Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

SISSEJUHATUS FILOSOOFIASSE 2012 sügis (0)

1 Hindamata
Punktid
Sügis - Värvikirev metsatukk, langevad tammelehed ja mädahõng - sügiselised luuletused

Esitatud küsimused

  • MIS ON FILOSOOFIA?
  • Mida tähendab et filosoofia põhiküsimused on koolkonna spetsiifilised?
  • Mida õpetab filosoofia Russelli arvates?
  • Mida kujutab inimene endast universumi suhtes?
  • Mida võib silmas pidada mõistega tõeteooria"?
  • Milles seisneb nn tõekandjate küsimus?
  • Kuidas näidata vastavust?
  • Milles seisneb tõe koherentsusteooria?
  • Milles seisneb printsipiaalne erinevus vastavusteooria ja koherentsusteooria vahel?
  • Mis on uskumuste süsteem?
  • Mis on deflatsionism ja kuidas see erineb teistest tõeteooriatest?
  • Millega tegeleb epistemoloogia?
  • Mida tähendab küsimus teadmise ulatusest"?
  • Kui palju me teame?
  • Kus on teadmise piir?
  • Mida heidab feminism ette traditsioonilisele epistemoloogiale?
  • Mis on propositsiooniline teadmine?
  • Mida me teeme kui ütleme et tapmine on väär"?
  • Mis on tagajärjed?
  • Kus on nende piir?
  • Milles seisneb kategooriline imperatiiv?
  • Mis juhtuks kui kõik sellest lähtuksid?
  • Mis on vabadus Kuidas mõõta vabadust?
  • Kes või mis on vabaduse subjekt?
  • Kui kõik on ettemääratud?
  • Kui kõik on juhuslik?
  • Kui palju vabadust võibpeab riik inimesele andma?
  • Mil määral on indiviidil võimalus vabalt toimida?
  • Kesmis on vaba?
  • Kuidas põhjendas Mill seisukohta et mõtte ja arutlemisvajadus peaks olema täielik?
  • Milles seisneb Milli vabaduse e kahjuprintsiip?
  • Mis on Rawlsi hüpoteetiline algolukord ja mis on selle konstrueerimise mõte?
  • Kes nad tegelikult on?
  • Miks peaks nad sellega nõustuma?
  • Kuidas kritiseerib Nozick malli- ja eesmärgikeskseid õigluskontseptsioone?
  • Mis saab siis kui algne omandamine olnud ebaõiglane?
  • Kuidas kritiseerib Walzer Rawlsi ja Nozicku õigluskontseptsioone?
  • Mida valiksid sellised inimesed nagu meie?
  • Kuidas erineb volitatud esindaja teooria sõltumatu esindaja teooriast?
  • Milles seisneb demokraatia paradoks?
  • Milliseid hädaohte näeb Mill demokraatiale ja milliseid väljapääse ta pakub?
  • Kuidas kritiseerib Schumpeter klassikalist demokraatiadoktriini?
  • Kuidas võib mõista küsimust mis on kunst"?
  • Missugused ümbritsevatest objektidest on kunstiteosed?
  • Mis on kunsti tarvilikud ja piisavaid tunnuseid?
  • Mis tüüpi" asjad on kunstiteosed?
  • Mida tahtis Kennick tõestada kaubalao näitega?
  • Milles seisneb Danto visuaalselt eristamatute paaride argument?
  • Kuidas sai kunstiks esimene kunstiteos?
  • Millised on E-hoiaku teooria definitsioonilised normatiivsed ja ontoloogilised küsimused?
  • Mis on esteetiline hoiak?
  • Mis on tüpoloogiline iseloomustus?
  • Mille suhtes võetakse e-hoiaku?
  • Mille suhtes üldse saab võtta e-hoiaku?
  • Mille suhtes peaks võtma e-hoiaku?
  • Miks peaks objekte kogema e-hoiakust lähtuvalt?
  • Miks me soovime vaadata kuulata esteetiliselt?
  • Mis on e-hoiakust tolku?
  • Mis on sümpaatilisus?
  • Kuidas kritiseerib Dickie Stolnitzi teooriat?
  • Kuidas võivad huvitus ja sümpaatilisus omavahel vastuollu minna?
  • Kuidas määratletakse E-hoiaku teooriates nt Stolnitz E-objekti?
  • Milles seisneb ontoloogiline universalism?

Lõik failist

SISSEJUHATUS FILOSOOFIASSE 2012 sügis  -- 31.12.2012  00:00 
 
1.-2. MIS ON FILOSOOFIA? 
1.  Selgitage sõna „filosoofia“ etümoloogiat. 
Sõna „filosoofia“ on võetud kreeka keelest ning tähendab tarkusearmastus. 
Sõna esmatarvitus pole väga selge, u 5-4 saj. e.m.a  Herodotos  oma töödes. 
Esimeseks filosoofiks peetakse sageli Thalest (6. saj. e.m.a)  
 
2.  Mida tähendab, et filosoofia põhiküsimused on koolkonna  spetsiifilised
Iga filosoofia koolkonnal on omad küsimused, millega nad tegelevad.  Koolkondi seob ühine 
eeldus filosoofia tegemise viisidest: põhiprobleemidest ja meetoditest mida ei panda 
igapäevaselt  kahtluse  alla. 
 
3.  Nimetage  teoreetilise  ja praktilise filosoofia valdkondi. 
Teoreetiline filosoofia:  epistemoloogia  ( teadmisega  seotud küsimused), metafüüsika (olemisega 
seotud küsimused),  keelefilosoofia  (käsitletakse probleeme, mis tekivad keelelistest 
segadustest), teadusfilosoofia (teaduse olemuse  uurimine ). 
Praktiline filosoofia: poliitikafilosoofia (õigluse, omandi, riigi, vabaduse ja  valitsemisega  seotud 
küsimused),  eetika  (moraalifilosoofia, õige ja väära  vahekord ), esteetika ( kunstifilosoofia , ilu ja 
kunstiga seotud küsimused), haridusfilosoofia (hariduse ja õpetamisega seotud küsimused). 
 
4.  Selgitage mis mõttes on filosoofia kriitiline. 
Filosoofilise probleemi püstitamine ja selle lahendamine algab reeglina kahtluse ja kriitikaga.  
Filosoofia ei paku valmiskujul tõdesid, mida kahtluse alla ei seata. 
Filosoofia on reeglina kriitiline  kolmes  suhtes:  
..argimõtte, tava-arusaamade ja eelarvamuste suhtes 
..teiste filosoofide mõtete, teooriate, argumentide ja järelduste suhtes 
..oma enese eelduste suhtes. 
 
5.   Iseloomustage   filosoofiat  Sokratese ja Jeesuse erinevusele tuginedes. 
Võrreldes Jeesusega, Sokrates: 
.. ei andnud õpilastele dogmasid ega õpetussüsteeme 
.. ei andnud lunastust ega pääsemist 
.. ei nõudnud usku usupügalatesse 
.. suunas inimesi iseenda kaudu uurima ja taotlema tarkust, tõde ja hüve. 
.. oli  filosoof , kes armastas tarkuse  otsimist 
..ei ole õpetaja, kel see tarkus on juba käes. 
Niisiis , filosoofia on tarkuse otsimine, iseenda kaudu uurimine ja  taotlemine , mis ei anna 
dogmasid ja õpetussüsteeme ega nõua usku ükskõik millesse. 
 
6.  Mida õpetab filosoofia Russelli  arvates? Konstrueerige näide. 
Filosoofia on omamoodi vahelüli teaduse ja  teoloogia  vahel. Filosoofia on eikellegimaa. 
Filosoofia otsib vastuseid küsimustele, millele ei saa vastata laboris (teaduslikult) ja millele 
teoloogide poolt  pakutud  vastuseid võib seata kahtluse alla. Peamine ülesanne, mis võib praegu 
täita filosoofia neile, kes sellega tegeleb on õpetada neid, kuidas elada ilma kindluseta ning 
samal ajal ei jää halvatuks ostustamatuse tõttu. (A History of  Western   Philosophy , 1945) 
Alustuseks võime öelda, et eksisteerivad probleemid, mis teatud inimesi huvitavad ja mis 
vähemasti praegu ei kuulu ühelegi eriteadusele. 
Filosoofia küsimusteks on: 
.. Kas tõesti eksisteerivad  loodusseadused  või tegemist on meie usuga nendesse? 
.. Mida kujutab inimene endast universumi suhtes? 
.. Kas tarkus on tõesti olemas või tegemist on rafineeritud rumalusega? jpt 
 
7.  Selgitage milles seisneb tarvilike ja piisavate tingimuste meetod. 
Näide „ printsessi “ mõistega: 
.. „naissus“ on printsessile tarvilik, aga mitte piisav – leidub naisi, kes pole printsessid. 
.. võime lisada: „kuninglik päritolu“ 
.. „naissus“ ja „kuninglik päritolu“ on eraldivõetuna tarvilikud, kuid ainult koos on nad  piisavad
Seega, mitte alati üks tarvilikest tingimustest on piisav, tarvilikke tingimusi võib olla palju, aga et 
langetada otsust tuleb, et neid oleks piisavalt palju 
 
8.  Selgitage filosoofiliste probleemide iseloomu I. Berlini järgi. 
Filosoofilised probleemid ei  empiirilised  (vastus on võimalik leida vaatlusest) ega  formaalsed  
(vastus on võimalik arvutada)  
Filosoofilistel probleemidel on erinev iseloom, mõned neist käsitlevad fakte ja väärtusi, mõned 
sõnu ja sümboleid, mõned ka  meetodeid , teaduste  vahekorda , moraali, poliitikat. 
Neid ühendab aga üks oluline sarnasus – neile pole võimalik vastata ei vaatluse, arvutluse, 
induktiivsete ega deduktiivsete meetodite abil. 
Täpset vastust neile pole võimalik leida sõnaraamatust, entsüklopeediast, konspektidest. 
 
