheneme.“ S. Blackburn 2) „Filosoofiaks me võime nimetada...
Artefaktide mõõde: haiguse käitumised ja valiku erapoolikused Vahete-vahel ei põhine vaadeldud sidemed haiguse ja isiksuse vahel faktidel nad võivad olla artefaktid. Nagu tervise psühholoogia mudel ütleb, on haigus osaliselt sotsiaalselt defineeritud seisund, mis hõlmab endaga diagnoosi ja haige rolli astumist. Sotsiaalsed ja metodoloogilised faktorid võivad vahete-vahel artifektuaalselt tekitada seose haiguse ja isiksuse vahele. Üks artefakt hõlmab mõõtmist. Isiksus on seotud sümptomite tundmisega ja nende kaebamisega. Näiteks kaebavad neurootilised inimesed suurema tõenäosusega oma muredest, samas nad ka tunnevad valu suurema tõenäosusega. Valud rinnus ja lämbumistunne võib viia rinnaangiini ja südamehaiguse diagnoosimiseni; aga samad sümptomid on lähedalt seotud ärevuse ja depressiooniga.Seega ei ole isiksus-haigus side otsene isiksuse mõju orgaanilisele haigusele. See on meetod artefact
Mis on filosoofia I? 1.Mida võib silmas pidada sõnaga „filosoofia“? Sõna filosoofia tuleneb kr keelsetest sõnadest philein – armastama ja sophia – tarkus. Sõna esmatarvitus ei ole väga selge, u. 5.-4. saj. e.m.a. Pythagoras ja Sokrates pidasid end tarkusejumalateks. Filosoofiat võib käsitleda kui distsipliini, mis uurib mõisteid, mille abil me maailmale läheneme. Samas ka kõike seda, mille abil püüab inimene selgusele jõuda iseendas ja oma kohas maailmas. Sõna filosoofiat kasutatakse mõnikord ka laiemas tähenduses maailmavaate või oma seisukohtade tähistamiseks. Filosoofia võib olla kitsamas mõttes juhtidee mõnes eluvaldkonnas. Etümoloogia on sõnade päritolu uurimisega tegelev keeleteaduse haru, ta vaatab sõnade päritolu ja nende sugulussuhteid teiste sama keele või teiste keelte sõnadega. Etümoloogia on sõnavara ajaloo uurijad. Filosoofia põhiprobleemide näiteks võib tuua: 1. Mis on tõde? 2. Mis on te...
institutsiooni (kunstimaailma) nimel toimiv isik või isikute grupp omistanud hindamisele kandideerimise staatuse" George Dickie (1971: 101) Mis on `liigitav tähendus,' `artefakt', `kunstimaailm',`hindamisele kandideerimine'? Selgitame põhimõisted! Põhimõisted 1. `Liigitav tähendus' vastandina `kunsti' väärtustavale tähendustele. 2. ` Artefakt' inimese poolt tehtud asi (väga laias mõttes). Mitte kogu artefakt, vaid mingi tahk. 3. `Hindamisele kandideerimine' Teatud omaduste presenteerimine, mida kunstnik peab väärtuslikuks ja esitamisväärseks. 4. `Kunstimaailm' kunstnikud, kunstikriitikud, kuraatorid jms. 197. ESTEETILINE KUNSTITEOORIA Monroe C. Beardsley, William Tolhurst, Nick Zangwill, Harold Osborne, George Schlesinger Kunsti saab defineerida esteetilise mõiste kaudu: - x on kunstiteos siis ja ainult siis, kui (1) x on loodud kavatsusega esile
ÜLDHISTOLOOGIA Histoloogia – õpetus kudede struktuuriks. Teadus rakkude,kudede ja organite arenemisest, ehitusest ja talitlusest. Histoloogia jaotus: Õpetamise järgi: - Üldhistoloogia- kudede ehituse üldised seaduspärasused - Erihistoloogia(mikroskoopiline anatoomia, organite histoloogia) – konkreetsete organite mikroskoopiline struktuur. Uurimisviis ja -suund: - võrdlev(evolutsiooniline) histoloogia – klassikaliselt zooloogia osa - Patoloogiline histoloogia – vaatleb rakkude, kudede ja organite haiguslikke muutusi. (põletikud,kasvajad, äärmuslikud düstroofia ja atroofia juhud jne.) Meditsiini osa. - Funktsionaalne histoloogia(histofüsioloogia) – histoloogiat seostatakse füsioloogia,biokeemia, molekulaarbioloogiaga. Kude- Rakud ja nende poolt produtseeritud rakkudevaheline substants moodustavad ühise tekke,struktuuri ja talitluse alusel kudedeks(histo) nimetatavaid kogumeid. Miks nad moodustavad k...
