· T. J. Diffey · Stephen Davies Dickie astus vastu anti-essentsialistide väitele, et kunsti ei saa defineerida! · Lähtekoht: Danto/Mandelbaumi idee: "kunstisus" ei pea olema silmaga nähtav omadus (vaid objekti seos millegagi). · Dickie pakkus (a. 1969-1984) välja institutsionaalse kunstiteooria erinevaid versioone . Käsitleme varasemaid! Institutsionaalse kunstiteooria varasemad vormid: · Kunstiteos on kirjeldavas tähenduses: 1. artefakt (ehk tehis on inimeste poolt tehtud või ümberkujundatud ese) 2. artefaktile on ühiskond andnud sellise sisu, et seda saab hinnata (kandideerib hindamisele) · Kunstiteos on liigitavas tähenduses: 1. artefakt (ehk tehis on inimeste poolt tehtud või ümberkujundatud ese) 2. artefaktile on kunstimaailma kuuluv isik või isikute grupp andnud sellise sisu, et seda on võimalik hinnata (kandideerib hindamisele) Põhimõisted: 1
näide, kus kaupa täis laos suudab inimene ära tuvastada kunstiteose). 3. Kriitika anti-essentsialismile: kunstiteosed ja tavaobjektid on silmaga eristamatud ning et näha kunsti on vaja teadmisi kunstiajaloost/maailmast, kunstilisest atmosfäärist (Danto) 4. Institutsiooniline kunstiteooria: Kunsti ikka on võimalik defineerida (George Dickie) Kunstiteosel on kaks tingimust: on artefakt; mõni isik on kindla institusiooni ehk kunstimaailma toimise nimel kunstiteosele omistanud hindamisele kandideerimise staatuse. Artefakt ehk inimese poolt tehtud (kas tegemise:võtab-savi-teeb-skulptuuri või omistamise:leiab-kivi-ja- nimetab-kunstiks kaudu) objekt. Hindamisele kandideerimine ehk teatud omaduste (ei pruugi olla esteetilised) presenteerimine, mida kunstnik peab väärtuslikuks (nt maali tagakülg pole väärtuslik, seda ei presenteerita)
• Mittelineaarne — tänapäeval kasutusel, montaažitööd saab hiljem parandada Taustatekst ja tsitaat on kaks eri helikeskkonda: • Kestvus → tähelepanuvõime → 40 sec • Signaal → taust → kaja • Kaja on raske eemaldada, kerge lisada ———————————————————- Visuaalne narratiiv: Narratiiv — suhestumine (luuakse seoste kimp) Narratus — jutustamine Narratiiv on kultuuriline artefakt: • Narratiiv peab olemas olema — me konstrueerime midagi ehk ehitame • Lugu on loodud maailm. Iga lugu on fiktsionaalne • Tekst selle esitus kirjapandud kujul • Loo esituse vaatepunkt • Konkreetne jutustaja - abstraktne jutustaja • Ei ole fikseeritud narratiivi - narratiivi ei saa kehtestada • Narratiiv on diskursiivne esitussüsteem Lugu + selle esitamine = NARRATIIV Artefakt võib olla ka tegevus (nt. mäng virtuaalruumis)
mis ühist on kõigel, mida nimetatakse kunstiteosteks. Väärtuselised definitsioonid esitavad oma käsituse sellest, mis on kunst, teadlikult arvestades sellega, et suur osa üldiselt kunstiks peetavast jääb sellise definitsiooni alt välja ja osutub seega mittekunstiks. Üks varasemaid kunsti liigitavaid definitsioone pärineb Platonilt, kelle järgi kunst on jäljendus. Hinnangulise kunstidefinitsiooni arvab Dickie leidvat Clive Bellilt, kes ütleb, et kunstiteos on artefakt, millel on tähenduslik kuju (significant form), aga ka Monroe Beardsley'lt, kelle järgi kunsti funktsiooniks on pakkuda esteetilist elamust. Liigitavates definitsioonides on "kunst" kategooriamõiste, väärtuselistes definitsioonides aga teatud väärtust kandev mõiste. Liigitavates definitsioonides kirjeldatakse kunsti kui kunstiteoste klassi, kusjuures kunstiteoseks olemine ei tähenda 1656 Margit Sutrop veel väärtuslik olemist
Mida tähendab "mõistev sotsioloogia" ja kes on selle autor? Mida tähendab kultuur(tooge välja neli seletust)*vaimsete ja materiaalsete väärtustekogum,mis peegeldab ühiskonna arengutaset*ühiskonna vaimsete tegevuste alad*teadmiste ja tegevuste omandamise tase*käitumine. Millistel tasanditel eksisteerib kultuur*riik,ühiskond*piirkond*perekond,grupp,organisatsioon*isiklik? Millised on kultuuri universaalsed komponendid*väärtus*norm*tunnetuslik*keel,sümbol*artefakt? Mida tähendab etnotsentrism ja -relativism*etno-oma kultuuri ülimuslikkuse tunnustamine teise kultuuri suhtes (teiste kultuuride hindamisel lähtutakse võrdlusest oma kultuuriga, mida peetakse parimaks/õigeimaks jne)*rela-? Miks on keel sotsiaalselt tähtis*reeglid*tegevuste koordinaator*kommunikatsiooni vahend*ühendab inimesi*kogemuste edasikandja? Kuidas me mõistame tegelikkust sümbolite abil*arvan,et subjektiivselt, sellest on tingitud ka erinev käitumine
arenevad edasi. Graafikakunst on üks sellistest kunstiliikidest, mis on üüratu oma fantaasia poolest ning aina kogub pöördeid oma populaarsuses. Graafika (kreeka sõnast graphikē) on üks kujutava kunsti põhiliike, millesse kuuluvad joonistus-, joonestus- ja kirjakunst, joonistus- ja paljundustehnikad. Graafika peamised väljendusvahendid on joon ja (peamiselt mustvalge) pind. (Vikipeedia, 2014) Graafika on artefakt, mis reprodutseerib mingi subjektiga (tavaliselt füüsiline objekt, isik) sarnase pildi. (Rinde, 2012) Graafika kitsamas tähenduses on kasutusel trükigraafika sünonüümina, s.o kõigi trükimenetluste teel saadud teoste üldnimetus. Trükimenetlused jagunevad kõrg-, sügav- ja lametrükiks. Kõrgtrükk on trükitehnika, mille puhul trükkivad osad asetsevad trükialusel kõrgemal kui mittetrükkivad osad ja paberile jätavad jälje värviga määritud trükiplaadi kõrgemad osad
Kas definitsioon väistab loomingulisuse? Peter Lamarque: muud. Nt. pead sa koolis käima, sind sunnitakse vabaks, aga sundi võiks pidada vabaduse kunstidefinitsioonil saab olla hoopis ergutav mõju. vastandiks. 4.Selgitage institutsionaalse kunstiteooria põhimõisteid. 3.Selgitage MacCallumi etteheidet negatiivse ja positiivse vabaduse eristamisele. 1.Artefakt inimese poolt tehtud objekt. Kaks viisi: 1)Tegemise kaudu: Skulptor võtab MacCallum arvas, et väita, nagu oleks tegu pelgalt kahe vabaduse liigiga, on eksitav. Kogu loodusliku materjali (savi jms ) ja valmistab sellest skulptuuri artefakt par excellence. vabaduse diskussiooni saab selgitada ühte tüüpi vabaduse kolme aspekti kaudu. 2)Omistamise kaudu: Jõest leitud looduslik ujuvpalk, mida on galeriis esitatud skulptuurina.
