tootmisprotsessis, homogeensed e. alati ühesugused, on esemed või asjad, saab ladustada, saavad muutuda omandiks 3. Milles väljendub valikuvabadusele orienteeritus teenindaja käitumises? (min 6 aspekti)? Isiksuse tunnustamine, lähtumine kliendi mugavusest, firma esindamine, põhjuste likvideerimine, vastutamine oma sõnade/tegude ja lubaduste eest, tolerantsus ja võrdne käitumine. 4. Milles väljendub jaotav mõtteviis ehk mitteteenindamine teenindaja käitumises? (min 6 aspekti)? Käitumine iseenda mugavusest, iseenda esindamine, kohustusi ei peeta vajalikuks, vastutustunde puudumine, usaldamatus, reageerimine alles siis kui kilent seda nõuab. 5. Milline on kliendi tüüpkäitumine (3 aspekti) 1. klient tajub kogenut tervikuna(tüüpilisteks on see, et nii rahulolu kui ka rahulolematust väljendatakse pigem ettevõtte kui konkreetse töötaja aadressil) 2
Õiguse idee * eesmärgipärasus * õiguskindlus * õigusrahu -lahendatakse 3 isikute poolt, lahend saabub alati. * normaallahend *aegumine Õiglus- *jaotav *võrdsustav Õiguse tunnused *normatiivsus *regulatiivsus *ühiskondlikkus *ajalooline *kokkuleppelisus *vormilisus *korrafunktsioon *rahufunktsioon *otsustamisfunktsioon õiguskord -ühe maa kehtivad normid kokku õigusperekond sarnastel alustel koondunud õigus korrad. Anglo-Ameerika õigusperekond kohtulahend. Kohtutava õigus. LOOB SEADUST/ÕIGUST- ) Vaadatakse eelnevaid juhtumeid ja otsustatakse. Romaani-Germaani õigusperekond põhineb kirja pandud õigusaktidel. RAKENDAB
KLIENDITEENINDUS Mitteteenindamisest teenindamiseni Jaotav ja valikuvabaduslik mõtlemine Täida lahtrid Jaotav mõtlemine Valikuvabaduslik mõtlemine Sellest ei tea keegi midagi Uurime asja Nojah, seda küll, aga ... Jah, ma teen ära. Millal ma seda teha jõuan? Ma leian selleks aega Saite minust valesti aru. Ma vist ei väljendunud piisavalt täpselt. See ei olnud minu süü. Ma eksisin ja parandan vea/ma uurin asja ja teen kõik korda.
toodete/teenuste tootjate süsteemi) vahel, klientide probleemide lahendamiseks, mis tugineb kehtestavale isiksust arvestavale käitumismallile , Veaolukordade lahendamise paratamatusele klienditeenindaja poolt 5. Milles väljendub valikuvabadusele orienteeritus teenindaja käitumises? (min 6 aspekti)? Isiksuse tunnustamine, isiksuskesksus, lähtumine kliendi mugavusest, firma esindamine, põhjuste likvideerimine, kehtestav käitumislaad. 6. Milles väljendub jaotav mõtteviis ehk mitteteenindamine teenindaja käitumises? (min 6 aspekti)? Lähtumine indiviidist, vahendikesksus, lähtume iseenda mugavusest, iseenda esindamine, tagajärgede likvideerimine, vastutustunde puudumine 7. Milline on kliendi tüüpkäitumine (3 aspekti) a)Klient talub kogetut tervikuna, b) kaldub märkama enam vigu kui head, c)kannab puudused üle koguhinnangule 8. Kliendi rahulolu 10:3 reegel.
Kui võrrelda Bütsastsi keisririiga või Abbassiidide kalifaadi arenguga, ilmneb et Karolingide riik oli alaarenenud ääremaa. Karolingide renessanss- võeti eeskujuks antiikaeg, rajati õppeasutusi, koondati filosoofe, kunstnikke ja luuletajaid, hariti end. Karl Suure võimu päris ta poeg Ludwig I Vaga(814-840), kes jaotas impeeriumi 817a. oma poegade vahel, kuid kuna tekkisid tülid koguneti 843a. Verduni, kus sõlmiti riigi kolmeks jaotav kokkulepe. Ida-Frangi riigis tuli võimule Ottoniitide dünastia eesotsas Otto I Suurega, kes 962a. peale Itaalia vallutamist nim. riigi Saksa-Rooma riigiks. Lääne-Frangi riigis haarasid 967a. võimu Kapetingid, kes alustasid Prantsuse kuningriigi loomist. Lothari pärandi lõunaosas hakkas valdusi laiendama Itaalia kuningriik.
teadusele. *GIS(geoinfosüsteem) kohateavet haldav infosüsteem, mis sisaldab omavahel soestatud vektor- ja rasterkaarte ning nendel kajastatud andmetabeleid. *Geokronoloogia geoloogia haru, mis uurib geoloogiliste sündmuste toimumise ning kivimite ja organismide tekkimise aega ja järjestust. Maa vanust ja kihtide vanuselist järjestust. *GPS Satelliidi ja seiraja vaheline ülemaailmne asukohamääramise süsteem. *Infosüsteem teavet andev ja jaotav süsteem, mis koosneb andmebaasidest. *Kaugseire andmete kogumine seadmetega, mis pole uuritava objektiga füüsilises kontaktis. *Paleogeograafia geoloogia haru, mis uurib Maa mineviku geograafiat, ntx mineviku mandrite ja ookeanide asendit ning merede, liustike, mäestike ja taimkatte levikut geoloogilises ajaloos. *Rakendusteadused inimese praktilise tegevusega seotud, looduslikke alusteadmisi konkreetsete
................................6-7 Kõvakäeliste taktiliste võtete käsitlemine...........................................................7 Kokkuvõtteks.......................................................................................................7 Kasutatud kirjandus.............................................................................................8 3 Sissejuhatuseks (mis on jaotav kauplemine?) Jaotavat kauplemist võib teisisõnu nimetada ka distributiivseks või võistlevaks kauplemiseks, samuti võidu- kaotuse kauplemiseks. Ühe osapoole eesmärgid on tavaliselt vastuolus teise poole eesmärkidega. Ressursid on paigas ja piiratud. Põhimõtteliselt on see võistlus, kumb saab piiratud ressursidest enda käsutusse rohkem, sõltuvalt strateegiast ja taktikast. Paljude silmis on jaotava kauplemise strateegia ja taktika ,,läbirääkimiste sisu".
