TELEOLOOGILISED EETIKATEOORIAD ,,Teleos"  siht, eesmärk. Hea ja halb sõltuvad kaugemast eesmärgist, mille poole püüeldakse. ,,Eesmärk pühitseb abinõud." (Jesuiitide ordu) UTILITARISM Utilitarism taotleb maksimaalse hüve maksimaliseerimist maksimaalsele arvule inimestele  hea on see, mis on võimalikult hea suurele inimhulgale. Utilitarism apelleerib omakasupüüdlikkusele. See, mis on ühiselt hea, seda tuleb suurendada. Utilitarism oli algselt seotud sotsiaalpoliitikaga. See oli mõeldud vangidele, kandus edasi majandusse. Rajajaks oli Jeremy Bentham. Mõte, kuidas vähendada ühiskonnas kuritegevust. B jõuab selleni, et kurjategija peab oma karistuse saama. ,,Maksimaliseerime karistust." Leidis, et peamine eesmärk, mis paneb inimest tegutsema, on mõnutunne. Hedonism: ,,Inimene on olend, kes tunneb kas mõnu või kannatust." B arvas, et mõnutunnet on võimalik välja arvutada  7 parameetrit. Arvas, et kannatust on ka võimalik numbrites väljend...
1. JA 2. EETIKATEOORIAD 1. Mis vahel on eetika ja etiketil? ,  . , .. . , , , , . 2.Milliseid isiksuse moraal arengu tasemeid eristas L.Kohlberg? , , . -- , . , ( ), , . , ( ), , , . --, , . . ( ). --, , . , , . : , ,  . 3.Millised on ulitarismi põhilised eelised? : * « »; ** , , ; ** ; ** ; **- ; ** . 4. Millised on ulitarismi põhilised puudused? : ** ;** « »; ** , ; ** ; **« » 5. Kuidas püüdis Benthami utilitarismi  teooriat täiustada J.S.Mill? : () . , , . , , () () . 6. Milles seisneb Kuldne Reegel? Kas see kuulub teleoloogilise või deontoloogilise eetika alla?  , , . , . , .. ( ), ( ). 7.Mis on positiivne õigus, mis on negatiivne ...
Eetika valdkonnad. * Tegu  õige või väär, kohustuslik või vabatahtlik. * Tagajärg  hea, halb, neutraalne. * Iseloom  vooruslik, paheline, neutraalne. * Motiiv  hea tahe, kuri tahe, neutraalne. * Tegude tüübid. 1. ,,Õige" 1.1 Kohustuslik, pead tegema. 1.2 Lubatav. 2."Vaba tahe" 3. ,,Vale" 3.1 Ei ole lubatud. 3.2 Tuleks hoiduda, hoidumine on kohustuslik. * Deontoloogilised eetikateooriad  uurivad teo iseloomu. I. Kant (1724-1804), 10 käsku. * On olemas 2 sorti imeratiive: 1. Hüpoteetilised imperatiivid ehk tingimuslikud käsud. 2. Kategoorilised imperatiivid ehk paratamatud käsud. ,,Toimi ainult sellise maksiimi kohaselt, mille kohta sa saad tahta, et sellest saaks üleilmne seadus." * Peab igal tingumusel kehtima. ,,Inimene on eesmärk iseenesest, inimene poe vahend eesnörgi saavutamiseks." * Vaba tahe eristab loomi inimestest.
