TEEMAD: Aju, närvirakud ja neurokeemia alused. Käitumisgeneetika ja närvisüsteemi areng. Meelte ja liigutuste koostöö. Sissejuhatus psühhofarmakoloogiasse. Uimasti kui ravim. Uni ja ööpäevarütmid. Paljunemiskäitumine: hormoonide roll. Emotsioonid ja käitumine. Õppimise ja mälu bioloogia. Sissejuhatus bioloogilisse psühhiaatriasse. Rakkudevaheline suhtlus fookusega neurotransmitteritel. Uurimismeetodid bioloogilises psühholoogias. Kognitsioonid ja sotsiaalne neuroteadus. Kehatemperatuuri, janu ja nälja regulatsioon. Eksamiküsimused
teistest segavatest faktoritest, mille kõigiga tehissüsteem ei suuda toime tulla ning jääb inimesele alla. INIMNÄO ÄRATUNDMINE Viimaste aastate jooksul on terrorism maailma hirmutanud rohkem kui kunagi varem. Sellest tulenevalt rahastavad mitmed riigid varasemast rohkem inimnäo äratundmise tehnoloogia arendamist. Eesmärgiks on luua tehissüsteem, mis suudaks näo järgi inimest tuvastada või vähemalt leida otsitav teiste inimest hulgast. Neuroteadus on seotud tehisintellekti loomisega, kuna inimeste eristamis- ja tuvastamisvõime limiidid on ka tehnikale esialgseteks piiranguteks. Samuti on püütud neuronite tööd matkida masinasüsteemide visuaalses valdkonnas. Inimmõistus on aga suuresti veel mõistatus ja väga tihedalt ei suudeta bioloogiliste ja tehislike süsteemide vahel seoseid luua. Põhiprobleemiks on kujunenud tehisintellekti raskused inimnägude sarnasuste märkamises, kui nägu on erineva nurga all
Nt füüsikuil on tavaks uskuda, et inimvaimust sõltumatu füüsikaline maailm eksisteerib. Mis laadi uskumus see on, on vaieldav. • Teadus ei ole suutnud ära seletada, miks ja kuidas mateeria, elu ja inimteadvus üldse tekkisid. • Nt Oxfordi religioonifilosoof Richard Swinburne (sünd. 1934) väidab kangekaelselt, et parim seletus neile (ja paljudele teistele) nähtustele ongi see, et eksisteerib Jumal/Looja. Swinburne on teist. Religioosne kogemus ja neuroteadus • Religioonide oluliseks lähtekohaks on müstilised religioossed kogemused. • Tänapäeval uuritakse neid kogemusi neuroteaduslike vahenditega. • Mis täpselt toimub selle inimese ajus, kes mediteerides või palvetades kogeb ekstaatilist ühtsust kõiksuse või Jumalaga või muud sellist? Miks usuvad inimesed üleloomulikku? • Evolutsioonibioloogilised küsimused ja seletused • Milline on religiooni funktsioon bioevolutsioonis?
Eksisteerivad üksikud distsipliinid, psühholoogilised uuringud (Koch 1981). 7. APA. APA on suurim psühholoogide ühendus, kus on enam kui 150 000 liiget. APA ülesandeks on edendada loomist, teabevahetust ja kohandada psühholoogilisi teadmisi, tuues kasu ühiskonnale ja muutes inimeste elu paremaks. Konkureeriv selts on APS. APA divisjonid: Üldpsühholoogia; õpetamise psühholoogia, eksperimentaalne; hindamise, mõõtmise, statistika; käitumise neuroteadus, võrdlev; Arengu; isiksuse-ja sotsiaalpsühholoogia; psühholoogia ja kunst; sotsiaalsete probleemide uurimine; kliiniline psühholoogia; konsulteerimise psühh; tööstuse-ja organisatsiooni; hariduse psühh; koolipsühh; nõustamise; psühholoogid avalikus teenistuses; militaarpsühholoogia. Täiskasvanu areng ja vananemine; rakendus- ja inseneripsüh; rehabilitatsioonipsühh; tarbijapsühh; teoreetiline, filosoofiline psühh; käitumise
Asi on peas, mitte südames! Inimteadvus töötleb infot nagu arvuti. Herbert Simon, Nobeli preemia probleemilahenduse meetodite rakendamise eest majandusalal. Miller: maagiline arv, keeleprotsesside ja mälu uurimine. U. Neisser (1967) kognitiivse psühholoogia mõiste, esimese kognitiivpsühholoogia põhimõtted ja olemust üldistava raamatu autor .Keel (Noam Chomsky). Aaron Beck: irratsionaalsed mõtted kui depressiooni allikas. Ärevus tunnetusest. Kognitiivne neuroteadus (nt ajupotentside kuvamine kognitiivsete ülesannete lahendamisel). Evolutsioonipsühholoogia 1980ndast alates. Teatud kognitiivsed strateegiad ja eesmärgid on looduslikus valikus olnud nii olulised, et on jäädvustunud ajumehhanismides. Lida Cosmides, David Bush ja Steven Pinker. Kultuuriülene universaalsus. Sookäitumine, valetamine, palvetamine, jutustamine, tunnete avaldamine 13. Religiooni mõju psühholoogiale.