teder, kaljukotkas, valgepea-merikotkas, suur-konnakotkas. Kahepaiksed ja roomajad: Leeguanid, gekod, salamandrid. KALJUMÄESTIKU LOODUSVARA Veevarustus: Mõnedes Kaljumäestiku paikades napib vett, eriti lõunapoolses kuivas piirkonnas. Mägede eri pooltele on ehitatud veehoidlaid vee kogumiseks, ent head paisukohad on juba ära kasutatud. Arvatavasti tuleb üsna pea tuua vett Columbia jõest ja Kanada lääneosast. Põhja- Ameerikat kaheks osaks jaotav Kaljumäestik on ühtlasi kogu Ameerika mandri suurim veereservuaar. Nafta ja maagaas: Kaljumäestikus paikneb arvukalt nafta ja maagaasi leiukohti. Põhitootjateks on Wyomingi, New Mexico, Montana, Colorado ning Utah' osariigid. Kivisüsi: Kaljumäestikus paikneb üks läänepoolkera suurimaid kivisöemaardlaid. Kivisöe kaevandamine on siin saavutamas oma täisvõimsust. Mineraalsed maavarad: Mõningates Kaljumäestiku paikades kaevandatakse vaske. Rauamaaki kaevandatakse Wyomingis ja Utah´s
Advig Kiris, Ants Kukrus, jt, Tallinna Tehnikaülikooli Kirjastus, c2003 (Tallinn), eesti ja vene keeles ÕIGUSE REALISEERIMINE ÕIGUSEST KINNIPIDAMINE ÕIGUSE KASUTAMINE ÕIGUSE RAKENDAMINE ÕIGUSE MÕISTE õigus subjektiivses mõttes õigus objektiivses mõttes õigus materiaalses mõttes õigus formaalses mõttes Õiguse materiaalne definitsioon IUS EST ARS BONI ET AEQUI (Celsus) Õiglus võrdsustav õiglus jaotav õiglus Õige õigus? Õiguse formaalne definitsioon Õigus on käitumisreeglite kogum, mis on kehtestatud riigi poolt ja mille täitmist tagab riigi sunnijõud. omavahel seotud normid õigus lähtub riigist õigust rakendab riik ÕIGUSSÜSTEEM Õigusperekond sarnasel õiguskultuuril põhinev õigussüsteemide rühm Õigussüsteem Õigusnormide korrapärane paigutus õigusharude ja instituutide kaupa Õigusharu
Õigus võib välja kasvada tavast, normaalist vms. Õiguse mõistmine on erinev kui õigus pole kirja pandud. Õiguspärane on normaane käitumine. ÕIGUS on inimeste poolt ja inimeste jaoks loodud süsteem, selleks, et luua turvaline ja stabiilne elukeskkond inimestele. ,,Õigus on headuse ja õigluse kunst" (Celsius). Õiguse mittetundmine ei vabasta vastutusest. Õiguse idee koosneb kolmest elemendist: 1.) Õiglus 2.) Õiguskindlus 3.) Õiguslik garanteeritus Õiglus võib olla jaotav ja võrdsustav. (nt;rohkem tööd, rohkem palka). Igaüks peab saama selle, millele tal on õigus. Õiguskindlus on ühetähenduslik, tagatud riigi poolt. - Objektiivne õigus (positiivne, sisemine õigustunne) - Subjektiivne õigus(ülipositiivne indiviid) - Normatiivne informatsiooni ja kommunikatsioonisüsteem (Riigi Teataja) ÕIGUSE ALLIKAD Õiguse allikas on koht, kust leiame õigust. Õiguskultuurid (ka õiguse süsteemid):
· Läks elama ja töötama Itaaliasse, kuna oli väsinud õukonnast · 1794, alas sõprus Schilleriga, kestis elu lõpuni nende koostööd nimetatakse Weimari klassitsismiks · Elutööks on `'Faust'', I osa ilmus 1808 ja II osa 1832 · 1600 luuletust ilmunud, 20 köidet proosat, 12 käidet draamateoseid, 15 00kirja ja palju muid asju · Goethe lüürika on väga sugestiivne(mõjuv), rõõmus ja elu jaotav · 2 põhiteemat: 1. Inimene oma intiimsete tunnetega, 2. Igikestev loodus
..................................4 3. VALIKUVABADUS......................................................................................................... 6 4. HEA KLIENDITEENINDUSE ALUSED.........................................................................7 Teeninduskorralud3 1. KOKKUVÕTE Filosoofilise mõttekultuuri võib jagada kaheks: üheltpoolt valikuvabadust toetav, teiselt poolt seda vältiv ehk jaotav filosoofia. Imelik on aga see, et nii teenindaja kui ka omanik ei teadvusta tänasepäevani seda, et nende heaolu sõltub ainult läbimüügist mitte enam planeerimisest, normist ega ka millegist muust. Samuti peab töötaja aru saama, et töötasu pole primaarne, vaid primaarne on tööpanuse sisuline külg, mida tööandja peab oskama väärtustada. Et teenindusühiskond aru saaks, et jaotuslik maailmavaade tuleb seljataha jätta ning edasi
1.2 Infosüsteemi varad Turvaprobleemid tekivad kõikjal, kus kellegi omanduses või käsutuses on varasid -- materiaalseid või intellektuaalseid ressursse, millel on mingi, enamasti rahas väljendatav väärtus. Infosüsteem on standardi ISO 2382 määratluses informatsiooni andev ja jaotav infotöötlussüsteem koos juurdekuuluvate organisatsiooniliste ressurssidega, sealhulgas inim-, tehniliste ja rahaliste ressurssidega. Infosüsteemide peamised varad on · andmed, · infotehniline aparatuur (arvutisüsteemide riistvara, bürootehnika, sideseadmed), · andmesidekanalid, · baas-ja rakendustarkvara. Süsteemiga seotud ressursside hulka kuuluvad veel · organisatsioon (selle struktuur ja talitlus), · personal, · andmekandjad, · dokumendid,
panus, empaatia. Interaktiivne õiglus väljendab inimistevaheliste suhete toimist. Klienditeenindajal on võim muuta kogu klienditeeninduse protsess ja ka kaebuse lahendamine nii meeldivaks kui ka ebameeldivaks. 2. menetsulik õiglus osutatakse firma probleemide lahendamise meetodile, kättesaadavusele, ajastusele, kiirusele, protsessi juhtimisele, paindlikkusele, et kohaneda tarbijate vajadustega. 3. jaotav õiglus ettevõtte püüdlus probleemide lahenduse leidmisel. Tulemuseks on ebameeldivuste kompenseerimine: teenuse/toote väljavahetamine, makstud raha tagastamine, tulevaste ostude allahindlus, vauterite pakkumine. 4. informatiivne õiglus - informatsioon tõepärasusele. Kliendid eeldavad, et nad paluvad professionaalidelt abi. Firma pakub põhjuseid, selgitus, teave on täpne ja usaldusväärne. Kaebustele lahenduse leidmine