· Analüütiline eetika  teaduslik eetika, mis kirjeldab erinevad eetikasüsteeme ja mõtteviise, analüüsib ja võrdleb neid, otsides vastuseid küsimustele mis on hea? ja mis on halb? · Normatiivne eetika - moraalsed reeglid ja põhimõtted, mis kvalifitseeruvad headeks ja õigeteks inimkäitumise juhisteks teiste inimestega suheldes ja teisi inimesi koheldes. Kutse- eetika on üks normatiiveetika liik · Metaeetika  kõrgemal tasemele mõtlemine Eetikateooriad · Teleoloogiline teooria - otsuse tegemisel lähtutakse teo tagajärjest, teo kasust Teo õigsuse määrab see, kas selle tagajärg on hea või halb, kas teo tulemusena avaldub kasu, heaolu või vähenes kannatus, kas saadi targemaks, saavutati midagi. Teol endal on instrumentaalne väärtus Olulisem alateooria UTILITARISM  mida suurem hüve mida suuremale hulgale (ühiskonnale), seda õigem on tegu. Tagajärg iseendale kui teo tegijale (EGOISM) või kasu teistele, kelle
Ta peab ennast esimeseks immoralistiks- ei ole nn hea inimene ja kristliku moraali kandja (see poleks harmoonias dionüüsilise ellusuhtumisega). N leiab, et tõeliselt saab võimutahe teoks ainult üliinimeses (kes ta ise muidugi on). Teleoloogilised Teleo- siht, eesmärk eetikateooriad Hea ja halb sõltuvad kaugemast eesmärgist, mille poole püüeldakse. Eesmärk pühitseb abinõu. Utilitarism Jeremy Taotleb maksimaalse hüve maksimaliseerimist Benthon maksimaalsele arvule inimestele- hea on see, mis on hea võimalikult suurele inimhulgale. 20.saj mõjukaim teooria
EETILINE ABSOLUTISM (DEONTOLOOGILISED EETIKATEOORIAD) ,,Deon"  peaks Lähtub põhimõttest, et hüvesid ei saa alati kalkuleerida tulemuse järgi. Hea ja halb on midagi väljastpoolt antut. Küsib: mis on inimkonna kõrgeim siht? Ütleb, et inimeseks olemine on nagu mingil moel antud ja kingitud meile. Kristlik eetika  inimese elu on kingitus loojalt e. Jumalalt. Kõrgeim siht: 1) armastada Jumalat kogu olemusega 2) armastada teist inimest nagu iseennast Ütleb, et mitte inimene ise pole eesmärk, vaid taotleda tuleb midagi inimesest üleval olevat. Mis on tõde? Kuidas ja mille abil tõde tunnetada? Esimene seletus tõetunnetamiseks on ühismoraal  arusaam, et inimkonnal on olemas ühismälu ja sellest tulenevad tavad ja kombed ulatuvad väga kaugele. Läbi ajaloo on alles jäänud see, mis on vajalik ja õige. Teine tunnetusvahend on südametunnistus. Piiskop Joseph Buttler: ,,Inimesed on kõik Jumala poolt varustatud erilise kõlbelise võimega, mis...
Normatiivne eetika - teooriad moraalselt õige e. hea käitumise kohta Milline käitumine on moraalselt õige (hea) ja milline väär (halb): Mida peab tegema? Normatiivse eetika keskne küsimus – mis on käitumise moraalse väärtuse juures tähtsam, kas teo enese seesmine väärtus või teo tagajärg? 3 liiki normatiivseid moraaliteooriaid: • teleoloogilised • deontoloogilised • voorusteooria I Teleoloogiline eetika ehk tagajärje eetika Eetikateooriad, mille järgi teevad käitumise heaks või halvaks käitumise tagajärjed. Vaatleb eetiliste küsimuste puhul eelkõige tegusid ja nende tagajärgi (nt utilitarism, konsekventsialism) Näit. hindaks teleoloog käitumise õigsust või väärust (valetamine...) selle järgi, mis see endaga kaasa toob. Teleoloogi jaoks pole olemas teo sisemist väärtust. Valetamise puhul on halb valetamise tagajärg. Kui vale teeb kasvõi natuke head, kui tõerääkimine, siis on kohustus valetada.