 
3.-4. TÕDE 
1.  Mida võib silmas pidada mõistega „tõeteooria“? (vähemalt 3) 
Silt „tõeteooria“ on tähistanud erinevaid asju. See on teooria: 
.. tõekandjatest ( laused , kaardid, faktid) 
.. tõefraasi („on tõene“) funktsioonist 
.. tõe kriteeriumist 
.. tõest endast 
.. sõna „tõene“ tähendusest 
.. mida tähendab mõista sõna „tõene“ 
.. sellest, mida tähendab omada tõe mõistet. 
 
2.  Milles seisneb nn tõekandjate küsimus? 
Tõesust  omistatakse  eelkõige keelelistele ühikutele. 
Et keeleväliste asjadega (majad,  kivid ) seoses saaks tõest rääkida tuleb nende asjade kohta 
midagi väita. Tõed ja väärused on arvamuste ja väidete omadused. 
Täpsustused:  
.. tõesust ei omistata mitte kõikidele keelelistele ühikutele, nt käsud, hüüatused, küsimused. 
.. kui „tõeline“ tähendab näidis, eeskujulik,  ehtne  (tõeline armastus, kommunist, isiksus, 
luuletaja jms) 
 
3.  Iseloomustage tõe vastavusteooriat ja  esitage  vähemalt kaks etteheidet sellele. 
Tõesus seisneb väite (otsustuse) ja tegelikkuse vastavuses. 
Väide X on tõene ainult siis, kui X vastab faktile. 
Kolm „tõde“ vastavusteooriast: 
.. ajalooliselt kõige vanem teooria 
.. kõige lähedasem tavaarusaamale tõest. 
.. kõige tunnustatuim tõeteooria 
Etteheited: 
..Kuidas näidata vastavust? Väited ja maailm kuuluvad erinevatesse kategooriatesse, st neid ei 
saa võrrelda. 
.. Moraalitõdedel pole moraalifakte, millega saaksid moraalitõed vastavuses olla 
.. aprioorsete tõdede probleem (nt 2+3=5), me ei ta milles seisneb vastavus tegelikkusega. 
 
4.  Milles seisneb tõe koherentsusteooria? 
Tõde seisneb kooskõlalisuses, sidususes. 
Väide on tõene siis, kui ta on kooskõlas teiste tõeseks tunnistatud  väidetega. 
Kooskõla tähendab vastuolu puudumine.  
X sündis aastal 1973 ja X sündis aastal 1937 on  vastuolus
Teooria 2 lähtekohta: 
.. metafüüsiline lähtekoht – pole eraldiseisvalt uskumusi või objekte; maailm ongi ainult 
uskumuste süsteem. 
.. episteemiline lähtekoht – me ei saa väljapoole oma uskumusi, et vaadata kuidas nad vastavad 
nn objektiivseile faktidele; uskumuse põhjenduseks võib olla ainult teine  uskumus  
 
5.  Milles seisneb printsipiaalne erinevus  vastavusteooria ja koherentsusteooria vahel? 
Vastavusteooria järgi: väide (uskumus) – maailm (faktid) 
Koherentsusteooria järgi: väide – teised väited  
 
6.  Iseloomustage vähemasti kahte koherentsusteooria nõrkust. 
.. mis on uskumuste süsteem? Kelle uskumustega peab välde olema kooskõlas, selleks et see 
väide saaks olla tõene? (kas ühiskonna/teadlaste/ tarkade /suure juhi/enamuse/ kirikuisade?) 
.. „ Jane  Austeni probleem“ – A: „J. A. poodi mõrvari poolt“ B: „J.A. suri oma  voodis “ 
Mõlemad uskumused on koherentsed mõne uskumuste hulgaga. Keegi ei  eelda , et A on tõene, 
kuid koherentsusteoreetik ei saa õelda et A on väär, B on tõde. 
 
7.  Iseloomustage lühidalt pragmatismi tõekontseptsiooni. 
Pragmaatiline tõeteooria määratleb tõeste uskumise tagajärgede kaudu. (W. James) 
Tõe  kriteerium  on tegevuse edukus. 
Tõesed on sellised uskumused: 
.. mis „töötavad“ 
.. millest lähtudes saab sihipäraselt tegutseda 
.. mis ennast õigustavad 
.. millesse on kasulik  uskuda  
Uskumus tuleb tõeseks lugeda siis, kui sellele rajanev tegevus viib seatud eesmärgile. 
Täpsustused: 
.. absoluutset tõde pole, peame leppima nende tõdedega, mis töötavad. 
.. leidub siiski mõningaid absoluutseid tõdesid, nö tajumuslikult ilmsed (nt 1+1=2, valge erineb  
hallist  vähem kui  mustast
 
8.  Esitage vähemalt kaks vastuväidet pragmatismi tõekontseptsioonile. 
.. sõna „töötama“ on kahemõtteline: mingi uskumus prognoosib juhtuvat, mingi uskumus 
varustab meid energiat. 
.. võib ju olla kasulik millessegi, mis on väär (nt hauatagusesse ellu) 
.. mõned tõed on kasutud, mõned on kahjulikud (on valus kuulata) 
 
9.  Mis on deflatsionism ja kuidas see erineb teistest tõeteooriatest? 
Moto: „Laskem tõest ja tõeteooriatest õhk välja!“ 
Tõeprobleemiga pole mõtet vaeva näha. 
.. tõe mõiste pole midagi sügavat ja tähtsat, nagu eelmised teooriad on eeldanud 
.. tõde ei oma mingit deepi „olemust“ – pole tõdede ühist omadust. 
.. tõeprobleem on filosoofe masendanud seetõttu, et nad otsivad seda, mida pole olemas. 
Deflatsionism ei väida, et tuleks: 
..  fraas  „on tõene“ tuleks keelest ära kaotada 
.. tuleks loobuda  tõerääkimisest 
.. sõnade „tõene“ ja „on tõene“ tarvitamine on kasutu või mõttetu 
 
10. Selgitage vähemalt kolme tõefraasi funktsiooni. 
.. stilistiline otstarve (et rõhutada midagi tähtsat lauses või ütluses) 
.. üldistamise otstarve, tõefraas on üleliigne, ent on vaja lause puhul, mis pole antud (sõnaga 
kõik) 
.. kinnitamine ja nõustumine – väljendab inimese nõustumine mingi väitega. 
.. väljenduslik otstarve (väljendub üllatust, kahtlust, mitteuskumust) 
 
5.-6. TEADMINE 
1.  Millega tegeleb epistemoloogia? 
Sõna „epistemoloogia“ on kreeka sõna, tähendab „teadmine“. 
Epistemoloogia on filosoofia  valdkond , mis tegeleb teadmisega (loomus, piirid) ja sellega seotud 
küsimustega/mõistega (taju, mälu, kindlus). 
Termini mõtles aastal 1854 šoti mõtleja James Ferrier. 
Termini „epistemoloogia“ kõrval on kasutuses ka terminid: „tunnetusteooria“, 
„teadmiseteooria“, „teadmusteooria“, „episteemika“, „gnoseoloogia“. 
 
2.  Mida tähendab küsimus „teadmise ulatusest“? 
Põhiküsimused: Kui palju me teame? Kus on teadmise piir? 
Erinevad vaated kahe äärmuse vahel:  skeptitsism  ja  realism
Skeptikud: Me teame väga vähe, palju vähem sellest, mida me arvame end teadvat. 
Äärmuslikversioon. Me ei tea midagi muud peale oma endi praeguste teadvuse  seisundite  
(praegused mõtted ja kogemused).  
„Me ei tea mitte midagi“ on ennastkukutav, sest me ei saa ka teada, et me midagi ei tea. 
Realistid : Me teame üsna palju endast ja meid ümbritsevast maailmast. 
Me teame – läbi meelelise  tunnetuse  – milline maailm tegelikult on. Maailm ongi nii nagu ta 
tegelikult ja sõltumatult meie kogemisest on. 
 
