millesse tuleb lihtsalt uskuda ning mida on raske omaks võtta ( Jack Smart, lk 9 ). Biheivioristid² üritavad näidata, et Descartes'ilik kontseptsioon vaimust ja kehast kui eri substantsidest põhineb fundamentaalset laadi arusaamatusel ( Gilbert Ryle 1996 ). Nende järgi on vaimu kohta käivad väited taandatavad käitumise kohta käivatele väidetele. Kas biheivioristide käsitlus vaimu teooria kohta on parim? Filosoofias nimetatakse biheiviorismiks eelkõige vaadet, mille järgi vaimuseisundid on käitumiskalduvused. Biheiviorism on olnud empirismist lähtuv väljakutse teadvuse uuritavaks pidamisele ning mõtlemisele seesmuse ehk subjektiivsuse omistamisele (http://et.wikipedia.org/wiki/Biheiviorism ). Teatud uskumust omava inimese käitumine mingis olukorras ei sõltu üksnes sellest, millise uskumusega on tegu, vaid ka sellest, millised muud hoiakuseisundid - sealhulgas soovid – inimesel kõnealusel hetkel juhtuvad olema ( E.L. Lowe, lk 60 ).
seesmisi kogemuslikke ning sageli ka protseduurilisi aspekte. Teaduses on biheiviorism 20 sajandil tekkinud psühholooga, etoloogia, sotsioloogia ja kasvatusteaduse suund, mis seletab inimeste ja loomade käitumist reaktsioonidena välismaailmast saadud stiimulitele, ignoreerides teadvust või organismi aktiivsust. Tänapäeva psühholoogias on see suurelt jaolt tähtsuse minetanud. Filosoofias nimetatakse biheiviorismiks eelkõige vaadet, mille järgi vaimuseisundid on käitumiskalduvused Biheiviorism on olnud empirismist lähtuv väljakutse teadvuse uuritavaks pidamisele ning mõtlemisele subjektiivsuse omistamisele. Kuna biheiviorismi nime alla koondatud vaated on nii mitmekesised, siis ei pruugigi neil leiduda ühist nime: Ühisjooned: eeldatakse, et psühholoogia on loodusteadus ning peab olema empiirilise alusega ja objektiivne eitatakse introspektsiooni väärtust teadmiste allikana
vaimseid mõisteid nt. malle ei salli korralagedust- ta koristab tihti Identsusteooria: Seisukoht- vaimseid protsessid on sarnased neurofüsioloogiliste protsessidega ajus. On olemas vaid materiaalne maailm mida saab kirjeldada loodusteaduste abil Kriitika: * Ma tean et mul on tunded, aga ma ei tea milline on mu ainevahetus- mitte teadmine ei vabasta tegelikust teadmisest * Tunnetega kaasneb teatavat liiki miimika tekkimine Materialism: Seisukoht- vaimuseisundid pole midagi muud kui vaimuseisundid. Need on mateeria protsessid, sest leiavad aset ajustruktuurides, otsivad vaimu bioloogilist olemust Kriitika- teaduslik selgitus asjast pole sama mis selgitus kuidas jäätis maitseb Idealism: Esindajad-Georg Berkeley * Reaalsus on olemuselt subjektiivne * Reaalsus on vaimne, tegelikult me ainult tajume ,, Olemas olla tähendab olla talutav" G. Ryle ,,Kategooriaviga": * Paljud filosoofia probleemid on tekkinud lihtsalt keele väärkasutamisest. Filosoofia