Ent mõni aeg hiljem võtab ta oma sõnad tagasi ja selle asemel rõhutab ta, et kunst on teatud sotsiaalne praktika, mis koosneb mitmesugustest konventsioonidest ja reeglitest, mis määratlevad eelkõige kunstniku ja publiku rolli. Ühe kunstidefinitsiooni asemel pakub Dickie nüüd välja terve rea omavahel põimuvaid definitsioone, mis peavad kirjeldama kunstipraktikat kui süsteemi: kunstnik on isik, kes osaleb arusaamisega kunstiteose tegemises; kunstiteos on teatud tüüpi artefakt, mis on loodud selleks, et esitada seda kunstimaailma publikule; publik on isikute kogu, mille liikmed on mingil määral ette valmistatud selleks, et mõista objekti, mis neile on esitatud; kunstimaailm on kõigi kunstimaailma süsteemide koguhulk. Ainus, mille juurde Dickie on veel kindlaks jäänud, on väide, et kunstiteoseks olemine on teatud staatus. Dickie seisukohtade pidev muutmine ja uute teooriate esitlemine, mis kohati lähevad ka
Musta kasti testimine testimine, mis käsitleb testitavat objekti musta kastina, st testide koostamisel vaadeldakse ja analüüsitakse ainult sisend-väljund käitumist Valge kasti testimine testimine, milles testide koostamisel kasutatakse infot testitava objekti sisemise struktuuri kohta (programmikoodi) Vastuvõtutestimine Testimine eesmärgiga teha selgeks, kas loodud süsteem vastab määratud vastuvõtukriteeriumidele, st kas süsteem on valmis vastuvõtmiseks Artefakt iga tarkvaraarenduse käigus loodav ja/või kasutatav tulem (näiteks programmikood, nõudmiste dokument, projektiplaan) on artefakt Testiplaan testimisprotsessi artefakt, mis kirjeldab projekti testimise skoopi, meetodeid, ressursse ja vastutusi, ajagraafikuid, testitavaid objekte ning testitavaid omadusi, riskide haldust Testilugu testimisprotsessi artefakt, mis sisaldab detailset kirjeldust, kuidas kontrollida testitava objekti vastavust mingile nõudmisele
” William Kennick 1958 (2003) 3. Milles seisneb Danto visuaalselt eristamatute paaride argument? “Sajandeid oli arvatud, et kunstiteosed peavad oluliselt erinema lihtsalt reaalsetest asjadest, millest neid on kerge eristada. Duchamp näitas, et see erinevus on niisugune, mida silmaga ei näe” (Danto 2000) 4. Iseloomustage institutsionaalset kunstidefinitsiooni ja selle põhimõisteid. Klassifikatoorses tähenduses on kunstiteosel kaks tarvilikku tingimust: 1) artefakt 2) millele mõni isik või isikute grupp, on kindla sotsiaalse institutsiooni (kunstimaailma) toimimise nimel, omistanud hindamisele kandideerimise staatuse. Põhimõisted 1.‘Klassifikatoorne tähendus’ – vastandina ‘kunsti’ vaartustavale tähendustele. 2.‘Artefakt’ – inimese poolt tehtud asi (vaga laias mõttes). Mitte kogu artefakt, vaid mingi tahk. 3.‘Hindamisele kandideerimine’ – Teatud omaduste presenteerimine, mida kunstnik peab väärtuslikuks ja esitamisväärseks
Heuristiline: intellektuaalne väljakutse Episteemiline: kunsti tuvastamine Evalveeriv: hindamisstandardi leidmine Selgitage antiessentsialismi põhiteese. Kunst jm esteetika defineerimine ei ole võimalik ega mõttekas. Kuidas kritiseerida antiessentsialismi? "kunst" tavakasutus ja kunstiteoste klass Visuaalselt eristamatute paaride argument Duchampi galerii etteheide Selgitage institutsionaalse kunstiteooria põhisisu. Kunsti saab defineerida. Põhimõisted artefakt, hindamisele kandideerimine, kunstimaailm, liigitav tähendus. Kritiseerige institutsionaalset kunstiteooriat vähemasti kahel viisil. Formaalne ja mitte-formaalne nn "Wollheimi dilemma" Kas kunst on olemuslikult institutsionaalne? Selgitage esteetilise kunstiteooria põhimõisteid. Üldiselt: igasugune vaade, mille järgi on kunstil lähedane suhe "esteetilisega." Kitsamalt: kunsti defineerimine esteetilise kogemuse mõiste kaudu. Mõisted: loomine, esteetiline kogemus, esteetiline kavatsus
kunstiks eeldab teadmisi kunstiajaloost. 4. Arthur Danto argument põhineb Marcel Duchampi töödel, kes esitles kunstina oma loomulikust keskkonnast eraldatud tehasetoodangut. Võhiklik kunstihindaja ei pruugi Duchamp'ist midagi teada ning võib tema kuulsa purskkaevu töö puhul arvata, et tegemist on lihtlabase pissuaariga. Danto tõestab sellega, et kunsti defineerimine nõuab ka teadmisi kunstiajaloost. 5. Institutsionaalse kunstiteooria järgi on kunstiteos liigitavas tähenduses artefakt, millele on mõni teatud sotsiaalse institutsiooni (kunstimaailma) nimel toimiv isik või isikute grupp omistanud hindamisele kandideerimise staatuse. Liigitav tähendus viitab Dickie järgi sellele, et see objekt kuulub teatud asjade kategooriasse. Liigitav tähendus ei hinda kunstiteost heaks ega halvaks. Artefakti all tuleb mõista inimese poolt tehtud objekti vastandina loodusobjektile. Seejuures võib loodusobjektist omistamise käigus (galeriisse viiduna) saada samuti artefakt
