Friedrich August von Hayek (Lühitutvustus) Friedrich August von Hayek sündis 8. mai 1899 Viinis intellektuaalide katoliiklikku perekonda. Ta kaitses Viini Ülikoolis doktorikraadi õigusteaduses ja politoloogias, lisaks on ta ka psüholoogiat ning majandusteadust õppinud. Pärast seda, kui Saksamaa Austria annekteeris sai Hayekist Suurbritannia kodanik. Ta oli majandusteadlane ja poliitiline filosoof, kelle majandusteooria oli juba 1930ndatel tuntud ja hinnatud, kuid tema mudeleid vaidlustasid John Maynard Keynesi järgijad, kes
The Constitution of Liberty F.A. Hayek Friedrich Hayek oli kahtlemata möödunud sajandi üks mõjukaimatest liberaalsetest mõtlejatest. 20. sajandi keskpaiku kirjutatud teoses The Constitution of Liberty püüab Hayek taasesitada liberalismi algupärast ja tõelist olemust, mis eeldab riigi sekkumise ja võimupiiride minimaalseks taandamist, et tagada nõnda kõige olulisem poliitiline eesmärk: individuaalne vabadus. Negatiivses võtmes avatavat individuaalset vabadust määratleb Hayek seejuures nimetatud teose avalausetes kui "inimeste säärast olukorda, kus ühtede sunnivõim teiste üle on kärbitud niivõrd, kui see inimühiskonnas üldse võimalik on" (Hayek 2007: 104)
Päivi Margna Form 11 FILM REVIEW Film: Desperado Genres: Thriller, crime drama Director: Robert Rodriguez Release date: 25 August 1995 Main actors: Avtonio Banderas, Salma Hayek, Joaquim de Almeida Company: Columbia TriStar Desperado is a crime drama written, directed and edited by Robert Rodriguez. It was released on August 25, 1995. Desperado is the sequel to El Mariachi and stars Antonio Banderas as musician El Mariachi. Mariachi is a musician who gets mistaken for a hitman tries to avenge the murder of his girlfriend. The movie also stars Salma Hayek, Quentin Tarantino, Steve Buscemi and Cheech Marin.
) W.Wight Medik. ex D.Fairchild Lens culinaris Medik. harilik lääts Ervum orientale Boiss., Lens orientalis (Boiss.) subsp. orientalis Hand.-Mazz. (Boiss.) Ponert Cicer ervoides Brign., Ervum hohenakeri karvane lääts Fisch. et C.A.Mey., Ervum lenticula Schreb. ex Sturm, Ervum ervoides (Brign.) Hayek, Lens lenticula (Schreb. ex Sturm) Alef., Lens Lens ervoides lenticula (Schreb.) Webb et Berthel., Lens (Brign.) Grande nigricans (M.Bieb.) Godr. subsp. ervoides (Brign.) Ladiz., Vicia ervoides (Brign.) Fiori, Vicia lenticula (Schreb. ex Sturm) Arcang., Vicia lenticula (Schreb.) Janka Eestikeelsete taimenimede andmebaas
jookseme katri ja marti, ise teadmata, miks tegelikult jaanipäeva peetakse, mida kujutab endast munadepühad, miks joostakse marti ja katri. Kõige rohkem neist pühadest on tuntud jõulud ja jaanipäev. Me kõik teame, et jõulud on seotud Kristuse sünniga, kuid põhjust, miks peetakse jaanipäeva ei tea paljud inimesed. Oleme unustanud paljude tähtpäevade tegeliku tähenduse. Nobeli majanduspreemia laureaat Friedrich Hayek küsis ühes oma kirjutises: "Miks kanduvad traditsioonid põlvkonnalt põlvkonnale üle, olgugi et neile enamasti vastu punnitakse, olgugi et nende mõju ei osata hinnata?" Ja vastas ise: "Need inimrühmad, kes traditsioonidest kinni peavad, jäävad lihtsalt ellu ja nende arvukus suureneb." Eestlaste häda on traditsioonide puudus, kommete ja tavade puudumine. Noored teavad rahvuspühadest ja tähtpäevadest täpselt nii palju kui koolis selles räägitakse
