jõe kallastel kividel päikest võtta. Magavad talveund väikeloomaurgudes maa all. Toitub väiksematest loomadest, linnupoegadest rohukonnadest… neist, kellest jõud käib üle. Rästik on elussünnitaja, sünnitab elusad pojad. Pesakonnas on umbes 10 poega ja nad sünnivad suvel. Hammustab vaid kaitseks või jahti pidades. Rästikut ei pea kartma, inimese lähenedes ta varjub. Ta on Eestis ainus mürgine roomaja, torkima minna ei tohi, kaitseks hammustab. Rästik on looduskaitse all, sest talle sobivaid elupaiku jääb järjest vähemaks
Selts Prussakalised Liikide arv Eestis 5 liiki Silmad liitsilmad Suised mälumissuised Tundlad pikad harjastega kaetud tundlad Jalad 6 jalga Tiivad eestiivad, kattetiivad, tagatiivad Areng(moondeta/vaeg-või täismoone) vaegmoone Lõimetishoole puudub Toitumine kõigesööjad Enesekaitse haisunäärmed metsprussakas,harilik Esindajad(2) prussakas Sihktiivalised Ühepäevikulised 39 liiki 45 liiki enamasti 3 täppsilma turbansilmad, täppsilmad hüppejalgadeks muundunud tugevad tagajalad haukamissuised hüppejalgadeks muutunud ...
III ETAPP(3-6.a) Initsiatiivi või süütunde tekkimine, autoriteediks saab samast soost lapsevanem. IV ETAPP(6- piirkonnad, naudingut pakub imemine. Oraalne rahuldamatus- probleemid täiskasvanueas. Laps vajab toitu ja armastust. Kuiei saa seda piisavalt- tekib aplus, 12.a) Ettevõtlikkuse või alaväärsuse tekkimise aeg, vajadus lahendada konflikt töökuse, kohusetundlikkuse ja alaväärsuse vahel. Sellel eluperioodil saab ahnus, omamiskirg. Oraal- agressiivne faas-laps hammustab. Täiskasvanueas sarkasm, agressioon, klatsh, ka hammustavate kommentaaride tegemine on alguse enesehinnangu kujunemine, mis võib kujuneda negatiivseks. Nooremas koolieas oluline autoriteet- eriti õpetaja autoriteet. Formeerub enesehinnang, sellega seotud. II-ANAALNE FAAS(1 -3 a) Personaalsuse arengul oluline. Potitamisega seotud probleemid, tekivad esimesed distsipliini kogemused. Selle mis sõltub õppeedukusest ja kaaslaste hinnangust. Poistel tekivad probleemid õppimises
(4-5 september), Ivan (16 september ), ja Jeanne (25-25 september) läkisd osariigi majandusele maksma 42 miljard dollarit. Loomastik Floridas elab väga palju erinevaid loomaliike: · Roomajad: alligaator, krokodill, lõgismaod, kilpkonnad, merikilpkonnad, indigo madu INDIGO MADU Madu on suur ja läikivat sini-musta värvi. Ta on pikim madu USAs , kelle pikkus võib ulatuda üle kahe meetri, pikim madu on olnud 2.6 meetrit. Indigo madu on aktiivsed ainult päevasel ajal. Hammustab hammustab harva, sööb imetajaid, linde, konni ja teisi madusid. · Imetajad: panter, valgesaba hirv, ilves, lõuna must karu, vöölane VÖÖLANE Vöölased on eraklikud loomad, aktiivsed harilikult öösiti. Keha pikkus on kuni 60cm ning kaalub 3,6-7,6 kg. Toiduks on pähklid, puuviljad ja seemned, putukad, ämblikud, linnumunad. Võib elada kuni 15 aastaseks. Nende keha on kaetud kõvarüüga. Pead, jalgu ning saba kaitsevad tugevad kilbised. Elab Floridas
1)MEES KAHETEISTKÜMNE Vastus:aasta NÄOGA? 2)Emal seitse last? Vastus:Nädal Hommikul sünnib, õhtul sureb? Vastus:Päike 4) MAA ON - INIMESI EI KANNA, VESI ON - LAEVAD EI SÕIDA? Vastus:soo 5)Vaikne koerake, aga majja ei lase? Vastus:lukk 6) Ei astu, aga käib? Vastus:kell 7) Teavad seda puuvilja lapsed,armastavad teda süüa ahvid. Parit on ta sojest riigist. Vastus:banaan 8)Pole tal kätt,aga joonistab,pole tal hambaid,aga Vastus:külm hammustab. 9)Talvel ja suvel,on ta üht värvi. Vastus:Kuusk 0)vedel,aga pole esi,valge,aga Vastus:Piim pole lumi. 11)Pole lind aga lennab Vastus:Lennuk 12)Talvel-täht, Kevadel-vesi. Vastus:Lumehelbike 13)Valge,aga pole suhkur,pole jälgu,aga käib. Vastus:Lumi 14)Öösel ei maga,hiiri vaatab. Vastus:Kass
Reis ja jalasäär käivad kokku, moodustades kääridena toimiva võimsa haardeaparaadi. Saaki varitsev ritsikas istub rohu sees või põõsaste lehtede varjus ülestõstetud eesselja ja eesjalgadega. Sellise poosi tõttu kutsutakse röövritsikaid tihti ka palvetajateks. Ohvri lähenedes ründab palvetaja teda ootamatult. Põgenemiskatsed on mõttetud, kuna ogade abil hoiab ritsikas oma ohvrit kindlalt kinni. Et ohver ei liigutaks, hammustab palvetaja kõigepealt selle pea otsast ning seejärel neelab alla saagi ülejäänud osad. Selleks, et saakloom varitsevat röövritsikat ei märkaks on röövritsikatel evolutsiooni käigus välja kujunenud varjevärvus ja kehakuju, mis nad vastavas keskkonnas märkamatuks teeb. Paljunemine Röövritsikate kurameerimisest on peaaegu kõik kuulnud, muuhulgas seda, et mõnedel liikidel hammustab emane isasel suguakti ajal pea otsast
Tartu Kesklinna Kool PUUGID Riinu Pae 8.a klass Tartu 2008 Sisukord: Kes on puugid? Ja kus nad elavad? Kuidas nad saaki varitsevad? Missuguseid haigusi puugid levitavad? Kuidas puuk hammustab? Kuidas vältida haigestumist? PUUGID Kes on puugid? Ja kus nad elavad? Puugid kuuluvad ämblikulaadsete hulka ning on seetõttu sugulased ämblike ja skorpionidega. Eestis on üks levinumaid puugiliike võsapuuk (Ixodes ricinus) ja laanepuuk (Ixodes persulcatus). Need kaks liiki võivad levitada haigusi. Puugid on kõige levinumad põhjarannikul, Harjumaal Loksa ja Kuusalu ümbruses,