3.  Mida heidab  feminism  ette traditsioonilisele epistemoloogiale? 
Mõnede feministide arvates traditsiooniline epistemoloogia jätab teadmise subjekti (tema sugu, 
rass või staatus) tahaplaanile. Õigustamatult peetakse teadjaks valgenahalist keskealist meest. 
Miranda Fricker räägib oma töödes „episteemilisest ebaõiglusest“: igapäevas elus võetakse 
naiste  juttu  vähem-tõsiselt.  
 
4.  Iseloomustage empirismi ja ratsionalismi erimeelsust teadmise allika küsimuses
Empistide arvates (Francis  Bacon , John Locke) kogemus on ainus teadmise allikas.  Laias mõttes st 
sisaldab ka mälu ja sisekaemust. 
Idealistlik   ratsionalism  ( Platon ): kogemus ei saa anda tõelist teadmist, sest kogemuse objektid on 
muutumises. Ainus teadmise allikas on inimmõistus, mis võib saavutada teadmise 
muutumatutest ideedest. 
Klassikaline ratsionalism ( Leibniz , Descartes):  me saame teadmisi läbi puhta mõistuse 
( kogemusel  on aga vähemtähtis roll). 
 
5.  Selgitage näidete varal tutvusteadmise ja oskusteadmise erinevust. 
Tutvusteadmine on kogemusteadmine. (teadmine kui tuttavolek) 
Ma tean, mis on peavalu. (sest ma olen seda  tundnud
Ma tean, mida tähendab kaotada meest. (sest ma olen sõbra kaotuse läbi elanud). 
Oskusteadmine on kuidas-teadmine. (protseduuriline teadmine) 
Ma tean, kuidas siduda salli (ma oskan) 
Ma tean, kuidas teha kunstlikku hingamist (ma oskan) 
Ma tean, kuidas kasvatada  kanepit  (ma oskan) 
 
6.  Mis on propositsiooniline teadmine? Moodusta näide. 
Propositsiooniline on et-teadmine, mis viitab  asjade kohta teadmisele. 
See on  sisuline  teadmine, mis toetub  rohkem uurimustele, mitte  kogemustele
Avalik, tõestatav ja loogiline teadmine. 
Näited: Ma tean, et loeng toimub auditooriumis XX. Ma tean, et 2x2=4. Ma tean, et Katri  Raik  on 
meie kolledži direktor. 
On tavaks jaotada kaheks: aprioorne (kogemuse eelne, sellest sõltumatu), nt 3+1=4 või € on euro 
sümbol ja  empiiriline  teadmine (sõltub kogemusest) 
 
7.  Selgitage teadmise traditsioonilise määratluse kolme komponenti. 
Uskumise tingimus (S usub, et p) – selleks, et ma võiksin teada, et X gripis, pean ka uskuma, et X 
on gripis. Teisiti nimetatakse ka psühholoogiliseks tingimuseks. 
Uskumust mõeldakse mitte-religioosses mõttes, see tähendab omaksvõtmist, aktsepteerimist. 
Tõesuse tingimus  (p on tõene) – selleks, et ma võiksin teada, et X on gripis, peab X tõesti olema 
gripis. 
Õigustatuse tingimus (S on õigustatud uskuma, et p on tõene) – selleks, et ma võiksin teada, et X 
on gripis, on tarvilik, et minu usk oleks õigustatud (st et ma usuksin õigel alusel). See on kõige 
raskem ja problemaatilisem osa. 
Nt hääled  unes või saunajutt pole teadmise õigustuseks. Uskumus peab olema põhjendatud, 
seletatud, peab olema adekvaatseid tõendeid. 
 
8.  Kritiseerige traditsioonilist teadmiskäsitlust vähemalt kahel viisil. 
..Uskumise tarvilikkus (maha põlenud hütt) – Inimene hüüatab „ma ei usu seda“. Kas on 
teadmine ilma uskumiseta? Ei, inimene ei taha või ei suuda uskuda, kuid teadmine on olemas. 
.. Uskumise tarvilikkus ( eksam ) – eksamil kõneles  tudeng  õppejõule õige vastuse, kuid ise ei 
uskunud, et ta teab seda vastust. 
.. Gettieri kriitika – ÕTU pole piisav. Kolm tingimust on, aga see pole teadmine. 
Näited: (1) mündilugu (A ja B taotlevad sama töökohta. A tegi järelduse, et mehel, kes saab 
töökoha, on 10 münti  taskus . Ta usub, et see on B, sest tal on 10 münti. Firma  president  kinnitas, 
et tahab valida B. Tegelikult valiti A ja tal oli ka oli 10 münti kaasas. Usk – on,  järeldus on tõene, 
õigustatud – on, aga teadmist pole), (2) vangilugu. 
 
 
7.-8. ÕIGE JA VÄÄR 
1.  Selgitage normatiivse eetika ja meta -eetika erinevust. 
Normatiivses   eetikas vastatakse küsimusele milline tegu/käitumine on moraalselt hea (õige) ja 
milline halb (väär). Kas käitumise moraalsuse juures tähtsam teo enese  seesmine  väärtus või teo 
tagajärg? 
Meta-eetika uurib eetikaterminite tähendust, moraalsete hinnangute loomust ja põhjendamise 
viise. Mida me teeme, kui ütleme, et „tapmine on väär“? Kas moraaliotsustused on 
tõeväärtusega?  
 
2.  Selgitage teleoloogilise eetika ja deontoloogilise eetika erinevust. 
Teleoloogilise eetika on tagajärje eetika.  Keskne  idee: käitumise/teo teevad moraalselt heaks või 
halvaks käitumise tagajärjed. Moraalsuse lõppkriteeriumiks on mingi teost tulenev 
mittemoraalne väärtus (heaolu,  nauding
Deontoloogiline  eetika on  kohuse  eetika. Keskne idee: käitumise  moraalne  väärtus seisneb neis 
tegudes enestes. Mõned teod on vaatamata tagajärgedele moraalselt kohustuslikud. Tõe 
rääkimine on õige, isegi kui see võib põhjustada valu ja kannatusi. Vale rääkimine on väär, isegi 
kui see võib kaasa tuua häid tagajärgi. 
 
3.  Selgitage teo-utilitarismi erinevust reegli-utilitarismist. 
Teo- utilitarism : teo on õige siis ja ainult siis, kui selle üksiku teo tulemuseks on niisama palju 
hüvet, kui mistahes mõeldaval alternatiivil. (teleoloogiline teooria) 
Reegli-utilitarism (normi-utilitarism): ei kaalutle iga üksiktegu eraldi, vaid postuleerib üldised 
reeglid
 tegevuste kohta, mis tavaliselt kalduvad kaasa  tooma  õnnelikkust palju inimeste jaoks. 
(teleoloogilise ja deontoloogilise teooria süntees) 
 
4.  Kritiseerige utilitarismi vähemasti kahel viisil. 
..Õnnelikkust on väga raske mõõta ja raske on võrrelda erinevate inimeste õnnesid. Kes ja kuidas 
võib otsustada, et ühe inimeste õnn või rõõm on suurem kui teisel inimesel. Kuidas on omavahel 
võrrelda erinevaid naudinguid. 
.. Probleem tagajärgedega. Mis on tagajärjed? Kas on parem vahetud või pikemaajalised 
tagajärjed? Kus on nende piir? Tagajärgedest teab ainult  olend , kes teab kõike (nt Jumal).  
.. Moraaliprintsiipide  avalikkus . Utilitarism läheb vastuollu ideega, et moraaliprintsiibid peaksid 
olema selgelt ette antud ja avalikud.  Tagajärgede teadmine ja mõistmine sõltub konkreetsest 
inimesest, inimesed hakkaksid pidavalt oma kasu arvutama. 
.. Utilitarism õigustab ebamoraalseid tegusid, nt surnud inimeste siseorganite kasutamine teiste 
inimeste elu päästmiseks, süütu inimese poomine võib vähendada kuritegevust, narkootikumite 
tarbimine. 
 
5.  Nimetage kahte reegli-deontoloogilist teooriat. 
..  Intuitsionism  – hea või õige tegu ei määra mitte  abstraktne  reegel vaid intuitsioon, moraalne 
taju, südametunnistus. 
.. Kristlik eetika – 10 käsku on nimekiri kohustustest ja keelatud tegevusest. Need kohustused 
rakenduvad vaatamata tagajärgedele. Need on absoluutsed kohustused. Õige on see mida jumal 
tahab ja väär on jumala tahte vastane.  
 
6.  Milles seisneb kategooriline   imperatiiv
Imperatiiv: Toimi ainult selle maksiimi kohaselt, mille kohta sa saad samal ajal soovida, et sellest 
saaks universaalne seadus. 
Kanti  arvates imperatiiv on kohustuslik printsiip kõigile, sõltumata nende päritolust ja staatusest. 
Kategooriline imperatiiv on põhiseadus, mis määratleb inimeste  tegude  moraalset külge. 
Teo  motiiv  on Kantile tähtsam, kui tagajärg.  
K.i. kujutab endast mitte moraalireeglit vaid metareeglit. (teist järku reeglit) 
Ta on mõeldud põhimõttelise viisina kuidas valida moraalireegleid. Kui toimijale tuleb pähe mõni 
reegel, millest võiks oma käitumises juhinduda, tuleb see reegel allutada universaliseeritavuse 
testile. 
 
