Ei Jaa Nonkognitivism Kognitivism Mõned eetikaväited on tõesed ei jaa veateooria realism subjektivism Veateooria John Mackie (1917-1981): Moraaliotsustused ei ole reaalselt olemasolevad väärtused. Kõik moraaliotsustused on väärad. Mackie on antirealist – moraaliotsustustel ei ole tõeväärtust. Moraaliotsustused ei vasta maailma kohta käivatele faktidele. (Realistid väidavad, et moraaliotsustustel on tõeväärtus.) 7 Mackie argumendid, et miks nii: 1. Relatiivsuse argument: e. suhtelisus Moraalinormid on tihti eri kultuurides erinevad. Mõned kultuuri normid on ekslikud.Moraal on
ei jaa veateooria realism subjektivism 6 Veateooria igapäevamõtlemine on niivõrd nakatunud ekslikest filosoofilistest seisukohtadest, et on suurel määral vigane. Kuidas meie mõtlemist siis ravida? John Mackie (1917-1981): Moraaliotsustused ei ole reaalselt olemasolevad väärtused. Kõik moraaliotsustused on väärad. Mackie on antirealist moraaliotsustustel (faktidel) ei ole tõeväärtust. Moraaliotsustused ei vasta maailma kohta käivatele faktidele. Pole olemas moraalitõdesid ja me eksime, kui arvame, et on. (Realistid väidavad, et moraaliotsustustel on tõeväärtus.) Mackie argumendid, et miks nii: 1. Relatiivsuse argument: e. suhtelisus Moraalinormid on tihti eri kultuurides erinevad
Webster/Vello Marken 22. You Make Me Feel So Young Josef Myrow/Mack Gordon 23. Big Spender Cy Coleman/Dorothy Fields 24. Kuu jõgi (Moon River) Henry Mancini/John H Mercer/Heldur Karmo 25. Fly Me To The Moon Bart Howard/Bart Howard 26. New York,New York John Kander/Fred Ebb INC 27. Minu tee (Comme d'habitude) Claude Francois/Jacques Revaux/Paul Anka/Gilles Thibaut/Tõnu Oja 28. Väitsa Mackie (Mackie Messer) Kurt Weill/Jaan Kross/Bertolt Brecht Külastasin 9.mail Tallinna Linnahallis toimunud kontserti ,,Frank Sinatra Gala". Seda kontsertit eelnevalt väga palju ei reklaamitud ja oli paljudele minu tuttavatele teadmata. Samas kui teavitasin teisi, oli inimeste huvi märgatav. Reklaam oli lakooniline kuulsa Frank Sinatra laulud Eesti artistide esituses. Minu arvates ei küündinud kontsert päris enda nimeni välja. Eelarvamus sellest kontserdist oli parem, kui kontsert ise
")Algne küsimus (,,Kas soovitav on hea?") ei ole mõttetu. Järelikult `head' ei saa siduda ühegi naturaalse omadusega. 57. G.E. Moore'i arvates on moraalisõnad pelgalt emotsiooniväljendused. 58. Emotivistid väidavad, et tegu ei saa määratleda õigeks või valeks, ta võib aga väljendada suhtumist boo-hurrah. Esindajad: Stevenson, Ayer. 59. Moraalilausungid on preskriptiivsed nad annavad käitumisjuhise, kirjutavad ette, mida teha. 60. Mackie veateooria kohaselt teevad inimesed vea moraalile mõeldes seal et nad eeldavad,et moraaliFAKTID on olemas, kuid tegelikult neid ei leidu. 61. Mackie veidruse argument objektiivsete väärtuste eksistentsi vastu koosneb kahest komponendist, millest metafüüsiline aspekt ütleb, et kui leiduks objektiivseid väärtusi, siis nad erinek kõigist muudest entiteetidest ja epistemoloogiline aspekt ütleb, et
Eetikaterminid ei omista omadusi, ja nende tähendus pole mitte faktuaalne, vaid pigem emotiivne. 59. Mida tähendab, et moraalilausungid on preskriptiivsed? Moraalilausungid ei kirjelda lihtsalt asjade seise, vaid on ettekirjutused käitumiseks. Moraaliotsustusi esitatakse selleks, et juhtida tegutsemist, vastata küsimusele kujul ,,mida ma peaksin tegema?" Moraaliotsused on väärtusotsuste liik ja need on ettekirjutavad. 60. Millise vea inimesed Mackie arvates moraali üle mõeldes teevad? Inimesed osutavad moraalilausungitega millelegi objektiivselt kehtivale (moraalifaktidele, -omadustele). Objektiivseid väärtusi ei ole olemas ja kui meile isegi tundub, et on, siis eksime. Sooritame küll väärtushinnanguid, kuid ei leia maailmast väärtusi. 61. Palun täida lauses lüngad: Mackie veidruse argument objektiivsete väärtuste eksistentsi vastu koosneb kahest komponendist, millest ....... aspekt ütleb, et ...... ja .....
