küsimustega vaimufilosoofia – inimteadvuse ja psühholoogiaga seonduv, teadvuse ja aju vahekord, kas teadvus on iseseisev? keelefilosoofia – mis on tähendus? kuidas sõnad osutavad asjadele? loogika teadusfilosoofia 2.Praktiline filosoofia (võib nii nimetada mööndustega, sest on harva päris praktiline, pigem elulähedasemate valdkondade üle teoretiseerimine) poliitikafilosoofia eetika – mis on õige ja väär, kuidas seda põhjendada esteetika – kuidas tunneme ära kunstiobjekti teiste seast õigusfilosoofia haridusfilosoofia III Filosoofia üldised tunnused üldisus – ei uuri konkreetseid küsimusi, mida saavad lahendada teiste alade esindajad. Uurib, kas ja kuidas inimene saab üldse midagi teada, mis on üldse olemas ja mis mõttes, kas vaim on materiaalne jne.
kõige selle otsing, mis püsinud moraali põlu all.“ FILOSOOFIA ALAJAOTUSED - Epistemoloogia: mis on teadmine ja tõde? (keskne probleem epist.) Kas teadmine sub. või objektiivne? Mida on võimalik üleüldse teada? - Ontoloogia: mis on tõeliselt eksisteeriv ja mis pelgalt näiline? Mis on kõige oleva fundamentaalsemad printsiibid? - Eetika ja poliitiline filos.: kuidas on parim viis elada? Kas moraalsed tõed on universaalsed ja igavesed/ relatiivsed ja muutuvad? Kas nt tapmine on alati lubatud? - Esteetika: uurib kunsti, ilu, ilukogemuse loomust: mis on ilus? Kas ilu hinnatakse tunde või mõistusega? kas ilukogemus on objektiivne või subjektiivne? MIS ON USKUMUS
Wittgenstein), fenomenoloogia, pragmatism, marksism, (post)strukturalism, neotomism jne. Analüütiline filosoofia: mõistelise selguse, väljenduste täpsuse, loogilise ranguse taotlus, argumentide esitamine, hämarate teemada vältimine. FILOSOOFIA VALDKONNAD: teoreetiline filosoofia epistemoloogia, metafüüsika, vaimufilosoofia, keelefilosoofia ja loogika. prkatiline filosoofia poliitikafilosoofia Mis on riik? Milline on õige valitsemisvorm? eetika ehk moraalifilosoofia Mis on moraalselt õige käitumine? (N-eetika); Kas/mis tingimustel võib valetada? (N-eetika): Kas moraaliotsustused on tõeväärtusega? (M- eetika). esteetika ehk kunstifilosoofia Mis on ilu? Mis on kunst? õigusfilosoofia haridusfilosoofia. 2. Milliste küsimustega tegeleb epistemoloogia?
Iseloomustage lühidalt pragmatismi tõeteooriat. ja hämar teoorialoome. Mõnikord defineeritakse metafüüsikat kui olemise õpetust, Ta on Pragmatismi tõeteooria kohaselt on tõesed uskumused, mis n-ö töötavad. Tõesed on ontoloogiaga tihedalt põimunud. Ontoloogiat nimetatakse vahel metafüükikaks, kuna enamus uskumused, millest lähtudes saab sihipäraselt tegutseda. Näiteks on uskumus, et pärnaõietee ontoloogilise küsimusi ja vatuseid on metafüüsilised. Metafüüsika räägib aistitava maailma ravib külmetushaigusest terveks tõene siis, kui sellest lähtudes (st pärnaõieteed juues) mitteaistitavatest põhjusetest. Olemisega seotud küsimused: Mis eksisteerib? Kas inimese inimene saabki terveks. Pragmatismi kohaselt on tõde alati praktiline. Praktiliseks tulemuseks tahe on vaba? Kas inimese puhul saab eristada keha ja vaimu
- Filosoofia ei paku taevalikke ilmutusi, valmiskujul tõdesid, mida kahtluse alla ei seata. - “Sokrates ei andnud oma õpilastele edasi dogmasid ega õpetussüsteeme, ei lunastust ega pääsemist. Sokrates ei nõudnud oma järgijatelt usku mingitesse eelnevalt mõõdetud usupügalatesse; tema eeskuju suunas inimesi iseenda kaudu uurima ja taotlema tarkust, tõde ja hüve, kirglikult, kustutamatult tõde janunema. Sokrates oli filosoof, kes armastas tarkuse otsimist, mitte õpetaja, kellel see tarkus juba käes.” 5. Mida õpetab filosoofia Russelli arvates? Konstrueerige näide. “Üks kasulik võte, mida õpetab filosoofia, seisneb kõikide probleemide teisendamises konkreetsest vormist abstraktsesse.” Bertrand Russell (1994) -“kui me … konkreetsed probleemid asendame ühe abstraktse probleemiga, milles nende rahvaste või kogukondade