keskkonnast, milles ta elab. Inimene reageerib ümbritsevale keskkonnale. Biheivorism tekkis psühholoogias. Psühholoogia uurimisaineks peab olema inimeste käitumine. 1. Metodoloogiline biheiviorism 2. Analüütiline biheiviorism 1. Metoodiline biheiviorism – ei kaitse metafüüsilisi väiteid vaimu loomuse kohta. Psühholoogia peaks tegelema vaid vaadeldava käitumisega. (Watson, Skinner) See üritas teaduslikult taandada kõik vaimuseisundid käitumisele. Biheiviorismi seisukohalt on inimese psühholoogia uurimisaineks inimese käitumine sünnist surmani. .Käitumist saab jälgida samuti kui teiste loodusteaduste objekte. Käitumispsühholoogias saab rakendada samu üldmeetodeid, mida kasutatakse loodusteadustes. 6 2. Analüütiline biheiviorism – seisukoht vaimuseisundite (mõtted, tunded, aistingud, uskumused, soovid, kavatsused, hirmud) kohta (Hempel, Ryle) Mida tähendavad mentaalsed
seletusi ning kaks perspektiivi näitavad vaimu eri külgedest. Emergentsi probleem: kuidas tekib teadvus mitteteadvuslikest osadest? Seletusliku lünga probleem: teadvuse füsikalistlikud seletused paistavad tekitavat lünga Vaimse põhjuslikkuse probleem: kuidas tagada vaimule põhjuslik roll maailmas ilma, et see ei satuks vastuollu füüsikalise põhjuslikkusega? Teiste olendite vaimu probleem: kui inimese vaim on talle privaatne, kuidas ma saan teada, mis vaimuseisundid teistel on? Vaimufilosoofia teemad. Keha-vaimu probleem – vaimunähtuste loomus üldiselt ja nende seos naturaalse maailmaga (naturaliseerimise projekt-näidata, kuidas on võimalik kõike seletada, toetumata üleloomulikele nähtustele või seletustele). Erinevate vaimuseisundite nagu uskumused, soovid, tajuseisundid jne omadused ning eriteooriad nende kohta. Intentsionaalsus – vaimuseisund on millegi kohta, st tal on objekt ning tänu
või fakte käsitatakse nagu nad kuuluksid mõnda teise loogilisse kategooriasse. Dualism pani vaimunähtused füüsikaliste nähtustega samasse kategooriasse. Vaimunähtusi hakati seetõttu käsitlema füüsikaliste asjade eitusena. Keha asub ruumis, allub mehaanikaseadustele, avalikult vaadeldav, välimine. Vaim ei asu ruumis, allub mittemehaanikaseadustele, privaatne ja sisemine. *Dispositsioon - Ryle samastas teatud vaimuseisundid käitumusliku dispositsiooni või kalduvusega. S-l on dispositsioon x-ida = S võib x-ida või kaldub x-ima teatud sobivatel tingimustel. Biheiviorismi kriitika: Psühholoogilisi väiteid ei saa tõlkida väideteks käitumise ja füüsikaliste protsesside kohta. Tsirkulaarsuse probleem: antud vaimuseisundit saab parimal juhul taandada käitumisele vaid teisi vaimuseisundeid eeldades. (Nt Jaan võtab
Malebranche’i okasionalism: füüsilised ja vaimsed sündmused ei põhjusta midagi. Jumal loob igal hetkel uued sündmused nii, et vaimusündmused ning füüsilised sündmused on omavahel kooskõlas. Epifenomenalism Epifenomenalism – vaimusündmused on epifenomenid, nad ei põhjusta teisi sündmusi, vaid on üksnes ise põhjustatud füüsiliste sündmuste poolt. Kui tavaarusaama kohasel põhjustas hambavalu soovivaluvaigistit võtta, on epifenomenalismi järgi mõlemad vaimuseisundid põhjustatud vastavate ajuseisundite poolt, mis on omavahel põhjuslikult seotud. Liikuva auto poolt heidetud vari. Vari ei avalda mingisugust toimet autoliikumisele, samuti pole erinevad varjud omavahel põhjuslikult seotud. Auto vari antud ajahetkel on põhjustatud auto poolt samal ajahetkel, mitte sellele eelneva varju poolt. Regulaarsus varjude vaheldumises ei anna tunnistust veel nendevahelisest põhjuslikust seosest. Vaimusündmused kui pelgad
