Sissejuhatus filosoofiasse TÜ (0)

MIS ON FILOSOOFIA (Isiah Berlin ) - Uurimisvaldkonna paistab määravat ära nende küsimuste iseloom, millele vastuste leidmiseks vastavad valdkonnad on loodud.
- Sõnastada küsimused nii, et nad oleks vastatavad kas empiirilisel formaalsel (st teatavaid formaalseid tehnikaid järgides) teel.
- Filosoofia ülesanne on tuua päevavalgele need peidetud mudelid ja kategooriad, mille abil inimesed mõtlevad, isegi teadused .
- Immanuel Kant : filosoofia tegeleb muutumatute kogemuse struktuuride uurimisega, filosoofia kui tunnetusteooria .
- Isiah Berlin: „Filosoofide jääv ülesanne on käsitleda kõike seda, mis ei tundu haaratav teaduslike meetodite või igapäevase vaatluse abil, s.t. kategooriaid, mõisteid, mudeleid , mõtlemise ja tegutsemise viise ning iseäranis seda, kuidas need üksteisega põrkuvad
- Nietzsche : “„Filosoofia, nii nagu mina teda siiani mõistnud ja elanud olen, on vabatahtlik elu jääs ja kõrgmägedes – võõra ja küsitava otsing olemises, kõige selle otsing, mis püsinud moraali põlu all.“
FILOSOOFIA ALAJAOTUSED - Epistemoloogia : mis on teadmine ja tõde? ( keskne probleem epist .) Kas teadmine sub. või objektiivne? Mida on võimalik üleüldse teada?
- Ontoloogia : mis on tõeliselt eksisteeriv ja mis pelgalt näiline? Mis on kõige oleva fundamentaalsemad printsiibid ?
- Eetika ja poliitiline filos .: kuidas on parim viis elada? Kas moraalsed tõed on universaalsed ja igavesed/ relatiivsed ja muutuvad? Kas nt tapmine on alati lubatud?
- Esteetika: uurib kunsti, ilu, ilukogemuse loomust: mis on ilus? Kas ilu hinnatakse tunde või mõistusega? kas ilukogemus on objektiivne või subjektiivne?
MIS ON USKUMUS ? - Tõekspidamine, on kas tõene või väär, kas teadlik või teadvustamata , kas õigustatud või mitte
MIKS USKUMUSED TÄHTSAD - Tegutseme nendest lähtuvalt, tegutsemine on määratletud uskumuse ja soovi kaudu, kujundame uskumusi lähtuvalt olemasolevatest
KUIDAS KUJUND. USKUMUSI? - Taju, mälu, tuginemine autoriteedile, arutluskäik (KÕIK need 4tk õigustatud või ratsionaalsed – uskumusele PÕHJENDUSTE toomine - viisid uskumuse kujundamiseks)
- Tuginedes emotsioonidele, soovidele, ihadele, praktilistele kaalutustele, veenmise teel (sellised uskumuste kujundamise viisid irratsionaalsed/ manipulatsioon - uskumuse põhjustamine- ple seost tõega)
- Miks on oluline mõelda ratsionaalselt? Ratsionaalsus aitab jõuda tõeni.
- Ratsionaalse mõtlemise tuum- arutluskäik/argumentatsioon
- ARGUMENTATSIOON- igas arutluses veidi manipulatsiooni, üritame veenda, mitu seotud väidet, eeldused peavad toetama arutlust
- MANIPULATSIOON- põhineb tunnetel, mitmetähenduslik, hägusus, varjatud suunavad eeldused, teema vahetamine, lööklaused
MIS ON ARUTLUSKÄIK? - Kui esitame argumentatsiooni, siis üritame kedagi veenda tõesuses
- Üks väide pole argument (koosneb mitmest väitest, mis seotud; eeldused tõetavad järeldust)
KEHTIVUS? - Argumendi kehtivuse võib kindlaks teha ilma, et eelduste tõeväärtus oleks teada
- Kehtivus ei sõltu eelduste tõesusest
- Väärate eeldustega argument võib olla kehtiv ja vastupidi
- Kehtivus iseloomustab seost eelduste ja järelduste vahel
- Argumendid on kehtivad või mitte kehtivad/ Väited on tõesed või väärad
- On võimatu, et kõik eeldused tõesed, aga järeldus väär
- Kui eeldused tõesed ja argument kehtiv, siis peab järeldus olema tõene (Kehtiva argumendi eeldused on -väärad-, järeldus -tõene-, ..-tõesed-..-tõene-, -väärad-.. -väär-
- Kuidad hinnata, kas argument on kehtiv? TUleb ignoreerida, kas eeldused on tõesed või väärad ja küsida seda kui eeldused oleksid tõesed, peab ka järeldus olema tõene. Küsida kas on võimalik, et eelduste tõesuse korral oleks järeldus väär.