Teeninduskultuur Eesti märgina - Ka Läänes tehakse vigu ja kohtab halba teenindamist - Meie ei tohiks selle taha pugeda ja mitteteenindamist õigustada - Mei l ei ole Eiffeli torni, Alpe, Vahemerd... Kahe mõttelaadi (mõttekultuuri) erinevused Teenindusmõttelaad (vabadust austav) 1. Tunnustan igat klienti kui isiksust 2. Olen kliendikeskne. Prioriteediks on klient 3. Alustan esimesena kliendiga suhtlemist Mitteteeninduslik mõttelaad (sõltuvusse asetav, jaotav) 1. Klient on ,,näota" indiviid, olevus 2. Olen vahendikeskne. Prioriteediks on vahend 3. Reageerin kliendi nõudmisel Teenindusliku ja mitteteenindusliku mõttekultuuri tunnused Teenindusmõttelaad 4. Esindan oma organisatsiooni 5. Lähtun tervikprintsiibist 6. Lähtun kliendi mugavusest 7. Pean kohustust teenindada normiks 8. Vastutan oma sõnade, tegude, käitumise ja lubaduste eest 9. Pean lahenduste pakkumist veaolukorras paratamatuks 10
" Kuidas erineb negatiivsest ja positiivsest vabaduskäsitusest? Ühisosa mõlemaga: N-vabadus, sest pakub kaitset võimalike piirangute eest. P- vabadus, sest ,,keskendub nö isandale, mitte sekkumisele." Kuidas kritiseerida vabariiklikku vabaduskäsitust? ,,tõenäosuse etteheide, liberalismi väärtõlgendamine, sekkumisvõime?" Kas ämma võimalik küllatulek piirab vabadust? Lähtuksin vastamisel MacCallumist Selgitage jaotava ja korraldava õigluse erinevust. Jaotav: Mida saab ja tuleks jagada? kelle/mille vahel jagada? mille alusel jagada? kui tähtis on jagada? Korraldav: küsimus vahetus-suhtest (õiglane kauplemine) Mis on Rawlsi hüpoteetiline algolukord ja mis on selle konstrueerimise mõte? Milliste printsiipide alusel tuleks sotsiaalsetes praktikates elu korraldada, et olukorda võiks pidada õiglaseks? Vastus: Printsiipide, mis valitaks nn "hüpoteetilises algolukorras"!
maailma väravad. Standardiseeritud võtmeid täistööhõive süsteem Funktsioon - sotsiaalne, erialane Funktsioon - sotsiaalne ja humanistlik, sotsiaalne, humanistlik ja professionaal – professionaal – majanduslik majanduslik funktsioon. staatust jaotav funktsioon Kasutatud allikad: • ESTONICA Esseistlik teabekogu Eestist http://www.estonica.org/ • Beck, U. 2005. Riskiühiskond. Teel uue modernsuse poole. Tartu Ülikooli Kirjastus • Annus, E. Postmodernism kui hilissotsialismi kultuuriloogika. - Keel ja Kirjandus 2000/11). • Andresen, L. 2007. eesti Rahvakooli ja pedagoogika ajalugu. IV
-Õigusnormi valik ja analüüs -Kompetentse organi poolt otsuse tegemine -Tehtud otsuse täitmise tagamine Õiguse rakendamise tingimused: -Rakendamise seaduslikkus – lähtutakse kehtivast õigusest (kirja pandud, avaldatud, olevase kõrgema õigusega kooskõlas, vastu võetud läbi normi protseduure) -Rakendamise põhjendatus – kaalutletus ja välja selgitatus -Rakendamise otstarbekus -Rakendamise õiglus – nii riigi kui ka ühiskonna õiglustunde seisukohalt (jaotav ja võrdsustav õigus) Õiguse (normi, sätte) tõlgendamine -Õigusaktide tõlgendamine on tegevus, millega selgitatakse välja õigusnormi tegelik sisu (mõte). -Tõlgendamisel kasutatakse spetsiifilisi võtteid ja viise kui abivahendit, et eesmärki saavutada. -Tõlgendamise esemeks on õigusakti tekst – ei tohi tähelepanuta jätta ühtegi õigusnormi osa ega ka omaltpoolt midagi juurde lisada.
scabellum ka scamnum, jalapink scaenae frons dekoreeritud kahe- või kolmekordne lava tagasein Rooma teatris smalt klassikaline mosaiigimaterjal; suurtest läbipaistmatutest klaastahvlitest välja tahutud tillukesed kuubikud sokkel - (lad.k. socculus 'kingake') hoone alusmüüri maapealne osa; Rooma arhitektuuris samba või skulptuuri postamenditaoline alus spina (lad.k. 'selgroog'), hipodroomi pikitelge pidi kaheks jaotav dekoreeritud vahesein, asetses pikitelje suhtes nurga all summa cavea kõige kõrgem pingiridade tsoon caveas vähemtähtsatele ühiskonna liikmetele taberna kõrts ja võõrastemaja Rooma teede ääres; Rooma elamus veranda või varjualune ümber aatriumi või pood tablinium Rooma elamu peremehe ruum, vastuvõtu- ja söögiruum tabularium (riigi)arhiiv tepidaarium leige ruum antiikaja termides termid (mitm
Roomlased kasutasid väljendit DIKE-õiglane .Inimese käitumine peab olema õiglane. Riiki peavad juhtima need, kes teavad ja oskavad (PLATON) 3 teadmist - tahe teada (filosoofid), tahe kaitsta (sõdurid/ametnikud) , tahe nautida (elanikkond). Võrdsus on võimalik ainult klassi siseselt. Demokraatia- valitseb mass, kes ei tea ja ei oska. Õigust on vaja, kuna enamiku eesmärk on nautida. õiguse eesmärk on panna inimesed avalikke huvisid teenima. Heliaia-kõrgem kohus Jaotav õiglus igaühele vastavalt ta panusele, eelkõige suhetes riigiga. Võrdsustav õiglus- võrdseid koheldakse võrdselt, ebavõrdseid ebavõrdselt. PAX (rooma rahu)- Riik peab looma rahu ja korda, selleks vaja õigust. ’ MANCIPATIO-õigustoiming (käe peale panek, millega tehti kõik tehingud) . Sellel perioodile näideldakse õiguse mõistmist, õigus on näiline. Preetor- peakohtunik.Ta formuleerib nõude ja nõude piirid, loob reegleid, näidates, milliseid õigusi tuleb kaitsta,