7.  Selgitage universaliseeritavuse testi ideed. 
Selleks, et tegu oleks moraalne, peab aluseks olev printsiip oma universaliseeritav. 
Tuleb küsida: Mis juhtuks, kui kõik sellest lähtuksid? Kas sooviksite sellist olukorda? Kui ei, siis on 
käitumine kõlbeliselt ebaõige. 
 
8.  Esitage Kanti eetikateooriale vähemalt kaks vastuväidet. 
.. Triviaalsed teod. Triviaalsete tegude korral pole mõtet universaliseerida, nt igaüks peaks alati 
enne kinni siduma parema kingapaela.  
.. Vastuolu intuitsiooniga. Moraaliseadus on püha ja ilma eranditeta, nt „räägi alati tõtt“ 
.. Kohustuste konflikt. Kanti teooria ei näita, kuidas käituda siis, kui need kaks kohustust 
konfliktnevad,  nt „räägi alati tõtt“ ja „kaitse oma sõpru“. 
.. Emotsioonide roll. Kanti  teooriale  on ette heidetud, et see jätab emotsioonidele (kaastunne) 
ebaadekvaatse rolli. Voorusteoreetikud arvavad teisiti. 
 
9.-10. VABADUS 
1.  Nimetage neli filosoofilist probleemi seoses vabadusega. 
Filosoofias otsitakse vastuseid küsimustele: Mis on vabadus? Kuidas mõõta vabadust? Mis on 
vabaduse piirajad? Kes või mis on vabaduse  subjekt
Vabadus metafüüsikas: Kas isik on oma tegevuse algataja ja kontrollija? Kas  determinism  sobib 
kokku vabatahtega? Kas sisekaemuse teel on võimalik tuvastada kas  tahe  on vaba või mitte? 
Vabadus eetikas: vabaduse ja vastutuse vahekord. Kui vaba tahe on moraalse vastutuse 
tingimus, siis determinism on ühtesobimatu moraalse vastutusega. Kas ma saan moraalselt 
vastutada, kui kõik on ettemääratud? Kas ma saaksin moraalselt vastutada, kui kõik on juhuslik? 
Vabadus  esteetikas : vabaduse ja loomingulise vabaduse vahekord. Kunstnikel peab olema 
väljendusvabadus. Kuid teda piiravad materjalide kättesaadavus, tööde teema või ainestik 
(valitseja tahe), žanrireeglid. 
Politiikafiloofias: „puutumatuse ala“. Kui palju vabadust võib/peab riik inimesele andma? Millisel 
alusel võib riik sekkuda indiviidide ellu? Mil määral on indiviidil võimalus vabalt toimida? 
 
2.  „Negatiivne vabadus“ tähendab … 
Negatiivne vabadus on kitsenduste (piirangute, sekkumiste) puudumine. Oled vaba, kui sind 
keegi ei  sunni , ega takista su tegemisi. 
Küsimus: Millises ulatuses tuleks subjektil võimaldada teha seda, milleks ta on suuteline, ilma 
teiste inimeste sekkumiseta. 
 
3.  Selgitage positiivse vabaduse paradoksi. 
Positiivne vabadus on enese-valitsemine,  autonoomia . Oled vaba, kui käitud „tõelise“ mina järgi. 
Mõned (riik,  kirik ) on targemad ja teavad mis on sulle ja riigile hea.  
..Nad väidavad, et „tegelikult“ tahab inimene X-i. Kui sa seda ei taha, siis tahad  midagi sellist, mis 
ei kuulu su tõelisse loomusesse. 
..“Tegelikult“ tahad sa õppida. Nad „vabastavad“ sind su mitte-tõelisest loomusest, piirates, 
takistades sind, su tõelise mina ja riigi vms huvides. 
.. Sind  sunnitakse  vabaks, aga sundi võib pidada vabaduse vastandiks. 
 
4.  Selgitage MacCallumi etteheidet negatiivse ja positiivse vabaduse eristamisele. 
Vabaduse diskussioonides pole alati selge kas N-vabadus ja P-vabadus tähistavad erinevaid 
vabaduse tüüpe, liike, kontseptsioone. 
MacCallum: On eksitav väita, et N-vabaduse ja P-vabaduse näol oleks tegemist kahe erineva 
vabaduse liigiga.  
Kogu vabaduse diskussiooni saab analüüsida ühte tüüpi vabaduse kolme aspekti kaudu.  
S on vaba C-st tegema A.  
S – kes/mis on vaba? (toimija, subjekt), C – millest vaba? (takistused, piirangud), A – Mida 
tegema? (sihid, taotlused) 
 
5.  Iseloomustage erimeelsusi vabaduse  takistamise /piiramise küsimuses? 
N-vabadusest kõnelejad käsitlevad takistustena reeglina toimijale väliseid asjaolusid. 
N-vabaduse teoreetikutel on vabadus sotsiaalsete suhete mõiste – takistustena tulevad arvesse 
ainult teiste inimeste teod. Looduslikud takistused ei  puutu  asjasse. Võimetus pole vabaduse 
puudumine.  
P-vabadusest kõnelejad käsitlevad takistustena reeglina toimija seesmisi asjaolusid. 
Küsimus: Kas majanduslikud  asjaolud  on ka vabaduse takistajateks? Kas töötus ja  vaesus  teevad 
inimesi lihtsalt võimetuks või mitte-vabaks. 
Vastused:  Liberaalid  eitavad, sest vabaduse piiramine leiab aset ainult siis, kui keegi 
kavatsuslikult takistab. Sotsialistid jaatavad, sest vaesed kapitalistlikus ühiskonnas pole vabad. 
Ähvardused: Ähvardamine, ebameeldivus ei piira vabadust, sest tema tegevuse  sooritamine  pole 
keelegi teise isiku poolt võimatuks tehtud. 
 
6.  Kuidas põhjendas Mill seisukohta, et mõtte ja arutlemisvajadus peaks olema täielik? 
Mõttevabadus peab olema täielik. Ei tohi midagi keelata. Kui mingi arvamus on väär, siis tuleb 
otsida õiget, mis asendub väärt (mitte keelata väärt). Tõese arvamuse  keelamine  tähendab, et 
inimeste seas valitseb väär arvamus.   Milli  põhjendused kõnevabaduse poolt (tsensuuri vastu): 
.. Vabadus – tõde – õnn. Tarkuseni viib ainult üks tee: uurida mida on iga probleemi kohta 
öelnud erinevate arvamuste esindajad. Mahasurutud (tsenseeritud) arvamus võib olla tõene. 
Tõestest uskumistest lähtumine toob kaasa rohkem õnne. Tõe keelamine on kahjulik. 
.. Tõeterad. Tsenseeritud arvamus, mis on üldjoontes ekslik, võib ometi  sisaldada  veidi tõde. 
.. Dogmastumine. Isegi kui arvamus on täiesti väär, võib selle tsenseerimine tuua kaasa tõeste 
arvamuste dogmastumise. 
 
7.  Milles seisneb Milli vabaduse e. kahjuprintsiip? 
Tegutsemisvabaduse üle otsustamisel tuleb lähtuda nn kahju-  ehk vabadusprintsiibist. 
Inimsool on lubatud oma liikmete tegutsemisvabadusse sekkuda ühelainsal eesmärgil – 
enesekaitseks. Inimese suhtes vastu tema tahtmist jõu rakendamine on õigustatud ainult selleks, 
et takistada kahju tekitamist teistele. Inimese enese füüsiline või moraalne hüvang pole piisav 
õigustus. Põhjendus „nii on talle parem“ ka ei ole piisav sekkumiseks. 
Printsiibi rakendamisel  piisab  ettenähtavast kahjust. Kahju teket ei pea ootama. 
Printsiip ei rakendu noortele ja lastele. Neid tuleb hoida ja kaitsta kahjustuste eest. 
 
8.  Kritiseerige vabadusprintsiipi vähemalt kahel viisil. 
Miili kriitika võib jagada kaheks. Ühed väidavad, et kahjuprintsiip õigustab liiga palju sekkumist 
inimese tegevustesse. Teised aga väidavad, et kahjuprintsiip lubab liiga vähe sekkumist. 
Küsimus: Kas kahju on sekkumiseks piisav või üksnes tarvilik? 
Kriitika: ..Kuigi indiviidi üksikud teod eraldivõetuna ei tekita kahju, võivad nad paljude poolt 
tehtuna kaasa tuua ühiskonnale ja selle  liikmetele  märkimisväärset kahju. (saastamine,  porno
..Kui rakendaksime kahjuprintsiipi siis oleksid paljusid tänapäeva seadusi väga raske kaitsta. 
Printsiibist lähtuvalt eutanaasia, abordi, duelli, enesetapu puhul sekkuda ei tohi, sest kahjut 
teistele pole. Järeldus: Kahjuprintsiip on liiga nõrk. 
 
