Corelli(1653-1713) Arcangelo Corelli sündis Itaalias, praeguses Ravenna maakonnas. Tema viiuliõpetajaks oli Corelli kaasajal väga tuntud organist, helilooja ja viiulimängija Giovanni Battista Bassan. Tuntud laulja Mateo Simoneli õpetas talle komponeerimist. Esimese muusikalise edu saavutas Corelli 19aastaselt Pariisis. 1685.aastal astus ta Rootsi kuninganna Cristina, kes rajas Rooma oma residendi, teenistusse ning ta oli samuti maineka kardinal Pietro Ottoboni lemmik. Teda peetakse ka concerto grosso isaks. Ta küll ei loonud seda tehnikat, vaid tõestas selle potentsiaali ja muutis selle populaarsemaks. Ta pääses ka Rooma kõrgseltskonda. Corelli suri rikkana tal oli 120 000 marka ning lisaks sellele veel uhke kunstikollektsioon(ainus luksus mida ta endale lubas)
Arcangelo Corelli sündiss 17. Veebruaril 1653 Fusignanos ning suri 8. jaanuaril 1713, olles maetud Rooma Panteoni. Ta oli Itaalia viiuldaja ja helilooja. Arcangelo Corelli varasest elust on vähe teada. Ta sündis Itaalias, praeguses Ravenna maa- konnas. Tema viiuliõpetajaks oli Corelli kaasajal väga tuntud organist, helilooja ja viiulimängija, Giovanni Battista Bassan. Tuntud paavsti kapelli laulja Mateo Simoneli õpetas talle komponeeri- mist. Oma esimese suure läbimurde saavutas ta üheksateistkümneaastaselt Pariisis ja sellele võlgnes ta oma reputatsiooni Euroopas. Pariisist suundus ta Saksamaale. 1681. aastal oli ta Baieri printsi teenistuses. 1685.aastal astus ta Rootsi kuninganna Cristina, kes rajas Rooma oma residendi, teenistusse ning ta oli samuti maineka
Barokktrio – ansamblikoosseis, mis koosnes: 1. Kahest harmooniapillist, mis improviseerisid bassnootidele saateakorde. Klavessiin, orel, lauto, viiul 2. Basso continuo – katkematu bassihääl, saadab meloodiat ja sellele on ehitatud harmooniaakordid (generaalbass → sellest tuleb ka teadmine, et barokiajastut kutsuti generaalbassi ajastuks). Tšello, viola da gamba, fagott, violiin. Itaalia omaaegne kuulsaim orkestrijuht – Arcagelo Corelli Barokktrio oli aluseks suurematele ansamblitele + Itaalias tüüpilistele orkestrikoosseisudele Neljahäälse itaalia orkestri teke Corelli pani aluse ka sonaadi ülesehitusele! Sonaat 1. Kirikusonaat (triosonaat) – 4 osa, aegl-kiire-aegl-kiire 2. Kammersonaat – alguses aeglane sissejuhatus, järgnevad tantsulised osad, 2-3 osa Kandis ette barokktrio. Kesk- Euroopa väljapaistvaim viiuldaja – H. I. F. Biber (olemuselt oma ajastust ees)
kammermuusikana. 16.sajandi lõpus tähistati Itaalias sõnaga sonata lihtsalt instrumentaalpala. Sellel ei olnud mingit kindlat vormi ja see sarnanes teise tolleaegse instrumentaalzanri, kantsooniga Algselt koosnes sonaat lihtsalt erineva karakteri ja tempoga lõikudest, hiljem mitmest iseseisvast osast. Parimad barokiaegsed keelpillisonaadid (nii triosonaadid kui ka soolosonaadid) on loonud Roomas tegutsenud viiulivirtuoos, orkestrijuht ja helilooja Arcangelo Corelli (1653-1713). ·Arcangelo Corelli(1653- 1713). Kontsert Sonaadi paralleelvorm. Kontsert on ulatuslik mitmeosaline teos ühele või mitmele soolopillile ja orkestrile. Mõistet kontsert (concerto) kasutati algul nii heliteose kui selle esitajate ansambli kohta. Concentro grosso On esimene orkestrizanr (itaalia keeles ,,suur kontsert"). Koosneb kolmest osast: kiire, aeglane ja kiire. Concerto grosso tekkis zanrina barokkajastul. Concerto grosso suurim meister oli Arcangelo Corelli.
Aluseks piibli või koraalitextid.sisu oli ilmalik.kirikukantaatid kujunesid välja 17 saj.koosnesid mitmes osast, esitasid solistid,koor ja instrumentaalorkester. KIRIKUKONTSERT-esitasid solistid,koor ja orkester. Textid olid võetud piiblist,luterliku kirikus luteri koraalidest. Kuulsaim meister Claudio Monteverdi. SONAAT- oli instrumentaalteos,koosnes mitmest eri karakteriga lõigust.võis olla nii kirikumuusika teos kui ka ilmalikuks esitamseks mõeldud kammerteos. Arcangelo Corelli INSTRUMENTAALKONTSERT- oli 3 osaline teos solistidele ja orkestrile.soolopillideks viiul ja oboe.Väljaarendaja ja looja Antonio Vivaldi. CONCERTO CROSSO- teos solistide grupile ja orkestrile,kus orkester yhineb ansambliga lõiguti et teda täiendada Arcangelo Corelli. FUUGA-mitmeh22lne teos.tuleneb sõnast fuga-põgenemine.händel ja bach. Tantsusüit 1)allemande2)courante 3)sarabande 4) gigue Itaalia-J,Peri;C. >Monteverdi;A.Corelli.Vivaldi Prantsusmaa-J-B.Lully; J-P.Rameau Inglismaa-H.Purcell
Fuuga- polüfooniline teos, mille aluseks on meeldejääv lõik ehk meloodia teema. Passioon- Jeesuse kannatuslugu, koor, orkester, solistid, ja räägib kristuse kannatusest. 17 saj Roomas tekkis. Sonaat- Ansamblile loodud ehk meloodia teema. Passioon- Jeesuse kannatuslugu, koor, orkester, solistid, ja räägib kristuse kannatusest. 17 saj Roomas tekkis. Sonaat- Ansamblile loodud instrumentaalteos(kiriku ja kammersonaat) Corelli A. Tempereeritud klaviir- uus häälestus, mis jagas heli varaseteks pool toonideks. Courante- 3 osalises taktis instrumentaalteos(kiriku ja kammersonaat) Corelli A. Tempereeritud klaviir- uus häälestus, mis jagas heli varaseteks pool toonideks. Courante- 3 osalises taktis kiire prantsuse hüppetants. Klaviirmuusika- barokiajastul nimetati klahvpillidele kir muusikat nii. Kontsertstiil, hakati väga palju kontserdeid andma kiire prantsuse hüppetants