INDUKTIIVNE JÕUD - Ei ole deduktiivselt kehtiv, st eelduste tõesus ei garanteeri järelduse tõesust, järeldus eeldustest tulenevalt tõenäoliselt
- Argumendil on induktiivne jõud siis kui: argument ei ole deduktiivselt kehtiv, aga lähtudes ainult argumenti eeldustest oleks mõistlik eeldada, et järeldus on tõene; üldistus valimi kohta; järeldus ekstrapoleerib selle üldistuse kohta käivaks väiteks
- Nagu kahtivuselgi: ei sõltu eelduste tõeväärtusest
- Nagu kehtivusel: induktiivselt tugev argument annab põhjenduse järeldust uskuda , juhul kui eeldused tõesed
- Oluline erinevus: deduktiivselt korrektse argumendi ja induktiivselt korrektse erinevus on see, et induktiivselt korrektse argumendi järeldus võib olla väär. Induktiivselt korrektse argumendi eeldused ei garanteeri järelduse tõesust, vaid muudavad selle tõenäoliseks.
ARUTLUSVEAD - Arutlusvead on näivalt korrektsed arutluskäigud
- Arutlusvead üldiselt induiktiivsed
- enamus tugineb varjatud eeldusele, mis on väär
- väära eelduse tuvastamiseks on mõttekas muuta argument kehtivaks
“ON’ist” “PEAB” tuletamine
Preskriptiivne väide: väide, mis ütleb, et midagi peab tegema/mitte tegema, uskuma/mitte uskuma
Deskriptiivne väide: väde, mis kirjeldab maailma, sõnastab fakti.
Arutlusviga: deskriptiivsetes eeldustest preskriptiivse järelduse tuletamine
- AD HOMINEM alaliik : Loomulikult feministid väidavad, et peaksime kehtestama sookvoodid. Sookvoot võimaldab kergemine parlamenti pääseda (feministid saaks kasu) _ me ei peaks kehtestama sookvoote (kui kellegile kasulik väite, siis väide väär)
- TE QUOQUE (sina ka) alaliik: Arutlusviga esineb kui lükkame tagasi kellegi soovituse hoiduda mingist tegevusest tuginedes eeldusele, et soovitaja ise ei hoidu sellest. ( soovitab suitsetamise maha jätta, aga ise suitsetab )
- Korrelatsioonist põhjuslikkuse järeldamine: eeldatakse, et kui kaks asja esinevad koos, siis on üks teise põhjuseks
- Apelleerimine teadmatusele: see arutlusviga esineb, kui väidetakse, et kuna p’d ple tõestatud, siis peab see olema väär. (UFO’sid ple tõestatud, siis järelikult UFOsid ple olemas)
-Perfektsionistlik arutlusviga: esineb, kui lükkame tagasi mingisuguse tegevuskava põhjendusel, et see ei lahenda täielikult probleemi (taimetoitlus ei lah. loomade kannatusi)
- ÕLGMEHIKE: esineb, kui arutleja ei esita oma vastase positsiooni, vaid mingit nõrgemat versiooni sellest argumenteerib selle nõrgema positsiooni (õlgmehikese) vastu, jättes mulje, nagu oleks vastase tegelik positsioon ümber lükatud
- Tõestatava eeldamine: esineb, kui arutleja kasutab arutl. järeldust eelduse õigustamiseks ( teemantid )
- Vale dilemma : esineb, kui arutleja esitab väiksema hulga alternative , kui neid tglt on.