Kui aset sõltuvusse mitteteeninduslik mõttekultuur tegemist on teenuse jaotamisega (osutamisega) ja jaotajaga (osutaja) mitte teendindamise ja teenindajaga. TEKIB kohtustus teenust võtta ükskõik kuidas seda pakutakse. 21. Olulisem erinevus teenindusliku mõttelaadi ja mitteteenindusliku mõttelaadi vahel? +22. Nende kahe olemus. Teenindusmõttelaad e vabadust austav Mitteteeninduslik e sõltuvusse asetav, jaotav - Tunnustan igat kl kui isiksust - kl on olevus nt tähtam on dokumendi täitmine - Olen kl.keskne, prioriteet on klient - olen vahendikeskne - Alustan esimesena kl suhtlemist!! - regeerin kl nõudmisel - Esindan oma org-i - esindan iseennast - Lähtun tervikprintsiibist (mõtlen,anal-n,kl võib olla rumal) - lähtun detailidest
ühistute tegevus on nende soovidele lähemal; · Otsuseid tehakse demokraatia alusel, puu- dub autokraatlik juhtimine; · Ühistud on piiratud vastutusega organi- satsioonid. Puudused · Ühistu töötajate ja liikmete (tarbijad jt) suhete halvenemine võib mõjutada ebasoodsalt ühistu tegevust; · Et otsuseid tehakse demokraatlikul alusel, ei saa neid teha nii kiiresti, kui olukord võib nõuda. Mittetulundusühing · Kasumit mitte taotlev ja jaotav. · Asutajad võivad olla nii füüsilised kui ka juriidilised isikud. · Mittetulundusühingul peab olema vähemalt kaks liiget. · Liikmetel on õigus osaleda ühingu tegevuses ning ühiste asjade otsustamisel. Peamine kohustus on liikmemaksude tasumine. · Kõrgemaiks juhtimisorganiks on üldkoosolek. · Juhatuse liikmed vastutavad ühingu ees. 7 Sihtasutus · Ei ole liikmeid;
Õiglus: 1. Jaotava õigluse põhiküsimused: a)Mis hüvesid tuleks jagada (saaks jagada)? Rikkust, võimu, austust, või mingit nende kombinatsiooni? b) Mille/kelle vahel jagada? Mingi ühiskonna liikmete, rahvaste, rahvusriikide? c) Mis on „õige“ jaotus? Hüvede määramine, raha vastavalt iga väärtusele, vajadusele? 2. Korraldava ja jaotava õigluse erinevus: Jaotav õiglus eelneb korraldavale õigusele ning tegeleb õige jaotuse määramisega (mida, kellele) . Korraldava õigluse puhul on küsimus vahetussuhtes ehk kui palju (kuritöö ja karistuse vahekord, teenuste eest tasumine). Õiglane tähendab korraldavas õigluses „õiget“ propotsiooni. 3. 3 õiglase jaotamise printsiipi: hüvede (nt sissetuleku) määramine: igaleühele vastavalt tema väärtusele, vajadusele, staatusele, panusele või kõigile võrdselt 4
talle. Vastastikune toetus, kohustumine. Töötajatel kuj välja , kuidas organisatsioon neisse suhtub. 1.töötaja tahab , et teda tunnustatakse (et temast hoolitakse, et teda vajatakse); 2. tavapärasest erinevat tööd tunnustatakse (kiidetakse, ekstratasu) Vahetu juhi kaudu tõlgitakse organisatsiooni toetust töötajale. Vabatahtlikkus tegevused, mis on organisatsiooni vabadest otsustest tehtud. Õiglus · Jaotav (jaotamise) õiglus: kas jaotatakse hüvesid ja kohustusi õiglaselt. (palk, tööülesaned). (meestele rohkem tähtis) Ei pruugi anda kohest tulemust. · Protseduuriline (protseduuride) õiglus: kas protseduurid, mille alusel jaotatakse, on õiglased. Vaatab seda, kas jaotamise protsessid on õiglased. Kontrollimäär kuivõrd need otsused on kontrollitavad. Kuivõrd omatakse kontrolli otsuse tulemi üle. Seotud rohkem rahuloluga
avada erikonto, puudub vajadus raamatupidamise aastaaruande koostamise järgi. FIE miinused: vastutab kogu varaga, kogu maksustavalt tulult maksab tulumaksu. Tulundusühistu. Ühistu eesmärgiks on liikmete ühiste tegevusega nende majapidamiste või tegevusega toetamine teenuse osutamisega. Ühistu vastutab oma kohustuste eest oma varaga. Osakapital peab olema vähemalt 2500. Ühistu võib asutada vähemalt kaks isikut. Mittetulundusühing. Kasumit mitte taotlev ja jaotav. MTÜl peabolema vähemalt kaks liiget. Liikmetel on õigus odaleda ühingu tegevuses ning ühiste asjade otsustamisel. Peamine kohustus on liikmemaksude tasumine. Juhtorganiks on üldkoosolek. Euroopa äriühing(SE). Kapital peab olema vähemalt 120 000. Olemuselt võrreldav AS-ga. Suunatud suurtele ja keskmistele ettevõtetele. Euroopa Majandushuviühing. Kohaldatakse tulundusühistu sätestatut, ei tohi eesmärgiks olla kasumi saamine. Ühingu
Osaniud vastutatvad kohustuste eest kogu oma varaga. Osanikud peavad tegema sissemaksed. Usaldusühing. Ühingul peab olema vähemalt kaks osanikku. Usaldusosa kohta ei tohi välja anda väärtpaberit. Tulundusühistu. Ühistu eesmärgiks on liikmete ühiste tegevusega nende majapidamiste või tegevuse toetamine teenuse osutamisega. Ühistu vastutab oma kohustuste eest kogu oma varaga. Osakaüital – 2500 eurot. Mittetulundusühistu. Kasumit mitte taotlev ja jaotav. Asutajad võivad olla füüsilised ja juridiilised isikud. Kõrgemaks juhtimisorganiks on üldkoosolek. Euroopa äriühing (Societas Europaea). Ühingu kapital – 120 000 eurot. Olemuselt võrreldav aktsiaseltsiga. Suunatud peamiselt suurtele ja keskmisele ettevõtetele. Turumajanduse toimimiseks. Registreerida ettevõtjana, registreerida töötajad. Sõlmida töövõtjatega lepunguid. Kuni kaks nädalat võib olla suuline töölepingut.