Eetikaterminid ei omista omadusi, ja nende tähendus pole mitte faktuaalne, vaid pigem emotiivne. 59. Mida tähendab, et moraalilausungid on preskriptiivsed? Moraalilausungid ei kirjelda lihtsalt asjade seise, vaid on ettekirjutused käitumiseks. Moraaliotsustusi esitatakse selleks, et juhtida tegutsemist, vastata küsimusele kujul „mida ma peaksin tegema?“ Moraaliotsused on väärtusotsuste liik ja need on ettekirjutavad. 60. Millise vea inimesed Mackie arvates moraali üle mõeldes teevad? Inimesed osutavad moraalilausungitega millelegi objektiivselt kehtivale (moraalifaktidele, -omadustele). Objektiivseid väärtusi ei ole olemas ja kui meile isegi tundub, et on, siis eksime. Sooritame küll väärtushinnanguid, kuid ei leia maailmast väärtusi. 61. Palun täida lauses lüngad: Mackie veidruse argument objektiivsete väärtuste eksistentsi vastu koosneb kahest komponendist, millest ……
· Millised moraalilausungid on tõesed? · Mis see on (maailmas, reaalsuses), mis nad tõeseks teeb? Eetiline naturalism ja mittenaturalism kui moraalirealismi versioonid · Naturalismi vastus 4. küsimusele: moraalilausungeid teevad tõeseks asjade/tegude naturaalsed, empiiriliselt tunnetatavad omadused. · Mittenaturalisti vastus 4. küsimusele: moraalilausungeid teevad tõeseks mittenaturaalsed omadused, mis on tunnetatavad intuitiivselt. Mackie veateooria · Inimesed osutavad moraalilausungitega millelegi objektiivselt kehtivale (moraalifaktidele, moraaliomadustele). · Objektiivseid väärtusi ei ole olemas. Kui meile ka tundub vastupidi, siis me lihtsalt eksime. · Me sooritame küll väärtushinnanguid, kuid me ei leia maailmast väärtusi. Mackie kui II järku skeptik · I järku skeptik kahtleb I järku moraaliseisukohtade paikapidavuses. Näiteks vaidleb
nonfaktualism-nondeskriptivism-nonkognitivism: moraaliotsused ei väljenda uskumusi, pole hinnatavad tõese/väärana, ei kirjelda moraalifakte, kuna neid pole olemas. Faktualism -> I Naturalism: teaduslik -> reduktsionism (taanduvad teistele naturaalsetele omadustele) -> mittereduktsionism (ei taandu teistele naturaalsetele omadustele) -> II Mittenaturalism: pole teaduslik Nonfaktualism -> I veateooria (Mackie: moraaliomadusi on – need, kas tõesed või väärad, moraalifakte pole olemas) -> II nonkognitivism (moraalifakte pole olemas) -> emotivism Ayer(moraalilaused ei ütle maailma kohta midagi, väljendab ainult tundeid) -> preskriptivism Hare. (moraaliotsuste kaudu tehakse ettekirjutusi) -> ekspressivism (puudub tõeväärtus) Moraaliotsustuste tunnused: ei kirjelda olukordi, vaid ütlevad, mida peaksin tegema,
sobiv loogiline vorm. lubab mistahes universaliseeritud kaalutlust pidada moraaliotsustuseks ei sea piire sellele, mida võib pidada moraaliprintsiibiks. pole takistusi moraalipõhimõtete või nende hierarhia meelevaldseks muutmiseks. Kognitivism 2 varianti: realism – leidub tõeseid eetikaväiteid veateooria – kõik eetikaväited on väärad. ei leidu moraalitõdesid. Veateooria Mackie argumendid, miks peaks realism väärtuste suhtes olema väär: relatiivsuse argument – moraalinormid varieeruvad kultuuriti. mõne kultuuri normi ei saa pidada ekslikuks, seega tuleb loobuda väitest, et on olemas universaalsed moraalinormid. veidruse argument - Kui moraalifaktid ja väärtused oleksid olemas, siis oleksid nad veidrad objektid: nad peaksid olema ühtaegu objektiivsed ning