käitumisele mõjuvad ajalised ja ruumilised tegurid ja tingimused, tegevuste struktuur, liik ja tase jpm Sõltumatud muutujad – tegurid, ärritajad ja tingimused, mille muutumise toimel võivad muutuda ka isiku psüühilised protsessid ja käitumuslikud reageeringud Sõltuvad muutujad – sõltumatute muutujate toimel muutuvad tegurid käitumises, seisundis, füsioloogilistest ilmingutes Kaasmuutuja – ühe muutujaga kaasnev teine muutuja Artefakt – ekslik järeldus (kui arvatav mõju omistatakse tegelikult toiminud mõjuti asemel ettekavatsetult arvesse võetud ja planeeritud sõltumatule muutujale) Teadmise saamine psühholoogiliste tulemustest: 1) teooriast lähtuvad hüpoteesid 2) sobiva uurimismeetodi ja -skeemi koostamine 3) faktide kogumine 4) faktide töötlemine nende usaldusväärsuse hindamiseks ja nendes väljenduva fikseerimiseks 5) faktipõhiste järelduste tegemine seoses püstitatud hüpoteesiga
1. MIS ON FILOSOOFIA? 1. Selgitage sõna „filosoofia“ etümoloogiat! Filosoofia sõna: kr.k. phileo- armastan ja sophia- tarkus. Sõna “Filosoofia” esmakasutus ei ole selge. Arvatakse, et Filosoofia (kreeka sõnast, mille ligikaudne tähendus on 'tarkusearmastus' 5-4. saj e.m.a. kasutas Herodotos seda oma töödes. Ka Pythagoras ja Sokrates on nimetanud end tarkusearmastajateks). defineerimine on ise filosoofiline küsimus. Esialgse määratlusena võib öelda, et filosoofia uurib kõige üldisemaid küsimusi: reaalsust, põhjuslikkust ning olemise ja mõtlemise alusprintsiipe, aga ka inimolemise põhimõisteid nagu hüve, ilu ja teadmine./"Filosoofia" etümoloogia - eri arvamused ja eriarvamused./ “Abstraktselt formuleerituna on F. eesmärgiks mõista, kuidas asjad, selle sõna kõige laiemas mõttes, sobivad kokku, selle sõnapaari kõige laiemas mõttes. Sõna “F.” kasutatakse ka laiemas tähenduses, üldise maailmavaate, eluprintsiipide, põhimõtete või seisuko...
võimalik kombineerida viisidel ja kasutada inimgruppi nagu sümboolsed elemendid, riided, kontekstides, milles meelepõhiseid märke kasutada ei ornamendid, majad, instrumendid, relvad jne: kultuur saa. on unikaalne inimelu keskkond ... kultuur on Mina muundumine kõne toel. artefaktide süsteem Kõnelise mõtlemise tekkimisega muutub kogu Artefakt on materiaalse maailma aspekt, mida on psüühiline tegevus kõigis selle aspektides. inimese eesmärgile suunatud tegevusse liitmisel ajaloo 1. Mõtlemine, s.t. kogemuse psüühiline jooksul modifitseeritud artefaktid on samaaegselt organiseerimine. On mõtteid, mida ilma kõneta ei saa ideaalsed (kontseptuaalsed) ja materiaalsed. [...] mõelda. Nt
iseloomustavad seda inimgruppi nagu sümboolsed elemendid, riided, ornamendid, majad, instrumendid, relvad jne. Kui kultuur on indiviidi omadus, siis jääb psühholoogiliselt ähmaseks, kuidas ta selleks saab. Ei piisa ideest, et kujuneb keskkonnaga suheldes. Järgi jääb kultuur kui keskkond. Aga ka siin saab keskkonna all mõelda erinevaid asju: kultuur on unikaalne inimelu keskkond ... kultuur on artefaktide süsteem Artefakt on materiaalse maailma aspekt, mida on inimese eesmärgile suunatud tegevusse liitmisel ajaloo jooksul modifitseeritud. [...] artefaktid on samaaegselt ideaalsed (kontseptuaalsed) ja materiaalsed. [...] artefaktide omadused kehtivad võrdselt üks-kõik kas keegi käsitleb keelt või tavalisemaid artefaktide vorme nagu lauad ja noad. Mis eristab sõna "laud" tegelikust lauast on nende materiaalsete ja ideaalsete aspektide ning nende poolt lubatavate seoste suhteline silmapaistvus.