Neid on mugav kasutada, et vähendada kirjelduste pikkust ja keerulisust. Aga neid ei tohi kogemata samastada kui viidata vaimuseisundile, mis paljastub läbi sisevaatluse. Psühholoogilised mõisted mängiva sama rolli kui teoreetilised mõisted kõikides teadustes –need lubavad teha ennustusi maailma vaatlevatest omadustest kokkuvõtlikul teel. Aga kui olla lohakas, siis võib selline käsitlus viia pseudoküsimusteni... Ehk Hempeli jaoks vaimuseisundid nagu emotsioonid jne on lihtsalt käitumised. Putnam. Loogiline biheiviorist ütleb, et me ei õpi sõnade tähendust nagu valu samal viisil kui õpitakse tähendust sõna puhul punane – siis kui osutame sellele. Keegi ei saa osutada kellegi teise valule ja küsida, et keegi võrdleks oma tundeid teiste tunnetega ja öelda, et see on sama asi, mida tuntakse ehk valu tundmine. Seega, pole tõsi, et valu mõte on kindel kvaliteet, mida tuntakse
seega objektiivse maailma sellest enda-teadukindluse printsiibist ja uusaegse metafüüsika üldtunnustatud aluseks saabki subjekt • (keha ja vaimu) dualism on vaimufilosoofias arusaam, mille kohaselt vaimunähtused ei ole füüsilised. Descartesi arust koosneb maailm vaimsetest ja materiaalsetest substantsidest, millel on üks atribuut – ruumilisus. Vaimsel aga mõtlemine. Descartesi vastus keha ja vaimu probleemile oli põhjuslikkus: meie vaimuseisundid mõjutavad kehaseisundeid põhjuslikult. Kehaseisundid, nagu näiteks sügelemine või valu, põhjustavad ajuseisundeid (-sündmusi, -protsesse), mis omakorda põhjustavad kehalisi liigutusi, näiteks sügamist või oigamist. Meie vaimuseisundid põhjustavad ajuseisundeid, mis panevad meie kehad liikuma ja seega mõjutavad põhjuslikult füüsilist maailma. Kõigil inimestel eeldatakse olevat hing ning laias laastus saab teoorijaid jagada dualistlikeks (paar) ja monistlikeks (ainus)
midagi. Jumal loob igal hetkel uued sündmused nii, et vaimusündmused ning füüsilised sündmused on omavahel kooskõlas. 116. Epifenomenalism Epifenomenalism vaimusündmused on epifenomenid, nad ei põhjusta teisi sündmusi, vaid on üksnes ise põhjustatud füüsiliste sündmuste poolt. Kui tavaarusaama kohasel põhjustas hambavalu soovivaluvaigistit võtta, on epifenomenalismi järgi mõlemad vaimuseisundid põhjustatud vastavate ajuseisundite poolt, mis on omavahel põhjuslikult seotud. Liikuva auto poolt heidetud vari. Vari ei avalda mingisugust toimet autoliikumisele, samuti pole erinevad varjud omavahel põhjuslikult seotud. Auto vari antud ajahetkel on põhjustatud auto poolt samal ajahetkel, mitte sellele eelneva varju poolt. Regulaarsus varjude vaheldumises ei anna tunnistust veel nendevahelisest põhjuslikust seosest.