nende sattumist limaskestadele (näiteks silma). Kuidas HIV ei levi? HIVi levikuga on alati käinud kaasas palju müüte, hirme, isegi vandenõuteooriaid ning mis kõige hullem HIVga elavate inimeste tõrjumist. Kas HIVi võib nakatuda inimese hammustuse kaudu? Äärmiselt ebatõenäoline.HIV levib ainult otsesel kokkupuutel verega, mitte sülje kaudu. HIVi saamine hammustuse kaudu on võimalik ainult siis, kui tekib otsekontakt verega. Näiteks juhul, kui HIVi nakatunu hammustab kedagi, tal on hammustamise ajal suus verd ning ta tekitab hammustades haava, mille kaudu nakatunud veri jõuab teise inimese vereringesse.Kui inimene, kellel ei ole HIVi, hammustab HIV-positiivset inimest, võib ülekanne toimuda juhul, kui hammustaja suus on haavandid, mille kaudu tekib otsekontakt verega. Kas HIVi võib nakatuda suudlemise teel? Äärmiselt ebatõenäoline. HIV ei levi sülje kaudu. Siiski on teoreetiliselt võimalik, kuigi
kohtadesse pulmamängud toimuvad 2-3 nädalat peale kevadist ärkamist rästikute pulmatants on rituaal, kus partnerid end poolest kehast püsti ajavad ja üksteise suunas oma keha võngutavad rästik on elussünnitaja, kelle munad arenevad ja pojad kooruvad emaslooma kehas ilmale tuleb umbes kümmekond väikest rästikut, kes saavad suguküpseks alles 5 aasta vanuselt eluiga võib ulatuda 14-15 aastani rästik hammustab vaid siis, kui talle peale astuda või kui ta kätte võetakse rästik kuulub looduskaitse alla, sest kultuurmaastike pealetung vähendab neile sobivate elupaikade hulka
Tsintsilja Tsintsiljad on imetajad, kes elavad Andides. Ta toitub erinevatest rohuliikidest põõsastest ja kõrrelistest. Ühe kasuka jaoks läheb vaja 150 tsintsilja nahka. Ta karv on nii tihe, et parasiitidel pole võimalik nahani jõuda. Vombat Vombat on Austriaalias elav taimtoiduline kukkurloom, kes toitub peamiselt kõrrelistest, juurtest, koortest jms. Vombatitel on väga aeglane seedimine kuni 14 päeva. Liigub aeglaselt, aga vaenlase tulekul suudab kiiresti liikuda ning hammustab väga kõvasti. Koduhiir Koduhiire toiduks on mitmesugused taimed, seemned, ja putukad. Majades sööb ta kõike kättesaadavat. Koduhiirel on suur sigivus 8 pesakonda aastas. Koduhiir on inimkaasleja ta on tihedalt seotud inimasutustega. Suvel võib teda leida igalt poolt, kus ta kaevab lihtsate ehiustega urge. Veel huvitavaid fakte Taimtoidulise seedekulgla on palju pikem kui lihasööjatel ning nende kõhtki on suurem. Taimtoiduliste hambad on kohastunud söödava toiduga, nii et
Suhtlemine: hirmununa klähvib ja uriseb, sisistab, kisab valjult Paljunemine Paaritumine märtsist augustini Suurenevad välissuguelundid Vägivaldne, lärmakas Tiinus 4143 päeva Kui emast ei paaritata jätkub jooksuaeg Pesakonnas 212 poega Pojad pimedad, kurdid Aastas 1 pesakond Eluiga Looduses 45 aastat Tehistingimustes kuni 14 aastat Noorloomade suremus esimese eluaasta augustist oktoobrini suur. Muud Lühinägelik Lemmiktegevus kraapimine, kaevamine Kutsikas hammustab mitu kuud uude koju saabumisel Uudishimu ei tunne piire Magavad kaua müüdid Tuhkur on näriline Tuhkur haiseb Tuhkur on kuri ja agressiivne Liha muudab tuhkru kurjaks Ülevaatlik video: (ära kõike usu) http ://www.youtube.com/watch?v=xCZwiEEvEsM Tänan kuulamast!
Mõista, mõista, mis see on : Rikkam kui raeisand, targem kui talusulane, kuulsam kui kuningas ? 5. Eestis on mitmeid omapärase nimega asulaid. Kus asub Külaküla küla? 6. Meie ütleme sõõrik ,venelased ..... 7. Mis värvi oli COCA –COLA esialgu ? 8. Kas dinosaurused liikusid neljal või kahel jalal ? A.neljal jalal B.kahel jalal C.mõlemat moodi 9. Kui sind hammustab TSETSEKÄRBES ...... A.jääd sa kauaks magama B.hakkad täiest kõrist naerma C.hakkad ohjeldamatult sööma 10. Kui vanaks elab hobune ? 11. Su piss muutub punaseks kui oled söönud ...... A.paprikat B.punast kapsast C.punapeeti 12. Kes ma selline olen ? Mul pole juuri ,vart ,õisi ega lehti ,aga ma olen ometi taim . Ma elan vees Ma võin olla roheline ,pruun või punane .
Tarantel kuulub huntämbliklaste sugukonda, mis jaguneb perekondadesse Pardosa ja Lycosa. Huntämbliklased on oma nimetuse saanud selletõttu, et nad jälitavad oma saaki, mitte ei püüa seda võrgu abil nagu teised ämblikud. Nad toituvad putukatest, teistest ämblikest, väikestest roomajatest, konnadest ja isegi väikestest lindudest. Huntämbliklane valvab saaki liikumatult, sobival momendil ründab kiiresti ja haarab sellest tugevate esijalgadega kinni. Lõugtundlate abil hammustab ta saagi kitiinkesta katki ning nõrutab ohvri kehasse mürki, mis tapab saagi ning muudab selle ämbliku jaoks vastuvõetavaks. Elupaik Tarantlid elavad maakera soojades osades, näiteks Lõuna-Euroopas, Austraalias, Lõuna- Aafrikas ja Aasias. Neid on kokku 800-1000 erinevat liiki. Mõned tarantlid elavad kõrbetes, teised eelistavad vihmametsades elamist. Välimus Täiskasvanud tarantli kehapikkus jalgu arvestamata on 2,5 - 13 cm. Paljudel tarantlitel on must
Roomajatel on hästi arenenud nägemine ja haistmine. Eestis elab üksned 5 liiki roomajaid Vaskuss Vaskuss ei ole madu vaid hoopis jalutu sisalik, kelle kehapikkus on kuni 60 cm. Rohus ja kivide vahel liigub vaskuss küllalt kiirelt Talvel on vaskuss talveunes. Vaskuss on looduskaitse all Rästik Rästik on suhteliselt väike, kuni 75 cm pikkune pruunikas-hallikat värvi madu. Rästikute toidust moodustavad põhiosa hiired. Rästikud on Oktoobrist Aprillini talveunes. Rästik hammustab inimest vaid siis kui talle peale astutakse või kätte võetakse. Rästik on looduskaitse all. Nastik Nastik on tumehalli, pruuni või isegi musta värvi selja ning valge kõhualusega madu, kelle pikkus võib ulatuda 150 cm-ni. Nastikut kohtab enamasti saartel või rannikualadel. Erinevalt rästikust pole nastik mürgine. Looduses on nastikul palju vaenlasi. Nastik on looduskaitse all. Arusisalik Arusisalik on 10...16 cm pikkune, tumeda värvusega sisalik.
