Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

SISSEJUHATUS FILOSOOFIASSE 2012 sügis (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • MIS ON FILOSOOFIA ?
  • Mida tähendab, et filosoofia põhiküsimused on koolkonna spetsiifilised ?
  • Mida õpetab filosoofia Russelli arvates ?
  • Mida kujutab inimene endast universumi suhtes ?
  • Mida võib silmas pidada mõistega ,,tõeteooria" ?
  • Milles seisneb nn tõekandjate küsimus ?
  • Kuidas näidata vastavust ?
  • Milles seisneb tõe koherentsusteooria ?
  • Milles seisneb printsipiaalne erinevus vastavusteooria ja koherentsusteooria vahel ?
  • Mis on uskumuste süsteem ?
  • Mis on deflatsionism ja kuidas see erineb teistest tõeteooriatest ?
  • Millega tegeleb epistemoloogia ?
  • Mida tähendab küsimus ,,teadmise ulatusest" ?
  • Kui palju me teame ?
  • Kus on teadmise piir ?
  • Mida heidab feminism ette traditsioonilisele epistemoloogiale ?
  • Mis on propositsiooniline teadmine ?
  • Mida me teeme, kui ütleme, et ,,tapmine on väär" ?
  • Mis on tagajärjed ?
  • Kus on nende piir ?
  • Milles seisneb kategooriline imperatiiv ?
  • Mis juhtuks, kui kõik sellest lähtuksid ?
  • Mis on vabadus? Kuidas mõõta vabadust ?
  • Kes või mis on vabaduse subjekt ?
  • Kui kõik on ettemääratud ?
  • Kui kõik on juhuslik ?
  • Kui palju vabadust võib/peab riik inimesele andma ?
  • Mil määral on indiviidil võimalus vabalt toimida ?
  • Kes/mis on vaba ?
  • Kuidas põhjendas Mill seisukohta, et mõtte ja arutlemisvajadus peaks olema täielik ?
  • Milles seisneb Milli vabaduse e. kahjuprintsiip ?
  • Mis on Rawlsi hüpoteetiline algolukord ja mis on selle konstrueerimise mõte ?
  • Kes nad tegelikult on) ?
  • Miks peaks nad sellega nõustuma ?
  • Kuidas kritiseerib Nozick malli- ja eesmärgikeskseid õigluskontseptsioone ?
  • Mis saab siis, kui algne omandamine olnud ebaõiglane ?
  • Kuidas kritiseerib Walzer Rawlsi ja Nozicku õigluskontseptsioone ?
  • Mida valiksid sellised inimesed nagu meie ?
  • Kuidas erineb volitatud esindaja teooria sõltumatu esindaja teooriast ?
  • Milles seisneb demokraatia paradoks ?
  • Milliseid hädaohte näeb Mill demokraatiale ja milliseid väljapääse ta pakub ?
  • Kuidas kritiseerib Schumpeter klassikalist demokraatiadoktriini ?
  • Kuidas võib mõista küsimust ,,mis on kunst" ?
  • Missugused ümbritsevatest objektidest on kunstiteosed ?
  • Mis on kunsti tarvilikud ja piisavaid tunnuseid ?
  • Mis ,,tüüpi" asjad on kunstiteosed ?
  • Mida tahtis Kennick tõestada kaubalao näitega ?
  • Milles seisneb Danto visuaalselt eristamatute paaride argument ?
  • Kuidas sai kunstiks esimene kunstiteos ?
  • Millised on E-hoiaku teooria definitsioonilised, normatiivsed ja ontoloogilised küsimused ?
  • Mis on esteetiline hoiak ?
  • Mis on tüpoloogiline iseloomustus ?
  • Mille suhtes võetakse e-hoiaku ?
  • Mille suhtes üldse saab võtta e-hoiaku ?
  • Mille suhtes peaks võtma e-hoiaku ?
  • Miks peaks objekte kogema e-hoiakust lähtuvalt ?
  • Miks me soovime vaadata (kuulata) esteetiliselt ?
  • Mis on e-hoiakust tolku ?
  • Mis on sümpaatilisus ?
  • Kuidas kritiseerib Dickie Stolnitzi teooriat ?
  • Kuidas võivad huvitus ja sümpaatilisus omavahel vastuollu minna ?
  • Kuidas määratletakse E-hoiaku teooriates (nt Stolnitz) E-objekti ?
  • Milles seisneb ontoloogiline universalism ?
 