pooldajate eesmärgiks on autoriteedi kärpimine. 43. positiivne vabadus toimimine endast lähtudes, vabadus millestki. Positiivne vabadus viib üldiste tegevusprintsiipide põhjendamiseni, see omakorda poliitilise autoriteedi põhjendamiseni. Positiivse vabaduse pooldajate eesmärgiks on autoriteet endale saada. 44. utilitarism moraalsuse standardiks on ühiskondlik hüve. 45. episteemiline autoriteetsus 46. biheiviorism - üritas teadulikult taandada kõik vaimuseisundid käitumisele, skeemile, stiimul- reaktsioon. (Watson) (monistlik) 47. füsikalism mõtteid, tundeid jne. pole kunagi olnudki, kuid saab seletada teaduslikult (Carnap). (monistlik) 48. identsusteooria vaimne sõnavara osutab füüsikalisele nähtusele ajule (Smart, Amstrong) (dualism) 49. funktsionalism kritiseerisid identsusteooriat; tuleks mõelda vaimuseisundist kui funktsionaalsest seisundist. (Putnam) (dualistlik) 50
biheiviorism, füsikalism; identsusteooria; funktsionalism; dennetti materialism)-dualistlikud (interaktsionism-keha ja vaim on 2 substantsi, mõjut teineteist; okasionalism-kehalised ja vaimsed nähtused on kookõlas; parallelism-keha ja vaim on seotud, kuid mite põhjuslikult; epifenomenalism- kehalised protsessid põhjustavad vaimseid; subjektiivse valdkonna kaitsjad) Interaktsionism- keha ja vaim mõjut teineteiast vastastikku. Biheiviorism- metoloogiline-üritas teaduslikult taandada kõik vaimuseisundid käitumisele, skeemile stiimul-reatsioon. Loogiline e analüütiline. Identsusteooria- vaim ei võrdu käitumisviisiga. Vaim ja aju on identsed. Episteemiline autoriteetsus- olla teadvusel ,mõelda- see kuulub tavaintuisiooni juurde. Solipsism- ei saa kunagi kindel olla teiste vaimude olemasolus. Meem- aju on nagu arvuti, valikud taandatavat valitavatele programmidele. Arvuti sisendiks-väljundiks on meemid. Mõistelised ühikud, mis võivad nagu geenid ise eksisteerida. Eristab inimest loomast
saa ragelt võttes ei mõtekalt väita - nagu teevad realistid - ega mõttekalt eitada - nagu teevad idealistid. Ma tean, kuskohas ma valu tunnen" ,"Ma tean, et ma tunnen valu seal" on sama vale nagu: "Ma tean, et mul on valud." Küll aga on õige: "Ma tean, kustkohast sa mu kätt puudutasid." 42. Võib küll õelda: "Ta usub seda, aga see ei ole nii", aga mitte: "Ta teab seda, aga see ei ole nii. "Kas see tuleb sellest, et uskumine ja teadmine on erinevad vaimuseisundid? Ei.- "Vaimuseisundiks" võib ehk nimetada seda, mis väljendub kõnetoolis, zhestides jne. Oleks niisiis võimalik rääkida veendunudoleku vaimuseisundist; ja see võib olla ühesugune, olenemata sellest, kas tegemist teadmise või eksliku uskumisega. Arvata, et sõnadele "uskuma" ja "teadma" peavad vastama erinevad seisundid, oleks sama hea kui uskuda, et sõnale "mina" ja nimele "Ludwig" peavad vastama erinevad inimesed, sest mõisted on erinevad..