прыгать“ ehk enne tegutsemist on kasulik mõelda, kas ja kuidas teha. Pealkirja ja Leeni tunnete vahel võib tõmmata võrdusmärgi. Leeni loodab, et poiss tunneb tema vastu samu tundeid, mis neiul südames kogunevad, mis justkui nagu heledad toomehelbed kõrgel okstel on nii helged ja ülendavad. Juhtub aga nii, et Vidrikul tüdruku vastu kiindumust ei teki ning koheselt langevad toomingaõied koos leeni tuju ja lootustega. Analoogne on Aadama ja Eeva lugu piiblist, kus Eeva hammustab keelatud õuna ning sulgeb seeläbi enda ja Aadama jaoks paradiisiaia uksed ja peab edasi elama tavamaailmas.
keskpaigast juuni alguseni. Rstikute pulmatants on keerukas rituaal, kus partnerid end poolest kehast psti ajavad ja ksteise suunas oma saledat keha vngutavad. Rstik on elussnnitaja, kelle munad arenevad ja pojad kooruvad emaslooma kehas. Kmmekond 1618 cm pikkust vikest rstikut tulevad ilmale augustis ning nad saavad sugukpseks alles 5 aasta vanuselt, kui kehapikkus on vhemalt 50 cm. Rstikute eluiga vib ulatuda 1415 aastani. Inimese lhenedes pab rstik minema roomata, ta hammustab vaid siis, kui talle peale astuda vi ktte vtta. Rstik kuulub looduskaitse alla, tingituna kultuurmaastike pealetungist vheneb rstikutele sobivate elupaikade pindala pidevalt.
Rästikute pulmatants on keerukas rituaal, kus partnerid end poolest kehast püsti ajavad ja üksteise suunas oma saledat keha võngutavad. Rästik on elussünnitaja, kelle munad arenevad ja pojad kooruvad emaslooma kehas. Kümmekond 16...18 cm pikkust väikest rästikut tulevad ilmale augustis ning nad saavad suguküpseks alles 5 aasta vanuselt, kui kehapikkus on vähemalt 50 cm. Rästikute eluiga võib ulatuda 14...15 aastani. Inimese lähenedes püüab rästik minema roomata, ta hammustab vaid siis, kui talle peale astuda või kätte võtta. Rästik kuulub looduskaitse alla, tingituna kultuurmaastike pealetungist väheneb rästikutele sobivate elupaikade pindala pidevalt.
Suuremad liigi esindajad vajavad aga suuremaid alasid ja ehitavad endale tavaliselt urud, kus nad püsivalt elavad. Osad liigi esindajad armastavad soojust ja on aktiivsed päeval, teised aga harrastavad öist eluviisi. Huntämbliklased on toiduhankimisel väga aktiivsed, nende toidu moodustavad peamiselt väikesed putukad ning teised ämblikuliigid. Ta varitseb saaki liikumatult, sobivamail hetkel ründab ja võtab saagi oma kahe tugeva esijala vahele. Lõugtundlate abil hammustab ta saagi kitiinkesta katki ning nõrutab ohvri kehasse mürki, mis tapab saagi ja muudab ta ämblikule seeditavaks. Enamus huntämbliklasi on peamiselt tegevad päeval ja varjavad end öösiti vaenlaste eest varjualustesse. Kõrbetes elavad liigid on aga tegusad öösiti. Sealse kõrge temperatuuriga kliimas nad lihtsalt hukkuksid, ent ka nemad ei kasuta saagi püüdmisel võrgu abi. Huntämbliklaste kurameerimine algab sellest, et isane
Meedia loob tegelikkust – tegelikkus see mida me ise loome, ehk mida me usume teadvat, see ei ole reaalsus!!! Sõnum meediakommunikatsioonis Sõnum: Sisu- väited, argumendid Vorm – kuidas on esitatud ja korrastatud - Kui sisu vastab aktuaalsusele ja tõesusele siis kõneleme uudisest - Kui sisu vastab väärtusele, kõneleme arvamusest - Kui sisu kannab lõdvestust on meelelahutus Uudis Uudis pole see kui koer hammustab inimest vaid kui inimene hammustab koera (JohnB), uudsus Uudised on teatud uue, üksiksisiku või ühiskonna olelusvõitluses ette tuleva tõsisasja kohta. Uudise rajajaks walter lippmann (1889 - 1974) Lippmanni järgi on tegelikkus nii keerukas, et inimene ei suuda seda täielikult haarata. Seepärast antakse tegelikkus edasi põhiliselt stereotüüpide kaudu. “Public Opinion“ Uudised ei peegelda reaalsust, vaid on selektsiooniotsuste tulemus.
Näiteks USA’s saab hammustada 12,9 inimest 10 000’st ning on täheldatud, et pea pooled lastest on saanud mingil ajahetkel koera käest hammustada.USA’s juhtub umbes 20 surmaga lõppevad koerarünnakut aastas. Kuna enamus ohvreid on lapsed, siis on peamiselt vigastatud kehaosad pea, kael ja nägu. Ettevaatlikuks teeb asjaolu, et 58% rünnakutest toimub kodus. (Harold B. Weiss, Bedorah I. Friedman, Jeffrey H. Coben, 1998) Koerahammustuse haav Kui koer hammustab, siis esimesed hambad on ohvri haaramiseks, ülejäänud hambad tõmbavad hammustusel ümbritsevat nahka . Tulemuseks võib olla sügav auk läbi naha põhjustades torkehaava ja sakiline haav või rebend (lõigatud) koos kraabitud naha osaga. Kuna lapsed on väiksemad, on kõige levinumad neil kaela ja näo piirkonnas, eriti huulte, nina ja põskede hammustused .Käed ja jalad on sagedamini hammustatud täiskasvanutel.