Säutsu twitteris
SISSEJUHATUS FILOSOOFIASSE 2012 sügis  -- 31.12.2012  00:00 
 
1.-2. MIS ON FILOSOOFIA? 
1.  Selgitage sõna „filosoofia“ etümoloogiat. 
Sõna „filosoofia“ on võetud kreeka keelest ning tähendab tarkusearmastus. 
Sõna esmatarvitus pole väga selge, u 5-4 saj. e.m.a  Herodotos  oma töödes. 
Esimeseks filosoofiks peetakse sageli Thalest (6. saj. e.m.a)  
 
2.  Mida tähendab, et filosoofia põhiküsimused on koolkonna  spetsiifilised
Iga filosoofia koolkonnal on omad küsimused, millega nad tegelevad.  Koolkondi seob ühine 
eeldus filosoofia tegemise viisidest: põhiprobleemidest ja meetoditest mida ei panda 
igapäevaselt  kahtluse  alla. 
 
3.  Nimetage  teoreetilise  ja praktilise filosoofia valdkondi. 
Teoreetiline filosoofia:  epistemoloogia  ( teadmisega  seotud küsimused), metafüüsika (olemisega 
seotud küsimused),  keelefilosoofia  (käsitletakse probleeme, mis tekivad keelelistest 
segadustest), teadusfilosoofia (teaduse olemuse  uurimine ). 
Praktiline filosoofia: poliitikafilosoofia (õigluse, omandi, riigi, vabaduse ja  valitsemisega  seotud 
küsimused),  eetika  (moraalifilosoofia, õige ja väära  vahekord ), esteetika ( kunstifilosoofia , ilu ja 
kunstiga seotud küsimused), haridusfilosoofia (hariduse ja õpetamisega seotud küsimused). 
 
4.  Selgitage mis mõttes on filosoofia kriitiline. 
Filosoofilise probleemi püstitamine ja selle lahendamine algab reeglina kahtluse ja kriitikaga.  
Filosoofia ei paku valmiskujul tõdesid, mida kahtluse alla ei seata. 
Filosoofia on reeglina kriitiline  kolmes  suhtes:  
..argimõtte, tava-arusaamade ja eelarvamuste suhtes 
..teiste filosoofide mõtete, teooriate, argumentide ja järelduste suhtes 
..oma enese eelduste suhtes. 
 
5.   Iseloomustage   filosoofiat  Sokratese ja Jeesuse erinevusele tuginedes. 
Võrreldes Jeesusega, Sokrates: 
.. ei andnud õpilastele dogmasid ega õpetussüsteeme 
.. ei andnud lunastust ega pääsemist 
.. ei nõudnud usku usupügalatesse 
.. suunas inimesi iseenda kaudu uurima ja taotlema tarkust, tõde ja hüve. 
.. oli  filosoof , kes armastas tarkuse  otsimist 
..ei ole õpetaja, kel see tarkus on juba käes. 
Niisiis , filosoofia on tarkuse otsimine, iseenda kaudu uurimine ja  taotlemine , mis ei anna 
dogmasid ja õpetussüsteeme ega nõua usku ükskõik millesse. 
 
6.  Mida õpetab filosoofia Russelli  arvates? Konstrueerige näide. 
Filosoofia on omamoodi vahelüli teaduse ja  teoloogia  vahel. Filosoofia on eikellegimaa. 
Filosoofia otsib vastuseid küsimustele, millele ei saa vastata laboris (teaduslikult) ja millele 
teoloogide poolt  pakutud  vastuseid võib seata kahtluse alla. Peamine ülesanne, mis võib praegu 
täita filosoofia neile, kes sellega tegeleb on õpetada neid, kuidas elada ilma kindluseta ning 
samal ajal ei jää halvatuks ostustamatuse tõttu. (A History of  Western   Philosophy , 1945) 
Alustuseks võime öelda, et eksisteerivad probleemid, mis teatud inimesi huvitavad ja mis 
vähemasti praegu ei kuulu ühelegi eriteadusele. 
Filosoofia küsimusteks on: 
.. Kas tõesti eksisteerivad  loodusseadused  või tegemist on meie usuga nendesse? 
.. Mida kujutab inimene endast universumi suhtes? 
.. Kas tarkus on tõesti olemas või tegemist on rafineeritud rumalusega? jpt 
 