eküü 1981 1998. Euroopa Liidus kehtinud rahaline vääring riikidevahelisteks arveldusteks ( inglise keeles European Currency Unit ECU) euro alates 01.01. 1999 Euroopa Liidu arveldusühik ja ühine valuuta. Üleminek ühtsele rahasüsteemile toimub 01.01.199931.12.2001. 1 euro = 15,6466 EEK ´i. integratsioonifond Euroopa Liidu finantsressursse jaotav organ, kust võivad raha taotleda need EL liikmesriigid, kelle sisemajanduse koguprodukt ühe elaniku kohta moodustab vähem kui 90% EL keskmisest. Kopenhaageni kriteeriumid 1993.a. EL tippkohtumisel Kopenhaagenis fikseeritud 4 kriteeriumi, millele peab vastama riik, kes soovib astuda EL i; nendeks kriteeriumideks on stabiilne demokraatia, toimiv
Õigus võib välja kasvada tavast, normaalist vms. Õiguse mõistmine on erinev kui õigus pole kirja pandud. Õiguspärane on normaane käitumine. ÕIGUS on inimeste poolt ja inimeste jaoks loodud süsteem, selleks, et luua turvaline ja stabiilne elukeskkond inimestele. ,,Õigus on headuse ja õigluse kunst" (Celsius). Õiguse mittetundmine ei vabasta vastutusest. Õiguse idee koosneb kolmest elemendist: 1.) Õiglus 2.) Õiguskindlus 3.) Õiguslik garanteeritus Õiglus võib olla jaotav ja võrdsustav. (nt;rohkem tööd, rohkem palka). Igaüks peab saama selle, millele tal on õigus. Õiguskindlus on ühetähenduslik, tagatud riigi poolt. - Objektiivne õigus (positiivne, sisemine õigustunne) - Subjektiivne õigus(ülipositiivne indiviid) - Normatiivne informatsiooni ja kommunikatsioonisüsteem (Riigi Teataja) ÕIGUSE ALLIKAD Õiguse allikas on koht, kust leiame õigust. Õiguskultuurid (ka õiguse süsteemid):
selgelt esindavad oma organisatsiooni peremehe tundega ja soovivad et kõik kliendid tunneksid sama. Minu silmis organisatsiooni väärtus tõusis ja soovitaksin ettevõtet ka teistele. Analüüsides riidekaupluse New Yorker mõttelaadi jõudsin järeldusele, et ettevõttes praktiseeritakse mitteteeninduslikku mõttelaadi, mis toob organisatsioonile rohkem kahju kui kasu. Kõikide külastuskordade jooksul tundsin end kui näota indiviidi. Teenindajate käitumine oli passiivne ja jaotav. Kliente koheldi ebavõrdselt ja organisatsioonis ei peetud kohustust teenindama oluliseks. Eesti teeninduse hinnang on kesine, meie organisatsioonidel on veel pikk tee minna, et sarnaneda läänemaailmaga. Uute vaadete ja juhtidega teenindustase paraneb, välisklienti osatakse ainult nii hästi teenindada, kui osatakse käituda siseklientidega. Oluline on mõista koolituste tähtsust ja töötaja väärtustamist. Ilma kultuuri loomata ei saa seda edasi müüa.
valitsemisinstitutsioone (valitsus, riigiametid), järelvalveinstitutsioone (kohus, inspektsioonid) institutsionaliseerumine - organisatsioonide loomine sotsiaalsete huvide edendamiseks ja ühiskonnagrupi nõudmiste mõjusamaks edastamiseks võimudele integratsioon (2), integreeritud ühiskond - kooskõlastamine, ühendamine tervikuks ühiskonna erinevate gruppide huvidest lähtudes Integratsioonifond (5) -Euroopa Liidu finantsressursse jaotav organ, kust võivad raha taotleda need EL liikmesriigid, kelle sisemajanduse koguprodukt ühe elaniku kohta moodustab vähem kui 90% EL keskmisest. interventsioon, interventsionistlik riik (2) - riik, mis ulatuslikult sekkub majandustegevusse. järelvalve institutsioonid (2,3) - riigiasutused, mille ülesandeks on ametnike või teiste madalamal seisvate riigiasutuste tegevuse seaduslikkuse kontroll. Järelvalve
kompromissi. Õiguse üle otsustamisel tuleb arvestada kelle või mille suhtes otsustatakse, Näiteks kas karistus peaks olema vastavuses tagajärje või eksimuse raskusega? o Võrdsustav õiglus kõik inimesed on võrdsed ja neisse suhtutakse võrdsetesse. Otsustamise eiratakse teadvalt inimeste erinevusi või ei omistada neile tähendust. o Jaotav õiglus igaühte tuleb kohelda vastavalt sellele, millised on isiku konkreetsed võimed või võimalused Koheldakse lapsi, vanuri, vaeseid ja haigeid erinevalt töövõimelistest inimestest, sest nende võimalused elus hakkama saada ja läbi lüüa on väiksemad. Õigus on kogum kindlas ajas ja ruumis valitsevaid kokkuleppelisi arusaamu sellest, mis peab olema. See on ajalooliste ühiskondlike kokkulepete tulemusena kujunenud reeglite
Liberaalsed õigused isegi takistavad indiviidi emantsipeerumist, sest need on egoistlikud eraldamise õigused - õhutavad iga indiviidi nägema teistes kitsendusi omaenda vabadustele. ÕIGLUS 1. Nimetage vähemalt kolme tüüpi ,,asju" millele omistatakse õiglust! 2. Mis on jaotava õigluse põhiküsimused? Mis hüvesid tuleks või saab üldse jagada? Mille või kelle vahel jagada? Mis on ,,õige" jaotus? 3. Selgitage jaotava ja korraldava õigluse erinevust! Jaotav õiglus tegeleb sellega, kuidas mistahes hüvesid jaotada, korraldav õiglus aga uurib vahetus-suhet, st. kui palju peaks miski väärt olema, õiget proportsiooni. Näiteks: kui palju kaupa tuleks mingi summa raha eest vastu anda, mis peaks olema kuritöö ja karistuse vahekord. 4. Formuleerige vähemalt 3 õiglase jaotamise printsiipi! * vaba kapitalism * sotsialism * heaoluliberalism - ümber jagada rikastelt neile, kellel on halvemini vedanud 5. Kirjeldage Rawlsi hüpoteetilist algolukorda
elada. Näide: raha laenamisest. 42.Esitage Kanti eetikateooriale vähemalt kaks vastuväidet. Vastuolu intuitsiooniga- moraaliseadus on püha ja eranditeta. Räägi alati tõtt isegi, kui see toob kaasa süütu sõbra maffiale väljaandmise. Emotsioonide eiramine- emotsioonidele jäetakse ebaadekvaatne roll. Samas voorusteoreetikud arvavad, et emotsioonid on moraalse tegevuse kesksed aspektid. Õigus II? 43.Selgitage jaotava ja korraldava õigluse erinevust. Jaotav õiglus ehk sotsiaalne õigus: Mis hüvesid tuleks jagada (rikkus, võim) Mille või kelle vahel jagada (elavad, surnud, tulevased põlved) Mis on õige jaotus (nt. Sissetulekute jaotamine). Korraldav õigus: Teenuse eest tasumine Kahju ja hüvituse vahekord Kuriteo ja karistuse vahekord. 44.Formuleerige vähemalt 3 õiglase jaotamise printsiipi. Õiguse mõiste toetub erinevatele väärtustele:
2) "kunstisus" ei pea olema silmaga nähtav omadus ÕIGLUS Anti-essentsialism: eitab ''kunsti'' ja teiste esteetikamõistete defineerimise võimalikkust. 1.Selgitage jaotava ja korraldava õigluse erinevust. 6.Kritiseerige institutsionaalset kunstiteooriat vähemasti kahel viisil. Jaotav õiglus tegeleb sellega, kuidas mistahes hüvesid jaotada, korraldav õiglus aga uurib **1.Formaalne ja mitte-formaalne. Dickie iseloomustab kunsti justkui see oleks formaalne vahetus-suhet, st. kui palju peaks miski väärt olema, õiget proportsiooni. Näiteks: kui palju institutsioon. (nt Piiskopil tuleb olla katoiiklane) AGA kunstnikuks olemine ei nõua mingeid kaupa tuleks mingi summa raha eest vastu anda, mis peaks olema kuritöö ja karistuse formaalsusi.