Huntämbliklased Huntämbliklased (Lycosidae) on ämblikuliste seltsi kuuluv sugukond, mis jaguneb perekondadesse Pardosa ja Lycosa. Tuntakse umbes 1200 huntämbliklaste (Lycosidae) sugukonda kuuluvat liiki. Jahtimine Oma nimetuse on nad saanud tänu sellele, et ajavad pidevalt saaki taga ja ei püüa saaki võrgu abil. Toituvad peamiselt putukatest ja teistest ämblikest. Ämblik valvab saaki liikumatult, sobival momendil ründab kiiresti ja haarab sellest tugevate esijalgadega kinni. Lõugtundlate abil hammustab ta saagi kitiinkesta katki ning nõrutab ohvri kehasse mürki, mis tapab saagi ning muudab selle ämbliku jaoks vastuvõetavaks. Ehitus Suurimate liikide pikkus võib olla üks kuni kaheksa sentimeetrit. Huntämblikel on kokku neli paari silmi: paar väikseid silmi, mis vaatavad üles, kaks suurt on suunatud ettepoole, ülejäänud neli silma vaatavad ette ja külgedele. Neil on lõugtundlad, mida nad kasutavad saagi surmamiseks. Peapiirkonnas aset...
Sissejuhatus Eestis on üldiselt ainult kaks liiki madusid. Üks nendest on harilik rästik, kes võib olla inimese salvamise korral isegi surmav, kuna rästiku hammustuse korral eritavad tema peas paiknevad näärmed mürki. Rästikuhammustuse korral on võimalik inimese tervis või elu päästa õige esmaabi pakkumise tagajärjel. Selleks tuleb kursis olla õigete nippidega, kuidas käituda salvata saanud inimesega. Esmaabi rästiku hammustuse korral Rästiku tunneb ära tema suhteliselt lühikesest, kuid jämedast kehaehitusest. Tema üldine pikkus võib olla kuni 80 cm., kuigi erand korras võib leiduda ka pikemaid. Enamasti on nende värvuseks hallikas-pruun toon ja keha katab siksakiline muster. Sellised roomajad elutsevad tavaliselt niisketes segametsades, metsaservades, raiesmikel, soodes, jõgede ja järvede kallastel. Üldjuhul rästik niisama inimest ründama ei kipu ja just põgeneb, kui kuuleb ...
Ämblikud Erich Kivi 8.a Kehaehitus Keha on 110 cm pikk Keha koosneb pearindmikust ja tagakehast Neil on 8 lülilist jalga Neil on 8 lihtsilma, millega nad näevad vaid mõne cm kaugusele Neil on lõugtundlad, mis lõpevad terava küünisega, mille tipus on mürginäärme juha Toiumine ja seedimine Ämblikutel on kehaväline seedimine: 1) hammustab ohvrit lõugtundlatega 2) surub temasse mürgi 3) surnud ohvri mähib võrku 4) eritab ohvri kehasse seedenõret 5) kui see on saaklooma sisemuse lagundanud, imeb ta selle suurde sopilisse pugusse. Hingamine Hingab raamatkopsudega Raamatkopsud ämblike raamatukujulised kopsud Tagakehas trahheed, mis juhivad õhu otse siseelundite juurde Trahheed torukesekujulised hingamiselundid, mis juhivad väliskeskkonnast õhuhapniku elunditeni Ämblikute tähtsus
1. Üldine info Nimi: Maria Vanus: 35 Üldine majanduslik olukord: keskmisest halvem Perekonnaseis: lahutatud Usulised veendumused: puuduvad 2. Probleemi olemus ja selle lahendamise katsed Klient tuli murega, et ta vajab abi lastega toimetulemisel. Ta rääkis, et tema peres kasvab kaks last, kellest vanem on nelja- aastane ja noorem pooleteiseaastane. Mure on vanema lapse pärast. Laps on 4-aastane, tal puudub eakohane kõne, on kohati agressiivne (ta lööb ja hammustab teisi lapsi). Teiste lastega koos mängida ei soovi, samuti puudub tal eneseväljendamise oskus. Maria rääkis, et õpetaja sõnul ei huvitu laps ka lasteaias läbiviidavatest õppetegevustest. WC- toimingutes vajab laps alati abi. Ise söömisega saab kuidagimoodi hakkama. Riietumisel vajab abi. Nii Maria kui õpetajad on märganud, et laps ei saa kasutada korraga kahte kätt, puudub käte koostöö. Peale selle on laps hästi kange iseloomuga, trambib
1 Vaga, V. Üldine kunstiajalugu. (Tallinn: Koolibri. 1999, lk 89-90.) 2 [http://www.britannica.com.ezproxy.utlib.ee/EBchecked/topic/330182/Laocoon#re f46935] 3 [http://www.betatesters.com/penn/laocotxt.htm] Skulptuur on originaalis pronksist, kuid 1506. aastal leiti Roomas marmorist koopia. Kõrguseks on 2, 42 meetrit4. Skulptuurigrupp kujutab Laokooni ja tema kahte poega. Laokoon ja temast paremal asuv poeg on surmapiinades, kui kaks meremadu üritavad neid tappa. Vasakul asuvat poega hammustab madu paremast küljest. Preestri vasemal olev poeg tundub olevat peaaegu pääsenud, ta üritab veel oma jalga mao haardest eemaldada, samal ajal peegeldub tema näos õudus, kui ta vaatab oma isa ja venda piinlemas. ,,Laokoon" pärineb ajastust, mil Kreeka skulptuur tegi üsna suure muutuse: hakati rohkem kujutama liikuvust ja emotsionaalsust, skulptuur minetas oma staatilise ilme. See väljendub selles skulptuuris väga tõeliselt