orkestrile. Kiiretes osades vahelduvad orkestri- ja soololõigud, aeglases osas mängib solist meloodiat orkestri saatel. Soolopillideks on kõige sagedamini viiul ja oboe. Instrumentaalkontserdi väljaarendaja ja kuulsaim looja oli Antonio Vivaldi. CONCERTO GROSSO See oli teos solistide grupile (tavaliselt barokktrio) ja orkestrile, kus orkester ühineb ansambliga lõiguti, et teda kõlaliselt täiendada.Concerto grosso suurim meister oli Itaalia helilooja Arcangelo Corelli. FUUGA Fuuga oli barokiajastu muusika tähtsaim vorm. See on mitmehäälne toes, milles hääled astuvad sisse üksteise järel iseseisvatena kindlate reeglite järgi. Fuugasid leidub enim barokiajastu klaviiri- ja oreli-, aga ka koorimuusikas.Suurima meisterlikkuse saavutas fuuga G. Fr. Händeli ja J. S. Bachi loomingus. Arhitektuur Peamiseks kunstiliigiks arenes barokiajastul arhitektuur. Selle sünnikohaks sai paavstilinn Rooma. Uus stiil avaldus kõigepealt kirikuehituses
Sksm-l kantaat luterliku jumalateenistuse lahutamatu osa. Kirikukontsert: Esitasid solistid, koor ja orkester. Tugevad ooperimuusika mõjutused, samas säilinud vana polüf. stiili võtted. Olid ITA k-des kõrvuti 17.saj. lõpuni; ooperi mõju kasvas pidevalt. Tekstid piiblist, luteri koraalidest. Sonaat: bar aegne s. oli instr. teos. Koosnes mitmest eri karakteriga lõigust. S. võis olla kirikumuusika teos või ilmalikuks esitamiseks mõeldud kammerteos. Looja ja suurim meister: Arcangelo Corelli. Instrumentaalkontsert: 3 osaline (kiire-aeglane-kiire) teos solisti(de)le ja orkestrile. Soolopillid tavaliselt oboe ja viiul. Concerto grosso: Teos solistide grupile ja orkestrile, kus orkesterühineb ansambliga lõiguti, et kõlaliselt täiendada. Suurim meister: Arcangelo Corelli. Fuuga: plüfoonilise muusika tähtsaim vorm, mitmehäälne teos, hääled astuvad sisse üksteise järel iseseisvatena. Nimetus it. k-st (fuga põgenemine). Sissejuhatav osa (enne fuugat):
Haydn. Beethoveni 9. sümfoonias kasutati esimest korda solisti ja koori. Kontsert on üks muusikazanritest, kus on üks soolopill, mida saadab orkester. Esimese osa lõpus esitatakse kodents (soololõik, mille ajal saab solist näidata improviseerimisvõimet ning tehnilisi võimeid). Kontserte kirjutatakse klaverile, viiulile, tsellole, trompetile ja klarnetile. 16. saj. kujunes välja concerto grosso, millel on tavaliselt 4-6 osa. Tähtsamad heliloojad on A. Corelli ning G. F. Händel. Klassikaline keelpillikvartett on sonaaditsükli alusel loodud teos neljale keelpillile. Kammermuusika puhul on orkestris vähem kui 50 pilli. Zanr on stiil ja vorm on muusikaline ülesehitus. Sonaata tähendab Itaalia keeles helisema. Sonaat on teos, mis oli algselt mõeldud ühel pillil mängimiseks. Kindlate tunnustega zanriks kujunes sonaat 18. saj. Haydni, Mozarti ja Beethoveni loomingus. Klassikaline sonaat on 3 või 4 osaline instrumentaalteos. Sonaadi vorm: 1
·1702 õppis Halle ülikoolis õigusteadust, samal ajal abiorganist toomkirikus ·1703 lahkub Hamburgi Hamburg 17031706 · Viiuldaja, klavessiinimängija, orkestrijuht · Esimesed ooperid "Almira" ja "Nero" º º Händel mõistis, et vajab ooperi vallas koolitust ºº 1706-1709 Itaalia. Mõjutused ja abi karjääris Arcangelo Corelli ja Alessandro Scarlatti. Suurim menu ooperil Agrippina. Esimesed oratooriumid. Itaalias suur edu. Võtab vastu tööpakkumise kappellmeistri kohale Scarlatti Georg Ludvigi õukonnas. Corelli Kui kaua kestis reis Londonisse? London ja Händeli edukad ooperid. !!!36 ooperit!!! · Rinaldo suur menu Kuninglikus Teatris Rinaldo · Alates 1719 Londoni teatrijuht,Kuninglik Muusikaakadeemia
Teadlane: I. Newton sõnastas gravitatsiooni seaduse. Ajalugu: Toimus 30. Aastane sõda. Kirjanik: John Milton poeem: ,,Kaotatud Paradiis`` 8. 1632. Aastal asutati Tartu Ülikool XVIII saj I poolel tekkis eesti keelne ilmalik kirjandus. Lossiarhitektuuri hiilgeaeg Kadrioru Loss 9. Tantsusüit, Concerto Grosso, oratoorium, fuuga, passioon, kantaat. Concerto grosso- concertino, ripirno, 4-6 osa mis on järjestatud kontrastselt. A. Corelli, A. Vivaldi, G. Fr. Händel. 10. Fuuga - polüfoonilise muusika täiuslikum vorm, kasvas välja kaanonist J.S.Bach, R.Tobias, P. Süda. 11. Vaata vihikust 12. Concerto grosso- concertino, ripirno, 4-6 osa mis on järjestatud kontrastselt. A. Corelli, A. Vivaldi, G. Fr. Händel. 13. Süit- mitmeosaline teos kus on võetud erineva kiirusega palad ja pandud kõik kokku ühte teosesse. See oli mõeldud ainult kuulamiseks. ( aeglane, Kiire, aeglane, kiire)
kontsert, concerto grosso, instrumentaalne tantsumuus. instrumentaalne tantsusüit, fuuga *Vaimulikus missa (reekviem), madrigal, motett, saksam. luteri koraal. Heliloo- *Guillaume de Machaut *Johann Sebastian Bach jad *Francesco Landino *Georg Friedrich Händel *Orlando di Lasso *Claudio Monteverdi (,,Orpheus") *Giovanni Palestrina *Arcangelo Corelli (concerto grosso) *Antoni Vivaldi (u. 770 teost) Renessanss Barokk Üldisel. *kultuuri ilmastumine *Muusika- emots. mõjutusvahend, *muusikas annavad tooni dünaamiline, rahutu, peegeld. konfl. Madalmaad ühisk. *Prantsusmaal ars nova *Õukonnakesksus *Kontsertstiil
Testamendi evangeeliumitest( Matteuse, Markuse, Luuka või Johannese). Kantaat- mitmeosaline instrumentaalsaatega või saateta teos koorile ja solistidele, ainult koorile või ka ainult solistidele; võib olla nii vaimuliku või ilmaliku sisuga. Bach kirjutas kõige enam. Kirikukontsert- suurteos, mida esitasid solistid, koor ja orkester. Tekstid olid võetud piiblist. Sonaat- instrumentaalteos ühele või mitmele pillile. Barokksonaadi looja ja suurim meister Arcangelo Corelli. Instrumentaalmuusika- 3osaline teos solistidele ja orkestrile. Instrumentaalkontserdi väljaarendaja ja kuulsaim looja on Antonio Vivaldi. ,,Aastaajad" kuulsaim teos. Concerto grosso- teos solistide grupile ja orkestrile, kus nad mängivad vaheldumisi. Suurim meister oli Itaalia helilooja A. Corelli. Fuuga- mitmehäälne teos, kus hääled astuvad sisse üksteise järel. Suurima meisterlikkuse saavutas fuuga G. Fr. Händeli ja J. S. Bachi loomingus.