igapäevaselt kahtluse alla. 3. Nimetage teoreetilise ja praktilise filosoofia valdkondi. Teoreetiline filosoofia: epistemoloogia (teadmisega seotud küsimused), metafüüsika (olemisega seotud küsimused), keelefilosoofia (käsitletakse probleeme, mis tekivad keelelistest segadustest), teadusfilosoofia (teaduse olemuse uurimine). Praktiline filosoofia: poliitikafilosoofia (õigluse, omandi, riigi, vabaduse ja valitsemisega seotud küsimused), eetika (moraalifilosoofia, õige ja väära vahekord), esteetika (kunstifilosoofia, ilu ja kunstiga seotud küsimused), haridusfilosoofia (hariduse ja õpetamisega seotud küsimused). 4. Selgitage mis mõttes on filosoofia kriitiline. Filosoofilise probleemi püstitamine ja selle lahendamine algab reeglina kahtluse ja kriitikaga. Filosoofia ei paku valmiskujul tõdesid, mida kahtluse alla ei seata. Filosoofia on reeglina kriitiline kolmes suhtes: .
Mis eksisteerib? Kas inimese puhul saab eristada keha ja vaimu (hinge)? Kas inimese tahe on vaba? 6. Nimetage praktilise filosoofia valdkondi! Praktilise filosoofia alla käivad: esteetika (iluõpetus, haakub kunstifilosoofiaga) Mis on ilu? eetika (moraaliõpetus) Mida inimene peab tegema? Mida ei tohi teha? Mis on õiglus? mis on inimese kohustused? Millised peaksid olema inimese eesmärgid? Millised on tõelised väärtused? Kas tappa tohib või ei tohi? poliitfilosoofia (põimub eetika küsimustega) Mis on riik? Milline riik peaks olema? Milline on indiviidi vabaduse ja riigivõimu optimaalne vahekord? Kes peaks valitsema? relativism (õpetus, mille järgi kõik asjad on suhtelised) esteetikaline relativism (ükski asi pole iseenesest ilus või inetu) Kas ilu siis on või ei ole suhteline? õigusfilosoofia haridusfilosoofia 7. Nimetage filosoofia 3 ratsionaalset tunnust! 1. Filosoofia kritiseerib ja argumenteerib. (Filosoofilise probleemi püstitamine ja selle
-idealism); Jumal (Kas on olemas ülimalt täiuslik olend? Kas on olemas kõige oleva algpõhjus? need on religioonifilosoofia küsimused); arvud (Kas arvud eksisteerivad iseseisvalt, sõltumatult? Arvud leiutati - kaob inimene, kaob arv); propositsioonid (asjad võivad olla või mitte olla nii nagu väidetud). On metafüüsika haru. 5. Nimetage praktilise filosoofia valdkondi! Praktilise filosoofia alla käivad: 1. esteetika (iluõpetus, haakub kunstifilosoofiaga) Mis on ilu? 2. eetika (moraaliõpe) Mida inimene peab tegema? Mida ei tohi teha? Mis on õiglus? mis on inimese kohustused? Millised peaksid olema inimese eesmärgid? Millised on tõelised väärtused? Kas tappa tohib või ei tohi? 3. poliitfilosoofia (põimub eetika küsimustega) Mis on riik? Milline riik peaks olema? Milline on indiviidi vabaduse ja riigivõimu optimaalne vahekord? Kes peaks valitsema? 4. relativism (õpetus, mille järgi kõik asjad on suhtelised) 5
5. Milliste küsimustega tegeleb metafüüsika? Metafüüsika tähendab seda, et sa räägid millestki, mida pole võimalik empiiriliselt tõestada, Mis eksisteerib? Kas kogu olemasoleval on mingi algpõhjus? Kas inimese puhul saab eristada keha ja vaimu? Kas inimese tahe on vaba? Ehk püüab kataloogida kõike mis on olemas. 6. Nimetage praktilise filosoofia valdkondi! Poliitfilosoofia (Milline on õige valitsemisvorm, Kui palju vabadust peab inimesel olema, Missugune on õige hüvede jaotus), eetika (mis on moraalselt õige käitumine, Kas ja mis tingimustel võib valetada, Kas moraaliotsused on tõeväärtusega), esteetika (Mis on ilu, Mis on kunst, mis on esteetiline kogemus), õigus, haridus. Relativism - õpetus, mille järgi kõik asjad on suhtelised, näiteks kas antud tegu on kuritegu või mitte. Esteetiline relativism - ükski asi pole iseenesest ilus või inetu. 7. Nimetage filosoofia 3 ratsionaalset tunnust! Enesele suunatus - filosoofia enese olemus nagu meetod, aine,