Täpselt nii kandub ajas pidevalt edasi Voldemar Panso suur teatriime, uuendus, kui nii võib öelda Lavakool, see Püha Teatrigraal. Traditsioonidega on veidi teisiti. Me jookseme marti, sööme jõuludel verivorsti ning pistame jaanipäeval tule otsa suurele lõkkele. Saksadele õite paganlikud tundunud toimetused on nii igiomaseks saanud, et aastavahetust hapukapsata vastu võtta oleks kui ujuda veeta meres. Nobeli majanduspreemia laureaat Friedrich Hayek küsis ühes oma kirjutises: ,,Miks kanduvad traditsioonid põlvkonnalt põlvkonnale üle, olgugi et neile enamasti vastu punnitakse, olgugi et nende mõju ei osata hinnata?" Ja vastas ise: ,,Need inimrühmad, kes traditsioonidest kinni peavad, jäävad lihtsalt ellu ja nende arvukus suureneb." Pisikesi mööndusi tehes, võib ka eestlasi pidada oma uskumustest ja tavadest kõvasti kinni hoidmaks rahvaks. Kuigi meie arvukus just ei suurene, ei ole murdnud Maarjamaa rahvast ei sirp ja
Sotsiaalset soodustamist mõjutavad Ülesanne on lihtne + Ülesanne on keeruline - Kõrge enesehinnang + Madal enesehinnang – Pikaajaline ja spontaanne Turumajandus Adam Smith- iseenda huvides vabalt tegutsevad inimesed aitavad kaasa õldise heaolu kasvule. Nähtamatu käsi suunab majandust efektiivsema ressursside paigutuse suunas. Freidrich A. Von Hayek- vabas turumajanduses tekib spontaanselt efektiivsem süsteem kui tsenraalse planeerimise teel. Turg on kõige täiuslikum aju meie planeedil. Avaliku arvamuse mõiste kaks külge Avalikkuses esitatud arvamused Jürgen habermas: avalikkuse kujunemine Arvamusliidrid, ajakirjanikud, vaimueliit Meedia analüüs (kontentdiskursuse analüüs) Häälekas vähemus Enamike inimeste arvamus George Gallup: public opinion research
- demokraatia põhiülesanne on v'hemust huvide kaitsmine. iseloomustab: 1. mitte ühelgi eliidil pole õigust pretendeerida kogu ühiskonna huvide esindamisele. 2. iga grupp püüab avaldada mõju poliitiliste otsuste vastuvõtmisele. 3. valituse ülesanne on olla vahekohtunikuks nende gruppide omavahelises suhtluses. 4. massidel on õigus osaleda poliitilistes protsessides. - hetkel on see läänes (tööstusriikides) kõige popim demokraatia mudel. LEGAALNE DEMOKRAATIA. - F. Hayek - "demokraatia põhiülesanne on vabaduse kaitsmine" iseloomustab: 1. seadus on üle rahva tahtest. 2. riik toimib õigusriigi põhimõttel. 3. riik tuleb eraldada tsiviilühiskonnast. 4. riiklik reguleerimine majanduses peab olema minimaalne. 5. majanduslike huvigruppide tegevus peab olema rangelt reguleeritud.
Rootsi keskpanga majandusauhind Alfred Nobeli mälestuseks asutati 1968. aastal seoses panga 300. aastapäevaga. Tavaliselt omistatakse auhind juba aastatetaguse töö eest, millel on olnud teerajaja tähtsus. Nii on preemia saaja keskmine vanus tavaliselt 70 aastat, vaid mõni üksik on olnud noorem. Kokku on majandusauhinna lauereaate tänaseks 58, sest mõnel aastal on preemia läinud jagamisele. Preemia saajate seas on sellised tuntud nimed nagu Milton Friedman (1976) ja Friedrich Hayek (1974), samuti Robert Mundell (1999) ja Joseph Stiglitz (2001). Preemia saajatest on 38 olnud ameeriklased, kaheksa laureaati on tulnud Suurbritanniast, kolm Norrast ning kaks Rootsist. Ühe korra on tunnustuse pälvinud Kanada, Iisraeli, Saksamaa, Prantsusmaa, Hollandi, India ja endise Nõukogude Liidu majandusteadlane. Laureaatide seas pole seni ühtegi naist.
