kiriku mõningane teoloogiline organisatoorne uuenemine, vastureformatsioon, kapitalismi tekke soodustamine Vastureformatsioon katoliku kiriku vastutegevus, inkvisitsiooni tugevnemine, protestantismi kui väärõpetuse väljajuurimine, taastada katoliku kiriku sisenemine ühtlus, jesuiitide ordu loomine (rahva harimine, veenmine) Trento kirikukogu tunnistas paavsti ilmeksimatust, piibli tõlgendamise ainuõigus kirikul Protestantlikud usulahud. Protestantlus katoliiklusest lahku löönud kristlik usutunnistus Luter piisab ristimisest, armulauast; vaimulike võimu piiramine; munkadele-nunnadele lahkumisõigus; preestritele abiellumisõigus; ordude-kloostrite eitus; pühakute kultuse vastu Andreas Karlstadt kritiseeris pühapildikultust, ajendas pildirüüste (anabaptistid e taasristijad ristida täiskasvanuid) Thomas Müntzer pani aluse talupoegadele-linnakehvistule toetuvale suunale, jumalariik maa peal: võrdsus,
Maadeavastuste põhjused ja eeldused ning tulemused. Põhjused: vajadus vürtside järele, kaubad olid vahenduse tõttu kallis, seliklusjanu, kullajanu(puudus väärismetallidest), vajadus turvalisemate mereteede järgi, müüdid pururikastest riikidest, ristiusus levitamine ja vajadus võidelda islamiga. Eeldused: karavellide leiutamine, uute navigatsioonivahendite kasutuselevõtt(kompass, astrolaab), Hispaanias ja Portugalis leidus piisavalt meresõidukogemusega meremehi, Pürenee ps. oli palju sõjakaid rüütleid, kes olid valmis minema kaugetele merereisidele, ühiskond oli valmis avastusteks, kirjutatud reisikirjeldused tekitasid suurt uudishimu, taasavastati Maa kerakujulisus. Tagajärjed: Ameerikale: koloniseerimine, neegerorjade toomine Aafrikast Ameerikasse, nakkushaiguste levik, indiaanlaste massiline hävitamine, euroopaliku elulaadi pealesurumine, ristiusu pealesurumine, kulla-ja hõbekaevandusse pandi neegrid tööle. Euroopale: maailmapildi av...
· Galileo Galilei- astronoomia, teleskoop. Reformatsioon põhjused ja tulemused: Põhjused: riikide valitsejad soovisid vabaneda paavstivõimu alt, vaimulike privileegitud seisund tekitas rahulolematust, katoliku kirike kõlbeline allakäik, paavstide huvi muutus üha ilmalikumaks, indulgentside müümine (patulunastuskiri). Tulemused: Saksamaal tekib luteri usk, ususõjad. Sveitsis tekib kalvinism ja ususõjad. Inglismaal kloostrid saadetakse laiali ja pildirüüste. Protestantlikud usulahud: Saksamaal luterlus (Martin Luther), Sveitsis kalvinism (Calvin), Inglismaal anglikaani kirik (Henry VIII) Ususõdade tulemused:
tõusis ratsaväe osatähtsus. Täiustati ning arendati edasi ka sõjatehnikat. Hellenismiajastu mõjutas ka kultuuri ning religiooni. Filosoofias hakati arutlema selle üle, kuidas saavutada hingerahu ning olla õnnelik. Kirjanduses tõusis tähtsaimale kohale luule ning teatrites eelistati üha rohkem komöödiaid ning huvi poliitika vastu vähenes. Religioonid segunesid ning hakati kummardama ka idamaade jumalaid, mille tagajärjeks olid mitmed usulahud. Arhitektuuri ning skulptuuri tähtsus tõusis märgatavalt ja tänu nende arengule sündisid ka suurlinnad nagu Aleksandria ning Pergamon. Ülekaalu hakkasid saavutama ilmalikud hooned, milleks olid nt. teatrid, koolid. Skulptuurides hakati näitama inimese tegelikku välimust ja tundeid. Teaduses tegid suuri avastusi mitmed kuulsad teadlased nagu nt. matemaatik Eukleides, kes pani aluse tänapäevasele geomeetriale. Tänu filosoofiast eraldumisele said nad võimaluse kiiremini arenema hakata.
Hellenismi periood:riik ja ühiskonnakorraldus: * sõjavägi koosnes palgasõduritest * rikkalik elulaad valitsejatel *orjapidamine * monarhia linnad: *Polis kaotas tähtsuse * orjapidamine suurenes * linnanõukogu võim vähenes kirjandus: * Aleksandria luule * teater kaotas tähtsuse * luule sisu muutus filosoofia: peamiseks probleemiks tõusis hingerahu * 3 peamist koolkonda * stoitsism ja künism religioon: *kummardati idamaade jumalaid * uued usulahud * müsteeriumid teadus: * teaduskeskus oli Aleksandria * kujunes haruks * tiguülekanne Hellenismi suurriigid: Egiptus, Makedoonia, Süüria
palju läbi ning vahetasid teadmisi. Araablased olid tollal humanistid ja kuna kreeklastest kristlaste palju väiksem humanism neile ei meeldinud, siis nad põlgasid kristlust. Beduiinid ei uskunud hauatagusesse ellu, nad uskusid vaid reaalsesse, inimlikku ellu ja selle elu üle valvavasse jumalasse, kes kuulutab oma ütlemisi preestrite kaudu. Sel ajal oli Araabia poolsaarel veel teisigi üht jumalat tähtsaks pidavaid uske, näiteks judaism ning kristluse mitmed usulahud. Muhamed, kelle nimi tähendab "väärikat kuulutajat", sündis 570. a Mekas. Ta koondas üheusklikud usud ja nimetas ennast lihtsalt jumala prohvetiks, sõnumisaatjaks, kes kuulutab õiget usku. Koraani saigi kirja pandud, et peale Muhamedi pole rohkem muid usukuulutajaid vaja. Muhamedi kuulutused sobisid araablastele ja seega võtsid paljud selle omaks. Saanud suurema sõjalise toetuse oma uutelt usklikelt, alistas ta ka need, kes ei tahtnud vabatahtlikult islamit vastu võtta. 14. ja 15
judaism, käsupärase ning ja kiiresti Budism aga ei katoliiklus, kombeka elu laienenud usk. omista õigeusk ja kaudu. Sümbol: täht ja jumalatele üldse mõtmed Judaismist on pool kuu. tähtsust. protestantlikud arenenud islam. Hindude usuühingud ja Sümbol: sümbol: kolm uued usulahud. kuusnurkne täht. nullikesega. Sümbol: rist. Budismi sümbol: ratas.
