naispool süüdistab alatihti meespoolt võõraste naistega flirtimises ja n-ö sääsest elevanti tehes. Mees on alandlik ja proovib rahulikult rääkida, ent sellest ei tule midagi välja. Olukord autos läheb nii kaootiliseks, et Väike Kollane, nagu ta oma autot kutsub, teeb avarii. Peategelane on haiglas, kuid taastub üsna kiirelt. Tema sõprusringkonda kuuluvad ka mehe endised taksojuhtidest sõbrad, kellega ta aeg-ajalt satub filosofeerima psühholoogilistel teemadel, mis taksojuhi ametiga tihti kaasneb. Raamatus on läbiv teema ka kahtlev armumine, sest armastuseks seda nimetada vist ei saa. Seda teab kõige paremini peategelane, kes pidevalt kahtleb, mis õieti on see armastus. Lugu ise saab alguse sõidust noormehega, kellega ta saab kiirelt ,,sina" peale. Ometi on mees muserdatud ja tahab end peaaegu et ära uputada, ent ei suuda seda ja helistab taksojuhile tagasi
Tark suudab tunnetada raskesti tunnetatavat ja inimesele mitte kergesti taibatavat; igas teaduses põhjuste asjus täpsemat ja õpetamisvõimelisemat. Kõige teadmisväärsemad on esimesed alged ja põhjused, sest läbi nende ja nendest tunnetatakse kõike muud. Otsitav nimi langeb ühele ja samale teadusele, sest see peab olema see teoreetiline alus, kõigi esimeste algete ja põhjuste kohta, sest nii hüve kui ka põhjus, mille pärast, on üks põhjustest. Inimesi ärgitab filosofeerima imestus. Alguses imestati käepärast olevate kohatute asjade üle, edaspidi tõstatati küsimusi ka suuremate asjade kohta. Hämmelduja peab ennast mitteteadjaks, seetõttu on ka müüdiarmastaja kuidagi filosoof; müüt pannakse kokkuimestusväärsetest asjadest; filosofeerima hakati nitteteadmise vältimiseks, püüeldi teadmise ja arusaamise, mitte kasu poole. Arusaamist otsitakse mitte kasu pärast, nii nagu
ja siis juba ülikooli. Kuid miks on see oluline? Kas eesmärk on hea haridus, mille abil saada meelepärane ja kõrgepalgaline töökoht, või anda inimesele valikuvabadus? Vabaduse tähendus on muutlik. Selle mõtet on läbi ajaloo väga erinevalt defineeritud ja tähendab ka iga inimese jaoks midagi erinevat. Vana-Kreekas peeti vabaduseks orjatööst vabaks saamist. Oma olukorra kergendamiseks hakkasid orjad filosofeerima ja oma oskusi ka teistele õpetama, selle tulemusena pääsesid nad ränkraskest orjatööst ja said eelnevaga võrreldes palju kergemini läbi. Ka eesti talupoegadele tähendas vabadus raskest tööst pääsemist. Nende jaoks oli alterna- tiiviks linna õppima minemine. A.H. Tammsaare „Tõde ja õigus“ sarjast tuntud Indrek peegeldab selgelt tolle aja elu ja korda. Kuigi paljudel ei olnud võimalust linna pääseda, siis oli õnnelikke erandeid
meie ja meie isamaa saaksime olla vabad ja sõltumatud mõjutustest, millel võib olla halb eesmärk. „Haridus teeb vabaks“ – see väljend kuulub Vana-Kreeka filosoofile Epictetusele. Kui kirjutada Interneti otsingusse „only educated are free“ (ainult haritud inimesed on vabad), saame teada, et Vana-Kreeka stoikust filosoof Epictetus (55 – ca 135), kes nii ütles, sündis orjana, oli pealegi veel füüsilise puudega – ja vaevalt ta õnnelik oli. Aga kuna ta õppis filosofeerima ning hakkas ka teistele filosoofiat õpetama, vabastati ta lõpuks raskest orjatööst. Väljend, „Haridus teeb vabaks” peegeldas otseselt Epictetuse enda elukäiku. Tänu haridusele sai ta vabaks raskest füüsilisest tööst, kivide tassimisest, maaharimisest. Haridus kergendas elu väga praktiliselt. Küllap mõistsid hariduse ja vabaduse seost samal viisil ka eesti talupojad. Nad tulid linna õppima mitte ainult teadmiste pärast, vaid ka selleks, et raskest maatööst vabaks saada.