käitumine on tingitud seesmiste teadvustamata psüühilise energia voogude poolt, mille üle inimese kontroll on minimaalne. Vaade, mis tunnistab teadvustamata protsesside ja käitumismehhanismide olemasolu sellisel kujul. - Kognitiivne psühholoogia – keskendub sellele, läbi milliste protsesside inimesed tunnetavad ( salvestavad melte infot, töötlevad jne.) ja mõistavad maailma. - Psühhobioloogia – e. käitumuslik neuroteadus. Käitumist seletatakse kui ajus toimuvate keemiliste ja elektrilisste protsesside tulemit, suur areng aistingute, mälu, mõtlemise ja psüühiliste häirete uurimises tänu tehnoloogiale 1990ndatel, eksperimentides üks aspekt alati seotud närvisüsteemi töö vaatlemise, manipuleerimise või salvestamisega. - 8. Käitumuslik lähenemine - Operantne tingimine – On ära õpitud ses tegevuse ja tagajärje vahel.
3.Millised olid/on erinevate psühholoogiavaldkonna põhiideed, uurimusobjaktid,(nt vaadeldav käitumine, psüühika elemendid)? Psühholoogia harud: Teoreetilisema orjentatsioonoga harud on *üldpsuhholoogia- normaalse inimese käitumise ja psüühika iseärasused ( psüholoogia ABC) *psühhofüsioloogia- uurib psüühiliste ja füsioloogiliste protsesside vahekorda, psüühika ning käitumise füsioloogilisi aluseid, uuritakse närvisüsteemi (neuroteadus) *neuropsühholoogia- ajukahjustustega inimeste psüühiliste protsesside uurimine. *sotsiaalpsühholoogia suhtlemist ja sotsiaalseid gruppe uuriv. *arengupsühholoogia- uurib inimese arengut alates viljastumise hetkest kuni surmani , püüab leida vastust küsimusele , mis paneb inimese arenema? Arengupsühholoogial on kaks eesmärki:1) kirjeldada inimeste käitumist läbi nende arengu; 2) selgitada põhjusi ja protsesse, mis produtseerivad muutusi käitumises ühest ajahetkest teise
füüsikaseaduste järgi teadvus ja mis see Universum ( ning ka see teadvus ) ise oma olemuselt on. Maailmataju käsitleb teadvuse olemuse ja Universumi olemuse vahekorda. Näiteks Universumi füüsikaline olemus seisneb selles, et Universumit ei ole tegelikult olemas. On olemas kaks peamist põhjust arvata, et miks Universumit ei ole tegelikult olemas. Esiteks on see, et tänapäeva füüsikaseadused ei anna meile vastust Universumi olemuse küsimusele ( nii nagu ei anna neuroteadus teadvuse olemuse küsimusele ). Näiteks mis on aeg, ruum või mass? Ja teiseks on see, et Universumi olemus tuleb välja ajas rändamisest. See näitab seda, et aega tegelikult ei eksisteeri. Kogu aeg eksisteerib korraga. Minevik, olevik ja tulevik on suhtelised mõisted, sest see sõltub ajast, milles inimene parajasti viibib. Kogu aeg sarnaneb videomagne- tofoni kassetile salvestatud kujutisega. Universumi mitte-eksisteerimine tähendab seda, et
Psühhodünaamika: käitumine on tingitud seesmiste teadvustamata psüühilise energia voogude poolt, mille üle inimese kontroll on minimaalne. Vaade, mis tunnistab teadvustamata protsesside ja käitumismehhanismide olemasolu sellisel kujul, nagu seda oletas Sigmund Freud ja tema järgijad. Kognitiivne psühholoogia: keskendub sellele, läbi milliste protsesside inimesed tunnetavad (salvestavad meelte infot, töötlevad jene) ja mõistavad maailma. Psühhobioloogia: (ka käitumuslik neuroteadus) käitumist seletatakse kui ajus toimuvate keemiliste ja elektriliste protsesside tulemit, suur areng aistingute, mälu, mõtlemise ja psüühiliste häirete uurimises tänu tehnoloogiale 1990ndatel, eksperimentides üks aspekt alati seotud närvisüsteemi töö vaatlemise, manipuleerimise või salvestamisega. · Mis on operantne tingimine? Klassikaline tingimine? Operantne tingimine seisneb tegevuse tagajärgedest õppimises, näiteks koer õpib ukselingiga
Normatiivsete sotsiaalsete rollide täitmine on olulisemaid isiksuse arengu tegureid. Muutuste põhjused (Roberts & Caspi 2003) · Käitumise sarrustamine · Enesejälgimine · Vaatlusõppimine · Verbaalne kommunikatsioon 11: INTELLIGENTSUS, BIOLOOGIA JA KOGNITIIVSED PROTSESSID Kenn Konstabel Sisukord · Seletada või kirjeldada? · Intelligentsus, geenid ja keskkond · Intelligentsus ja kognitiivsed protsessid · Intelligentsuse neuroteadus Intelligentsuse päritavus · Kaksikute-uuringud · Sünnieelne keskkond (nt kas monosügootsed kaksikud olid samas koorionis [välimine lootekest] või eraldi · Päritavus kasvab vanusega Inimene kujundab keskkonda Perekeskkonna mõju taandub (osaliselt) vanuse kasvades Geneetiliste erinevuste mõju kumuleerubIntelligentsuse päritavus · Geenid ja keskkond ei ole sõltumatud
ekstraverts. Dopamiin - ekstraverts on paremaks soorituseks vaja rohkem stimulatsiooni. Aktiivsus ja tähelepanu häire korral aitavad stimulandid, kuna aitavad väheaktiivseid neurotransmitterite süsteeme aktiviseerida Võitle- ja põgene reaktsioon emots käitumine on seletatav 3 neuroloogilise süsteemiga BIS, BAS ja Fight or flight system Kalat - emotsioonide asukoht: limbiline süsteem, enim uuritud amügdalat Jaak Panksepp - afektiivne neuroteadus - rotikõdistamine (loomade emotsioonid) - teadvus on evoluts käigus ehitatud emotsionaalsele baasile - imetajatel on sarnane baas - uusaju koore eemaldamine jätab baasilised afektid alles positiivsed afektid- mugavustsoon toetab ellujäämist negatiivsed- ebamugavustsoon, ellujäämine võib olla raskendatud - BIG 7 (7 afektiivset närviringet) seeking/otsimine, rage/raev, fear, lust, care, panic/grief, play Baastasandi emotsiooniringed:
- Interdistsiplinaarne – meetodid räägitakse omavahel läbi ja luuakse ühine meetod Kognitiivteadus – mudelite loomine. Kognitiivne neuropsühholoogia - Assotsiatsioon – ülesanne A ja B on korraga häiritud - Dissotsiatsioon – ülesanne A on häiritud, B mitte - Topelt-dissotsiatsioon – mõnel juhul on häiritud A ja mitte B, aga mõnel teisel juhul B ja mitte A Kognitiivne neuroteadus ehk ajukuvamine - EEG – elektroentsefalograafia – peegeldab piisavalt suure kortikaalse rakkuderühma postsünaptiliste potentsiaalide sünkroonsust - MRI - TMS – transkraniaalne magnetstimulatsioon – võimaldab põhjuslikke seoseid üsna hästi mõõta - Mõned on paremad ajas ja mõned on paremad ruumis Kognitiivse süsteemi mudeli parameetrid: - Meelde ei saa jääda rohkem kui… (see mis on nägemisväljast kaugemal nt)
Nt füüsikuil on tavaks uskuda, et inimvaimust sõltumatu füüsikaline maailm eksisteerib. Mis laadi uskumus see on, on vaieldav. Teadus ei ole suutnud ära seletada, miks ja kuidas mateeria, elu ja inimteadvus üldse tekkisid. Nt Oxfordi religioonifilosoof Richard Swinburne (sünd. 1934) väidab kangekaelselt, et parim seletus neile (ja paljudele teistele) nähtustele ongi see, et eksisteerib Jumal/Looja. Swinburne on teist. 102. Religioosne kogemus ja neuroteadus Religioonide oluliseks lähtekohaks on müstilised religioossed kogemused. Tänapäeval uuritakse neid kogemusi neuroteaduslike vahenditega. Mis täpselt toimub selle inimese ajus, kes mediteerides või palvetades kogeb ekstaatilist ühtsust kõiksuse või Jumalaga vmt? 103. Miks usuvad inimesed üleloomulikku? Evolutsioonibioloogilised küsimused ja seletused: Milline on religiooni funktsioon bioevolutsioonis?Kas religioon aitab inimesel keskkonnaga
ökoloogiline valiidsus: *representatiivsus? *üldistatavus? Kognitiivne neuropsühholoogia - kognitiivsete protsessorite e. moodulite uurimine. Sõltumatute moodulite eristamine. Dissotsatsioonid: *topeltdissotsatsioonid, *moodulis A ja B Kognitiivteadus on kognitiivsete süsteemide komputatsiooniliste mudelite loomine - Kognitiivsed võrgustikud. 2 Kognitiivne neuroteadus peaaju uurimine, kognitiivsete protsesside aluseks olevate struktuuride ajaliseks ja ruumiliseks lokaliseerimiseks. Pigem kus ja millal, mitte kuidas. 1. Tingitud potentsiaalid (ERP) - EEG põhine aju elektrilise aktiivsuse mõõtmine peanaha pinnalt 2. Positron-emissioon tomograafia (PET) - Teatud radioaktiivsete isotoopide tuumad emiteerivad positrone. Kui positron põrkub elektroniga, tekib kaks gamma kiirt, mis levivad vastassuunas ning on mõõdetavad. 3
füüsikaseaduste järgi teadvus ja mis see Universum ( ning ka see teadvus ) ise oma olemuselt on. Maailmataju käsitleb teadvuse olemuse ja Universumi olemuse vahekorda. Näiteks Universumi füüsikaline olemus seisneb selles, et Universumit ei ole tegelikult olemas. On olemas kaks peamist põhjust arvata, et miks Universumit ei ole tegelikult olemas. Esiteks on see, et tänapäeva füüsikaseadused ei anna meile vastust Universumi olemuse küsimusele ( nii nagu ei anna neuroteadus teadvuse olemuse küsimusele ). Näiteks mis on aeg, ruum või mass? Ja teiseks on see, et Universumi olemus tuleb välja ajas rändamisest. See näitab seda, et aega tegelikult ei eksisteeri. Kogu aeg eksisteerib korraga. Minevik, olevik ja tulevik on suhtelised mõisted, sest see sõltub ajast, milles inimene parajasti viibib. Kogu aeg sarnaneb videomagne- tofoni kassetile salvestatud kujutisega. Universumi mitte-eksisteerimine tähendab seda, et
Pauli keeluprintsiip kehtib fermionide jaoks, kuid bosonitele see printsiip ei kehti. Ka inimese ajus esinevad füüsikalised väljad. Näiteks neuronitel ja neuronipopulatsioonidel esinevad just rütmilised aktiivsused, mida väljendab neuronite erutatavuse ja pidurduse vaheline ,,üles-alla" võnkumine. Neuroni aktiivsus tähendab neuroni laenglemist ( neuron saab laengu ehk neuronit ümbritseb elektriväli ) ja seega esineb ( muutuv ) elektriväli. Nüüdisaegne neuroteadus peab aju rütme väga olulisteks, sest neid seostatakse mälu, tähelepanu, teadvuse ja isegi aju üldiste funktsioonidega nagu näiteks integreerimise ja ennustamisega. Näiteks neuronite rütmilised võnkumised kontrollivad aju neuronaalset erutatavust. Pealegi neuronite rütmilisi võnkumisi nimetatakse neuroteaduses ostsillatsioonideks. Näiteks ostsillatsioonid mõjutavad seda, et kuidas võnkuvad neuronid võtavad vastu sisendit. Ka aju poolt tehtavad ülesanded ja selle seisundid on
füüsikaseaduste järgi teadvus ja mis see Universum ( ning ka see teadvus ) ise oma olemuselt on. Maailmataju käsitleb teadvuse olemuse ja Universumi olemuse vahekorda. Näiteks Universumi füüsikaline olemus seisneb selles, et Universumit ei ole tegelikult olemas. On olemas kaks peamist põhjust arvata, et miks Universumit ei ole tegelikult olemas. Esiteks on see, et tänapäeva füüsikaseadused ei anna meile vastust Universumi olemuse küsimusele ( nii nagu ei anna neuroteadus teadvuse olemuse küsimusele ). Näiteks mis on aeg, ruum või mass? Ja teiseks on see, et Universumi olemus tuleb välja ajas rändamisest. See näitab seda, et aega tegelikult ei eksisteeri. Kogu aeg eksisteerib korraga. Minevik, olevik ja tulevik on suhtelised mõisted, sest see sõltub ajast, milles inimene parajasti viibib. Kogu aeg sarnaneb videomagne- tofoni kassetile salvestatud kujutisega. Universumi mitte-eksisteerimine tähendab seda, et
annaabi.ee 