ees primaarne. 5. Selgitage näidete varal tutvusteadmise ja oskusteadmise erinevust! Tuttav võib olla näiteks mõne isiku või mõne kohaga. Oskusteadmine on oskus midagi teha, näiteks ei pea inimene, kes oskab ujuda, selgitama, kuidas ta seda teeb, ta lihtsalt oskab seda. 6. Mis on propositsiooniline teadmine? Moodusta näide! Prop. teadmine on teadmine, et. Näiteks ,,ma tean, et 2x2 on 4" 7. Milles seisneb teadmise traditsiooniline määratlus? Teadmiseks on õigustatud tõene uskumus. 8. Selgitage traditsioonilise määratluse ,,uskumise" ja ,,tõesuse" tingimust! Tõesus: et ma võiks teada, et Anul on leetrid, peavad Anul kõigepelt tõesti olema leetrid. Ehk teadmine peab vastama reaalsele olukorrale. Uskumine: et ma võiks teada, et Anul on leetrid, pean ma ka uskuma, et Anul on leetrid. Ehk ma pean uskuma seda olukorda. 9. Selgitage traditsioonilise määratluse ,,õigustatuse" tingimust! Et ma võiks teada, et Anul on leetrid, on tarvilik, et mu usk oleks õigustatud
oskusteadmist) saab teise liiki teadmisesse (nt et-teadmisse) "ümber tõlkida"? Tutvusteadmine, oskusteadmine, propositsiooniline teadmine (ehk et-teadmine, väitev teadmine). Pakuks, et see ,,tõlkimine" oleks igat pidi asjade ette kujutamine ja käiks ikkagi läbi et-teadmise Kuidas defineerida et-teadmist? Kus teadmine või mitteteadmine ei sõltu otseselt läbitud kogemustest või tegevustest. Milles seisneb teadmise traditsiooniline määratlus? Teadmine on õigustatud tõene uskumus Selgitage teadmise traditsioonilise määratluse uskumise ja õigustatuse tingimust. lisaks sellele, et miski on päriselt tõde, pean ma selle teadmiseks ka seda uskuma ja see uskumus peab tulema usaldusväärselt aluselt. Kritiseerige traditsioonilist teadmiskäsitlust vähemalt kahel viisil. Kas kõik 3 tingimust peavad alati olema täidetud? (kui tõde ja õigustatus on väga tugevalt täidetud, pole uskuda vaja et teada?) Mõnel juhul ka õigustatuse puudumine (instinktlik teadmine)
PRAGMATISM Pragmatism (kr pragma ‘tegu, tegutsemine’) pärineb USAst, kus ta tekkis 19. sajandi 70. aastatel. Pragmatismi nimetatakse ka ameerikalikuks filosoofiaks, sest see väljendab teoreetilisel tasandil miljonite ameeriklaste tegelikku ellusuhtumist. Pragmatismi rajas USA filosoof ja loogik Charles Sanders Peirce (1839–1914), kelle teosed ei leidnud paraku kõlapinda. USA psühholoog ja filosoof William James (1842–1910) oli see, kes populariseeris pragmatismi seisukohti ning tegi nii uue filosoofia kui ka Peirce’i nime kuulsaks. Ühel heal päeval avastas aga Peirce, et see, mida James nimetas pragmatismiks, ei olnud üldse enam see, millega tema nõustunuks. Nii nimetaski Peirce 1905. aastal selge vahetegemise eesmärgiga oma arusaama ümber pragmatitsismiks (ingl pragmaticism). Terminit pragmaatiline usk (sks pragmatischer Glaube) võib kohata juba saksa filosoofil
Filosoofia on reeglina kriitiline kolmes suhtes: 1. Argimõtted, tava-arusaamad, käibetõed, iseenesestmõistetavused, eelarvamused, loomulikkused. 2. Teiste filosoofide mõtete, teooriate, argumentide, varjatud eelduste, järelduskäikude jms suhtes 3. Oma enese eelduste suhtes. Filosoofia argumenteerib Kriitikas esitatakse põhjendusi, kaalutlusi, konstrueeritakse argumente. Filosoof ia argumenteerib, mitte ei jutlusta. Asi ei piirdu ainult vastuargumentidega. Esitatakse oma positiivne teooria/ seisukoht/kaalutlused. Filosoofia abstraheerib – üldistab, lihtsustab, abstraktseid mõisteid looma, nähtuse mõnda tunnust mõtteliselt esile tooma. Filosoofia analüüsib (mõisteid: tõde, õiglus ja vabadus)- teiste arvamuste analüüs.