kasu tootvaid instrumente. Wolff tõi välja ka terve mõistuse filosoofia, mistõttu peetakse teda ratsionalismi üheks rajajaks Saksamaal. Ühiskond arenes tema meelest vaid läbi kodaniku ettevõtlikkuse. Herder'i mõttemaailma järgi pidi toimuma pidev progress, mis suunab ühiskonda humaansuse poole. Sellega seonduvalt arvas ta, et inimkond vabaneb vaid siis, kui riik hävineb. Tänu ligikaudu kaks sajandit kestnud valgustusajastule, mis suunas inimesi ise mõtlema ja filosofeerima, suutis ühiskond suuresti vabaneda neid ennem piiranud ja ka piinanud seadustest, mis mingis osas olid tegelikult inimvastased. Samuti pandi sellega alus varem tundmatute teaduste arengutele ja uurimistele, mis aitasid ühiskonna ja ka riigid järgmisele arengutasandile, pürgides helgema eluolu poole. 23.04.2012
Haridus teeb vabaks „Haridus teeb vabaks“ – seda ütlust on filosoofid juba paar tuhat aastat uskunud. See uskumine sai alguse Vana-Kreekast. Hoolimata sellest, et see sai alguse nii kaua aega tagasi, peetakse seda tõeks ka tänapäeval, kuid teisel kujul. Vana-Kreekas põhjendati seost hariduse ja vabaduse vahel sellega, et kui sa õpid filosofeerima ning hakkad ka teistele filosoofiat õpetama, siis saad ka vabastust raskest orjatööst. Näiteks Epictetus, kes sündis Vana-Kreekas orjana. Ta hakkas filosofeerimist õppima ning seda ka edasi õpetama, seejärel ta vabastati orjatööst, mis muutis tema elu palju kergemaks. Eesti talupojadki mõistsid seda seost kui nad läksid linna õppima, et ei peaks rasket maatööd tegema. On levinud ütlus „lollidelt tulebki raha ära võtta“
Palat nr. 6 Tegelased: Ivan Dmitrits Gromov, Moisseika; vahimees Nikita; doktor Andrei Jefimõts Ragin; Mihhail Averjanõts, Hobotov Haigemaja hoovis seisab väike maja, kuhu on paigutatud vaimuhaiged. Kogu haigla majandus on räpane ja kõle, ebainimlik ja kannatamatu. Haiglatöötaja elavad haigetega samades ruumides, parasiidid jooksevad vabalt ringi ja nakkushaigused levivad nagu tuli. Doktor Jefimõts Ragin asus ühel päeval tööle lootusega seda kõike muuta. Avastades, et süsteemi vastu ei saa, kaotab ta igasuguse huvi ja tahte tööl käia. Sõpru tal napib, sest ta peab lugu vaid mõtlevatest vaimuinimestest, mitte praktilistest härradest. Ühel päeval hullumajja astudes avastab ta ühes patsiendis kõrge vaimu. Mõtleva inimese, kellega on tõepoolest huvitav ja arendav rääkida. Vaimuhaigega suhtlemine asetab arsti enese vaimse tervise aga suure kahtluse alla ja ülelinnaliste kuulujuttude ja arvamust...
