=MID("tund12";3;2) nd =LOWER(tekst) Teisendab kõik suurtähed väiketähtedeks. =CONCATENATE(tekst1;tekst2;...;tekst30) - Ühendab mitu tekstistringi üheks tekstistringiks. =CONCATENATE(A3;" ,,;A4) =REPT(tekst; arv kordi) - Kordab teksti määratud arv kordi. =REPT("t";3) ttt =REPLACE(v.tekst;algusnr;märkide arv;u.tekst) - asendab tekstis märke Vana_tekst tekst, milles soovite mõne märgi asendada. Algusnr märgi asend, millest alates soovite argumendis vana_tekst asendada märgid argumendiga uus_tekst. Märkide_arv märkide arv, mida soovite argumendis vana_tekst asendada funktsiooni REPLACE abil argumendiga uus_tekst. Uus_tekst tekst, mis asendab märgid argumendis vana_tekst. =REPLACE("SõnA";2;2; "tere") - StereA =UPPER(tekst) - Teisendab teksti suurtäheliseks
sdistavat vtet mis videos kandis nime ise oled. Samuti olen hmaga kokku puutunud vesteldes vanemate inimestega. Vanemad inimesed kipuvad tavaprasest tugevamalt kinni hoidma oma arvamustest, ehk siis nende vestlustes kasutavad nad enamasti igavesest ajast igavesti vtet. Varasemalt ei ole osanud ma teadlikult liigitada hma ja seda otseselt eristada lausest. Varasemalt olen ma aru saanud kui inimene ritab mulle jama ajada vi kui inimene poleoma argumendis kindel ja ritab seda lbi hma mulle siiski selgeks teha. Kuid nd peale video vaatamist olen teadlikum ning oskan kindlasti inimestega vesteldes, nende lausetest leida hma kui see peaks seal peidus olema. Reageerinud olen ma hma ajamisele enamasti enda poolse vastuvitega. Kuna igal inimesel on igus oma arvamusele, siis seletangi hmajale ra ka enda poolse vaate ja teen talle enda videtega selgeks, et temal ei ole igus vi tema argumendis on viga. Kui inimene nii vga vajab seda hma ajamist
TRIGONOMEETRILINE VÕRRAND Trigonomeetriliseks võrrandiks nimetatakse võrrandit, milles tundmatu esineb vaid trigonomeetrilise funktsiooni argumendis. Trigonimeetrilised põhivõrrandid: sin x = m cos x = m tan x = m TRIGONOMEETRILISE VÕRRANDI LAHENDAMINE 1) Teisendan trigonomeetrilise võrrandi põhivõrrandiks: a) kui võimalik, lahendan ruutvõrrandi sin x; cos x või tan x järgi b) Kasutades trigonomeetrilisi valemeid teisendan vasakupoole korrutiseks, kui parem pool on 0 (null). c) Kui on käes trigonomeetriline põhivõrrand, kasutan üldlahendi valemeid. Üldlahendi valemid:
arccos(-x) = arccosx cos(arccosx) = x arctan(-x) = -arctanx tan(arctanx) = x Ande Andekas-Lammutaja Trigonomeetriline võrrand Trigonomeetriliseks võrrandiks nimetatakse võrrandit, mis sisaldab tundmatut ainult trigonomeetrilise funktsiooni argumendis. sinx = m: x = (-1)n arcsinm + n ; n Z x = (-1)n + n180° ;nZ Kontroll tehakse väärtustel n = 0 ja n = 1 cosx = m: x = ± arccosm + 2n ; n Z x = ± + n360° ;nZ Kontroll tehakse väärtustel + ja tanx = m: x = arctanm + n ;nZ x = + n180° ;nZ < arctan m < 2 2 Kontroll tehakse väärtusel
mõtlema (ka näiteks seda, et ta siin maailmas ei tegelikult ei eksisteeri), nii kaua ei ole kuidagi võimalik, et teda päriselt ei oleks olemas, kuna kahtlemata see, et ta suudab mõelda, on kindlasti olemas, ja see on vangutamatu tõde. Descart mainib ka hiljem ise, et ainult mõtlemine on see, mida pole võimalik temast ära rebida, seega mõtlemine on ainus asi, mis jääb ja kui mõtlemine täiesti katkestada, võib juhtuda, et enam ta ei eksisteerigi. Keha tähtusetus selles argumendis ilmneb selles, et keha on vaid maine ja füüsiline. Tema kea kontrollib mõistus ja mõtlemine. Keha ei suudaks eksisteerida ilma hingeta, kuid hing suudaks elada ilma kehata. Kehade olemasolu ei saa Descarti arvates aga üldse tõestada. Descart väidab, et kehade all mõistavad inimesed kõike, mida saab mingi kujuga piiritleda, kohaga ümbritseda, mis täidab ruumi nii, et see välistab temast kõik teised kehad, mida saab