6. ALLIKATE KAITSMINE JA TEAVITAMINE • Peab kaitsma nõrgemat osapoolt • nt. ohver, laps, vanur • Kogenematule inimesele meediast • Isiklike andmeid avalikustada ainult siis kui on väga vajalik • Võib ohverid muidu negatiivselt veel mõjutada Uudis 1. UUDISVÄÄRTUSED • Mõjukus • Mõjutab kellegi elu • Palgad • Värskus • Midagi juhtus just • Oleneb kanalist • Ebatavalisus, ootamatus • Inimene hammustab koera • Oleneb kontekstist • Prominentsus • Osalejad on tuntud, avaliku elu tegelased • Konfiktsus • Lähedus • Geograafiline • Emotsionaalne • Päevakajaline 2. KÕVAD JA PEHMED UUDISED • Kõvad - majandus ja poliitika • Pehmed - kollane ajakirjandus, persoonilugu, keskendub emotsionaalsele poolele 3. KOLLANE AJAKIRJANDUS VS KVALITEETNE AJAKIRJANDUS • Kvaliteetset uudist iseloomustab • Läbimõeldud • objektiivne
sabaga. Sabasse kogutud rasvavaru aitab tal üle elada põuaaegu, mil napib toidutaimi. KRAEAGAAM elab Austraalia poolkõrbetes.Ta ajab laiali kaela ümbritseva krae, et suurem näida ning vaenlasi minema peletada. Kui see kallalekippujat ei heiduta, sisalik ründab ja hammustab. MOOLOK elab Austraalia kõrbetes ning tema sipelgajahimehe eluviis sarnaneb kärniguaani omaga. Moolokid hangivad niiskust õhust. Udu kondenseerub nende seljarüül ning kogunenud veetilgad voolavad mööda erilisi kanaleid sisaliku suhu. Autor: Tiiu Uibo Võhma Gümnaasium 2001 Õppematerjal 8. klassile
Muljet avaldab see, kuidas kuriteod toime pandi. Kogu see protsess ja läbimõeldud tegevus on tihtipeale nii muljetavaldav, kuid jah, tülgastav ja hirmus. Aga siiski...muljetavaldav. · ,,Minu kogemused näitavad, et kui inimesel on tema positsiooni tõttu vaenlasi, siis ei piirdu asi tavaliselt üheainsa vaenlasega."- See on rohkem kui tõsi, see on justkui mingisugune seadus! Ma võin omaenda isa tuua selle musternäidiseks. Ta on hea peaga ja hammustab kõikidets probleemidest ilma suurema vaevata läbi, ja tänu sellele on ta kindlustanud endale kindla koha selles teatud valdkonnas. Aga ühel hetkel tekkis talle vaenlane, kuna ta suutis teha mingisugusele firmale parema hinnapakkumise hetkega olid kõik teised konkurendid tagajalgadel ja kisasid ja keerasid isale iagl võimalikul võimalusel. · ,,Mõrvajuhtumi lahendamiseks tarvitseb inimesel ainult oma tugitoolis istuda ja mõelda
Lammas oli üks esimestest koduloomadest.Lammas kodustati Ees-Aasias juba enne meie ajaarvamist. Peas on lambal sarved. Emasloomal on need lühikesed või puuduvad, isastel on pikad, taha ja külgedele kaarduvad, tigujalt keerdus. Lamba saba on lühike. Keha kaetud tiheda lainelise karvaga - villaga. Koon on võrdlemisi terav, õhukeste ja väga liikuvate mokkadega, mille tõttu lammas saab toituda ka niisugusel karjamaal, kust veised enam küllaldaselt toitu kätte ei saa. Rohu hammustab loom läbi oma teravate lõikehammastega. Purihammastega peenendab hiljem mäletsedes sööda. Mälumisel on abiks ka keel. Lammas on mäletseja koduloom nagu kits ja veiski, algul korjab ta vatsa rohtu täis ja hiljem, puhkeajal, mäletseb selle peeneks. Lambaid karjatatakse nii looduslikel rohumaadel kui ka kultuurkarjamaadel.Talveks pannakse lambad lauta. Laudas on söödasõimed ja joogikünad. Lambalautu ei köeta, kuna loomadest eralduv soojus hoiab ruumis paraja temperatuuri +3 - +5° C
Kui keegi on temast nö kõrgem, on ta väga alandlik. Kui mitte, käitub ta üleolevalt ja ülbelt. 6. Nimeta kõik selle perioodi loetud novellid ja too välja nende sõnum. ,,Paks ja peenike" Kohtuvad kaks endist klassivenda. Peenike on kogu elu paksu üleolevalt suhtunud ja käitub ka taasnähes ülbelt. Niipea kui ta saab teada, et paks on temast kõrgemal ametikohal, muutub ta kohe alandlikuks ja väga viisakaks. ,,Kameeleon" Turuplatsil hammustab koer meest. Politse-ülemvaataja satub seda nägema ja tahab teada, kelle koer see on. Alguses rääkis ta koerast kui vastikust penist, keda tuleb karistada. Niipea kui ta sai teada, et koer kuulub kindrali vennale, muutub tema suhtumine koerasse. Ta ütleb, et tegu oli õnnetusega ja koer pole milleski süüdi. ,,Ametniku surm" Eksekuutor on teatris ja aevastab. Aevastusest pritsis sülge tsiviilkindrali kuklale
AUTISM SISSEJUHATUS Antiikajal ja keskajal nimetati autismi haigeid lapsi kui "haldjate või kuradi poolt vahetatud laps". (Lovaas 1998.) 1943. aastal Leo Kanner USA-s kirjeldas gruppi lapsi, kellel esinevate omapäraste käitumis-/suhtlemishäirete eristamiseks muudest lapseea psüühikahäiretest ta võttis tarvitusele nimetuse "early infantile autism" (kirjanduses tuntud ka kui Kanneri sündroom). Neil lastel oli rida ühiseid jooni. (Lovaas 1998.) XX sajandi I poolel ei peetud autismi kehaliseks (ajukoe) haiguseks, vaid emotsioonihäireks, mis sugenenud vanemate ebaõigest või endale teadvustamata vaenulikust suhtumisest lapsesse. Pöörde sellesse arvamusse tõid alates 1960-ndaist aastaist uued andmed lapse psühholoogilisest ja kõne- ning keelearengust, aju funktsioonidest, samuti mitmete uurijate (M. Rutteri, Chr. Gillbergi jt) autismialased uuringud. (Lovaas 1998.) ...