silmaga ei näe. Danto kirjutab, et kunsti nägemine pole võimalik silmaga ja selleks on muid teadmisi vaja. Järeldus on et isik Kennicki kaubalaos tuvastab edukalt kunstiteoseid üksnes juhuslikult. 4. Mida näitab Danto visuaalselt eristamatute paaride argument? Kennicki näites tuvastab isik kunstiteosed ainult juhuslikult, sest erinevust puhtalt silmaga ei näe ning kunsti nägemine nõuab rohkemat kui silm. 5. Selgitage institutsionaalse kunstiteooria põhimõisteid. Artefakt inimese poolt tehtud objekt. Tegemise kaudu(võetakse looduslik materjal ja tehakse sellest kuju) või omistamise kaudu(leitud objekt looduses, mida esitletakse kunstina). Hindamisele kandideerimine teatud omaduste presenteerimine, mida kunstnik peab väärtuslikuks ja esitamisväärseks(hindamiseks esitatakse artefakti teatav tahk; omadused ei pruugi olla esteetilised; kandidaadistaatuse omistamine ei ole ainult esitamine, sest kätkeb autoriteeti.
Inimeste eesmärgiks on asaavutada majanduskasv ning samal ajal kaitsta ja säilitada stabiilne elukeskkond. Eesm'ärgi saavutamise nimel tuleb õppida arvestama tõsiasjaga, et nii looduskeskkond, inimese majandustegevus kui ka ühiskonna sotsiaalne areng on lahutamatult seotud. Oluline on käsitleda kultuuripärandi säilitamist säästva arengu kontekstis ning vaadelda säilitamise mõju ühiskonna sotsiaalsele arengule, majandusele ja keskkonnale. 4) artefakti infostruktuur Iga artefakt on ammendamatu infoallikas. Artefakti infostruktuuri kirjeldamiseks on välja pakutud mitmesuguseid lähenemisi. Kolmetasandilise mudeli kohaselt eristatakse artefaktis kolme informatsioonitasandit: struktuurne info, funktsionaalne info ning kontekst. Struktuurne info haarab endasse kõik objekti füüsilised omadused, nagu materjal, konstruktsioon, kujundus, vorming, kaudne info, seisund, heli, lõhn ja maitse. See on info,
Peter Lamarque: kunstidefinitsioonil saab olla hoopis ergutav mõju. 6. Mida näitab Danto visuaalselt eristamatute paaride argument? Danto. Nt peldikupott vetsus on praktiline, laua peale tõstetuna võib olla kunst. 7. Selgitage institutsionaalse kunstidefinitsiooni põhisisu! · Institutsionaalne kunstiteooria: Georg Dickie, T. J. Diffey, Stephen Davies. Dickie astus vastu Witzi ja Kennicki väitele, et kunsti ei saa defineerida. Institutsionaalse kunsti definitsioon (1971) artefakt (inimese poolt tehtud objekt. Artefaktuaalsus saavutatakse kahel viisil: peamiselt lihtsalt tegemise kaudu. Skulptor võtab loodusliku materjali nt savi ja valmistab sellest skulptuuri. Teine viis: teooria varasemas versioonis väitis Dickie, et arteaktsust saab saavutada ka omistamise kaudu, Duchamp omistas ,,kunsti" staatuse paljude ,,ready-made"'idele nt urinaal või lumelabidas); millele mõni isik või isikute grupp kindla
4. Milles seisneb Danto visuaalselt eristamatute paaride argument? Sajandeid oli arvatud, et kunstiteosed peavad erinema lihtsalt reaalsetest asjadest, millest neid on kerge eristada. Duchamp näitas, et see erinevus on niisugune, mida silmaga ei näe, nt kunstilise teooria atmosfääri, teadmist kultuuri ajaloost, kunstimaailma. 5. Iseloomustage institutsionaalset kunstidefinitsiooni ja selle põhimõisteid. Kunsti saab defineerida. Kunstiteosel on kaks tarvilikku tingimust: artefakt, hindamisele kandideerimise staatuse omistamine. Põhimõisted on: .. artefakt inimese poolt tehtud objekt: tegemise või omistamise kaudu .. hindamisele kandideerimine omaduste presenteerimine, mida kunstnik peab väärtuslikuks ja esitamisväärseks. .. kunstimaailm isikute kogum, kes moodustavad kunsti esitamise raamistiku. .. liigitav tähendus objekt kuulub teatud asjade kategooriasse, jättes lahtiseks, kas ta on ,,hea" või ,,halb". 6
biograafiline produktide jms sõltumata konkreetsetest meetoditest on enamikule nendest püstitatud kindlad üldnõuded. psühholoogiline mõõtmine tugineb teatud kindlatele alusmõistetele ja -põhimõtetele. Psühholoogilise uurimistöö metodoloogia võtmemõisted: Hüpotees - spetsiifiline kontrollitav, allub kinnitamisele, oletus või väide millegi kohta, mida tahetakse uurida Muutujad - sõltumatu muutuja, sõltuv muutuja, kaasmuutuja Artefakt Eksperimentaalgrupp: kontrollgrupp, valim - juhuvalim, kallutused, grupi-,rühma sisene disain, rühmadevaheline disain. Eksperimendi ülesehitus: tasakaalustamine, topeltpime prosteduur - neutraalne isik, eksperimentaatori abiline, kvaasieksperiment, platseeboefekt, - põhineb, et subjekt arvab olevat mingil mõjuril olevat toimet. eksperimentaatori kallutus, nõudlus, instruktsioonid, pilootuurimus. Reliaablus ja valiidsus