11.-12. ÕIGLUS 
1.  Selgitage jaotava ja korraldava õigluse erinevust. 
Jaotav õiglus e distributiivne, sotsiaalne, majanduslik. J-õiglus eelneb K-õiglusele. 
Jaotava õigluse põhiküsimuste hulka kuuluvad küsimused on: 
.. õigluse objekt (mida tuleks jagada): vara, võim,  respekt  
.. õigluse subjekt (mille või keele vahel jagada): inimesed (elavad, surnud..),  rahvad , riigid 
.. mis on õige jaotus: igaühele vastavalt tema väärtusele/vajadusele/panusele/ staatusele  või 
kõigile võrdselt 
.. pole oluline, kes jaotust korraldab 
Korraldav õiglus e võrdsustav, rektifikatoorne, kommutatiivne, korrektiive 
Küsimus on vahetus- suhtest . „Õiglane“ tähendab „õiget proportsiooni“. 
.. teenuse eest maksmine (kui palju „nänni“ tuleks vastu anda) 
.. kahju ja hüvituse vahekord 
.. kuriteo ja karistuse vahekord. 
 
2.  Formuleerige vähemalt 3 õiglase jaotamise  printsiipi
..Igaühele vastavalt tema väärtusele 
..Igaühele vastaval tema vajadusele. 
..Igaühele vastavalt tema staatusele. 
..Igaühele vastavalt tema panusele. 
..Kõigile võrdselt 
 
3.  Mis on  Rawlsi  hüpoteetiline  algolukord ja mis on selle konstrueerimise mõte? 
See on kujutletav olukord, kus inimese on teadmatuse  loori  taga, ega tea 
.. oma kohta ühiskonnas (staatus, rahvust, sugu) 
.. oma andeid ja võimeid 
.. mis on „hüve“ ja mida ihaldatakse (kuigi teatakse, et eelistatakse rohkem) 
Ja küsimus on millised õigluse  printsiibid  valitaks tingimusel, et nende printsiipide järgi tuleb 
elada pärast loori eemaldamist (kui nad saavad teada kes nad tegelikult on)? 
Rawls arvab , et need on vabadus- ja erinevusprintsiip. 
 
4.  Kritiseerige Rawlsi õiglusteooriat vähemasti kahel viisil. 
.. Alushüved ja printsiibid. Rawls eeldab, et algpositsiooni inimene tahab vabadust, võimalusi, 
sissetulekuid. Need „üldinimlikud hüved“ lõhnavad kapitalistliku ühiskonna hüvede järgi. 
.. Mõned on kahelnud, kas hüpoteetilises olukorras on  ratsionaalne  valida just niisuguseid 
printsiipe . Äkki valijad riskivad? 
.. Erinevusprintsiip (suurim kasu neile kes on vaeses olukorras) diskrimineerib andekaid ja 
edukaid  inimesi. Miks peaks nad sellega nõustuma? ( Nozick
 
5.  Kuidas kritiseerib Nozick  malli - ja eesmärgikeskseid õigluskontseptsioone? 
Mallikesksed: Õiglus sõltub mingist konkreetsest tunnusest. Nt tööpanusest, töötatud ajast, 
kõlbelisusest,  IQst . Probleem: lotovõit oleks ebaõiglane. 
Mallikesksed õiguskontseptsioonid eeldavad hüvede ümberjaotamine ja sellega rikuvad inimeste 
õigusi. Nad teostavad süstemaatilist vägivalda, et  säilitada oma printsiipi. 
Eesmärgikesksed: Õiglus sõltub eesmärgist või struktuurist. Õiglane kui 1% rikkaid jms 
Probleem: ei suuda võtta arvesse individuaalseid saatusi – kuidas keegi selle olukorda jõudis. 
Kahjustavad inimeste õigusi. 
 
6.  Iseloomustage Nozicku õigluskontseptsiooni ja vähemasti ühte vastuväidet sellele. 
Õigused isikule vabadusele ja eraomandile on absoluutsed ja ülimuslikud. Neid õigusi ei tohi 
kunagi piirata. 
Eristab 3 tüüpi õigluskontseptsiooni: 1) lõppseisundi (eesmärgi) põhised printsiibid 2) malli 
(skeemi) põhised printsiibid 3) ajaloolised printsiibid 
Kõik on väärad, v.a tema enda ajaloolise  kontseptsioon
Üldiselt: Mingi hüve jaotus on õiglane, kui see on saadud legitiimse protseduuriga: 
.. omandatud oma töö ja võimete rakendamisega (enne kellelegi ei kuulunud) 
.. saadud üleandmise kaudu (kingitus) 
.. saadud ebaõigluse kõrvaldamisest. (ebaõigluse olukorra parandamine) 
Vastuväited:  
.. õiguste päritolu ja loomust jätab Nozick seletamata. 
.. Nozick välistab mõned kaasaegse ühiskonna olulised süsteemid ( lastetoetusedpensionid
haridustervishoid  jms on ebaõiglased, see on raha, mis kuulub teistele inimestele) 
.. mis saab siis, kui algne omandamine olnud ebaõiglane? 
 
7.  Iseloomustage Walzeri kommunitaarset õigluskontseptsiooni. 
Kesksemad ideed: 
.. universaalsete ideede kriitika –  universaalsed  õigusprintsiibid on müüt. Õiglus pole 
abstraktsete normide kogum. 
.. partikulaarsus – õiglus on seotud kogukonna (kultuuri) ühiste arusaamadega. 
..  konservatiivsus  – riigil tuleb säilitada antud eluvorme ja hoida traditsiooni ja nendesse 
kehastatud õigluse ideed. 
Peamine idee: erinevaid sotsiaalseid hüvesid tuleb jaotada erinevatel põhjustel erinevate 
protseduuride käigus vastavalt erinevatele printsiipidele: tervishoid – vajaduse järgi, raha 
teenete järgi, ametid – võimete järgi, kõrgem haridus – talenti järgi. 
Õiglus seisneb igale sfäärile omase printsiibi järgimises ja sfääridevahelise piiride hoidmises. 
 
8.  Kuidas kritiseerib Walzer Rawlsi ja Nozicku õigluskontseptsioone? 
Nozicku vastu: Õiglus on kultuurikeskne, st on seotud konkreetse  kommuni  (kultuuri) 
väärtussüsteemiga,  mitte ausates tingimustes valitud printsiipidega ega õiglase päritoluga. 
Rawlsi vastu: Küsimus, mida  ratsionaalsed  inimesed valiksid nn algpositsioonis, on valesti 
asetatud. Tuleb küsida: Mida valiksid sellised inimesed nagu meie? 
Õigluse olemusele osutab mitte teadmatuse loor vaid rikas kultuuripagas ja teadmised oma 
ühiskonna kohta. 
 
13. DEMOKRAATIA 
1.  Võrrelge omavahel otsest demokraatiat ja esindusdemokraatiat. 
Otsene demokraatia – need, kes on kõlblikud valima, valivad ja diskuteerivad iga probleemi 
puhul, ilma endale esindajaid valimata. Otsene demokraatia on teostatav ja mõttekas, kui tuleb 
teha vähe otsustusi ja suhteliselt väikse arvu  osalejate  korral. 
Esindusdemokraatias valivad hääletajad endale  esitajad . Eristatakse volitatud (ei tohi valijaist 
sõltumata otsuseid langetada) ja sõltumata esindajaid (ise mõtleb). 
 
2.  Selgitage demokraatia ja vabaduse vahekorda. 
Vabadus pole paratamatult seotud demokraatiaga. Demokraatia võib võtta kodanikult terve 
hulga vabadusi, kuid mingi vabameelne despoot võimaldab alamatele ohtralt palju  isiklikku  
vabadust.  
 
3.  Tooge vähemalt kaks asjaolu demokraatia kasuks. 
a) Strateegiline asjaolu – igaühel on  demokraatias mingi poliitiline võim. Võrreldes teiste  
valitsemisvormidega, võtab demokraatia arvesse kõige suurema hulga inimeste õigusi,  arvamusi  
ja huvisid. 
b) Episteemiline asjaolu – Kuna otsustamisse on kaasatud rohkem inimesi, suudetakse kaasata ka 
rohkem informatsiooni ja teadmisi ning seepärast on alust arvata, et otsused tulevad 
paikapidavamad ja pädevamad. 
c) Moraal-psühholoogiline asjaolu – demokraatia avaldab inimestele  positiivset  mõju – 
ratsionaalsuses, autonoomsuses ja moraalsuses. Inimeses areneb  iseseisvus . Demokraatia 
innustab inimesi oma endale seisukohale mõtlema. 
 