Barokiajastu instrumentaalmuusika 17. sajandi alguse pillimuusikas oli suurimaks sündmuseks viiuli esilekerkimine ansabli ja soolipillina . Viiuli kiire tõus oli seotud kuulsa viiulimeistrite koolkonnaga Cremonas . Seal kujunes viiuli klassikaline kuju ja ehitus, sealse meister Nicolo Amati ning tema õpilased Andrea Guarnieri ja Antonio Stradivardi . → Üks esimesi heliloojaid, kes avas viiuli võimalused oli Claudio Monteverdi . ...
sajandi lõpuni, kuid ooperi mõju kasvas pidevalt. Tekstid olid võetud piiblist, luterlikus kirikus luteri koraalidest. SONAAT Barokiaegne sonaat oli instrumentaalteos, mis koosnes mitmest eri karakteriga lõigust (hiljem mitmest eri osast). Sonaat võis olla nii kirikumuusika teos (tavaliselt 4-osaline) kui ka ilmalikuks esitamiseks mõeldud kammerteos (sissejuhatus, millele järgnes 2-4 tantsulist osa). Barokksonaadi ja concerto grosso looja ja suurim meister oli itaallane Arcangelo Corelli. · Arcangelo Corelli- Trio Sonatas - http://www.youtube.com/watch?v=1lJii9SmYQk · Arcangelo Corelli Complete Opus - http://www.youtube.com/watch?v=2yqb4O3ICII INSTRUMENTAALKONTSERT Barokk-kontsert oli tavaliselt 3-osaline teos solisti(de)le ja orkestrile. Kiiretes osades vahelduvad orkestri- ja soololõigud, aeglases osas mängib solist meloodiat orkestri saatel. Soolopillideks on kõige sagedamini viiul ja oboe.
Väljapaistvaim meister oli Claudio Monteverdi. SONAAT Barokiaegne sonaat oli instrumentaalteos (nii soolopillile kui ka ansamblile, väga populaarne oli triosonaat), mis koosnes mitmest eri karakteriga lõigust (hiljem mitmest eri osast). Sonaat võis olla nii kirikumuusika teos (tavaliselt 4-osaline) kui ka ilmalikuks esitamiseks mõeldud kammerteos (sissejuhatus, millele järgnes 2-4 tantsulist osa). Barokksonaadi looja ja suurim meister oli itaallane Arcangelo Corelli. INSTRUMENTAALKONTSERT Barokk-kontsert oli tavaliselt 3-osaline (kiire-aeglane-kiire) teos solisti(de)le ja orkestrile. Kiiretes osades vahelduvad orkestri- ja soololõigud, aeglases osas mängib solist meloodiat orkestri saatel. Soolopillideks on kõige sagedamini viiul ja oboe. Instrumentaalkontserdi väljaarendaja ja kuulsaim looja oli Antonio Vivaldi. CONCERTO GROSSO See oli teos solistide grupile (tavaliselt barokktrio) ja orkestrile, kus orkester ühineb
põhi on natuke kumerad. Kõlakasti kaane sees on kaks f-tähe kujulist kõlaava. Kõlakasti kitsama osa külge kinnitub viiuli kael, mille peal on sõrmlaud (muusikute kõnepruugis "griff"). Valmistatakse ka viiuleid, kus kõlakast on asendatud elektrilise võimendussüsteemiga. Valmistajad Amati Stardivari Guarneri Kuulsad Viiuldajad David Oistrakh Fritz Kreisler Mischa Elman Giuseppe Tartini Ole Bull Jascha Heifetz Arcangelo Corelli Antonio Vivaldi Pablo de Sarasate Niccolo Paganini Niccolo Paganini
1)Barokk(16lõpp-18kesk)-pärit Ita, Louis14., ususõjad, kirj 1. Oop (J.Peri"Daphne"), 1.oratoorium, 1.laulukogumik"Uus muusika", Bach, Händel, Lully, Monte Verdi, Vivaldi, homofooniline mitmehäälsus, suurenes teksti osatäht muus, kontsertstiil-hakati andma palju konts, vokaal muusika kõrval aren intrumentaalmuu, viiulimuusika Stradivarius. 2) Monoodia-stiil, mis väljendub peamiselt ühehäälses meloodias, saatega monoodia. 3)Primadonna- ooperi naispeategelane. 4)Generaalbaas-meloodiat toetav harmooniasaade 5)Intermeedium- meelelahutuslik vahemäng tõsises ooperis. 6)Oratoorium- ulatuslik kontsertteos solistidele,koorile,orkestrile,sisu antakse edasi lavastuseta. 7)Kantaat-2-3st retsitatiivi ja aaria paarist , sarn väikese ooperistseeniga. 8)Passioon-heliteos koorile, orkestrile, solistidele, Kristuse kannatustest. 9)Sonaat-ansamblile loodud instrumentaalteos(kiriku-4osa; kammer-sissejuh,2-4 tantsulist osa; Arcangelo Corelli) 10)Kontsert-son...