- Ekvivokatsioon: argument, mis tuginev mõne sõna mitmetähenduslikkusele
- Positiivne diskrimineerimine - üritatakse aidata vähemusi
PRAKTILINE ARUTLUS - Oleviku eelistus : inimesed tajuvad ajaliselt läheval oleva tegevuse oodatavat kasumlikkust suuremana, kui ajaliselt kaugemat.
TEADMINE -sest on õigustatud tõeseid uskumusi, mis ei ole teadmine
KAS JUMAL ON OLEMAS? - KASUKS: kujutluspilt välimusest, palju jutte ; VASTU: evolutsioon , keegi pole näinud, analoogia nõrk, ei toeta et jumal kõiketeadja ega hea
MILLINE ON JUMAL? - Jumal on kõikvõimas, kõiketeadev , läbinisti hea--- teistlik Jumal. ( filosoofid tegelevad eelkõige selle olemasolu tõestamise ja kummutamisega)
DISAINI ARGUMENT - Võtame kella, mis koosneb väikestest osadest: igal oma ülesanne. On ilmne, et keegi pidi selle kokku panama , selleks oli kellasepp. Loodus on mitmeski mõttes nagu kell. Kõik omal kohal ja täidab kindlat funktsiooni. Sarnastuste alusel võib niisiis väita, et loodusel pidi olema ka looja, kes selle kokku pani- Jumal. (VASTU: evolutsioon, nõrk analoogia, ei toeta jumala olemasolu)
ONTOLOOGILINE ARGUMENT - Aprioorne argument
- Jumala olemasolu tuleneb paratamatult Jumala definitsioonist - jumal on kõigest kujutletavast kõige täiuslikum või millest suuremat ple võimalik mõtelda. Kui jumal on suurim ja täiuslikem, peab ta definitsiooni järgi eksisteerima , vastasel juhul pleks ta suurim ja täiuslikem.
- VASTUARGUMENDID : kurjus - kõiketeadev jumal teaks , et maailmas kurjus ja ta oleks võimeline seda takistama , sest ta on läbinisti hea.
- VÕIMALIKUD LAHENDUSED: kurjus aitab heal tekkida ja esile tõusta, vaba tahe
PASCLA: MÄNGURI ARGUMENT - See argument ei paku tõendeid Jumala olemasolu kohta, kuid näitab, et tema olemasolule on mõistlik panustada. Kuna olemasolu me ei tea, kas siis maksab panustada?
- Situatsioon on sama nagu mänguri puhul: mängur püüab suurendada oma võiduvõimalusi ning hoida oma kaotusvõimalused minimaalsed.
- Selle argumendi järgi on meie võiduvõimalused palju suuremad, kui me panustame Jumala olemasolule. Tema olemasolul on tasuks ülisuur võit- igavene elu, aga kui kaotame, siis ei kaota me palju.
GENEALOOGIA … - …kui argument Jumala olemasolu vastu
- Genealoogia- tavatähenduses distsipliin , mis uurib sugulussidemeid, kuuluvust ja põlvnevust
- Filosoofilises mõttes on genealoogia erinevate (moraalsete) fenomenide päritolu uurimine.
- NIETZSCHE: Millist kasu tõi kristlik moraali- hüpotees ? Andis inimesele absoluutse väärtuse, vastukaaluks väiksusele ja juhuslikkusele; jättis maailmale hoolimata kannatustest ja hädast täiuslikkuse karakteri , s.h vabadused; andis teamise absoluutsest väärtustest ja otsetee tähtsaima, adekvaatse tunnetuseni. Ta oli alalhoiuinstinkt.
Kokkuvõtteks: moral oli suur abinõu praktilise ja teoreetilise nihilism vastu.