- veebipõhised vahendid, mis võimaldavad in strateegilisele kommujuhgtimise protsessile. Analüüsid jagunevad üldiselt kvantitat ja kvalitat. leida kas teisi in (ühiste huvide põhjal) või leida teiste inimeste poolt loodud digitaalseid artefakte ja omaenda Meediakajastuste kvantit analüüs• Keskendub teatud nähtuste, ettevõtete, isikute jms. esinemissagedusele ja artefakte teistele jagada (digitaalne artefakt - inimese poolt loodud digitaalne objekt, näiteks pilt, dokument, tingimustele meediakanalites.• tehakse suurema hulga info põhjal üldistusi mingi perioodi jooksul toimunud video, viidad (bookmark’ide). Sots tarkvara grupid- Tekstil põhinev sotsiaalne(Ajaveeb (weblog või blog muutustest ning tulemused on arvuliselt mõõdetavad ja võrreldavad. http://www.blogger
artefaktina. N: - Ainehulga kontsentratsiooni primaaretalon, mis on valmistatud keemilise komponendi teadaoleva ainehulga lahustamisel teadaoleva ruumalaga lahustis. - Rõhu primaaretalon, mis tugineb jõu ja pindala eraldi mõõtmistele. - Isotoopide ainehulga suhte primaaretalon, mis on saadud segades teatud isotoopide kindlaid ainehulki. - Vee kolmikpunkti rakk termodünaamilise temperatuuri primaaretalonina. - Rahvusvaheline kilogrammi prototüüp kui lepingu alusel valitud artefakt. 7. MÕÕTETULEMUS KUI JUHUSLIK SUURUS. MÕÕTETULEMUSTE PÕHILISED JAOTUSEADUSED (ei ole otse konspektist) Juhuslikuks nimetatakse suurust, mis sõltub juhuslikest sündmustest ja mille väärtust pole seetõttu võimalik enne sündmuse toimumist kindlalt ennustada. Juhuslikku suurust, millel võib olla lõplik või loenduv arv väärtusi, nimetatakse diskreetseks juhuslikuks suuruseks
· Mõiste ,,Sotsiaalne tarkvara" võttis kasutusele Clay Shirky 2002. aastal ja defineeris seda kui tarkvara, mis võimaldab grupitööd, luues soodsa keskkonna mõtete ja ideede jagamiseks, kogumiseks ning uute teadmiste tekkimiseks. Sotsiaalse tarkvara alla kuuluvad veebipõhised vahendid, mis võimaldavad inimestel leida kas teisi inimesi (ühiste huvide põhjal) või leida teiste inimeste poolt loodud digitaalseid artefakte ja omaenda artefakte teistele jagada (digitaalne artefakt - inimese poolt loodud digitaalne objekt, näiteks pilt, dokument, video, viidad (bookmark'ide). Suhtekorraldusallüksus · Organisatsiooni siseselt on maailmapraktikas levinud kaks peamist viisi suhtekorraldusallüksuse töö korraldamiseks. · Vastavalt organisatsiooni tegevusalale, sihtrühmade iseloomule ja ajalooliselt välja kujunenud tavale töötab suhtekorraldaja (või allüksus) kas otse tippjuhi alluvuses või turundusüksuse koosseisus
"AKADEEMIA"12/1997, lk 26592684 KVAALIDE KVAINIMINE Daniel C. Dennett Tõlkinud Bruno Mölder 1. ELAVHÕBEDA KINNINABIMINE "Kvaalid" on tundmatu termin selle kohta, mis ei saaks kellelegi meist olla tuntum: need viisid, kui- das asjad meile paistavad. Ja nagu filosoofilise zargooni puhul ikka, on lihtsam tuua näiteid kui ter- mini definitsiooni. Vaata piimaklaasi päikeseloojangul; see viis, kuidas ta sulle paistab eriline, isiklik, subjektiivne piimaklaasi nägemiskvaliteet ongi sinu selle hetke nägemiskogemuse kvaal. See viis, kuidas piim sulle siis maitseb, on teine, maitsmise kvaal ja kuidas see kõlab, kui sa seda neelad, on kuulmise kvaal. Need erinevad "teadvusliku kogemuse omadused"...