varsti aga istus ta klavessiini taga ja juhatas orkestrit ning 1705. aastal tulid lavale ta esimesed ooperid ,,Almira" ja ,,Nero". Händel oli alguses väga tugev orelil ja fuugade kirjutamises, kuid ei teadnud midagi meloodiast, mida ooper esmajoones vajab. Händel mõistis, et vajab ooperivallas veel tublisti koolitust ning veetis järgnevad aastad Itaalias. Itaalia ja Hannover (1706 1712) Roomas ja Napolis puutus ta kokku Corelli ja Scarlattiga, kes teda muusikaliselt tugevalt mõjutasid ning aitasid kaasa ka ta karjäärile. Roomas pääses ta mõjukaimate kardinalide muusikasalongidesse ja esitas seal 1708. aastal oma esimesed oratooriumid, mida juhatas Corelli. Scarlatti eeskujul kirjutas Händel Itaalias sadakond kammerkantaati ning saavutas kohe suure edu ka oma ooperitega. Suurim menu oli ooperil ,,Agrippina" 1709. aastal Veneetsias Itaalia ja Hannover (1706 1712)
3. I ja II o 6:16 12. G.F.Händel Tulevärgimuusika Bourree 1:45 13. G.F.Händel oratoorium Messias Koor Hallelujah 3:50 14. G.F.Händel Oratoorium Messias Ma tean, et mu lunastaja elab 6:13 15. A. Vivaldi Caiuse aaria oop ,,Ottone in villa" 3:23 16. C. Monteverdi avafanfaarid oop. ,,Orpheus" 1:38 17. A. Corelli Concerto grosso op.6 7:17 18. J. S. Bach Kantaat nr. 140 I 6:16 19. H. Purcell ,,Music for a while" 4:11 20. J. P. Lully oop. ,,Kodanlasest aadlimees" Türklaste tseremooniamarss 1:31 21. M. A. Charpentier Te Deum Prelüüd 2:01 22. H
RENESSANSIAJASTU MUUSIKA 10. saj tekkis muusikasse mitmehäälsus. Organum esimene kahehäälne vaimulik laul, mille üheks hääleks on Gregoriuse koraal. 13. saj motett. Uus kirikumuusika zanr, mis oli kolmehäälne. Kõigis kolmes hääles kasutati erinevaid tekste. Renessanss 14-16 saj. Iseloomusta renessansiajastut muusikas: - Elu keskpunkt polnud enam kirik. Ilmalik muusika kogus üha enam populaarsust. Ühiskonnas peeti oluliseks seda, et inimene oleks muusikaliselt haritud. Domineerivad madalmaad. Filosoofias humanism. Millal eraldus vokaalmuusika instrumentaalmuusikast? - Renessansiajastul. Millised uued pillid tekkisid renessansiajastul? - viola da gamba, klavessiin, lauto. Missa hakati kirjutama, kui terviklikke muusikateoseid. Mille poolest on tuntud Guillame de Machaut? - Ta on helilooja, kes lõi esimesena missa, kui...
Retsensioon Klaveriõhtu Andrei Ivanoit 11B. Tallinn 2010 Retsensioon Kontsert, mida külastasin toimus 14. märtsil 2010 kell 18.00 Tallinna Kadroru lossisaalis. Algselt pidi kavas olema trio esitus A.Lauhhina, S. Kovarski ja A. Ivanovit , kuid kohale jõudis vaid pianist Andrei Ivanovit. Esitatud teosteks olid: 1. S. Rahmaninov (1873- 1943) · Variatsioonid Corelli teemale op. 42 · prelüüd g-moll, G-duurop. 32, gis-moll op.32 · Eleegia op.3 nr.1 2.F. Chopin (1810-1849) · Etüüd As-duur op.2 nr. 1 · valss op.64 cis-moll, des- duur · Ballaad nr. 4 op. 52 · Etüüd op. 25 nr. 11 · Etüüd op. 25. nr. 12 Alguses valitses saalis segadus , kuna kohali jõudis kolmest esinejast üks , kuid pianist täitis saali suure rahuga. Üleüldiselt oli kontsert nauditav ja meeldib. Nagu öeldakse siis ei saa olla head ilma halvata
Keskaeg Renessanss Barokk Klassitsism 3-14 sajand 14-17 sajand 1600-1750 1750-1825 Üldine Kristlus; Vokaalpolüfoonilise Generaalbassi ajastu; Funktsionaalharmoonia muusika anonüümne; muusika ajastu; ülikaunistatus; ajastu (T,S,D Rameau); vaimulik muusika; humanism; kontsertstiil õukonnas; lihtsus, rangus, muusikakeskusteks muusika ilmalikustus; ins muusika populaarsus; reeglipärane; ...
Õhtumaade muusika siiliperioodid. Keskaeg(gootika) 5.13.sajand Renessanss 14.16.sajand Barokk 17.18.sajand Klassitsism 18.19.sajand Romantism 19.sajand Stiilide paljusus 20.sajand Vana Kreeka ja Rooma kultuuriühiskond: Euroopa muusika kultuuri rajad on kreeklased. Sõna "muusika" tuleneb kreekakeelsest sõnast musike, tähendab muusade kunsti. Helisüsteemi matemaatilised suhted fikseeris esimest korda Pythagoras. Keskaja muusika. Gregooriuse laul on ühehäälne,taktimõõduta,vabalt hõljuv rütm jälgib ladinakeelset proosateksti.(acappella) keskajal olid noodimärkideks neumad. Organumsaatehäälte kaasalaulmine gregooriuse koraalile. keskajal märgiti rütmi Mensuraalsüsteemis. kõige pikem Maksima kõige lühem Seminga Rüütlilaulikuid nimetati: trubaduurideksprantsusmaa(lõuna) truväärideksprantsusmaa(põhja) minnesingeritekssaksamaa. meistersinger Renessansiajastu muusika: mõiste renessanss võeti esimesena kasutusele Itaalia kultuuris ja kunstis(taass...
7. Kirikukontsert- Esitasid solistid, koor ja orkester. Tugevalt ooperimuusika mõjutustega, säilinud olid ka vanad polüfoonilised stiilivõtted. Tekstid olid võetud piiblist, luterlikus kirikus luteri koraalidest. Väljapaistvaim meister oli Claudio Monteverdi. 8. Sonaat- instrumentaalteos, võis olla nii kirikumuusika teos kui ka ilmalikuks esitamiseks mõeldud kammerteos. Barokksonaadi looja ja suurim meister oli itaallane Arcangelo Corelli. 9. Instrumentaalkontsert- Tavaliselt 3-osaline. Solistidele ja orkestrile esitamiseks mõeldud. Pillidena kasutati oboed ja viiulit kõige sagedamini. Väljaarendaja ja kuulsaim looja oli Antonio Vivaldi. 10. Contserto grosso- Solistide grupile ja oskestrile mõeldud teos, suurim meister ja Itaalia helilooja oli Arcangelo Corelli. 11. Fuuga- Barokiajastu polüfoonilise muusika tähtsaim vorm. See oli mitmehäälne teos
Barokk muusikas: 1600-1750. Rene Descartes: helide eesmärk on rõõmu valmistada ja kutsuda meis esile erinevaid tundeliigutusi. Vokaalmuusika jaguneb 1) kantaat-cantata täh it keeles laulma, 1620 kas esimest korda vokaalizanrina. Koosnes kahest-kolmest aaria paaridest ja retsitatiividest(kõnelähedane laul), esitati alati saateansambliga. Tänapäeval on vokaalsümfooniline suurvorm mõeldud esitamiseks koorile, solistile, sümf.orkestrile. 3-osaline. Vaimulik ja ilmalik kantaat. A. Scarlatti(it). 2) oratoorium sama koosseis mis kantaadil, lisandub jutustaja roll. Puudub lavaline liikumine, dekoratsioonid, mõõtmetelt nagu ooper, lähedane suhe piibli vaimuliku tekstiga. Jesus christ superstaar-tänapäevane oratoorium. J.Peri muusikalised draamad. 3). Ooper. Esimene ooper 1607 c.monteverdi ,,orpheus". A)opera buffa-koomiline ooper B)opera seria tõsine ooper. Kaunis, võimas, suurejooneline ülepakutud. 1637. avati ...