Nägemismeel on rästikul suhteliselt kehv ja seetõttu näeb ta ainult liikuvat saaki. Rästikul on kaheharuline keel, mille abil ta maapinda kombib, siis tõmbab rästik keele tagasi suhu, kus asub selline organ, mis tunneb keelel asetsevate osakeste lõhna. Hingamiselundid: hingamiseks kasutab rästik kopse. Rästikul on suhteliselt suur suu, kus asuvad peale teiste hammaste ka mürgihambad, need on suured ja varustatud mürgiga, mis tuleb hammastesse mürginäärmest. Kui rästik kedagi hammustab, siis voolab mürginäärmest mürk ohvri haava peale. Välisehitus Rästik on tavaliselt 30-80 cm pikkune madu. Ta on värvuselt pruunikashall, aga mõned rästikud on ka punakat värvi. Rästiku seljal on tume siksakiline triip. Mõnikord harva võib rästik olla ka ilma mustrita, siis on teda nastikust võimalik eristada selle järgi, et tal puuduvad heledad laigud silmade juures. Rästikul on suhteliselt kolmnurkne pea, mis eristub kergesti nende kehast. Söök
erinevatel liikidel on erinevad harjumused, kuigi üldiselt kaevavad siilid endale urge ja peavarje. Kõik vabalt elavad siilid saavad jääda talveunne, kuigi mitte kõik ei jää ; talveuni sõltum temperatuurist, liigist ja toidu kogusest. Siilid on üpriski vokaalsed ja suhtlevad mitte ainult röhatsuste ja turtsumisega, vaid vahepeal ka vigisevad valjusti (oleneb liigist). Siil mõnikord teeb rituaali, mille nimi on võidumine. Kui loom sattub uue lõhna jälile, siis ta lakub ja hammustab selle allikat ja siis moodustab oma suus lõhnaga vahu ja paneb seda oma keelega oma okastele. Ei ole teada, mis selle rituaali põhimõte on, aga mõned eksperdid usuvad, et võidumine maskeerib siili selle koha uue lõhnaga ja tagab talle võimaliku mürgi või infektsiooni allika kiskijale, kes ta okastega kokku puutuvad. Sarnanedes opossumitega, hiirtega ja muttidega, on siilidel naturaalne immuunsus madude mürgi vastu.
KOOL Nimi Klass RÄSTIK Referaat Juhendaja (õpetaja) nimi Koht, aasta SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................2 SISSEJUHATUS............................................................................................................3 RÄSTIKU EHITUS....................................................................................................... 4 Rästiku välisehitus......................................................................................................4 Rästiku siseehitus....................................................................................................... 4 LEVIALA.......................................................................................................................5 TOITUMINE.....................................................................................
Mõnikord laastab nende arvukust karm talv, ent nende hulk taastub kiiresti. Rebane on tähtis karusloom.keda kasvatatakse farmides rohem kui teisi metsikuid karusloomi. Sajandeid on inimene rebaseid nende kauni karusnaha tõttu küttinud.Inglismaal õpetasid jahimehed välja spetsiaalseid koeri,kuna rebasejaht oli üks kõrgklassi meelisharrastusi.Aja jooksul on rebasejahti hakatud hukka mõistma. Rebane on üks sagedasemaid marutõve edasikandjaid.Kui marutõbine rebane koeraga kohtub ja teda hammustab,võib haigus edasi kanduda ka inimesele Rebastel on hea haistmine ja kuulmine.Erinevalt teistestkoerlastest näeb rebane pimedas hästi.. Eluiga Eluea pikkus looduses tavaliselt 5 aastat vangistuses kuni 20 aastat. Loomaaed Tallinna loomaias on euroopapunarebase paar, kes saab järglasi. Pojad lastakse rebastel üles kasvatada ja lastakse augustis või septembris tallinnast mõnikümne kilomeetri kaugusele lahti. Kultuur
oma vahel helisignaalide abil. Lõhna tunnevad tundlatega, maitset suiste ja suus paiknevate tunderakkudega. Sihktiivalised hingavad trahheedega, mis ulatuvad kõigi seedeelunditeni. Vereringe on avatud. Süda paikneb kehaõõne seljaosas ja juhib vere pea piirkonda. Erituselunditeks on kehaõõnes paiknevad eritustorukesed, mis juhivad eritatavad ained tagasoolde. Seedeelundkond on torujas ja läbib kogu keha. On nii taim- kui ka loomtoidulisi sihktiivalisi. Suud ümbritsevate suistega hammustab putukas taimedelt lehetükke ja peenestab need, siis segab suus süljega ja neelab pugusse. Hulgipaljunemise korral tekitavad kõrbetes ja steppides suurt kahju rändtirts ja kõrbetirts, kes võivad suurel alal hävitada kogu taimestiku (EE nr. 8). Paljunemine Sihktiivalised on lahksugulised. Paarumisel viib isane oma seemnerakud emase suguteedesse. Umbes nädal pärast paaritumist muneb emaputukas munad mulda ja kasutab seemnerakke munarakkude viljastamiseks
Kõikvõimalike müütide ümberjutustamine ja nende uude kuube peitmine on nüüdiskirjanduses väga päevakorral. Kirjanik Kivirähk on teinud seda, mida ainult meie teha saame ta on võtnud eesti müüdid ja need omal moel ümber jutustanud. Mida muud need Põhja Konn ja ussisõnad on? Koolilapsed peaksid seda raamatut lugema. Mitte küll nooremate klasside õpilased, vaid natuke suuremad, kelle jaoks raamatu tipphetk ei ole see, kui karu iseendal riista küljest hammustab. Ja kes muretseb ropendamise pärast, ärgu kartku: see paar "perset" ei tohiks küll kellegi ilumeelt riivata. Kivirähk on varjamatu iroonik, tema autoritekst on alati väga otsekohene. Ussisõnade sümbolism keele hääbumisest ja globaliseerumisest on üpris ilmne. Meeleheitlik juurtest kinni hoidmine ja kõik need kohanemisraskused on tõenäoliselt esitatud meelega niimoodi marurahvuslikus toonis - skeptiliselt ja ironiseerivalt, veidi üle dramatiseeritult. Pean ütlema,
8-9 seisab toe najal ja roomab. Oluline on motoorika areng, 4-5 ilmnevad esimesed suunatud liigutused (kompimine). 5-6 kuul laps suudab haarata, mis eeldab silma, käe koordinatsiooni. Haaramine on oluline näitaja intellektuaalses arengus, esimese eesmärgi pärane tegevus, mis on omakorda eelduseks praktilistele e. Esemeliseks tegevuseks. Teisel poolaastal käte tegevus ( liigutused) arendavad üha intensiivsemalt. Laps vehib haaratud mänguasjadega, viskab, tõstab üles, hammustab, paneb käest kätte. 7-8 kuuselt paneb laps väikesed esemed suurde kaussi, avab ja suleb. 9-10 kuuselt hakkab esemeid kasutama lähtuvalt funktsioonidest : tassist juuakse, palli veeretatakse jne. Lapsel tekib üha sagedamini soov teada saada mida esemetega tehakse. See on kujundilise praktilise mõtlemise algus. Peenmotoorika arendamist võib alustada 3-4 kuuselt eelkõige masaaziga, alates 7-8 kuuselt on võimalik aktiivne arendamine ( rõngastega jne). Taju areng esimesel eluaastal
veel 1 vend, kääbus, Tyron. Kui Eddard Lõunasse kutsutakse on ta nõus, kuigi ta ei taha minna. Ta läheb lõunasse koos Sansa ja Aryaga, neil on kaasas ka nende hundid, ürghundid, kelle nad kunagi metsast leidsid. Brani kaasas ei ole, sest Jaime lükkas ta nende külaskäigu ajal Talitundrusse müürilt alla ja Bran jäi sandiks. Sansa peab abielluma prints Joffreyga. Teel Kuningalinna juhtub aga õnnetus, Arya võitleb Joffreyga jõe ääres ja võidab, Nymeria, Arya ürghunt hammustab printsi ja prints tahab ta tappa lasta. Arya aga ajab oma hundi minema, et teda ei tapetaks ja selle asemel hukatakse Sansa hunt, Emand. Seda teeb Eddard, sest ta ürghunt on põhja loom ja tal on auväärne surra põhjalase käe läbi, mitte timuka. Kuningalinnas toimub ka suur turniir, Käe turniir. See korradlatakse Isand Eddardi auks. Samal ajal läheb salaja lõunasse ka Catelyn, et oma meest teavitada sellest, et ta arvab et Lannisterid sandistasid ta poja.