- NIETZSCHE:„Suurim kaasaja sündmus – see, et jumal on surnud ja usk kristlikusse jumalasse on muutunud kahtlust äratavaks – hakkab juba Euroopas heitma esimesi varje .“
„Nihilism: puudub eesmärk; puudub vastus küsimusele “miks?” mida tähendab nihilism? —et ülimad väärtused vääritustuvad
- DOSTOJEVSKI : “Kui Jumalat ei ole, on kõik lubatud”
MORAALITEOORAID - *Deontoloogiline eetika: leiduvad absoluutsed kohused; moraalne toimimine (tegu lähtub teatud kohusetundest); omistab seesmise väärtuse teole endale, mitte tagajärjele; moraalireeglid kehtivad kõigile ühtemoodi
- *Vooruse-eetika: keskendub iseloomule või karakterile; kõikidel püüdlus õnne poole; õnn pole siin mõistetud mitte naudingu/lühiajalise seisundina vaid kestva olukorrana; õnn saavutatakse vooruste kultiveerimise teel; kultiveerida voorusi , mis aitavad edeneda ja õnne saavutada. VOORUSE-EETIKA KRIITIKA: milliseid voorusi peaksime kultiveerima? vooruse-eetika järgi on voorused üldised ja universaalsed, see oaistab aga omakorda eeldavat inimloomuse olemasolu
- *Utilitaristlik eetika: hea on kõik see, mis toob kaasa suurima üldise õnne(nauding, valutu ); õiget tegu saab määrata uurides tegude võimalikke tagajärgi; tegu, mis toob kaasa kõige suurema üldise õnne, on õige ja moraalne. UTILITARISMI KRIITIKA: probleemid kalkuleerimisel; võib õigustada ebamoraalseid tegusid ; kogemuste masin.
- Teleoloogilised eetikad: läbiv tunnusjoon on, et teo moraalset väärtust hinnatakse tagajärgede põhjal (Näiteks valetamisel või tapmisel võivad olla mõnel puhul head tagajärjed ja seega võivad need teatavates olukordades ka lubatud olla.)
- IMMANUEL KANTI KOHUSE -EETIKA: järele mõeldes avastab iga mõistuslik olend endas moraaliseaduse; kategooriline imperatiiv: “toimi ainult sellise masiimi kohaselt, mille kohta saad soovida , et sellest saaks universaalne seadus.”; “tegutse nii nagu kohtleksin iseend ja teisi mitte ainult vahendina vaid ka kui eesmärki”
- IMMANUEL KANTI KOHUSE-EETIKA KRIITIKA: eeldab universaalse mõistuse olemasolu; ei paku lahendust konkreetsetele moraaliprobleemidele; ei pööra tähelepanu teo tagajärgedele
- Meta-eetika: naturalism, moraalne relativism, emotivism
VÄLISMAAILM - Tavamõistuslik realism : eksisteerivad materiaalset objektid nagu majad, puud, autod, mille kohta teame tänu meeltele. Need eksisteerivad ka siis, kui me neid ei koge . Objektid on sellised, nagu ilmnevad, st meie meeled on usaldusväärsed.
-Skeptitsism: meeled petavad mõnikord (nt. sirge pulk vees kõver); õõnestab motet, et meeled annavad tõest teavet maailma kohta
- Cogito, ergo sum: isegi kui kogemused tekitatud kellegi/millegi poolt ja välismaailma ei eksisteeri, on siiski tõde, et ma eksisteerin.
Sellest, et kahtlen, ilmneb, et eksisteerin. (Sellest, et ma mõtlen või kahtlen, tuleneb see, et ma olen)
- Representatiivne realism: meie kogemused pole otsesed kogemused välismaailmast; kogemused pigem välismaailma representatsioonid , mille meie meeled tekitavad; primaarsed ja sekundaarsed kvaliteedid
- Idealism : kuna välismaailm on pmst tunnetamatu ja ainus, mida teame, on meie representatsioonid, siis mis põhjust on väita, et välismaailma eksisteerib?; materiaalsed objektid eksisteerivad ainult sel ajal, mil neid kogetakse
- Solipsism : (“üksinda ise”): äärmuslik  subjektiivne tunnetusteoreetiline  seisukoht, mille järgi eksisteerib vaid mõtlev  subjekt , kuna objektiivne maailm, k.a teised inimesed, on üksnes tema teadvuses.
MIS ON POLIITIKA? - Poliitika- ühiskonna ja riigi toimimist korraldav sihiteadlik ja järjekindel tegevus, milles osalevad erinevad huvirühmad ja institutsioonid , kusjuures nende eesmärgiks on (riigi)võimu omandamine, kasutamine ja säilitamine. Poliitika puudutab niisiis võitlust võimu ja selle reguleerimise nimel ühiskonnas ja riigis.