3.Seda kunstiteoste kogumit uurides ilmneb, et neil pole ühiseid omadusi. 2) Visuaalselt eristamatud paarid Isik Kennicki kaubalaos tuvastab edukalt kunstiteoseid üksnes juhuslikult – “pime kana leiab ka tera” 4. Mida näitab Danto visuaalselt eristamatute paaride argument? Näha miskit kunstina nõuab midagi sellist mida silm ei suuda märgata- kunstilise teooria atmosfääri, teadmist kunstiajaloost- kunstimaailma. 5. Selgitage institutsionaalse kunstiteooria põhimõisteid. 1.Artefakt- inimese poolt tehtud objekt.Valmistamine või omistamine. 2.Hindamisele kandideerimine- Teatud omaduste presenteerimine, mida kunstnik peab väärtuslikuks ja esitamisväärseks. 3.Kunstimaailm- Isikud, kes moodustavad kunsti esitamise raamistiku. 4.Liigitav tähendus- Väita “see on kunst” liigitavas tähenduses, tähendab , et see objekt kuulub teatud asjade kategooriasse, jättes lahtiseks, kas ta on “hea” või “halb”. 6
7. Milles seisneb Danto visuaalselt eristamatute paaride argument? Mis teeb Warholi teosed kunstiks, kuid mitte selle originaalsed koopiad? "Näha miskit kunstina nõuab midagi sellist mida silm ei suuda märgata- kunstilise teooria atmosfääri, teadmist kunstiajaloost- kunstimaailma." 8. Iseloomustage institutsionaalset kunstidefinitsiooni ja selle põhimõisteid! Klassifikatoorses tähenduses on kunstiteosel kaks tarvilikku tingimust: 1)artefakt 2)millele mõni isik või isikute grupp toimides kindla sotsiaalse institutsiooni (kunstimaailma) nimel on omistanud hindamisele kandideerimise staatuse. ,,Klassifikatoorne tähendus": ,,kunsti" liigitav tähendus, vastandina väärtustavalt tähendusele. ,,Artefakt": (inimese poolt) tehtud asi. ,,Kunstimaailm": kunstnikud, kunstikriitikud, kuraatorid jne 9. Milles seisneb nn ,,Wollheimi dilemma"? Kas kunstimaailma esindajad omistavad kunsti staatus, mingisusgustest põhjendatustest lähtudes
vaadeldes ilmneb, et neil pole ühiseid omadusi. 2. on aga vale, sest kasutus ei määra ühtselt kunstiteoste klassi. - visuaalselt eristamatud paarid. Duchamp tegi tavalisest asjast kunstiteose. Järelikult Kennicki kaubalaos tuvastab inimene kunstiteosed juhuslikult. III Institutsionaalne kunstiteooria *Dickie, Diffie, Davies Väidavad, et kunsti saab küll defineerida. Institutsionaalne kunstidefinitsioon: Liigitavas tähenduses on kunstiteos 1)artefakt 2)millele on mõni teatud sotsiaalse institutsiooni (kunstimaailma) nimel toimiv isik või isikute grupp omistanud hindamisele kandideerimise staatuse. – Dickie. Põhimõistete selgitus: - liigitav tähendus – vastandina kunsti väärtustavale tähendusele - artefakt – inimese poolt tehtud asi. Mitte kogu artefakt, vaid mingi tahk. - hindamisele kandideerimine – teatud omaduste presenteerimine, mida kunstnik peab väärtuslikuks ja esitamisväärseks
asjadest, millest neid on kerge eristada. Duchamp näitas aga, et see erinevus on niisugune, mida silmaga ei näe (pissuaar on ka kunst, kui seda galeriis näidata). Danto – näha miskit kunstina nõuab midagi sellist, mida silm ei suuda märgata – kunstilise teooria atmosfääri, teadmist kunstiajaloost. Järeldus – isik Kennicki kaubalaos tuvastab edukalt kunstiteoseid üksnes juhuslikult. 5. Selgitage institutsionaalse kunstiteooria põhimõisteid. 1) artefakt – inimese poolt tehtud objekt. Kaks viisi: a) tegemise kaudu: skulptor võtab loodusliku materjali (savi jms) ja valmistab sellest skulptuuri b) omistamise kaudu: jõest leitud looduslik ujuvpalk, mida on galeriis esitatud skulptuurina 2) hindamisele kandideerimine – teatud omaduste esitamine, mida kunstnik peab väärtuslikuks ja esitamisväärseks. NB!
Näha midagi kunstina nõuab kunstilise teooria atmosfääri, teadmisi kunstiajaloost. Järelikult - isik Kennicki kaubalaos tuvastab kunstiteosed edukalt üksnes juhuslikult - pime kana leiab ka tera. 6. Iseloomustage institutsionaalset kunstidefinitsiooni ja selle põhimõisteid! Astuti vastu teooriale, et kunsti ei saa defineerida. Institutsionaalne kunstidefinitsioon - klassifikatoorselt on kunstiteosel kaks tarvilikku tingimust a) see on artefakt - inimese poolt tehtud asi (väga laias mõttes) b) mõni isik või isikute grupp on kindla sotsiaalse institutsiooni (kunstimaailma) toimise nimel omistanud hindamisele kandideerimise staatuse Hindamisele kandideerimine - teatud omaduste esitlemine, mida kunstnik peab väärtuslikuks ja esitamisväärseks. Klassifikatoorne tähendus - vastandub kunsti väärtustavale tähendusele. 7. Milles seisneb nn ,,Wollheimi dilemma"?