4.  Esitage vähemalt kaks kaalutlust osalusdemokraatia vastu. 
Osalusdemokraatia on  esindusdemokraatia  vorm, milles on ka otsedemokraatiale  omaseid  jooni. 
Rahvas küll igapäevaselt riigis võimu ei teosta, kuid demokraatlikult valitud  esindus  peaks iga 
otsuse tegemisel arvestama rahvastiku selle osaga, keda see otsus otseselt puudutab. 
..Inimesed pole eksperdid kõigis valdkondades, on parem kui otsustab inimene, kes saab sellest 
probleemist aru. Rahvas saab  targalt  otsustada, kus võiks uue turu avada, kuid näiteks 
välispoliitilise strateegia või maksuprobleemidega ei saa inimesed nii hästi hakkama.  
..Kuna suur hulk seadusi ja otsustusi puudutab palju inimesi, siis nende kaasamine nõuab aega jt 
kulusid
..Paljude arvamuste tõttu inimeste seas võib otsustamisprotsess  kauaks  venida. 
 
5.  Kritiseerige demokraatiat kahel mitte-platonlikul viisil. 
..Marxi lähtujad: osalemine poliitiliste otsustuste tegemisel on illusoorne, valimise protseduurid 
ei garanteeri inimeste poolt valitsemist. (mõned ei tea mis on nende huvid, valijaid tüssatakse 
osavatee kõnemeeste poolt, kandidaatide ring ei paku  valikuid ). 
Valijad valivad osalejaid ebaoluliste omaduste järgi (naeratus, välimus)  
..Tuntud loosung „Kaks pead on ikka kaks pead“ ei pea alati paika. Sellest lähtuvalt ühe riigi 
poliitika peaks, võrreldes teiste riikidega,  targem  olla. 
..Schumpeteri kriitika: Demokraatia eeldab, et on olemas ühine hüve ning et iga mõistusega 
inimene taipab seda, kui pole rumalust. Ent ühist huvi (identseid alusväärtusi) ei ole, kui oleks 
olemas , ei tulene sellest ühest vastust üksikutele küsimustele. Valija „oma tahe“ on müüt.  
 
6.  Kuidas erineb volitatud esindaja teooria sõltumatu esindaja teooriast? 
Volitatud: esindaja on  rangelt  volitatud, ta on sõnumiviija, jooksupoiss, hääletoru, kes ei tohi 
valijaist sõltumata otsuseid langetada. Kui ei täida oma ülesannet, siis kutsutakse tagasi. 
Sõltumatu: Rahval pole alati lahendusi probleemidele ja küsimustele, st on vaja teatud viisil 
sõltumatut esindajat, kes oskab ise „oma peaga“ mõtelda, ega tüssa neid kes teda esindama 
saatsid
 
7.  Milles seisneb demokraatia  paradoks
Minu arvates on õige poliitika A.  
Enamus soovib poliitikat B. 
Ma nõustun demokraatia põhimõttega: st et ellu viidaks enamuse otsuseid. 
Seega nõustun, et viidaks ellu poliitika B. 
Niisiis, olen ma seisukohal, et õige on viia ellu vale poliitika. 
 
8.  Milliseid hädaohte näeb Mill demokraatiale ja milliseid väljapääse ta pakub? 
Hädaohud: vähemuste õigused ja isiksuse vabadus on ohus, sest võivad langeda enamuse 
ohvriks. (enamuse türannia) 
Enamuse arvamuse ohvriks võivad ka langeda vaimne elu, kriitika,  sõnavabadus. 
Järelikult, hakkab  valitsema  üksluisus ja  konformism
Väljapääs:  parlamentlik representatiivne demokraatia. Parlament  on vahelüli rahva ja võimu 
vahel, mis peab ka arvestama vähemuste arvamusi. Mill mõtles välja valimissüsteemi, mis eeldab 
esindajate õiglast ja võrdset (proportsionaalset) esindamist. 
 
9.  Kuidas kritiseerib Schumpeter  klassikalist demokraatiadoktriini? 
Demokraatia eeldab, et on olemas ühine hüve ning et iga mõistusega inimene taipab seda, kui 
pole rumalust.  
-- Ent ühist huvi (identseid alusväärtusi) ei ole. Küsimus milline peab olema elu ühiskonnas on 
loogikast kõrgemal. 
-- Kui ühine huvi oleks olemas, ei tulene sellest ühest vastust üksikutele küsimustele. Nt heaolu 
„jah“, aga kas kohene või  tulevane
-- Valija sõltumatu „oma tahe“ on samuti müüt, sest inimese tahe on „töödeldud“ parteide ja 
huvigruppide  poolt. Valija käitub massides teisiti. 
 
14.-15.  KUNST  
1.  Kuidas võib mõista küsimust „mis on  kunst “? 
Kolm viisi selle küsimuse mõistmiseks: 
..  kunstiteose  tuvastamise mõttes: Missugused ümbritsevatest  objektidest  on  kunstiteosed
.. kunsti defineerimise mõttes: Mis on kunsti tarvilikud ja piisavaid tunnuseid? 
.. kunstiteose ontoloogia mõttes: Mis „tüüpi“ asjad on kunstiteosed? 
 
2.  Selgitage anti-essentsialismi põhisisu. 
Anti-essentsialism on vaade, mis eitab „kunsti“ (mõistena) ja teiste traditsiooniliste 
esteetikamõistete defineerimise võimalikkust ja mõttekust. 
Kunsti defineerimatus pole probleem, sest kunsti  tuvastamine  ei käi definitsiooni järgi. 
Kunst on avatud mõiste. Suletud on ainult  matemaatika  ja  loogika
Anti-essentsialistide järgi on kõik traditsioonilised teooriad  esitanud  kunsti definitsiooni, ent 
luhtunud.  
 
3.  Mida tahtis Kennick tõestada kaubalao näitega? 
Et kunstil pole leitud ühtki rahuldavat definitsiooni. 
 
4.  Milles seisneb Danto visuaalselt  eristamatute paaride argument? 
Sajandeid  oli arvatud, et kunstiteosed peavad erinema lihtsalt reaalsetest asjadest, millest neid 
on kerge eristada. Duchamp näitas, et see erinevus on niisugune, mida silmaga ei näe, nt 
kunstilise teooria atmosfääri, teadmist kultuuri ajaloost, kunstimaailma. 
  
5.  Iseloomustage institutsionaalset kunstidefinitsiooni ja selle põhimõisteid. 
Kunsti saab defineerida. Kunstiteosel on kaks tarvilikku tingimust: artefakt , hindamisele 
kandideerimise staatuse  omistamine
Põhimõisted on: 
.. artefakt – inimese poolt tehtud objekt: tegemise või omistamise kaudu 
.. hindamisele kandideerimine – omaduste  presenteerimine ,  mida kunstnik peab väärtuslikuks ja 
esitamisväärseks. 
.. kunstimaailm – isikute kogum, kes moodustavad kunsti esitamise raamistiku. 
.. liigitav tähendus – objekt kuulub teatud asjade kategooriasse, jättes lahtiseks, kas ta on „hea“ 
või „halb“. 
 
6.  Iseloomustage esteetilist kunstidefinitsiooni ja selle põhimõisteid. 
Igasugune vaade, mille järgi on kunstil lähedane suhe „esteetilisega“. 
Nt: „kunst on  esteetiline   fenomen “ või „kunsti tähtsam funktsioon on esteetiline“ 
Defineeritakse kunsti „esteetilise kogemuse“ mõiste kaudu. 
Kaks versiooni: 
.. aktualism – kunstiteoseks on artefakt, mis standardtingimustes kutsub esile esteetilise 
kogemuse. 
.. intentsionalism – „x“ on  kunstiteos  ainult siis, kui „x“ on loodud kavatsusega esile kutsuda 
esteetiilist kogemust. 
Põhimõisted: 
.. produtseerimise tingimus – igasugune loomine esteetilise kogemuse esilekutsumiseks 
.. esteetiline kogemus – (1) esteetiliste omaduste kogemine (2) keskendumine sellele, mida 
tähendab omada esteetilist kogemust. 
.. esteetiline kavatsus – ei pea olema kunstiteoses tegelikult täide  viidud
 
7.  Esitage vähemalt kaks vastuväidet esteetilisele kunstidefinitsioonile. 
.. Mitte-esteetiline kunst: leidub  kunstiteoseid , millel pole esteetilise kogemuse esile kutsumise 
taotlust. (nt Duchampi pissuaar,  Cage  4’33’’). Siia ka kuulub poliitiline kunst. 
.. Esteetiline mitte-kunst: leidub asju, millel on esteetilise kogemise kavatsus  - nt autod, 
spordijuhtumid 
 
8.  Iseloomustage narratiivset kunstiteooriat. 
„x“ on kunstiteos siis, kui see on teatavas seoses eelneva kunstiga – kunstitraditsiooniga. 
(üksikute kunstiteoste või kunsti tegemise viisidega) 
Kunsti defineerimisest loobutakse, kuid ei räägi, et kunsti tuvastamine oleks meelevaldne. 
Objekt saab kunstiteoseks juhul kui saab näidata, et see objekt on kunsti ajalukku kuuluvate 
teoste: 
.. kordamine – teos kordab  eelnenud  teoste vormi või taotlusi. 
.. avardamine – mingi „kunstilise probleemi“ lahendamise korral. 
.. hülgamine – eelnenud kunsti tegemise viiside suhtes. 
 