Singer arvab, et inimesed püüavad oma tähtsaid otsuseid motiveerida. See tähendab, et neil on kasutuselt mingisugune moraalikood, või nad on moraalsed agendid, ning et moraal on oma loomu poolest argumenteeriv. Nüüd on küsimus selles, milline on üldkehtiv moraalikood ja kuidas saab selle moraalikoodi üldkehtivust tõdeda ja tõestada. Jätan siinkohal kõrvale küsimuse moraali emotsionaalsest alusest (Mackie 1977) ja oletan Singeri järgi, et kui praktilisel eetikal oleks pakkuda midagi huvitavat, siis on see seotud just moraalsete põhjenduste andmisega (Hare 1981). Argumendi tõeliseks tuumaks on moraali universaliseeritavus ehk üldistatavus. Idee on selles, et kui püütakse moraalselt põhjendada tegusid ja valikuid, tähendab see tingimata seda, et ükskõik mis reegleid, norme ja käske nendes põhjendustes ka mainitaks, sarnastes olukordades sobivad nad ühtmoodi kõikide agentidega
2009: Jean-Luc Lagarce "Meie, kangelased" 2009: Anton Hansen Tammsaare "Ma armastasin sakslast" 2011: ,,Aeg ja perekond Conway" (http://et.wikipedia.org/wiki/Elmo_Nüganen) 1.7 Rollid Linnateatri lavastuses Isa- (Tadeusz Róewicz'i "Valge abielu";1993) Felton- (Alexandre Dumas "Kolm musketäri"; 1995) Platonov- (Anton Tsehhovi "Pianoola ehk Mehhaaniline klaver"; 1995) Paul -(Jaanus Rohumaa ja Margus Tuulingu "Ainus ja igavene elu"; 1996) Väitsa-Mackie- (Bertolt Brecht'i ja Kurt Weilli "Kolmekrossiooper"; 1997) Kleshtsh -(M. Bitter "Põhhjas"; 2000) Paulino- (José Sanchis Sinisterra "Ay, Carmela!"; 2002) (http://et.wikipedia.org/wiki/Elmo_Nüganen) 1.8 Tööd väljaspool Linnateatrit William Shakespeare "Tõrksa taltsutus" (diplomilavastus Ugalas; 1987) Elmo Nügase "Sinder-Vinder" (Ugala; 1989) Brandon Thomasi ja Mati Undi "Charley tädi" (Ugala,;1989) Anton Tsehhovi "Kajakas" (Ugala; 1990)
Veateooria (error theory) kohaselt tuleb moraaliotsustusi põhimõtteliselt tõlgendada kui tõeväärtustega väiteid, mitte kui emotsiooniväljendusi või ettekirjutusi. Moraaliotsustused püüavad osutada moraalifaktidele (omadustele) ning väljendada moraalitõdesid, kuid moraalifakte (omadusi) pole olemas. Järelikult ei saa olla ka moraalitõdesid. Tavamõistuslik moraalimõtlemine, mis eeldab moraalifaktide või omaduste olemasolu, eksib süstemaatiliselt. Veateooria esitas J. L. Mackie oma teoses Ethics: Inventing Right and Wrong (1977). ülemäärane tegu (supererogatory act) (ld k supererogatus `väljaspool kohuse piire') Tegu, mis ei ole moraaliprintsiipide poolt nõutud, väljub kohustuslikkuse piiridest, ehkki on moraalselt kiiduväärne. Ülemääraseks teoks võib olla nii tegu, mida moraal tavaliselt ei nõua (nt heategevuslik annetamine) kui ka tegu, mida moraal tavaliselt nõuab, kuid mida eriliste asjaolude tõttu ei loeta mõnes konkreetses