FILOSOOFIA KORDAMINE PLATON · Platon (427-347 eKr) on ilmselt kuulsaim antiikaja filosoof, Sokratese õpilane · Platon rajas Ateenas oma kooli (Akadeemia), kõik ta teosed on ilmselt meieni säilinud · Platon on dualist usub kahe maailma olemasolu: ideede maailm ja meeleline maailm · Ideede maailm on muutumatu (ei teki ega hävi) ja ideedest saab mõelda, meeleline maailm on muutlik, asju ja nähtusi saab meeltega tajuda · Idee ja meeltega tajutava asja vahekorra 3 tõlgendust: asi jäljendab ideed, idee kehastub asjas, asi on idee vari
tegutseda, mis ennast õigustavad, millesse on kasulik uskuda 8. Kriitika pragtismi tõekonseptsioonile: Võib olla kasulik uskuda millessegi, mis on väär. Tõde võib olla vägagi kahjulik. Tõed võivad olla kasutud. Inimestel on erinevad maailmavaated ja uskumused ning ühele võib olla õigustatud, teisele mitte 9. Deflatsionism: ehk vaated, mida iseloomustab uskumus, et tõeprobleemiga pole mõtet vaeva näha. „Tõel“ ei ole sügavat tähendust. Tõde pole olemas. Eelmised teooriad leiavad jällegi et tõde on sügav ja tähtis ja kindlasti olemas. 10. Tõefraasi üldistav, peformatiivne ja ekspressiivne funktsioon: Üldistav: tõefraas on üleliigne, omistatuna ühele antud lausele; fraasi vaja kui pole atud lauset. Kinnitamine ja nõustumine: kasutades fraasi „on tõene“ sooritame kinnitamise/nõustumise teo
põhjustavad käitumist. Käitumusliku analüüsi kitsikus. Biheiviorismi järgi on seos vaimuseisundi ning käitumise vahel paratamatu või analüütiline. Probleem: on võimatu seada vaimuseisundeid rangesse vastavusse käitumisega. Olukorras, kus on alust isikut kirjeldada vaimsete mõistetega, ei pea isik alati käituma ühtemoodi ning antud käitumine ei määra üheselt seda, kuidas tuleks isikut kirjeldada vaimses sõnavaras. Probleem dispositsioonilise analüüsi jaoks: mingi uskumus võib hõlmata kalduvust väga mitmesuguseks käitumiseks. Sõltub sellest, millised on isiku teised uskumused ja soovid. Dispositsiooniline analüüs toimib siis kui käsitleda vaimunähtusi atomaarsetena, vaimunähtused aga esinevad holistlikult koos ning mõjutavad üksteist. Biheiviorism ja verifikatsionism. Loogilisest positivimist võrsunud biheiviorismi saab väärata ka verifikatsionistliku tähendusteooria kriitikaga. Verifikatsiooniprintsiibi puhul tekib raskusi ka füüsika üldiste
(eironeia) 2)maieutika (õpetamismeetod- õpetaja ei jaga uut teavet, vaid esitab küsimusi, mille vastamine juhib õpilase ihaldatud teadmiseni) 3)määratluse otsimine 4)üldistamine ■ arusaam surmast on ambivalentne(kaksikpidine) a)surm on muutumine eimiskiks b)surm on hinge vabanemine kehast ■ Sokrates mõisteti surma noorsoo hukka-ajamise ja ateismi pärast ■ pro et contra- eel-kristlik filosoof ■ eetika (kõlblusõpetus) - kurja tehakse teadmata, et see on kuri ■ filosoofia eesmärk: õige käitumine ning õige elu 2. PLATON- vanakreeka 427-347 eKr ● Sokratese õpilane ● rajas Ateenas oma kooli (Akadeemia) ● dualist- usub kahe maailma olemasolu 1)ideede maailm- muutumatu, ei teki ega hävi, ideedest saab mõelda, tõeline nt maja idee, kauniduse idee, arv 12 2)meeleline maailm- muutlik,