tippajakirjanikud, tippsportlased, lauljad, kurijategijad, imelapsed, armsad loomad, päästjad. Sündmused nende elust on pärit nende eraelust ja keskne osa on seks. - Lähedus ja emotsionaalne side lugejaga – inimesi huvitavad sündmused, kus nad ise on osalenud; sündmused, kus on seotud tuttavad või mis juhtusid lähedal, on emotsionaalselt seotud. - Ebatavaline ja ennenägematu, ootamatu ja veider – uudis on see, kui inimene hammustab koera. Olulised on ka lood sellest, mis või kes on suurim ja pisim, parim ja halvim, esimene ja viimane. - Sündmused, mis mõjutavad lugeja elu – eeskätt olmeprobleemid ja tarbijakaitse, aga ka teaduse ja tehnika saavutused. - Aktuaalsus - aktuaalsus esineb info andmises prominentide elust. Lugeja tahab teada, millega prominendid tegelevad. Inimkesksus ja emotsionaalsus Kõvades uudistes on objektiivsus ja tasakaalustatud. Pehmetes uudistes rõhutatakse aga inimkesksust ja emotsionaalsust.
arvab et vees ujuv täi on järvehaldjas, Ülgas tahab et Leemet ohverdaks järvehaldjale kõik oma hundid 8. lk66 - ema toob öökullimune ja Leemetil on süümekad, Salme räägib kogemata Mõmmist ja ema on pahur, Leemet räägib huntidest ja ema on nõutu, onu Vootele tuleb päästab olukorra, räägib Ülgasega, vaidlevad haldjate eksisteerimise üle, Ülgas läheb Vootele kallale ja Vootele hammustab teda 9. lk78 - Ülgas räägib muinasjutu järvehaldjast ja Vootele veendub rohkem et Ülgas valetab, ema räägib Tambeti äpardusest meega, Ints&Leemet&Pärtel jutustavad Hiiega, poisid lähevad vihtlevaid naisi vaatama, peale nende oli seal ka Mõmmi ja poisid ei jäänud tänu talle Salmele vahele 10. lk89 - Poisid lähevad Hiiele külla, Leemet õpetab Hiiele ussisõna millega hundid uinutada, Tambet on segaduses miks hundid
Rästik on kõige laiemalt levinud ussiline, keda võib kohata 68`põhjalaiuskraadist kuni 40`lõunalaiuskraadini, lisaks kõigele on rästik ainus teadaolev mürgine madu Eestis. Asustus tihedus on kõikuv, mõnes kohas võib leida vaid 3-8 liigiesindajat, samas aga sobivas keskkonnas ehk nii öelda madude keskuses (koldes) võib neid leiduda kuni 90. Rästik on suhteliselt väike, kuni 75 cm pikkune pruunikas-hallikat värvi madu, kelle tunneb ära piki selga kulgeva tumeda siksakilise triibu järgi. Mõnikord võib esineda ka punakaspruune ja mustjaid, harva ka üleni musti isendeid. Samuti võib seljal asetsev joonis olla ühtlane sikk-saki mustriga või siis näida tumedama triibuna, mis koosneb täppidest ja punktidest. Mõned sarnanevad oma värvilt nii silenastiku kui ka tava nastikuga. See arvatavasti ongi põhjuseks, miks tihtipeale peetakse nastikulisi ka mürgiseks. Selline värvi st. välimuse poolest sarnanemine mürgiste ja tava madude vahel tekitabki in...
O hüab appi ja Aias ning Menelaos lähevad appi. Nad päsevad minema. Troojalste rünnak jätkub. Kreeklaste arst Machooni saab haavata. Achilleus vaatab pealt. Nestor tahab et Patroklos veenaks Achilleust võitelma. XII laul Kreeklased tõmbuvad valli taha. Troojalased jätavad vankrid ja liiguvad jala edasi. Valli pealt tuleb noolte ja kivide sadu. Trooja liigub edasi. Lahinguvälja kohale taevasse ilmub kotkas, kellel küüniste vahel madu. Madu hammustab kotkast ja pääseb vabaks. Polydenos näeb selles ettekuulitust, et nad saavad kreeklaste juurde jõudes lüüa. Hektor ei susu seda. Trooja ründab edasi, nad jõuavad vallile. Hektor murrab kiviga maha värava uksed. Kreeka taganeb. XIII laul Zeus ei aita enam Trjoojalasi. Ta arvab, et Hektor saab ise hakkama ja lahkub. Poseidon lläheb kreeklastele appi. Ta õhutab teisi võitlema. Troojalased taganevad. Hektor õhutab enada omasid taas võitlema.