MAAILMA USUNDITE VÕRDLEV TABEL KRISTLUS JUDAISM ISLAM BUDISM HINDUISM Esimeste sajandite jooksul 1. aastatuhande keskel Tekkimise aeg 6.saj. lõpupoolel eKr 7 sajandil 6-5 saj. eKr. pKr eKr. Jeesus Kristus ning Rajaja/ keskne apostlid Peetrus, Johannes Mooses Muhamed Siddhartha Gautama Puudub kindel rajaja isik ja Paulus Kagu-Aaasias, Indias, Sri ...
keskmes tähistab Buddhat, Dharmat ja Sanghat. Need on kolm baaselementi budismis. Bodhi puu Bodhi all istudes ja mediteerides saavutas Buddha Valgustatu se. Budda kerjakauss Kerjakauss on reaalse eksisteerinud Gautama Buddha sümbol, kes loobus kõigest maisest segavast, Valgustatuse saavutamise nimel. Kerjakauss kui sümbol on ka juhiseks, suuna-näitajaks kuis Buddha Õpetust järgima asunud inimene peab elama enda elu siin ilmas ilma raha ja kindla koduta. Peamised usulahud Tänapäeva budism jaguneb erinevateks vooludeks, tuntumad on mahajana ja hinajana (theravada) budism. Mahajaana pooldajad väitsid, et nende õpetuse kaudu võivad virgumiseni jõuda paljud – sellest ka nimetus 'suur sõiduk', samas kui hinajaana on mõeldud ainult vähestele, kes saavad järgida munga- või nunnaelu rangeid reegleid. Mahajaana ideaaliks on bodhisattva, kes toimib kaastundest ja mõistmisest lähtudes kõigi olendite hüvanguks.
Antiikmaailma langus ja ristiusu võidukäik 3.-6. saj Roomas asendusid antiikmaailmale omased jooned keskaega iseloomustavatega. Valitsevaks sai ristiusk. Germaani rahvaste asumine Rooma riiki Suure rahvasterände ajal. Germaanlaste riikide tekkimisel, linnaelu allakäik. Muutused võtisd aset Rooma lääneosas, idaosa tunneme Bütsantsi nime all, keisrivõim püsis seal veel aastatuhande. Segaduste ajajärk Rooma keisririigis Hiigleperioodile (I-II saj) järgnesid 235-284 segadused, sagedased riigipöörded viisid kodusõdadeni ja keisrite kiire vaheldumiseni. Võimule hakkasid tõusma ka madalat päritolu väepealikke. Riigi ebakindlust k...
araablastest ja beberitest. Kõik need rahvused ja rahvakillud on jätnud omapoolse kustumatu jälje Hispaania kultuuri. Hispaania rahvastikust 99% on katoliiklased. Teised usulahud on riigis väga vähe levinud. · Hispaania loodusvarad ( loodustingimused ) Maavarade poolest on hispaania eriti rikas metallimaakidest. Seal leidub kivisütt, rauamaaki, tsihimaaki, pruunsütt, kaalisoola,
Luules seati esikohale stiil ning vaba kodaniku asemel sai kirjanduses arutlusteemaks riigialam. Hellenismiperioodil oli filosoofia peamiseks teemaks hingerahu, vabanemine muredest ja hirmudest. Kujunesid kolm koolkonda: küünikud (tõeline õnn ei seisne välistes asjades, vaid võimetes neist asjadest mitte sõltuda). Teaduskeskuseks sai Aleksandria. Hellenismiajastul lahutati üksteisest filosoofia ja teadaus. Religioonis hakati kummardama ka idamaade jumalaid. Tekkisid uued usulahud, leidis aset sünkretism (religioonide segunemine), müsteeriumide tähtsus tõusis; inimesi õpetati surmast pääsema. Leidis aset Isise, Istari, Dionysose jt. jumalate kultus. Kreeta kultuur kujunes 2000 1400 e.Kr, olles vanem Mükeene kultuurist, mis kujunes alles 15.saj. e.Kr. Mõlemad kultuurid võtsid kasutusele kirja, mille järgi aga ei saa me täna kindlat pilti tollasest elust, kuna neid kasutati vaid majapidamisaruannetes.
eluviis tagas selle, et nad käisid üksteisega palju läbi ning vahetasid teadmisi. Araablased olid igatahes tollal humanistid ja kuna kreeklastest kristlaste palju väiksem humanism neile ei meeldinud siis nad polgasid ka kristlust. Ka ei uskunud nad eriti hauatagusesse ellu. Nad uskusid vaid reaalsesse inimlikku ellu ja selle elu üle valvavasse jumalasse, kes kuulutab preestrite kaudu oma ütlemisi. Sel ajal oli Araabia poolsaarel veel muidki üheusklikke uske, nagu judaism, kristluse mitmed usulahud. Muhamed, kelle nimi tähendab "väärikat kuulutajat" sündis 570 a. Mekas. Ta koondas tollal üheusklikud usud kokku ja ennast nimetas lihtsalt jumala prohvetiks, sonumisaatjaks, kes kuulutab oiget usku. Koraani saigi pandud ainult jumala oiged sonad ja peale Muhamedi pole rohkem muid usukuulutajaid vaja. Tema uued kuulutused sobisid araablastele paremini ja seega votsid paljud selle omaks. Saanud suurema sojalise toetuse oma
1803-kudumispink 20saj-keemilised kiud Hõive kergetööstuses on oluliselt vähenenud arenenud maades. Turism: Hõlmab kõiki tegevusi,mida teeb inimene, kes reisib oma elukohast ära mitte kauemaks, kui üheks aastaks Puhkus, äri, muu, eesmärgil. Aastas reisib üle 600 miljonit inimese. Olulisemad religioonid: Kristlik religioon on üle 2000 aasta vana ning sellest on välja kasvanud hulk usuvoolusid, sh. Judaism, õigeusk, katoliiklus ja mitmed protestantlikud usuühingud ja uued usulahud. Kristlus on maailma levinuim usk enam kui 1,6 miljardi inimesega, kellest ca 57% on katoliiklased, 33% protestandid ning 10% õigeusklikud. Maailmas on sadu kristlikke usulahke ning neid tekib ja areneb jätkuvalt juurde. Judaism on üks vanimaid religioone. Õpetab ranget monoteismi ja lunastust käsupärase ning kombeka elu kaudu. Pooldajaid 10-15 miljonit Iisraelis, samuti hajali Euroopas ja Põhja-Ameerikas. Judaismist on arenenud islam (siiani õpetuse
- 2. sajand – kujunes Uus Testament (neli evangeeliumi, lood apostlite tegudest, Pauluse kirjad, Johannese ilmutusraamat jm). Koos Vana testamendiga moodustasid need kristliku pühakirja – Piibli (kr Biblion - `raamat`) - 4. sajand – tõlkis püha Hieronymos Piibli ladina keelde. Tema tõlge nn Vulgata ( `rahvapärane`)oli kasutusel kogu keskaja, reformatsioonini. 5. Ketserlikud usulahud - ortodoksne usutunnistus - ariaanlased, nende seisukohad, levik - monofüsiidid, nende seisukohad, levik 6. Augustinus - tegevus - õpetus pärispatust - teos „Jumalariigist“ - tema mõju ristiusu õpetusele 7. Selgita mõisted: Kirik Dogmaatika