dennetti materialism)-dualistlikud (interaktsionism-keha ja vaim on 2 substantsi, mõjut teineteist; okasionalism-kehalised ja vaimsed nähtused on kookõlas; parallelism-keha ja vaim on seotud, kuid mite põhjuslikult; epifenomenalism-kehalised protsessid põhjustavad vaimseid; subjektiivse valdkonna kaitsjad) Interaktsionism- keha ja vaim mõjut teineteiast vastastikku. Biheiviorism- metoloogiline-üritas teaduslikult taandada kõik vaimuseisundid käitumisele, skeemile stiimul-reatsioon. Loogiline e analüütiline. Identsusteooria- vaim ei võrdu käitumisviisiga. Vaim ja aju on identsed. Episteemiline autoriteetsus- olla teadvusel ,mõelda- see kuulub tavaintuisiooni juurde. Solipsism- ei saa kunagi kindel olla teiste vaimude olemasolus. Meem- aju on nagu arvuti, valikud taandatavat valitavatele programmidele. Arvuti sisendiks-väljundiks on meemid. Mõistelised ühikud, mis võivad nagu geenid ise eksisteerida. Eristab inimest loomast
lunastatakse füüsilistest ohtudest, füüsilisteks hüvedeks. Ebasoovitavat olekut põjustab mingisugune pahatahtlik vägi. Lunastus võidakse saavutada ühelt poolt füüsiliste vahenditega, aga ka vaimsete vahenditega, nt budistliku või hinduistliku meditatsiooniga. 2) grupilunastus - grupiväärtused, seal kus muutub lunastuse vorm. Kogudus, riik. Mida rohkem inimesi keskendub mingisugusele ideele. 3) sisemiste väärtuste keskne lunastus teatud vaimuseisundid, seesmise kirgastuse, puhtuse, valgustuse taotlemine, nirvana. Lunastus keskendub pigem moraalsetele- eetilistele kategooriatele. 4. pühad paigad ja esemed templum eraldatud koht 1077 Canossa sakraalne profaanne. Sakraalne eraldatud, võib olla püha, võib olla ka neetu. Profaanne kõik, mis on igapäevane, normaalolukord. Euhemerism 5. pühad toimingud ehk riitused iga religiooni juurde kuulub tegevuslik osa. Rituaal või riitus.või sisaldada
pidevalt kooskõlastab.Parallelism (Leibniz) keha ja vaimon seotud, kuid mitte põhjuslikult. On algselt sünkroniseeritud, n.ö."jumalikud kellad" ,Epifenomenalism (Huxley) kehalised protsessid põhjustavad vaimseid,Subjektiivse valdkonna kaitsjad (Nagel, Searle) teadvusel olemine, subjektiivsus, intentsionaalsus ei ole redutseeritavad materiaalseteks kirjeldusteks. Dualistlik interaktsionism- keha ja vaim mõjutavad teineteist. Biheiviorism- taandas kõik vaimuseisundid käitumisele, käitumise jälgimine sünnist surmani. Identsusteooria- vaim ei võrdu käitumisviisiga. Vaim ja aju on identsed. Episteemiline autoriteetsus: olla teadvusel, mõtelda. Solipsism: ma ei saa kunagi olla kindel teiste vaimude olemasolus. Meem: mõistelised ühikud, mis võivad ise eksisteerida, nagu geenid. 22. Aristoteles eristas: Praktiline filosoofia -üldteadmine, mille järgi saab toimida, norm(eetika, esteetika,
Ratsionalistid – idealistlik r. kogemus ei saa anda tõelist teadmist. Sest kogemuse objektid on muutumises. Ainus teadmise allikas on inimmõistus. Klassikaline r. me saame teadmisi eelkõige läbi puhta mõistuse. Teadmise objektid Milliseid „asju“ saab ( on võimalik ) teada? Mille kohta saab olla teadmist? Väline maailm Minevik Tulevik Väärtused Abstraktsioonid Vaimuseisundid( kelle omad) Teadmise subjektid Kes teab Kes on võimeline ja mis liiki teadmiseks Kas on teadmisi ilma subjektita. Kuidas sõltub teadmine Soost Rassist Ühiskondlikust staatusest Uusajal on epistemoloogia filosoofia domineerivamaid valdkondi. 22.Mida heidab feminism ette traditsioonilisele epistemoloogiale?