7.  Selgitage milles seisneb tarvilike ja piisavate tingimuste meetod. 
Näide „ printsessi “ mõistega: 
.. „naissus“ on printsessile tarvilik, aga mitte piisav – leidub naisi, kes pole printsessid. 
.. võime lisada: „kuninglik päritolu“ 
.. „naissus“ ja „kuninglik päritolu“ on eraldivõetuna tarvilikud, kuid ainult koos on nad  piisavad
Seega, mitte alati üks tarvilikest tingimustest on piisav, tarvilikke tingimusi võib olla palju, aga et 
langetada otsust tuleb, et neid oleks piisavalt palju 
 
8.  Selgitage filosoofiliste probleemide iseloomu I. Berlini järgi. 
Filosoofilised probleemid ei  empiirilised  (vastus on võimalik leida vaatlusest) ega  formaalsed  
(vastus on võimalik arvutada)  
Filosoofilistel probleemidel on erinev iseloom, mõned neist käsitlevad fakte ja väärtusi, mõned 
sõnu ja sümboleid, mõned ka  meetodeid , teaduste  vahekorda , moraali, poliitikat. 
Neid ühendab aga üks oluline sarnasus – neile pole võimalik vastata ei vaatluse, arvutluse, 
induktiivsete ega deduktiivsete meetodite abil. 
Täpset vastust neile pole võimalik leida sõnaraamatust, entsüklopeediast, konspektidest. 
 
 
3.-4. TÕDE 
1.  Mida võib silmas pidada mõistega „tõeteooria“? (vähemalt 3) 
Silt „tõeteooria“ on tähistanud erinevaid asju. See on teooria: 
.. tõekandjatest ( laused , kaardid, faktid) 
.. tõefraasi („on tõene“) funktsioonist 
.. tõe kriteeriumist 
.. tõest endast 
.. sõna „tõene“ tähendusest 
.. mida tähendab mõista sõna „tõene“ 
.. sellest, mida tähendab omada tõe mõistet. 
 
2.  Milles seisneb nn tõekandjate küsimus? 
Tõesust  omistatakse  eelkõige keelelistele ühikutele. 
Et keeleväliste asjadega (majad,  kivid ) seoses saaks tõest rääkida tuleb nende asjade kohta 
midagi väita. Tõed ja väärused on arvamuste ja väidete omadused. 
Täpsustused:  
.. tõesust ei omistata mitte kõikidele keelelistele ühikutele, nt käsud, hüüatused, küsimused. 
.. kui „tõeline“ tähendab näidis, eeskujulik,  ehtne  (tõeline armastus, kommunist, isiksus, 
luuletaja jms) 
 
3.  Iseloomustage tõe vastavusteooriat ja  esitage  vähemalt kaks etteheidet sellele. 
Tõesus seisneb väite (otsustuse) ja tegelikkuse vastavuses. 
Väide X on tõene ainult siis, kui X vastab faktile. 
Kolm „tõde“ vastavusteooriast: 
.. ajalooliselt kõige vanem teooria 
.. kõige lähedasem tavaarusaamale tõest. 
.. kõige tunnustatuim tõeteooria 
Etteheited: 
..Kuidas näidata vastavust? Väited ja maailm kuuluvad erinevatesse kategooriatesse, st neid ei 
saa võrrelda. 
.. Moraalitõdedel pole moraalifakte, millega saaksid moraalitõed vastavuses olla 
.. aprioorsete tõdede probleem (nt 2+3=5), me ei ta milles seisneb vastavus tegelikkusega. 
 
4.  Milles seisneb tõe koherentsusteooria? 
Tõde seisneb kooskõlalisuses, sidususes. 
Väide on tõene siis, kui ta on kooskõlas teiste tõeseks tunnistatud  väidetega. 
Kooskõla tähendab vastuolu puudumine.  
X sündis aastal 1973 ja X sündis aastal 1937 on  vastuolus
Teooria 2 lähtekohta: 
.. metafüüsiline lähtekoht – pole eraldiseisvalt uskumusi või objekte; maailm ongi ainult 
uskumuste süsteem. 
.. episteemiline lähtekoht – me ei saa väljapoole oma uskumusi, et vaadata kuidas nad vastavad 
nn objektiivseile faktidele; uskumuse põhjenduseks võib olla ainult teine  uskumus  
 
5.  Milles seisneb printsipiaalne erinevus  vastavusteooria ja koherentsusteooria vahel? 
Vastavusteooria järgi: väide (uskumus) – maailm (faktid) 
Koherentsusteooria järgi: väide – teised väited  
 
6.  Iseloomustage vähemasti kahte koherentsusteooria nõrkust. 
.. mis on uskumuste süsteem? Kelle uskumustega peab välde olema kooskõlas, selleks et see 
väide saaks olla tõene? (kas ühiskonna/teadlaste/ tarkade /suure juhi/enamuse/ kirikuisade?) 
.. „ Jane  Austeni probleem“ – A: „J. A. poodi mõrvari poolt“ B: „J.A. suri oma  voodis “ 
Mõlemad uskumused on koherentsed mõne uskumuste hulgaga. Keegi ei  eelda , et A on tõene, 
kuid koherentsusteoreetik ei saa õelda et A on väär, B on tõde. 
 