seisne välistes asjades, vaid võimetes neist asjadest Kreeka teater kujunes välja veinijumal Dionysosele mitte sõltuda).Teaduskeskuseks sai Aleksandria. pühendatud koorilauludest. Esmalt seisnesid etendused Hellenismiajastul lahutati üksteisest filosoofia ja ehk draamad koori ja ühe näitlejaga dialoogides, hiljem teadaus.Religioonis hakati kummardama ka idamaade lisandusid juurde eel mitmed näitlejad, kuid koor püsis jumalaid. Tekkisid uued usulahud, leidis aset kogu klassikalise ajajärgu vältel teatri keskse osana. Selle sünkretism (religioonide segunemine), müsteeriumide keskmes paiknes ringi- või poolringikujuline näiteplats e. tähtsus tõusis; inimesi õpetati surmast pääsema. Leidis orkestra, mille taga oli enamasti puust lavakonstruktsioon aset Isise, Istari, Dionysose jt. jumalate kultus. e. skenee. Näitlejad ja koor esinesid orkestral, skenee oli
Hellenismiperiood oli Kreekas 338 30 e.Kr. Just sellel ajal valitses Aleksander Suur, kes oli piiramatu võimuga monarh. Valitsejad muutusid jumalusteks ning talupojad allutati. Linnades kujunes formaalselt polislik korraldus. Sõjavägi koosnes palgasõduritest. Just sellel ajal alistus Kreeka Rooma ülemvõimule. Aleksandrias rajati Museion.Teaduskeskuseks sai Aleksandria.Lahutati üksteisest filosoofia ja teadaus.Religioonis hakati kummardama ka idamaade jumalaid. Tekkisid uued usulahud, leidis aset sünkretism (religioonide segunemine), müsteeriumide tähtsus tõusis; inimesi õpetati surmast pääsema. Leidis aset Isise, Istari, Dionysose jt. jumalate kultus.5.Kreeka Polis-Tüüpiline kreeka linnriik, mis oli üsna väike koosnedes kesksest asulast ja selle lähiümbrusest. Elanikkond eiületanud ka suuremates linnriikides tavaliselt kolme-neljakümmend tuhandet inimest v.a sparta ja ateena. Linnriiki valitsesid ja kaitsesid kodanikud.
Referaat Islam Sisukord: 1. Islami tekkimine lk 3 2. Kalifaadid ja esimesed islami dnastiad lk 3 2.1 Abu Bakr, esimene kaliif lk 4 2.2 Umar lk 4-5 2.3 Uthman lk 5 2.4 Ali, Muhamedi ttrepoeg lk 6 3. Umayyad-i dnastia lk 6-7 3.1 Umayyad-i impeeriumi kokkuvarisemine lk 8 4. Revolutsiooni-jrgne islam 4.1 Abbasiidid lk 8-9 4.2 Fatimiidid lk 9 4.3 Dogmaatika ja usulahud lk 9-10 5. Mongolite invasioon lk 11-12 6. Suured islami impeeriumid lk 12-13 7. Teised islami usundid 7.1 Ahmadiidid lk 13 7.2 Mustad moslemid lk 13-14 8. Islami usukombed 8.1 Palvetamine lk 14 8.2 Palveesemed lk 14 9. Islami levik lk 14 Kasutatud kirjandus lk 15 1. Islami tekkimine Islami usk sai 7. sajandil alguse Araabia poolsaarelt. Araabia keeles thendab islam alamhendust, hendust jumalaga. Inimest, kes on jumalaga henduses, kutsutakse moslemiks
.9 Kasutatud kirjandus......................................................................................................10 2 SISSEJUHATUS Islami usk sai 7. sajandil alguse Araabia poolsaarelt ja õitses kuni 1600 aastani, jättes endast maha suuri jälgi, mõjutades kogu meie maailma poliitiliselt, kultuuriliselt ja sõjaliselt. Sel ajal oli Araabia poolsaarel veel muidki üheusklikke uske, nagu judaism ja kristluse mitmed usulahud. Araabia keeles islam tähendab ühendust jumalaga. Inimesed, kes on jumalaga ühenduses, kutsutakse moslemiks. Kõige olulisemad ehitised Araabias ja vallutatud maades olid islamiusuliste pühakojad moseed. Iga mosee juurde kuulusid minaretid. Need olid kõrged tornid, mille tipust viis korda päevas muhameedlasi palvusele kutsuti. Palvusele kutsuja pidi olema pime, sest muidu ta näeks kõrgelt, mida naised oma hoovides teevad. Maailmas on umbes 1,2 miljardit moslemit, s.o
Araabia ps elas 6. saj palju juute. Need tegelesid misjonitööga. Judaismist võeti ka üle range monoteism(muhameedlased usuvad, et peaingel Gabriel kinkis Abrahamile Mekas oleva Kaaba püha kivi). Samuti on juutidelt üle võetus kombetalitusi- palvetamine, paastuseadused, seaduseusk. Ristiusu mõjutused pärinevad Araabia poolsaare loodeosast ning ka Etioopiast, kuhu olid asunud mitmed Rooma ja Konstantinoopoli põlu alla sattunud usulahud. Islami põhitõed on pandud kirja pühasse raamtusse, Koraani. See kirjutati üles Muhamedi surma järel. Koraani täiendab püha pärimus sunna, õpetlaste tõlgendused prohveti tegudest ja lausumistest. Islami 5 tugisammast: * usutunnistus ( Ei ole ühtki jumalat peale Allahi ja Muhamed on tema saadik) * palve 5 korda päevas näoga Meka poole * paast ramadaani kuul´ * almuste jagamine paöverännak Mekasse
teadmisi. Araablased olid tollal humanistid ja kuna kreeklastest kristlaste palju väiksem humanism neile ei meeldinud, siis nad põlgasid kristlust. Beduiinid ei uskunud hauatagusesse ellu, nad uskusid vaid reaalsesse, inimlikku ellu ja selle elu üle valvavasse jumalasse, kes kuulutab oma ütlemisi preestrite kaudu. Sel ajal oli Araabia poolsaarel veel teisigi üht jumalat tähtsaks pidavaid uske, näiteks judaism ning kristluse mitmed usulahud. Muhamed, kelle nimi tähendab "väärikat kuulutajat", sündis 570. a Mekas. Ta koondas üheusklikud usud ja nimetas ennast lihtsalt jumala prohvetiks, sõnumisaatjaks, kes kuulutab õiget usku. Koraani saigi kirja pandud, et peale Muhamedi pole rohkem muid usukuulutajaid vaja. Muhamedi kuulutused sobisid araablastele ja seega võtsid paljud selle omaks. Saanud suurema sõjalise toetuse oma uutelt usklikelt, alistas ta ka need, kes ei tahtnud vabatahtlikult islamit vastu võtta. Muhammad