g) teatriarhitektuuri ja lavatehniliste võimaluste dokumentatsioon Teatrihistorigraafia teatriajaloo kirjutamine Teatrikriitika operatiivsem ja päevakajalisem kui teatriteadus. Aluseks teatriajaloo kirjutamisele. See on seotud eelkõige ajakirjandusega. a) Etenduse analüüs keskendutakse 1 lavastusele selle eri etendusi vaadeldes. Oluline on etendustervik kui protsess, kui mitmetest märgisüsteemidest (nt grimm, kostüüm) koosnev artefakt. Teatrietendus kui sündmus, reaalselt toimuv kunstiakt. Analüüsija tõlgendab. Etenduse analüüs toimub mitme teooria alusel: hermeneutika, semiootika, fenomenoloogia, antropoloogia jt. Etenduse analüüsi ei nimetata lavastuse analüüsiks, sest lavastus on reaalselt olemas ainult etendustes. Püütakse leida eri etenduste ühisosa, st lavastuste põhistruktuuri. Üksikosade kaudu jõutakse uuesti tervikuni, terviku tähenduseni.
Raamatukogude olemus ja tüübid Raamatukogu on informatsiooni, teadus, arendus ja kultuurikeskus, mille ülesanne on dokumentide ja inforessursside kogumise, töötlemise, säilitamise ja kättesaadavaks tegemise kaudu tagada vaba juurdepääs üldkasutatavale informatsioonile. Raamatukogu on igasugune dokumentide korrastatud kogu, kus teenindavad koosseisulised töötajad. Eesmärgiks on hankida kasutajate vajadustele vastavaid dokumente. Oluline: 1. Dokumentide korrastatud kogu 2. Teeninduse olemasolu Põhiprintsiibid: - teabele võrdse juurdpääsu tagamine igale ühiskonna liikmele - rahvuskultuuri ja rahvusliku eneseteadvuse säilitamine ning arengu tagamine - kultuuri, teaduse, hariduse, poliitika, majanduse edendamine nende valdkondade jaoks vajaliku info vahendamise teel, olenemata info asukohast Raamatukogude tüübid: 1. Rahvusraama...
INIMESE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA ALUSED 1. Sissejuhatus anatoomiasse ja füsioloogiasse Anatoomia on teadus organismide kujust ja ehitusest. Vastavalt elusa looduse jagunemisele taimedeks ja loomadeks tehakse vahet taimeanatoomial (fütotoomia) ja loomaanatoomial (zootoomia). Inimese anatoomiat ehk antropotoomiaks nim. seda zootoomia osa, mis tegeleb inimkeha ehituse ja selle tundmaõppimisega. Seega kuulub anatoomia bioloogia valdkonda. Käsitletavate objektide erinevuse alusel jaguneb bioloogia botaanikaks ja zooloogiaks . See zooloogia osa mis, käsitleb inimest, moodustab antropoloogia selle sõna kitsamas mõttes. Ühesõnaga on inimese anatoomia üks antropoloogia teadusi. Sõna "anatoomia" tuleneb kreekakeelsest sõnast anatome , mis tähendab lahti-, väljalõikamine. See viitab meetodile, mida vanasti anatoomilistel uurimistel väliste vaatluste kõrval peaaegu ainsana rakendati. Nüüdisteadusete poolt kogutud rikkalik meetodite ...