ühtegi teist sellist definitsiooni ei ole leitud. 5. Milles seisneb Danto visuaalselt eristamatute paaride argument? Mis teeb Warholi teosed kunstiks, kuid mitte selle originaalsed koopiad? “Näha miskit kunstina nõuab midagi sellist mida silm ei suuda märgata- kunstilise teooria atmosfääri, teadmist kunstiajaloost- kunstimaailma.” 6. Iseloomustage institutsionaalset kunstidefinitsiooni ja selle põhimõisteid! Klassifikatoorses tähenduses on kunstiteosel kaks tarvilikku tingimust:1)artefakt 2)millele mõni isik või isikute grupp toimides kindla sotsiaalse institutsiooni (kunstimaailma) nimel on omistanud hindamisele kandideerimise staatuse. „Klassifikatoorne tähendus“: „kunsti“ liigitav tähendus, vastandina väärtustavalt tähendusele. „Artefakt“: (inimese poolt) tehtud asi. „Kunstimaailm“: kunstnikud, kunstikriitikud, kuraatorid jne 7. Milles seisneb nn „Wollheimi dilemma“? Kas kunstimaailma esindajad omistavad kunsti staatus,
Artefaktide mõõde: haiguse käitumised ja valiku erapoolikused Vahete-vahel ei põhine vaadeldud sidemed haiguse ja isiksuse vahel faktidel nad võivad olla artefaktid. Nagu tervise psühholoogia mudel ütleb, on haigus osaliselt sotsiaalselt defineeritud seisund, mis hõlmab endaga diagnoosi ja haige rolli astumist. Sotsiaalsed ja metodoloogilised faktorid võivad vahete-vahel artifektuaalselt tekitada seose haiguse ja isiksuse vahele. Üks artefakt hõlmab mõõtmist. Isiksus on seotud sümptomite tundmisega ja nende kaebamisega. Näiteks kaebavad neurootilised inimesed suurema tõenäosusega oma muredest, samas nad ka tunnevad valu suurema tõenäosusega. Valud rinnus ja lämbumistunne võib viia rinnaangiini ja südamehaiguse diagnoosimiseni; aga samad sümptomid on lähedalt seotud ärevuse ja depressiooniga.Seega ei ole isiksus-haigus side otsene isiksuse mõju orgaanilisele haigusele. See on meetod artefact
Wittgenstein–„ perekondlikud mängud“ vaatleme mänge-lauamäng, kaardumäng, pallimändge. Peale vaadates nagu pole midagi ühist, aga näha on sarnasusi, sugulusi iseloomustas neid perekondlike sarnasustega. 53.Iseloomustage institutsionaalset kunstidefinitsiooni ja selle puudusi. Institutsionaalse kunstiteooria esindajateks on ka S. Davies ja T. J. Diffey . Klassifikatoorses tähenduses on kunstiteosel kaks tarvilikku tingimust: 1) Artefakt’ – (inimese poolt) tehtud asi 2) millele mõni isik või isikute grupp toimivad kindla sotsiaalse institutsiooni (kunstimaailma) nimel on omistanud hindamisele kandideerimise staatuse. klassifikatoorne tähendus: kunsti liigitav tähendus, vastandina väärtustavale tähendustele. kunstimaailm – kunstnikud, kunstikriitikud, kuraatorid jms. 54.Selgitage esteetilise kunstidefinitsiooni põhimõisteid.
2. nn "Wollheimi dilemma": Kas kunstimaailma esindajad omistavad kunsti staatust mingitest põhjendustest lähtudes? Kui jah, siis põhjendid ongi see millest võiks võrsuda kunsti definitsioon! Ent siis on ekslik rääkida kunsti staatuse "omistamisest," sest siis kunstimaailma esindajad ainult kinnitavad kunsti-staatust, mis sel teosel juba nagunii on. Kui ei, siis pole tegemist kunsti-teooriaga. (Wollheim 1992 Institutsionaalne kunstidefinitsioon "Liigitavas tähenduses on kunstiteos 1)artefakt 2) millele on mõni teatud sotsiaalse institutsiooni (kunstimaailma) nimel toimiv isik või isikute grupp omistanud hindamisele kandideerimise staatuse" George Dickie (1971: 101) Mis on `liigitav tähendus,' `artefakt', `kunstimaailm',`hindamisele kandideerimine'? Selgitame põhimõisted! Põhimõisted 1. `Liigitav tähendus' vastandina `kunsti' väärtustavale tähendustele. 2. ` Artefakt' inimese poolt tehtud asi (väga laias mõttes). Mitte kogu artefakt, vaid mingi tahk. 3
- närvikude kitsamas mõttes -neurogliia 2.NÄRVIKUDE Närvikude areneb neuroektodermist ja osaliselt mesenhüümist(mikrogliia) Närvikoe funktsioonid: organismi reageering välis- ja sisekeskkonna tingimustele. MÕISTEID: Neuron- närvirakk – rakukeha(soma) + jätked Rakukeha- soma e.perikaarüon Jätked – dendriit + neuriit Neuriit- akson e.telgsilinder Närvikiud – närviraku jätke koos gliiaga Neurofibrill – koosneb kokkukleepunud neurofilamentidest ja nerotuubulitest(artefakt) Müeliintupp – moodustunud Schwanni rakkude poolt Schwanni rakk – neurolemmotsüüt Neurolemm – kest Ranvier soonis – Aksonil olev kahe Schwanni raku vahel olev sälk. Närvikude koosneb närvirakkudest e. Neuronitest ning neid ümbritsevatest, toestava ja toitefunktsiooniga gliiarakkudest. Närvirakud on närvisüsteemi nii morfoloogilisteks kui funktsionaalseteks üksusteks. Iga neuron koosneb tuuma sisaldavast perikaarüonist ehk soomast ja jätketest-akson ja dendriidid.