määratud peagi surema? Mõtiskleda võib ka filmi lõpu üle. Mida Bergman siiski sellise lõpuga võis mõelda. Filmi viimane lause on ilmselt väga hästi läbi mõeldud, kuid kahjuks nagu ka filmi peategelane, ei saanud vaatajana ma just palju vastuseid. See on film, mille üle jääb vaataja veel hiljemgi mõtlema. Kuna usun, et filmi ja üldse kunsti eesmärk on eelkõige panna inimest mõtlema, siis Ingmar Bergman on sellega väga hästi hakkama saanud. Film on ärgitab filosofeerima elu ja usu üle kasvõi näiteks siis, kui Antonius lausub, et usk on suur kannatus. Kas tema religioossus peab sellele kannatusele vastu? Kas vaataja on sellega nõus ja miks? Kõigele lisaks annab ,,Det sjunde inseglet" võrdlemisi hea pildi hiliskeskaegsest Rootsist. Tegelased kehastavad inimesi, kes osadest olis pimedas usud, teised kahtlesid ning kolmandad naersid selle üle. Hiliskeskaegne madalseisak tähendas, nagu film näitas, viletsust, vaesust Tartu Ülikool Filosoofia teaduskond
Aristotelesevankumatu huvi looduse uurimise vastu. Eelkõige aga huvitab teda muutumise ja saamise problee, mille analüüsi ja seletamise kontekstis töötas ta välja kuulsad ja ajalooliselt olulised eristused mateeria ja vormi nind potentsiaalse (võimaliku) ja aktuaalse (tegeliku) vahel. (Delius, Gatzemeier, Sertcan, & Wünscher, 2007) Mis on filosoofia? Kas sellele küsimusele ongi üldse võimalik üheselt vastata? Inimesed ei hakanud filosofeerima selleks, et mingit materiaalset kasu saada. Aristoteles on öelnud: "Kui hakati filosofeerima selleks, et vabaneda teadmatusest, siis teadmise poole hakati püüdlema arusaamise, mitte aga mingi kasu pärast. Sündmuste kulg kinnitab seda, nimelt: kui oli olemas pea kõik hädavajalik, samuti ka see, mis kergendab elu ja pakub naudinguid, siis hakati otsima sedalaadi arusaamist. Seepärast on selge, et me ei otsi seda arusaamist millegi muu tarvis. (Meos, 2000) ARISTOTELES
Tarkus on teadus mingitest põhjustest ja algetest, sest nende läbi ja nendest tunnetatakse kõike muud. Need elusolendid, kellel tekib mälu on arukamad nendest, kes ei ole võimelised mäletama. Õppimisvõimelised on need, kellel mälu kõrval on ka kuulmistaju. Inimestel tekib kogemus mälust, sest mitmed mälestused ühest ja samast asjast moodustavad ühe kogemuse jõu. Filosoofia käib teiste teaduste algete ja põhjuste kohta. Kuna filosofeerima hakati mitteteadmise vältimiseks, on ilmne, et püüeldi teadmise ja arusaamise, mitte mingi kasu poole. Kuna filosoofia on ainsana teadustest olemas iseenese pärast on see ainuke vaba teadus. Kuna inimese loomus on mitmes suhtes orjalik on filosoofia omandamine mitteinimlik vaid jumalik. Selle omandamine peab viima vastupidiseni sellele, mida me alguses otsimine. Ka Eros on filosoof, kuna ta armastab tarkust. Inimestel on tarkuse ja tarkade kohta mitu erinevat arusaama. 1
natuke vähem väärtuslikud ja käsitöölised selles mõttes madalasordilised. Samas on need kolm seisust kõik vajalikud riigi kui terviku jaoks ning Platoni eesmärgiks oli teha õnnelikuks mitte üks teatud seisus, vaid kogu riik tervikuna. Ta oli veendunud, et sellist riiki peavad valitsema filosoofid: ,,Kuni riikides ei hakka valmitsema filosoofid või praegused nn valitsejad ja võimumehed ei hakka õilsalt ja korralikult filosofeerima ning riigivõim ja filosoofia ei ühine ning kuni kohustuslikus korras ei kürvaldata neid inimesi- aga neid on palju- kes praegu püüdlevad eraldi kas võimu või filosoofia poole, seni riigid ei vabane pahedest ning inimkonna jaoks ei saa võimalikuks ega näe päikesevalgust see riigikord, mida me just kirjeldasime." Platoni arvates on ainult filosoof kohane rahvast juhtima. Poliitilise filosoofia probleemiks on leida meetod, mille abil eemaldada oskamatuse