Ta arvas, et kui valitseja töötab oma parima äranägemise järgi riigi hüvanguks, on tulemused kogu ühiskonna jaoks ideaalsed. Bodin uskus, et monarh ei peaks andma vastust mitte kellegi teise kui vaid enda ja Jumala ees ning enam ei tähendanud viimane neist kirikule kuuletumist, kuna Bodini järgi pidi valitseja olema kõrgemal ka kõigist usunditest ehk kirik(ud) pidi(d) kuuletuma talle. Nõnda oleks kuningal võimalik lepitada ka vaenutsevad usulahud, olles nende organisatsioonide kõrgeim käskija. Absoluutne monarhia praktikas Eellugu Praktikas võib absolutismi põhimõtteliselt märgata juba isegi Vana-Egiptuses, kus jumal-kuningale (Euroopas peamiselt tuntud vaaraona) kuulus ametlikult kogu maa ja kogu võimutäius terve maailma üle. Ka mitmed hilisemad valitsejad kuulutasid end jumalikeks ja põhjendasid nii oma absoluutset võimutäiust. Üks viimaseid neist oli Rooma keiser Diocletianus
EVOLUTSIOON Evolutsioon on mingi süsteemi järkjärguline pöördumatu ajalooline areng. Eluslooduse evolutsioneerumise puhul saame rääkida põlvnemisest uute, keerukamate ja mitmekesisemate eluvormide tekkest varasema baasil. Seega vastandub evolutsioon mingi seisundi äkilisele ja murrangulisele muutusele, ühiskonnas näiteks revolutsioonile. Evolutsioneeruvad aga ka eluta süsteemid. Teadusliku maailmavaate kohaselt jõuab oma arengu lõpuni kunagi ka päikesesüsteem ning inimene kui bioloogiline liik. See ei pruugi ilmtingimata tähendada millegi/kellegi lõppu, vaid asendumist uute süsteemide/liikidega. Eristatakse järgmisi evolutsiooni vorme: Füüsikaline (kosmiline) evolutsioon: ebapüsivatest elementaarosakestest aatomite ja molekulide teke, Universumi (tähede ja galaktikate) ja planeetide (Maa) teke. Belgia astronoomi G. Lemaitre´i ,,suure paugu" hüpoteesi kohaselt sai Universum algus...
oma usku pöörata ega korralikult valitseda. Kohalik elanikkond säilitas üldjuhul oma religiooni. Valistejatena olid araablased küllaltki leebed. Kristlasi kiusati harva taga, sellegipoolest hävisid muhameedlaste ülemvõimu ajal peaaegu täielikult PõhjaAafrika ja VäikeAasia kristlikud kogudused. Polüteistlike usundeid koheldi aga palju karmimalt, näiteks Indias hävitati hindustlikke templeid. Islami peasuunad Islami usulahud ei ole alati tekkinud puhtreligioossel pinnal, lahkarvamuste põhjused on olnud ka poliitilised ja rahvuslikud. Pärast Muhamedi surma toimus juba 650. aastatel esimene Islami lõhenemine sunniitideks ja suiitideks. Eriarvamuste ja võimuvõtluse põhjuseks sai neljanda kaliifi määramine. Sunniidid: muhameeldaste hulgas umbes 90 %. Nad tunnistavad nelja esimest kaliifi ja nende järeltulijaid. Nende arvates võib kaliifi küll valida, kuid soovitatavalt Muhamedi enda suguvõsast
AKADEEMIA NORD Psühholoogiainstituut Bhakti-jooga Referaat Õppeaine: Idamaade psühholoogia Tudengid: Maris Annely Gerri Õppejõud: Anti Kidron Tallinn 2010 Sisukord Sissejuhatus..................................................................................3 Swami Vivekananda........................................................................3 Bhakti jooga vormid.........................................................................4 Ishvara.........................................................................................4 Bhakti-jooga ehk armastuse-jooga miinus...................................
Luules seati esikohale stiil ning vaba kodaniku asemel sai kirjanduses arutlusteemaks riigialam. Hellenismiperioodil oli filosoofia peamiseks teemaks hingerahu, vabanemine muredest ja hirmudest. Kujunesid kolm koolkonda: küünikud (tõeline õnn ei seisne välistes asjades, vaid võimetes neist asjadest mitte sõltuda). Teaduskeskuseks sai Aleksandria. Hellenismiajastul lahutati üksteisest filosoofia ja teadaus. Religioonis hakati kummardama ka idamaade jumalaid. Tekkisid uued usulahud, leidis aset sünkretism (religioonide segunemine), müsteeriumide tähtsus tõusis; inimesi õpetati surmast pääsema. Leidis aset Isise, Istari, Dionysose jt. jumalate kultus. Kreeka tähestik alfabeet VII sajandil eKr kujunes, Foiniika tähestiku põhjal. Koosnes ainult kaashäälikuid tähistatavest märkidest, kuid kreeka keele kirjutamine ilma vokaalideta olnuks mõeldamatu. Seetõttu muutsid kreeklased osa foiniikia kaashäälikumärke vokaalideks, mõeldes mõne puuduva
Lõhnade kasutamise ajaloost Nii kaua kui on olnud inimene, on ilmselt kasutatud ka taimseid lõhnaaineid. Antud peatükis vaatlen, kuidas on läbi aegade erinevad kultuurid aroome kasutanud. Vanimaks vihjeks taimede ja lõhnaainete kasutamise kohta peetakse Lascaux´ koobaste seinamaalinguid, mille arvatavaks vanuseks on 18000 aastat e.m.a. Varajase inimese lõhnameel ja intuitsioon olid kõrgemalt arenenud kui meil praegu , seega peetakse loogiliseks, et lõhna, kui olulist informatsiooniallikat kasutati mitmetel eesmärkidel. Vana-Egiptuse ajast on vanimaid säilinud meditsiinilisi tekste Papyrus of Ebers (1550 e.m.a). Kirjapandus on palju vihjeid laialdasele lõhnaainete kasutamisele erinevate terviseprobleemide korral nii sees- kui välispidiselt. "Kyphi" kasutati nii meditsiinilisel eesmärgil kui suitsutusrohuna, et mediteerimisel teadlikkust suurendada. (Beaumont College; lk 5). Mumifitseerimise ajal mässiti keha lõhnar...