käitumisele mõjuvad ajalised ja ruumilised tegurid ja tingimused, tegevuste struktuur, liik ja tase jpm Sõltumatud muutujad – tegurid, ärritajad ja tingimused, mille muutumise toimel võivad muutuda ka isiku psüühilised protsessid ja käitumuslikud reageeringud Sõltuvad muutujad – sõltumatute muutujate toimel muutuvad tegurid käitumises, seisundis, füsioloogilistest ilmingutes Kaasmuutuja – ühe muutujaga kaasnev teine muutuja Artefakt – ekslik järeldus (kui arvatav mõju omistatakse tegelikult toiminud mõjuti asemel ettekavatsetult arvesse võetud ja planeeritud sõltumatule muutujale) Teadmise saamine psühholoogiliste tulemustest: 1) teooriast lähtuvad hüpoteesid 2) sobiva uurimismeetodi ja -skeemi koostamine 3) faktide kogumine 4) faktide töötlemine nende usaldusväärsuse hindamiseks ja nendes väljenduva fikseerimiseks 5) faktipõhiste järelduste tegemine seoses püstitatud hüpoteesiga
7. Milles seisneb Danto visuaalselt eristamatute paaride argument? Mis teeb Warholi teosed kunstiks, kuid mitte selle originaalsed koopiad? “Näha miskit kunstina nõuab midagi sellist mida silm ei suuda märgata- kunstilise teooria atmosfääri, teadmist kunstiajaloost- kunstimaailma.” 8. Iseloomustage institutsionaalset kunstidefinitsiooni ja selle põhimõisteid! Klassifikatoorses tähenduses on kunstiteosel kaks tarvilikku tingimust: 1)artefakt 2)millele mõni isik või isikute grupp toimides kindla sotsiaalse institutsiooni (kunstimaailma) nimel on omistanud hindamisele kandideerimise staatuse. „Klassifikatoorne tähendus“: „kunsti“ liigitav tähendus, vastandina väärtustavalt tähendusele. „Artefakt“: (inimese poolt) tehtud asi. „Kunstimaailm“: kunstnikud, kunstikriitikud, kuraatorid jne 9. Milles seisneb nn „Wollheimi dilemma“?
võimalik kombineerida viisidel ja kasutada inimgruppi nagu sümboolsed elemendid, riided, kontekstides, milles meelepõhiseid märke kasutada ei ornamendid, majad, instrumendid, relvad jne: kultuur saa. on unikaalne inimelu keskkond ... kultuur on Mina muundumine kõne toel. artefaktide süsteem Kõnelise mõtlemise tekkimisega muutub kogu Artefakt on materiaalse maailma aspekt, mida on psüühiline tegevus kõigis selle aspektides. inimese eesmärgile suunatud tegevusse liitmisel ajaloo 1. Mõtlemine, s.t. kogemuse psüühiline jooksul modifitseeritud artefaktid on samaaegselt organiseerimine. On mõtteid, mida ilma kõneta ei saa ideaalsed (kontseptuaalsed) ja materiaalsed. [...] mõelda. Nt
iseloomustavad seda inimgruppi nagu sümboolsed elemendid, riided, ornamendid, majad, instrumendid, relvad jne. Kui kultuur on indiviidi omadus, siis jääb psühholoogiliselt ähmaseks, kuidas ta selleks saab. Ei piisa ideest, et kujuneb keskkonnaga suheldes. Järgi jääb kultuur kui keskkond. Aga ka siin saab keskkonna all mõelda erinevaid asju: kultuur on unikaalne inimelu keskkond ... kultuur on artefaktide süsteem Artefakt on materiaalse maailma aspekt, mida on inimese eesmärgile suunatud tegevusse liitmisel ajaloo jooksul modifitseeritud. [...] artefaktid on samaaegselt ideaalsed (kontseptuaalsed) ja materiaalsed. [...] artefaktide omadused kehtivad võrdselt üks-kõik kas keegi käsitleb keelt või tavalisemaid artefaktide vorme nagu lauad ja noad. Mis eristab sõna "laud" tegelikust lauast on nende materiaalsete ja ideaalsete aspektide ning nende poolt lubatavate seoste suhteline silmapaistvus.
- veebipõhised vahendid, mis võimaldavad in strateegilisele kommujuhgtimise protsessile. Analüüsid jagunevad üldiselt kvantitat ja kvalitat. leida kas teisi in (ühiste huvide põhjal) või leida teiste inimeste poolt loodud digitaalseid artefakte ja omaenda Meediakajastuste kvantit analüüs• Keskendub teatud nähtuste, ettevõtete, isikute jms. esinemissagedusele ja artefakte teistele jagada (digitaalne artefakt - inimese poolt loodud digitaalne objekt, näiteks pilt, dokument, tingimustele meediakanalites.• tehakse suurema hulga info põhjal üldistusi mingi perioodi jooksul toimunud video, viidad (bookmark’ide). Sots tarkvara grupid- Tekstil põhinev sotsiaalne(Ajaveeb (weblog või blog muutustest ning tulemused on arvuliselt mõõdetavad ja võrreldavad. http://www.blogger
artefaktina. N: - Ainehulga kontsentratsiooni primaaretalon, mis on valmistatud keemilise komponendi teadaoleva ainehulga lahustamisel teadaoleva ruumalaga lahustis. - Rõhu primaaretalon, mis tugineb jõu ja pindala eraldi mõõtmistele. - Isotoopide ainehulga suhte primaaretalon, mis on saadud segades teatud isotoopide kindlaid ainehulki. - Vee kolmikpunkti rakk termodünaamilise temperatuuri primaaretalonina. - Rahvusvaheline kilogrammi prototüüp kui lepingu alusel valitud artefakt. 7. MÕÕTETULEMUS KUI JUHUSLIK SUURUS. MÕÕTETULEMUSTE PÕHILISED JAOTUSEADUSED (ei ole otse konspektist) Juhuslikuks nimetatakse suurust, mis sõltub juhuslikest sündmustest ja mille väärtust pole seetõttu võimalik enne sündmuse toimumist kindlalt ennustada. Juhuslikku suurust, millel võib olla lõplik või loenduv arv väärtusi, nimetatakse diskreetseks juhuslikuks suuruseks
· Mõiste ,,Sotsiaalne tarkvara" võttis kasutusele Clay Shirky 2002. aastal ja defineeris seda kui tarkvara, mis võimaldab grupitööd, luues soodsa keskkonna mõtete ja ideede jagamiseks, kogumiseks ning uute teadmiste tekkimiseks. Sotsiaalse tarkvara alla kuuluvad veebipõhised vahendid, mis võimaldavad inimestel leida kas teisi inimesi (ühiste huvide põhjal) või leida teiste inimeste poolt loodud digitaalseid artefakte ja omaenda artefakte teistele jagada (digitaalne artefakt - inimese poolt loodud digitaalne objekt, näiteks pilt, dokument, video, viidad (bookmark'ide). Suhtekorraldusallüksus · Organisatsiooni siseselt on maailmapraktikas levinud kaks peamist viisi suhtekorraldusallüksuse töö korraldamiseks. · Vastavalt organisatsiooni tegevusalale, sihtrühmade iseloomule ja ajalooliselt välja kujunenud tavale töötab suhtekorraldaja (või allüksus) kas otse tippjuhi alluvuses või turundusüksuse koosseisus