kas mingi asi on hea või halb. Eetikakriis  olemasolevatest moraalinormidest ei peeta kinni ja samas uusi norme ka veel pole. Eetikat võib jagada: 1. teoreetiline eetika  tegeleb küsimustega, mis on hea ja mis on halb; kas hea on inimesele kaasa antud 2. praktiline eetika  tegeleb otseselt moraaliküsimustega; kuidas ühte või teist asja elus lahendada. sageli tekivad uued eetikateooriad ja mõttekäigud. UTILITARISM  eetikateooria; arvamus, et inimene elab pideva naudingu nimel ja kui karmistada karistusi, siis selle tagajärjel inimesed soovivad vähem kuritegusi sooritada. Eetika ja moraal koos aitavad ühiskonnal liikuda õnne ja hea elu suunas. Thomas HOBBES (1588-1679) Oma teoses ,,Leviathan" iseloomustab loodusseisundit  inimene sünnib ilma normide, eetika, moraali ja riiklike seadusteta. See seisund on ,,kõikide sõda kõikide vastu" (darwinistlik
vedamine. A on Sokratesest teisel seisukohal. Sokrates: ,,See, kes teab, mis on hea, ei hakka heale vastu seisma." A ei olnud sellega nõus. ,,Teada, mis on hea ja seda kasutada, on erinevad asjad." Inimesed, kes on valinud teha halba, teevad seda meelega. Taltsutamatud  inimene on afektiseisundis (mõjutus, ärritus), läheb endast välja ja käitub vastupidiselt õigele. Ütleb, et inimene, kes teab ja teeb ikkagi kurja, on hullem. ,,Teadmine voorusest ei tee inimest veel vooruslikuks." Eetikateooriad ei anna ammendavaid vastuseid iga olukorra jaoks. Eetikateooria aitab seletada. Kõikehõlmavat reeglistikku ei saa olla. Vooruslik inimene näeb tõde, kuid see ei tähenda, et sellel inimesel oleks mingi võime. Et inimene saaks olla vooruslik, läheb vaja aega. Potentsiaalselt on vanem inimene vooruslikum kui noorem. A ütleb, et on mõned reeglid, mis on üldkehtivad. Keskajal oli vooruste teema oluline. Taasavastati antiikautorid. Araabia keelest hakati ladina keelde teoseid kirjutama
11.2012 Slide 1 Slide 2 Eetikateooriate üldjaotus EETIKA Tuntumad normatiivsed eetikateooriad on: tagajärje-eetika (konsekventsialism ehk teleoloogiline eetika) Vooruseetika
lugeda eneseohverduslikuks, kui mulle antud tegevus ka meeldib. Tahaksin rutiinse elu asemel hoopis maailmas ringi rännata ja ennast avastada. Leida need aspektid, mida elus tõeliselt hindan. Leida õnn ja ehk ka armastus. Mida üldse väärtustan ning mis on minu jaoks oluline? Kindlasti tuleneb selline maailmaavastamise tung sellest, et olen veel noor ning ei tea ise ka täpselt, mida väärtustada ning millise eetikateooria järgi elada. Eetikateooriad jagunevad kolmeks: tagajärje-eetika, kohuse-eetika ja vooruseetika. Ühe jaoks on oluline teo tagajärg, teise jaoks teo väärtus ise ning kolmas hindab tegija iseloomu. Mõtlen tegutsedes tihti oma teo tagajärgedele. Seda mitte teha oleks minu arvates rumal. Käitudes vastavalt hetkeemotsioonile leian ennast tegemas rumalaid otsuseid ja vigu. Nagu ütleb üks aforism- "Don't make permanent decisions on temporary feelings" (st ära tee jäädavaid/püsivaid otsuseid hetkeemotsioonide aendil)
1. SISSEJUHATUS; 2. EETIKATEOORIAD 1. Mis vahe on eetikal ja etiketil? Eetika arutleb selle üle, mis on hea või halb; etikett esitab ainuõigeks peetavad käitumisreeglid neid põhjendamata. 2. Milliseid isiksuse moraalse arengu tasemeid eristas L. Kohlberg? pre-konventsionaalne- piiratud arusaam sotsiaalse käitumise ja morali reeglitest, järgitakse vaid omakasu ajendil; konventsionaalne- tajutakse kuidas moraalireeglid seovad inimrühmi ja seabrühmamoraali ülimuslikuks; post-konventsionaalne- oma moraalsel kaalutlusel kasutatakse universaalseid eetilisi standardeid. 3. Millised on utilitarismi põhilised eelised? püüab anda optimaalse lahendi; kasutab ratsionaalset, objektiivset analüüsi; esitab tulemused kvantitatiivselt; orienteerub eesmärgile; võimaldab arvestada kõiki huvilisi; hüve ja valuon küllaltki selgelt piiritletud mõisted; toetab tootmise efektiivsuse tõusu. 4. Millised on utilitarismi ...