- Poliitiline filosoofia: mis on võrdus, vabadus, riik, ühiskond, poliitiline kohustus. Kas vabadus või võrdsus on väärt eesmärgid? kas kodanikuallumatus on mõnel puhul põhjendatud?
- Võrdususe idee pooldajaid nimetatakse egalitaristideks. Selle vastaseid elitaristideks.
- Võrdusus alati mingis asjas või mingit asja silmas pidades, mitte igas asjas.
- Raha võrdne jaotamine: utilitaristlikult: see võib tuua suurima õnne suurimale arvule inimestele; võib vähendada kannatust. KRIITIKA: võrdus oleks lühiajaline; rikkuse võrduse jaotumise säilitamiseks oleks vaja riiklikku sekkumist- sekkumine inimeste isikuvabadusse; tööd ple võrdväärsed- erinev palk; inimestel erinevad vajadused ( ravimid ); omandiõigus
- Ümberpööratud diskrimineerimine tähendab inimeste teatud töödele palkamist seni nendel töödel alaesindatud gruppidest (naised, mustanahalised). See peaks kiirendama ühiskonna õiglaseks muutumist.
- Demokraatia- valitsemisvorm , mille tunnuseks on rahva osalemine poliitikas. Rahvavõim .
Otsedemokraatika- võimu teostavad inimesed ise; esindusdemokraatika- rahvas valib esindajaid parlamenti. KRIITIKA: rahva illusoorne osalemine poliitiliste otsuste tegemisel; valijad ei pruugi mõista oma huvisid; kõnemeestel lihtne manipuleerida; pole tegelikke alternative, mille vahel valida (erakondade programmid äravahetamiseni sarnased); valijad ei ole eksperdid . PARADOKS : oletame, et olen tugevalt surmanuhtluse vastu- enamik rahvast hääletab selle poolt­- olled võtnud omaks demokraatlikud printsiibid, peaks ma pooldama seda, et enamuse otsus viiakse ellu- seega ilmneb, et olen nii surmanuhtluse poolt kui ka vastu- süümekonflikt
- VABADUSE ÄRA VÕTMINE: karistus : karistus kui kättemaks; kui hirmutamine , kui ühiskonna kaitsmine; kui karistatava parendamine; kui karistatava kaitsmine
MÕISTED:
Ekvivokatsioon- argument, mis tuginev mõne sõna mitmetähenduslikkusele.
Preskriptiivne väide- väide, mis ütleb, et midagi peab tegema/mitte tegema, uskuma/mitte uskuma.
Deskriptiivne väide- väde, mis kirjeldab maailma, sõnastab fakti.
Arutlusviga- deskriptiivsetes eeldustest preskriptiivse järelduse tuletamine.
Teadmine- õigustatud tõene uskumus- EI- sest on õigustatud tõeseid uskumisi, mis ei ole teamine.
Positiivne diskrimineerimine- üritatakse aidata vähemusi.
Genealoogia- tavatähenduses distsipliin, mis uurib sugulussidemeid, kuuluvust ja põlvnevust. Filosoofilises mõttes on genealoogia erinevate (moraalsete) fenomenide päritolu uurimine.
Voorus- üsnagi püsiv loomulaad, mis aitab teatavaid asju hästi sooritada .
Õnn- pole vooruse- eetikas mõistetud mitte naudingu või meeldiva lühiajalise seisundina, vaid kestva olukorrana, mis saavutatakse vooruste kultiveerimise teel
Solipsism- äärmuslik subjektiivne tunnetusteoreetiline seisukoht, mille järgi eksisteerib vaid mõtlev subjekt, kuna objektiivne maailm, k.a teised inimesed, on üksnes tema teadvuses.
Poliitika- puudutab niisiis võitlust võimu ja selle reguleerimise nimel ühiskonnas ja riigis.
Egalitaristid- võrdsuse idee pooldajad , vastased elitaristid.
Feminism – 19. sajandil sündinud poliitiline liikumine, mis nõudis naistele meestega võrdseid õigusi
Ümberpööratud diskrimineerimine- kohtleb töökohataotlejaid teadlikult ebavõrdselt, eelistades taotlejaid nendest gruppidest (näiteks naised, mustanahalised jne.), kes on antud töökohal alaesindatud.