16. sajandi suurte ususegaduste ajal sai katoliku kirikule selgeks, et reformatsiooni ajal kaotatud koha tagasivõitmiseks inimeste südames tuleb muutuda. Käivitus nn. vastureformatsioon, mille käigus katoliiklus üritas end inimestele taas lähedaseks muuta arusaadavaks teha. Reformiti nii jumalateenistuse korda, kiriklikku kirjandust, kooliharidust jne. Heaks propagandarelvaks osutus taevaseid kõrgusi maa peale manav kunst, seda enam, et paljud reformeeritud usulahud kiriklikku kunsti silma otsaski ei kannatanud (tuletagem meelde pildirüüstet). Jälle sai oluliseks kirikute rajamine ja nende kaunistamine seina- ja altarimaalidega. Paljud barokk-kirikud on seest nii kaunid, et tollasel lihtsurelikul võis tõesti tekkida tunne, et ta on paradiisi sattunud. Barokk pidas oluliseks ka ilmaliku võimu ülistamist. Rajati palju paleesid, avalikke hooneid, hoolega kujundatud väljakuid ja suurejoonelisi monumente.
Luules seati esikohale stiil ning vaba kodaniku asemel sai kirjanduses arutlusteemaks riigialam. Hellenismiperioodil oli filosoofia peamiseks teemaks hingerahu, vabanemine muredest ja hirmudest. Kujunesid kolm koolkonda: küünikud (tõeline õnn ei seisne välistes asjades, vaid võimetes neist asjadest mitte sõltuda). Teaduskeskuseks sai Aleksandria. Hellenismiajastul lahutati üksteisest filosoofia ja teadaus. Religioonis hakati kummardama ka idamaade jumalaid. Tekkisid uued usulahud, leidis aset sünkretism (religioonide segunemine), müsteeriumide tähtsus tõusis; inimesi õpetati surmast pääsema. Leidis aset Isise, Istari, Dionysose jt. jumalate kultus. Kreeta ja Mükeene kultuuride võrdlus Kreeta kultuur kujunes 2000 1400 e.Kr, olles vanem Mükeene kultuurist, mis kujunes alles 15.saj. e.Kr. Mõlemad kultuurid võtsid kasutusele kirja, mille järgi aga ei saa me täna kindlat pilti tollasest elust, kuna neid kasutati vaid majapidamisaruannetes. Erinevalt Kreeta
Luules seati esikohale stiil ning vaba kodaniku asemel sai kirjanduses arutlusteemaks riigialam. Hellenismiperioodil oli filosoofia peamiseks teemaks hingerahu, vabanemine muredest ja hirmudest. Kujunesid kolm koolkonda: küünikud (tõeline õnn ei seisne välistes asjades, vaid võimetes neist asjadest mitte sõltuda). Teaduskeskuseks sai Aleksandria. Hellenismiajastul lahutati üksteisest filosoofia ja teadaus. Religioonis hakati kummardama ka idamaade jumalaid. Tekkisid uued usulahud, leidis aset sünkretism (religioonide segunemine), müsteeriumide tähtsus tõusis; inimesi õpetati surmast pääsema. Leidis aset Isise, Istari, Dionysose jt. jumalate kultus. Kreeta ja Mükeene kultuuride võrdlus Kreeta kultuur kujunes 2000 1400 e.Kr, olles vanem Mükeene kultuurist, mis kujunes alles 15.saj. e.Kr. Mõlemad kultuurid võtsid kasutusele kirja, mille järgi aga ei saa me täna kindlat pilti tollasest elust, kuna neid kasutati vaid majapidamisaruannetes
20. ROOMA. Geograafiline: Apenniini ps, paljud piirkonnad mägised, põlluharimiseks kõlblik, paremad eeldused ühtseks riigiks, itaallased foiniiklaste ja kreeklaste kultuurimõju all, 8-6saj eKr rajasid kreeklased palju linnu: nt Tarentum itaalias ja Sürakuusa sitsiilias. Itaalia keskosas Lakoonia maakonnas 8saj Rooma linn-latiinid,rääkisid ladina keeles. Roomlased alistasid Vahemere maad, ld keel üle maa, kultuur kreekast. Kronoloogiline: 2at-indoeuroopa itaalikud-roomlaste esivanemad. 1at eKr-Rooma asula- 8-5saj-etruskide linnriigid. 1.Kuningate aeg Roomas 753-509eKr : *753a Rooma linna asutamine * Essa kuningas Romulus* kokku 7 kuningat, viimased 3 etruskid* 510a kukutati viimane etruski kunn* kehtestati vabariik. 2.Varane vabariik 509-265eKr: *senat ja 2 konsulit riigiametnike seast* 5saj sõjad etruskidega* 390a gallid tungisid Rooma* roomlased maksavad lunaraha, kuid sõdivad palju ja lõpuks võidavad tagasi* 265aastaks terve Itaalia R...