inimeste ühiskondliku ja isikliku elukorralduse seletamise ja põhjendamisega. Eetika kui distsipliin jaguneb teoreetiliseks ja praktiliseks. Praktiline eetika tegeleb konkreetsemate küsimustega, mis erinevatel aladel võivad ilmenda. Teoreetilise eetika võib laias laastus jagada metaeetikaks, mis uurib pigem abstrakseid küsimusi, ja mitmesugusteks normatiivseteks teooriateks, mis arutlevad õige ja vale üle. Tuntumad normatiivsed eetikateooriad on tagajärje-, kohuse- ja vooruseetika. Tänapäeva inimene on neid teooriaid enda jaoks mugavdanud ning samuti olen veendunud selles, et inimese isiklik eetika on normatiivsete teooriate kombinatsioon. Minu isiklik eetika on kombinatsioon tagajärje- ja kohuse-eetikast, kuid suurem osakaal on kohuse-eetikal. Deontoloogia väidab, et osad moraalsed kohustused kehtivad absoluutselt. Deontoloogiline eetika omistab seesmise väärtuse teole endale, mitte selle tagajärgedele.
SÜÜDISTUSED JA KRIITIKA · Rimi eirab ja boikoteerib eestimaist toodangut. · Rimi hindas Eesti tootjate toorliha kvaliteeti madalaks ja mitte piisavalt kvaliteetseks. · Seedri hinnangul ei ole Rimi käitumise taga mitte Eesti liha kvaliteediprobleemid, vaid ettevõtte soov Eesti tootjatelt odavama hinnaga kaupa osta. · Rimi otsus loobuda Eesti värske liha müügist on kahetsusväärne näide sellest, kuidas turumajandus toimib. EETIKATEOORIAD lähtuvalt konflikti probleemist ja kriitikast · Ettevõte käitus vastupidiselt KOHUSE EETIKA´le. Kui inimene tahab täita oma kohust, siis teeb ta õigeid asju. · Ettevõte käitus vastupidiselt UTULITARISM´le, hinnates välismaist kaupa kvaliteetsemaks. Naudingut tuleks võrrelda lisaks kvantiteedile ka kvaliteedi alusel. · Ettevõte eiras UTILITARISM´i põhimõttet. Benthami arvates määravad teo moraalse väärtuse teo tulemusel saadavad naudingud
A Free sample background from www.awesomebackgrounds.com Slide 16 Slide 17 Eetika valdkonnad PÕHILISED EETIKATEOORIAD 1. Tagajärje-eetika eetika (konsekventsialistlik, teleoloogiline) (kr teleos - eesmärk). EETIKA
kas ,,hea" ja ,,halb" on asjade seesmised omadused või inimeste kujutlus jms. Teoreetilise eetika alla kuuluvad ka mitmesugused normatiivsed teooriad. Need on üldised teooriad selle kohta, kuidas tuleb elada. Praktiline e.: rakenduseetika tegeleb praktiliste küsimustega (võrdõiguslikkus), mingi eluvaldkonna eetika (nt meditsiinieetika, valitsemiseetika) või mingi professiooni kutse-eetika (nt spordieetika, ajakirjanduseetika, ärieetika, internetieetika). Põhilised eetikateooriad- Tagajärje-eetika: tegu hinnatakse selle tagajärje (hüve) järgi. Eesmärk pühitseb abinõu. Teo moraalse õiguse määrab tagajärg. Kohuse-eetika: deo(,,peaks")ntoloogiline eetika. Hea ja halb asuvad väljaspool teooriaid. Arutletakse kuidas on õige, kuidas peab Vooruseetika: keskmes on inimese iseloom. Vooruseeetika ei küsi, mida ma peaksin tegema, vaid milliseks inimeseks ma peaksin saama. Mis on MORAALI OTSTARVE? 1.Hoida ühiskonda koost lagunemast. 2.Leevendada inimkannatusi. 3