Georg Friedrich Händeli elu ja looming Georg Friedrich Händel sündis 23. veebruar 1685 Saksamaal Halles. Ta oli saksa helilooja kes elas suurema osa oma elust Inglismaal. Lapsena õppis Händel orelit, klavessiini ja viiulit. Ta tundis juba väiksena muusika vastu suurt huvi. 1702 läks siiski isa soovil õppima õigusteadust ent samal ajal töötas organistina. 1706-1712 külastas Händel Itaalia muusikalinnu. Ta kohtus seal heliloojate Corelli ja Scarlattiga. Händel oli 1710. aastast Georg Ludwigi õukonnas kapellmeister. 1712. aastast elas ta Londonis ja 1726. aastal võttis Suurbritannia kodakondsuse. Händel loominguline tegevus muutus inglise muusikakultuuri suureks osaks. Varsti aga läks tema itaaliapärane ooper Londonis moest ja teda tabas mitu pankrotti. Aga kui ta hakkas 1730. aastal looma inglise keelseid oratooriume saavutas uue populaarsuse. 1751. Aastal algas Händeli nägemise kiire halvenemine kuni ta jäi täiesti
· PEENED KANFAD, MUSTRID.' · NAISTEL KÕRGED JA UHKED SOENGUD, MIS PÜSISID ÜLEVAL TRAADI ABIL · SÜGAV DEKOLTEE. · KAHEOSALISED SEELIKUD. MEESTE RIIETUS ·LÜHIKESED PÜKSID, PIKK KUUB. ·ÕLGADENI ULATUV KRAE, LAIA PITSÄÄREGA. ·PIKAD JUUKSED-PARUKAD. ·SUKAD. ·JALANÕUD KÕRGETE KONTSADEGA. MUUSIKA · MUUSIKASSE TULI KONTSERTSTIIL. · MUUSIKA VÄLJENDAS JÕULISE INIMESE TUNDEID. · BAROKKMUUSIKALE OLID VÄGA A. CORELLI ISELOOMULIKUD PINGESTATUS, SUURED LA FOLIA KONTRASTID, SAGELI ÄÄRMUSLIK TUNDELISUS, TEATRAALNE ESITUSLAAD. · KASUTATI SUURI TEMPOKONTRASTE, SAMUTI JÄRSKE PIANO JA FORTE VAHELDUMISI. · ESIKOHALE TÕUSIS MELOODIA. AITÄH VAATAMAST JA KUULAMAST!
viiuldajana). Lõpetas gümnaasiumi. Muusikalise hariduse sai vanemalt vennalt ja omal käel õppides. T a elu kulges alalises töös õue- või kirikukomponistina (1723.- aastast töötas Leipzigi Thomas- kiriku kantorina [köster- kooliõpetaja]). Teda tunti ületamatu orelivirtuoosina, pedagoogina ja klahvinstrume ntide häälestajana. Bachi muusika on suguluses tema eellaste muusikaga- Buxtehude, Bachelbel, Frescobaldi, Vivaldi, Corelli, Händel, Telemann, Purcell. Bach ei loonud ainsatki ooperit ega üldse muusikat teatri tarbeks. Suu rt tähtsust tema kunsti puhul etendas seos protestantidega. Ta rajas oma muusika protestantlikule koraalile. 50-aastase loominguperioodi jooksul oli ta ainult 5 aastat huvitatud ilmalikust muusikast. Kirjutas tellimustöid (nt. 5 aastat järj est igal nädalal üks vaimulik kooriteos) ja vajalikku õppematerjali. Bach kirjutas peamiselt nendele instrumentidele, mida ta ise väga hästi
Muusika ajaloo kontrolltööd I 1. Millega on peamiselt ajalukku läinud Antonio Vivaldi? (zanr, näide) Soolokontsert, ,,4 aastaaega" 2. Tõmba maha nimed, mis ei kuulu barokiaja heliloojatele! A. Corelli, A. Stradivari, M. A. Carpentier, A. Vivaldi, O. Lassus 3. Ühenda mõiste ja tema vaste. Barroktrio pilliansambel, mille koosseisus on 2 meloodiapilli ja basso continuo Retsitatiiv kõnelaul Prelüüd lühike sissejuhatava loomuga vabas vormis heliteos Passioon oratooriumizanri alaliik, teemaks Kristuse kannatused ja surm Süit instrumentaalpalade või tantsulugude tsükkel II 1
ansamblipillina. See oli seotud kuulsa viiulimeistrite koolkonnaga Cremonas (Amatid, Guarnerid ja Stradivarid). Itaalia küpses barokkmuusikas oli kõige tavalisemaks ansamblikoosseisuks barokktrio, millest kujunes välja "itaalia orkester" kaks võrdse tähtsusega juhtivat viiulirühma, harmooniatäiteks vioolad ja vundamendiks basso continuo. Moodustati ka päris suuri orkestreid. Zanritest kirjutati enim sonaate ja kontserte. Viimase ühe alatüübi, concerto grosso looja oli Arcangelo Corelli. Soolokontsertide meister oli Antonio Vivaldi. Teised populaarsemad pillid sellel perioodil lisaks viiuli perekonna pillidele olid klavessiin, orel, lauto. Kasutusele võeti oboe, fagott, metsasarv, klarnet.