Sai Augustinuse ordu mungaks ja hakkas õppima teoloogiat. Teesid- Lutheri usutõed. Sola Scriptula!- Ainult pühakiri. Sola Fide!- Ainult usk. Õpetus Oluline oli ristimine ja armulaud. Oluline osa ka kirikulaul.Vaimulik võib abielluda. Martin Luther tõlkis pühakirja saksakeelde. Kasutati trükimasinat. Heaajasti Gutenberg. 1526 Splyeri maapäeval ,,kes omab maad, selle usk" 1529 Maapäeval Tekis protest. Protest- Protestant- Usulahud. Smalkaldeni liit asusid keisriga sõtta 1546-1547. Protestandid purustati. Vastureformatsioon ja selle kaks suunda. 1) Inkvisitsiooni tugevdamine. Väärõpetuse välja juurimine ja teisiti mõtlejate hävitamine. 2) 1540 aastal loodi Jesuiitide ordu ,,Elada vaesuses ja vallalisena" Mõjud Võimalik sai abielluda. Võimalus lugeda pühakirja. Haridus taseme tõus. Kommetest sai mõtestatum tegevus. Algus tõlke ja trükipraktikale. Tekkis
Matteuse evangeelium oli algselt kirjutatud heebrea või aramea keeles. Samuti on oletatud, et ka Kiri heebrealastele kirjutati heebrea keeles ning tõlgiti kreeka keelde Luuka poolt. Kummalgi neist vaadetest ei ole tänapäeva teadlaste seas suurt toetust; väidetakse, et Matteuse evangeeliumi ja Heebrea kirja kirjapilt näitavad pigem, et need on kirjutatud otse kreeka keeles. 12 · Uue testamendi raamatud Kuigi mõned kristlikud usulahud arvavad Uue Testamenti hulka erinevaid teoseid, käsitleb suur enamus kristlasi Uue Testamendina 27. Piibli kaanoni raamatut, mis sisaldab nelja narratiivi - evangeeliumi - Jeesus Kristuse elust ja teenimistööst, narratiivi apostlite teenimistööst varajases Kirikus (mis on järg Luuka evangeeliumile), 21. erinevate autorite poolt kirjutatud varajast kirja (mida tihti kutsutakse epistliteks) Kristliku nõu ja tegutsemisjuhiste edastamiseks ning apokalüptilist prohvetiennustust,
apokalüptiline Johannese Ilmutuseraamat. Uue Testamendi osadeks olevad raamatud koguti kokku ühtseks köiteks mitmete sajandite jooksul. Uus Testament on kirjutatud vanakreeka keeles (koinees). Esimestel sajanditel pKr tõlgiti see ladina keelde. Hieronymus toimetas ja redigeeris erinevaid tõlkeid ning koostas ladinakeelse Piibli Vulgata. Uus testament on suuresti mõjutanud kaasaegse Läänekultuuri kujunemist. Kuigi mõned kristlikud usulahud arvavad Uue Testamenti hulka erinevaid teoseid, käsitleb suur enamus kristlasi Uue Testamendina 27. Piibli kaanoni raamatut, mis sisaldab nelja narratiivi - evangeeliumi - Jeesus Kristuse elust ja teenimistööst, narratiivi apostlite teenimistööst varajases Kirikus (mis on järg Luuka evangeeliumile), 21. erinevate autorite poolt kirjutatud varajast kirja (mida tihti kutsutakse epistliteks) Kristliku nõu ja
Johannese Ilmutuseraamat. Uue Testamendi osadeks olevad raamatud koguti kokku ühtseks köiteks mitmete sajandite jooksul. Uus Testament on kirjutatud vanakreeka keeles (koinees). Esimestel sajanditel pKr tõlgiti see ladina keelde. Hieronymus toimetas ja redigeeris erinevaid tõlkeid ning koostas ladinakeelse Piibli Vulgata. Uus testament on suuresti mõjutanud kaasaegse Läänekultuuri kujunemist. Kuigi mõned kristlikud usulahud arvavad Uue Testamenti hulka erinevaid teoseid, käsitleb suur enamus kristlasi Uue Testamendina 27. Piibli kaanoni raamatut, mis sisaldab nelja narratiivi - evangeeliumi - Jeesus Kristuse elust ja teenimistööst, narratiivi apostlite teenimistööst varajases Kirikus (mis on järg Luuka evangeeliumile), 21. erinevate autorite poolt kirjutatud varajast kirja (mida tihti kutsutakse epistliteks) Kristliku nõu ja tegutsemisjuhiste edastamiseks ning apokalüptilist prohvetiennustust, mis on
Peatükk 22 Vabariik res publica - "avalik asi" -->vabariik patriitsid +plebeid =Rooma rahvas =võrdsed õigused Aristokraatlik riigikord riiki juhtisid magistraadid ja senat (tuntud, jõukad, pühenduvad), seega riiki juhtis kitsas perekondade ring nobiliteet. Magistraadid - igas ametis kaks meest vältimaks ühe ametniku võimu liigset tugevnemist - valiti üheks aastaks - ametnikele palka ei makstud, riigi teenimist peeti kodanike aukohuseks Konsulid (2) kõrgeimad magistraadid, sõja ajal juhtisid armeed Preetorid (8) sõjavägi, õigusemõistmine, konsulite asendajad Tsensorid konsulite hulgast viieks aastaks. Kodanike loenduse korraldamine, senaatorite nimekirja koostamine, vaadati elanike elukombeid. Diktaator määrati konsulite ja senati kokkuleppel pooleks aastaks ohu korral (piiramatu võim) Rahvatribuunid (10) lihtrahva huvide kaitsmine, veto otsusele Senat Riiginõukogu, koosnes 300 liikmest e senaator...
Peatükk 22 Vabariik res publica - "avalik asi" --> vabariik patriitsid + plebeid = Rooma rahvas = võrdsed õigused Aristokraatlik riigikord riiki juhtisid magistraadid ja senat (tuntud, jõukad, pühenduvad), seega riiki juhtis kitsas perekondade ring nobiliteet. Magistraadid - igas ametis kaks meest vältimaks ühe ametniku võimu liigset tugevnemist - valiti üheks aastaks - ametnikele palka ei makstud, riigi teenimist peeti kodanike aukohuseks Konsulid (2) kõrgeimad magistraadid, sõja ajal juhtisid armeed Preetorid (8) sõjavägi, õigusemõistmine, konsulite asendajad Tsensorid konsulite hulgast viieks aastaks. Kodanike loenduse korraldamine, senaatorite nimekirja koostamine, vaadati elanike elukombeid. Diktaator määrati konsulite ja senati kokkuleppel pooleks aastaks ohu korral (piiramatu võim) Rahvatribuunid (10) lihtrahva huvide kaitsmine, veto otsusele Senat Riiginõukogu, koosnes 300 liikmest e senaatorist ...