kes reageerivad tundlikult neis ja nende ümber toimuvale. · Teatud sotsiaalsed kooslused, mis võtavad selle endale kohustuseks, nt erialaseltsid, akadeemilised üksused ja organisatsioonid, kaasajal eetikakomiteed. · Arvukas kirjasõna, mis kirja pandud nendel teemadel, nt meditsiinieetikas on olemas arvukad deklaratsioonid ja koodeksid. Eetikateooriate põhitüübid Eetilisi küsimusi uuritakse ja põhjendatakse enamasti mõnest eetilisest teooriast lähtuvalt. Eetikateooriad jaotatakse tavaliselt kolme põhitüüpi: 1.Teleoloogiline ehk tagajärje-eetika. Teleoloogiline eetika baseerub otsuse lõppresultaadil. Teleoloogilisus tähendab eesmärgipärasust, seega tegude õigsus on hinnatav vastavalt tagajärgedele olenemata sellest, mis vahenditega see saavutati. Teleoloogilised teooriad on nii eetiline egoism kasulik mulle) kui ka utilitarism (kasulik kõigile). 2.Deontoloogiline ehk kohuse-eetika (I.Kant). Selle teooria kohaselt on õigused vaid
02.2012 Slide 1 Slide 2 Eetikateooriate üldjaotus EETIKA Tuntumad normatiivsed eetikateooriad on: tagajärje-eetika (konsekventsialism ehk teleoloogiline eetika) Kohuse-eetika ehk
käitumise kohta. Eetika alused, 6. loeng:TELEOLOOGILINE EETIKA JA UTILITARISM Vajadus moraaliteooria järele Olemasolevad intuitsioonid: · Ei kata kõiki situatsioone (nt on liiga üldised, ajale jalgu jäänud vms); · Ei pruugi olla õiged. Normatiivsed moraaliteooriad püüavad moraalse elu komplekssust arvestades anda siiski võimalikult selge ja ühese vastuse küsimusele, mida moraal meilt nõuab. Olulisemad normatiivsed eetikateooriad: · Vastavalt sellele, kas primaarse eetilise väärtuse kandjaks on tegu ise, teo tagajärg või inimese karakterijoon, jaotatakse: deontoloogiline eetika teleoloogiline eetika e konsekventsialism vooruseetika Teleoloogiline eetika e konsekventsialism · Telos  kr. k siht, eesmärk. · Consequence  ingl. k. Tagajärg. · Teo õigsus ja väärus sõltuvad teo tagajärgedest. Õiged on need teod, mille tagajärjena
puuduvad reeglid, kuidas hakkama saada. Moraal aitab hoida ühiskonda koos (ühiste arusaamade kogum). Moraali eesmärgiks on ka vähendada inimkonna kannatusi, püüelda parema elu suunas (püüdlemine võib kaasa tuua kannatusi). Ülesanne jagada kiitust, laitust, tunnustust, karistust, süüd. Norm reegel, mis ütleb, mida inimene peab tegema või tegemata jätma. Normid on kohustuslikud, nende täitmist saab nõuda. Eetikateooriad tegelevad nende normide põhjendamisega. Erinevad normid: moraalinormid, õigusnormid (seadused, mis on seadusandja poolt kehtestatud. Tagatakse riiklike süsteemide, institutsioonidega. Nt kohus, vangla. Õigus on piiritletud riigipiiriga seadused kehtivad ühe riigi piires. Kas nad on moraalsed? Oleneb inimesest, eri arvamused), religiooninormid (kehtivad ühe religioosse grupi piires. Viidatakse jumalikule autoriteedile või ilmutusele. Pühakirjas on kirjas.