1. 1. METAFÜÜSIKA -- küsimine oleva terviku järele, oleva põhjuste ja algupära järele. On Aristotelesest alates esimene filosoofia, seega ka alusteadus kõigile teistele teadustele. Metafüüsika taotlus: saavutada positsioon maailmast väljaspool, et saaks absoluutseid teadmisi (jumala positsioon) 2. EPISTEMOLOOGIA-- Mida me saame teada? Teadmise ja tunnetuse probleemid. 3. EETIKA -- õpetus moraalist, mida me peame tegema? Mõistekasutus on lõtv, räägitakse ka eetilisest elust - moraalse elu tähenduses. Lääne traditsioonis on eetika olnud tihedalt seotud metafüüsikaga, mis pidi andma moraalinormidele püsiva aluse. 4.LOOGIKA -- õpetus mõtlemise struktuurist. Alates Aristotelesest arusaam, et väiteütlusel (logos apofantikos) on kindel struktuur. Kuna filosoofia koosneb väidetest, mitte näit. hüüatustest, siis saab seda loogiliselt analüüsida
ohutusse. Seega on pragmatism suund filosoofias, mis asetab rõhu praktikale ja tegutsemisele teadmise, väärtuse või tähenduse alusena. Pragmatism kujunes välja 19. sajandi lõpul ja selle peamised esindajad olid Charles Peirce, William James ja John Dewey. Hiljem Peirce mõnevõrra eristas oma positsiooni James'i ja Dewey suhtes, nimetades oma vaadet pragmatismiks. Tänapäeval on pragmatism levinud filosoofiasuund. Eelmise sajandi lõpu tuntuim pragmatistlik filosoof on Richard Rorty. 1.1 Pragmatism kui postfilosoofia Kui filosoofiat on peetud musta kassi püüdmiseks pimedas toas, kus seda kassi polegi, siis pragmatism avab ukse ja küsib :" Mis sest kõigest kasu on?" Pragmatistid lähevad niikaugele, et küsivad, kas filosoofia jaoks poleks kõige parem filosoofiast loobuda? Pragmatisti meelest on see, mis on tehtud pärast valgustusajastut, lihtsalt ,,tehtud". Milleks pidada filosoofi või teadlast või teoloogi või poeeti teistest paremaks
kõikide asjade aluseks on arv ja kõik asjad väljenduvad arvus. Arv on midagi sellist, millest saab mõelda. Maailm on arvude harmoonia. Arvu kui niisugust ei käsitletud abstraktse mõistena, vaid esemete tõelise omadusena. Kogu maailm seisnes arvulistes vahekordades, arvudes peitus kõige tõelisus. Igale arvule vastab konkreetne kujund (1- punkt, 2-sirgjoon) Arvu omadus on see, et ta ei teki ega hävi. Phytagorose eetika lähtub arusaamast, et inimest saab oluliselt parandada. PHILOLAOS Krotonist ~V eKr. Planeetide liikumise keerukus tõestab maa liikumist. ELEA KOOLKOND Koolkonna rajaja oli Xenophanes (~VI saj eKr). Parmenides (~540/515 - 470/445) Parmenides eristas mõistuse abil tajutavat tõde (kr. ¢leqeia) arvamustest, mis tekivad meeltekogemuse põhjal (kr. dÒxa). Meeled annavad meile ainult näivaid teadmisi, kuid mõistuse abil saab tajuda asjade olemust. Kõik mis on, see on olemas
Sissejuhatus Tõe probleem kuulub filosoofia pingereas esimeste põhiprobleemide hulka. Tõde ei ole ainult filosoofiasse kuuluv mõiste, vaid oluline roll ka meie argiaelus. Koos esimeste sõnadega, mida väike inimlaps lausab, õpetatakse talle eristatama tõde ja valet. Mingi arusaam tõesusest on meil olemas ka ilma filosoofiat õppimata, kuigi ei olda kindlad, kuidas tõde defineerida. Fioloofilises võtmes seisneb tõe probleem ehk selles, et milline tõeteooria on siis tõene ja milline filosoof läbi aegada on tõele kõige lähem olnud. Sama küsimus kerkib üles ka Indrek Meos'i teoses ''Filosoofia põhiprobleemid'' ja ta lisab, et selle väljaselgitamiseks tuleb meil lähtuda mingist arusaamast tõe kohta. Neutraalsel positsioonil küsimusele vastata ei saa. Traditsioonilised tõeteooriaid on kolm: Kõige vanemaks tõeteooriaks võib pidada nn korrespondentsiteooriat (ld co `koos`, respondere `vastav olema`), kus mingi väite tõesus tähendab ta vastamist tegelikkusele, faktidele