Tänapäeval on vähesed jaapanlased puhtad shintoistid, kuid enamik jälgib shinto rituaale budistlike praktikate kõrval. Paljud Jaapani kombed nagu puhtuse rõhutamine ja range esteetika on osaliselt shinto'st tuletatud. Budism Jaapanis Budism, mis sai alguse Indias, jõudis Jaapanisse läbi Hiina ja Korea 6. Sajandil pKr. Läbi sajandite tekkisid ja arenesid erinevad sektid, kus Jaapani usuliikumistest enam levinud on Tendai ja Shingoni esoteerilised budistlikud usulahud miljonite järglastega. Vaatamata oma ühisosale rahvusliku ususüsteemiga oli uuel religioonil shintoismiga rahutu side. Budism kaotas ametliku toetuse 1868. aastal, kuid puhkes taas õide pärast teist maailmasõda. Kosmoloogilised usulised tõekspidamised ja budistlik moraal on tänapäeval Jaapani elus väga levinud, eriti zen-budismist lähtuv vaimse kontrolli rõhutamine. KEEL Jaapani keel (nihongo), mis kuulub altai keelte rühma on Jaapani ametlik keel ja domineeriv suhtlemiskeel
· Alates uusajast (renessansist) on religiooni tähtsus ja tähendus läänemaailmas teaduse arengu ja inimeste maailmapildi avardumise tõttu järk-järgult vähenenud. · 20.saj vähenes religioonide tähtsus eriti kommunistlikes riikides, kus religiooni püüti jõuga välja tõrjuda. · Tänapäeva maailma suurusunditeks on kristlus (katoliiklus ja erinevad protestantlikud usuvoolud), muhameedlus e islam (suurimad usulahud sunniidid ja siiidid), hinduism ja budism. · Globaliseerumise ja migratsiooni tulemusena on maailma erinevate religioonide / uususundite järgijad jõudnud ka sellistesse riikidesse, kus traditsiooniliselt on domineerinud mingi muu usund (nt miljonid moslemid Prantsusmaal ja Suurbritannias). 7.4. Religioon Eestis: · Eestis on vastavalt Põhiseaduse § 40 "Igaühel on südametunnistuse-, usu- ja mõttevabadus
Luules seati esikohale stiil ning vaba kodaniku asemel sai kirjanduses arutlusteemaks riigialam. Hellenismiperioodil oli filosoofia peamiseks teemaks hingerahu, vabanemine muredest ja hirmudest. Kujunesid kolm koolkonda: küünikud (tõeline õnn ei seisne välistes asjades, vaid võimetes neist asjadest mitte sõltuda). Teaduskeskuseks sai Aleksandria. Hellenismiajastul lahutati üksteisest filosoofia ja teadaus. Religioonis hakati kummardama ka idamaade jumalaid. Tekkisid uued usulahud, leidis aset sünkretism (religioonide segunemine), müsteeriumide tähtsus tõusis; inimesi õpetati surmast pääsema. Leidis aset Isise, Istari, Dionysose jt. jumalate kultus. 5. Kreeta ja Mükeene kultuuride võrdlus Kreeta kultuur kujunes 2000 1400 e.Kr, olles vanem Mükeene kultuurist, mis kujunes alles 15.saj. e.Kr. Mõlemad kultuurid võtsid kasutusele kirja, mille järgi aga ei saa me täna kindlat
16. sajandi suurte ususegaduste ajal sai katoliku kirikule selgeks, et reformatsiooni ajal kaotatud koha tagasivõitmiseks inimeste südames tuleb muutuda. Käivitus nn. vastureformatsioon, mille käigus katoliiklus üritas end inimestele taas lähedaseks muuta arusaadavaks teha. Reformiti nii jumalateenistuse korda, kiriklikku kirjandust, kooliharidust jne. Heaks propagandarelvaks osutus taevaseid kõrgusi maa peale manav kunst, seda enam, et paljud reformeeritud usulahud kiriklikku kunsti silma otsaski ei kannatanud (tuletagem meelde pildirüüstet). Jälle sai oluliseks kirikute rajamine ja nende kaunistamine seina- ja altarimaalidega. Paljud barokk-kirikud on seest nii kaunid, et tollasel lihtsurelikul võis tõesti tekkida tunne, et ta on paradiisi sattunud. Barokk pidas oluliseks ka ilmaliku võimu ülistamist. Rajati palju paleesid, avalikke hooneid, hoolega kujundatud väljakuid ja suurejoonelisi monumente.
15% on 0-14 aastaseid 6 67,7% on 15-64 aastseid 17,1% on 65 aastaseid ja vanemaid. Keskmine eluiga on 83,5, mis on kõige kõrgem näitaja maailmas. Keskmine vanus meestel on 39 aastat ja naistel 41 aastat. Imikute suremus on 0,6% ja laste suremus 0,7%. Riigikeeleks on hispaania keel/ kastiilia keel- seda kõneleb 74% rahvast. 99% rahvast on katoliiklased, teised usulahud on riigis vähe levinud. Viimase 25 aasta jooksul on välismaalaste arv kahekordistunud ja seda sellepärast, et saada Andorra kodakondsus. Selle saamiseks peab olema abielus andorralasega, Andorras alaliselt elanud vähemalt 20 aastat või omada selleks sünnijärgset õigust. 7 2. RIIGIKORD Hispaania on päriliku parlamentaarse monarhiaga unitaarne riik. Riigipeaks on kuningas Juan
nim Uueks Testamendiks, mis koos Vana Testamendiga moodustab piibli. Kuna Uus Testament oli kreekakeelne tõlkis selle lõplikult ladina keelde Hieronymus. Kristluses ei piisanud üksi vaid jumala austamisest, oli tarvis pöörata tähelepanu õigesti uskumisele dogmaatikale. Kuna Jeesuse sõnum oli kirja pandud peale tema surma ning võis tekkida ka kahetimõistmist, tekkisid kristlaste vahel ägedad vaidlused. Kirikukogudel kujundati nn õige ortodoksne usutunnistus. Tekkisid ka usulahud ariaanlus ja monofüsiitlus, kus ariaanlus tõlgendas, et Kristus ei ole jumalik ning monofüsiitlus väitis vastupidist, et Kristus on vaid jumalik. Need mõlemad keelustati, kuna ortodoksse usutunnistuse kohaselt on Kristus lahutamatult mõlemat. Kuna kristlus võttis omaks kujutelma, et kõik materiaalne on ebavajalik, tahtsid tulihingelisd kristlased nii elada, lihasuretamine askees, võimaldas neil täielikult jumalakummardamisele pühenduda
Ajalooallikad ja eesmärgid - Ajalooteadus uurib inimkonna ajalugu - Saab teada mis on juhtunud enne meid. - -oleviku nähtused on kujunenud minevikus - - praegused sündmused tulenevad eelnevatest - -ajalugu aitab kujundada tulevikuvisoone - -ajalugu uuritakse ja tõlgendatakse olevikust lähtuvalt Harud Arheoloogia=muinasteadus=muistised Etnoloogia=rahvateadus Ajalooallikad -mineviku jäljed -Ajalooallikates tulevnevad kõik meie teadmised Kirjalikud allikad pärinevad 5 viimasest at Vanaja ajaloolaste tööd Keskaja kroonikute tööd -eesmärk on ajaloo arengu tõepärane mõtestamine -allikasse tuleb suhtuda kriitikaga- Igal ajastul kirj. Ajalugu teisiti kui varem ja hiljem Ajalugu on katkematu protsess Inim tsivilisatsioon on teatud piirkonna oma näoline terviklik ühiskonna ja kultuuri pilt ARUTLE JA ANALÜÜSI 1....