13.36 Laps jõuab pallini, mis on diivani ääres ja võtab selle kahe käega üles. 13.36 Laps liigub koos palliga ema poole kõndides. 13.36 Pall kukub maha. Laps kõnnib palli juurde, võtab selle maast üles kasutades mõlemaid käsi, häälitseb lühidalt ja kõnnib ema juurde tagasi. 13.37 Laps jõuab ema juurde koos palliga. Häälitseb. Laps üritab emale palli sülle panna. 13.37 Pall kukub maha, laps vaatab ema. 13.37 Laps hammustab üks kord diivanil istuva ema kätt ja ta suunurgad liiguvad üles. 13.37 Peale esimest hammustust kiljatas ema, mille järel hammustab laps veel üks kord ema kätt. 13.37 Laps tõstab käe ema poole. Laps häälitseb. 13.37 - 13.50 Laps sööb, joob alguses tassist, joob lutipudelist, ema tegeleb lapsega. 13.50 Laps ajab näo krimpsu. 13.50 Laps aevastab ja kõnnib jänese puuri poole. Liigub umbes meetri ja kukub ümber. 13
Minujaoks oli aga huvitavam just enesekehtesitamise pool ja mina-lausete esitamine. Selle teema selgitamiseks oli enim kasu raamatust: ,,Kuidas 30 sekundiga mõjule pääseda". Esinemist ei tohi karta ning väga huvitavaks näiteks oli see, et võime kasu lõigata ka totaalsetest läbikukkumistest, kuna need jäävad inimestele meelde. Ka hoiak on tähtis, seda nii kuulamisel kui enese maksma panemisel. Kui silmad nutavad anektooti rääkides, hammustab kuulaja selle läbi ega usu sinusse. Kuulamise ja enesekehtestamise korral kehtivad samad reeglid. Kui kuulad, ära tegele kõrvaliste asjadega vestluspartner vaja sind! Kui püüad ennast kehtestada, siis väljenda seda sirge seljaga ning ära kõhkle. Sa oled väärt, et sind kuulatakse! Oli meeldiv seda ülesannet täita. Kristi Roots Luua LRJ I kursuse õpilane
· Pikk mitmekambriline süda · Avatud vereringe, mis kannab edasi toitaineid ning viib jääkaineid erituselunditesse, kuid hapniku ei transpordi. · Hingamiselunditeks on trahheed, üks ots avaneb putuka keha küljel, teine haruneb peenemateks torukesteks, mille kaudu liigub õhk putuka elundite juurde. · Tiibu ja tagakeha liigutades pumpab putukas hapnikurikast õhku trahheedesse ja süsihappegaasi välja. · Toitub taimedest: o Suistega hammustab lehe tükke ja peenestab need o Segab suus süljega ja neelab pugusse o Toit läbib ma ja soole, kus see seeditakse o Tahked seedimisjäägid väljutatakse pärakust · Tagasooles imendub suurem osa veest tagasi, putukas peab läbi ajama ainult selle veega, mis sisaldub toidus. · Lahksugulised · Emase tagakeha lõppeb mõõgakujulise munetiga. · Areneb vaegmoondega, moone, mis jaguneb 3 etappi muna, vastne ja täiskasvanud :
Austraalia Maastik Suurem osa Austraaliast on iidse Gondvana mandri jäänuk. Rannajoon on vähe liigestunud, ainus suur saar on Tasmaania. Piki kirderannikut kulgeb Suur Vallrahu. Pinnamoe kujundavad valdavalt madalad lavamaad, tasandikud ja jäänukmäed. Kõrgem on ainult mandri idaosa, kus paikneb Suur Veelahkmeahelik. Mäestikust läänes, Carpentria lahest Suure Austraalia laheni, asub Keskmadalik. Ülejäänud lääneosa hõlmab põhiliselt 400- 500 m kõrgune Lääneplatoo. Lõunaosas asub ulatuslik ühegi voolusängita karstunud Nullarbori lubjakivitasandik, mille kuni 200 m kõrgune rannikuastangu jalamil leidub suuri allikaid. Nullarbori tasandik on saanud nime selle järgi, et seal ei kasva üldse puid. Kõige rohkem sajab suure Veelahkmeaheliku idanõlvul, mandri idaosa on väga kuiv. Austraalias pole suuri jõgesid ega järvi. Iseloomulikud on ajutise vooluga jõed ehk kriigid. Paljudes Austraalia suurtes kõrbejärvede...
sentimmetri kaugusele. Amblik hingab raamat kopsude ja Ämblikul on kehaväline seedimine hingamistorukestega Ristämblik toitub mitmesugustest Ämblike tagakehal on paljudest lehekestest putukatest.keda ta püüab koosnevad raamatkopsud.Õhk pääseb püünisvõrguga.võrku kinni jäänud objekt nendesse tagakeha alapoolel paiknevate kompides teeb ta kindaks kas on sõõdav.siis hingeavade kaudu.lisaks raamatkopsudele hammustab ta ohvrit lõugtundlatega ja surub asuvad tagakehas veel lühikesed temasse mürgi.ohvri mähib ämblik võrku ja hingamistorukesed e.trahheed.mis juhivad eritab tema kehasse seedenõret.ta imeb õhu otse siseelundite juurde poolseeditud toidu sopilisse pugusse. paljunemine Ämblikud on lahksugulised.isasäblikust suurem emasäblik muneb munad võrguniidist
..Hunt jäänud vesise suuga järele vaatama, aga mis läinud, see läinud; ''Käpp puulõhes'' ...Karu saand suure kiskumisega käpad kätte, aga kindad jätnud peremehele; Kindad on siin ülekantud tähenduses. 6 ''Lindude ja loomade sõda'' Julgus pool võitu; Hinnangu andmine vanasõna või kõnekäänuga oleneb ka jutustajast. Suure Jaani päritoluga jutustajale Liisa Kümmelile on iseloomustav hinnangu andmine muinasjutu lõpus. Muinasjutu ''Hunt hammustab ära varese pea'' lõpetab ta üldtuntud vanasõnaga: ''Loll saab kirikuski peksa''. Teistkordsel esitamisel mõni päev hiljem olid jutus mõned detailid paremini sõnastatud, kuid varem lõppkokkuvõttes kasutatud vanasõna ei olnud. See on tõendiks, et jutustajal pole lugu sugugi alati ühesugune ja et ta seda iga kord improviseerides julgesti muudab, vähemalt mis puutub sõnastusse. (Pille Kippari näide). Muistend loomamuinasjutus
Tähtsamad meeleelundid: lõugkobijad, tundekarvakesed, jalad. Toit ja toitumine: putukatest,kelle ta seedenõredega lagundab, hiljem omastab ta vedela toidu, kehaväline seedimine. Hingamiselundid: raamatkopsud, trahheed. Erituselundid: eritustorukesed. Putukad (rohutirts): elavad niitudel ja heinamaadel. Välisehitus: pea, rindmik, tagakeha, kolm lihtsilma, kaks liitsilma, kuus jalga. Tähtsamad meeleelundid: kuulmiselund, suised, tundlad. Toit ja toitumine: lehetükke, hammustab ja neelab alla. Hingamiselundid: trahheed, trahheoodid. Erituselundid: malpinghi sooned. Ämblikud lõugkobijad lõugtundlad pearindmik neli paari jalgu sugaküünised tagakeha
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