Filosoofia ajaloos on vaim olnud kehaga võrreldes privilegeeritud seisundis – Platoni hingeõpetus ja mõtlemise primaat, kristlik hinge surematus, Descartesi kahtlemine meeltetajus ja mõtlemise usaldamine. Moodsa vaimufilosoofia püüdlus on pigem vaimu füüsikale taandada. See algab juba Thomas Huxley epifenomenalismi ja biheiviorismiga psühholoogias. Huxley arvates on vaimsed nähtused füüsikalistest tingitud ja ise neid mõjutada ei saa. Biheiviorism üritas taandada vaimuseisundid käitumisele. Filosoofiasse tõi sellise lähenemise Gilbert Ryle, kelle arvates vaimust nimisõnana rääkimine oli kategooriaviga. Vaim viitab pigem käitumisviisile – teadvusel olema, otsustama jne. Ryle seega vastustab vaimu pidamist teiste kehaliste asjadega sarnaseks asjaks. Edasi jätkati argumenteerimist, et mentaalsed sõnad osutavad neurofüsioloogilistele protsessidele. Füsikalismiga vaimufilosoofias polemiseerib Donald Davidson. Füsikalistid
Analüütiliste filosoofide jaoks ei ole nende eelkäijate tööd vastuvõetavad. Astusid vastu Hegelile, keda huvitas kõik üldine, ei keskendunud millelegi konkreetsele. Fenomenoloogia saanud alguse Edmund Husserli fenomenoloogilisest teadvuse käsitlusest, mis vastandus toonastele psühhologistlikele arusaamadele ning püüdis kirjeldada teadvust intentsionaalsena. Lähtumine vaimuseisundite suunatusest. Ei saa lihtsalt mõelda, vaid peab mõtlema millelegi. Vaimuseisundid on alati millelegi suunatud, seotud üldise nähtusega. Ei tunnista Descartese lähtekohta cogito, ergo sum, sest seal ei ole mõtlemine millelegi suunatud ning järelikult ei saa kogu filosoofia toetada. Husserli filosoofias on tsentraalseks reduktsioonid: - Eideetiline reduktsioon loobume füüsilise objekti tajust. Eidos kujund. Vaatleme maja, jätame eripärad kõrvale ja vaatleme maja kui objekti. Huvitab vaid see, et tegemist on majaga.
(1)interaktsionism - keha ja vaim on 2 substantsi, mõjut teineteist; (2)okasionalism - kehalised ja vaimsed nähtused on kookõlas; (3)parallelism - keha ja vaim on seotud, kuid mite põhjuslikult; (4)epifenomenalism - kehalised protsessid põhjustavad vaimseid; (5)subjektiivse valdkonna kaitsjad teadvusel olemine, subjektiivsus, intentsionaalsus, ei ole redutseeritavad materiaalseteks kirjeldusteks. Biheiviorism - metoloogiline-üritas teaduslikult taandada kõik vaimuseisundid käitumisele, skeemile stiimul-reaktsioon. Loogiline e analüütiline. Identsusteooria - vaim ei võrdu käitumisviisiga, vaim ja aju on identsed. Episteemiline autoriteetsus - olla teadvusel, mõelda - see kuulub tavaintuisiooni juurde. Solipsism - ei saa kunagi kindel olla teiste vaimude olemasolus. Meem - aju on nagu arvuti, mille sisendiks-väljundiks on meemid (mõistelised 11 ühikud), mis võivad nagu geenid ise eksisteerida
tekkimise tingimused on ta võib-olla ise loonud (antroopsusprintsiibi versioon). Ilmselt pole võimalike teooriate veel hulk kaugeltki ammendunud. Vaim on mõtlev hing. Vaim on hing kes tajub, omab tahet, mõtleb. Teaduses on vaim enamasti psüühika sünonüüm. Hing muutub vaimuks, kui ta avaldub tunnetuses, kõlblas tahtes ja religioosses tundes. (Vana EE). VAIMUFILOSOOFIAST Välise vaatleja seisukohalt pole näha probleeme, mis kerkivad kui ma tajun ennast minana, mul on mingid vaimuseisundid, milles on väga raske kahelda. Meil on nn episteemiline autoriteetsus oma vaimuseisundite suhtes. Taoliste küsimustega tegeleb vaimufilosoofia, mille põhiprobleemiks on: Kas on olemas vaim? (ing. mind, lad. mens, sellest tuleneb sõna mentaalne). Üldiselt ei tegele käesaegne vaimufilosoofia hinge (ing. soul, spirit, ghost) probleemidega, olemaks kooskõlas teadusega. Vaimufilosoofias püütakse mõista mis on subjektiivsus (minasus), intensionaalsus
annaabi.ee 