ius scriptum - kirjutatud õigus - vormaalselt määratletud ja lähtub riigist kui institutsioonist. Riik sekkus, kui seda nõudis kannatanu. 3. Õiguse tähistamine ja õiguse idee: Õiguse tüihistamisel on mõtet juhul, kui ei ole tähelepanuta jäetud õiguse idee. Õiguse idee koosneb kolmest põhielemendist: õiglus, õiguslik garanteeritus, eesmärgipärasus. Õiglus - igaühele oma. ,,sobiv" õigus on kohtuniku õigus. Võrdsustav õigus eraõiguses (varade jaotamine). Jaotav õigus avalikus õiguses (riigi suhe kodanikesse, igaüks saab selle järgi, mis tal ette nähtud). 4. Era ja avalikõigus, ombudsmani institutsioon: Eraõigus - kõik õigussuhted, mis toimuvad kahe isiku vahel. Riik sekkub ainult siis, kui üks osapooltest seda soovib. Avalik õigus - suhe, kus on riik ja isik. Üks õigustatud pool (riik), teine kohustatud pool (kriminaalõigus). Ombudsmani institutsioon - teostab järelevalvet. Kaitseb üksikkodanikku
Õiguse tähistamisel on mõtet juhul, kui ei ole tähelepanuta jäetud õiguse idee. Õiguse idee koosneb kolmest põhielemendist: õiglus, õiguslik garanteeritus- Võimalikult heatasemeline õiguse realiseerimine selle rakendamise kaudu. Eeldab ka, et õigus oleks kindel, selge ja ühetähenduslik, eesmärgipärasus. Õiglus - igaühele oma. ,,sobiv" õigus on kohtuniku õigus. Võrdsustav õigus eraõiguses (varade jaotamine). Jaotav õigus avalikus õiguses (riigi suhe kodanikesse, igaüks saab selle järgi, mis tal ette nähtud). 1. Õigus on headuse ja õigluse kunst. Õigus on riigi poolt kehtestatud või santsioneeritud normide kogum ja seda tagatakse riigisunniga. Õigus on loomupoolest sotsiaalne kord, kuna ta reguleerib inimeste vahelisi suhteid. Õigus on riigivõimu teostamise vahend, mille abil riik loob tingimused oma eesmärkide saavutamiseks. Kehtestades riigile
praediorum et urbanorum. (Marc) – Servituudid kehtivad kas isikute kasuks, nagu kasutusõigus ja kasutusvaldus,või siis asjade kasuks, nagu küla- ja linnaomandite servituudid. 2. Edicta praecepta magistratuum populi Romani – Ediktid on Rooma rahva magistraatide eeskirjad . 3. Fas lex divina, ius lex humana est – Jumalik otsus on jumalik seadus, õigus on inimlik seadus. 4. Iustitia distributiva – jaotav õiglus Iustitia communativa – võrdsustav õiglus 5. Casus omissus – vahele jäetud juhtum 6. Interpretatio extensiva – laiendav seletus Interpretatio restrictiva – kitsendav seletus 7. Iuris prudentia est divinarum atque humanaruim rerum notitia, iusti atque iniusti scientia. (Inst.) - Õiguse tarkus on jumalike ja inimlike asjade teadmine, õiglase ja ebaõiglase tundmine. 8. Senatus populusque Romanus (S.P.Q.R.) - Senat ja Rooma rahvas. 9
tehtuna kaasa tuua ühiskonnale ja selle liikmetele märkimisväärset kahju. (saastamine, porno) ..Kui rakendaksime kahjuprintsiipi siis oleksid paljusid tänapäeva seadusi väga raske kaitsta. Printsiibist lähtuvalt eutanaasia, abordi, duelli, enesetapu puhul sekkuda ei tohi, sest kahjut teistele pole. Järeldus: Kahjuprintsiip on liiga nõrk. 11.-12. ÕIGLUS 1. Selgitage jaotava ja korraldava õigluse erinevust. Jaotav õiglus e distributiivne, sotsiaalne, majanduslik. J-õiglus eelneb K-õiglusele. Jaotava õigluse põhiküsimuste hulka kuuluvad küsimused on: .. õigluse objekt (mida tuleks jagada): vara, võim, respekt .. õigluse subjekt (mille või keele vahel jagada): inimesed (elavad, surnud..), rahvad, riigid .. mis on õige jaotus: igaühele vastavalt tema väärtusele/vajadusele/panusele/staatusele või kõigile võrdselt .. pole oluline, kes jaotust korraldab
Descartes. 4) Pragmaatiline argument Pascali kihlvedu. Jumalasse tasub uskuda igal juhul: kui Jumal on olemas, saan usu läbi päästetud. Kui Jumalat pole, siis ei kaota ma midagi. 10. LOENG: ÕIGLUS „Tundub, et õiglust ja ebaõiglust võib mõista mitmes tähenduses, aga kuna nad on teineteisele lähedased, ei torka nende tähenduste kattumine silma ega ole nii märgatav, kui kaugete mõistete puhul“ Aristoteles ÕIGLUSE LIIGID. Aristotlesest saati eristatakse kahte liiki õiglust: 1. Jaotav õiglus: distributiivne, sotsiaalne, majanduslik Mis hüvesid tuleks/saab jagada? Kelle/mille vahel jagada? Mis on õige jaotus? Mis on õigluse staatus? 2. Korraldav õiglus: võrdsustav, rektifikatoorne, kommutatiivne, korrektiivne Teenuse/asja eest tasumine: palju nänni tuleks vastu anda? Kahju hüvitise vahekord: mitu eurot BMW mõlkimise eest? Kuriteo ja karistuse vahekord: palju tapmise eest anda? Erinevad arusaamad õiglusest
Kuid sääraste õiguste omamine mitte ainult ei küüni inimliku emantsipatsioonini, vaid tegelikult liberaalsed õigused isegi takistavad seda. Sest liberaalsed õigused on egoistlikud eraldamise õigused: need on õigused, mis Marxi järgi õhutavad iga indiviidi nägema teistes vaid kitsendusi omaenda vabadusele. 7. ÕIGLUS 1. Nimetage vähemalt kolme tüüpi ,,asju" millele omistatakse õiglust! 2. Mis on jaotav õiglus? Põhiküsimused: -Mis hüvesid tuleks jagada (saaks jagada)? Rikkus, võim, austus, või mingi nende kombinatsioon? -Mille/kelle vahel jagada? Mingi ühiskonna liikmete, rahvaste, rahvusriikide? -Mis on ,,õige" jaotus? Hüvede määramine, raha vastavalt iga väärtusele, vajadusele? Näiteid õiglase jaotamine võimalikest printsiipidest: -Iga inimesele võrdne osa (formaalne võrdlus) -Igale inimesele vastavalt vajadusele -Igale inimesele vastavalt teenetele
Õiguse formaalsed määratlused vastanduvad materiaalsetele. Formaalsed seavad õiguse kui normi kehtivuse sõltuvusse tema loomise viisist. Sisu jääb tagaplaanile. 1.5. Õiguse idee Õiguse idee kolm põhielementi: 1. õiglus See on inimeste kooselu põhiväärtus. Õigluse nõue võiks olla nt "igaühele oma". Õiguskord sisaldab kahte liiki õiglust: ius commutativa ehk võrdsustav (realiseerub eraõiguses) ja ius distributiva jaotav (av-õiguses). Iustitia cernitur in suum cuique tribuendo – õiglust viiakse ellu siis, kui igaüks saab oma (Aristoteles) 2. õiguslik garanteeritus (õiguskindlus) Peab tugevdama usaldust õiguskorra vastu. Võimalikult heatasemeline õiguse realiseerimine selle rakendamise kaudu. Eeldab ka, et õigus oleks kindel, selge ja ühetähenduslik. Võrdsustava õigluse puhul tuleb sarnased kaasused õigusega sarnaselt reguleerida; jaotava õigluse puhul peab
● See mis on jagamisel õiglane, peab vastama mingil määral väärtusele, kuigi väärtuse sisu ei pea kõik ühesuguseks: demokraatidel on see vabadus, oligarhidel – rikkus, ühtedel kõrge päritolu, teistel aristokraatlik loomutäius. Kasu ja kahju korraldavas õigluses Korraldav õiglus esineb vabatahtlikus või vastu tahtmist toimuvas vastastikustes tehingutes. See erineb võrdsuse õiglusest, sest ühisvahendeid jaotav õiglus peab alati lähtuma põhimõttelisest vastavusest – vastavalt osanike panusele. - rohkem head ja vähem halba on kasu ja vastupidi. - Korraldav õiglus seisneb vastastikustes tehingutes võrdsuse saavutamises. - Kasu ja kahju vahepeal on võrdne ja võrdsuses seisneb õiglus. - Seetõttu on õiglus kasu vahepeal. KOHUS JA ÕIGLUS ● Inimesed pöörduvad lahkhelide puhul võrdsuse saavutamiseks kohtu poole. Kohtusse
Pahede puhul on vastupidi: väiksem pahe muutub põhimõtteliselt hüveks suurema pahe suhtes, sest suurema asemel tuleb valida pigem väiksem pahe; see, mida peab valima, on aga hüve ja eelistatavamalt suurem. Selline on siis üks õigluse vorm. 4. Ülejäänu on korraldav õiglus, mis esineb vabatahtlikus või vastu tahtmist toimuvas vastastikustes tehingutes. See on eelnevast teist liiki õiglus, sest vastavalt eelöeldule peab ühisvahendeid jaotav õiglus lähtuma alati põhimõttelisest vastavusest (kui leiab aset jaotamine ühise vara alusel, siis sama põhimõtte järgi, mis osanikke vastavalt panustele üksteisega seob, sellisele õiglasele jaotamisele vastupidine on ebaõiglane ja on põhimõttelise vastavusega vastuolus). See, mis vastastikustes tehingutes on õiglane, on ka võrdne ja ebaõiglane on ebavõrdne, aga seda mitte eeltoodud vastavuse järgi, vaid aritmeetiliselt181
Õigusnormid võivad tekkida ainult õigusallikate kaudu. Sisu on seega vormiga seotud. 4. Õiguse idee (õiglus, õiguskindlus, eesmärgipärasus). Õiguse idee koosneb kolmest elemendist: õigulusest, õiguskindlusest ja eesmärgipärasusest. Õiglus on inimeste kooselu põhiväärtus. Õiglus ei esita õigusele nõuet ,,igaühele võrdselt", vaid ,,igaühele oma". Õiguskord sisaldab kahte liiki õigust: võrdsustav õigus ja jaotav õigus. Võrdsustav õigus realiseerub valdavalt eraõiguse valdkonnas (nt kahjude hüvitamine). Jaotava õigluse realiseerimisel peetakse sulmas riigi suhet kodanikesse. Õiguslik garanteeritus peab tugevdama usaldust õiguskorra vastu. Õiguskindluse all mõeldakse võimalikult heatasemelist õiguse realiseerimist valdavalt selle rakendamise kaudu. Igaühel peab olema reaalne võimalust ette näha, milline võiks olla ühe või teise õiguslikku tähendust omava probleemi juriidiline lahendus
Õigusteadus on teadus õigusest, mis selgitab kehtivate normide sisu, töötab välja põhimõtted, doktriinid, mida saab kasutada positiivses õiguses. (Kehtivas õiguses) Õigusteadus hõlmab kõiki teisi teadusi õigusest. 6. Õiguseidee. Õiguse idee koosneb kolmest põhielemendist: õiglusest, õiguslikust garanteeritusest ja eesmärgipärasusest. Õiglus on inimeste kooselu põhiväärtus. Põhimõtteliselt sisaldab õiguskord kahte liiki õiglust: võrdsustav ja jaotav. Võrdsustav: Igaühele oma. Valdavalt eraõiguse valdkonnas. Nt toimib see kahjude hüvitamisel. Jaotav on igaühele oma. Jaotava õigluse realiseerimisel peetakse valdavalt silmas riigi suhet kodanikesse. Õigus peab olema kindlustatud riigi autoriteediga ja vastava riiklikku iseloomu omava õigusrakendava tegevusega. See on õiguse idee, kus põimuvad õiguse tegelik sisu, tema üldkohustuslik iseloom ja vajadusel ka selle rakendamine riigi poolt.
allumist üksnes rahvusvahelisele õigusele. Rahvasuveräänsus: Rahva olek kõrgeima riigivõimu kandjana tähendab ühtlasi seda, et riigivõimu teostamine peab olema legitimeeritud rahva poolt (rahvas teeb kõige põhimõttelisemad ja ülimuslikud otsused riigi tegevuse suunamisel) 9. de iure, de facto De iure – kehtiva õiguse kohaselt, juriidiliselt De facto – faktiliselt, tegelikult, tõsiasjadele vastavalt 10. õigluse ja võrdsuse kontseptsioonid Ius distributiva - jaotav õigus Ius commutativa -võrdsustav õigus 11. kas preambuli muutmisel on sisuline tähtsus? Jah, sest preambul kajastab Eesti riigi aluseks olevaid põhilisi väärtusi (Eesti rahvuse, keele ja kultuuri kohta käiv säte). 12. PS-ste tüübid maailmas, näiteid (mis mõttes erinevad nt Rootsi, Prantsuse, USA, UK, Eesti, Saksa, Iiri, Šveitsi PS) Kirjutatud ja kirjutamata – Eristuse alus on kirjaliku PS olemasolu. Nt Suurbritannial puudub kirjutatud konstitutsioon,
Järelikult sekkuda saab peaaegu kõikidesse tegevustesse, mida isik kõige suuremas eraldatuses ja omaette teeb. 15. Milles seisnevad marksistlikud vastuväited liberalismile? Ei nõustu , et vabadus seisneb takistuste/kitsenduste puudumises. Vabadus on enesevalitsemine, autonoomia. 7. ÕIGLUS 1. Nimetage vähemalt kolme tüüpi „asju“ millele omistatakse õiglust! Poliitilised süsteemid,Indiviidide vahelised suhted, Tegevused (sh hinnangud), Isikud 2. Mis on jaotav õiglus? On sotsiaalne õiglus, mis arutleb milliseid hüvesid, kelle vahel jagada ja milline on õige jaotus. 3. Mis on korraldav õiglus? On võrdsustav, ehk korrektiivne õiglus, kus küsimus on vahetussuhtes e õiglane märgib õigluses õiget proportsiooni:Teenuse eest tasumine (palju tuleks vastu anda, et saada), Kahju ja hüvituse vahekord, Kuriteo ja karistuse vahekord 4. Mis on jaotava õigluse põhiküsimused? sotsiaalne õiglus mille Põhiküsimused: ? 1. Mis hüvesid tuleks
Hoone osad EPMÜ 8. PÕRAND Põrand on vahetult pinnasel või vahelae kandekonstruktsioonidel asetsev hoone osa, millele paigutatakse mööbel, seadmed jms. Põrand koosneb põrandakattest (nn. puhaspõrand) ja alus- põrandast. Viimase all võib olla hüdro-, heli- või soojusisolatsioon, maapinnal asetseva põranda puhul koormust alusele jaotav puistekiht. Maapinnale toetuv põrand vajab hüdroisolatsioonikihti maapinnast tuleva niiskuse vastu (polüetüleenkile, bituumeniga üle valatud killustik) juhul, kui asub pinnase kapillaarveetõusu tsoonis. Seega koosneb põrand mitmest kihist, mis võiksid olla järgmised: · kattekiht pealmine kiht; · vahekiht elastne alus sammumüra tõkestamiseks või sidumiseks alumiste kihtidega; · kaitsekiht harilikult hüdroisolatsiooni kaitseks mehaaniliste vigastuste vastu (20 mm
VI Vabaduse väärtus/staatus Milline on vabaduse staatus teiste väärtuste seas (nt tõde, õiglus)? Nozick: Vabadus on tähtsam kui õiglus. Berlin: Ei tasu naiivselt eeldada, et väärtused sobivad omavahel hästi kokku. Vabaduse väärtus võib olla olukorriti erinev: Egiptuse põllumees vajab rõivaid ja ravimeid enne ja rohkem kui isiklikku vabadust. 11. loeng ÕIGLUS I Sissejuhatus Aristotelesest alates eristatakse kaht õigluse liiki: Jaotav e distributiivne e sotsiaalne e majanduslik õiglus. Põhiküsimused: 1)Mis hüvesid tuleks/saaks jagada? 2)Kelle/mille vahel jagada? 3)Mis on „õige“ jaotus? 4)Mis on õigluse staatus? Korraldav e võrdsustav e rektifikatoorne e kommutatiivne e korrektiivne õiglus. Küsimus vahetus-suhtest. Õiglane tähendab siin õiget proportsiooni. Teenuse/asja eest tasumine, kahju ja hüvituse vahekord, kuriteo ja karistuse vahekord.
inimlikku päritolu). Ta leiab, et inimeste kollektiivne tarkus seaduse tegemisel võib olla targem ka kõige targemast seadusandjast ning seetõttu peab tavasid on väga olulisteks, sest nende kaudu võib tõeline tarkus jõuda seadustesse. Õiglus. Nii demokraatia puhul, kui rahva enamus valitseb endi huvides, kui oligarhia puhul, kui vähesed valitsevad endi huvides, rakendatakse jaotavat õiglust. Jaotav õiglus käsitleb võrdselt vaid neid, kelle väärtus, staatus ja panus ühiskonnas on võrdne, ehk käsitleb võrdselt vaid neid, kes on võrdsed. Rikast koheldakse võrdselt rikkaga, vaest võrdselt vaesega, kuid mitte rikast vaesega. Orja tuleb kohelda võrdselt orjaga, isandad on võrdsed vaid teiste isandatega. Samas, paremale flöödimängijale tuleb anda parem flööt, ebavõrdseid tuleb kohelda ebavõrdselt.
annaabi.ee 