Demokraatia- valitsemisvorm, mille tunnuseks on rahva osalemine poliitikas.
Negatiivne vabadus – vabadust sundustest ja piirangutest (kodaniku vabadus riiklikest piirangutest). Liberalistid: indiviidil on teatud vabadusi, mida riik piirata ei tohi.
Positiivne vabadus – vabadus millekski, mitte vabadus millestki . Näiteks vabadus realiseerida oma potentsiaali.
Ontoloogia- ehk olemisõpetus , mis tegeleb oleva ja olemise kui niisuguse ning olemisviisidega. Mis on tõeliselt eksisteeriv ja mis pelgalt näiline? Mis on kõige oleva fundamentaalsemad printsiibid?
KÜSIMUSED:
Mis on filosoofias kehtivus? - Kehtivus iseloomustab seost eelduste ja järelduste vahel. Argumendi kehtivuse võib kindlaks teha ilma, et eelduste tõeväärtus oleks teada, sest kehtivus ei sõltu eelduste tõesusest. Väärate eeldustega argument võib olla kehtiv ja vastupidi.
Milles seisned ontoloogiline jumala tõestus? - Jumala olemasolu tuleneb paratamatult Jumala definitsioonist- jumal on kõigest kujutletavast kõige täiuslikum või millest suuremat ple võimalik mõtelda. Kui jumal on suurim ja täiuslikem, peab ta definitsiooni järgi eksisteerima, vastasel juhul pleks ta suurim ja täiuslikem.
Milles seisneb Pascali mänguri argument? - See argument ei paku tõendeid Jumala olemasolu kohta, kuid näitab, et tema olemasolule on mõistlik panustada. Kuna olemasolu me ei tea, kas siis maksab panustada? Situatsioon on sama nagu mänguri puhul: mängur püüab suurendada oma võiduvõimalusi ning hoida oma kaotusvõimalused minimaalsed. Selle argumendi järgi on meie võiduvõimalused palju suuremad, kui me panustame Jumala olemasolule. Tema olemasolul on tasuks ülisuur võit- igavene elu, aga kui kaotame, siis ei kaota me palju.
Mida nimetatakse filosoofias positiivseks , mida naiivne (?)/negatiivne(?) realism? Positiivseks realismiks nim. Võimet näha negatiivse realism kõrval head. Igal asjal/olukorral on kaks poolt: positiivne või negatiivne. Tavamõistuslik realism ütleb, et eksisteerivad materiaalset objektid nagu majad, puud, autod, mille kohta teame tänu meeltele. Need eksisteerivad ka siis, kui me neid ei koge. Objektid on sellised, nagu ilmnevad, st meie meeled on usaldusväärsed. Representatiivne realism, aga ütleb, et meie kogemused pole otsesed kogemused välismaailmast; kogemused pigem välismaailma representatsioonid, mille meie meeled tekitavad; primaarsed ja sekundaarsed kvaliteedid. Nagu näeme ongi kaks poolt. NT: Me võime vaadata tavamõistuslikku realismi positiivselt, et meie meeled on usaldusväärsed või kui tahame negatiivsust, siis ütleme, et kuna me neid ei koge, siis pole meeled usaldusväärsed. Naiivne realism- seisukoht, et välismaailma objektid on meelekogemuses otseselt tajutavad
Mida nimetatakse filosoofias positiivseks, mida naiivne(?)/negatiivne(?) idealism?- Kuna välismaailm on pmst tunnetamatu ja ainus, mida teame, on meie representatsioonid, siis mis põhjust on väita, et välismaailma eksisteerib?- seda võime käsitleda kui naiivset idealism. Teisalt saame ka mõelda positiivselt- materiaalsed objektid eksisteerivad ainult sel ajal, mil neid kogetakse ehk me suhtuma positiivselt idealism, kuigi ainus mida teame on tuginemine meie representatsioonidele. (naiivne- lihtsameelne)
Mille poolest erinevad deontoloogile eetika ja teleoloogilise eetika?- teleoloogilistel eetikatel on põhijoon see, et teo moraalset väärtust hinnatakse tagajärje järgi, aga denotoloogiline eetika omistab seesmise väärtuse teole, mitte tagajärjele.