1. MIS ON FILOSOOFIA? Filosoofia (kreeka keeles tarkusearmastus) defineerimine on ise filosoofiline küsimus. Filosoofia uurib sääraseid filosoofilisi küsimusi, nagu tõde, hüve ja ilu loomus, teadmise saavutamise võimalikkus või välismaailma olemasolu. Ta püüab neile küsimustele põhiliselt mõistusele toetudes vastata või ka kritiseerida seda ettevõtmist. Filosoofiale on tüüpiline ratsionaalsete argumentide esitamine ja nende kritiseerimine ning refleksioon oma meetodi üle. 1. Selgitage sõna „filosoofia“ etümoloogiat! Filosoofia on mõttetöö ette võetud sihiga igapäevaseid elukogemusi ja teadusliku uurimuse tagajärgi ühtlaseks vastuoludeta ilmavaateks ühendada, mis kohane on mõistuse ja hinge tarvete rahuldamiseks.Kõik seesugune järelmõtlemine mille läbi püütakse selgusele jõuda iseenda ja oma olemasolu kohta maailmas, aga samuti ka selle maailma olemuses tähenduses ja seaduspärasuses.Distsipliin mis uurib selle maailma kõige üldisemaid j...
I OSA PSÜHHOLOOGIA ÜLDKÜSIMUSI PSÜHHOLOOGIA AINE, MEETODID, PRINTSIIBID JA STRUKTUUR Teema 1 Psühholoogia on õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Eelteaduslik Elutarkus, elupsühholoogia, terve mõistus, pikitud müütide, eelarvamuste, omavahel vasturääkivate tõdemuste ja käibefraasidega, samas aga sisaldades üllatavalt tabavaid ja praktilises elus kasulikke näpunäiteid ja tõdesid. Märkimisväärne osa EP teadmistest ei ole verbaalselt edastatav. Filosoofiline põhifunktsioon on tegevuse süstemaatiline ja ennetav mõtestamine inimühiskonna tarbeks., oluliste gnoseoloogiliste (tunnetusteoreetiliste) ja ontoloogiliste (olemisõpetusega seotud) probleemide lahendamine ning sellest johtuvalt uute ideede genereerimine. Teaduslik Eristavaks jooneks teadmiste suur usaldusväärsus, mille tagavad mõistete täpne defineerimine ja loogilis...
I OSA PSÜHHOLOOGIA ÜLDKÜSIMUSI PSÜHHOLOOGIA AINE, MEETODID, PRINTSIIBID JA STRUKTUUR Teema 1 Psühholoogia on õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Eelteaduslik Elutarkus, elupsühholoogia, terve mõistus, pikitud müütide, eelarvamuste, omavahel vasturääkivate tõdemuste ja käibefraasidega, samas aga sisaldades üllatavalt tabavaid ja praktilises elus kasulikke näpunäiteid ja tõdesid. Märkimisväärne osa EP teadmistest ei ole verbaalselt edastatav. Filosoofiline põhifunktsioon on tegevuse süstemaatiline ja ennetav mõtestamine inimühiskonna tarbeks., oluliste gnoseoloogiliste (tunnetusteoreetiliste) ja ontoloogiliste (olemisõpetusega seotud) probleemide lahendamine ning sellest johtuvalt uute ideede genereerimine. Teaduslik Eristavaks jooneks teadmiste suur usaldusväärsus, mille tagavad mõistete täpne defin...