2. Vaikiv teadmine ja M. Polanyi. Osa oskusi saab tõesti taandada teadmisele et, kuid on oskusi, mida ei saa ja neid nimetas ta vaikivaks teadmiseks. See on keele abil väljendamatu teadmine, mis ilmneb vilumustes, oskustes ja seda ei saa omandada ainult raamatutest. 3. Selgita mõiste teadmine. K.Popper kas teadmised võivad esineda ka ilma nendeta, kes teavad? Loe lisaks õpik lk. 15-16. Teadmine on põhjendatud, tõene uskumus. 1) põhjendatud sest pime usk ei saa olla teadmiseks, põhjenduseks sobivad valemid, reeglid, faktid 2) tõene sest ei saa olla teadmist, mis ei oleks vale. Mõiste "teadmine" seostub mõistega "tõde" 3) uskumus sest kui keegi väidab, et ta teab midagi, siis peab ta seda ise uskuma. Kui inimene ei usu oma teadmist on ta vaid info kandja. Popper ütles, et saavad. Tema arvates on vaimne looming omaette maailm
eesmärkide saavutamiseks enda tahtele allutada mingeid üleloomulikke jõude. 25. Inkvisitatsioon - katoliku vaimulike kohtupidamine ketserite üle eesmärgiga neid ümber veenda ja vajadusel karistada. Inkvisitsiooni põhieesmärgiks polnud mitte niivõrd karistuste määramine kuivõrd ketserite ümberveenmine ning ketserlike vaadete leviku takistamine. 26. Vabamüürlus ühtekuuluvuse eetika. Selle deklareeritud eesmärkideks on põhiliselt oma liikmete (vabamüürlaste ehk massoonide) kõlbeline täiustamine, abivajajate aitamine ning valgustuse ja hariduse edendamine, mille kaudu maailma muudetakse paremaks. 27. Õigluse kuldreegel ja selle kehtivus - võime teha kõike, mida iganes tahame, eeldusel et jätame kõigile teistelegi sama vabaduse. 28. Koherentsiteooria ehk tõe kooskõlateooria kohaselt on tõene väide, mis on kooskõlas
jne. 1 Epistemoloogia. Mis on teadmine? Epistemoloogia ehk teadmise õpetus ehk tunnetusteooria on filosoofia valdkond, mis tegeleb teadmise ja selle episteemilise õigustuse loomusega. Ta hõlmab inimteadmise päritolu, loomuse ja piiride uurimist. Episteme tähendab kreeka keeles teadmine Epistemoloogia tegeleb näiteks niisuguste küsimustega. Mis on teadmine? Mis on teadmise (tunnetuse) allikad? Millal on uskumus õigustatud? Kas ja kuidas on teadmine (tunnetus) võimalik? Kas teadmiste süsteemi saab rajada kindlale vundamendile? Mida tuleks teha, et teadmist saavutada? Epistemoloogia uurib: 1) mida kujutab endast üks või teine uskumuse episteemiliselt positiivne omadus, näiteks õigustatus või ratsionaalsus (näiteks mis on õigustatud uskumus); 2) kust need tunnused pärinevad (ja seega kust pärineb teadmine);
Kategooriad iga eeskujulik väide koosneb subjektist ja predikaadist. 1. Kategooria erineb 2.st oma positsiooni tõttu. See on olemise tasand. Apelleeris tervele mõistusele, arvas, et kui ei ole esmaseid substantse ei saa olla ka midagi muud. Substantsid ei ole vaid mass ja on individualiseerivad. Põhjused teaduslik teadmine puudutab põhjuseid. Põhjus on vastus küsimusele MIKS, on liikumise allikas. uut moodi väärtused, toimuvad muutused ja liikumine. Aristotelese eetika eudaimonistlik. Keskne on vooruseõpetus. Voorused jagunevad: 1. Vaimsed (tarkus, arukus) inimese olemuse määrab mõistusehing, tema õnnestavaim tegevus on kaemuslik mõtlemine. 2. tahtelised iseloomulik võime olla mõõdukas ja valida kesktee Eluviis õiglus seotud võrdsuspõhimõttega, kuid Aristoteles toetas orjandust ja taotles võrdsust klasside piires. Mõistus inimese kõige jumalikum osa. Tähtis on üldine tasakaal, mitte üksikud teod. Ei