Kui leidub kvaale, on nad meie tunnetusele palju vähem kättesaadavad, kui me seni oleme arvanud. Mitte ainult, et klassikalised isikutevahelised võrdlused pole võimalikud (nagu näi- tab Meeltesegaduse masin), vaid me ei saa ka enda puhul öelda vähemalt mitte introspektsiooni abil , kas meie kvaalid on ümber pööratud. Kindlasti oleks siinkohal ahvatlev eriti neile, kes ei ole filosoofid otsustada, et see paradoksaalne tulemus peab olema mõne filosoofilise vääranalüüsi artefakt, seda liiki asi, mis võib kergesti juhtuda, kui võtta täiesti hea eelteoreetiline arusaam meie argiarusaam kvaalidest ja venitada see siis katkemispunktist lubamatult eemale. Filosoofid on asja ära vussinud; tehku nad see siis korda ka; vahepeal saame meie ülejäänud jälle tööle hakata, tugine- des nagu alati oma tasakaalukale ja mittemetafüüsilisele tutvusele kvaalidega. Selle kõikehõlmava kiusatuse ületamine on järgmise osa ülesandeks, kus püütakse tõestada nende
g) teatriarhitektuuri ja lavatehniliste võimaluste dokumentatsioon Teatrihistorigraafia teatriajaloo kirjutamine Teatrikriitika operatiivsem ja päevakajalisem kui teatriteadus. Aluseks teatriajaloo kirjutamisele. See on seotud eelkõige ajakirjandusega. a) Etenduse analüüs keskendutakse 1 lavastusele selle eri etendusi vaadeldes. Oluline on etendustervik kui protsess, kui mitmetest märgisüsteemidest (nt grimm, kostüüm) koosnev artefakt. Teatrietendus kui sündmus, reaalselt toimuv kunstiakt. Analüüsija tõlgendab. Etenduse analüüs toimub mitme teooria alusel: hermeneutika, semiootika, fenomenoloogia, antropoloogia jt. Etenduse analüüsi ei nimetata lavastuse analüüsiks, sest lavastus on reaalselt olemas ainult etendustes. Püütakse leida eri etenduste ühisosa, st lavastuste põhistruktuuri. Üksikosade kaudu jõutakse uuesti tervikuni, terviku tähenduseni.
Infotöö Infoallikate olemus ja jagunemine. Infoallikas on mistahes materiaalne objekt, millele on talletatud informatsioon mingi märgisüsteemi abil. Infoallikate liigid, tüübid, laadid: · liigid sisu · tüübid otstarve ja kasutajamäärang (teatmeteos, reklaammaterjal) · laadid informatsiooni kandja publikatsioonid e trükised publitseerimata audiovisuaalsed artefaktid ja reaalid (artefakt inimese loodud kunstiteos, makett; reaal pole loodud inimese poolt) elektroonilised Infoallikad: - inimesed - esemed - teavikud: publitseerimata (käsikirjad, prinditud tekst) ja publitseeritud (trükised, elektroonilised publikatsioonid, auvised) Erinevad infoallikate jaotamise võimalused: Kasutatavad märgid: · loomuliku keele tekst · kujundkiri (liiklusmärgid, noodid) · heli
Teaduslik terminoloogia hõlbustab rahvusvahelist suhtlemist. Aitab mõista asju erinevates maades 8 üheselt. Ühtse terminoloogia kasutamine omakorda sõltub rahvusvahelistest kokkulepetest. Eesmärgiks on see, et võimalikult lühikesed ja täpsed terminid oleksid maailma eri piirkondades üheselt mõistetavad. Järgnevalt on esitatud lühike nimekiri enamlevinud terminoloogiast: a-, an mitte-, eba-, ilma-, puudu ante enne artefakt meetodi või selle vale kasutamise tõttu saadud ekslik tagajärg, nt. laboritulemuse, mikroskoopilise preparaadi või röntgenülesvõtte viga arteriaalne arteritega seotud atroofia kõhetumine, kõhetus auskultatsioon kuulatlema, kuulatlusuuring bi kaks-, kahekordne-, kaksike, difuusne laialivalguv, ebaselge, ilma kindlate piirideta distaalne tsentrist kaugemal asuv, kaugmine düs väär-, häire, eba-, raske, puudulik, valulik e, ex, eks välja, seest, -st
poolet harilikud objektid pole üldse kunstiteosed:koerakammid pissuaarid, pudeliharjad. Sajandeid oli arvatud ,et kunstiteosed peavad oluliselt erineama lihtsalt reaalsetest asjadest. Tegelikult järeldas Danto, et testisooritaja Kennicki laos saab edukalt kunstiteoseid tuvastada üksnes juhuslikult. 8. Iseloomustage institutsionaalset kunstidefinitsiooni ja selle põhimõisteid! Kunsti saab defineerida klassikatoorses tähenduses on kunstiteosel kaks tarvilikku tingimust.1. Artefakt-inimese poolt tehtud.2.Millele mõni isik või isikute grupp toimides kindla sotsiaalse institutsiooni (kunstimaailma)nimel on omistanud hindamisele kandideerimise staatuse..Kunstimaailm need on kunstnikud kunstikriitikud, kuraatorid. 9. Milles seisneb nn „Wollheimi dilemma“? Kas kunstimaailma esindajad omistavad kunsti staatust mingisugustest põhjendustest lähtudes? Kui ei ,siis käitub kunstimaailm meelevaldselt ja rakendab suvaliselt oma võimu.. Kui Jah siis
Nad on teatud potentsiaaliks või eelduseks, mis lubab ennustada käitumist või reageerimisviisi. Hüpotees püstitatakse uuritava nähtuse omaduste kohta -> professionaalsete meetodite abil kogutakse teadusfaktid, mis võimaldavad nende omaduste kohta midagi öelda -> kontrollitakse kas faktid on seaduspärased ja tulenevad tegelikult meie poolt uuritavast (uuring on valiidne ning tulemust põhjustab meid huvitanud muutuja st fakt pole artefakt) -> faktid üldistatakse ja tehakse järeldused teooria paikapidavuse või muutmisvajaduse kohta -> uue teooria või teooria arendatud variandi kontrollimiseks püstitatakse uus hüpotees. Uurimismeetodite reliaablusnõue sama meetod peab andma samades või väga lähedastes tingimustes sama või väga lähedase tulemuse ka uuesti rakendatuna. Eksperiment Võimaldab manipulatsioonide abil selgitada põhjus-tagajärg seose.
