valetamise kasuks). c) sõnade “tõene” ja “on tõene” tarvitamine on kasutu/mõttetu 1) Stilistiline jms otstarve: - rõhutav - stilistiline - süntaktiline Pole väga selge mida silmas peab.2) Üldistamise otstarve: Quine (1995) ja Ramsey (1999): tõefraas on üleliigne, omistatuna ühele antud lausele: - “on tõene, et Caesar mõrvati” = “Caesar mõrvati” 3) Kinnitamine ja nõustumine: P. F. Strawson (1950): ütelda, et “p on tõene”, ei ole tegelikult väitmine selle väite (p) kohta, vaid sooritada selle väitega kinnitamise, nõustumise tegu. 4) Väljenduslik otstarve: Strawson: fraasil “on tõene” veel ka väljenduslik otstarve: - “on see tõsi, et …” - “on see ikka tõene, et …” - “kui see on tõsi, no siis ma küll ei tea” “tõene” funktsioneerib siin üllatuse, kahtluse, mitteuskumise väljendajana.
most one woman lives there, and whoever lives there is a biochemist." Russell argues for this analysis both directly and by showing that it affords solutions to each of four vexing logical puzzles: the Problem of Apparent Reference to Nonexistents, the Problem of Negative Existentials, Frege's Puzzle about Identity, and the Problem of Substitutivity. A variety of objections have been raised against Russell's Theory of Descriptions. P. F. Strawson pointed out that it is at odds with our usual linguistic habits: though a sentence having "the present King of France" as its subject presupposes that there is at least one King of France, it is not false for lack of a King; rather, it cannot be used to make a proper statement at all, and so it has no truth-value. And Russell's theory ignores the fact that most descriptions are context-bound, and denote uniquely only within a circum- scribed local setting ("Bring me the book on the table")
second-hand kogemuse alavääristamine! NB! Pole kindel, et alati on neid selgelt eristatud; võib mõlemat korraga soovida. 3. Millisel viisil on VKT-d õigustatud (saab õigustada)? Kuidas õigustada VKT? Miks tuleks kunstiteoseid (hindamise pärast) vahetult kogeda? VKT õigustusliinil paistab olevat kaks loogilist sõlmpunkti 1.Kunsti ja esteetilise vahe 2.Esteetilise ja pertseptuaalse vahel. 1. Kunst ja esteetiline: Kunstimõiste sidumine esteetilise mõistega (Beardsley 1962, Strawson 1966 jt). Kunst on loomult esteetiline. Kunsti hindamine kunstina on kunsti esteetiline hindamine. "Kunstiteose mõiste ja esteetilise hindamise mõiste on loogiline paar ja käivad koos, tähenduses, et oleks vastuoluline kõnelda millegi hindamisest kunstiteosena, kuid mitte esteetilisest vaatepunktist". P. F. Strawson (1966: 9). 2. Esteetiline ja pertseptuaalne: Esteetiline hindamine on loomult pertseptuaalne (tajumisse puutuv): Esteetilised omadused nõuavad vahetut tajumist
Seejuures arvab kõneleja, et väljendi vastuvõtja saab pragmaatilisest mõttest aru ning reageerib just nimelt sellele, mitte väljendi otsesele semantilisele sisule. Pragmaatikas kirjeldatakse vaadeldavat tüüpi suhtlusregulaarsusi nn kommunikatiivsete printsiipidena. 30. Kõneaktide teooria - John Langshaw Austin visandas 1950ndatel kõneaktide teooria, mida hiljem täpsustasid ja arendasid edasi John Searle ("Speech acts"; 1969), Paul Grice, Peter Strawson, William Alston jt. Austini kõnelemisteooria rõhutab varem mitte tõsiselt võetud asjaolu, et kõnelemine on alati ka tegevus ning on alati sõltuv konkreetsest olukorrast. See teooria mõjutas analüütilist keelefilosoofiat ja keeleteadust tugevalt, sest kõnetegude (performatiivsete kõneaktide) olemasolu heitis uut valgust kommunikatsioonile ning keele toimimisele. Performatiivne kõneakt on näiteks: "Käesolevaga
varustas meid energiaga. Uskumus „homme ma armun“ võib töötada tähenduses 2), aga mitte 1). - Kasulik väär/kasutu tõde: võib olla kasulik uskuda midagi, mis on väär, nt hauatagune elu. Tõde võib olla väga kahjulik. Tõde võib olla kasutu. - Tõe otsimise mõte: Russelli järgi mõistab pragmatist tõe otsimist vääriti. Kui tahame teada, kas on tõsi, et lumi on valge, ei pea me silmas, kas on kasulik uskuda, et see on valge. V Deflatsionismi tõeteooriad *Ramsey, Ayer, Strawson, Quine a) Tõe mõiste pole midagi metafüüsiliselt sügavat ja tähtsat, nagu eeldavad teised teooriad. b) Tõde ei oma deepi olemust – pole mingit kõigi tõdede ühist omadust. c) Tõeprobleem masendab filosoofe, sest nad otsivad seda, mida pole olemas. Tõefraasi kõrvaldatavus: fraas „on tõene“ on pm kõrvaldatav. Siiski ei väida deflatsionism, et tõefraas on mõttetu. Tõefraasil on stilistiline, üldistav, kinnitav ja väljenduslik otstarve.