Fagott - basspill Plokkflööt - väga tuntud meloodiapill kammermuusikas Klavessiin - väga mitmekülgne roll - soolopill ja oluline harmooniapill Kodus mängiti positatiivorelit ja klavikordi. Instrumentaalansamblid nt: - Barokktrio (2 meloodiapilli + basso continuo) - Itaalia orkester - ülesanne mängida õukondades nt vastuvõtud, ballid, õukonnateatrid Instrumentaalmuusika, kui eraldi seisev üksus: Sonaat - pilliansamblile loodud instrumentaalteos Arcangelo Corelli - parimaid keelpillisonaatide loojaid (pmst sonaadi isa nagu…) Kontsert - virtuoosne teos suuremale ansamblile/orkestrile Contserto grosso (kontserdi erivorm) - Barokktriole lisatakse suurem ansambel - Suurem grupp ühineb väiksemaga lõiguti, teda kõlaliselt täiendades Loojad: - Arcangelo Corelli - Antonio Vivaldi - G. F. Händel - J. S. Bach
See oli seotud viiulimeistritega Cremona, Amatti, Guarneri ja Stradivari. Monteverdi hakkas esimesena kirjutama viiulile oma loomingut. 17. sajandi keskpaigaks oli viiul kõige tähtsam instrumentaalpill. 1. Sonaat- instrumentaalteos soolopillile kui ka ansamblile, mis koosnes mitmest eri karakteriga lõigust. Hiljem mitmest eriosast. võis olla nii kirikumuusika teos (tavaliselt 4-osaline) kui ka ilmalikuks esitamiseks mõeldud kammerteos. Suurim meister Corelli. 2. Kontsert- on tulnud itaaliakeelsest sõnast ja tähendab koosmängu. 3 tüüpi: Mitmeosaline konstert- igat pillitüüpi oli 3-4. Teine on concerto grosso- teos solistide grupile ja orkestrile, kus orkester ühineb ansambliga lõiguti, et teda kõlaliselt täiendada. Suurim meister itaalia helilooja Corelli. Kolmas on soolokontsert- orkester+soolopill, kolmeosalised. Soolopillidena kasutati viiulit ja oboed. Vivaldi ,,Aastaajad"
* Itaalia ja Hannover (1706-1712) Itaalias olles külastas Händel sealseid tähtsamaid muusikalinnu Firenzet, Roomat, Veneetsiat ja Napolit. Roomas ja Napolis puutus ta kokku ajastu suurimate Itaalia heliloojate A.Corelli ja A.Scarlattiga, kes teda muusikaliselt tugevasti mõjutasid ja aitasid kaasa ka tema karjäärile. Roomas pääses ta mõjukaimatesse muusikasalongidesse kus ta esitas 1708.a. suure menuga oma esimesed oratooriumid, mida juhatas Corelli. Scarlatti eeskujul kirjutas ta sadakond kammerkantaati. Suureim menu oli ooperil "Agrippina" 1709.a. Händeli edu Itaalias oli suur ja talle tehti väga häid tööpakkumisi. 1710.a. sai temast kapellmeister Hannoveri kuurvürsti õukonnas. * London (alates 1917) Kuulsusejanu ja avarate loominguvõimaluste otsingud viisid Händeli esmakordselt Londoni 1711.aastal, teistkordselt 1712 aastal Londonisse minnes ta sinna jäigi. Juba esimesel Londoni visiidil võeti Händel suurejooneliselt vastu
Händeli muusikaline tegevus, ülevaade tema ooperitest, oratooriumitest, instrumentaalmuusikast. 1685-1759 Halles, esimene vabakutselisena tegutsenud helilooja. Muus.lise koolituse sai kirikus. Hamurg oli viiulikunstnik, klavessiinimaängija, juhatas orkestrit ooperiteatris. 1705 esietendusid tema esimesed ooperid "Almira" ja "Nero". Edasise koolituse eesmärgil lahkus Hamburgist ja veetis järgmised aastad Itaalias, kus puutus kokku Corelli ja Scarlattiga, Roomas esitas oma esimesed oratootiumid 1708. 1709 esietendus Veneetsias tema ooper "Agrippina" (ühendas vabalt Veneetsia ja Napoli koolkondade stiili), mis tõi talle suure tunnustuse. Järgnes paariaastane töö Hannoveri kuurvürsti kapellmeistrina. 1712 siirdus Londonisse, kus veetis oma ülejäänud elu. Sensatsiooniline menu saatis esimest Inglismaal etendunud ooperit "Rinaldo", hea maine kuningakojas kindlustas "Ood kuninganna Anne'I sünnipäevaks"
Barokk Barokk on stiil, mis oli iseloomulik 17. ning osalt 16. ja 18. sajandi Euroopa arhitektuurile, kujutavale kunstile, muusikale ja ilukirjandusele. Sõna 'barokk' tuleneb portugalikeelsest sõnast barocco, mis tähendab ebakorrapärast pärli. See oli algselt pilkenimi, mis anti ajastule 18. sajandi keskel, kuna tol ajal peeti ajastu stiili ebaloomulikuks, kummaliseks ja liialdavaks. Kuid hiljem, 19.20. sajandi vahetusel, võetigi see perioodi nimetusena kasutusele. Baroki kujunemine 17. sajandi alguses toimus Euroopa muusikas suur pööre. Tüüpiline renessanssmuusika ei olnud mõeldud lihtsalt kuulamiseks, vaid oli liturgilise eesmärgiga, tantsumuusika või kooslaulmiseks mõeldud seltskonnalaul. Barokiajastul hakati looma teoseid ka ainult kuulamiseks. Tekkisid esimesed eluk...
Cremona passioon, Henry Purcell peegeldas konflikte kontserdid publikule. viiulimeistrid) instrumentaalkontsert, Jean-Philippe Rameau ühiskonnas (NB! Tekkis profesionaalsete Konstrueeriti põikflööt ja concerto grosso, Arcangelo Corelli Võimukas absoluutne muusikute klass ; fagott, võeti kasutusele instrumentaalne Antonio Vivaldi monarhia + kodanlikud muusikud töötasid haamerklaver. Populaarsed tantsusüit, fuuga Georg Philipp Telemann revolutsioonid)
Essee Barokkiajastu muusika Barokk on stiil, mis oli iseloomulik 17. ning osalt 16. ja 18. sajandi Euroopa arhitektuurile, kujutavale kunstile, muusikale ja ilukirjandusele. Järgnevalt tulebki juttu barokkiajastu muusikast ja sellele eelnevast. Usupuhastus ehk reformatsioon oli paljudes Euroopa piirkondades katoliku usu peaaegu täiesti välja tõrjunud ning kestis pidev ja verine võitlus eri ususuundade vahel. Välja olid kujunemas tugeva keskvõimuga rahvusriigid, ikka rohkem kerkis esile seni varjus olnud kodanlus. Maadeavastused ja teaduste areng oli tugevasti avardanud inimeste silmaringi ning seadnud paljud senised tõekspidamised kahtluse alla. Sellises keerulises olukorras tuli katoliku kirikul järk-järgult loobuda sajanditega juurdunud traditsioonidest. Käivitus nn. vastureformatsioon, võitlus kaotatud positsioonide taastamise eest eelkõige inimeste südames. ...