Teiseks, sotsiaalsed ning majanduslikud erinevused peavad olema niiviisi ehitatud: et suurimaid hüvesid saaksid kõige vähem priveleegeritud ühiskonnaliikmed vastavalt järeltulevate põlvkondade ees vastutuse printsiibile (just savings principle) ning õiglase ebavõrdsuse printsiibile (the difference principle); töökohad ning riigiametid peavad olema kõigile kättesaadavad võimaluste võrdsuse alusel. Majandusteadlase, Nobeli preemia laureaadi Friedrich August von Hayek arvamusel evolutsioon ei või õiglane olla. Kuna iga muutus viib ühte osapoolt võidule ning teist kaotusele, õigluse nõue võrdub arengu lõpuga. Minu meeles saab seda väidet käsitleda ka õiguse raames. Sest õigus ka pole staatiline. Muutuvad ajad, inimesed, nende vajadused ja moraalprintsiibid, seega õigus peab ka nendega koos arenema. Muidu ühel hetkel me jõuame anarhiani, kui õigused ning seadused ei vasta enam ühiskonna nõudele. Seepärast võib
rahvuslusse rahvuslus suhtumine Tugev heaoluriik kõigile Turvavõrk abivajajatelePositiivne heaolu ehk heaoluriiki sotsiaalsete investeeringutega riik tuntumad esindajad Olof Palme Milton Friedman Anthony Giddens Willy Brandt Friedrich Hayek Tony Blair kõrgaeg 1960ndad 1980ndad Millenniumivahetus Konservatismi pehmemaks haruks on kristlik demokraatia, mis kujunes Mandri Euroopas II maailmasõja järel. Kristlik demokraatia pöörab rohkem tähelepanu heaoluriigile ja kodanikuühiskonnale. Leitakse, et turumajandus põhjustab liiga suurt majanduslikku ebavõrdsust ning riigi ja kolmanda sektori ülesanne on seda leevendada
olümpiadeviisi kasutades „kiiremini, kõrgemale, kaugemale“ põhimõtet. Orjuse küsimus üleüldiselt- kas meie kõik oleme tänapäeval millegi orjad? Seostamine: Naiste õigused- Khaled Hosseini „Tuhat hiilgavat päikest“, George Bernard Shaw „Pygmalion“, Henrik Ibsen „Nukumaja“, Šveits- demokraatlik riik, kuid naiste õigused tagaplaanil (alles 1971.aastal said valimisõiguse), Orjus, vabadus, sõltuvus- Jaan Kross „Keisri hull“, Friedrich August Hayek „Tee orjusesse“, A. Saint-Exupery „Väike prints“ Mustanahalised- Harper Lee „Tappa laulurästast. Võrdlus Eestiga- Sofi Oksanen „Puhastus“
poliitline süsteem, nutitelefon, inimorganism Bensiini hind aktsiis, toornaftahind (OPEC), maailmakord (tornaado, puurkaev läheb põlema, mingi uus tuumalepe, mis võib viia hinna alla). Näited: Poliitika raske kontrollida, mis toimub välispoliitikas või Nutitelefon helistamine, ilmateade, sotsiaalmeedia *ühtset määratlust on raske leida, mitmete erinevate osade interaktiivsus John Holland millal algab ja milla lõpeb? Ntks millega algab ja lõpeb liivahunnik, mitu tera? Hayek inimene oma mõistusega ei suuda tabada, kuidas toimib ühiskonda ega teha ennustusi seejuures; normid peavad olema võimalikult vabad ja riiik peaks võimalikult vähe reguleerima, inimesed käituvad spontaanselt vastavalt sellele kuidas on nende huvid Herbert Spencer kõik aspektid ja iseõppivad agendid *ettetrükitav tekst telefoni poolt, youtube'i soovitused; tegeletakse ka tehinintellekti küsimusega; milline näeb välja maa peale ühiskonna väljasuremist?