9.  Selgitage nn esimese kunstiteose etteheidet ajaloolistele kunstiteooriatele. 
Kuna kõik ajaloolised teooriad on tagasiviitavad, seisavad nad  vastamisi  tülika küsimusega – 
kuidas sai kunstiks esimene kunstiteos? 
Esimest kunstiteost ei saadud ju narratiivi kaudu eelneva kunstiga siduda, sest enne esimest 
kunstiteost kunsti ei eksisteerinud. 
 
16.-17. ESTEETILINE 
1.  Millised on E-hoiaku teooria definitsioonilised, normatiivsed ja ontoloogilised küsimused? 
Definitsiooniline aspekt: mis on esteetiline hoiak? Mis on tüpoloogiline iseloomustus? 
..  otstarbe  kaudu / .. tähelepanu kaudu / .. uskumise kaudu / .. semiootiliselt / .. mõistelise kaudu 
Ontoloogiline aspekt: käsitleb esteetilise hoiaku objekte. 
.. Mille suhtes võetakse e-hoiaku? 
.. Mille suhtes üldse saab võtta e-hoiaku? 
.. Mille suhtes peaks võtma e-hoiaku? 
Normatiivne  aspekt: e-hoiaku õigustamise küsimused: 
.. Miks peaks objekte kogema e- hoiakust  lähtuvalt? 
.. Miks me soovime vaadata (kuulata) esteetiliselt? 
.. Mis on e-hoiakust tolku? 
 
2.  Iseloomustage Stolnitzi E-hoiaku teooria keskseid mõisteid
Põhimõisted: 
.. Mis on huvitus? – „Huvitu“ – st igasuguste muude eesmärkide puudumine objekti suhtes. 
Nt. Me ei vaata objekti edasise otstarbe pärast. Me ei püüa objekti kasutada ega  manipuleerida
Meie huvi keskendub üksnes  objektile , me ei võta seda objekti märgina või vihjena. 
Esteetiline on vastandina isiklikule, tunnetuslikule ja praktilisele. 
.. Mis on sümpaatilisus? Sümpaatilisus osutab viisile, kuidas tuleb objekti kogemiseks ette 
valmistada.  Aktsepteeri  objekt nagu ta on! ole vastuvõtlik sellele, mida objekt sulle pakub! 
Hoidu lähenemisest, mis võõrandab objekti meist ja on objekti- vaenulik
 
3.  Kuidas kritiseerib Dickie Stolnitzi teooriat? 
E-hoiak kui eriline „huvitu tähelepanu“ on müüt! On ainult tähelepanu või selle puudumine. 
.. erinevad motiivid ei tee tähelepanu erinevaks – oluline kas sa paned objekti tähele või mitte 
..  huviga  tähelepanu pole sageli tähelepanu – pigem tähelepanu puudumine. 
 
 
4.  Kuidas võivad huvitus ja sümpaatilisus omavahel vastuollu minna? 
Huvitus ja sümpaatilisus võib osutuda võimatuks kombinatsiooniks – mõnede kunstiteoste 
puhul! 
Sümpaatilisus nõuab võta teost nagu ta on, tuleb alistuda teoses esitatud eesmärkidele. 
Teos nõuab huvist lähtuvalt lugemist. 
 
5.  Selgitage E-hoiaku ja E-suhtumise erinevust. 
E-hoiak on midagi sellist, mida me „võtame sisse“ – see on meie endi teha, nö tehnika küsimus. 
E-hoiak pole tunne ega  emotsioon , vaid pigem tähelepanuviis või objekti kontemplatsiooni viis. 
E-hoiak on ükskõik  millisele  objektile ainult tema enda pärast osutatav huvitu ja sümpaatiline 
tähelepanu (Stolnitz) 
E-suhtumine on tihedalt seotud toiduhankimisest vabaks jääva aja  tekkimisega . Mida rohkem on 
inimesel vaba aega, seda rohkem rolli mängib esteetiline suhtlusviis. 
E- suhtumine haarab endasse inimese loomingulist tegevust maailma suhtes, see on ka kunsti 
loomise võime ning indiviidi  subjektiiv -esteetiline teadvus (tema  projektsioon  maailma suhtes). 
 
6.  Iseloomustage fraasi „esteetiline objekt“ tähendusi (vähemalt 3). 
.. kunstiteos  
.. kunstiteose tahk ( meeleline , esteetiline) 
.. tajuaktid (üksik taju sündmus või sündmuste jada) 
..  esteetilised  omadused (e-objekt kannab e-omadusi) 
.. esteetiline väärtus (e-objekt kannab e-väärtust) 
.. esteetiline kogemus (e-objekt tekitab e-kogemust) 
.. esteetiline hoiaku objekt (e-objekti suhtes võetakse e-hoiaku) 
 
7.  Kuidas määratletakse E-hoiaku teooriates (nt Stolnitz) E-objekti? 
E-hoiaku teooriates määratletakse E-objektina objekti mille suhtes võetakse: 
.. e-hoiak 
.. e-vaatenurk 
.. e-lähenemine 
E-objektiks saab olla mis iganes asi. Me võime e-hoiaku võtta mis iganes objekti suhtes. 
 
8.  Milles seisneb ontoloogiline  universalism
Mis iganes olemust võib vaadata esteetilise objektina. 
Inimkogemuses ei peaks eksisteerima mitte midagi, mille suhtes ei saa võtta esteetilist hoiaku. 
(k.a abstraktsed objektid, hallutsinatsioonid, loodusnähtused) 
OU ei väida, et 
.. kõik objektid on esteetilised 
.. kõik objektid peaksid olema esteetilised 
.. kaovad ära „statsionaarsed esteetilised objektid“ 
.. kõik objektid sobivad sama hästi esteetilise objektideks. 
 
9.  Kirjeldage kahte võimalikku etteheidet ontoloogilisele universalismile. 
.. psühholoogiline etteheide – igaühel on vastikuid asju, mis välistab e-hoiaku võtmist. ( veri
okse , mäda, putukad, väljaheited) 
.. füsioloogiline etteheide – tahvli kriipimise heli, laibad kutsuvad inimestel okserefleksi 
.. võimatute objektide puhul ei saa võtta e-hoiakut, nt  nelinurkne  ring, sinine  roosa   ingel
 
 
 
*** 
Elagu  filosoofia! 
M.V. 
 
 
 
Vasakule Paremale
SISSEJUHATUS FILOSOOFIASSE 2012 sügis #1 SISSEJUHATUS FILOSOOFIASSE 2012 sügis #2 SISSEJUHATUS FILOSOOFIASSE 2012 sügis #3 SISSEJUHATUS FILOSOOFIASSE 2012 sügis #4 SISSEJUHATUS FILOSOOFIASSE 2012 sügis #5 SISSEJUHATUS FILOSOOFIASSE 2012 sügis #6 SISSEJUHATUS FILOSOOFIASSE 2012 sügis #7 SISSEJUHATUS FILOSOOFIASSE 2012 sügis #8 SISSEJUHATUS FILOSOOFIASSE 2012 sügis #9 SISSEJUHATUS FILOSOOFIASSE 2012 sügis #10 SISSEJUHATUS FILOSOOFIASSE 2012 sügis #11 SISSEJUHATUS FILOSOOFIASSE 2012 sügis #12 SISSEJUHATUS FILOSOOFIASSE 2012 sügis #13 SISSEJUHATUS FILOSOOFIASSE 2012 sügis #14 SISSEJUHATUS FILOSOOFIASSE 2012 sügis #15 SISSEJUHATUS FILOSOOFIASSE 2012 sügis #16 SISSEJUHATUS FILOSOOFIASSE 2012 sügis #17 SISSEJUHATUS FILOSOOFIASSE 2012 sügis #18
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 18 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-10-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 43 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor jekaterinadubinbko Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
14
docx

Filosoofia eksami vastused

- Filosoofia ei paku taevalikke ilmutusi, valmiskujul tõdesid, mida kahtluse alla ei seata. - “Sokrates ei andnud oma õpilastele edasi dogmasid ega õpetussüsteeme, ei lunastust ega pääsemist. Sokrates ei nõudnud oma järgijatelt usku mingitesse eelnevalt mõõdetud usupügalatesse; tema eeskuju suunas inimesi iseenda kaudu uurima ja taotlema tarkust, tõde ja hüve, kirglikult, kustutamatult tõde janunema. Sokrates oli filosoof, kes armastas tarkuse otsimist, mitte õpetaja, kellel see tarkus juba käes.” 5. Mida õpetab filosoofia Russelli arvates? Konstrueerige näide. “Üks kasulik võte, mida õpetab filosoofia, seisneb kõikide probleemide teisendamises konkreetsest vormist abstraktsesse.” Bertrand Russell (1994) -“kui me … konkreetsed probleemid asendame ühe abstraktse probleemiga, milles nende rahvaste või kogukondade