Kulõgin on samuti Masa ära piinanud oma igavate haritlaste seltskonnaga, kuhu ta Masat koguaeg kaasa on vedanud. Masa on sügavas masenduses oma mehe pärast ning talle ei meeldi oma mees enam. Fedodik ja Rode mängivad selles etenduses narride rolli, lõbustades inimesi oma lollimängimisega. Natasat häirib, et kõik tema riietuse üle naeravad, Andrei vannub talle truudust (suudlevad). Versinin avaldab Masale armastust. Terves teoses levis pidevalt väljend, et kui igav hakkas, hakati filosofeerima. Natasal on väike laps ka. Koguaeg räägib, kui tark tema väike pamp on. Soljonoi avaldab Irinale armastust (Irina vastab külmalt). Natasa tahab, et Irina loovutaks oma toa Bobikule, kuna tal pidid külmatoa tõttu mingid terviseprobleemid olema. Selline käitumine tundub kuidagi kahtlasena, nagu korraldaks tema seal asju. Andrei kaotas vahepeal ka suure summa kaarte mängides. Vahepeal on linnas puhkenud tulekahju. Maja on täis varjuotsivaid linnaelanikke. Olga kaitseb
Kõige väärtuslikumad on valitsejad, sõjamehed natukene vähem väärtuslikud ja käsitöölised kõige madalamad. Samas on need kolm seisust kõik vajalikud riigi kui terviku jaoks ning oluline on teha õnnelikuks mitte üks teatud seisus, vaid kogu riik tervikuna. Platon on selle ideaalse riigi idee kohta öelnud: "Kuni riikides ei hakka valitsema filosoofid või praegused nn valitsejad ja võimumehed ei hakka õilsalt ja korralikult filosofeerima ning riigivõim ja filosoofia ei ühine ning kuni kohustuslikus korras ei kõrvaldata neid inimesi aga neid on palju kes praegu püüdlevad eraldi kas võimu või filosoofia poole, seni riigid ei vabane pahedest ning inimkonna jaoks ei saa võimalikuks ega näe päikesevalgust see riigikord, mida me just kirjeldasime." Mina arvan, et kui näiteks Eestis oleks selline riigikord, siis tegelikult poleks see nii ideaalne ühti
tähtsustades eriti kaht viimast. Ta tunnustas täielikult Platonit, kuid ei nõustunud ühe Platoni filosoofia alustalaga, nimelt sellega, et on olemas kaks maailma. Ta oli veendunud, et et on vaid üks maailm, mille üle me võime filosofeerida, ja see on seesama, kus me elame ja mida kogeme. Tema jaoks on see maailm ammendumatu imetluse ja imestuse allikas. Ta uskus, et just imestamisvõime on esmane tõukejõud, mis on pannud inimesed filosofeerima, ja et just seda maailma tahavad nad tegelikult tundma õppida. Ta arvas, et mis iganes on väljaspool meie kogemisvõimet, on eimiski. Meil pole mingit usaldusväärset vahendit, mille abil sellest rääkida, ja seetõttu ei saa see tõsiseltvõetaval moel olla meie arutluste teemaks. Ta ei uskunud Platoni Vormidesse ning heitis need oma filosoofiast kõrvale. Ta oli esimene, kes kaardistas paljud teadusvaldkonnad ning andis neile oma töödega nimed, mida kasutatakse tänini
sõjamehed natukene vähem väärtuslikud ja käsitöölised selles mõttes madalasordilised. Samas on need kolm seisust kõik vajalikud riigi kui terviku jaoks ning Platoni eesmärgiks on teha õnnelikuks mitte üks teatud seisus, vaid kogu riik tervikuna. Ta oli veendunud, et sellist riiki peavad valitsema filosoofid:"Kuni riikides ei hakka valitsema filosoofid või praegused nn valitsejad ja võimumehed ei hakka õilsalt ja korralikult filosofeerima ning riigivõim ja filosoofia ei ühine ning kuni kohustuslikus korras ei kõrvaldata neid inimesi aga neid on palju kes praegu püüdlevad eraldi kas võimu või filosoofia poole, seni riigid ei vabane pahedest ning inimkonna jaoks ei saa võimalikuks ega näe päikesevalgust see riigikord, mida me just kirjeldasime."Käsitöölisi, st kõiki tootva tööga tegelejaid, riiklikult ei kasvatata. Küll aga on täielikult riigi pädevuses kahe kõrgema seisuse kasvatus ja haridus
Marcus aurelius: ,,Valu on valu elav kujutlus: pinguta tahet, et muuta seda kujutlust, heida ta eemale, lakka kaebamast ja valu kaob." Tõelist õnne pole võimalik ilma üksindustundeta. Langenud ingel loobus jumalast tõenäoliselt sellepärast, et igatses üksindust, mida ei tunne inglid. Talumatult igav. Nii on ka need inimesed, kes räägivad alati tarku ja häid sõnu, kuid sa tunned, et nad on tömbid inimesed. Ja miks ei peaks imikud filosofeerima, kui nad pole rahul? Magada tahaks: Tegelased: 13aastane tüdruk hoiab last. Tüdruk kiigutab last magama, aga see on kui vaimust vaevatud ja ei suiku kuidagi. Karjub ja kisendab päev läbi. Tüdruku ainsaks sooviks on seevastu kas või hetkki und. Lauldes lapsele unelaulu jääb ta magama. Ta näeb unes inimesi, kes kukuvad, ja lausa hüppavad poriloiku, ning uinuvad silmapilkselt raskesse unne. Samuti näeb ta ... Lõpuks taipab tüdruk, et ainult üks asi segab teda magamast. Laps
SISSEJUHATUS Filosoofid on maailma erinevalt seletanud, kuid mitte muutnud seda, ütles Marx. See võib küll nii olla, kuid ometi on filosoofid need, kellelt meil on lootust saada teaduslikult põhjendatud vastus küsimustele, mis on inimese elu tähendus ja mõte. 3 Filosoofia Vana-Kreekas ,,Imestamine pani inimesed filosofeerima vanasti ning teeb seda siiani" - Aristoteles.1 Õhtumaine filosoofia sai alguse Antiik-Kreekas, kus hakati mõtteid filosofiliselt väljendama umbes 600eKr. Täpsemini sai see alguse mitte emamaal (Ateenasse jõudis see alles 5. Sajandi teisel poolel eKr ning Spartas ei võetudki seda päriselt omaks), vaid Kreeka konooniates Väike-Aasias (Mileetoses) ja Lõuna-Itaalias (Krotonis ja Eleas). Seda aega iseloomustasid ulatuslikud majanduslikud ja
4) õiglus (kr dikaiosynē). Tarkuse annavad riigile targad valitsejad, kes võtavad riiki juhtides vastu tarku otsuseid. Valitsema peavad tõelised filosoofid, kuid viimased ei tohi olla ega olegi võimuahned. Platon oli veendunud, et hädadele ei tule lõppu enne, kui tõelised filosoofid hakkavad valitsema või 12 praegused valitsejad tõeliselt filosofeerima. Mehiseks teevad riigi sõjamehed, kes võitlevad mehiselt sise- ja välisvaenlaste vastu. Harmoonia või vaoshoitus on riigi kõigi kolme seisuse tegevuse kooskõlastus. Õiglane on riik siis, kui kõik teevad oma tööd vastavalt oma soodumustele ja ei sega teisi. Kui näiteks inimene, kelle hing sisaldab kulda, peab olema sõjamees, siis oleks see ebaõiglane. Õiglases riigis valitsevad valitsejad, sõjamehed toetavad valitsejaid ning käsitöölised elavad sõnakuulmises, tehes oma tööd
only educated are free (ainult orjad. haritud inimesed on vabad), saame teada, et Vana-Kreeka stoikust filosoof HARIDUS TEEB VABAKS Epictetus (55 ca 135), kes nii ütles, HARIDUS 12/2009 sündis orjana, oli pealegi veel füüsilise Veel kaks näidet selle kohta, kui puudega ja vaevalt ta õnnelik oli. Aga konkreetne tähendus sõnadel algselt kuna ta õppis filosofeerima ning hakkas võis olla. Surprise (üllatus) tähendas ka teistele filosoofiat õpetama, vabastati algselt ainult nurga taga ootavat üllatust. ta lõpuks raskest orjatööst. Sentents Alles hiljem hakkas ta tähendama neidki ,,Haridus teeb vabaks" peegeldas otseselt üllatusi, mis ootasid ka mujal kui nurga Epictetuse enda elukäiku. Tänu haridusele taga. Veelgi huvitavam sõna on worry
1820-1880 Vastandina klassitisimile, kui ülistati mõistust, pidasid romantikud eelkõige tähtsaks inimese tundeelu. Varem olid muusikud õukonna või kiriku teenistuses, kuid nüüd olid kunstiinimesed vabakutselised. Elasid tellimustöödest, stipendiumitest. Asutati muusikaühinguid, ehitati kontserdimaju, väga populaarsed olid salongiõhtud (mõne rikka kunstihuvilise juurde koguneti luulet lugema, muusikat kuulama, filosofeerima kunsti teemadel). Paljud romantilised kunstnikud, ka heliloojad pettusid ühiskonnas ja väljendasid seda pettumust ka oma teostes. Romantismi ajal huvituti muinasjuttudes, müütidest, legendidest. Armastati kõike müstilist ja salapärast. Tunti huvi eksootiliste maade vastu, ajaloo vastu. Romantism on rahvusliku ärkamise aeg. Tunti erilist huvi rahvakunsti, rahvamuusika, rahvaluule vastu, kirjutati rahvuseeposeid. Tekkisid rahvuslikud koolkonnad.
revolutsioon. Eriti oluliselt muutus inimgeograafia, loodusgeograafiale oli paradigma vahetuse mõju märksa väiksem. Sellepärast läksid ka kaks geograafia haru sel perioodil lõplikult lahku. Inimgeograafia arenguperioodi peale 1973. aastat võib nimetada ka filosoofiliste vaidluste perioodiks, kuna uue ajastu algust tajusid kõigepealt filosoofilid ja ka geograafias said uued filosoofilised teooriad palju tähelepanu, hakatati ise filosofeerima. Selle taga seisid erinevad arusaamad inimgeograafiast ja selle eesmärkidest. Inimgeograafia teadusena sattus alates 1970- ndatest aastatest, õnnestunud paradigmavahetusest hoolimata, jarjest enam kriisi. Kvantitatiivse revolutsiooni algus Schaefer. Tema raamatu "Erandlikkus geograajias" ilmumine 1953. aastal on paradigmavahetuse algus. · Ründas regiooniparadigma seisukohti, mis Richard Hartshorne oli kokku võtnud ja mis
ja valede asjade suhtes. Ta teab täpselt kuidas on valesti käituda ning kuidas õige oleks, kuigi ta annab oma ihadele järele. Tal on tihti inimestest kahju Asse, ta justkui tahaks mõista ta valusid ja kurbust. Armastuse kohta teab Naatan üpsris palju aga ei tegutseselle nimel et seda saavutada. Ta on korraga justkui kahe naise pidaja. Naatan on inimene kes näeb ka tihti inimesed läbi, näiteks kui ta Oonale vastu räägib kui too jälle filosofeerima kukub. Naatan mõtleb ja unistab, meenutab lapsepõlve, tundub nagu ta oleks täiskavsanlikum kui kõik teised, kuid siis jälle on lapsik asse suhtes kui ta tahab teda näha pidevalt ja istub sellesk kohvikus ning ootab teda. Naatan ei ole julge avaldama oma mõtteid kui kui raamat edasi areneb, areneb ka Naatan - ta julgeb öelda Assele mida ta tast arvab. Naatan on ettevaatlik assega, ettevaatlik teha edasiseid samme. Kuid Meediga on ta julge. Meediga on tal vaid
Sotsiaalpedagoogiline mõtteviis (?). Platon (427-346 eKr). Kreeka filosoofia idelistliku suuna esindaja. Inimeste teadmised maailmas on kaasa sündinud kasvatamise/õpetamise üleasnne on nende algete ilmutamine. Ei välistanud, et inimene võib omandada midagi täiesti uut. Leidis, et millestki teadmine tähendab juba kõigest teadmist. Temaga seostatakse kasvatusteaduse algust. Hakkas esimest korda kasvatuse üle filosofeerima, mõtisklema. Aristoteles (384.322 eKr). Teadmised tulevad tunnetuslikest kogemustest. Maailm eksisteerib vaatlejast sõltumatult. See, kes õpib ja kogeb, sellel tulevad teadmised maailmast. Saavutatud teadmiste tasandid erinevad valdkonniti. Demokritos (460-370 eKr). Kreeka filosoofia materialistliku suuna esindaja. Heaks inimeseks saadakse pigem tänu harjutamisele kui loomu poolest. Eeskuju on oluline, mitte niipalju sõna.
Marcus aurelius: „Valu on valu elav kujutlus: pinguta tahet, et muuta seda kujutlust, heida ta eemale, lakka kaebamast ja valu kaob.” Tõelist õnne pole võimalik ilma üksindustundeta. Langenud ingel loobus jumalast tõenäoliselt sellepärast, et igatses üksindust, mida ei tunne inglid. Talumatult igav. Nii on ka need inimesed, kes räägivad alati tarku ja häid sõnu, kuid sa tunned, et nad on tömbid inimesed. Ja miks ei peaks imikud filosofeerima, kui nad pole rahul? 10
1889. aasta algul. Tal diagnoositakse progresseeruv paralüüs ning mõtleja kuhtus perekonna hoole all. Vaatamata stiilirevolutsioonile filosoofia kirjutamisel, mahlakatele väljaütlemistele ning pidevale enesereklaamile ei võtnud kaasaeg Nietzschet filosoofina tõsiselt. Kui oletada, et Nietzsche oli prohvet, siis pole selles midagi imelikku -- prohvetid kuuluvad tulevikule. Postuumne tõlgitsusorgia Nietzsche ise aitas paljuski oma vääritimõistmisele kaasa. Ta ei soostunud filosofeerima ratsionaalse diskursuse raames, liikuma rangelt eeldustelt järeldustele püüdes seejuures end täpselt ja selgelt väljendada. Säärane argumentatsiooni ökonoomika -- mis valitseb muide tänaseni teaduses -- jätab meile mulje teadmiste kumulatiivsest kasvust, liikumisest lõpliku tõe poole. Nietzsche postuleeris aga juba avaldamata jäänud noorusteoses "Tõest ja valest moraalivälises mõttes", et tõde on pelgalt kogum metafoore ja metonüümiaid,
-bel ld omadussõnaliide: variaabel, respektaabel, komfortaabel, noobel, sensiibel -ee pr a) isik: atasee, krupjee, rantjee, korüfee; b) koht: fuajee, kabaree, kupee, palee, allee; c) asi: kombinee, klisee, neglizee, glassee, zelee, filee; d) üritus, tegevus: dinee, defilee, supee, turnee; e) abstraktmõiste: renomee -eeri- ld, -iseeri- kr tegusõnaliide: vibreerima, instrueerima, intervjueerima, retsenseerima, rehabiliteerima, kristalliseerima, organiseerima, pastöriseerima, filosofeerima, polemiseerima, teoretiseerima -ess pr a) naisisik: paruness, komtess, poetess, printsess; b) abstraktmõiste: finess -ett pr algselt vähendava tähendusega: klosett, parkett, pakett, omlett, kusett, vagonett, rakett, piruett, bankett, operett, kokett -ia kr ld abstraktmõiste: harmoonia, hierarhia, filoloogia, graatsia, koopia, mateeria, preemia, seeria -iin ld pr a) isik: blondiin, jakobiin, beduiin, kretiin, baleriin; b) aine, materjal: aspiriin, heroiin,
(rassi, soo vm tunnuse poolest erinevad) inimesed peavad ühel või teisel puhul teadmiseks, moraalselt õigeks jne. 15. Vaidlus filosoofia otstarbe üle: mis kasu on filosoofiast ? Thales Vana-kreeka esimene filosoof- olevat tähti vaadates kaevu kukkunud. Kuidas saab see, kes enda ettegi ei näe, ütelda midagi tarka taevakehade või üldse millegi kohta? Pigem on ta naerualune. Igapäevaelus võib kuulda lauseid ,,Ära hakka filosofeerima!" ,"Ära targuta!" jmt. Filosoofia ,,ainsat ja ainuõiget" otstarvet pole kusagilt võtta. Läbi ajaloo on filosoofiale omistatud mitmeid otseseid ja kaudseid otstarbeid: Teadmise kasulikkus Maailma parandamine Õnnelikuks tegemine 16. Teadmise kasulikkus Platon (u 429 347 e.m.a): Filosoofia pääseb ligi sellele, mis päriselt ja muutuuatult on. Meid ümbritsev, meeltega tunnetatav muutuv maailm ainult näib, paistab kuidagi
Üheski religioonis pole tõde selle puhtal kujul; võib-olla ainult kristluses, kus see on ilmutatud kujul. Teda huvitas ristiusu praktiline külg. Moraal on vanem igast religioonist. Skeptitsism. FRANCOIS SANCHEZ (1562-1632): päritolult portugaallane. Arstiteaduse professor Toulouse'is. Ainult Jumal teab ja tunneb, milline see maailm on. Kõik, mida meie tunnetame, on tõe ja vale vahepeal. Inimesele kättesaadavad vaid vahepõhjused - causae secundae. Filosofeerima peab, kuid peab olema teadlik oma puudulikkusest, julgesti asuma katsete teele - üleskutse praktilise teaduse suunas. Prantslaslik skeptitsism, kuid säilinud ka usklikkus Prantsuse renessansi mõtlejate juures. ITAALIA: Pole ühtegi viimistletud süsteemi. Enamasti on tegemist loodusfilosoofiaga. BERNARDINO TELESIO (1508-1588): õpib Paduas. Hiljem Roomas, kus tutvub silmapaistvate õpetlastega. Sensualist
Ta otsustab aga siiski, et perest ainukesena jääb väheks. Juurde mõtleb ta kuulsad Tolstoi fiosoofilised mõtisklused. Kaks 29 probleemi, mida arutatakse ajaloofilosoofia tasandil põhjuslikkus ajaloos ja vabaduse ning paratamatuse suhe. Kas inimene võib mõjutada ajaloolise protsessi käiku? Kuivõrd piiravad teda põhjuslikkus või paratamatus? Paljud arvavad, et võib küll. Tolstoi otsustab, et ta hakkab filosofeerima. Tolstoi ei mõtle romaani ise välja. Ta toetub ühe teise autori tekstile M. Pogodin. 1820ndatel kirjutas ta sellise filosoofilise uurimise nagu ,,Ajaloolised aforismid". See oli inspireeritud Schellingi vaadetest. Ta arvas, et inimkonna arengut mõjutab universaalne vaim ja selle universaalse vaimu erinevad tahud peegelduvad rahvuste ja rahvaste arengus. Universaalne vaim tõestab end ajaloos. See kontseptsioon määrab ära selle, et indiviidil ei ole ajaloos millegi üle otsustada
kõlbelises mõttes kõige väärtuslikumad, sõjamehed natukene vähem väärtuslikud ja käsitöölised selles mõttes madalasordilised. Samas on need kolm seisust kõik vajalikud riigi kui terviku jaoks ning Platoni eesmärgiks on teha õnnelikuks mitte üks teatud seisus, vaid kogu riik tervikuna. Ta oli veendunud, et sellist riiki peavad valitsema filosoofid: Kuni riikides ei hakka valitsema filosoofid või praegused nn valitsejad ja võimumehed ei hakka õilsalt ja korralikult filosofeerima ning riigivõim ja filosoofia ei ühine ning kuni kohustuslikus 8 korras ei kõrvaldata neid inimesi aga neid on palju kes praegu püüdlevad eraldi kas võimu või filosoofia poole, seni riigid ei vabane pahedest ning inimkonna jaoks ei saa võimalikuks ega näe päikesevalgust see riigikord, mida me just kirjeldasime. Käsitöölisi, st kõiki tootva
annaabi.ee 