koolivormi poolt ("Koolivormi kehtestamine Eesti koolides on põhjendatud, sest see vähendab ebavõrdsust rikaste ja vaeste laste väljanägemise vahel") ongi tegelikult väide. Nagu näha, on väite esimene pool reeglina väitlusteema ise, ja teine pool see, mida parasjagu väidetakse. Väide peaks olema võimalikult selge: mida lihtsamat ideed te püüate edasi anda, seda suurem on lootus, et kohtunik teist ka aru saab. Vahel kasutatakse väite asemel argumendis lihtsalt paarisõnalist pealkirja võis silti, mis ei ole sõnastatud väitelausena. Meie koolivormi näite puhul võib selle argumendi pealkirjaks panna lihtsalt "ebavõrdsuse argument" või isegi "sotsiaalne argument". 2. Seletus Kui väide on esitatud, peaks kriitiliselt mõtleval inimesel tekkima küsimus: "Miks see nii on?" Seletuses vastatakse sellele küsimusele ehk räägitakse argument loogiliselt, abstraktsel tasandil,
Summa Theologica ei ole põhiline inspiratsioon tomismi tekkeks, vaid on ka tugevalt mõjutanud Dante Alighieri „Jumalikku komöödiat“, mida on kutsutud ka „Summaks salmis.“ Quinque viae ehk viis tõendit jumala olemasolust ei ole tingimata mõeldud kui reaalsed tõendid sellest, vaid proovivad selgitada, mida mõtlevad inimesed selle all ,kui nad räägivad jumalast. Argumendid on mõeldud tõendama monoteistlikku ehk Aabrahami jumalat. Esimeses argumendis on Jumal „liikumatu liigutaja.“ See selgitab, et jumal on liikumise põhjuseks universumis ning, et kõik on liigutatud millegi poolt ja Jumal peab olema esimene liigutaja. Teises tõestuses väidab Thomas, et kuna tajutavas maailmas on kõigil põhjustel tagajärg ja kõigil tagajärgedel põhjus ning ei saa olla ühtegi tagajärge ilma põhjuseta, siis peab olema Jumal esimene mõjutav põhjus. Kolmas argument käsitleb Jumalat kui sõltumatut olendit
on sündmus A, siis tema põhjuseks on mingi varasem sündmus B. Sündmusel B pidi omakorda olema mingi põhjus. Kosmoloogilise argumendi pooldajad Teatud kujul esineb juba Platonil ja Aristotelesel G. W. F. Leibniz (1646-1716) Samuel Clarke (1675-1729) Christian Wolff (1679-1754) 6 Kosmoloogilise argumendi kriitika 1. Jumala põhjus? 2. Üldine põhjuste ahel 1. Jumala põhjus? • Kui igal asjal ja nähtusel on põhjus, siis peab põhjus olema ka Jumalal. Jumal on ju argumendis mittepõhjustatud. • Tekib õigustatud küsimus: mis põhjustas Jumala? Kui sellele vastatakse, et kõik v.a. Jumal on põhjustatud, siis miks see põhjuste ahel peaks just Jumala juures katkema? Miks ei peatu see regressioon nt universumi tekke juures? Bertrand Russelli sõnastuses: “Tõepoolest, kui igal asjal peab olema põhjus, siis peab põhjus olema ka Jumalal. Kui võib olla olemas miski, millel ei ole põhjust, siis selleks millekski võib olla maailm niisama hästi
osa abil) Antud juhul on pigem tegemist vaidlusega, sest autor vaidleb vastu üldisele arvamusele, et majanduskriis on halb. Tema seisukoht on täpselt vastupidine – majanduskriis on hea. Küll aga jõuab autor teksti lõpus uskumuseni, et majanduskriisi ei eksisteerigi. Sellega muutus vaidlus lahkarvamuseks. Teksti põhjal jääb mulje, et autor on end teesiga siiralt sidunud, sest ta ei liialda ega iroonitse, vaid väljendab end selgelt, loogiliselt ning põhjendatult. D) Fikseeri argumendis tehtavad üldistused ning üldistuste liigid (Hallapi teksti 7. osa põhjal) Majanduskriisiga kaasneb tööpuudus. (universaalne üldistus) Kui keegi inimest palgale ei võta, palkab ta enese viimaks ise. (presumptiivne üldistus) Majanduskasvule järgneb majanduskriis. (universaalne üldistus) Majandusega seotud inimestel on kõige parem ülevaade sellest, mis majanduses toimub ja mis tulemas. (induktiivne üldistus)