See ajastu valitses 16.saj lõpust 18. sajandi alguseni. Stiil saab nime portugalikeelsest sõnast barocco, mis tähendab veidrat, ebareeglipärast. Sellel ajastul eksisteerivad koos nii vana kui ka uus muusika. Kunstiteoste sisuks eelistati valida igapäevast elu või antiiklegende. Stiil ülistas kaunidust, toresust, kangelaslikkust ja liikumist. See oli suurte kontrastide aeg. Itaalia TUNTUMAD heliloojad: Claudio Monteverdi (1567- 1643), Areangelo Corelli (1653-1713), Antonio Vivaldi (1678-1741). Barokkooperile pani aluse Claudio Monteverdi. Ooperite ülesehitus oli lihtne ja tegevusi vähe. Saateorkester koosnes keelpillidest ja klavessiinist. Sisu tavaliselt eluline, ajalooline või koomiline. Uueks zanriks saab tantsusüit ja võitis populaarsust kogu Euroopas. See koosnes paljude rahvaste erinevatest tantsudest. 4 tantsu muutuvad kohustuslikuks. Need tantsud on: 1 ALLEMANDE - 2 osaline saksa tants rahulikus tempos. 2 - COURANTE - 3
Uue zanrid SONAAT Barokiaegne sonaat oli instrumentaalteos (nii soolopillile kui ka ansamblile, väga populaarne oli triosonaat), mis koosnes mitmest eri karakteriga lõigust (hiljem mitmest eri osast). Sonaat võis olla nii kirikumuusika teos (tavaliselt 4-osaline) kui ka ilmalikuks esitamiseks mõeldud kammerteos (sissejuhatus, millele järgnes 2-4 tantsulist osa). Barokksonaadi looja ja suurim meister oli itaallane Arcangelo Corelli. KANTAAT Algselt sarnanesid kantaadid paari aaria ja retsitatiiviga ooperistseenidega, neid esitas solist kammeransambli saatel. Taolised kantaadid olid Itaalias populaarsed salongimuusika zanrid, mille sisu oli ilmalik. Saksamaal arenesid 17. sajandil välja kirikukantaadid, mille aluseks olid kas piibli- või koraalitekstid, 18. sajandi algul kirjutati juba ka spetsiaalseid tekste (piiblitsitaadid ja koraalitekstid jäid tagaplaanile)
avaosaga- Praeludium, Sinfonia, või Ouverture. Prantsusmaal koostas LULLY süite oma ooperite tantsudest koos avamänguga ja andis üksikutele osadele karakteersed nimetused. Klavessiinisüite lõid FRANCOIS COUPERIN le GRAND (+1733) ja ooperihelilooja RAMEAU (+1764) Concerto Grosso Mõiste concerto tuleb ilmselt sõnast conserere (koos tegutsema, ühendama), hiljem omandab tähenduse concertare (võistlema). Soolopillide ansambel on vastandatud orkestrile. Meistrid: ALESSANDRO STADELLA, CORELLI ja peaaegu kõik barokkheliloojad peale neid, HÄNDEL. Soolokontsert Soolopilli ja orkestri vastandamine. Reeglina 3-osaline: kiire-aeglane-kiire. Kontserdis soleerib peamiselt viiul, aga ka tšello, fagott, oboe jne. Viiulikontserte on loonud VIVALDI (on tugevasti mõjutanud Bach'i, kes töötles Vivaldi kontserte), TELEMANN, BACH, TARTINI. Orelikontserte HÄNDEL, klavesiinikontserte BACH. Kõrgbaroki ajal arenes mazoor-minoor tonaalsus, oktaav jagati 12 võrdseks pooltooniks.
laulmiseks, tekitab ühtsuse tunnet. Palestrina "Missa Papae Marcellus" – kurb, vaimulik, väga melanhoolne melooodia, Lasso "Matona" – rõõmus, ilmalik, Orlando di Lasso, pigem lõbusa meloodiaga, isegi sobiks mõnele aeglasele tantsule lauluks. Bach "Fuuga" – kurb, ilmalik, Bach, tekitab sellise õudusfilmi tunde, väga salapärane laul Missa H moll - kurb, vaimulik, Bach concerto grosso – rõõmus( kohati oli ka kurb), ilmalik, Arcangelo Corelli, loo alguses tundus rõõmus laul, kuid seal oli ka kurvemaid hetki, saraband – kurb, ilmalik, väga keeruline tantsida, sellise aeglase loo järgi, tundub kuidagi emotsioonitu laul Vivaldi "Neli aastaaega", eriti kevad ja talv – rõõmus, ilmalik, Vivaldi, igal aastaajal on oma meloodia, kevad – kõik ärkab ellu, suvi – kõik on hea, sügis – värvid, kuid vihm, talv - pimedus Handel "Messias" – kurb, ilmalik, Händel
ei teadnud midagi meloodiast, mida ooper esmajoones vajab. 1703 käisid Händel ja ta sõber Johann Mattheson Lübeckis Buxtehudel külas, huvitudes vabanevast organistikohast, kuid tingimuseks oli abielu Buxtehude tütrega, mispeale mehed asja katki jätsid. Händel mõistis, et vajab ooperivallas veel tublisti koolitust ning veetis järgnevad aastad Itaalias. Itaalia ja Hannover (1706-1712) Itaalias külastas Händel Firenzet, Roomat, Napolit ja Veneetsiat. Roomas ja Napolis puutus ta kokku Corelli ja Scarlattiga, kes teda muusikaliselt tugevalt mõjutasid ning aitasid kaasa ka ta karjäärile. Roomas pääses ta mõjukaimate kardinalide muusikasalongidesse ja esitas seal 1708 oma esimesed oratooriumid, mida juhatas Corelli. Scarlatti eeskujul kirjutas Händel Itaalias sadakond kammerkantaati ning saavutas kohe suure edu ka oma ooperitega. Suurim menu oli ooperil ,,Agrippina" 1709. a. Veneetsias. Händel omandas itaalialiku kirjaviisi ja see oli edaspidi ta käekirja peamine lähtepunkt.