Sissejuhatus filosoofiasse
thumbnail
15
odt

Sissejuhatus filosoofiasse

käibetõdede jne suhtes. 2. Teiste filosoofide mõtete, teooriate, argumentide jms suhtes. 9. Iseloomustage filosoofiat Sokratese ja Jeesuse erinevusele tuginedes? "Sokrates ei andnud oma õpilastele edasi dogmasid ega õpetussüsteeme, ei lunastust ega pääsemist. Sokrates ei nõudnud oma järgijatelt usku mingitesse eelnevalt mõõdetud usupügalatesse; tema eeskuju suunas inimesi iseenda kaudu uurima ja taotlema tarkust, tõde ja hüve, kirglikult, kustutamatult tõde janunema. Sokrates oli filosoof, kes armastas tarkuse otsimist, mitte õpetaja, kellel see tarkus juba käes."EsaSaarinen(2004: 20) 10. Mida õpetab filosoofia Russelli arvates? Tooge näide! Bertrand Russell on öelnud, et "filosoofia" definitsioon varieerub vastavalt sellele, mis filosoofiat me omaks võtame; kõik, mida me võime alustuseks öelda, on see et eksisteerivad teatud probleemid, mis teatud inimesi huvitavad, ja mis vähemasti praegu, ei kuulu ühelegi eriteadusele. 11

Filosoofia
thumbnail
28
docx

Filosoofia küsimused

Filosoofia on reeglina kriitiline kolmes suhtes: 1. Argimõtted, tava-arusaamad, käibetõed, iseenesestmõistetavused, eelarvamused, loomulikkused. 2. Teiste filosoofide mõtete, teooriate, argumentide, varjatud eelduste, järelduskäikude jms suhtes 3. Oma enese eelduste suhtes.  Filosoofia argumenteerib Kriitikas esitatakse põhjendusi, kaalutlusi, konstrueeritakse argumente. Filosoof ia argumenteerib, mitte ei jutlusta. Asi ei piirdu ainult vastuargumentidega. Esitatakse oma positiivne teooria/ seisukoht/kaalutlused.  Filosoofia abstraheerib – üldistab, lihtsustab, abstraktseid mõisteid looma, nähtuse mõnda tunnust mõtteliselt esile tooma.  Filosoofia analüüsib (mõisteid: tõde, õiglus ja vabadus)- teiste arvamuste analüüs.

Filosoofia
thumbnail
8
odt

Filosoofia kordamisküsimused

1. MIS ON FILOSOOFIA? 1. Selgitage sõna ,,filosoofia" etümoloogiat! Kreeka sõnast philosophia mis tähendab tarkusearmastus. 2. Mida tähendab, et filosoofia põhiküsimused on koolkonnaspetsiifilised? Erinevatel filosoofidel on erinevad kontseptsioonid filosoofiast, koolkondi seob ühine eeldus filosoofia tegemise viisidest ja meetoditest, mida ei panda igapäevaselt kahtluse alla. 3. Milliste küsimustega tegeleb epistemoloogia? Mis on teadmine? Mida võib teada? Millised on teadmise kriteeriumid? Mis vahet on teadmistel ja uskumustel? 4. Milliste küsimustega tegeleb ontoloogia ja mis valdkonna alla teda sageli paigutatakse? Ontoloogia küsib: Mis liiki asju on olemas? Millist liiki asju eksisteerib iseseisvalt? Loetakse tihti metafüüsika alla. 5. Nimetage praktilise filosoofia valdkondi! Eetika, esteetika, poliitikafilosoofia 6. Nimetage filosoofia 3 ratsionaalset tunnust! Filosoofia kritiseerib, filosoofia analüüsib, filosoofia abstraheerib, filosoofia argumenteerib

Filosoofia
thumbnail
4
docx

Filosoofia eksami vastused

Skeptitsism on kahtlemise filosoofia. Agnostitsism on õpetus, mis mingitesse eelnevalt mõõdetud usupügalatesse; tema eeskuju suunas eitab teadmiste võimalikkust. Epistemoloogia on filosoofia osa, mis tegeleb teadmise inimesi iseenda kaudu uurima ja taotlema tarkust, tõde ja hüve, kirglikult, probleemidega. kustutamatult tõde janunema. Sokrates oli filosoof, kes armastas tarkuse 2.Mida heidab feminism ette traditsioonilisele epistemoloogiale? otsimist, mitte õpetaja, kellel see tarkus juba käes."EsaSaarinen(2004: 20) Feministid on väitnud, et epistemoloogia jätab teadmise subjekti (tema soo, ühiskondliku 10.Selgitage oma näitega, milles seisneb tarvilike ja piisavate staatuse jne.) õigustamatult tahaplaanile (varjatult on teadja valgenahaline keskealine mees)

Filosoofia
thumbnail
34
docx

Filosoofia eksami kordamisküsimused

Selles mõttes erineb filosoofia religioonist. 8. Iseloomustage filosoofiat Sokratese ja Jeesuse erinevusele tuginedes! “Sokrates ei andnud oma õpilastele edasi dogmasid ega õpetussüsteeme, ei lunastust ega pääsemist. Sokrates ei nõudnud oma järgijatelt usku mingitesse eelnevalt mõõdetud usupügalatesse; tema eeskuju suunas inimesi iseenda kaudu uurima ja taotlema tarkust, tõde ja hüve, kirglikult, kustutamatult tõde janunema. Sokrates oli filosoof, kes armastas tarkuse otsimist, mitte õpetaja, kellel see tarkus juba käes. Filosoofia on valdkond, mis paneb mõtlema, arutlema. Siin ei ole absoluutset tõde. Uute vastusteni jõutakse omades ülevaadet maailmast - teadvusest, objektidest, eksistentsist ja tõest, maailmast tervikuna ja meie suhtest sellesse tervikusse. Iga filosoof läheneb asjadele oma vaatenurgast annavad uusi definitsioone/seletusi. 9. Mida õpetab filosoofia Russelli arvates? Konstrueerige näide!

Filosoofia
thumbnail
6
pdf

Filosoofia kursus ülikoolis: tõde, teadmine, õiglus

Tõde 1. Tõeteooria: Teooria tõest endast, sõna „tõene“ tähendusest, tõekandjatest (faktid, maakaardid) 2. Tõekandjate küsimus: Materiaalne maailm ei saa sisaldada arvamusi ja väiteid ehk sisaldada tõde/väärust. Tõed ja väärused on ainult arvamuste ja väidete omadused 3. Tõevastavusteooria: Tõesus seisneb väite tegelikkusele vastavuses nt kass katusel. Vastavusteooria on argimõtlemisele kõige lähedasem ning seetõttu tundub ta ka ehk kõige loomulikum. Ei suuda ära seletada moraalitõded olemasolu (tapmine on moraalselt väär) ja kogemustest sõltumatute tõdede probleem ehk miks on 1+1=2 4. Koherentsusteooria: tõde seisneb kooskõlalisuses/sidususes (üks inimene ei saa sündida kahel erineval ajal). Pole vastavusteooria probleemi maailma ja väidete vastavuse näitamisel; mineviku väiteid hindame praeguste tõekspidamiste kooskõlalisusega; uut infot hin

Sissejuhatus filosoofiasse
thumbnail
5
docx

Konspekt filosoofia algkursuse arvestuseks

Mida võib silmas pidada sõnaga ,,filosoofia"? ,,tarkusearmastus" 1. kui uurimisvaldkond 2. kui tegevus 3. kui printsiibikogu Selgitage filosoofilise probleemide iseloomu. Pole ühest vastust Selgitage filosoofiliste probleemide eripära Isaiah Berlini järgi Pole võimalik vastata vaatluse ega arvutamise teel Iseloomustage lähemalt kahte teoreetilise ja praktilise filosoofia filosoofia valdkonda. Nt 1.1 epistemoloogia ehk teadmise ja tunnetuse küsimused 1.2 metafüüsika ehk eksisteerimise küsimused 2.1 poliitikafilosoofia 2.2 eetikaküsimused Selgitage lühidalt, mis mõttes on filosoofia ratsionaalne. Filosoofia kritiseerib, argumenteerib, abstraheerib, analüüsib Milles seisneb sokraatiline meetod? Küsin-vastan meetod Selgitage oma näitega, milles seisneb tarvilike ja piisavate tingimuste meetod. Nagu see printsessi näide. Selgitage mis mõttes saab filosoofia olla kasulik? ,,Mõtlemine on mõnus", arendab vaimseid võimeid, filosoofide kaasamine arutlusse ühiskonnas Milli

Filosoofia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun