PEAKS, TOHIKS, HEA ,,Hea leib on laual" ,,leib peaks laual olema" 2 Hume: ütleb, et faktiväidetest ei saa tuletada väärtusväidet. 1. Joosep tahab petta, et eksamil läbi saada. 2. Järelikult Joosep peaks petma Hume: · Väärtusväidet saab esitada vaid siis, kui me ka eeldame, et on olemas väärtusväide. Kui sellist eeldust väärtusväiteks ei ole, siis on Hume arvates tegu naturalistliku loogikaveaga. · Aga väärtusväite eeldust tuleb ikkagi põhjendada KOGNITIVISM ja MITTEKOGNITIVISM 2 põhilist erinevat seisukohta eetikaväidete kohta. KOGNITIVISM eetikaväited väljendavad uskumusi, mis võivad olla nii tõesed kui väärad Eetikaterminid näitavad maailma omadusi. NONKOGNITIVISM - Eetikaväidetel puudub tõeväärtus. Eetikaväited ei olegi nagu päris väiteid, nendega ei saa kirjeldada fakte ega väljendada uskumusi, nendega väljendatakse hoopis tundeid või ettekirjutisi Eetikaterminid ei näita omadusi maailmas.
PEAKS, TOHIKS, HEA „Hea leib on laual“ „leib peaks laual olema“ Hume: ütleb, et faktiväidetest ei saa tuletada väärtusväidet. 1. Joosep tahab petta, et eksamil läbi saada. 2. Järelikult Joosep peaks petma 7 Hume: • Väärtusväidet saab esitada vaid siis, kui me ka eeldame, et on olemas väärtusväide. Kui sellist eeldust väärtusväiteks ei ole, siis on Hume arvates tegu naturalistliku loogikaveaga. • Aga väärtusväite eeldust tuleb ikkagi põhjendada KOGNITIVISM ja MITTEKOGNITIVISM 2 põhilist erinevat seisukohta eetikaväidete kohta. KOGNITIVISM – eetikaväited väljendavad uskumusi, mis võivad olla nii tõesed kui väärad Eetikaterminid näitavad maailma omadusi. NONKOGNITIVISM - Eetikaväidetel puudub tõeväärtus. Eetikaväited ei olegi nagu päris väiteid, nendega ei saa kirjeldada fakte ega väljendada uskumusi, nendega väljendatakse hoopis tundeid või ettekirjutisi Eetikaterminid ei näita omadusi maailmas.
õppimismudelit, mis olid vastu võetud ning said edasi arendatud: Praktiline õpe (teoreetiline osa viiakse miinimumi, vajalikud teadmised saadakse kogemuse teel) Programmõpe (õppematerjal jaotatakse osadeks. Kui eelmine ja kõige lihtsam osa ei ole õpitud, on võimatu asuda järgmise keerulisema osa juurde). Käitumise modifitseerimise metoodika (muutusi käitumises püütakse esile kutsuda positiivsete vahenditega) Kognitivism Nimetus ladina sõnast "cognitio" 'tunnetus', 'kujutlus', 'arusaamine'. Esimesed kognitivistlikud seisukohad esinevad XX saj. 20-ndatel aastatel. Esindajad: Jerome Bruner ja Jean Piaget. Kognitivismi vaated õppimisele: õppimise puhul toimivad palju keerulisemad protsessid kui "stiimul-reaktsioon-seoste loomine". Tähtis on selgitada õppija informatsioonitöötlemis- ning selle kaudu mõtlemisprotsesse. Õppimise allikas on inimese sisemine
keskpaik kuni 1908.a.) E. Durkheim "Individuaalsed ja kollektiivsed kujutlused" (1838) G. Tarde "Matkimise seadused" (1893) G. Le Bon "Hulkade psühholoogia" (1895) W. Wundt "Rahvaste psühholoogia" (1900) II Üleminekuetapp (1908 - 1940) W. McDougall "Sissejuhatus sotsiaalpsühholoogiasse" (1908) E.A. Ross "Sotsiaalpsühholoogia" (1908) III Eksperimentaalne etapp (alates 1940) V. Moede F. Allport K. Lewin Peamised suunad sotsiaalpsühholoogias · Psühhoanalüüs · Biheiviorism · Kognitivism Sotsioloogiline sotsiaalpsühholoogia Sotsioloogilise sotsiaalpsühholoogia esindajaid huvitab eelkõige, kuidas sotsiaalne positsioon mõjutab inimeste individuaalset taju, veendumusi, väärtusi, identiteeti ja käitumist. Sotsiaalpsühholoogia Keskendub eelkõige indiviidide käitumisele ja mõtlemisele sotsiaalsetes situatsioonides Uurib faktoreid, mis mõjutavad inimese käitumist ja mõtlemist sotsiaalsetes situatsioonides
· uue käitumisviisi omandamiseks, piisab tihti selle ühekordsest nägemisest; · nähtut ei pruugi jäljendada kohe, vaid siis kui tekib sobiv olukord; · uus käitumisviis omandatakse sageli ilma välise tasustuseta; · uue käitumisviisi rakendamine sõltub oodatavatest tagajärgedest (karistust kaasatoovaid käitumisviise püütakse pigem vältida, sest inimesel on võime seada ennast teise isik rolli). KOGNITIVISM 1920. aastate alguses märgati biheivioristliku õppimiskäsitluse piiranguid ning tunnetati, et õppimine ei toimu ainult stiimuli - reaktsiooni põhimõttel. Vastukaaluna kujunes sellele välja kognitivismi koolkond. Algselt nende õppekäsitlused ei leidnud suuremat vastukaja, kuid alates 1960. aastatest hakkasid need järjest rohkem õppemaastikul domineerima. Kognitivismi keskseks uurimisobjektiks on ajutegevuse protsessid õppimise käigus (tajumine, mälu, mõtlemine)
Väidete ja tegude õigustamine Kui õigustatakse tegu, siis esmalt tegu tõlgitakse/tõlgendatakse otsuslauselisse vormi=kirjeldusse, kuidas on. Ei õigustata mitte inimest, vaid õigustatakse, miks inimene nii tegi või naa ütles. Südametunnistus on see, kui inimeste ühiselus toimunud tegude mustrid on kordumise teel kinnistunud inimese psüühikasse ning toimivad seal just nagu virtuaalne kogukond, mis hoiab isiku tegudel silma peal, kiidab või taunib neid. Kognitivistlik meta-eetika Kognitivism eetikaväidetel on tõeväärtus ja on võimalik teha kindlaks, uurida välja, saada teada, milline see on. Kognitivismi kujusi: Subjektiivne naturalism - Tõesus põhineb indiviidi otsusel või sotsiaalsel otsusel. Objektiivne naturalism Moraaliväidete tõesus on individuaalsest või sotsiaalsest otsusest sõltumatu (looduslik paratamatus). Moraaliteoorias (eetikas) tehtavaid järeldusi ei ole õige ega võimalik tuletada empiirilisel alusel väidetest
mudelina. Teadmised on indiviidist väljapool ja need on jagatud sobivateks, lihtsalt piiritlevateks üksusteks. Indiviid ehitab need üles väiksemast üksusest suuremani, liidab ühe teadmise teisega ning vastutab selle eest, et liita erinevad teadmiste tükid oma käitumisega ja vaadata, et need kinnistuksid. Teadmisi käsitletakse oma olemuselt kvantitatiivsetena ja diskreetsetena. Biheiviorismi arusaam pani aluse ametikoolitusele. Kognitivism Lähtutakse seisukohast, et on olemas põhjapanev mehhanism, mis on mõtlemise keskmeks ning seda nähtust ja selle protsesse on võimalik uurida. Kognitivism on ja oli teoreetiline seisukoht, mis kirjeldas staatilist mehhanismi ega arendanud tegelikult kunagi välja mingit veenvat käsitlust õppimisest ja arengust. Oli suunatud üldise, idealiseeritud infotöötlemise arvatava funktsioneerimise kirjeldamisele. Huvi selle vastu, kuidas toimub mõtlemine sotsiaalses
KEELE OMANDAMINE, SÜGIS 2008 Kordamisküsimused Lapse keeleline areng 1. Keele omandamise teooriaid: · Biheiviorism-järgikordamine, laps harjutab ja saab üha paremaks, Vanemad parandavad sisulisi mitte grammatilisi vigu. Imitatsioon, · nativism (generativism)-Chlomsky- keele omandamine on keeruline, kaasasündinud keeleomandamisoskus. · kognitivism (Piaget, Võgotski) jm.-Mõtlemise arengu produkt. Keel on kognitiivse arengu üks osa. · Mittenativism- imitatsioon + kognitiivne areng 2. Lapse keele uurimise meetodeid. Variatiivsus ja erinevad strateegiad keele omandamisel. CLAN ja CHILDES. (vt viimast loengut) 3. Keele omandamise perioodid (koogamine, lalin, ühesõnalause, kahesõnalause jms). Lause keskmine pikkus omandamiskriteeriumina Lapse kõne arengu etapid (Elliot; Crain ja Lillo-Martin) elukuu 1. 2
Skemaatiline grammatika - asi, suhe, protsess ning trajektoor ja protsess 27. Psühholingvistika uurimisvaldkond ja meetodid. Psühholingvistika uurib keele omandamist, mõistmist ja produktsiooni. Psühholingvistika meetodid:korpusuuringud (lapskeele uuringud) ja eksperimendid (teadusliku oletuse kontrollimine). 28. Keele omandamise uurimine. Keele omandamine toimub imiteerimise ja treenimise kaudu (biheivorism) keel areneb lapse kognitiivse arengu käigus (kognitivism) Kui laps jätta esimestel eluaastatel ilma kokkupuutest inimkeelega, siis hiljem pole ta enam suuteline keelt omandama (Eric Lenneberg)
küsumuste lahendamisel, mis kerkivad üles erinevates elu- ja uurimisvaldkondades. Abort, eutanaasia, surmanuhtlus, keskkonnareostus, tüvirakkude uuringud... 5. LOENG: FAKT JA VÄÄRTUS: SISSEJUHATUS METAEETIKASSE Metaeetika on filosofeerimine eetika üle. Metaeetik on eetikaküsimuste suhtes neutraalne – ta ei ütle, mis on õige või väär, hea või halb. Metaeetika Hare, Moore faktualism-deskriptivism-kognitivism: moraaliotsused väljendavad uksumusi, võivad olla tõesed/väärad, tõesed juhul, kui olemas sobivad moraalifaktid. nonfaktualism-nondeskriptivism-nonkognitivism: moraaliotsused ei väljenda uskumusi, pole hinnatavad tõese/väärana, ei kirjelda moraalifakte, kuna neid pole olemas. Faktualism -> I Naturalism: teaduslik -> reduktsionism (taanduvad teistele naturaalsetele omadustele) -> mittereduktsionism (ei taandu teistele
Eetikaväited ütlevad midagi väärtuste kohta ja seetõttu erinevad faktiväidetest. Faktiväide - väide mingi fakti kohta maailmas. Väärtusväide - väide, mis sisaldab väärtusmõisteid nagu hea, „peaks“. Hume: faktiväidetest ei saa tuletada väärtusväiteid. Väärtusväite saab tuletada ainult siis, kui ka eeldustes on väärtusväide. Sel puhul tuleks ikkagi põhjendada eelduses olevat väärtusväidet. Kaks põhilist seisukohta: Kognitivism – eetikaväited väljendavad uskumusi, millel on tõeväärtus. Eetikaterminid osutavad omadustele maailmas. Nonkognitivism – eetikaväidetel puudub tõeväärtus. Eetikaväited polegi ranges mõttes väited, ei kirjelda fakte ega väljenda uskumusi, vaid teeb midagi muud nt väljendab tundeid. Eetikaterminid ei osuta omadustele. Kui kognitivism on tõene ja eetikaväited võivad olla tõesed, siis peab leiduma midagi, mille
# vooruvahetusmehhanism: vooru võtab a) see, kellele osutati; b) see, kes "jaole saab"; c) eelmine kõneleja + tagasiside: parandusmehhanismid, naaberpaarid Psühholingvistika: keel ja meel, sealhulgas nende areng - Eksperimentaalne psühholingvistika - Lapse keeleline areng Erinevad teooriad: biheiviorism, nativism (Chomsky), kognitivism (Piaget). Olulisi seisukohti: keskmist last pole olemas; laps imiteerib palju, kuid loob ka oma süsteemi Rakenduslingvistika alasid: Teise keele omandamine Täiskasvanud keeleõppija (võrreldes emakeelt õppiva lapsega) on neuroloogiliselt erinev; oskab lugeda ja kirjutada; oskab juba ühte keelt, seega a) motivatsioon väiksem ja b) L2 omandatakse läbi L1 prisma; on silmitsi suurema varieerumisega (palju rohkem erinevaid situatsioone ja teemasid); omab vähem aega;
4)neurolingvistika: 5)psühholingvistika: Keele seostamine muu mõtlemisega, kuidas keel mõtlemist mõjutab. Kas teisekeelsed mõtlevad teisiti ? Keele ja meele arengu uurimine. Keele omandamise vormid: · biheiviorism (oletatakse, et laps õpib keelt nagu treenitakse muid oskusi. Laps õpib korrates, imiteerides), · nativism (inimkeelt pole võimalik õppida, kui pole kaasasündinud eeldusi) Laps hakkab endale ise keelereegleid genereerima, see on ta loomuses) · kognitivism (laps omandab keele muude kognitiivsete e tunnetuslike oskustega koos. Lapsel peab tekkima kognitiivne arusaam, seejärel omandab keele kategooria). 6-10 kuud silpide periood, 1a esimesed sõnad koos zestidega 1,6 kahe sõna periood. Käsitleb keelt osana üksikisiku mõtlemisest ja käitumisest, nign uurib, kuidas inimene õpib keelt ja moodustab oma mõistesüsteemi. See haru püüab välja selgitada mõtlemisprotsessi ja keele vahelisi seoseid ning
Väär on tegu, mida pole lubatav teha, ei asu, vastandina N-eetikule, kellegi poolele. “...pole eetikafilosoofi asi anda isikliku nõu või manitseda” millest hoidumine on teie kohustus). Tagajärg – teleoloogilise eetika teooriad keskenduvad moraalse õigsuse ja vääruse määramisel peamiselt tagajärgedele. Nt utilitarism nõuab, et teeksime seda, 22. Mis vahe on kognitivismil ja non-kognitivismil? Kognitivism. Moraaliotsustused on väited ja neile on rakendatavad tõeväärtuse, õigustamise jms mõisted. „Valetamine on moraalselt väär“ millel kõige tõenäolisemalt on kõigeparemad tagajärjed. Iseloom – rõhutatakse head iseloomu ja vooruslikkust. Eluliselt tähtis on, et iseloomul oleks jõudu head teha. Motiiv – mingi teo ammendavaks esitab väite valetamise kohta, mis võib olla tõene või väär
2. Järelikult Joosep peaks petma Väärtusväite saab tuletada vaid siis, kui ka eeldustes on väärtusväide. 1. Joosep tahab petta, et eksamil läbi saada. 2. Igaüks, kes tahab petta, kui tal on selleks mõjuv põhjus,peaks petma. 3. Järelikult Joosep peaks petma Ilma väärtusväiteta eeldustes on Hume'i järgi tegemist naturalistliku loogikaveaga. Kui eeldustes on väärtusväide, siis enam loogikaveaga tegu ei ole, ent siis tuleb ikkagi põhjendada väärtusväitega eeldust. 142. Kognitivism ja mittekognitivism Kaks põhilist erinevat seisukohta eetikaväidete suhtes: KOGNITIVISM: eetikaväited väljendavad uskumusi, mis võivad olla nii tõesed kui väärad (neil on tõeväärtus). Eetikaterminid osutavad omadustele maailmas. NONKOGNITIVISM: eetikaväidetel puudub tõeväärtus. Eetikaväited ei olegi ranges mõttes väited, nendega eikirjeldata fakte ega väljendata uskumusi, vaid tehakse midagi muud (nt väljendatakse tundeid või ettekirjutusi). Eetikaterminid ei osuta
Intuitsionism ja ilmutuse teooria kui kognitivismid! EMOTIVISM Kognitivistlikust meta-eetikast erineb mittekognitivistlik meta-eetika: eetika väited ei ole ei tõesed ega väärad! Eetika-väited on emotsionaalsed väited, mis kajastavad inimeste hingeseisundeid! Eetika-väiteid ei saa õigustada faktidega ega omandada ratsionaalse arutelu läbi suuremat tõesust. Samuti ei ole olemas inimlikku ega jumalikku intuitsiooni, mille toel neid võib tõeks võtta. See on emotivistlik mitte-kognitivism. PERSPEKTIVISM Teooria, mis ütleb, et ehkki moraaliotsustustel pole tõeväärtusi, on nad midagi enamat kui lihtsalt hoiakuväljendused. Moraaliotsustused on universaalsed ettekirjutised. Eetikaväited on üldised (universaalsed) eeskirjad (lad prae-scriptio =ettekirjutamine). See on preskriptiiv-mittekognitivism. 22. Kas moraal on suhteline või on moraalinormid objektiivsed ja moraal universaalne? Kes otsustab, mis on tõene ja väär?
Peaks-väiteid pole võimalik tuletada on-väidetest. 2.Platonlik tees. Põhilised väärtusterminid, sh moraaliväited, osutavad mittenaturaalsetele omadustele. 3.Kognitiivne tees. Moraaliväited on tõesed või väärad; s.t nad on objektiivsed, oletuslikud väited tõeluse kohta, mida on võimalik teada. 4.Intuitsiooni tees. Moraalitõdesid tunnetatakse intuitiivselt; nad on järelemõtlemisel iseenesestmõistetavad. Emotivism moraaliotsused väljendavad vaid meie emotsioone. Kognitivism eetikaotsustustel on tõeväärtus ja on võimalik teada, milline see on. Otsustusi teevad tõeseks või vääraks omadused, mis on kas naturaalsed või mittenaturaalsed. Mittekognitivism eetikaotsustustel pole tõeväärtust, vaid nad väljendavad pigem hoiakuid või ettekirjutusi. Preskriptivism Nonkognitivistlik teooria, mis väidab, et kuigi moraaliotsustustel puudub tõeväärtus, on nad midagi
eripedagoogika jm) •Laias mõttes psühholingvistika uurib (1) keele omandamist (L1 ja L2) (2) keele mõistmist (comprehension); (3) keele produktsiooni. Seega: psühholingvistika uurib mentaalset infrastruktuuri, mis teeb keele võimalikuks. Biheiviorism (alates 20. sajandi algusest): õppimine seisneb stiimulite ja reaktsioonide vaheliste seoste tekitamises. Keele omandamine toimub treenimise ja imiteerimise kaudu. Kognitivism: keel areneb lapse kognitiivse arengu käigus, mõtlemisel oluline roll Jean Piaget (alates 1920test) –lapse egotsentrism, arengu perioodid jmtuntud “säilitamise” katsed. Lev Võgotski (Vygotski) -“Keel ja mõtlemine” 1934 lapse lähima arengu tsoon, keel ja mõtlemine pärinevad eri allikatest, kuid “saavad kokku” ja lahku enam ei lähe rõhutas suhtluse olulisust rohkem kui Piaget. Nativism: Chomsky alates 1950test
b. Väärtuse tuvastamine: "ma hindan kunsti" tähendab "ma tuvastan teose väärtust", "ma hindan selle teose täielikult läbikukkunuks", "ma ei saa täna külla tulla, sest olen ametis kunsti hindamisega" (sh ka hinna mõttes). Hindamine ses mõttes tipneb reeglina +/- hinnangu langetamisega. 2. Selgitage vähemalt kahte ,,hindamise loogika" küsimust! Kunsti hindamise loogika: 1)Hinnangu loomus: Liigid (terviklik, absoluutne, kaudne), Tunnetuslik staatus (kognitivism v. non-kognitivism). 2)Põhjendamise loomus: Liigid, Point , relevantsus, väärtusvektor. 3)Hindamise loogiline struktuur (dedukt; indukt; muu): Standardi, kriteeriumi, normi mõiste, Aprioorne-aposterioorne. 3. Mis küsimusi tekitab hindamise ja meeldimise lahknemine? Probleemi lähtekoht: (1. olukord: ühel ilusal päeval pärast kontserti). A: "Kuidas meeldis?" B: "Päris hea oli" ("meeldis, lahe!"). (2. olukord: ühel ilusal päeval pärast kontserti): A: "Kuidas meeldis
Eesti keeles SVO, PSP, GN, AN 14) Psühholingvistika. Keele omandamine. Psühholingvistika on keele ja psüühika arengu ja seoste uurimine. Kuidas keel mõtlemist mõjutab? Keele omandamise vormid: Biheivorism: oletatakse, et laps õpib keelt nagu treenitakse teisi oskusi. Laps õpib korrates, imiteerides. Nativism: inimkeelt pole võimalik õppida, kui pole kaasasündinud eeldusi. Laps hakkab endale ise keelereegleid genereerima, see on ta loomuses. Kognitivism: laps omandab keele muude kognitiivsete e tunnetuslike oskustega koos. 15) Rakenduslingvistika alasid: teise keele omandamine, arvutilingvistika ja keeletehnoloogia. Teise keele omandamine: Täiskasvanud keeleõppija (võrreldes emakeelt õppiva lapsega) on neuroloogiliselt erinev, oskab lugeda ja kirjutada, oskab juba üht keelt, seega motivatsioon on väiksem ja L2 omandatakse läbi L1 prisma, on
`Hea' = `soovitav' võib olla sünteetiline tõde. Emotivism · Esindajad: Stevenson, Ayer. · Väärtuslaused ei ole tõesed ega väärad. Nad väljendavad emotsioone ja on võrdväärsed selliste hüüatustega nagu ,,Fui"! Või ,,Hurraa!" · Ingl. k kutsutaksegi emotivismi ka: boo-hurrah theory Preskriptivism · Objektiivne preskriptivism: R. M. Hare · On vaieldav, kas see teooria on kognitivistlik või mittekognitivistlik. · Kognitivism seisukoht, mille järgi moraaliväidete tõesust ja väärust on võimalik teada. · Hare: "Moraaliväited saavad olla tõesed ja väärad ning meil on nende tõesust ja väärust võimalik teada". ("Objektiivsed ettekirjutused", 1993, eesti k. Akadeemia 1/2003, lk 30) Objektiivne preskriptivism · Moraaliotsustused kujutavad endast objektiivseid, universaliseeritavaid ettekirjutusi.
Eesti keeles SVO, PSP, GN, AN 14) Psühholingvistika. Keele omandamine. Psühholingvistika on keele ja psüühika arengu ja seoste uurimine. Kuidas keel mõtlemist mõjutab? Keele omandamise vormid: Biheivorism: oletatakse, et laps õpib keelt nagu treenitakse teisi oskusi. Laps õpib korrates, imiteerides. Nativism: inimkeelt pole võimalik õppida, kui pole kaasasündinud eeldusi. Laps hakkab endale ise keelereegleid genereerima, see on ta loomuses. Kognitivism: laps omandab keele muude kognitiivsete e tunnetuslike oskustega koos. 15) Rakenduslingvistika alasid: teise keele omandamine, arvutilingvistika ja keeletehnoloogia. Teise keele omandamine: Täiskasvanud keeleõppija (võrreldes emakeelt õppiva lapsega) on neuroloogiliselt erinev, oskab lugeda ja kirjutada, oskab juba üht keelt, seega motivatsioon on väiksem ja L2 omandatakse läbi L1 prisma, on silmitsi suurema varieerumisega (palju rohkem erinevaid
Emotivismi mõttekäik: · Lause on kognitiivselt mõttekas ainult siis kui seda lauset saab verifitseerida. · Moraalilauseid ei saa verifitseerida · Järelikult ei ole moraalilaused mõttekad Emotivism moraalikeele kohta · Moraalikeel on subjektiivne v äljendab emotsioone ja tundeid · Moraalikeel on käskiv, ei kirjelda · Moraalikeel on suunatud veenmisele. Lause "see on õige" tähendab "mina kiidan selle heaks, kiida sina ka" Kognitivism eetikaotsustustel on tõeväärtus ja on võimalik teada, milline see on. Otsustusi teevad tõeseks või vääraks omadused, mis on kas naturaalsed v mittenaturaalsed. Mittekognitivism eetikaotsustustel pole tõeväärtust, vaid nad väljendavad pigem hoiakuid v ettekirjutusi. Preskriptivism nonkognitivistlik teooria, mis väidab, et kuigi moraaliotsustustel puudub tõeväärtus, on nad midagi enamat kui pelgad hoiakuväljendused; moraaliotustused on universaalsed ettekirjutused.
Keele omandamine. Keele seostamine muu mõtlemisega, kuidas keel mõtlemist mõjutab. Kas teisekeelsed mõtlevad teisiti ? Keele ja meele arengu uurimine. Keele omandamise vormid: · biheiviorism (oletatakse, et laps õpib keelt nagu treenitakse muid oskusi. Laps õpib korrates, imiteerides), · nativism (inimkeelt pole võimalik õppida, kui pole kaasasündinud eeldusi) Laps hakkab endale ise keelereegleid genereerima, see on ta loomuses) · kognitivism (laps omandab keele muude kognitiivsete e tunnetuslike oskustega koos. Lapsel peab tekkima kognitiivne arusaam, seejärel omandab keele kategooria). 6-10 kuud silpide periood, 1a esimesed sõnad koos zestidega 1,6 kahe sõna periood. 15. Rakenduslingvistika alasid: teise keele omandamine, arvutilingvistika ja keeletehnoloogia . Rakenduslingvistika on keeleteaduse osa, mis rakendab teooria praktikasse. Keeleteaduse (lingvistika) tulemusi
(psühholoogia, neuroteadused, lingvistika, eripedagoogika jm) · Laias mõttes psühholingvistika uurib: (1) keele omandamist (L1 ja L2) (2) keele mõistmist (comprehension); (3) keele produktsiooni. Seega: psühholingvistika uurib mentaalset infrastruktuuri, mis teeb keele võimalikuks. Biheiviorism (alates 20. sajandi algusest): õppimine seisneb stiimulite ja reaktsioonide vaheliste seoste tekitamises. Keele omandamine toimub treenimise ja imiteerimise kaudu. Kognitivism: keel areneb lapse kognitiivse arengu käigus, mõtlemisel oluline roll Jean Piaget (alates 1920test) lapse egotsentrism, arengu perioodid jmtuntud "säilitamise" katsed. Lev Võgotski (Vygotski) -"Keel ja mõtlemine" 1934 lapse lähima arengu tsoon, keel ja mõtlemine pärinevad eri allikatest, kuid "saavad kokku" ja lahku enam ei lähe rõhutas suhtluse olulisust rohkem kui Piaget. Nativism: Chomsky alates 1950test Language Acquisition Device (LAD), hiljem Universaalne Grammatika (UG)
sotsiaalne interragatsiooni teooria (E.Durkheim) - nt loodusrahvastest; seotud totemismiga; teooria sõnastas austraalia aborigeenide põhjal; kui me sööme tootemlooma liha, kinnitame me seotust selle esivanemaga. algmonoteism (W.Schmidt) - tema teos ,,Jumala idee päritolu"; monoteismist kasvas välja polüteism jne; enamus rahvastel on mingi taevaisa; madalamad jumalad ja kõrgem jumal, ka magav jumal) süütundest lähtuv (Freud) lähtuv ürgsüütundest kognitivism (ka kognitiivne usundipsühholoogia) - selle teooriaga tuldi välja 90ndatel; religioossed on olemas selle pärast, et nad on loomulikud (keegi ikka nad välja ütleb); meil on teadmisi, mis tulevad igapäevasest elust: saame olla ühes kohas korraga; kõik kivid ei räägi jne; intuitsioonivastased teadmised; püha kivi võib meid kuulda, kui me oleme selle juures, aga kui kivi on 100 km kaugusel, siis ta meid ei kuule(see on liiga intuitsioonivastane) Hing 21
(2) keele mõistmist (comprehension); (3) keele tootmist (produktsiooni). (kuidas inimene saab aru) Seega: psühholingvistika uurib mentaalset infrastruktuuri, mis teeb keele võimalikuks. Põhilised keeleomandamise teooriad Biheiviorism (alates 20. sajandi algusest): õppimine seisneb stiimulite ja reaktsioonide vaheliste seoste tekitamises. Keele omandamine toimub treenimise ja imiteerimise kaudu. Kognitivism: keel areneb lapse kognitiivse arengu käigus, mõtlemisel oluline roll keele jaoks ja keelel mõtlemise jaoks. Tänapäeval ühendatakse need vaated tihti „emergentsionistlikuks“ lähenemiseks. Uurimisobjektid Kombinatsioonid neljast dimensioonist: 1. representatsioon või protsess 2. keelelise nähtuse tüüp (leksikaalne, süntaktiline jne struktuur) 3. keelekasutuse neli allsüsteemi (kõnelemine, kuuldu mõistmine, kirjutamine, lugemine) 4
õpitakse ära. Seletab enamikku agressiivselt käituimise tekkemehhanisme. Kolm protsessi, mis soodustavad agressiivse käitumise toimumist: 1. Vaatlemine hoiakud muutuvad tolerantsemaks. Mida rohkem kogetakse, seda tolerantsemad hoiakud on. 2. Kogemine 3. Kinnitamine. Pööran tähelepanu lapsele siis, kui agressiivselt vennaga käitub, aga mitte siis, kui kohaselt käitub. Kiusajatel on tolerante hoiak agressiivse käitumise suhtes. 6. Kognitivism. 1981. a dogle?? Aagressiivselt käituva lapse peas, millised on moonutused. Eeldab seda: Neutraalsetes situatsioonides neturaalsed stiimulid kujutab endale ette agressiivsetena. Hoiak selline, et inimesed käituvad tema vastu vaenlikult, kuigi tegu neutraalse situatsiooniga. Vaenulik atributsion (eelmine lause), lisaks veel see, et tajutakse vaid neid sotiaalseid käitumisaktne, mis agressiivsed, prosotsiaalseid ei tajuta. Tajumine on indiviidide jaoks teistugune.
" Emotivismi kriitika 1. Emotivism oma verifitseerimisnõudega ei allu iseenda kriteeriumidele (ning on seega mõttetu). 2. Emotivistliku käsituse kohaselt on raske eristada ratsionaalseid tegutsemisaluseid veenvast manipuleerimisest, sest mõlemad taanduvad samale alusele. 3. Moraaliotsustused on universaliseeritavad. 4. Universaliseeritavus annab võimaluse vaielda (mitte üksnes emotsioneerida) õige ja väära üle. Kas võime teada tõde? Kognitivism eetikaotsustustel on tõeväärtus ja on võimalik teada, milline see on. Otsustusi teevad tõeseks või vääraks omadused, mis on kas naturaalsed või mittenaturaalsed. Mittekognitivism eetikaotsustustel pole tõeväärtust, vaid nad väljendavad pigem hoiakuid või ettekirjutusi. Preskriptivism Nonkognitivistlik teooria, mis väidab, et kuigi moraaliotsustustel puudub tõeväärtus, on nad midagi enamat kui pelgad hoiakuväljendused; moraaliotsustused on universaalsed
Sutrop, Margit 1998 Mis on kunst Akadeemia 8 Goodman, Nelson 1999 Kunsti keeled Akadeemia 9/ 1917 1924 Kadanik, Mari 1999 Väljendus kui metafoorne kehastamine Akadeemia 9 85 Danto, Arthur 1983 Art, Philosophy, and the Philosophy of Art http://www.csulb.edu/~jvancamp/361_rl.html Rowe M. W 1998 Kunsti definitsioon Akadeemia 8 Volt, Marek 1999 Kunstnikukeskne kognitivism esteetikas Akadeemia 9 Volt, Marek 2000 Kas tõene on esteetiline termin Akadeemia 10 Üldkäsitlusi: Kriitilise teooria võrgulehekülg Illuminations aadressil http://www.uta.edu/huma/illuminations Croce, Benedetto 1998 Esteetika kui väljendusteadus ja üldlingvistika Saarinen, Esa 1996. Filosoofia ajalugu tipult tipule http://www.hot.ee/indrme/sisukord.htm kuhu see käib? Kanti jrg Schiller, Friedrich 1961 1794 Esseesid
annaabi.ee 