huvid, väärtussüsteem, ideaalid). Nad on teatud potentsiaaliks või eelduseks, mis lubab ennustada käitumist või reageerimisviisi. Hüpotees püstitatakse uuritava nähtuse omaduste kohta -> professionaalsete meetodite abil kogutakse teadusfaktid, mis võimaldavad nende omaduste kohta midagi öelda -> kontrollitakse kas faktid on seaduspärased ja tulenevad tegelikult meie poolt uuritavast (uuring on valiidne ning tulemust põhjustab meid huvitanud muutuja st fakt pole artefakt) -> faktid üldistatakse ja tehakse järeldused teooria paikapidavuse või muutmisvajaduse kohta -> uue teooria või teooria arendatud variandi kontrollimiseks püstitatakse uus hüpotees. Uurimismeetodite reliaablusnõue sama meetod peab andma samades või väga lähedastes tingimustes sama või väga lähedase tulemuse ka uuesti rakendatuna. Eksperiment Võimaldab manipulatsioonide abil selgitada põhjus-tagajärg seose.
lapsed suured, majanduslikult polnud enne võimalik. Suhteid osatakse oskuslikumalt reguleerida ja neist rõõmu tunda – pole eesmärgipärased ainult. • Teoreetilised ja metodoloogilised kitsaskohad – biases, arvatakse, et on mingi keskeakriis, saadakse tulemus, mida tahakse, küsitavaused metodoloogiliselt nõrgaks kohaks (longituudid näitavad, et keskeakriisi pole – keskkondlik artefakt) Galambos, N.L., Fang, S., Krahn, H.J., Johnson, M.D., Lachman. M.E. (2015). Up, not down: The age curve in happiness from early adulthood to midlife in two longitudinal studies. Developmental Psychology, 51 (11): 1665. Vanadus (alates 60-65 ish kuni 90, kus algab kiire taandareng)) • Biopsühhosotsiaalne mudel – bioloogiline, psühholoogiline ja sotsiaalne muutus • Vananemise teooriad
50-150 kg raskuste inimeste võrdlemine kaalu abil, mille mõõteulatus on 0-100 kg). Seetõttu võivad tekkida nn. lae-efekt (kui kõigi tulemused on skaala ülemise punkti lähedal) ja põranda-efekt (kui kõigi tulemused on skaala alumise punkti lähedal). Lahenduseks võib soovitada pilootuuringuid väikese proovigrupiga, mis selgitaksid skaala tundlikkuse ja ülesande tegeliku raskuse. Regressiooon keskmise suunas e. regresiooni artefakt. Osutub ohtlikuks juhul, kui KI-d asetatakse gruppidesse mingi eelneva testi tulemuste põhjal, seetõttu soovitatakse ikkagi juhuslikku paigutamist gruppidesse. Nähtuse põhjuseks on reliaablusteooriast tulenevad argumendid, mille kohaselt mõõtmine ilma vigadeta ei ole võimalik, ja mõõtmisvead on skaala äärmistes punktides suuremad kui keskel, mistõttu korduvmõõtmistel on tendents saada keskmisele lähedasemaid tulemusi.
Vaagen – – Selg – – Jalad Tursed Südamepuudulikkus Käed – – 277 Kuidas elektrokardiogrammi hinnatakse Hinnake kõiki elektrokardiogramme järgmise skeemi järgi. 1. Kas see, mida ma monitorilt/EKG-ribalt näen, on minu patsiendi EKG või artefakt? (Kontrollige elektroodide ühendust, signaali tugevust. Kas kõigis lülitustes on sama rütm?) 2. Kas on näha ükskõik millist elektrilist aktiivsust? 3. Kui kõrge on QRS-sagedus? 4. Kas QRS-sagedus on rütmiline või arütmiline (vahede mõõtmine paberi märgistusega)? 5. Kas QRS-i kompleks on normaalne (< 12 ms = < 3 väikest kastikest) või laienenud? 6. Kas kodade aktiivsust (P-sakke) on näha? 7. Milline on suhe kodade aktiivsuse(P-sakid) ja ventrikulaarse sageduse (QRS) vahel?
1969) olid kõige järjekindlamad funktsionalismi pooldajad, samuti kubismi ja geomeetrilise (konstruktivistliku) abstraktsionismi pooldajad. Mies Van der Rohe jõudis universaalse ruumi kontseptsioonini, mis eeldas tarbija aktiivset tegevust ruumi ümberkujundamisel sirmide, lükandseinte jms detailide abil. Bauhausi loomisega tehti algust uute puhta vormi ja geomeetrilise ruumi otsingutega isegi maastikust. Aedade tähenduslikkus tõrjuti radikaalselt kõrvale. Aed kui artefakt ei pidanud enam kehastama ühtki väärtust - see ei pidanud millegi moodi välja nägema, ei pidanud otseselt väljendama, tähendama ega meelde tuletama ühtki loodusliku traditsiooni ideed. Tähenduslikult ja sümbolistlikult võis see olla täiesti tühi. Kõrgeimaks kontseptsiooniks muutus RUUM - ilma konkreetse paigata; seal olid olulised ruumilised tasapinnad, liikumine, geomeetria ja uued materjalid. Nn formalism, mis väljendus eriti Gabriel Guevrekiani aedades
annaabi.ee 
