protsessidele, vaid vaimunähtused ongi see käitumine. Kuime kirjeldame inimesi vaimsete predikaatidega, siis ei tee me järeldusi nende teadvuse varjatud protsesside kohta, vaid kirjeldame neid viise, kuidas inimesed väliselt käituvad või kalduvad käituma. Ryle samastas teatud vaimuseisundid käitumusliku dispositsiooni või kalduvusega. S-l on dispositsioon x-ida = S võib x-ida või kaldub x-imateatud sobivatel tingimustel 123. Samasusteooria 50-60ndatel sai biheiviorismi asemel valdavaks lähenemiseks samasusteooria (J. J. C. Smart, U. T. Place). Dualismi eksimus polnud mitte loogiline (nagu väitsid biheivioristid),vaid faktiline: juhtumisi on vaimuseisundid samad, mis ajuseisundid. Samasusteooria tees ei seondunud vaimuseisundeid tähistavate väljendite tähendusega, definitsioonidega ega tõlgitavusega. See tees esitati empiirilise teesina: VAIMUSEISUNDID ON SAMASED AJUSEISUNDITEGA
Essee Dualism, biheiviorism, samasusteooria, funktsionalism, eliminatiivmaterialism - milline neist on parim teooria vaimu kohta? Vaimu ja vaimuseisundeid on läbi sajandite uuritud ja sealjuures välja pakutud erinevaid teooriad selle kohta, kuidas on kooskõlas keha ja vaimu suhted. Dualistlikke teooriaid ühendab veendumus, et on olemas nii keha kui ka vaim, monistlikke aga veendumus, et eksisteerib kas ainult keha või ainult vaim
tautoloogiaks, siis muudab see „valu“ tähenduse. „valu“ tähendab nüüd ajuseisundit, mis on sama mis valu kannatava inimese seisund. Siis saab öelda, et x’lane tunneb valu, kuid see pole enam valu algses mõttes. Putnam toob näite ja ei pea seda tautoloogiaks. Tõene on hoopis printsiip, et kui organism on igas suhtes samas seisundis, mis inimene, kellel on valus, siis on ka sellel organismil valus. 5. Samasusteooria(Place, Kas teadvus on ajuprotsess? Ja Smart, Aistingud ja ajuprotsessid) Materialism on valdav. Samasusteooria sai valdavaks lähenemiseks biheivorismi asemel. Väideti, et dualismi eksimus polnud mitte loogiline, vaid faktiline: juhtumisi on vaimuseisundid samad, mis ajuseisundid. Samasusteooria esitati empiirilise teesina: vaimuseisundis on identsed ajuseisunditega. Näiteks valu on c-kiudude ergastus. Smart oli seisukohal, et osalt on see empiiriline tees, aga mängivad rolli ka
• On võimalikud vaimsed protsessid, mis ei avaldu käitumises. Mõtted ja tunded ei tarvitse üldse meie käitumises avalduda. Me võime oma tundeid ka varjata. Mõned ei oska üldse oma tundeid käitumuslikult väljendada (pimedad). 7 • On võimalik imiteerida migit käitumist, samas ei leia üldse aset mentaalsed seisundid (näiteks tunded). Inimene muigab, samas sisemiselt ei leia midagi naljakat. Samasusteooria e. identsusteooria Vaimsed protsessid on samased, identsed füsioloogilste e. aju protsessidega. Ei ole olemas midagi mittemateriaalset, kõik on vaid mateeria.. maailmas pole midagi, mida ei saaks seletada, kirjeldada teaduse abil. Vastuväide samasusteooriale: omadusdualism. • Ajuseisunditel on ka vaimseid omadusi. Vaimsed protsessid ei ole samased aju neurofüsioloogiliste protsessidega. Vaim ei ole objekt ega asi, vaid vaimul on vaid omadused (vaimsed omadused) ja need on
ongi see käitumine. Kuime kirjeldame inimesi vaimsete predikaatidega, siis ei tee me järeldusi nende teadvuse varjatud protsesside kohta, vaid kirjeldame neid viise, kuidas inimesed väliselt käituvad või kalduvad käituma. Ryle samastas teatud vaimuseisundid käitumusliku dispositsiooni või kalduvusega. S-l on dispositsioon x-ida = S võib x-ida või kaldub x-imateatud sobivatel tingimustel Samasusteooria 50-60ndatel sai biheiviorismi asemel valdavaks lähenemiseks samasusteooria (J. J. C. Smart, U. T. Place). Dualismi eksimus polnud mitte loogiline (nagu väitsid biheivioristid),vaid faktiline: juhtumisi on vaimuseisundid samad, mis ajuseisundid. Samasusteooria tees ei seondunud vaimuseisundeid tähistavate väljendite tähendusega, definitsioonidega ega tõlgitavusega. See tees esitati empiirilise teesina: VAIMUSEISUNDID ON SAMASED AJUSEISUNDITEGA Samasus esineb tüübi tasemel, mitte eksemplari tasemel
) Käitumine pole vaimusündmuse esinemiseks ei piisav ega tarvilik tingimus. Esineb juhtumeid, mil isikul on valus, aga ta ei väljenda seda käitumises (pole tarvilik) või isik käitub nagu tal oleks valus, ent ei tunne valu (pole piisav). Biheiviorismi järgi puudub vaimuseisundite ja käitumise vahel põhjuslik seos. Ta peab lükkama tagasi meie argiarusaama, et vaimuseisundid põhjustavad käitumist. Identsusteooria e samasusteooria Sai 20.saj keskel valdavaks biheiviorismi asemel. Viljelejateks Smart, Place. Selle järgi pole dualismi eksimus mitte loogiline (nagu biheiviorismi järgi), vaid faktiline: juhtumisi on vaimuseisundid samad, mis ajuseisundid. Tees esitati empiirilise teesina: Vaimuseisundid on samased ajuseisunditega. See on kontingentne samasus: nad oleksid võinud ka mitte olla samased. Samasus esineb tüübi, mitte eksemplari tasemel. Argumente samasuse poolt:
annaabi.ee 