“tõene on see uskumus, mis töötab”? Sõna “töötama” on kahemõtteline: 1) mingi uskumus prognoosib juhtuvat või siis 2) mingi uskumus varustab meid energiaga.) 2. Kasulik väärus/kasutu tõde (Võib olla kasulik uskuda millessegi, mis on väär. Tõde võib olla vägagi kahjulik. Tõed võivad olla kasutud.) 3. Mis on tõe otsimise point? 6. Deflatsionismi (de + ld flare 'puhuma') tõeteooria – laskem tõest ja tõeteooriatest õhk välja Frank P. Ramsey. A. J. Ayer. P. F. Strawson. W. V. O Quine. Tõeprobleemidega pole mõtet vaeva näha. Tunnused: tõe mõiste ei ole midagi metafüüsiliselt sügavat ja tähtsat, nagu eelmised teooriad on eeldanud. Tõel pole mingit deepi olemust – pole kõigi tõdede ühisolemust. Tõeprobleem on filosoofe masendanud seetõttu, et nad otsivad seda, mida ei ole olemas! 7. Milles seisneb tõefraasi funktsioon? Erinevad vastused, seetõttu mitmeid silte, mida reeglina peetakse deflatsionismi liikideks. 1. Stiililine jms
teadvus ja teadvuse kohta käivad raportid on omavahel kooskõlas üksnes õnneliku ja seletamatu kokkusattumuse tõttu. F-tüüpi monism. F-tüüpi monismi järgi moodustavad teadvuse fundamentaalsete füüsikaliste entiteetide seesmised st mitte suhtelised või dispositsioonilised omadused. Need omadused on fenomenilised ja niisiis on füüsikalise reaalsuse aluseks (proto)fenomenilised omadused. B. Russell, H. Feigl, M. Lockwood, D. Chalmers, G. Strawson ja D. Stoljar on kaitsnud sedalaadiseisukohti. Kolm printsiipi. Chalmersi mittereduktiivse teooria 3 psühhofüüsilist printsiipi: Struktuurse kooskõla printsiip - Teadvuse struktuuri ning infotöötluse (esituste) struktuurid on kooskõlas. Kogemuste struktuuri saab rekonstrueerida infotöötluse omadustest, kuid kogemusel on ka omadusi, mis ei ole struktuursed. Organisatsioonilise muutumatuse printsiip - Kogemuse kvaliteedid kaasuvad süsteemi funktsionaalsel
Filosoofia kordamismaterjal, kevad 2014 1. Sõna ,,filosoofia" mõiste Traditsiooniliselt tuletatud kreeka keele sõnadest 1) philein, phileo armastama 2) sophia tarkus 2. ,,philosophia" esmatarvitus? Pole väga selge umbes 5-4. Saj. E.m.a Herodotosel verb philosopheo Pythagoras ei olevat lubanud end targaks nimetada, sest see olla ainult jumalale kohane; tema olla ainult tarkusearmastaja. Sokrates, tarkusearmastaja, kes vastandas end sofistidele, kes pidasid end tarkadeks. Esimeseks filosoofiks peetakse Thalest (ca 624-ca 546 e.m.a) 3. Simo Blackburn, Oxfordi filosoofialeksikoni filosoofia määratlus ,,Distsipliin, mis uurib maailma kõige üldisemaid ja abstraktsemaid tunnuseid ning meie mõtlemise kategooriaid nagu vaim, mateeria, mõistus, tõestus, tõde jne. Filosoofia võtab uurimise alla mõisted, mille abil me maailmale läheneme." 4. Elmar Salumaa, Filosoofia ajalugu...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