tagajärgedest, vaid reegli järgi toimimisest. Kanti eetika ja utilitarism: eetikaküsimus tugineb metafüüsikale. Kanti küsimuseks on moraalireeglite põhjendamine, mitte see, mida teha ühes või teises konkreetses olukorras. Inimene on mõistusolend, moraalireegli annab mõistusolend ise endale oma mõistusest lõhtudes ja nõustub sellega. Moraal ei pea meid tegema õnnelikuks, vaid õnne vääriliseks. Kanti arvates on moraalivälisel väärtustamisel põhinevad eetikateooriad puudulikud. Elu on empiiriline, mitte ratsionaalne nähtus, sestap loobugem moraali üle kõneldes seda seostama hea eluga. Tegutse vaid sellise maksiimi alusel, mida võid ühtlasi tahta saavat üldiseks seaduseks! Utilitarism- Moraali käivitavaks naturalistlikuks väärtuseks võetakse naudingud ja kannatuste vältimine. Teguviisi valides kaalun kannatuste ja naudingute vahekorda ja valin sellise, mis pakub kõige rohkem naudinguid. Võimalikult suur hulk
Teoreetiline eetika võib olla kas normatiiveetika või metaeetika. Praktiline eetika on mingi eluvaldkonna eetika või mingi professiooni kutse-eetika. Normatiiveetika tegeleb eetiliste hoiakute teoreetilise seletamise ning põhjendamisega ja püüab läbi selle neidsamu hoiakuid kujundada. Selle teoreetilisi sedastusi viiakse ellu rakenduslikus eetikas, mis püüab lähtuvalt üldteoreetilistest alustest sõnastada konkreetseid norme käitumise jaoks. Tuntumad eetikateooriad on teleoloogiline eetika, deontoloogiline eetika ja voorustepõhine eetika. Teleoloogilises (tagajärjepõhises) eetikas on moraalsuse lõppkriteeriumiks mingi tegudest tulenev mittemoraalne väärtus (nt õnn või heaolu). Nii utilitarism kui ka eetiline egoism on teleoloogilised teooriad. Utilitarismi järgi on mingi tegu moraalselt hea, kui tema tagajärjel suureneb üleüldine kasu (kõigi nende kasu, keda tegu puudutab) ja moraalselt vale, kui selle tagajärjel väheneb üleüldine kasu
1,2. Sissejuhatus, eetikateooriad 1.Mis vahe on eetikal ja etiketil? Eetika on üldised moraalinormid, mis näitavad, kuidas "eetiliselt" käituda tülisituatsioonides, st käituda hästi või (halvasti). Etikett on ajalooliselt väljatujunenud kindlad käitumisreeglid, igas situtsioonis erinevad. Etiketi põhinäiteks on erinevate maade lauakombed; kui sõidad välismaale, oleks hea neid pähe õppida või vähemalt üle vaadata. Eetilised normid võivad muutuda aja vältel, etiketireeglid tavaliselt ei muutu ning peaaegu keegi ei mäleta, miks tehakse just nii ja mitte teistmoodi. 2. Milliseid isiksuse moraalse arenhu tasemeid eristas L.Kohlberg? kolm põhiastet, igaüks veel kaheks alamasteks 1)Pre-konventsionaalne: reeglite järgimine omakasu poolest a)karistus ja kuuletamine: Käitumine, mis ei too karistust b)instrumentaalne relativism: kasu hetkel ja tulevikus 2)Konventsionaalne: rühmamoraal on individuaalsest olulisem a)perekonna lojaalsus: väike ...
moraalselt halb (väär). Mida peab tegema? Varastamine (valetamine jms) on väär, sest ...(erinevate normatiivsete teooriate vastused) Normatiivse eetikakeskne küsimus Mis on käitumise moraalse väärtuse juures tähtsam, kas teo enese seesmine väärtus või teo tagajärg? 3 liiki normatiivseid moraaliteooriaid: - Teleoloogilised: (kr telos - `siht', `eesmärk') ehk konsekventsialism (ld consequentia - `järgnemine') ehk tagajärjeeetika: Eetikateooriad, mille järgi teevad käitumise (teo) moraalselt heaks või halvaks käitumise tagajärjed - deontoloogilised: (kr deon `kohustus') ehk kohuse-eetika: Käitumise moraalne väärtus asub neis tegudes enestes. Mõned teod on vaatamata kõigile (st hoolimata tagajärgedest) moraalselt kohustuslikud. - voorusteooria: Alternatiivseid nimetusi: karakter-eetika, areetiline eetika (kr arete - `voorus'). Eetikateooriad, milles on keskseks vooruse mõiste. 130. Metaeetika
1. SISSEJUHATUS; 2. EETIKATEOORIAD 1. Mis vahe on eetikal ja etiketil? Eetika arutleb selle üle, mis on hea või halb; etikett esitab ainuõigeks peetavad käitumisreeglid neid põhjendamata. 2. Milliseid isiksuse moraalse arengu tasemeid eristas L. Kohlberg? · pre-konventsionaalne- piiratud arusaam sotsiaalse käitumise ja morali reeglitest, järgitakse vaid omakasu ajendil · konventsionaalne- tajutakse kuidas moraalireeglid seovad inimrühmi ja seabrühmamoraali ülimuslikuks · post-konventsionaalne- oma moraalsel kaalutlusel kasutatakse universaalseid eetilisi standardeid 3. Millised on utilitarismi põhilised eelised? · püüab anda optimaalse lahendi · kasutab ratsionaalset, objektiivset analüüsi; esitab tulemused kvantitatiivselt · orienteerub eesmärgile · võimaldab arvestada kõiki huvilisi · hüve ja valuon küllaltki selgelt piiritletud mõisted · toetab tootmise efektiivsuse tõusu 4. Millised on utilitarismi põhili...