liikmed või isegi satanistid nõuavad koolis oma tähtpäevi. Siis ei olekski enam võimalik koolis õppetööga tegeleda, sest pidevalt on vaja kellegi tähtpäevi tähistada ja kõigile vabu päevi anda. Selliste arengute vältimiseks ei tohiks koolis enam tähistada ka kristlikke pühi. Kriitika: Miks kritiseerida kooli, kui kool järgib riiklikke tähtpäevi? Probleemi peaks lahendama riigi tasandil. Kriitika läheb natuke märgist mööda, kuna argumendis ei kritiseeritagi kooli, vaid põhjendatakse väidet, et kristlikke pühi ei tohiks koolis tähistada. Pole öeldud, kas argumenteerija arvates peaks seda reguleerima kooli tasandil või riigi tasandil. 1,5 p. e. Toomas: Sa usud evolutsiooniteooriat, eks ole? Tiina: Jah, küllap vist usun. Toomas: Aga kuidas sa siis võid astmelist tulumaksu pooldada? Tiina: Miks ma siis ei või? Kuidas see asjasse puutub?
koolivormi poolt ("Koolivormi kehtestamine Eesti koolides on põhjendatud, sest see vähendab ebavõrdsust rikaste ja vaeste laste väljanägemise vahel") ongi tegelikult väide. Nagu näha, on väite esimene pool reeglina väitlusteema ise, ja teine pool see, mida parasjagu väidetakse. Väide peaks olema võimalikult selge: mida lihtsamat ideed te püüate edasi anda, seda suurem on lootus, et kohtunik teist ka aru saab. Vahel kasutatakse väite asemel argumendis lihtsalt paarisõnalist pealkirja võis silti, mis ei ole sõnastatud väitelausena. Meie koolivormi näite puhul võib selle argumendi pealkirjaks panna lihtsalt "ebavõrdsuse argument" või isegi "sotsiaalne argument". 2. Seletus Kui väide on esitatud, peaks kriitiliselt mõtleval inimesel tekkima küsimus: "Miks see nii on?" Seletuses vastatakse sellele küsimusele ehk räägitakse argument loogiliselt, abstraktsel tasandil,
Argumendi mõte tuleneb esitusest (tähendamistegu) ja sisust (sõnum). Nendest on välja loetavad argumendi struktuur ja funktsioon ehk argumendi loogika. Argumendi struktuur ja funktsioon on kõige tähtsamad argumendi tunnused – loogika peab olemas olema. Argumendi leidmiseks tuleb leida selle esitusest loogilise struktuuri elemendid 1) tees, seejärel 2) eeldused, püstitada mingi hüpotees ja siis otsustada selgelt funktsiooni ja sisu üle. Argumendis on alus (üks või mitu eeldust) ning tees ehk järeldusotsus ning järeldusseos. Argumendis on alati olemas järeldus - PÕHITUNNUS. Järeldustega täidetakse kaemuslikkuse (tunnetatu) lünklikkust. Teatud argumentides ei kasutata sõnu. Näiteks jõuga ähvardamine on ka argumenteerimine. Röövel ähvardab püssiga ohvrit ja ütleb „anna raha siia”. Relva ähvarduse juures on vaikivad otsustused: ohver teab, mida relv võib talle teha. Riik ähvardab kõiki kurjategijaid
Bioeetika – bioloogiliste distsipliinide ja eluteadustega seotud eetiliste küsimuste uurimine. Peaasjalikult inimese tervist ja heaolu puudutavad küsimused. Valdava osa moodustab meditsiinieetika, sageli mõeldaksegi bioeetika all just seda. Keskkonnaeetika – võidakse lugeda bioeetika alla kuuluvaks, aga enamasti eraldi haruna käsitletud. 4. Millistest osadest koosneb argument? Toetav väide, järeldus. Toetuseks kasutatud väited, eeldused. 5. Millistel juhtudel võidakse argumendis saada väär järeldus? Järeldus ei tulene eeldustest. Eeldused on väärad. 6. Mida ütleb Hume’i seadus? Too mõni näide Hume’i seaduse rikkumise kohta. Faktidest ei saa tuletada väärtusi. E1: GMO on elusorganism, mille geneetilist koodi on muudetud. E2: Geneetilise koodi muutmine on ebaloomulik. J: GMOde arendamine ja kasutamine tuleb keelata. 7. Kuidas töötab reflektiivtasakaalu meetod ja mille jaoks seda kasutatakse?
Sest kuidas muidu oleks see võimalik? Kuidas saab nii hämmastavat asja nagu teadvus või vaim seletada ilma aluseksoleva vaimsuseta? Teiste sõnadega, tõsiasjast, et tunnetus on võimalik, järeldub jumala olemasolu. )/ 1) Hume: mis on Jumala põhjus? Kes või mis andis Jumalale korrapära? Kui vastata, et ta korrapärastab end ise, siis on õigustatud küsimus, miks ei võiks ka tema loodud maailmas asjad ise end luua ja korrapärastuda ? 2) Teleoloogilises argumendis viidatakse inimese loodud asjadele ning järeldatakse analoogia alusel, et ka kogu maailm on niisugune s.t kellegi mõistusliku olendi poolt loodud. Kas siin on ikka sarnasus olemas? Seda, et maja ei saa tekkida ilma ehitajata, teame kogemusest. Aga kust me teame, et maailm ei saa tekkida loojata? Kas me oleme seda kogenud? Kas oleme olnud tunnistajaks mõne maailma loomisele? Majad, kellad ja muu inimese loodu on ju vaid osake maailmast. Kas on korrektne teha osa alusel järeldusi terviku kohta
2m t Sarnane olukord võiks tekkida juhul, kui vedru otsa riputatud koormus võnguks suure takistusega keskkonnas, näiteks õlis. Veel suurema sumbuvuse korral, kui > 2 km , (7.19) oleks olukord veel keerulisem, kuna ruutjuur valemi (7.15) koosinuse argumendis muutuks imaginaarseks. Seda juhtu me põhjalikumalt ei käsitle. Mainime ainult, et ka sel juhul toimub võnkumise asemel keha eksponentsiaalne lähenemine tasakaaluasendile, kuid veel aeglasemalt kui juhul (7.17). 7.2 Harmooniline võnkumine. Harmooniliseks võnkumiseks nimetatakse mingi füüsikalise suuruse muutumist ajas siinuse või koosinuse seaduse järgi. Harmoonilise võnkumise tekketingimused:
väiteid, suhtuda kriitiliselt väidetesse. Suured muutused toimuvadki läbi otsustavate eksperimentide – Moorei katse, millega lükati ümber eetri kui keskkonna olemasolu. Gravitatsiooni lainete maal detekteerimise katse – suurte objektide vastasmõjust tekkiv gravitatsioonilaine. Induktsioon pragmatismis – induktiivne argument võib olla edukas, sama edukas kui detuktiivne argument. Popper ütleb, et see ei ole siiski õigustatud edukuse appi võtmine loogilises argumendis, deduktsiooni põhiline eelis on – peaksime alati vaatama vastunäiteid. Kas vastukäivad tõendid lükkavad alati tõendid ümber? Falsifikatsioon siiski alati 100% ei tööta. Mis on Popperi tugevad küljed? Idee, et me liigume tugevama tõe suunas, välistades vigu. Popperi on keelatud, et ühekordne olukord ei kehti (muidu kogu aeg kehtib), ehk erandeid ei saa olla mingis teoreetilises vaatekohas. Mida üldisem, suurema ulatusega teooria, seda parem. Pluss –ei pea minema
AIY3310 Diskreetne matemaatika Lühikonspekt Käesolev lühikonspekt katab suure osa aines AIY3310 (endise koodiga LIY3310) loetavast. Samal ajal ei saa seda materjali vaadelda kui antud aine täiskonspekti, mille läbitöötamine garanteeriks hea eksamiresultaadi. Loengutes ja harjutustundides käsitletakse mitmeid probleeme tunduvalt põhjalikumalt. Sellest hoolimata usun, et antud kirjutisest on paljudele tudengitest lugejatele kasu valmistumisel kontrolltööks ja eksamiks. Margus Kruus HULGATEOORIA PÕHIMÕISTEID HULK - algmõiste, intuitiivse definitsiooni järgi objektide kogum. George Cantor (1845-1918) - saksa matemaatik, hulgateooria rajaja. Hulgad jaotuvad lõpmatuteks ja lõplikeks. Meie kursuses käsitletakse lõplikke hulki, mõnikord ka lõpmatuid loenduvaid hulki. Hulgateoreetilised operatsioonid · Hulkade ühend AB={x |(xA)V (xB)} · Hulkade ühisosa (lõige) AB={x |(xA)& (xB) · Hulga täiend A = { x | ( x I ) & ( x A ) }, kus I on n...
HULGATEOORIA PÕHIMÕISTEID HULK - algmõiste, intuitiivse definitsiooni järgi objektide kogum. George Cantor (1845-1918) - saksa matemaatik, hulgateooria rajaja. Hulgad jaotuvad lõpmatuteks ja lõplikeks. Meie kursuses käsitletakse lõplikke hulki, mõnikord ka lõpmatuid loenduvaid hulki. Hulgateoreetilised operatsioonid Hulkade ühend A B = { x ( x A) V ( x B ) } Hulkade ühisosa (lõige) A B = { x ( x A) & ( x B ) Hulga täiend A = { x ( x I ) & ( x A ) }, kus I on nn. universaalhulk. Hulkade vahe A B = { x ( x A) & ( x B ) } Hulkade sümmeetriline vahe A B = { x (( x A ) & ( x B )) V (( x A ) & ( x B )) } Hulga A astmehulgaks 2A nimetatakse hulga A kõigi alamhulkade hulka. Hulgateoreetiliste operatsioonide omadused Kommutatiivsusseadused A B = B A B = B Assotsiatiivsusseadused A ( B C ) = ( A B ) C A ( B C ) = ( A B ) C Distributiivsusseadused A ( B C ) = ...
Füüsikaline maailmapilt (I osa) Füüsikaline maailmapilt (I osa)......................................................................................1 Sissejuhatus................................................................................................................1 1.Loodus ja füüsika....................................................................................................2 1.1.Loodus..............................................................................................................2 1.2. Füüsika............................................................................................................2 1.2.1. Aja, pikkuse, pindala, ruumala ja massi mõõtmine läbi aegade...........9 1.2.2.Fundamentaalkonstandid ja mis juhtuks, kui need muutuksid...........11 1.2.3. Füüsika ajaloost..................................................................................13 ...
muutus, mida maailmas kohtame, on millestki põhjustatud. Kui on sündmus A, siis tema põhjuseks on mingi varasem sündmus B. Sündmusel B pidi omakorda olema mingi põhjus. Kosmoloogilise argumendi pooldajad Teatud kujul esineb juba Platonil ja Aristotelesel G. W. F. Leibniz (1646-1716) Samuel Clarke (1675-1729) Christian Wolff (1679-1754) Kosmoloogilise argumendi kriitika. Jumala põhjus? - Kui igal asjal ja nähtusel on põhjus, siis peab põhjus olema ka Jumalal. Jumal on ju argumendis mittepõhjustatud. Tekib õigustatud küsimus: mis põhjustas Jumala? Kui sellele vastatakse, et kõik v.a. Jumal on põhjustatud, siis miks see põhjuste ahel peaks just Jumala juures katkema? Miks ei peatu see regressioon nt universumi tekke juures? Bertrand Russelli sõnastuses:“Tõepoolest, kui igal asjal peab olema põhjus, siis peab põhjus olema ka Jumalal. Kui võib olla olemas miski, millel ei
seesmise väärtuse. Sisuliselt võime seda näha kui küsimust, kui hästi väljendab või edendab demokraatia vabaduse ja võrdsuse väärtusi. Viimatimainitud küsimuse arutamisel on ka niisugune täiendav eelis, et see aitab meil otsustada, kas Rousseau süsteem on säärane, mille rakendamist peaksime praktikas soovima. Kõigepealt siis, kuivõrd väljendab Rousseau politeia (polity) võrdsuse ideed? Üks viis, kuidas võrdsus tema argumendis mängu astus, oli mõtte kaudu, et kui kõik pole enamvähem ühevõrra jõukad, tekivad kildkonnad. See mitte ainult ei tumestaks hääletajate otsustusvõimet, vaid looks võibolla ka takistusi üldise tahte olemasolule sellise poliitika olemasolule, mis oleks võrdselt kõigi hääletajate huvides. Sest rikkad taotleksid niisugust seaduste kogumit, mis tooks neile erilist kasu, ning neil oleks raha ja mõju, et korraldada asju enesele soodsas suunas
Kriis – nähakse maailma uues valguses. Ptk 8. Kuidas teadlased reageerivad kriisile? Miks on paradigmast loobumine keeruline? Teadmine, et kriis eksisteerib lõdvendab teoreetilisi stereotüüpe ja pakub lisanduvaid andmeid vajalikuks paradigma muutuse puhul. Teadlased vastavad anomaalia sobivusele teooria ja looduse vahel, et muutus kriisiks ja ekstraordinaarse teaduse algamiseks. Kuidas paradigma vahetus toimub. Normaalteadus proovib lahendada teooriat ja fakte argumendis. Anomaaliate teadvustamise tulemus kriisis ja eelnev tingimus, et ilmuksid uuenenud teooriad ja paradigma vahetus – kriis on vajalik, pinge teaduslikus uurimistöös; pole olemas uurimistööd ilma vastandnähtusteta ehk anomaaliatena (anomaaliad tekitavad pinge ja kriisi; kriis on implitsiitne (kaasaarvatud( uurimistöös, sest iga probleem, mida normaalteadus näeb mõistatusena, saab näha teisest vaatenurgast, kui anomaalia ja seega on see kriisi allikas.
Jacksoni meelemuutus. Jackson, Postscript on Qualia: Meie maailmas saab kvaalide loomuse tuletada maailma füüsilise loomuse täielikust käsitusest. Kuivõrd me teame, et kvaalide kohta käival teadmisel on puhtfüüsikalised põhjused, siis ei tohiks ka see, mida Mary õpib, olla midagi mittefüüsikalist. Teadmise argumendist järeldub epifenomenalism kvaalide suhtes, kuid epifenomenalism pole tõsiseltvõetav. Seega peaks teadmise argumendis olema mingi puudus. Miks tundub siis meile, et Mary õpib juurde midagi uut? Informatsiooni omandamise viis: meelekogemus on harukordselt kiire viis omandamaks relatsioonilist ja funktsionaalset informatsiooni, mida muidu tuleks koguda kokku sammhaaval eri allikatest. Kiire omandamise tõttu tundub, et omandatakse infot maailma seesmise loomuse kohta. 11. Teadvus(Chalmers, Otse teadvuseprobleemi kallale. Dennett, Tagurpidi teadvuseprobleemi kallale).
Kui on sündmus A, siis tema põhjuseks on mingi varasem sündmus B. Sündmusel B pidi omakorda olema mingi põhjus. Kosmoloogilise argumendi pooldajad Teatud kujul esineb juba Platonil ja Aristotelesel G. W. F. Leibniz (1646-1716) Samuel Clarke (1675-1729) Christian Wolff (1679-1754) Kosmoloogilise argumendi kriitika Jumala põhjus? - Kui igal asjal ja nähtusel on põhjus, siis peab põhjus olema ka Jumalal. Jumal on ju argumendis mittepõhjustatud. Tekib õigustatud küsimus: mis põhjustas Jumala? Kui sellele vastatakse, et kõik v.a. Jumal on põhjustatud, siis miks see põhjuste ahel peaks just Jumala juures katkema? Miks ei peatu see regressioon nt universumi tekke juures? Bertrand Russelli sõnastuses:"Tõepoolest, kui igal asjal peab olema põhjus, siis peab põhjus olema ka Jumalal. Kui võib olla olemas miski, millel ei ole põhjust, siis selleks millekski võib olla maailm niisama
2m t Sarnane olukord võiks tekkida juhul, kui vedru otsa riputatud koormus võnguks suure takistusega keskkonnas, näiteks õlis. Veel suurema sumbuvuse korral, kui 2 km , (7.19) oleks olukord veel keerulisem, kuna ruutjuur valemi (7.15) koosinuse argumendis muutuks imaginaarseks. Seda juhtu me põhjalikumalt ei käsitle. Mainime ainult, et ka sel juhul toimub 5 võnkumise asemel keha eksponentsiaalne lähenemine tasakaaluasendile, kuid veel aeglasemalt kui juhul (7.17). 7.2 Harmooniline võnkumine. Harmooniliseks võnkumiseks nimetatakse mingi füüsikalise suuruse muutumist ajas siinuse või koosinuse seaduse järgi.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