Arengupsühholoogia 04.02. Arengupsühholoogia tegeleb vanusega seotud käitumuslike ja kogemuslike muutuste teadusliku seletamisega. Püütakse näha arengu kujunemist läbi mõtestamise. Peab olema loogiline süsteem, mis peab põhinema reaalsusele. Meetodid on need instrumendid, mida me kasutame teooria paika panemiseks (kvalitatiivne/kvantitatiinve). Kui meetod ei sobi, siis pole mõtet edasi tegutseda (nt: koolis tehakse õpetajate ees kooli hindamist ja tulemuseks on, et kool on väga hea = tulemus võib olla väär). Tööstusrevolutsioonist alates võib rääkida arengupsühholoogia tähtsuse kasvust. Paljud uuringud on sellised, kus ennustatakse inimeste käitumist. Arengupsühholoogiaga seonduvad teadusharud: meditsiin, filosoofia, pedagoogika, ajalugu. Arengubioloogia (põhineb evolutsiooniteoorial) – tuumaks on kolm põhiprobleemi: 1 Eristumine ehk differentseerumine – toimub areng; muutub kuju, suurus ...
50-150 kg raskuste inimeste võrdlemine kaalu abil, mille mõõteulatus on 0-100 kg). Seetõttu võivad tekkida nn. lae-efekt (kui kõigi tulemused on skaala ülemise punkti lähedal) ja põranda-efekt (kui kõigi tulemused on skaala alumise punkti lähedal). Lahenduseks võib soovitada pilootuuringuid väikese proovigrupiga, mis selgitaksid skaala tundlikkuse ja ülesande tegeliku raskuse. Regressiooon keskmise suunas e. regresiooni artefakt. Osutub ohtlikuks juhul, kui KI-d asetatakse gruppidesse mingi eelneva testi tulemuste põhjal, seetõttu soovitatakse ikkagi juhuslikku paigutamist gruppidesse. Nähtuse põhjuseks on reliaablusteooriast tulenevad argumendid, mille kohaselt mõõtmine ilma vigadeta ei ole võimalik, ja mõõtmisvead on skaala äärmistes punktides suuremad kui keskel, mistõttu korduvmõõtmistel on tendents saada keskmisele lähedasemaid tulemusi.
Vaagen – – Selg – – Jalad Tursed Südamepuudulikkus Käed – – 277 Kuidas elektrokardiogrammi hinnatakse Hinnake kõiki elektrokardiogramme järgmise skeemi järgi. 1. Kas see, mida ma monitorilt/EKG-ribalt näen, on minu patsiendi EKG või artefakt? (Kontrollige elektroodide ühendust, signaali tugevust. Kas kõigis lülitustes on sama rütm?) 2. Kas on näha ükskõik millist elektrilist aktiivsust? 3. Kui kõrge on QRS-sagedus? 4. Kas QRS-sagedus on rütmiline või arütmiline (vahede mõõtmine paberi märgistusega)? 5. Kas QRS-i kompleks on normaalne (< 12 ms = < 3 väikest kastikest) või laienenud? 6. Kas kodade aktiivsust (P-sakke) on näha? 7. Milline on suhe kodade aktiivsuse(P-sakid) ja ventrikulaarse sageduse (QRS) vahel?
1969) olid kõige järjekindlamad funktsionalismi pooldajad, samuti kubismi ja geomeetrilise (konstruktivistliku) abstraktsionismi pooldajad. Mies Van der Rohe jõudis universaalse ruumi kontseptsioonini, mis eeldas tarbija aktiivset tegevust ruumi ümberkujundamisel sirmide, lükandseinte jms detailide abil. Bauhausi loomisega tehti algust uute puhta vormi ja geomeetrilise ruumi otsingutega isegi maastikust. Aedade tähenduslikkus tõrjuti radikaalselt kõrvale. Aed kui artefakt ei pidanud enam kehastama ühtki väärtust - see ei pidanud millegi moodi välja nägema, ei pidanud otseselt väljendama, tähendama ega meelde tuletama ühtki loodusliku traditsiooni ideed. Tähenduslikult ja sümbolistlikult võis see olla täiesti tühi. Kõrgeimaks kontseptsiooniks muutus RUUM - ilma konkreetse paigata; seal olid olulised ruumilised tasapinnad, liikumine, geomeetria ja uued materjalid. Nn formalism, mis väljendus eriti Gabriel Guevrekiani aedades
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