1. SISSEJUHATUS; 2. EETIKATEOORIAD 1. Mis vahe on eetikal ja etiketil? Eetika arutleb selle üle, mis on hea või halb; etikett esitab ainuõigeks peetavad käitumisreeglid neid põhjendamata. 2. Milliseid isiksuse moraalse arengu tasemeid eristas L. Kohlberg? pre-konventsionaalne- piiratud arusaam sotsiaalse käitumise ja morali reeglitest, järgitakse vaid omakasu ajendil konventsionaalne- tajutakse kuidas moraalireeglid seovad inimrühmi ja seab rühmamoraali ülimuslikuks individuaalse suhtes post-konventsionaalne- oma moraalsel kaalutlusel kasutatakse universaalseid eetilisi standardeid 3. Millised on utilitarismi põhilised eelised? püüab anda optimaalse lahendi kasutab ratsionaalset, objektiivset analüüsi; esitab tulemused kvantitatiivselt orienteerub eesmärgile võimaldab arvestada kõiki huvilisi hüve ja valuon küllaltki selgelt piiritletud mõisted toetab tootmise efektiivsuse tõusu 4. Millised ...
Sotsiaaleetiline käitumine on enesestmõistetav mänguväli, millel toimub midagi olulisemat: inimese sisemine puhastumine. Selleks on aga vaja kannatust ja valu. Õhtumaise eetikamõistmise taustal tundub baturinlik kannatuseetika paradoksaalne, et mitte öelda võõristav – sest eetilise käitumise eesmärgiks on ikka peetud õnne saavutamist. Selline eetikamõistmine pärineb kreeka filosoofiast. “Kreeka eetikateooriad on hea elu teooriad,“ kinnitab Gisela Streiker, „nende lähtepunktiks on Sokratese küsimus “Gorgiases“ (472 C-D): kuidas peaksime 9 Sealsamas, lk. 194. elama, et olla õnnelikud?“10 Võib-olla aitaks meid siinkohal kreekaliku ja kristliku mõtlemistraditsiooni eristamine, omistades esimesele õnne ja eetika seostamise ning teisele kannatuse ja eetika seostamise? Kas võiks arvata, et Baturini looming kasvab välja kristlikust mõtteviisist?
ehk tagajärjeeetika. Teooriad, mille järgi käitumise moraalne väärtus asub tagajärgedes.  Deontoloogilised – deon – kohustus. Deontoloogiline eetika e kohuseeetika. Käitumise moraalne väärtus asub tegudes enestes. Mõned teod on hoolimata tagajärgedest moraalselt kohustuslikud.  Voorusteooria. Vooruseetika e karakter-eetika, areetiline eetika (arete – voorus). Eetikateooriad, mille keskmes on vooruse mõiste. Utilitarism - tuntuim teleoloogiline teooria - Konsekventsialistlik printsiip: Õige tegu on välja rehkendatav, kui me uurime järele erinevate tegude võimalikud tagajärjed. - Kasulikkuse printsiip: Tegu, mis toob kaasa kõige rohkem õnne, on antud tingimustes õige tegu. - Tegude õige eesmärk on tagada suurim õnn suurimale hulgale. Benthami õnnearvutus: sellega saab tegude tagajärgi hinnata
KORDAMISKÜSIMUSI Pt. 1. ja 2. SISSEJUHATUS; EETIKATEOORIAD 1. Mis vahe on eetikal ja etiketil? Eetika on õpetus, mis arutleb moraali üle ning põhjendab valikud hea või halva, õige või vale vahel. Etikett tähendab aga ühes või teises keskkonnas ainuõigeks peetavaid kombeid või tavasid ning neid ei ole vaja põhjendada. Üks on kui normide kogum, mida on kohustatud teatud keskkonnas järgima, teine on kui õpetus, mille puhul arutletakse valikute vahel ning ei seostata mingi konkreetse kultuuri ega asukoha eripärasustega. 2