See oli seotud kuulsa viiulimeistrite koolkonnaga Cremonas (Amatid, Guarnerid ja Stradivarid). Itaalia küpses barokkmuusikas oli kõige tavalisemaks ansamblikoosseisuks barokktrio, millest kujunes välja "itaalia orkester" kaks võrdse tähtsusega juhtivat viiulirühma, harmooniatäiteks vioolad ja vundamendiks basso continuo. Moodustati ka päris suuri orkestreid. Zanritest kirjutati enim sonaate ja kontserte. Viimase ühe alatüübi, concerto grosso looja oli Arcangelo Corelli. Soolokontsertide meister oli Antonio Vivaldi.Teised populaarsemad pillid sellel perioodil lisaks viiuli perekonna pillidele olid klavessiin, orel, lauto. Kasutusele võeti oboe, fagott, metsasarv, klarnet. Vokaalmuusika- Ansamblimadrigalide asemel tulid 17. sajandil moodi sooloaaria ja duett generaalbassi või väikese ansambli saatel. Sajandi lõpul tuli Itaalias kasutusele da-capo-aaria. Rohkelt kirjutati vokaalseid suurvorme kantaate, oratooriumeid ja passioone. Kantaate,
Viola da gamba poognaga mängitav ajalooline keelpill, mida toetatakse põlvele või hoitakse põlvede vahel Barokktrio barokiajastu pilliansambel, kuhu kuuluvad kaks meloodiapilli ja basso continuo, viimast mängitakse tavaliselt mitme pilliga Concerto grosso (ka looja) barokiajastul tuntud instrumentaalkontserdi tüüp, mille esituskoosseisus on väiksem iseseisev ansambel (barokktrio, concertino) ja suurem toetav pillikoosseis (concerto grosso); looja Arcangelo Corelli Soolokontsert (ka looja) enamasti kolmeosaline kontsert, kus eristuvad üks või mitu solisti, kes mängivad oma virtuoosseid soololõike vaheldumisi ansambli või orkestri korduva teemaga; looja Antonio Vivaldi Süit mitmest iseseisvast osast koosnev helitöö Klaviirmuusika erinevatele klahvpillidele kirjutatud muusika 1 Teadus 1593 Galileo Galilei konstrueerib termomeetri
(concerto grosso) 13. Millest koosneb süit? Süit- eri karakterites tantsude, aga ka lihtsalt instrumentaalpalade tsükkel. 14.Prelüüd- lühike sissejuhatava loomuga vabas vormis heliteos 15.Fuuga- polüfoonilise muusika üks põhivorme, mis on üles ehitatud ühe või mitme teema imiteerimisele eri häältes 16.Heinrich Schützi tähtsus – pani aluse kiriklikule oratooriumile, oli 17. sajandil suurim saksa muusik. 17.Arcangelo Corelli tähtsus- kirjutas palju sonaate ja concerto grossosid, oli keelpilli-helilooja 18. Esimesed ooperid ehk muusikalised draamad. Ooperi idee sündis Firenze Cameratas – vana-kreeka kultuurist huvitatud haritlaste ringis, kus sooviti luua muusikalisi draamasid. Esimesed teada olevad ooperid on Jacopo Peri “Daphne” – 1597 (teos ei ole säilinud) ja “Eurydike” – 1600 19. Esimene avalik ooperiteater.
Väljapaistvaim meister oli Claudio Monteverdi. SONAAT Barokiaegne sonaat oli instrumentaalteos (nii soolopillile kui ka ansamblile, väga populaarne oli triosonaat), mis koosnes mitmest eri karakteriga lõigust (hiljem mitmest eri osast). Sonaat võis olla nii kirikumuusika teos (tavaliselt 4-osaline) kui ka ilmalikuks esitamiseks mõeldud kammerteos (sissejuhatus, millele järgnes 2-4 tantsulist osa). Barokksonaadi looja ja suurim meister oli itaallane Arcangelo Corelli. INSTRUMENTAALKONTSERT Barokk-kontsert oli tavaliselt 3-osaline (kiire-aeglane-kiire) teos solisti(de)le ja orkestrile. Kiiretes osades vahelduvad orkestri- ja soololõigud, aeglases osas mängib solist meloodiat orkestri saatel. Soolopillideks on kõige sagedamini viiul ja oboe. Instrumentaalkontserdi väljaarendaja ja kuulsaim looja oli Antonio Vivaldi. CONCERTO GROSSO See oli teos solistide grupile (tavaliselt barokktrio) ja orkestrile, kus orkester ühineb
BAROKK (16.SAJ-18SAJ I POOL) 1660-1750 Barokk - ebatavaline, kirg, ülepaisutatud, liialdav. Eu riikides valitses monarhia, seega absolutism. Kodusõjad:30 a'ne sõda (1618-1648). Baroki sünnimaa oli Itaalia, keskus Rooma (paavst oli seal). Tähelepanu oli emotsioonidel ja tunnetel. Barokk oli väliselt toretsev ja elu nautiv. Polnud ühtlane ja üleeuropaline stiil, omane maadele, milles valitses katolik kirik (Itaalia, Hispaania, MM-de lõunaosa, Lõuna-Saksamaa). Barokkmuusika üldiseloomustus ja vokaalmuusika Muusikaline barokkstiil on pärit Ülem-Itaaliast, enamik selle ajastu muusikažanre. Barokiajastule iseloomuliku meloodia saadet tähistab mõiste : b asso continuo-katkematu bass, generaalbass e nummerdatud bass (pause pole). Mängitakse pilli:1)bassipill (tšello, viola da g...
toes, milles hääled astuvad sisse üksteise järel iseseisvatena kindlate reeglite järgi. Nimetus tuleneb itaaliakeelsest sõnast fuga – põgenemine (hääled justkui ajaksid üksteist taga). itaalia tuntuim barokkooperi helilooja; barokksonaadi looja concerto grosso See oli teos solistide grupile (tavaliselt barokktrio) ja orkestrile, kus orkester ühineb ansambliga lõiguti, et teda kõlaliselt täiendada. Concerto grosso suurim meister oli Itaalia helilooja Arcangelo Corelli. Barokksonaadi looja ja suurim meister oli itaallane Arcangelo Corelli. retsitatiiv - Retsitatiiv – kõnelaul, mis jälgib loomuliku kõne rütmi. Kui da-capo- aaria ajal tegevus teoses seiskub, siis retsitatiivides süžee areneb. Tavaliselt saadeti retsitatiive basso continuo hõredate akordidega, taolist laulmisviisi nimetatakse secco-retsitatiiviks ehk kuivaks retsitatiiviks. 8. Kirjelda klassitsismi perioodi: a) klassitsismi muusikat iseloomustav väljend: igav, !
BAROKK (16.SAJ-18SAJ I POOL) 1660-1750 Barokk - ebatavaline, kirg, ülepaisutatud, liialdav. Eu riikides valitses monarhia, seega absolutism. Kodusõjad:30 a'ne sõda (1618-1648). Baroki sünnimaa oli Itaalia, keskus Rooma (paavst oli seal). Tähelepanu oli emotsioonidel ja tunnetel. Barokk oli väliselt toretsev ja elu nautiv. Polnud ühtlane ja üleeuropaline stiil, omane maadele, milles valitses katolik kirik (Itaalia, Hispaania, MM-de lõunaosa, Lõuna-Saksamaa). Barokkmuusika üldiseloomustus ja vokaalmuusika Muusikaline barokkstiil on pärit Ülem-Itaaliast, enamik selle ajastu muusikažanre. Barokiajastule iseloomuliku meloodia saadet tähistab mõiste : b asso continuo-katkematu bass, generaalbass e nummerdatud bass (pause pole). Mängitakse pilli:1)bassipill (tšello, viola da g...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