Sissejuhatus sotsioloogiast kordamisküsimused loengumaterjali kohta 1. Sotsiaalse side tekkimise etapid 1.RUUMILINE KONTAKT - inimeste vahetu või kaudne kokkupuude, mis võimaldab teada saada üksteise omadustest 2. PSÜÜHILINE KONTAKT - huvi tekkimine teise inimese mingite omaduste vastu, vastastikuse huvi tekkimine 3. SOTSIAALNE KONTAKT - ühepoolse või vastastikuse huvi alusel asuvad inimesed vahetama esemeid ja tähendusi 4. SOTSIAALNE TOIMING - teadlik tegevusakt, mille eesmärgiks on muuta teis(t)e inimes(t)e käitumist, suhtumist või püüdlusi oma huvides; 5. SOTSIAALNE TEGEVUS - toimingute süsteem, millega püütakse teiste inimeste toimimist mõjutada või mis on ise teiste inimeste poolt mõjutatud 6. SOTSIAALNE INTERAKTSIOON - inimeste teineteisele suunatud sotsiaalne tegevus, mida suunab vastastikuste toimingute mõju 7. SOTSIAALSED SUHTED - püsivate vastastikuse käitum...
Sissejuhatus sotsioloogiast kordamisküsimused loengumaterjali kohta: I pool 1. Sotsioloogiateaduse ülesehitus ja metodoloogilised suunad varasemas sotsioloogias 1. - (erinevalt individuaalsetest) puudutavad suurt hulka inimesi või on tüüpilised paljudele inimestele 2. Sotsiaalsete probleemide tekkimise põhjused on sageli OBJEKTIIVSED, nad tekivad iseenesest paljude inimeste, inimrühmade, asutuste toimimise tulemusena (ilma et ükski neist sellist tagajärge oleks soovinud). Sotsioloogia püüab avastada objektiivsete sotsiaalsete nähtuste tekkimise seaduspärasusi ning objektiivseid põhjuseid (looduslikud, keskkondlikud, majanduslikud, tehnilised, kultuurilised, psühholoogilised, ühiskondlikud jms.). 3. Seetõttu on sotsioloogia tihedalt seotud TEISTE TEADUSHARUDEGA, kelle abiga ta püüab leida sotsiaalsete probleemide tekkimise põhjuseid. 4. Filosoofiaga seob sotsioloogiat vajadus arvestada PARATAMATUSE JA VABADUSEGA inimeste käitumise...
mitu paari. Paar mis sobis pihiku paar mis sobis seeliku ja mine tea veel mis sobivusega varukad siis. Saksa Mood on demokraatlik. Luther viib läbi reformatsioooni. Kirik viiakse lähemale rahvale. Reformatsioon tehakse jõuga, kirikuvarad, väärismetall ja pildid hävitatakse. Saavad alguse uued usulahud, mis eksisteerivad tänaseni. Reformatsioon loob olukorra kus läbi rõivastuse paavsti inimesed eristuvad. Suur osa saksa aadlist läheb aga kaasa ideega lihtsusest. Reformatsioon rõivas on saube e. kasukas - paksust mustast villasest materjalist ilma krae ja karusnahast voodriga. Varukas on suur ja pikk
16. sajandi suurte ususegaduste ajal sai katoliku kirikule selgeks, et reformatsiooni ajal kaotatud koha tagasivõitmiseks inimeste südames tuleb muutuda. Käivitus nn. vastureformatsioon, mille käigus katoliiklus üritas end inimestele taas lähedaseks muuta arusaadavaks teha. Reformiti nii jumalateenistuse korda, kiriklikku kirjandust, kooliharidust jne. Heaks propagandarelvaks osutus taevaseid kõrgusi maa peale manav kunst, seda enam, et paljud reformeeritud usulahud kiriklikku kunsti silma otsaski ei kannatanud (tuletagem meelde pildirüüstet). Jälle sai oluliseks kirikute rajamine ja nende kaunistamine seina- ja altarimaalidega. Paljud barokk-kirikud on seest nii kaunid, et tollasel lihtsurelikul võis tõesti tekkida tunne, et ta on paradiisi sattunud. Barokk pidas oluliseks ka ilmaliku võimu ülistamist. Rajati palju paleesid, avalikke hooneid, hoolega kujundatud väljakuid ja suurejoonelisi monumente. Ehituskunst Kirikud
Taastas riigis korra ning pidi Roomaga maha nö Aasia maailmasõja, kus lõpplahendusena jagati Roomaga ära ta endine liitlane Armeenia. Riik võttis Roomast välja aetud kristlasi meeleldi vastu, et neid Rooma vastu ära kasutada. Constantinus lahendas probleemi, muutes kristluse Roomas lubatuks. Kristlase hakati taga kiusama, kuni rahuni Roomaga. 301 a. tekkis esimene kristlik riik Armeenia. Enne seda hukkus pogrammides 16 000 kristlast ja juuti. Kristluse usulahud sel ajal: · monofüsiitlus: Kristusel pole maisega mingit seost · nestoriaanlus: algul Kristus tavaline, siis Jumala poeg · ariaanlus: Kristus ei ole osa ei isast ega pühast vaimust Kavadh I ja maztakism: Viimane on õpetus ideaalkorrast, kus kõik on võrdsed: ühisomand jms. Kavadh I toetas maztakistide võitlust aristokraatia vastu. Seitse mõjukat perekonda ajasid Kavadhi maalt välja, too aga tuli kogutud sõjaväega tagasi ja maksis aristokraatidele kätte
1. Terminite „globaliseerumine“ ja „globaalprobleemid“ tekkimine ja kujunemine Esmakordselt tarvitati sõna 17.sajandi lõpus, protsessi tähenduses inglise keeles 1950.aastate teisel poolel. 68.aasta Rooma Klubi raportitega hakati mõistet rohkem teadvustama ja defineerima kui uut ajastut, millega kaasnevad uut tüüpi probleemid. 80ndatel levis globaliseerumise termin massimeedias, millega tähistati paljudes eri riikides toimivate ettevõtete turgude ühtesulamist. 1990ndatel sai globaliseerumisest trendisõna: seotud Aasia Tiigrite järsu esilekerkimise ka 3.maailma mõiste teisenemisega, samuti II maailma e kommunistliku bloki kokkuvarisemisega, mille kaudu tekkis arvamus, nagu hakkaks nüüd kogu maailm sarnase majandus-ja väärtusruumi poole liikuma. Globaalprobleeme viimasel kümnendil väga ei käsitletud, sest üldine suhtumine ülemaailmastumisesse oli positiivne; suhtumine hakkas uuesti tekkima 21.sajandi alguses seoses nt kaksiktornide rün...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