Moraal on ühiste arusaamade kogum. Selle eesmärgiks on inimkonna kannatuste vähendamine ning püüdlemine parema elu suunas, kuigi püüdlemine ise võib kaasa tuua kannatusi. Moraali ülesanne on jagada nii kiitust, laitust kui ka tunnustust, karistust ja süüd. Normid/reeglid Norm on reegel, mis ütleb inimesele, mida ta peab tegema või tegemata jätma. Normid on kohustuslikud kõigile ning nende täitmist saab nõuda. Eetikateooriad tegelevad nende normide põhjendamisega. Kehtivad kolme sorti normid: moraalinormid ja õigusnormid, religiooninormid. Õigusnormid on seadused, mis on seadusandluse poolt kehtestatud ja mis tagatakse riiklike süsteemide ja institutsioonidega, näiteks kohus või vangla. Õigusnormid on piiritletud riigipiiriga ehk kehtivad vaid antud riigi piires. Kas need normid on moraalsed? See oleneb inimesest ja tema arvamusest. Religiooninormid kehtivad ühe religioosse grupi piires
· Teoreetilise eetika alla kuuluvad ka mitmesugused normatiivsed teooriad. Need on üldised teooriad selle kohta, kuidas tuleb elada. · Praktiline e.: rakenduseetika tegeleb praktiliste küsimustega (võrdõiguslikkus), mingi eluvaldkonna eetika (nt meditsiinieetika, valitsemiseetika) või mingi professiooni kutse-eetika (nt spordieetika, ajakirjanduseetika, ärieetika, internetieetika). Põhilised eetikateooriad 1. Tagajärje-eetika eetika (konsekventsialistlik, teleoloogiline) (kr teleos - eesmärk). Tegu hinnatakse selle tagajärje (hüve) järgi. Eesmärk pühitseb abinõu. 2. Kohuse-eetika ehk deontoloogiline eetika (kr deon - peaks). Hea ja halb asuvad väljaspool teooriaid. Arutletakse kuidas on õige, kuidas peab. 3. Vooruseetika. Keskmes on inimese iseloom. Vooruseetika ei küsi mida ma peaksin tegema, vaid milliseks inimeseks ma peaksin saama. Mis on MORAALI OTSTARVE
KORDAMISKÜSIMUSI Pt. 1. ja 2. SISSEJUHATUS; EETIKATEOORIAD 1. Mis vahe on eetikal ja etiketil? Eetika on õpetus, mis arutleb moraali üle ning põhjendab valikud hea või halva, õige või vale vahel. Etikett tähendab aga ühes või teises keskkonnas ainuõigeks peetavaid kombeid või tavasid ning neid ei ole vaja põhjendada. Üks (etikett) on kui normide kogum, mida on kohustatud teatud keskkonnas järgima, teine (eetika) on kui õpetus, mille puhul arutletakse valikute vahel ning ei seostata mingi konkreetse kultuuri ega asukoha eripärasustega.
Max Weber väitis, et Massachussettsis (Benjamin Franklini) kodumaal võis leida kapitalismi vaimu ilminguid juba enne kapitalistlikku majandust. Seetõttu pooldas ta pigem vaatet, et a. kapitalismi "vaim" tekitab muutusi majanduses Kui inimene juba on piisavalt jõukas, kas ta siis peab kalvinismi kohaselt tööd tegema? b. Jah, peab, sest Jumal on igaühele määranud kutse; kutsealane töö on inimese kohus IX osa. Indiviidi vabadus ühiskonnas. Eetikateooriad Millise eetikateooriaga on kooskõlas väita, et hea inimene on see, kes teeb head ning pole oluline, et ta teeb seda omakasupüüdlikult. Selline väide on kooskõlas utilitarismiga. Kes nõustuks väitega Kui mudamaadluse vaatamine pakub suuremale hulgale naudingut kui balleti vaatamine, siis peab riik toetama mudamaadlust, mitte balletti? Selle väitega nõustuks Benthami utilitaristliku eetika järgija Millises lauses kasutatakse sõna õige tähenduses 'moraalselt õige'?
annaabi.ee 