1. Tunda filosoofia valdkondi (metafüüsika, epistemoloogia, eetika, loogika, esteetika) ning mida nad uurivad. Metafüüsika - küsimine oleva terviku järele, oleva põhjuste ja algupära järele. On Aristotelesest alates esimene filosoofia, seega ka alusteadus kõigile teistele teadustele. Metafüüsika eelnes tunnetusteooriale. Tänapäeval ei ole metafüüsika populaarne, valitseb relativistlik-liberaalne kõigi arvamuste suhtelisus. Kuna maailm ei ole enam metafüüsiliste küsimuste jaoks avatud, siis elab moodne filosoofia igavesti oma lõppu läbi
mõõdukus). Hingeline harmoonia saavutatakse, kui hinge juhib mõistuslik hingejagu. Neljas, üldine voorus, on Platonil õiglus, mis ilmneb hinge vooruslikkuses ja laiemalt ka õiglases riigis. 3.Ideaalriik + seos käsitlusega hingest ja voorusest: Riigi ja inimese struktuuridel on Platoni jaoks vastavus. Nagu on kolm hingejagu, on ka kolm klassi: 1.valitsejad - domineeriv hingejagu mõistuslik, sest valitseja peab olema võimeline tunnetama ideid, filosoof. 2.sõjaline seisus - sõdurid, domineeriv hingejagu tahteline, sest peavad kaitsema riiki 2 3.tootjad - domineeriv hingejagu ihalev, hoolitsevad riigi aineliste elutarvete eest. Igasse klassi kuuluv inimene peab püsima oma kohal ja täitma talle omaseid ülesandeid - nii säilib õiglus riigis. 4.Riigikorraldused: tema kirjeldatud ideaalriik (tarkus) aristokraatia (vaprus)
uskmatuid. • Religioosne uskumine ja religioossetel teemadel filosofeerimine on erinevad asjad. 7 • Kas usk välistab mõistuse ja vastupidi? Usk ja mõistus • On levinud kujutelm, et usk ja mõistus on teineteist välistavad. Nt vastandatakse teravalt “teaduslikke teadmisi” ja “religioosseid uskumusi”. • See vastandus on pinnapealne. Nt füüsikuil on tavaks uskuda, et inimvaimust sõltumatu füüsikaline maailm eksisteerib. Mis laadi uskumus see on, on vaieldav. • Teadus ei ole suutnud ära seletada, miks ja kuidas mateeria, elu ja inimteadvus üldse tekkisid. • Nt Oxfordi religioonifilosoof Richard Swinburne (sünd. 1934) väidab kangekaelselt, et parim seletus neile (ja paljudele teistele) nähtustele ongi see, et eksisteerib Jumal/Looja. Swinburne on teist. Religioosne kogemus ja neuroteadus • Religioonide oluliseks lähtekohaks on müstilised religioossed kogemused. • Tänapäeval uuritakse neid
", eeldades, et ta oli ametis tegevusega, mida me tavaliselt nimetame mõtlemiseks. Või kui me näeme kassi, kes on tõmmanud küüru selga ja teeb susisevat häält, siis ütleme, et ta on vihane ja võib kellelegi kallale karata. Mõlemal juhul kõneleme sündmustest, mis toimuvad kellegi peas. Nii mõte kui viha on asjad, mis toimuvad organismi sisemuses ja nende olemasolust saame aimu vaid mõnede iseloomulike väliste märkide abil. Selliseid organismi sisemuses toimuvaid vaimseid ja hingelisi tegevusi võetaksegi kokku sõnaga psüühika. Psüühika on organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist Psühhoanalüütiline strateegia: Freud · Das Unbewusste TEADVUSTAMATUS · Psüühika kolm instantsi: o id (das Es) MISKI o ego (Ich) MINA o superego (Überich) ÜLEMINA Lacan
Põhjuslikkust on vähemalt 4 tüüpi: · Materiaalne põhjus (causa materialis) toormaterjal millegi saamiseks · Formaalne põhjus (causa formalis) vorm või disain millegi saamiseks · Toimiv põhjus (causa efficiens) tegelik agent, mis viib lähtematerjali vajalikku vormi. · Lõplik põhjus (causa finalis) põhjus, mis sunnib agenti materjali viima tagajärje vormi. Aristotelese eetika põhimõisted on · õnn ehk õnnestunud elu · loomutäius Loomutäiuste liigitus. Loomutäiused: Mõistuslikud loomutäiused Tarkus Arukus Eetilised loomutäiused Eetiline loomutäius on Aristotelese sõnul "... seadumus valida seda, mis on meie suhtes vahepealne, mille määrab loogiline arutelu, nii nagu määratleks mõistlik inimene. See on kahe pahe vahepeal, millest üks tuleneb liigsest, teine puudulikkusest"
Vastus: Aristoteles kritiseeris Platonit 4. loeng (10.03.10) 2. TEEMA: Filosoofia ajaloo põhietapid. (Ratsionalism. Empirism. Kant. Valgustus. Saksa klassikaline filosoofia. Erinevad klassikalise filosoofia kriitikad. Filosoofia ühtsuse lagunemine 20. sajandil) 1. Üks väide on väär. Vastus: Keskajal loodi mitmeid uusi originaalseid metafüüsika teooriaid maailma aluste ja loomise kohta. 2. Jumalatõestuse kaudu tuntud keskaja filosoof. Vastus: Aquino Thomas 3. Kuidas nimetatakse filosoofilist suunda, mille kohaselt kõik teadmised tulenevad ainult meelteadmistest? Vastus: Empirism 4. Kuidas üritas Kant lahendada ratsionalismi ja empirismi vahelist vaidlust? Vastus: Ta sünteesis vaidluspooled kokku. 5. Seisukoht mis samastub jumala ja loodusega. C) panteism 5. loeng (17.03.10) 3. TEEMA: Teadmise probleem 1. Üks neljast mõistest ei tähista ,,teadmine" mõiste levinud varianti. Vastus: väärarvamus 2
Humanitaarteadused panevad ennast maksma ülikooli kontekstis. Tähtis oli ajalooline käsitlusviis, mida käsitletakse empiirilise viisiga; erinevalt eelolevast spekulatiivest ja metafüüsilisest käsitlusviisist. Konkurentsi vahekord loodusteadustega. Klassikaline ülikoolistruktuur, kus oli neli teaduskonda; filosoofia oma hõlmas kõiki va. meditsiin ja õigus. Milles seisnes teaduslikkus? Humanitaarvaldkonnad olid surve all. See ettekanne on pühendatud sellele teemale: olukord, kus filosoof kõneleb kogu ülikooli ees (laiemale akadeemilisele avalikkusele). Selline teema oli aktuaalne. Lisandus veel üks teema: filosoofia on samuti identiteedikriisis. Ühelt poolt: humanitaarteaduste identiteedi küsimus. Teiselt poolt: mis peaks olema filosoofia roll kaasaegses ühiskonnas. See ettekanne on identiteedi ja legitiimsuse kriisile. Tekst: Windelband kaitseb filosoofiat oma ettekandes. Kuidas kindlustada filosoofia identiteeti?
kaasaegne arusaam teaduslikust tunnetusest lähtub Kanti ideest Teadmine ->eristatakse kolme erinevat tähendust 1. teadmine kui tuttav olek (isiklik kogemus) 2. teadmine, kui oskus midagi teha 3. teadmine, kui teatud informatsiooni omamine ->võivad olla ka uskumuse liik ( kõik teadmised on uskumused, kuid mitte kõik uskumused ei ole teadmised) ->saab olla ainult tõene ->peab olema alati põhejendatud Traditsiooniline definitsioon teadmisele Teadmine, kui põhjendatud tõene uskumus. 1. On teatud uskumuste liik, kõik teadmised on uskumused, kuid kõik uskumused pole teadmised. NB! Ei ole alati seotud religiooniga. 2. Teadmine saab olla ainult tõene, ei ole teadmist, mis on väär. 3. Teadmine peab olema alati põhjendatud. Pime usk ei saa olla teadmine. Kas teadmised saavad eksisteerida väljaspool inimest? Jah. Teaduslik teadmine ja argiteadmine -> Argiteadmine on tähelepanek, mis võib kehtida, aga ei pruugi.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