Tänapäeva ettekujutus tehnikast vahend ja inmlik tegevus = tehnika instrumentaalne ettekujutis (kuid see ei näita ta olemust) objektiveeriv mõtteviis. Tehnika olemus seotud ilmnemisega. Sest ilmnemisel (tõe vald) põhineb esiletoomine. Ilmnemise viis looduses varjunud energia vabastatakse - vormitakse ümber varutakse -. Moodsa tehnika olemus nimetame seda seadestuks. 32. Bioloogilise ja kultuurilise arengu filosoofilised aspektid. Karl Raimund Popper, Friedrich August Hayek, George Soros. Olid sotsialismi kriitikud, sotsiaaldemokraadid. KARL RAIMUND POPPER (1902-1994) Sündis Viinis, suri Londonis. Austria juudi päritolu briti filosoof. Noorena vasakpoolne kritiseeris ka enda varasemaid vaateid. Popper ja Hayek:"Kes nooruses pole olnud vasakpoolne, pole südant; kes aga vanemas eas ikka veel vasakpoolne on, sellel jääb puudu mõistusest." Mitte kellegi käes ei ole lõpliku tõe monopoli. Nii teadmised kui ka ühiskonnakorraldus
mõjutustest (eraldivõetuna ei anna testid head tulemust ning ka koosvõtuna ei ole tulemus rahuldav). o Chicago koolkond. J. Stigler ja H. Demsetz. Eesmärgiks tarbijate heaolu, olulisimaks mõõdupuuks efektiivsuskriteerium. Konkurents tugevamate ellujäämine, efektiivselt suudavad toota vaid suured ettevõtted, aktiivne konkurentsipoliitika ebaefektiivne. o Klassikalis-evolutsiooniline lähenemine. Hayek, Mises, Kizner. ,,Loova hävitamise protsess" Konkurentsipoliitika põhiobjektisks konkurentsivabadus. 14. Euroopa Liidu konkurentsipoliitika eesmärgid ja põhivaldkonnad: Keelustatakse kahe või enama ettevõtte vahelised kokkulepped või kooskõlastatud tegevus, mis mõjutavad liikmesriikide vahelist kaubandust ja piiravad konkurentsi ühisturul. Keelustatud on ka turu jaotamine, hindade fikseerimine, kogustealased kokkulepped, pakkumise piiramine ning diskrimineeriv turustamine.
ratsionaalsem majandussüsteem. Majanduslik humanism: *Vaba turg; * Vaba konkurents; * Vabadus monopolidest. Nende kolme vabaduse saavutamine on iga riigi eesmärk. Turusuhete esmatähtsus. 4. Mida mõistab W. Eucken majandustasakaalu all? Vaatleb tasakaalu kui võimalust valida kõige ratsionaalsem majandussüsteem. Tasakaal tähendab majandusliku efektiivsuse ja õigluse ühendamist. Kindlustada funktsioneerimisvõimeline ja õiglane kord. 5. Mida uut tõi majandusteadusesse Hayek? (,,Rahateooria ja majandustsükkel", ,,Kasum, protsent ja investeeringud", ,,Kapitali puhasteooria") Oli seisukohal, et turg on majanduselu reguleerimise universaalne instrument. Hinda pidas ta signaaliks turuosalistele, mille alusel tehakse turul otsused. Samas juhtis F. Hayek tähelepanu informatsiooni paratamatule piiratusele majandusotsuste tegemisel. Ta väitis, et riiklikud rahasüstid ja teised stabiliseerimismeetmed vaid süvendavad majanduskriisi
lähenemine. Sotsiaalne ja majanduslik ebavõrdsus on õigustatud vaid juhul, kui see on seotud. a – erisuse printsiibiga, mille eesmärgiks on parandada kõige vähem kindlustatud elanike olukorda. b- võrdsete võimaluste printsiibiga, mille järgi kõikidele ametitele saab kandideerida ausal ja avalikul konkursil ● Võrdsete võimaluste printsiip Printsiipide vastuolu korral tuleb rakendada prioriteedireegleid – vabadus on ülim. Friedrich Hayek (1899-1992) Lähtub spontaansest korrast, mis väljendub loomuõiguses. Loomuõigus ei tulene universaalsetest väärtustest, vaid kujuneb aja jookusl ühiskonna siseselt suhtluse kaudu. Positiivne õigus on eelkõige valitseva võimu tahte pealesurumine, mistõttu tuleb positiivset õigust vältida - tegemist võib olla vaid raamistikuga, milles ei tohi väljenduda konkreetseid eesmärke.
‚Turustruktuuri, -käitumise ja –tulemuse testid.. on mõjutatud makro- ja mikrotasandi mõjutustest (eralduvõetuna ei anna testid head tulemust ning ka koosvõtuna ei ole tulemus rahuldav). Chicago koolkond. J. Stigler ja H. Demsetz. Eesmärgiks tarbijate heaolu, olulisimaks mõõdupuuks efektiivsuskriteerium. Konkurents tugevamate ellujäämine, efektiivselt suudavad toota vaid suured ettevõtted, aktiivne konkurentsipoliitika ebaefektiivne. Klassikalis-evolutsiooniline lähenemine. Hayek, Mises, Kizner. „Loova hävitamise protsess” (innovatsiooni ja imitatsiooni faas). Heuss’i neljafaasiline turu arengumudel (innovaatorid e pioneerid, spontaalselt reageerivad, konservatiivsed ettevõtjad). Konkurentsipoliitika põhipbjektisks konkurentsivabadus. 16. Euroopa Liidu konkurentsipoliitika eesmärgid ja põhivaldkonnad Keelustatakse kahe või enama ettevõtte vahelised kokkulepped või kooskõlastatud tegevus, mis
lühiajalise lõbu pärast. Klassikaliste liberaalide nägemuses on vabadus, eraomand ja turg tihedalt seotud.. Nende meelest on eraomand ainus vabaduse kaitsmise efektiivne vahend. 1990.aastaid võib nimetada tagasipöördumiseks liberalismi kui ainult poliitilise doktriini juurde (tagasipöördumine juurte juurde). Neoliberalism Mõistet kasutas esimesena 1939 aastal Genfis toimunud konverentsil grupp majandusteadlasi (W.Röpke, W.Eucken, F.A.von Hayek jt). Toona mõisteti selle all majanduspoliitilist konseptsiooni, mis rõhutas konkurentsi riiklikke raame. Pärast II maailmasõda nimetas von Hayek neoliberalismi sotsiaalsete institutsioonide konseptsiooniks. Hayeki teooria on neoliberalismi teoreetiline tuum. Veel esindavab neoliberalismi Chicago koolkond Milton Friedman, Georg Stigler jt. Neoliberalism lähtub klassikalise
Sealt tuleb palju termineid, mida me praegu kasutamine. Elas Londoni suurema ajast. John Meynard Kaynes-Inglise majandusteadlane, A. Marshall vastand. Maj isendaga hakkama enam ei saanud (liiga keeruliseks muutus). Milline on riigi sekkumine ? 80ndad majanduse peenhäälestamine. Suur tööpuudus-mida riik peaks tegema ? Suure vabaturumajanduse väiksem regulatsioon. Tekkisid vastuolud. Võtke laenu, tehke investeeringuid, siis hakkab maj käima. Friedrich Hayek- riigi liigne sekkumine, Kaynes ja Hayek enamvähem samal ajal tegutsenud Inglismaal. Heade aegade teadlane. Kriis ongi hea, viis maj välja valed investeeringud, ressursid paigutatakse õigetesse kohtadesse. Pigem filosoofiline mõtlemine. Kui on suur vaesus, siis keegi hakkab rääkima, et ongi hea et vabrikud pannakse kinni… M. Friedman (üleval paremal)-Valiku vabadus, Kapitalisem ja vabadus (raamatud). USA majandusteadlane 20.saj
domineerisid üha globaliseeruvamas maailmas ning protektsionism ja sekkuvad poliitikad olid mittetõhusad (1970ndate majanduskriisi õppetunnid). b) siseturu loomine kui senise koostöö tagajärg, nt 1979.a käivitus Euroopa Rahasüsteem (EMS), 1983.a Euroopa Suurtöösturite Ümarlaud, kus tehti ettepanek ühisturu parandamiseks, jne. 24. Milline vaidlus oli neoliberalistide ja sotsiaalse turumajanduse pooldajate vahel ühtse siseturu loomisel? • Neoliberalism (F. Hayek ja M. Friedman) - arusaam, et ühiskonna ainsaks ühendavaks jooneks on üksikindiviid, koos usuga, et vaba turg reguleerib ühiskonda paremini iseenesest kui kui mingi väline regulatsioon. Neoliberaalid pooldavad alati igat dereguleerimist ja privatiseerimist. • Sotsiaalne turumajandus on vastandiks nii sotsialistlikule plaanimajandusele kui ka liberaalsele ohjamata majandamisviisile. Vabaduse ja vastutuse tasakaalustatus. Sotsiaalse
Väita justkui oleks N-vabaduse ja P-vabaduse näol tegemist kahe vabaduse liigiga, on eksitav! Kogu vabaduse diskussiooni saab analüüsida ühte tüüpi vabaduse kolme eri aspekti kaudu.S on vaba C-st, tegema (saavutama) A S: Kes/mis on vaba? (st toimija, subjekt) C: Millest vaba? (st takistused, piirangud) A: Mida tegema? (st taotlused, sihid) 5. Iseloomustage erimeelsusi vabaduse takistamise/piiramise küsimuses? Liberaalid/libertaarid (Hayek) pigem eitavad: Vabaduse piiramine ainult siis kui keegi kavatsuslikult takistab. Sotsialistid/egalitaarid (Cohen, Sen) pigem jaatavad: Inimesed vastutavad oma tegude eest, mis mojutavad kaudselt, kuid siiski kausaalselt (nt vaesed kapitalistlikus ühiskonnas ei ole vabad). 6. Milles seisneb Milli vabaduse e. kahjuprintsiip? Negatiivne vabadus: Vabadus on kitsenduste (piirangute, sekkumise jms) puudumine. Oled N-mõttes vaba, kui sind keegi ei sunni, ega takista su tegemisi.
koguse, kus täiendava ühiku tootmise kulu (piirkulu) võrdub hinnaga, mida tootja hüvise müümisel saab MC=p. Efektiivsus nõuab, et täiendavast tooteühikust saadav piirkasu võrduks tootmise piirkuluga, vastasel juhul jääks ruumi Pareto täiustuseks. Turutasakaalu punktis: ettevõtte piirkulu = p , tarbija piirkasu =p piirkasu =piirkulu efektiivsus Kui MB > MC, tuleks tootmist laiendada Kui MC > MB, tuleks tootmist vähendada Turu eelised – Hayek: efektiivsus ja vabadus Hayek: rikkaks saavad need, kes teiste eesmärkidele kõige rohkem kaasa aitavad (ehk kes kõige enam oma kasu maksimeerivad). Oli sotsialistliku planeerimise kriitik Turu saavutus: pole vaja ühiseid eesmärke, et ühiskonnas koos elada. Turg võimaldab ühiskonnal koos püsida, aitame kaasa teiste inimeste eesmärkidele. Inimesed ei ole kulu-tulu analüüsi tegemisel nii järjepidevad kui ratsionaalse valiku mudel eeldab. Ha-Joon Chang: täiesti vaba turgu pole olemas, iga turgu iseloomustavad
o Kesksed terminid kokkuvõtteks: - indiviidide ‘loomupärased’ õigused, - utilitarism (Jeremy Bentham, ‘Moraali ja seadusandluse põhimõtted’, 1789), - laissez-faire (Adam Smith, ‘Rahvaste rikkus’, 1776), ‘nähtamatu käsi’, - sotsiaaldarvisnism (Herbert Spencer, ‘Inimene riigi vastu’, 1884), - sotsiaalliberalism, - keneisianism (John M. Keynes), - monetarism (Friedrich von hayek, Milton Friedman), uusliberalism. Ideoloogia mõiste areng Ideoloogia mõiste sünd Prantsuse revolutsioonis (1789-1799) o Valter LaFeber -- Prantsuse revolutsiooni poliitiline pärand; Prantsuse revolutsiooni eesninad vajasid õigustust oma tegevusele ning sisusid selle filosoofide kirjutistega (monarhia suhtes kriitiliste kirjutistega -- Voltaire, Montesquieu); kontseptsioon valgustusest <-- homogeenne
sots.partneritega state” Võrdsus Klassiühiskond Ebavõrdsus motiveeriv. Ebavõrd kontraprodukt. loomulik, vastab igaühe Igaühest miljonär riik peab liiga suurte panusele erisustega tegelema Uusparempoolsus: Ideoloogiana: Friedman, Hayek, Niskanen. Praktikutena: Reagan, Thatcher. Riik kui osa probleemist, mitte lahendusest. Ratsionaalse valiku teooria ja nn public choice koolkond. Reaganoomika: Majandusedereg.: Tulumaksude alandamine, et elavdada majan., inflatsiooni ohjamine. Avaliku sektori kulude kärpimine, New Public Management: Erasektori põhimõtete rakendamine avalikussektoris. Rahvusvaheliste organisatsioonide toetus - World Bank, IMF. Thatcherism: Erastamine- recommofication. Välja kontraktimine- restrechment
· imiteerimise teel levivad ka näiteks enesetapud (vaidles Durkheimiga) · innovatsioonid sünnivad erinevate sotsiaalsete mõjude kombineerumisest ühes indiviidis · innovatsioon levib ringina algpunktist imiteerimise teel laiali Turumajandus Adam Smith (1723-1790) · iseenda huvides vabalt tegutsevad inimesed aitavad kaasa üldise heaolu kasvule. "nähtamatu käsi" suunab majanduse efektiivsema ressursside paigutuse suunas. Friedrich A. von Hayek (1899-1992) · vabas turumajanduses tekib spontaanselt efektiivsem süsteem kui tsentraalse planeerimise teel. Turg on kõige täiuslikum "aju" meie planeedil. Avalik arvamus · Jürgen Ligi: vajalike otsuste läbisurumiseks tuleb avalikust arvamusest üle olla. Mõiste kaks külge · Avalikkuses esitatud arvamused enamike inimeste arvamus · Jürgen Habermas: avalikkuse kujunemine George Gallup: public opinion
jääma indiviididele, sest põhiseaduse võtavad vastu indiviidid. Valitsusel on indiviidide poolt delegeeritud kompetents. Buchanani ja Tullocki sõnul on legitiimne vaid konsensuslikult vastuvõetud põhiseadus. Praktikas ei ole võimalik konsensust saavutada, vaid tuleb püüelda võimalikult sellele lähedase häälteenamuse poole. 67. Selgitage avaliku sektori majandusliku evolutsiooni teooria (A. Hayek) põhipostulaatide olemus: spontaanne kord ja abstraktsed reeglid; süsteemide konkurents ja evolutsiooniline parema võidukäik? Spontaanne kord tekib indiviidide vastastikuse toime tulemusena. Seda ei saa luua teadlikult moodustatud institutsioon. Seega ei saa turg tekkida planeeritud organiseerimise tulemusena, vaid see tekib indiviidide iseseisvast nõudlustest ja pakkumisest. Abstraktsed reeglid on keskkond, milles spontaanse korra evolutsioon toimub. Need on
kui ülesanne on keetuline. Kui enesehinnang on kõrge siis see soodustab töö tegemist; kui enesehinnang on madal siis see ei soodusta töö tegemist. Pikaajaline ja spontaanne Turumajandus isereguleeriv kollektiiv: Adam Smith (1723-1970) iseenda huvides vabalt tegutsevad inimesed aitavad kaasa üldise heaolu kasvule. ,,Nähtamatu käsi" suunab majandust efektiivsema ressursside paigutuse suunas. JA Friedrich A. von Hayek (1899-1992) vabas turumajanduses (tehakse kõike kõige efektiivsemalt) tekib spntaanselt efektiivsem süsteem kui tsentraalse planeerimise teel. Turg on kõige täiuslikum ,,aju" meie planeedil. Organiseeritud ja pikaajaline Sotsiaalsed liikumised: peetakse silmas mingisuguse hulga inimeste läbimõeldud tegutsemist mingi ühise eesmärgi nimel. Enamasti peetakse silmas poliitilist saavutust aga see võib olla ka poliitikast väljapool seises liikumine. Peetakse silmas 4 liikumist: 1
.. mitte lennata nagu kotkas ega ujuda nagu vaal ei ole vabaduse puudumine" Helvetiu Mõned probleemid a) Vaesus/töötus? : Kas majanduslikud asjaolud on ka vabaduse takistajateks? Kas töötus ja vaesus teevad inimesi lihtsalt võimetuks (teatud tegevusteks, nt leiva ostmiseks) või (ka) mitte-vabaks? "inimese ilmajätmine hädavajalikust on suurem sekkumine vabadusse kui see, kui tal takistatakse kogumast ülearust. " Bertrand Russell (1994: 85) Kuidas vastata? Liberaalid/libertaarid (Hayek) pigem eitavad: - Vabaduse piiramine ainult siis kui keegi kavatsuslikult takistab. Sotsialistid/egalitaarid (Cohen, Sen) pigem jaatavad: - Inimesed vastutavad oma tegude eest, mis mõjutavad kaudselt, kuid siiski kausaalselt (nt vaesed kapitalistlikus ühiskonnas ei ole vabad). Kas tegemist on ratsionaalselt lahenduva probleemiga? Kas ühed eksivad ja teistel on õigus? Või on pigem tegemist maailmavaatelise küsimusega? b) Ähvardused
annaabi.ee 