150. Kognitivism Kui eetikaväited on sellised väited, mida saab pidada kas tõeseks või vääraks, siis on järgmised võimalused: (1) leidub tõeseid eetikaväiteid. (REALISM) (2) eetikaväidetel on küll tõeväärtus, kuid kõik eetikaväited on väärad. Ei leidu moraalitõdesid. (VEATEOORIA) Epistemoloogilises plaanis on kaitstud ka moraaliskeptitsismi:moraalitõdesid võib küll leiduda, kuid me ei tea neid ega saagi neid teada. 151. Veateooria John Mackie (1917-1981): me eksime moraaliotsustuste suhtes, sest arvame, et need osutavad reaalselt olemasolevatele väärtustele. Tegelikult on kõik moraaliotsustused väärad. "...ehkki enamik inimesi pretendeerib moraaliotsustusi esitades (muuhulgas) implitsiitselt sellele, et nad osutavad millelegi objektiivselt preskriptiivsele, on need pretensioonid kõik väärad." Miks peaks realism väärtuste suhtes olema väär? - Relatiivsuse argument - Veidruse argument Mackie argumendid
vaataja on armastanud oma suuri näitlejaid. Sõjajärgsel ajal suutsid head näitlejad (Aino Talvi, Velda Otsus, Kaarel Karm, Rudolf Nuude jt.) ka stereotüüpsetes tegelaskujudes välja mängida inimlikke tahke. Olgu 1960. aastate näitlejaloomingust omakorda näidetena nimetatud Velda Otsuse ja Ants Eskola hõrkpsühholoogiline duett William Gibsoni „Kahekesi kiigel” lavastuses (lav. Leo Kalmet, 1963 Draamateatris), Einari Koppeli külma ja skeptilise neutraalsusega esitatud Väitsa-Mackie Brechti „Kolmekrossiooperis” (lav. Epp Kaidu, 1964 „Vanemuises”) või Linda Rummo ja Ants Eskola lava- ja vaimupartnerlus mitmetes Panso lavastustes („Tabamata ime” 1965 Draamateatris; Jerome Kilty „Armas luiskaja” 1966 Noorsooteatris). Näitleja Jüri Järvetit nähti 1950. aastatel küll eeskätt koomikuna ja see suhtumine kandus mõneti ka 1960ndatesse, ent tema loodud Voitinski ja Ajalooline Tõde (Smuuli „Kihnu Jõnn”, lav
required to write in favor of Castro. The strange thing was that even those people who knew that the author had been assigned to do a pro-Castro essay guessed that the writer liked Castro. It seems that a statement of belief produces a click, whirr re- sponse in those who view it. Unless there is strong evidence to the contrary, ob- servers automatically assume that someone who makes such a statement means it (Allison, Mackie, Muller, 8( Worth, 1993). Think of the double-barreled effects on the self-image of a prisoner who wrote a pro-Chinese or anti-American statement. Not only was it a lasting personal re- minder of his action, it was also likely to persuade those around him that it re- flected his actual beliefs. As we will see in Chapter 4, what those around us think is true of us is enormously important in determining what we ourselves think is true.
Pietrasik, Z., and P. J. Shand. 2004. Effect of blade beef. LWT—Food Science and Technology. tenderization and tumbling time on the processing doi:10.1016/j.lwt.2007.11.002. characteristics and tenderness of injected cooked roast Trout, G. R., and G. R. Schmidt. 1987. Non protein beef. Meat Science 66:871–879. additives. In Advances in Meat Research, vol. 3: Poste, L. M., G. Butler, D. Mackie, V. E. Agar, and B. Restructured Meat and Poultry Products, edited by A. K. Thompson. 1993. Correlations of sensory and M. Pearson and T. R. Dutson. New York: Van instrumental meat tenderness values as affected by Nostrand Reinhold Company. sampling techniques. Food Quality and Preference Vote, D. J., W. J. Platter, J. D. Tatum, G. R. Schmidt, 4:207–214. K. E. Belk, G. C. Smith, and N. C. Speer
annaabi.ee 