7.  Iseloomustage lühidalt pragmatismi tõekontseptsiooni. 
Pragmaatiline tõeteooria määratleb tõeste uskumise tagajärgede kaudu. (W. James) 
Tõe  kriteerium  on tegevuse edukus. 
Tõesed on sellised uskumused: 
.. mis „töötavad“ 
.. millest lähtudes saab sihipäraselt tegutseda 
.. mis ennast õigustavad 
.. millesse on kasulik  uskuda  
Uskumus tuleb tõeseks lugeda siis, kui sellele rajanev tegevus viib seatud eesmärgile. 
Täpsustused: 
.. absoluutset tõde pole, peame leppima nende tõdedega, mis töötavad. 
.. leidub siiski mõningaid absoluutseid tõdesid, nö tajumuslikult ilmsed (nt 1+1=2, valge erineb  
hallist  vähem kui  mustast
 
8.  Esitage vähemalt kaks vastuväidet pragmatismi tõekontseptsioonile. 
.. sõna „töötama“ on kahemõtteline: mingi uskumus prognoosib juhtuvat, mingi uskumus 
varustab meid energiat. 
.. võib ju olla kasulik millessegi, mis on väär (nt hauatagusesse ellu) 
.. mõned tõed on kasutud, mõned on kahjulikud (on valus kuulata) 
 
9.  Mis on deflatsionism ja kuidas see erineb teistest tõeteooriatest? 
Moto: „Laskem tõest ja tõeteooriatest õhk välja!“ 
Tõeprobleemiga pole mõtet vaeva näha. 
.. tõe mõiste pole midagi sügavat ja tähtsat, nagu eelmised teooriad on eeldanud 
.. tõde ei oma mingit deepi „olemust“ – pole tõdede ühist omadust. 
.. tõeprobleem on filosoofe masendanud seetõttu, et nad otsivad seda, mida pole olemas. 
Deflatsionism ei väida, et tuleks: 
..  fraas
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
SISSEJUHATUS FILOSOOFIASSE 2012 sügis #1 SISSEJUHATUS FILOSOOFIASSE 2012 sügis #2 SISSEJUHATUS FILOSOOFIASSE 2012 sügis #3 SISSEJUHATUS FILOSOOFIASSE 2012 sügis #4 SISSEJUHATUS FILOSOOFIASSE 2012 sügis #5 SISSEJUHATUS FILOSOOFIASSE 2012 sügis #6 SISSEJUHATUS FILOSOOFIASSE 2012 sügis #7 SISSEJUHATUS FILOSOOFIASSE 2012 sügis #8 SISSEJUHATUS FILOSOOFIASSE 2012 sügis #9 SISSEJUHATUS FILOSOOFIASSE 2012 sügis #10 SISSEJUHATUS FILOSOOFIASSE 2012 sügis #11 SISSEJUHATUS FILOSOOFIASSE 2012 sügis #12 SISSEJUHATUS FILOSOOFIASSE 2012 sügis #13 SISSEJUHATUS FILOSOOFIASSE 2012 sügis #14 SISSEJUHATUS FILOSOOFIASSE 2012 sügis #15 SISSEJUHATUS FILOSOOFIASSE 2012 sügis #16 SISSEJUHATUS FILOSOOFIASSE 2012 sügis #17 SISSEJUHATUS FILOSOOFIASSE 2012 sügis #18
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 18 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-10-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 42 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor jekaterinadubinbko Õppematerjali autor

Mõisted


Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

34
docx
Sissejuhatus filosoofiasse
51
docx
Sissejuhatus filosoofiasse materjal eksamiks
15
odt
Sissejuhatus filosoofiasse
37
docx
Sissejuhatus filosoofiasse
59
pdf
Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse
34
docx
Filosoofia eksami kordamisküsimused
42
docx
Sissejuhatus filosoofiasse kõik kodused tööd
60
docx
Sissejuhatus vaimufilosoofiasse





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun